Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2004/0231(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0169/2005

Esitatud tekstid :

A6-0169/2005

Arutelud :

Hääletused :

PV 06/07/2005 - 4.4

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2005)0276

Vastuvõetud tekstid
PDF 565kWORD 466k
Kolmapäev, 6. juuli 2005 - Strasbourg
Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomine ***I
P6_TA(2005)0276A6-0169/2005
Resolutsioon
 Terviktekst

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (KOM(2004)0634 – C6-0130/2004 – 2004/0231(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2004)0634)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 175 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C6-0130/2004);

–   võttes arvesse ÜRO-EMK saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokolli;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ja kalanduskomisjoni arvamust (A6-0169/2005),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil asi uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui ta kavatseb ettepanekut oluliselt muuta või seda teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELTs seni avaldamata.


Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 6. juulil 2005 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2005, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ
P6_TC1-COD(2004)0231

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust,

võttes arvesse regioonide komitee arvamust,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(1)

ning arvestades, et:

(1)  Kuuendas ühenduse keskkonnaalases tegevusprogrammis, mis võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsusega nr 1600/2002/EÜ(2), nõutakse toetust kodanikele kättesaadava teabe pakkumisele keskkonnasuundumuste kohta seostatult sotsiaal- majanduslike ja tervisesuundumustega, samuti üldise keskkonnaalase teadlikkuse tõstmist.

(2)  ÜRO-EMK keskkonnateabe kättesaadavuse, üldsuse keskkonnaküsimuste otsustamisse kaasamisse ning keskonnasjades kohtumenetluste algatamise konventsioonis (Århusi konventsioon), mille Euroopa Ühendus allkirjastas 25. juunil 1998, tunnustatakse, et kasvav üldsuse juurdepääs keskkonnateabele ja sellise teabe levitamine aitavad kaasa suuremale keskkonnaalasele teadlikkusele, vabale arvamusvahetusele, üldsuse tõhusamale osalemisele otsuste tegemises ja lõpuks ka keskkonna parenemisele.

(3)  Saasteainete heite- ja ülekanderegistrid on tasuv vahend keskkonnamõjude parandamiseks, üldsusele juurdepääsu võimaldamiseks teabele, mis käsitleb saasteainete heiteid ning saasteainete ja jäätmete ülekandeid väljapoole tegevuskohta, ning suundumuste jälgimiseks, saaste vähendamise edusammude demonstreerimiseks, teatavatele rahvusvahelistele lepete täitmise jälgimiseks, ühenduse ja siseriikliku keskkonnapoliitika ja programmide abil saavutatud edusammude hindamiseks ja prioriteetide seadmiseks.

(4)  Täielik ja ühtne saasteainete heite- ja ülekanderegister pakub avalikkusele, tööstusringkondadele, teadlastele, kindlustuskompaniidele, kohalikele asutustele, valitsusvälistele organisatsioonidele ja teistele otsustajatele usaldusväärset andmebaasi võrdlusteks ja tulevaste keskkonnaalaste otsuste tegemiseks.

5)   21. mail 2003. aastal allkirjastas Euroopa Ühendus ÜRO/EMK saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokolli. Kui ühendus nimetatud protokolli sõlmib, peavad ühenduse õigusaktide sätted olema sellega vastavuses.

(6)  Euroopa saasteainete heitkoguste register kehtestati otsusega 2000/479/EÜ(3). Saasteainete heite- ja ülekanderegister rajaneb samadel põhimõtetel, mis saasteainete heitekoguste register , kuid on täielikum, sisaldades andmeid suurema arvu saasteainete, suurema arvu meetmete ning lisaks maismaaheidete, hajureostusallikate ja tegevuskohaväliste jäätmeülekannete kohta.

(7)  Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri eesmärke on võimalik saavutada ainult usaldusväärsete ja võrreldavate andmete olemasolul. Seetõttu tuleb andmete kogumise ja edastamise süsteemi piisavalt ühtlustada, et tagada andmete kvaliteet ja võrreldavus. Kooskõlas saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokolliga tuleks Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister kavandada selliselt, üldsusel oleks sellele maksimaalselt hõlbus juurdepääs Interneti teel. Heited ja ülekanded peaksid olema summeeritud ja summeerimata kujul esitatudandmetes hõlpsasti identifitseeritavad, et mõistliku ajaga võiks saada maksimaalselt teavet.

(8)  Selleks, et jätkuvalt edendada kodanikele keskkonnasuundumuste kohta kättesaadava teabe pakkumist ja tõsta üldist keskkonnaalast teadlikkust, peaks Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister sisaldama linke teistele sarnastele andmebaasidele liikmesriikides, mitteliikmesriikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides.

(9)  Kooskõlas saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokolliga peaks ka Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister sisaldama teavet jäätmete kõrvaldamise eritoimingute kohta, mida aruandluses kajastatakse heidetena maismaale; taaskasutamistoiminguid, nagu setete ja sõnniku laotamine, selle kategooria all ei kajastata.

(10)  Selleks, et saavutada Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri eesmärk pakkuda üldsusele usaldusväärset teavet ja võimaldada langetada teadmuspõhiseid otsuseid, tuleb ette näha mõistlikud, kuid ranged andmete kogumise ja aruandluse tähtajad; see on eriti oluline liikmesriikide aruandluse puhul komisjonile.

(11)  Aruandlus heidete kohta tööstusrajatistest, kuigi mitte alati veel järjekindel, täielik või võrreldav, on paljudes liikmesriikides süsteemselt rakendatav toiming. Vajadusel tuleks täiustada aruandlust heidete kohta hajureostusallikatest, et võimaldada otsustajatel neid heiteid paremini konteksti asetada ja valida kõige tõhusam lahendus saaste vähendamiseks.

(12)  Liikmesriikide aruandlusandmed peaksid olema kõrgekvaliteedilised, eelkõige mis puudutab nende terviklikkust, järjekindlust ja usaldusväärsust. Ääretult oluline on koordineerida nii käitajate kui ka liikmesriikide tulevasi pingutusi aruandlusandmete kvaliteedi parandamiseks. Seetõttu algatab komisjon koos liikmesriikidega töö kvaliteeditagamise alal.

(13)  Kooskõlas Århusi konventsiooniga tuleks üldsusele võimaldada ligipääs Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistris sisalduvale teabele ilma nõudeta huvi põhjendada, eelkõige tagades, et registrile on võimalik Interneti kaudu elektrooniliselt otse ligi pääseda.

(14)  Juurdepääsu Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistris sisalduvale teabele ei tohiks piirata ja erandeid sellest reeglist tuleks lubada ainult siis, kui need on kehtivates ühenduse õigusaktides selgelt sõnastatud.

(15)  Kooskõlas Århusi konventsiooniga tuleks tagada üldsuse osalemine Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri edasiarendamises, luues varaseid ja tõhusaid võimalusi otsustamisprotsessi tarbeks kommentaaride, teabe, analüüsi või asjakohaste arvamuste esitamiseks. Avalduse esitajail peaks olema võimalik nõuetega seoses taotleda riikliku asutuse tegude või tegematajätmiste läbivaatamist kohtu-või haldusasutuse poolt.

