(Nõusolekumenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus (KOM(2004)0492 – 2004/0163(AVC));

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 161;

–   võttes arvesse 22. aprilli 2004. aasta resolutsiooni majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kolmanda aruande kohta(1);

–   võttes arvesse kodukorra artikli 75 lõiget 3;

–   võttes arvesse regionaalarengukomisjoni vaheraportit ja eelarvekomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, kalanduskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A6-0177/2005),

1.   leiab, et määruse ettepanek on üldiselt kooskõlas 22. aprilli 2004. aasta resolutsiooniga, seega ei toeta enam otseselt komisjoni ettepanekuid, vaid viidates arutelule nõukogus, kutsub komisjoni ja nõukogu üles arvestama järgnevate soovitustega;

2.   taunib asjaolu, et Euroopa Ülemkogul ei õnnestunud jõuda kokkuleppele finantsperspektiivi osas, ning väljendab muret seoses võimalike negatiivsete tagajärgedega ühtekuuluvuspoliitikale; usub, et struktuuripoliitika rahastamist ümbritsev ebakindlus võib veelgi nõrgendada kodanike usku Euroopa-projekti;

3.   nõuab tungivalt, et Euroopa Ülemkogu langetaks otsuse võimalikult varakult ja igal juhul enne 2005. aasta lõppu kindlustamaks, et Euroopa piirkondadele ja liikmesriikidele jääks piisavalt aega uute tegevusprogrammide ettevalmistamiseks;

4.   palub, et millal iganes edaspidi viidatakse majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele, viidataks lisaks ka territoriaalse ühtekuuluvuse kontseptsioonile, ning et selle uue kontseptsiooni arendamisele pöörataks erilist tähelepanu;

5.   lükkab tagasi kõik märkimisväärsed muudatused komisjoni ettepaneku üldisesse ülesehitusse ja eriti kõik katsed täielikult või osaliselt taasriigistada ühenduse regionaalpoliitika (jaotis 1);

6.   nõuab, et statistilise mõjuga piirkondade rahastamise tase oleks rahastamisperioodi alguses 85% lähenemispiirkondade tasemest ning 2013. aastaks väheneks see 60%-le;

7.   lükkab tagasi mistahes katsed vähendada piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi suurt tähtsust ning kiidab heaks asjaolu, et eesmärk keskendub kättesaadavusele, teadusuuringutele ja arendustegevusele, haridusele ja koolitusele, tööhõivele ja sotsiaalsele kaasatusele ning infoühiskonnale; nõuab, et need prioriteedid seotaks tihedalt teiste ühenduse programmide ja poliitikatega ning eriti Lissaboni strateegiaga;

8.   nõuab, et nn naturaalse mõju piirkondade toetuskõlblikkuse pikendus kehtiks ka lähenemise eesmärgi meetmete puhul, ilma et suurendataks nendele piirkondadele eraldatud ühenduse vahendeid (artikli 6 lõige 2);

9.   rõhutab, kui oluline on Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi kolmeosaline struktuur, mis hõlmab rahvusvahelist, piiriülest ja piirkondade vahelist koostööd; nõuab seega piirkondade vahelise koostöö lisamist nimetatud eesmärgi eraldi osana sarnaselt praegusele INTERREG IIIc programmile;

10.   usub, et Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi üldeelarve peab säilima, rõhutab Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi tähtsust ning nõuab vahendite eraldamisel prioriteetide olulist nihet piiriülese koostöö poole (artikli 18 punkt a);

11.   on vastu 150 km piirangu meelevaldsele kehtestamisele piiriülese koostöö programmideks sobivate merepiirkondade määratlemisel ning nõuab erimeetmete võtmist, et tagada ELi territooriumi äärealadele võimalused nendes programmides osaleda; usub igal juhul, et nimetatud distantsikriteeriumist tuleb loobuda, kui kõnealused NUTS III tasandi piirkonnad piirnevad sama merega;

12.   on vastu partnerluspõhimõtte nõrgestamisele, nagu oli ette nähtud algupärases ettepanekus, eriti programmide strateegilise planeerimise ja kontrolli osas; nõuab eriti asjakohaste asutuste nimekirja pidamist (artikli 10 lõike 1 punkt c);

