Euroopa Parlament,

‐   võttes arvesse Jean-Charles Marchiani 19. mai 2005. aasta puutumatuse kaitse taotlust, mis esitati täiskogule 26. mail 2005;

–   võttes arvesse 8. aprillil 1965. aastal tehtud Euroopa ühenduste privileegide ja puutumatuse protokolli artikleid 9 ja 10 ning Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel üldvalimistel käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2;

‐   võttes arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu 12. mai 1964. aasta ja 10. juuli 1986. aasta otsuseid(1);

–   võttes arvesse kodukorra artikli 6 lõiget 3 ja artiklit 7;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0208/2005),

A.   arvestades, et Jean-Charles Marchiani valiti Euroopa Parlamenti viiendatel otsestel üldvalimistel 13. juunil 1999. aastal, Euroopa Parlament kontrollis tema mandaati 15. detsembril 1999. aastal(2) ja tema mandaat lõppes 19. juulil 2004;

B.   arvestades, et perioodil, mil hr Marchiani oli Euroopa Parlamendi liige, andsid Prantsusmaa kohtuvõimud korralduse kuulata pealt mõnesid tema ja teiste isikute vahel aset leidnud telefonikõnesid;

C.   arvestades, et Euroopa Parlamendi istungjärkude kestel kehtib Euroopa Parlamendi liikmete suhtes samasugune puutumatus nagu nende riigi parlamendiliikmete suhtes(3);

D.   arvestades, et vastavalt Prantsuse Vabariigi kriminaalmenetluse koodeksi artiklile 100-7 ei tohi parlamendiliikmete ega senaatorite telefonikõnesid pealt kuulata, ilma et kohtuuurija eelnevalt vastava parlamentaarse asutuse esimeest sellest teavitab;

E.   arvestades, et Prantsuse Vabariigi kassatsioonikohus, minnes vastuollu põhimõttega iura novit curia, ei arvestanud 16. märtsi 2005. aasta otsuse nr 1784 juures 8. eelnimetatud protokolli artiklit 10 ega võimaldanud hr Jean-Charles Marchianile Prantsuse Vabariigi parlamentaarsete asutuste liikmete jaoks kriminaalmenetluse koodeksi artikliga 100-7 kehtestatud puutumatust,

1.   otsustab kaitsta endise parlamendiliikme hr Jean-Charles Marchiani privileege ja puutumatust;

2.   nõuab Prantsuse Vabariigi kassatsioonikohtu 16. märtsi 2005. aasta otsuse nr 1784 tühistamist või kehtetuks tunnistamist ning selle igasuguse faktilise ja õigusliku toime peatamist;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava komisjoni raport viivitamatult Prantsuse Vabariigi kassatsioonikohtule, valitsusele, Rahvusassambleele ja Senatile.

(1) Kohtuasi 101/63: Wagner v. Fohrmann ja Krier [1964] EKL , lk 383, ja kohtuasi 149/85: Wybot v. Faure ja teised [1986] EKL, lk 2391. (2) Euroopa Parlamendi 15. detsembri 1999. aasta otsus Euroopa Parlamendi viiendate otseste üldvalimiste (10.–13.6.1999) mandaatide kontrollimise kohta (ELT C 296, 18.10.2000, lk 93). (3) Vt Euroopa ühenduste privileegide ja puutumatuse protokolli artikli 10, lõike 1 punkti a.