(16)  Saasteainete heite- ja ülekanderegistri kasuteguri ja mõju suurendamiseks peaksid komisjon ja liikmesriigid tegema koostööd Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri rakendamist toetavate suuniste väljatöötamisel, üldsuse teadlikkuse tõstmisel ning asjakohase ja õigeaegse tehnilise abi pakkumisel.

(17)  Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, milles sätestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise kord.(4)

(18)  Kuna rakendatava meetme eesmärki, nimelt keskkonnateabe üldsusele kättesaadavuse parandamist tervikliku, ühtse üleühenduselise elektroonilise andmebaasi loomise kaudu pole liikmesriikidel piisavalt võimalik saavutada ja kõikide liikmesriikide andmete võrreldavus eeldab kõrget ühtlustatuseastet, on need eesmärgid paremini saavutatavad ühenduse tasandil ning ühendus võib seega kehtestada asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõtte kohaseid meetmeid. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(19)  Aruandlusnõuete lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks tuleks muuta nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi ohtlike jäätmete kohta(5) ning nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiivi 96/61/EÜ saaste kompleksse vältimise ja kontrolli kohta(6).

(20)  Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri eesmärgiks on muuhulgas üldsuse teavitamine direktiiviga 96/61/EÜ hõlmatud tegevustest tingitud väljapaiskuvatest saasteainetest. Seetõttu tuleb käesoleva määruse kohaselt üldsust teavitada kõnealuse direktiivi I lisaga hõlmatud rajatistest tulenevatest heitmetest.

(21)  Et vähendada kattuvat aruandlust võivad saasteainete heite- ja ülekanderegistrite süsteemid, vastavalt saasteainete heite- ja ülekanderegistri protokollile olla integreeritud tasemele, mis on teostatav olemasolevate teabeallikatega nagu litsentseeritud või tegevusloaga aruandesüsteemid. Vastavalt saasteainete heite- ja ülekanderegistri protokollile ei tohiks käesoleva määruse sätted mõjutada liikmesriikide õigust säilitada või sisse viia laiaulatuslikumat või üldsusele kergemini juurdepääsetavat saasteainete heite- ja ülekanderegistri kui protokoll ette näeb.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käsitlusala

Käesoleva määrusega kehtestatakse terviklik saasteainete heite- ja ülekanderegister ühenduse tasandil (Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister) üldsusele kättesaadava elektroonilise andmebaasi vormis ning sätestatakse selle toimimiseeskirjad, ÜRO-EMK saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokolli (edaspidi "protokoll") rakendamiseksja lihtsustatakse üldsuse osalemist keskkonnaalaste otsuste tegemise protsessis, samuti antakse panus keskkonna reostamise ennetamisse ja vähendamisse.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

   1) "üldsus" – üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut ja vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või tavale nende isikute ühendused, organisatsioonid või grupid;
   2) "pädev asutus" – siseriiklik asutus või asutused või mis tahes muu pädev organ või organid, mille protokolliosaline on määranud;
   3) "käitis" – paikne tehniline üksus, kus tegeldakse ühe või mitme I lisas loetletud tegevusega ja muu tegevusega, mis on tehniliselt otseselt seotud kõnealuses tegevuskohas teostatava tegevusega, mis võib mõjutada heitkoguseid ja saastust;
   4) "objekt" – üks või mitu käitist samal maa-alal või külgnevatel maa-aladel, mida omavad või käitavad ühed füüsilised või juriidilised isikud;
   5) "tegevuskoht" – rajatise geograafiline asukoht;
   6) "käitaja" – füüsiline või juriidiline isik, kes käitab käitist või kontrollib selle tööd või kellele on siseriiklike õigusaktide kohaselt antud määrav otsustusõigus käitise tehnilise toimimise suhtes;
   7) "aruandlusaasta" – kalendriaasta, mille kohta tuleb koguda andmed saasteainete heidete ja liikumise kohta väljapoole objekti piire;
   8) "aine" – mis tahes keemiline element ja selle ühendid, v.a radioaktiivsed ained;
   9) "saasteaine" – aine või ainete grupp, mis oma omaduste tõttu ja keskkonda viimisel võib olla kahjulik keskkonnale või inimeste tervisele;
   10) "heide" – saasteainete keskkonda viimine mis tahes inimtegevuse tagajärjel, kas tahtlikult või juhuslikult, plaanipäraselt või planeerimatult, sealhulgas nende leke, eraldumine, mahavalamine, pinnasesse pumpamine, kõrvaldamine või kaadamine, või ka kanalisatsioonisüsteemi kaudu, ilma heitvett lõplikult puhastamata;
   11) "ülekanne" väljapoole tegevuskohta – kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks mõeldud saasteainete või jäätmete või käitlemiseks ette nähtud reovees sisalduvate saasteainete liikumine väljapoole tegevuskoha piire;
   12) "hajureostusallikas" – sellised paljud väiksemad või hajutatud allikad, kust võivad toimuda saasteaineheited maismaale, õhku või vette ja mille kombineeritud mõju nendele keskkonnaelementidele võib olla märkimisväärne ning mille puhul ei ole praktiline koguda aruandeid iga allika kohta eraldi;
   13) "jäätmed" – mis tahes aine või objekt nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiivi 75/442/EMÜ jäätmete kohta(7) artikli 1punkti a määratluses;
   14) "ohtlikud jäätmed" – mis tahes aine või objekt direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 määratluses;
   15) "reovesi" – linna-, olme- ja tööstusreovesi nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiivi 91/271/EMÜ, (mis käsitleb linnareovee töötlemist)(8)artikli 2 tähenduses ja mis tahes muu kasutatud vesi, mille suhtes kehtivad seoses selles sisalduvate ainete või objektidega ühenduse õigusaktid;
   16) "kõrvaldamine" – igasugune direktiivi 75/442/EMÜ II lisa A osas sätestatud tegevus;
   17) "taaskasutamine" – igasugune direktiivi 75/442/EMÜ II lisa B osas sätestatud tegevus.

Artikkel 3

Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri sisu

Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister sisaldab järgmist teavet:

   a) artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud saasteainete heited, millest I lisas loetletud tegevustega hõlmatud objektide käitajad peavad aru andma;
   b) artikli 5 lõike 1 punktis b osutatud ülekannete kohta väljapoole tegevuskohta ja artikli 5 lõike 1 punktis c osutatud saasteainete kohta reovees, millest I lisas loetletud tegevustega hõlmatud objektide käitajad peavad aru andma;
   c) võimaluse korral artikli 8 lõikes 1 viidatud hajureostusallikatest pärinevate heidete kohta.