13.   kutsub liikmesriike üles tugevdama sidemeid piirkondlike, kohalike ja linnades asuvate partneritega, et kasutada võimalikult hästi ära nende eriteadmisi programmide ettevalmistamise ja elluviimise kohta; pooldab seega võimu suurimat võimalikku detsentraliseerimist, et vältida liigset halduskoormust (artikkel 10);

14.   nõuab meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõtte laiendamist, et vältida sool, rassil või etnilisel päritolul, religioonil või usul, puudel, vanusel või seksuaalsel sättumusel põhinevat diskrimineerimist, ning eriti et puuetega inimeste juurdepääsetavus oleks fondist saadava toetuse eeldus ja et seda jälgitaks fondide kasutamise eri etappides (artikkel 14);

15.   nõuab, et fondide hindamisel lisataks näitajad meeste ja naiste võrdsuse, sotsiaalse kaasatuse ning diskrimineerimise kõikide vormide vastu võitlemise edendamisel saavutatud edusammude kohta;

16.   kutsub liikmesriike ja komisjoni üles kinnitama, et fondide rakendamise erinevatel etappidel edendatakse keskkonna kaitsmist ja parandamist;

17.   nõuab, et järjekindlalt lükataks tagasi kõik katsed piirata esitatud finantsraamistikku, sealhulgas koguvahendeid ja vahendite jaotamist erinevate eesmärkide ning nende osade vahel; on sellest hoolimata seisukohal, et komisjoni pakutud summad vahendite jagamiseks erinevate eesmärkide vahel on huvide seisukohast tasakaalus (artiklid 15 kuni 22);

18.   on seisukohal, et arvestades paljude piirkondade vajadust ELi rahastamise järele uue programmiperioodi käigus, tuleks kõik ühtekuuluvuspoliitikale eraldatud vahendid kulutada selle eesmärgi saavutamiseks; nõuab seega võimalust N+2 reegli tõttu kasutamata jäänud vahendite taaskasutamiseks allrubriigi 1b raames piirkondadele, mis on võimelised neid omandama tulemuslikkuse ja õigluse põhimõtete alusel;

19.   nõuab poliitilisel otsusel põhineva erikompensatsiooni loomist nendele piirkondadele või liikmesriikidele, mida tabavad olulised rahalised kaotused finantsvahendite jagamist käsitleva komisjoni ettepaneku elluviimise tõttu;

20.   usub, et komisjoni ettepanek eraldada 2004. aasta hindade alusel 336,1 miljardit eurot läbivaadatud ühtekuuluvuspoliitika kolme prioriteedi toetuseks on reformi edukaks läbiviimiseks minimaalne summa, ning on seisukohal, et kui järgmine finantsperspektiiv on vastu võetud, kinnitab komisjon määruse ettepanekus sätestatud summad;

21.   juhib tähelepanu asjaolule, et fondidele kehtivad finantsmääruse sätted, ning rõhutab, kui vajalik on, et komisjon ja liikmesriigid järgiksid läbipaistvuse ja usaldusväärse finantsjuhtimise reegleid;

22.   nõuab, et säilitataks selged ja arusaadavad ühenduse ühtekuuluvuspoliitika strateegilised suunised, mis tuleb vastu võtta kooskõlas EÜ asutamislepingu artiklis 161 sätestatud korraga; samuti nõuab vaheläbivaatuse läbiviimist vastavalt nimetatud korrale, kui Euroopa põhiseaduse leping ei ole jõustunud, kui see aga jõustub, peab kohaldama artiklit III-223, et võtta arvesse Euroopa Parlamendi osalemist õigusloomealases kaasotsustamises (artikkel 23 ja artikkel 24);

23.   nõuab, et artikli 23 lõikesse 3 lisataks otsused üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) kohta (otsus nr 884/2004/EÜ(2) ning otsus nr 1692/96/EÜ(3));

24.   nõuab, et määruse ettepanek oleks tugevamalt seotud Euroopa säästva arengu strateegiaga (artikkel 23); nõuab, et liikmesriigid näitaksid riiklikus strateegilises raamistikus, kuidas nad plaanivad rahastada keskkonnavajadusi, eriti toetada Natura 2000 võrgustikku, rakendada vee raamdirektiivi ning saavutada Kyoto eesmärke – kas ühenduse ressurssidest või omavahenditega (artikkel 25);

