Euroopa Parlamendi resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega muudetakse tehnika arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/95/EÜ (teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes) lisa (KOM(2005)0241)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut (KOM(2005)0241);
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. veebruari 2003. aasta direktiivi 2003/11/EÜ, millega muudetakse 24. korda nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ seoses teatavate ohtlike kemikaalide ja preparaatide (pentabromodifenüüleeter, oktabromodifenüüleeter) turustamise ja kasutamise piiramisega;(1)
– võttes arvesse nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsust 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused;(2)
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 95 lõiget 3;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 81,
A. arvestades, et direktiivi 2002/95/EÜ(3) üks eesmärkidest on kaasa aidata inimeste tervise kaitsele ning elektri- ja elektroonikaseadmete keskkonnaohutule taaskasutamisele ja kõrvaldamisele; arvestades, et nimetatud direktiivi artikli 4 lõige 1 piirab alates 1. juulist 2006 teatavate ohtlike ainete kasutamist uutes turule viidud elektri- ja elektroonikaseadmetes, välja arvatud selle lisas loetletud erandite korral kõnealusest keelust;
B. arvestades, et 19. aprillil 2005 direktiivi 2002/95/EÜ artikli 7 alusel loodud komitee ei võtnud vastu positiivset arvamust komisjoni otsuse projekti kohta, millega taheti muuta direktiivi 2002/95/EÜ lisa, jättes välja teatud ainete esmajärjekorras hindamise ja viies lisasse sisse kaks uut erandit (dekabromodifenüüleeter polümeerides, plii pronksist laagriliudades ja puksides); arvestades, et 8. juunil 2005 sai Euroopa Parlament komisjoni ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus, millega tahetakse muuta direktiivi 2002/95/EÜ lisa samal viisil;
C. arvestades, et otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõige 5 kehtestab Euroopa Parlamendi õiguse võtta vastu resolutsioon teavitamaks nõukogu, et komisjon ettepanek ületab põhiaktiga ette nähtud rakendusvolitusi;
D. arvestades, et direktiivi 2002/95/EÜ artikli 5 lõige 1 võimaldab komitoloogia menetluse kaudu muudatuste vastuvõtmist, et kohandada lisa teaduse ja tehnika arenguga; arvestades, et direktiivi 2002/95/EÜ artikli 5 lõike 1 punkt b võimaldab erandit ohtlike ainete keelust, kui aine asendamine ohutuma alternatiiviga on teostamatu(4); arvestades, et direktiivi 2002/95/EÜ artikli 5 lõike 1 punkt b kehtestab ainsad kriteeriumid, mida võib kaaluda eesmärgiga viia komitoloogia menetluse kaudu lisasse sisse erandeid;
E. arvestades, et kavandatava otsuse põhjendus 2 märgib, et teatavate ohtlikke aineid sisaldavate materjalide ja osade suhtes peaks kehtima erand keelust, kuna "nende ohtlike ainete kõrvaldamine konkreetsetest materjalidest ja osadest või nende asendamine on endiselt teostamatu"; arvestades, et vastupidiselt on mitmed uuringud tõestanud, et dekabromodifenüüleetrile (10-BDE), mis kuulub direktiivi 2002/95/EÜ artikli 4 lõike 1 alla, on olemas ohutumad alternatiivid paljudele, kui mitte kõigile polümeersetele kasutusviisidele elektri- ja elektroonikaseadmetes;
F. arvestades, et kavandatava otsuse põhjendus 3 märgib, et "kuna vastavalt [...] tehtud 10-BDE riskianalüüsile leiti, et riski vähendamiseks tarbijatele ei ole praegu vajadust kohaldada rohkem meetmeid, võib 10-BDE puhul teha direktiivi 2002/95/EÜ artikli 4 lõikest 1 erandi"; arvestades, et ELi üldiste õigusloomemeetmete puhul tuleks arvestada teadusliku riskianalüüsi kõikide osade ning asjaomase teaduskomitee arvamusega; arvestades, et direktiivi 2002/95/EÜ artikli 4 lõikes 1 toodud aine riskikaalutlused ole siiski lisatud direktiivi 2002/95/EÜ artikli 5 lõike 1 punkti b ning seetõttu ei ole põhjendatud komitoloogia menetluse kaudu lisa muutmine; arvestades, et selline ülevaatamine eeldaks õigusloome ettepanekut vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 251;
G. arvestades, et - piiramata seda, et komitoloogia menetluses ei ole riskikaalutlused lubatud - otsuse ettepanek ei arvesta keskkonna riskianalüüsi tulemustega 2004. aasta maist, kus leiti, et dekabromodifenüüleeter on väga püsiv ning esitati andmed laiaulatusliku leviku kohta peamiste kiskjate hulgas ja Arktikas, neurotoksiliste mõjude kohta, aine omastamise kohta laboriuuringutes kasutatud imetajate puhul ning veelgi toksilisemate ühendite tekkimise kohta nagu näiteks madalamalt broomitud sisaldusega difenüüleetri analoogid; arvestades, et direktiiv 2003/11/EÜ keelab müügis olevate vähem broomitud difenüüleetri analoogide turustamise ja kasutamise alates 15. augustist 2004;
H. arvestades, et otsuse ettepanek on vastuolus komisjoni tervise ja keskkonnariskide teaduskomitee 18. märtsi 2005. aasta arvamusega, mis "soovitab tungivalt edasist riski vähendamist" vastavalt ülalmainitud riskianalüüsile;
I. arvestades, et otsuse ettepanek tühistab direktiivi 2002/95/EÜ ühe eesmärkidest ning läheb vastuollu direktiivi 2003/11/EÜ põhjenduses 6 väljendatud õigusloomeprotsessis kaasosalejate nõudmisega, kus Euroopa Parlament ja nõukogu nõudsid viivitamatult edasisi dekabromodifenüüleetriga seotud riski vähendamise meetmeid, väljaarvatud juhul kui edasises riskianalüüsis leitakse, et dekabromodifenüüleetri kasutamine ei anna põhjust muretsemiseks; arvestades, et täiendav riskianalüüs tõestab, et muretsemiseks on põhjust;
1. leiab, et komisjon ei ole toiminud vastavalt direktiivi 2002/95/EÜ artikli 5 lõike 1 punktis b ettenähtud korrale ning on seetõttu ületanud selle direktiiviga ettenähtud rakendusvolitusi;
2. kutsub nõukogu üles olema ettepaneku vastu, kui komisjon ettepanekut dekabromodifenüüleetrit käsitleva osa tagasivõtmisega ei muuda;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.
Direktiivi 2002/95/EÜ artikli 5 lõike 1 punktis b on märgitud "teatavate elektri- ja elektroonikaseadmete materjalide ja komponentide väljajätmine artikli 4 lõike 1 kohaldamisalast, kui nende kõrvaldamine või asendamine konstruktsioonimuutuste või materjalide ja komponentidega, mis ei nõua selles nimetatud materjalide või ainete kasutamist, on tehniliselt või teaduslikult võimatu või kui asendamise negatiivne mõju keskkonnale, tervisele ja/või tarbijaohutusele on tõenäoliselt suurem kui sellest keskkonnale, tervisele ja tarbijaohutusele tekkiv kasu".