Artikkel 4

Põhimõtted ja ülesehitus

1.  Komisjon avaldab Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri, esitades andmed nii kokkuvõtlikult kui eraldi, et heiteid ja ülekandeid oleks võimalik otsida ja määratleda järgmiste tegurite alusel:

   a) objekt, sh asjakohasel juhul objekti valdusettevõtjat, ja selle geograafiline asukoht, k.a vesikond;
   b) tegevus;
   c) ilmingud liikmesriigi või ühenduse tasandil;
   d) saasteaine või jäätmed, vastavalt vajadusele;
   e) iga keskkonnaelement, kuhu saasteaine heitmine toimub;
   f) jäätmete ülekanded väljapoole tegevuskohta ja nende sihtkoht, vastavalt vajadusele;
   g) reovees sisalduvate saasteainete ülekanded väljapoole tegevuskohta;
   h) hajureostusallikad;
   i) objekti omanik või operaator.

2.  Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister kavandatakse üldsusele maksimaalselt lihtsa juurdepääsuga, et teave oleks normaaltingimustel Interneti ja muude elektrooniliste vahendite abil pidevalt ja kergesti juurdepääsetav. Kavandamisel võetakse arvesse selle laienemise võimalust tulevikus ning tagatakse, et üldsusele on kättesaadavad eelmiste aruandeaastate andmed, soovitavalt vähemalt kümne viimase aruandeaasta kohta.

3.  Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister sisaldab linke järgmistele veebielementidele:

   a) liikmesriikide siseriiklikud saasteainete heite- ja ülekanderegistrid;
   b) muud asjakohased olemasolevad üldsusele kättesaadavad andmebaasid, mis on seotud saasteainete heite- ja ülekanderegistrite valdkonnaga, sealhulgas teiste protokolliosaliste siseriiklikud saasteainete heite- ja ülekanderegistrid ja, kui see on otstarbekas, siis teiste riikide saasteainete heite- ja ülekanderegistrid;
   c) objektide veebileheküljed, kui need on olemas ja objektid linke vabatahtlikult pakuvad.

Artikkel 5

Käitajate aruandlus

1.  Iga sellise objekti käitaja, kes arendab üht või mitut I lisas nimetatud tegevust, ületades selles täpsustatud rakendatavat võimsuse/tootlikkuse künnist, annab kogustest korra aastas aru pädevale asutusele, näidates ühtlasi, kas teave põhineb mõõtmistel, arvutustel või hinnangutel, järgmistes küsimustes:

   a) heited õhku, vette ja maismaale mis tahes II lisas täpsustatud saasteaine puhul, kui II lisas täpsustatud rakendatav künnisväärtus on ületatud;
   b) ohtlike jäätmete ülekanded väljapoole tegevuskohta, üle 2 tonni aastas, või muude jäätmete puhul üle 2000 tonni aastas, mis tahes taaskasutus- või kõrvaldamistegevuse puhul, välja arvatud artikli 6 lõikes 1 toodud kõrvaldamistoimingute puhul nagu pinnastöötlus või süvainjektsioon maapõue, märgistades jäätmed kas tähega "R" või "D" vastavalt sellele, kas jäätmed on suunatud taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks, ning ohtlike jäätmete piiriülese liikumise korral märkides lisaks jäätmete taaskasutaja või kõrvaldaja nime ja aadressi ning tegeliku taaskasutamise või kõrvaldamise koha, kuhu jäätmed üle kanti;
   c) II lisas täpsustatud mis tahes saasteaine ülekanded väljapoole tegevuskohta reovette, mis suunatakse reoveepuhastusseadmesse, kui ülekande puhul on ületatud II lisa 1b tulbas täpsustatud künnisväärtus.

Iga objekti käitaja, kes arendab üht või mitut I lisas nimetatud tegevust ületades selles täpsustatud rakendatavat võimsuse/tootlikkuse künnist, edastab pädevale asutuse objekti kindlakstegemiseks vajaliku teabe vastavalt III lisale, välja arvatud juhul kui sellealane teave on pädevale asutusele juba kättesaadav.

Juhul kui on näidatud, et andmete aluseks on mõõtmine või arvutus, tuleb ära näidata ka analüüsimeetod ja/või arvutusmeetod.

Vastavalt lõikele 1a edastatud II lisas nimetatud heited sisaldavad kõiki I lisas nimetatud heiteid kõikidest allikatest käitise territooriumil.

2.  Lõikes 1 viidatud teave peab sisaldama teavet heidete ja ülekannete kohta kõigi tahtmatute, juhuslike, rutiinsete ja mitterutiinsete tegevuste kokkuvõttes.

Selle teabe edastamisel täpsustavad käitajad võimalusel andmeid, mis on seotud juhuslike heidetega.

3.  Iga objekti käitaja kogub asjakohase sagedusega andmeid, mis on vajalikud objekti heidete ja väljapoole tegevuskohta ülekannete kindlakstegemiseks vastavalt aruandlusnõuetele lõike 1 kohaselt.

4.  Aruannet ette valmistades kasutab asjaomane käitaja parimat olemasolevat infot, mis võib sisaldada seireandmeid, heitefaktoreid, massitasakaalu võrrandeid, kaudset seiret või muid arvutusi, insenerhinnanguid ja teisi meetodeid kooskõlas artikli 9 lõikega 1 ning rahvusvaheliselt heakskiidetud metoodikatega, kui need on kättesaadavad.

5.  Iga asjaomase objekti käitaja hoiab viie aasta jooksul alates asjaomase aruandeaasta lõpust liikmesriigi pädevatele asutustele kättesaadavana dokumentatsiooni andmetega, millest lähtudes koostati aruanded. Selles dokumentatsioonis tuleb ühtlasi kirjeldada andmete kogumisel kasutatud metoodikat.

Artikkel 6

Heited maismaale

Jäätmeid, mille suhtes rakendatakse selliseid direktiivi 75/442/EMÜ II lisa A osas täpsustatud kõrvaldamistoiminguid nagu pinnastöötlus või süvainjektsioon maapõue, kajastatakse aruandluses ainult heited tekitanud objekti käitaja heidetena maismaale.

Artikkel 7

Liikmesriikide aruandlus

1.  Liikmesriigid, määravad käitajate jaoks kuupäeva kõigi artikli 5 lõigetes 1 ja 2 viidatud andmete ning artikli 5 lõigetes 3, 4 ja 5 viidatud teabe esitamiseks oma pädevale asutusele, võttes arvesse käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõudeid.

2.  Liikmesriigid edastavad kõik artikli 5 lõigetes 1 ja 2 viidatud andmed komisjonile elektroonilisel teel, vastavalt III lisas esitatud vormile ning järgmisele ajakavale:

   a) esimese aruandlusaasta puhul 18 kuu jooksul pärast aruandeaasta lõppu;
   b) kõigi järgnevate aruandlusaastate puhul 15 kuu jooksul pärast aruandlusaasta lõppu.

Esimene aruandlusaasta on aasta 2007.

Komisjon, keda abistab Euroopa Keskkonnaagentuur, sisestab liikmesriikide aruannetes sisalduva teabe Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrisse vastavalt järgmisele ajakavale:

   a) esimese aruandlusaasta puhul 21 kuu jooksul pärast aruandeaasta lõppu;
   b) kõigi järgnevate aruandlusaastate puhul 16 kuu jooksul pärast aruandlusaasta lõppu.

Artikkel 8

Heited hajureostusallikatest

1.  Komisjon, keda abistab Euroopa Keskkonnaagentuur toob Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistris välja teabe hajareostusallikate heidete kohta, kui see teave on olemas ja liikmesriikide poolt juba edastatud.