25.   kordab nõuet anda tasakaalustatud ja õiglast rahalist abi piirkondadele, mis kannatavad alaliselt tõsiste looduslike, klimaatiliste või demograafiliste raskuste käes, nagu saared, mägised piirkonnad ja piirialad ning hõreda asustusega piirkonnad, eriti aga liidu väga hõredalt asustatud põhjaalad (põhjendus 12); nõuab temaatiliste ja territoriaalsete prioriteetide hulka viite lisamist nimetatud aladele, mida tuleb täpsustada riikliku strateegilise raamistiku strateegia osas (artikkel 25);

26.   nõuab, et uued liikmesriigid Malta ja Küpros saaksid kohast rahalist toetust saarelisuse, perifeersuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte alusel, tänu millele neil oleks võimalik tegelda spetsiifiliste probleemidega, millega neil kui Euroopa Liidu äärealadel asuvatel saartel tuleb silmitsi seista;

27.   toetab komisjoni ettepanekut äärepoolseimatele piirkondadele suunatud eritegevuse kohta 1 100 miljoni euro ulatuses, nagu ka võimalust rahastada tegevusabi, nagu on sätestatud Euroopa Regionaalarengu fondi käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku (KOM(2004)0495) artiklis 11; nõuab, et järgitaks täielikult EÜ asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 sätestatud nõuet kohelda äärepoolseimaid piirkondi erijuhtumina seoses nende juurdepääsuga struktuurifondidele, sh piirkondi, mille SKT on juba tõusnud üle 75% ühenduse keskmisest;

28.   nõuab, et säilitataks riiklik strateegiline raamistik, mis on ette valmistatud tihedas koostöös artiklis 10 osutatud partneritega ja mille kohta komisjon langetab otsuse partnerluse raames peetavatel läbirääkimistel (artikkel 26);

29.   nõuab, et lisataks riikliku strateegilise raamistiku läbivaatamise võimalus (artikkel 26);

30.   nõuab strateegilise järelevalve lihtsustamist nii, et liikmesriigid ja komisjon esitaksid iga kahe aasta järel aruande (artiklid 27 ja 28); nõuab sellest tulenevalt, et iga kahe aasta järel korraldaksid Euroopa Parlament, komisjon, regioonide komitee ja liikmesriigid strateegilise arutelu (artikkel 29);

31.   nõuab, et rakenduskavade rahastamisel ainult ühest fondist suurendataks ERFist ja ESFist rahastatavate meetmete, mis kuuluvad teise fondi kohaldamisalasse, rahastamist viielt protsendilt kümnele protsendile (artikkel 33); soovitab siiski anda komisjonile võimalus anda teatud tingimustel nõusolek, et sama asutus juhiks enam kui ühte sekkumist, kuid et kümneprotsendiline piirmäär jääks kehtima;

32.   selleks, et rõhutada linnamõõdet ning eriti säästvat linnaarengut, nõuab, et lähenemise eesmärgi ning piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi raames struktuurifondist rahastatavate rakenduskavade puhul säiliks nõue esitada teavet selle kohta, kuidas on lähenetud linnaküsimusele, sealhulgas nimekiri valitud linnaaladega ning edasi delegeerimise menetlused; nõuab, et taolised menetlused asetataks piirkondliku ja kohaliku partnerluse konteksti; on seisukohal, et rahastamise tase peaks olema vähemalt selline, mis vastaks praeguse määruse kohaselt linnaalade abikõlblikkusele (artikkel 36);

33.   nõuab, et kolm fondi võtaksid arvesse väike- ja mikroettevõtete, eriti aga käsitööettevõtete prioriteete, kuna nad on tähtsad ühtekuuluvuse ja regionaalarengu ning majanduskasvule ja tööhõivele kaasaaitamise seisukohast, ning toetaksid Feira Euroopa Ülemkogul 2000. aastal vastu võetud väikeettevõtete harta põhimõtete ja tegevussuundade elluviimist;

34.   leiab, et liikmesriigid peaksid täpsustama riiklike strateegiliste tugiraamistike ja meetmeprogrammide strateegilise keskkonnamõju hindamise (SEA) korra ning tagama õigeaegselt peamiste infrastruktuuriprojektide keskkonnamõju hindamised (EIA); kutsub komisjoni täiendavalt üles tagama, et peamised infrastruktuuriprojektid ei oleks vastuolus keskkonna kaitsmise ja parandamisega [artiklid 38 kuni 40]; nõuab ELi keskkonnaalaseid õigusakte rikkudes ette võetud projektide rahastamise peatamist;

35.   nõuab ühtset lähenemist ja struktuurifondide menetluste säilitamist, kui praegused naabrusprogrammid muudetakse programmideks, mis toimivad liidu välispiiride uute koostöövahendite najal (ENPI ja IPA);

36.   nõuab, et ei loobutaks ettepanekust ühenduse kvaliteedi ja tulemuslikkuse reservi kui progressi tunnustamise mehhanismi kohta, mis hõlmab Ühtekuuluvusfondi; selle edukaks toimimiseks nõuab õiglaste, objektiivsete, läbipaistvate ja üldiselt heakskiidetud kriteeriumite vastuvõtmist (artikkel 48);

37.   nõuab, et strateegiliste suuniste ja nendega sätestatud hindamismenetluse puhul nõutaks selgesõnaliselt ja tunnustataks puudega inimestele juurdepääsetavuse põhimõtet ja selle rakendamist praktikas;

38.   nõuab, et liikmesriigid saaksid soovi korral ette näha riikliku ettenägematute kulude reservi, ning soovitab suuremat paindlikkust selle kasutamisel (artikkel 49);

39.   on vastu survele muuta kaasfinantseerimise soovitavaid summasid (artikkel 51), aga nõuab samas, et kahekordistataks kümneprotsendilise suurendamise määra nende piirkondade puhul, kus esineb rohkem kui üks ettepanekus määratletud geograafiliselt või looduslikult ebasoodsatest olukordadest (artikkel 52); nõuab samuti kümne protsendipunkti suurust kasvu linnapiirkondade jaoks (artikkel 52);

40.   toetab jõuliselt kõiki stiimuleid erakapitali kasutamiseks ning avaliku ja erasektori partnerluse edendamiseks uuel programmiperioodil (artikli 50 punkt d ja artikkel 54); on seisukohal, et ühenduse kaasfinantseerimismäära arvutamine protsendina ainult deklareeritud avaliku sektori kulutustest on käesoleva määruse oluline ja lihtsustav ettepanek, mis tagab tõhusamalt täiendavuse põhimõtte kohaldamise; hoolimata sellest, kas liikmesriigi kaasfinantseerimismäära avaliku sektori kulutusi saaks osaliselt programmi raames asendada erakapitaliga; nõuab samaaegselt, et säilitataks paindlikkus, mis tuleneb kaasfinantseerimismäära arvutamisest iga prioriteedi, mitte aga iga meetme jaoks (artiklid 51 ja 76); rõhutab siiski, et kaasfinantseerimismäära arvutamise viis ei tohiks välistada VVOde jt mittetulundusorganisatsioonide osalemist struktuurifondide tegevuses;

41.   juhib eelkõige tähelepanu sellele, et iga ELi poliitika puhul tuleb nõuda, et see aitaks kaasa majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eemärgi täitmisele, ja et rahvusvahelisel kaubanduspoliitikal peab olema sama eesmärk, ning see ei tohi kujutada endast mingit erandit; nõuab kaubanduspoliitika kujundamist selliselt, et ennetavalt oleksid ära hoitud šokilaadsed mõjud piirkondadele, ja juhib eriti tähelepanu asjaolule, et ettevõtete või tootmisüksuste ümberpaigutamine kujutab endast suurt ohtu piirkondlikule arengule;

42.   arvab, et komisjoni ettepanek kehtestada finantskorrektsioon oma tegevuse ümber paigutanud ettevõtetele on vältimatu meede, et vältida majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse ohtu sattumist asjaomastes piirkondades; teeb ettepaneku kontrollisüsteemide loomiseks, et määratleda mistahes ümberpaigutamise majanduslikud ja sotsiaalsed kulud ning määrata kohased karistused; nõuab samaaegselt kõikide vajalike õigusaktide vastuvõtmist, mis tagaks, et ühenduse toetust saavad ettevõtted ei tee ümberpaigutamisi pika ja eelnevalt kindlaks määratud perioodi vältel;