2.  Lõikes 1 nimetatud teave organiseeritakse selliselt, et võimaldada kasutajail otsida ja identifitseerida heiteid hajureostusallikatest piisava ruumilise jaotuse alusel ning sisaldab teavet andmete tuletamise metoodika kohta.

3.  Kui komisjon otsustab, et andmed heidete kohta hajureostusallikatest puuduvad, võtab komisjon meetmeid aruandluse algatamiseks asjakohaste saasteainete kohta ühest või enamast hajureostusallikast vastavalt artikli 19 lõikes 2 viidatud menetlusele, rakendades sobivuse korral rahvusvaheliselt tunnustatud metodoloogiaid.

Artikkel 9

Kvaliteedi tagamine ja hindamine

1.  Iga objekti käitaja, kellele kohaldatakse artiklis 5 sätestatud aruandluse nõudeid, tagab tema poolt edastatava teabe kvaliteedi.

2.  Pädevad asutused kontrollivad objektide käitajate esitatud andmeid, eelkõige nende õigeaegsust, terviklikkust, lõplikkust, võrreldavust, järjepidevust ja usaldusväärsust.

3.  Komisjon koordineerib kvaliteedi tagamise ja hindamise alast tööd, konsulteerides artikli 19 lõikes 1 viidatud komiteega.

4.  Komisjon võib võtta vastu suuniseid heidete seireks ja aruandluseks kooskõlas artikli 19 lõikes 2 viidatud korraga. Käesolevad suunised on sobivuse korral vastavuses rahvusvaheliselt tunnustatud meetoditega ega ole vastuolus muude ühenduse õigusaktidega.

Artikkel 10

Teabe kättesaadavus

1.  Komisjon, keda abistab Euroopa Keskkonnaagentuur, teeb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri avalikult ja tasuta kättesaadavaks internetis vastavalt artikli 7 lõikes 3 sätestatud ajakavale.

2.  Kohtades, kus Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistris sisalduv teave pole üldsusele hõlpsasti kättesaadav otsesel elektroonilisel teel, hõlbustavad asjaomane liikmesriik ja komisjon elektroonilist juurdepääsu Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrile avalikult juurdepääsetavates kohtades.

Artikkel 11

Konfidentsiaalsus

Kui liikmesriik peab teavet konfidentsiaalseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta(9) artiklile 4, näitab liikmesriik oma aruandes vastavalt käesoleva määruse artikli 7 lõikele 2 iga aruandlusaasta kohta eraldi iga konfidentsiaalsust taotleva objekti puhul, millist tüüpi teave on avaldamata jäetud ja mis põhjusel.

Artikkel 12

Üldsuse osalemine

1.  Komisjon pakub üldsusele aegsasti ja tõhusaid võimalusi osaleda Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri edasiarendamises, sh suutlikkuse tõstmises ja käesoleva määruse muudatuste ettevalmistamises.

Üldsusel peab olema võimalus esitada asjakohaseid märkusi, teavet, analüüse või arvamusi mõistliku aja jooksul.

2.  Komisjon võtab sellist osalust asjakohaselt arvesse ja teavitab üldsust osalemise tulemustest.

Artikkel 13

Õiguskaitse kättesaadavus

Õiguskaitse kättesaadavus seoses avaliku juurdepääsuga keskkonnateabele tagatakse vastavalt direktiivi nr 2003/4/EÜ artiklile 6 ning ühenduse institutsioonide puhul vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001(10) artiklitele 6, 7 ja 8.

Artikkel 14

Suunised

1.  Komisjon töötab võimalikult kiiresti välja Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri rakendamist toetavad suunised, kuid hiljemalt neli kuud enne esimese aruandeaasta algust, konsulteerides artikli 19 lõikes 1 nimetatud komiteega.

2.  Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri rakendamist toetavates suunistes käsitletakse eelkõige järgmisi üksikasju:

   a) aruandluskord
   b) esitatavad andmed;
   c) kvaliteedi tagamine ja hindamine;
   d) konfidentsiaalsete andmete puhul: avaldamata jäetud andmete tüüp ja avaldamata jätmise põhjused;
   e) viited rahvusvaheliselt tunnustatud heidete määratlemise ja analüüsimeetoditele, valimivõtu metoodikatele;
   f) viited emaettevõtetele;
   g) tegevusalade koodid vastavalt käesoleva määruse I lisale ja direktiivile 96/61/EÜ.

Artikkel 15

Teadlikkuse tõstmine

Komisjon ja liikmesriigid soodustavad igati üldsuse teadlikkust Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrist ning tagavad abi Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrile juurdepääsul ning selles sisalduva teabe mõistmisel ja kasutamisel.

Artikkel 16

Liikmesriikidelt täiendavalt nõutav teave

1.  Ühtses aruandes, mis põhineb kolme viimase aruandeaasta andmetel ja esitatakse iga kolme aasta järel koos vastavalt artiklile 7 esitatavate andmetega, teavitavad liikmesriigid komisjoni praktilisest kogemusest ja võetud meetmetest järgneva suhtes:

   a) nõudmised vastavalt artiklile 5;
   b) kvaliteedi tagamine vastavalt artiklile 9;
   c) juurdepääs teabele vastavalt artikli 10 lõikele 2;
   d) teadlikkuse tõstmise meetmed vastavalt artiklile 15;
   e) andmete konfidentsiaalsus vastavalt artiklile 11;
   f) määratud trahvid vastavalt artiklile 20 ja nende kohaldamisest saadud kogemused.

2.  Et lihtsustada lõikes 1 nimetatud aruande esitamist liikmesriikide poolt, esitab komisjon ettepaneku küsimustiku kohta, mis võetakse vastu artikli 19 lõikes 2 viidatud korras.

Artikkel 17

Komisjoni läbivaatused ja muudatusettepanekud

Komisjon vaatab liikmesriikide esitatud teabe läbi vastavalt artiklile 7 ja pärast liikmesriikidega konsulteerimist ning avaldab iga kolme aasta tagant aruande eelnenud kolme aruandeaasta kättesaadava teabe põhjal kuus kuud pärast nimetatud teabe avaldamist internetis.

See aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule koos hinnanguga Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri tegevuse kohta.

Artikkel 18

Lisade muutmine

Kõik muudatused, mis on vajalikud, et kohandada:

   a) käesoleva määruse II või III lisa vastavalt teaduse ja tehnika edusammudele, või
   b) käesoleva määruse II ja III lisa vastavalt osaliste kohtumisel protokolli lisadesse tehtud iga muudatuse protokolli vastuvõtmisele,
  

võetakse vastu artikli 19 lõikes 2 viidatud korras.

Artikkel 19

Komitee

1.  Komisjoni abistab komitee (edaspidi "komitee").

2.  Viite puhul käesolevale lõikele kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse sama otsuse artiklit 8.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 ettenähtud perioodiks määratakse kolm kuud.

Artikkel 20

Trahvid

Liikmesriigid sätestavad käesoleva määruse sätete rikkumistele kohaldatavate trahvide eeskirjad ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Sätestatud trahvid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni neist sätetest hiljemalt aasta pärast käesoleva määruse jõustumist ning teatavad viivitamata kõigist järgnevatest sätete muudatustest.

Artikkel 21

Direktiivide 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ muudatused

1.  Direktiivi 91/689/EMÜ artikli 8 lõige 3 kustutatakse.

2.  Direktiivi 96/61/EÜ artikli 15 lõige 3 kustutatakse.

Artikkel 22

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

XXX

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

TEGEVUSED

Nr

Tegevus

Võimsuse/tootlikkuse künnis

1.

Energiasektor

a)

Mineraalõli ja gaasi rafineerimistehased

*(1)

b)

Utmiskäitised

*

c)

Soojuselektrijaamad ja muud põletuskäitised

soojustootlikkusega 50

megavatti (MW)

d)

Koksiahjud

*

e)

Kivisöe trummelveskid

tootmisvõimsusega 1 tonn tunnis

f)

Käitised söekeemiatoodete ja tahke suitsuvaba kütuse tootmiseks

*

2.

Metallide tootmine ja töötlemine

a)

Käitised metallimaakide (sealhulgas sulfiidsed maagid) särdamiseks või paagutamiseks

*

b)

Käitised malmi või terase tootmiseks (esmane või teisene sulatamine), kaasa arvatud pidevvalu

Tootmisvõimsusega 2,5

tonni tunnis

Nr

Tegevus

Võimsuse/tootlikkuse künnis

c)

Käitised mustmetallide töötlemiseks:

(i) kuumvaltsimisseadmed

(ii) sepistamine sepikodades

(iii) kaitsvate pinnakatete pealekandmine

Tootmisvõimsusega 20

tonni toorterast tunnis

Löögienergiaga 50 kJ vasara kohta, kus kasutatav soojusvõimsus on üle 20 MW

Toorterase kuluga 2 tonni tunnis

d)

Mustmetalli valukojad

Tootmisvõimsusega 20 tonni ööpäevas

e)

Käitised:

(i) värviliste toormetallide tootmiseks maagist, kontsentraatidest või teisesest toormest metallurgiliselt, keemiliselt või elektrolüütiliselt

*

(ii) värviliste metallide sulatamiseks ja legeerimiseks, sh taaskasutatavad tooted (rafineerimine, valu jne.)

Sulatamisvõimsusega 4 tonni pliid ja kaadmiumi või 20 tonni muid metalle ööpäevas

f)

Käitised metallide ja plastide elektrolüütiliseks või keemiliseks pinnatöötluseks

Töötlemisvannide kogumahuga 30 m3

Nr

Tegevus

Võimsuse/tootlikkuse künnis

3.

Mineraalitööstus

a)

Allmaakaevandamine ja sellega seotud toimingud

*

b)

Pealmaakaevandamine ja kivimurrud

Maa-ala pindala, kus tegelik kaevandamine toimub, hõlmab 25 ha

c)

Käitised:

(i) tsemendiklinkri tootmiseks pöördahjudes

(ii) lubja tootmiseks pöördahjudes

(iii) tsemendiklinkri või lubja tootmiseks teistes ahjudes

(i) tsemendiklinkri tootmiseks pöördahjudes

(ii) lubja tootmiseks pöördahjudes

(iii) tsemendiklinkri või lubja tootmiseks teistes ahjudes

Tootmisvõimsusega 500 tonni ööpäevas

Tootmisvõimsusega rohkem kui 50 tonni ööpäevas

Tootmisvõimsusega 50 tonni ööpäevas

d)

Käitised asbesti ja asbestipõhiste toodete valmistamiseks

*

e)

Käitised klaasi (kaasa arvatud klaaskiu) tootmiseks

Sulatusvõimsusega 20 tonni ööpäevas

f)

Käitised mineraalainete sulatamiseks, sealhulgas mineraalkiu tootmiseks

Sulatusvõimsusega 20 tonni ööpäevas

g)

Käitised põletatud keraamiliste toodete valmistamiseks, eelkõige katusekivide, telliste, tulekindlate telliste; kahhelkivide, keraamika või portselani tootmiseks

Tootmisvõimsusega 75 tonni ööpäevas, või ahjude mahutavusega 4 m3 ja mahtuvustihedusega 300 kg/m3 põletusahju kohta.

Nr

Tegevus

Võimsuse/tootlikkuse künnis

4.

Keemiatööstus

a)

Keemiatehased orgaaniliste põhikemikaalide tööstuslikuks tootmiseks, näiteks:

(i) lihtsüsivesinikud (lineaarsed või tsüklilised, küllastatud või küllastamata, alifaatsed või aromaatsed)

(ii) orgaanilised hapnikühendid, näiteks alkoholid, aldehüüdid, ketoonid, karboksüülhapped, estrid, atsetaadid, eetrid, peroksiidid, epoksüvaigud

(iii) väävelorgaanilised ühendid

(iv) lämmastikorgaanilised ühendid, nagu amiinid, amiidid, lämmastikku sisaldavad ühendid, nitroühendid või nitraadid, nitriilid, tsüanaadid, isotsüanaadid

(v) fosfororgaanilised ühendid

(vi) halogeenitud süsivesinikud

(vii) metallorgaanilised ühendid

(viii) põhilised plastid (polümeerid, sünteetilised kiud ja tselluloosil põhinevad kiud)

(ix) sünteetilised kummid

(x) värvained ja pigmendid

(xi) pindaktiivsed ained

*

Nr

Tegevus

Võimsuse/tootlikkuse künnis

b)

Keemiatehased anorgaaniliste põhikemikaalide tööstuslikuks tootmiseks, näiteks:

(i) gaasid, näiteks ammoniaak, kloor või vesinikkloriid, fluor või vesinikfluoriid, süsinikoksiidid, väävliühendid, lämmastikoksiidid, vesinik, vääveldioksiid, karbonüülkloriid

(ii) happed, näiteks kroomhape, vesinikfluoriidhape, fosforhape, lämmastikhape, soolhape, väävelhape, ooleum, väävlishape

(iii) alused, näiteks ammoniaakhüdraat, kaaliumhüdroksiid, naatriumhüdroksiid

(iv) soolad, näiteks ammooniumkloriid, kaaliumkloraat, kaaliumkarbonaat, naatriumkarbonaat, perboraadid, hõbenitraat

(v) mittemetallid, metallioksiidid või muud anorgaanilised ühendid, näiteks kaltsiumkarbiid, räni, ränikarbiid

*

c)

Keemiatehased fosfor-, lämmastik- või kaaliumväetiste (liht- ja liitväetised) tööstuslikuks tootmiseks

*

d)

Keemiatehased põhiliste taimekaitsevahendite ja biotsiidide tööstuslikuks tootmiseks

*

Nr

Tegevus

Võimsuse/tootlikkuse künnis

e)

Käitised, mis kasutavad keemilist või bioloogilist protsessi põhiliste farmaatsiatoodete tootmiseks tööstuslikes kogustes

*

f)

Käitised lõhkeainete ja pürotehniliste toodete toomiseks tööstuslikes kogustes

*

5.