43.   nõuab sätet, millega välistataks senistes asukohtades olulisi töökaotusi või tehaste sulgemisi kaasa toovate tegevuste kaasfinantseerimine;

44.   nõuab, et lisataks viide kõrgetasemelistele projektijuhtimisoskustele ja kvalifikatsioonile, kuna see on hädavajalik projektide õigeaegseks elluviimiseks eelarve piirides (artikkel 57);

45.   nõuab proportsionaalsuse põhimõtte tõhusat kohaldamist ettevalmistuse (artiklid 31–37), hindamise (artikkel 45) ning juhtimise, järelevalve ja kontrolli (artiklid 57–73) käigus, mis toimuksid kooskõlas programmide ulatusega; arvab, et nendes valdkondades peaks kõikide programmide puhul, mis on kõigi liikmesriikide huvides, kohaldama lihtsustamise põhimõtet;

46.   märgib, et struktuurifondide eest vastutavad ühiselt komisjon ja liikmesriigid; kutsub liikmesriike üles tegema igal aastal kinnitavaid deklaratsioone selle kohta, et ELi maksumaksjate raha on kulutatud korrapäraselt, õiguspäraselt ja läbipaistvalt; nõuab, et nendele deklaratsioonidele kirjutaks alla iga riigi rahandusminister; komisjon peaks selgelt määratlema, mida ta mõistab liikmesriikide aruandluse juures "eeskirjade eiramise" all;

47.   nõuab, et säilitataks proportsionaalseks kontrollikorraks soovitatud piirmäärad (kaasfinantseerimine 33% ja kulud 250 miljonit eurot), mille mittetäitmisel komisjon korrapäraseid kontrolle ei teosta; nõuab siiski, et arvesse võetaks erinevate fondide eriomadused (artikkel 73);

48.   lükkab tagasi kõik kavatsused muuta eelfinantseerimise summasid (artikkel 81);

49.   lükkab tagasi kõik sellised n+2 reegli vähendamise kavatsused, mis ei ole seotud suurprojektide puhul juba soovitatud paindlikkusega, kuna selle reegli eelised fondide kasutamise tõhusamaks muutmisel on selgunud käesoleval programmiperioodil (artikkel 93); nõuab siiski Ühtekuuluvusfondile suurema paindlikkuse võimaldamist;

50.   nõuab suuremat paindlikkust, et pikendada kahekuulist perioodi, mille jooksul liikmesriigid võivad vaidlustada komisjoni tehtud finantskorrektsioone; nõuab, et vastamise tähtaeg sõltuks probleemi tõsidusest (artikkel 100);

51.   palub komisjonil leida koostöös nn ühtekuuluvusriikidega lahendus seoses hüvitamisele tagastamatu käibemaksu abikõlblikkusega, tagades kohalike omavalitsuste hõlpsa juurdepääsu fondidele;

52.   lükkab tagasi kõik kavatsused lugeda toetuskõlbulikeks ühenduse kaasfinantseerimise arvestamisel sellised kulud, mis ei ole seotud investeeringutega, nagu majutuskulud; arvab siiski, et kulutused, mis on seotud sotsiaalkorterite renoveerimisega energia säästmise ja keskkonnakaitse eesmärgil, peaks lisama abikõlblike kulutuste hulka;

53.   lükkab tagasi kõik kavatsused vähendada lähenemispiirkondadele mõeldud riigiabi ülemmäärasid, sealhulgas ka statistilise mõjuga piirkondade puhul; nõuab seega, et kõiki lähenemise eesmärgiga piirkondi koheldaks võrdselt abi reeglite osas ning et need määratletaks EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a alusel; nõuab nn naturaalse mõju piirkondadele kehtivate toetuse piirmäärade järk-järgulist muutmist; rõhutab vajadust lähenemiseesmärgist väljapoole jäävatele piirkondadele riigiabi andmisel arvestada piirkondlike eripäradega, eriti looduslikult või geograafiliselt ebasoodsate teguritega;

54.   teeb presidendile ülesandeks paluda täiendavat arutelu nõukoguga vastavalt kodukorra artikli 75 lõikele 3;

55.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 104 E, 30.4.2004, lk 1000. (2) ELT L 167, 30.4.2004, lk 1. (3) EÜT L 228, 9.9.1996, lk 1.