Jäätme- ja reoveekäitlus

a)

Rajatised ohtlike jäätmete ladestamiseks hävitamiseks või taaskasutamiseks

Jõudlusega 10 tonni ööpäevas

b)

Rajatised tavajäätmete põletamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2000. aasta direktiivi 2000/76/EÜ jäätmete põletamise kohta(11) alusel

Võimsusega 3 tonni tunnis

c)

Rajatised tavajäätmete ladestamiseks

Võimsusega 50 tonni ööpäevas

d)

Prügilad (v.a püsijäätmete ladestamine ja prügilad mis on lõplikult suletud hiljemalt 16.7.2001 või mille pädeva ametiasutuse nõudmisel vastavalt nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta(12) artiklile 13 teostatud järelhooldusfaas on möödunud)

Jõudlusega 10 tonni ööpäevas või üldmahuga 25 000 tonni

e)

Rajatised loomakorjuste ja loomsete jäätmete kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks

Jõudlusega 10 tonni päevas

Nr

Tegevus

Võimsuse/tootlikkuse künnis

f)

Olmereoveepuhastid

Võimsusega 100 000 inimekvivalenti

g)

Iseseisvalt käitatavad tööstusreoveepuhastid, mis teenindavad üht või mitut käesolevas lisas nimetatud tegevust

Võimsusega 10 000 m3

ööpäevas (2)

6.

Paberi ja puidu tootmine ja töötlemine

a)

Tööstusettevõtted tselluloosi tootmiseks puidust või sarnastest kiudmaterjalidest

*

b)

Tööstusettevõtted paberi, papi ja teiste esmaste puidutoodete tootmiseks (nagu puitlaast- ja kiudplaat ning vineer)

Tootmisvõimsusega 20 tonni ööpäevas

c)

Tööstusettevõtted puidu ja puidutoodete töötlemiseks kemikaalidega

Tootmisvõimsusega 50 m3 ööpäevas

7.

Intensiivne loomakasvatus ja vesiviljelus

a)

Kodulindude ja sigade intensiivkasvatus

(i) 40 000 linnukohta

(ii) 2000 tarbeseakohta (kaaluga üle 30 kg)

(iii) 750 emisekohta

Nr

Tegevus

Võimsuse/tootlikkuse künnis

b)

Intensiivne vesiviljelus

Tootmisvõimsusega 1000 tonni kalu või koorikloomi aastas

8.

Loomsest ja taimsest toormest tooted toiduaine- ja joogitööstuses

a)

Tapamajad

Tootmisvõimsusega50 tonni rümpasid ööpäevas

b)

Toiduainete, piimatoodete ja jookide töötlemine ja ümbertöötamine

(i) loomsest toormest (v.a piim)

(ii) taimsest toormest

Tootlikkusega 75 tonni valmistoodangut ööpäevas

Tootlikkusega 300 tonni ööpäevas (kvartali keskmine tootlikkus)

c)

Piima töötlemine ja ümbertöötamine

Piima võetakse vastu 200 tonni päevas (aasta keskmine)

9.

Muu tegevus

a)

Ettevõtted kiu või tekstiili eeltöötlemiseks või värvimiseks (pesemine, pleegitamine, merseriseerimine)

Töötlemisvõimsusega 10 tonni ööpäevas

Nr

Tegevus

Võimsuse/tootlikkuse künnis

b)

Toornahkade ja nahkade parkimise ettevõtted

Töötlemisvõimsusega 12 tonni lõpptoodet ööpäevas

c)

Käitised ainete, esemete või toodete pinna töötlemiseks, kasutades orgaanilisi lahusteid, eriti viimistlemiseks, trükkimiseks, katmiseks, rasvatustamiseks, veekindlaks muutmiseks, kruntimiseks, värvimiseks, puhastamiseks või impregneerimiseks

Lahustite kuluga 150 kg tunnis või 200 tonni aastas

d)

Käitised grafiidi (tempersöe) või elektrografiidi tootmiseks põletamise või grafiidistamise teel

*

e)

Rajatised laevaehituseks, laevade värvimiseks või nendelt värvi eemaldamiseks

Tootmisvõimsusega 100 m3 pikkuste laevade jaoks

(1) Asteriskiga (*) tähistatakse olukorda, kus võimsuse/tootlikkuse künniseid ei rakendata (kõik objektid peavad esitama aruanded).

(2) Hiljemalt aastal 2010 vaadatakse võimsuse künnis esimese aruandetsükli tulemuste valguses üle.

II LISA

SAASTEAINED(13)

Heidete künniskogused

(1. tulp)

Nr.

CAS number

Saasteaine (1)

Õhku (tulp 1a)

Vette (tulp 1b)

Maismaale (tulp 1c)

kg/aastas

kg/aastas

kg/aastas

1

74-82-8

Metaan (CH4)

100 000

-(2)

-

2

630-08-0

Süsinikmonooksiid (CO)

500 000

-

-

3

124-38-9

Süsinikdioksiid (CO2)

100 miljonit

-

-

4

Fluorosüsivesinikud (HFCd) (3)

100

-

-

5

10024-97-2

Dilämmastik(mono)oksiid (N2O)

10 000

-

-

6

7664-41-7

Ammoniaak (NH3)

10 000

-

-

7

Muud lenduvad orgaanilised ühendid lisaks metaanile (NMVOC)

100 000

-

-

8

Lämmastikoksiidid (NOx/NO2)

100 000

-

-

9

Perfluorosüsivesinikud (PFCd) (4)

100

-

-

Heidete künniskogused

(1. tulp)

Nr.

CAS number

Saasteaine

Õhku (tulp 1a)

Vette (tulp 1b)

Maismaale (tulp 1c)

kg/aastas

kg/aastas

kg/aastas

10

2551-62-4

Väävelheksafluoriid (SF6)

50

-

-

11

Vääveloksiidid (SOx/SO2)

150 000

-

-

12

Üldlämmastik

-

50 000

50 000

13

Üldfosfor

-

5 000

5 000

14

Fluoroklorosüsivesinikud

(HCFCd)(5)

1

-

-

15

Fluoroklorosüsinikud (CFCd)(6)

1

-

-

16

Haloonid(7)

1

-

-

17

Arseen ja selle ühendid (arseenina)(8)

20

5

5

18

Kaadmium ja selle ühendid

(kaadmiumina)(8)

10

5

5

19

Kroom ja selle ühendid

(kroomina)(8)

100

50

50

Heidete künniskogused

1. tulp)

Nr.

CAS number

Saasteaine

Õhku (tulp 1a)

Vette (tulp 1b)

Maismaale (tulp 1c)

kg/aastas

kg/aastas

kg/aastas

20

Vask ja selle ühendid (vasena)(8)

100

50

50

21

Elavhõbe ja selle ühendid (elavhõbedana)(8)

10

1

1

22

Nikkel ja selle ühendid (niklina)(8)

50

20

20

23

Plii ja selle ühendid (pliina)(8)

200

20

20

24

Tsink ja selle ühendid (tsingina)(8)

200

100

100

25

15972-60-8

Alakloor

-

1

1

26

309-00-2

Aldriin

1

1

1

27

1912-24-9

Atratsiin

-

1

1

28

57-74-9

Klordaan

1

1

1

29

143-50-0

Kloordekoon

1

1

1

Heidete künniskogused

(1. tulp)

Nr.

CAS number

Saasteaine

Õhku (tulp 1a)

Vette (tulp 1b)

Maismaale (tulp 1c)

kg/aastas

kg/aastas

kg/aastas

30

470-90-6

Kloorfenvinfoss

-

1

1

31

85535-84-8

Kloroalkaanid, C10-C13

-

1

1

32

2921-88-2

Kloorpürifoss

-

1

1

33

50-29-3

DDT

1

1

1

34

107-06-2

1,2-dikloroetaan (EDC)

1 000

10

10

35

75-09-2

Diklorometaan (DCM)

1 000

10

10

36

60-57-1

Dieldriin

1

1

1

37

330-54-1

Diuroon

-

1

1

38

115-29-7

Endosulfaan

-

1

1

39

72-20-8

Endriin

1

1

1

Heidete künniskogused

(1. tulp)

Nr.

CAS number

Saasteaine

Õhku (tulp 1a)

Vette (tulp 1b)

Maismaale (tulp 1c)

kg/aastas

kg/aastas

kg/aastas

40

Halogeenitud orgaanilised ühendid (AOX-ina)(9)

-

1 000

1 000

41

76-44-8

Heptakloor

1

1

1

42

1118-74-1

Heksaklorobenseen (HCB)

10

1

1

43

87-68-3

Heksaklorobutadieen

(HCBD)

-

1

1

44

6608-73-1

1,2,3,4,5,6-heksaklorotsükloheksaan

(HCH)

10

1

1

45

58-89-9

Lindaan

1

1

1

46

222385-85-5

Mirex

1

1

1

47

PCDD+PCDF (dioksiinid+ furaanid) (Teq)(10)

0,0001

0,0001

0,0001

48

6608-93-5

Pentaklorobenseen

1

1

1

49

87-86-5

Pentaklorofenool (PCP)

10

1

1

Heidete künniskogused

(1. tulp)

Nr.

CAS number

Saasteaine

Õhku (tulp 1a)

Vette (tulp 1b)

Maismaale (tulp 1c)

kg/aastas

kg/aastas

kg/aastas

50

1336-36-3

Polüklooritud bifenüülid

(PCBd)

0,1

0,1

0,1

51

122-34-9

Simasiin

-

1

1

52

127-18-4

Tetrakloroetüleen (PER)

2 000

10

-

53

56-23-5

Tetraklorometaan (TCM)

100

1

-

54

12002-48-1

Triklorobenseenid (TCBd) (kõik isomeerid)

10

1

-

55

71-55-6

1,1,1-trikloroetaan

100

-

-

56

79-34-5

1,1,2,2-tetrakloroetaan

50

-

-

57

79-01-6

Trikloroetüleen

2 000

10

-

58

67-66-3

Triklorometaan

500

10

-

59

8001-35-2

Toksafeen

1

1

1

Heidete künniskogused

(1. tulp)

Nr.

CAS number

Saasteaine

Õhku (tulp 1a)

Vette (tulp 1b)

Maismaale (tulp 1c)

kg/aastas

kg/aastas

kg/aastas

60

75-01-4

Vinüülkloriid

1 000

10

10

61

120-12-7

Antratseen

50

1

1

62

71-43-2

Benseen

1 000

200

(BTEX-ina)(11)

200

(BTEX-ina)(11)

63

Broomitud difenüüleetrid

(PBDE)(12)

-

1

1

64

Nonüülfenool etoksülaadid (NP/NPEd) ja nendega seotud ained

-

1

1

65

100-41-4

Etüülbenseen

-

200

(BTEX-ina)(11)

200

(BTEX-ina)(11)

66

7 5-21-8

Etüleenoksiid

1 000

10

10

67

34123-59-6

Isoproturoon

-

1

1

68

91-20-3

Naftaleen

100

10

10

69

Tinaorgaanilised ühendid

(Snüld)

-

50

50

Heidete künniskogused

(1. tulp)

Nr.

CAS number

Saasteaine

Õhku (tulp 1a)

Vette (tulp 1b)

Maismaale (tulp 1c)

kg/aastas

kg/aastas

kg/aastas

70

117-81-7

Di-(2-etüül heksüül) ftalaat

(DEHP)

10

1

1

71

108-95-2

Fenoolid (Cüld)(13)

-

20

20

72

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH)(14)

50

5

5

73

108-88-3

Tolueen

-

200

(BTEX-ina)(11)

200

(BTEX-ina)(11)

74

Tributüültina ja ühendid(15)

-

1

1

75

Trifenüültina ja ühendid(16)

-

1

1

76

Orgaaniline üldsüsinik (TOC)

(kas Cüld või COD/3)

-

50 000

-

77

1582-09-8

Trifluraliin

-

1

1

78

1330-20-7

Ksüleenid(17)

-

200

(BTEX-ina)(11)

200

(BTEX-ina)(11)

79

Kloriidid (Clüld)

-

2 miljonit

2 miljonit

Heidete künniskogused

(1. tulp)

Nr.

CAS number

Saasteaine

Õhku (tulp 1a)

Vette (tulp 1b)

Maismaale (tulp 1c)

kg/aastas

kg/aastas

kg/aastas

80

Kloor ja anorgaanilised ühendid (HCl-ina)

10 000

-

-

81

1332-21-4

Asbest

1

1

1

82

Tsüaniidid (CNüld)

-

50

50

83

Fluoriidid (Füld)

-

2 000

2 000

84

Fluor ja anorgaanilised ühendid (HF-ina)

5 000

-

-

85

74-90-8

Vesiniktsüaniid (HCN)

200

-

-

86

Tahked osakesed (PM10)

50 000

-

-

87

1806-26-4

Oktüülfenoolid ja oktüülfenooletoksülaadid

-

1

-

88

206-44-0

Fluoranteen

-

1

-

89

465-73-6

Isodriin

-

1

-

Heidete künniskogused

(1. tulp)

Nr.

CAS number

Saasteaine

Õhku (tulp 1a)

Vette (tulp 1b)

Maismaale (tulp 1c)

kg/aastas

kg/aastas

kg/aastas

90

36355-1-8

Heksabromobifenüül

0,1

0,1

0,1

91

191-24-2

Benso(g,h,i)perüleen

1

Joonealused märkused:

(1) Kui ei ole sätestatud teisiti, tuleb mis tahes II lisas täpsustatud saasteaine kohta esitada aruanne selle saasteaine kogumassi või, kui saasteaineks on ainete rühm, rühma kogumassi kohta.

(2) Sidekriips (-) näitab, et kõnealuse parameeteri ja elemendi kohta ei ole vaja aruannet esitada.

(3) Fluorosüsivesinike kogumass: HFC23, HFC32, HFC41, HFC4310mee, HFC125, HFC134, HFC134a, HFC152a, HFC143, HFC143a, HFC227ea, HFC236fa, HFC245ca, HFC365mfc summa.

(4) Perfluorosüsivesinike kogumass: CF4, C2F6, C3F8, C4F10, c-C4F8, C5F12, C6F14 summa.

(5) Määruse (EÜ) nr 2037/2000 I lisa VIII rühmas loetletud ainete ja nende isomeeride kogumass.

(6) Määruse (EÜ) nr 2037/2000 I lisa I ja II rühmas loetletud ainete ja nende isomeeride kogumass.

(7) Määruse (EÜ) nr 2037/2000 I lisa III ja VI rühmas loetletud ainete ja nende isomeeride kogumass.

(8) Kõigi metallide kohta esitatakse aruandes elemendi kõigi heites sisalduvate keemiliste vormide kogumass.

(9) Kloriidina väljendatud halogeenitud orgaanilised ühendid, mida on võimalik adsorbeerida aktiivsöel.

(10) Väljendatud I-TEQ-na.

(11) Üksikute saasteainete kohta antakse aru siis, kui ületatakse BTEX-i künnis (benseeni, tolueeni, etüülbenseeni ja ksüleeni summaarne parameeter).

(12) Järgmiste broomitud difenüüleetrite kogumass: penta-BDE, okta-BDE ja deka-BDE.

(13) Üldsüsinikuna väljendatud fenooli ja lihtasendatud fenoolide kogumass.

(14) Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) heiteid õhku tuleb mõõta benso(a)püreeni (50-32-8), benso(b)fluoranteeni (205-99-2), benso(k)fluoranteeni (207-08-9), indeno (1,2,3-cd)püreenina (193-39-5) (võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. märtsi 2004. aasta määrusest (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ja millega muudetakse direktiivi 79/117, EMÜ (ELT L 229, 29.6.2004, lk 5)).

(15) Tributüültina ühendite kogumass, väljendatud tributüültina massina.

(16) Trifenüültina ühendite kogumass, väljendatud trifenüültina massina.

(17) Ksüleeni kogumass (orto-ksüleen, meta-ksüleen, para-ksüleen).

III LISA

HEITE- JA ÜLEKANDEANDMETE ARUANDEVORM LIIKMESRIIKIDE POOLT KOMISJONILE ESITATAVA HEITE- JA ÜLEKANDEANDMETE ARUANDE VORM

Võrdlusaasta

Käitise andmed

Emaettevõtte nimetus

Käitise (käitaja) nimetus

Käitise ID

Aadress

Linn/asula

Postiindeks

Riik

Asukoha koordinaadid

Jõe valgala piirkond(1)

NACE-kood (4 -kohaline)

Majanduslik põhitegevus

Tootmismaht (valikuline)

Rajatiste arv (valikuline)

Käitustundide arv aastas (valikuline)

Töötajate arv (valikuline)

Tekstiväli või objekti või emaettevõtte esitatud tekstiteabe või veebisaidi aadressi esitamiseks (valikuline)

Kõik objekti tegevused I lisa alusel (võimalusel vastavalt I lisas esitatud koodisüsteemile ja IPPC koodile)

Tegevus 1 (I lisa põhitegevus)

Tegevus 2

Tegevus N

Andmed objekti heidete kohta õhku iga künnisväärtust ületava saasteaine puhul (vastavalt II lisale)

Heited õhku

Saasteaine 1

Saasteaine 2

Saasteaine N

M: mõõdetud; kasutatud analüüsimeetod

C: arvutatud; kasutatud arvutusmeetod

E: hinnanguline

T: kokku

kg/aastas

A: juhuslik

kg/aastas

Andmed objekti heidete kohta vette iga künnisväärtust ületava saasteaine puhul (vastavalt II lisale)

Heited vette

Saasteaine 1

Saasteaine 2

Saasteaine N

M: mõõdetud; kasutatud analüüsimeetod

C: arvutatud; kasutatud arvutusmeetod

E: hinnanguline

T: kokku

kg/aastas

A: juhuslik

kg/aastas

Andmed objekti heidete kohta maismaale iga künnisväärtust ületava saasteaine puhul (vastavalt II lisale)

Heited maismaale

Saasteaine 1

Saasteaine 2

Saasteaine N

M: mõõdetud; kasutatud analüüsimeetod

C: arvutatud; kasutatud arvutusmeetod

E: hinnanguline

T: kokku

kg/aastas

A: juhuslik

kg/aastas

Iga reoveetöötlusele suunatava, künnisväärtust ületava saasteaine ülekanded väljapoole objekti (vastavalt II lisale)

Saasteaine 1

Saasteaine 2

Saasteaine N

M: mõõdetud; kasutatud analüüsimeetod

C: arvutatud; kasutatud arvutusmeetod

E: hinnanguline

kg/aastas

Künnisväärtust ületavate ohtlike jäätmete ülekanded väljapoole tegevuskohta (vastavalt artiklile 5)

Riigisiseselt:

Taaskasutamiseks (R)

Kõrvaldamiseks (D)

tonni/aastas

tonni/aastas

Teistesse riikidesse:

Taaskasutamiseks (R)

Jäätmekäitlusettevõtte nimi

Jäätmekäitlusettevõtte aadress

Ülekannet vastu võtva tegeliku jäätmekäitluskoha aadress

tonni/aastas

Teistesse riikidesse:

Kõrvaldamiseks (D)

Kõrvaldaja nimetus

Kõrvaldaja aadress

Ülekannet vastu võtva tegeliku kõrvaldamiskoha aadress

tonni/aastas

Künnisväärtust ületavate tavajäätmete ülekanded väljapoole tegevuskohta (vastavalt artiklile 5)

Taaskasutamiseks (R)

tonni/aastas

Kõrvaldamiseks (D)

tonni/aastas

Üldsuse küsimustele vastav pädev asutus:

Nimi

Aadress

Linn/asula

Telefon

Faks

E-post

(1) Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestati ühenduse veepoliitika meetmete raamistik, artikli 3 lõikele 1. (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1). Direktiivi on viimati muudetud otsusega nr 2455/2001/EÜ (EÜT L 331, 15.12.2001, lk 1).

(1) Euroopa Parlamendi 6. juuli 2005. aasta seisukoht.
(2) EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1.
(3) Komisjoni 17. juuli 2000. aasta otsus 2000/479/EÜ Euroopa saasteainete heitkoguste registri (EPER) rakendamise kohta saastuse kompleksset vältimist ja kontrolli käsitleva nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (IPPC) artikli 15 kohaselt (EÜT L 192, 28.7.2000, lk 36).
(4) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
(5) EÜT L 377, 31.12.1991, lk 20; direktiivi on muudetud direktiiviga 94/31/EÜ (EÜT L 168, 2.7.1994, lk 28).
(6) EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(7) EÜT L 194, 25.7.1975, lk 39. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.
(8) EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.
(9) EÜT L 41, 14.2.2003, lk 26.
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).
(11) ELT L 332, 28.12.2000, lk 91.
(12) EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.
(13)* Saasteainete heidetest, mis langevad mitmesse saasteainete kategooriasse, tuleb teatada kõikide asjassepuutuvate kategooriate raames.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika