Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2004/0167(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0184/2005

Esitatud tekstid :

A6-0184/2005

Arutelud :

PV 05/07/2005 - 13

Hääletused :

PV 06/07/2005 - 4.7

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2005)0279

Vastuvõetud tekstid
PDF 559kWORD 150k
Kolmapäev, 6. juuli 2005 - Strasbourg
Euroopa Regionaalarengu Fond ***I
P6_TA(2005)0279A6-0184/2005
Resolutsioon
 Terviktekst

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta (KOM(2004)0495 – C6-0089/2004 – 2004/0167(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2004)0495)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2, artiklit 162 ja artikli 299 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C6-0089/2004);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 160;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni, kalanduskomisjoni ja naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A6-0184/2005),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui ta kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELTs seni avaldamata.


Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 6. juulil 2005 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2005 Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta
P6_TC1-COD(2004)0167

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 162 esimest lõiku ja artikli 299 lõike 2 teist lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust(1),

võttes arvesse regionaalkomitee arvamust(2),

toimides vastavalt asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetlusele(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Asutamislepingu artiklis 160 sätestatakse, et Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) on ette nähtud selleks, et olla abiks põhiliste regionaalsete ebavõrdsuste korvamisel ühenduses. Sellest tulenevalt soodustab ERF eri piirkondade arengutasemete erinevuse ja ebasoodsate piirkondade, sealhulgas maa- ja linnapiirkondade, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondade, ebasoodsate looduslike või demograafiliste tingimustega piirkondade, hõredalt asustatud piirkondade ,piiriäärsete piirkondade, mägipiirkondade ning saarte mahajäämuse vähendamist.

(2)  Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi üldsätteid käsitlevas määruses (EÜ) nr …/2005 (4) on ette nähtud ühised sätted struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi kohta. On vaja kehtestada erisätted tegevusliikide kohta, mida ERF võib finantseerida selles määruses kindlaksmääratud eesmärkide alusel.

(3)  ERF peaks andma abi ühtekuuluvuspoliitika üldstrateegia raames, mis aitaks paremini tagada ühenduse prioriteetide toetamise ja mille eesmärk oleks tegeleda regionaalse ebavõrdsuse põhjustega, eriti vähearenenud piirkondades.

(4)  Liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama, et ERFi ja teiste struktuurifondide rakendamise erinevatel etappidel ning eriti neile juurdepääsu võimaldamisel ei esine diskrimineerimist soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

(5)  Määruses (EÜ) nr …/2005 nähakse ette, et kulu abikõlblikkuse kord määratakse kindlaks siseriiklikul tasemel, välja arvatud teatavad erandid, mille puhul on vaja kehtestada erisätted. Seega tuleks sätestada ERFiga seotud erandid.

(6)  ERFi toetatava tegevuse tõhus rakendamine põhineb heal haldustaval ja kõikide asjaomaste territoriaalsete, sotsiaalmajanduslike ja keskkonnaala partnerite, eriti piirkondadevaheliste, regionaalsete ja kohalike asutuste koostööl ja kaasamisel kõikides programmide etappides: ettevalmistus, rakendamine, järeltegevus ja hindamine. Vajadusel tugevdatakse ühiste eesmärkide saavutamiseks regionaalsete ja kohalike asutuste koostööd.

(7)  Osana määruse (EÜ) nr .../2005 artiklites 43 ja 44 ettenähtud tehnilisest abist võib ERF rahastada tegevusi, mis on seotud ettevalmistuse, seire, haldus- ja tehnilise abi, hindamise, auditeerimise ja kontrolliga, mis on vajalikud nii avalikele haldustalitustele kui ka teistele vastavatele territoriaalsetele tegevisikutele nagu valitsusvälised organisatsioonid, valitud esindajate ühendused ning sotsiaal-, ameti- ja keskkonnaorganisatsioonid.

(8)  Toetudes nõukogu 21. juuni 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1260/1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta(5) artikli 20 lõike 1 punktis b ettenähtud linnakogukonna algatuse (Urban Community) ja eesmärgi 2 raames raskustes olevatele linnapiirkondadele antava abi kogemustele ja tugevatele külgedele, tuleks linnadimensiooni, sealhulgas linnade säästvasse arengusse tehtavate investeeringute määra, tugevdada selle valdkonna meetmete täieliku integreerimise abil ERFi kaasfinantseeritavate tegevusprogrammidega. Sellega seoses etendavad olulist osa kohalikud arenduslikud ja tööhõivealgatused ja nende uuenduslik potentsiaal.

(9)  Eriti tuleks pöörata tähelepanu sellele, et oleks tagatud vastastikune täiendavus ja järjepidevus ERFi antava abi ja sellise abi puhul, mida annab Euroopa Põllumajanduse Maaeluarendusfond määruse (EÜ) nr … /2005(6) alusel ning Euroopa Kalandusfond määruse (EÜ) nr …/2005(7) alusel. ERFi kaasfinantseeritavad programmid peaksid seetõttu peale traditsiooniliste tegevuste toetama maamajanduse mitmekesistumist, maapiirkondade kultuuri, turismi arengut, kalandusest sõltuvate piirkondade mitmekesistumist ja püsivate töökohtade loomist ning aitama neil piirkondadel muutuda majanduslikult ja sotsiaalselt atraktiivsemaks.

(10)  On vaja tagada, et tegevuste puhul, mida ERF toetab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arengu soodustamiseks, võetaks arvesse ja edendataks Euroopa Nõukogu poolt Santa Maria de Feiras heakskiidetud Euroopa väikeste ettevõtete harta elluviimist.

(11)  On vaja arendada lähenemiseesmärgikohaseks toetuseks eraldatud vahendeid ja valdkondi, juurutades uut väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetusmehhanismi ja uut lähenemist regionaalarengule, tehes väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele tasuta kättesaadavaks täielikult avalikest vahenditest rahastatavate teadusuuringute tulemused.

(12)  Lisaks tuleb ERFi toiminguid tihedamalt koordineerida Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammiga (2007-2013).

(13)  Eraldi tuleks pöörata tähelepanu äärepoolseimatele piirkondadele, laiendades erandkorras ERFi pädevusala nende piirkondade erilisest struktuurilisest majandus- ja sotsiaalsest olukorrast tulenevate lisakulude hüvitamisega seotud tegevusabi finantseerimisele, kus lisakulud on tingitud piirkondade kaugusest, eraldatusest, väiksusest, raskest topograafilisest ja klimaatilisest olukorrast ning nende majanduslikust sõltuvusest vähestest toodetest, mille püsivus ja kombinatsioon takistavad tõsiselt nende piirkondade arengut ja juurdepääsetavust siseturule, järgides asutamislepingu artikli 299 lõiget 2.

(14)  ERF peaks käsitlema Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakti protokollis nr 6 osutatud probleeme, mis on seotud äärmiselt väikese rahvastikutihedusega piirkondade juurdepääsetavusega ja suurtest turgudest kaugel asumisega. ERF peaks käsitlema ka eripäraseid raskusi, mille ees seisavad saared, mägipiirkonnad, piirialad ja hõredalt asustatud alad, mille arengut aeglustab nende geograafiline asend, eesmärgiga toetada nende piirkondade iseseisvat säästvat arengut.

(15)  Seoses üleeuroopaliste võrkudega peaks ERF lisaks parandama ühendusi uute liikmesriikidega, eelkõige selleks, et tugevdada majanduslikke sidemeid nende riikidega.

(16)  ERF peaks tagama sünergia Euroopa Sotsiaalfondist ja Ühtekuuluvusfondist saadava abi puhul. Ta peaks tagama vastastikuse täiendavuse ja järjepidevuse muude ühenduse poliitikate suhtes.

(17)  On vaja kehtestada Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alaste tegevusprogrammide koostamist, haldamist, järelevalvet ja kontrolli käsitlevad erisätted ja luua teineteist vastastikku täiendav ja selge side teiste ühenduse poliitikatega, sealhulgas laiema naabruspoliitikaga.

(18)  Tuleb soodustada tulemuslikku piiriülest ja rahvusvahelist koostööd ühenduse naaberriikidega, kusjuures on vaja tagada, et oleks võimalik tõhusalt toetada liikmesriikide kolmandate riikidega piirnevate piirkondade arengut. Samuti on vaja tagada, et asjaomased ELi piirialad ei oleks võimaluste ja õiguste osas eelneva olukorraga ja ELi sisepiirialadega võrreldes halvemas seisus. Vastavalt sellele on vaja erandkorras lubada seda, et ERF finantseerib projekte kolmandate riikide territooriumil, kui need aitavad kaasa ühenduse piirkondade piiriülese koostöö arengule. Samuti on vaja Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames tagada finantsvahendite jaotamise sobiv tase riikidevahelise ja piiriülese koostöö vahel. Erilist tähelepanu nõuab just piiriülene koostöö, kuna liidu piirid on märkimisväärselt laienenud ning mahajäänud piirkondade seas on rohkelt piiriäärseid alasid.

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1783/1999 Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta(8) tuleb kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Teema

Käesolevas määruses määratakse kindlaks Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ülesanded, ERFi antava abi ulatus seoses määruse (EÜ) nr …/2005 [millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta] artiklis 3 määratletud lähenemise, regionaalse konkurentsivõime, tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärkidega ning abikõlblike kulude liigid.

Selles kehtestatakse linna- ja maapiirkondade, kalandusest sõltuvate piirkondade, äärepoolseimate piirkondade, saarepiirkondade, piirialade, tõsiste ja püsivate ebasoodsate looduslike ja demograafiliste tingimustega piirkondade ning mägipiirkondade toetamist käsitlevad erisätted.

Selles kehtestatakse ka erisätted seoses Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgiga, eriti programmide koostamise, nende elluviimise, haldamise, järelevalve ja kontrollimise kohta.

Artikkel 2

Eesmärk

ERF aitab kaasa abi finantseerimisele, seades eesmärgiks tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust Euroopa Liidu säästva arengu strateegia raames, tegeledes regioonidesisese ja -vahelise ebavõrdsuse põhjustega ja edendades piirkondade majanduse struktuurilist arengut ning kohandamist, sealhulgas taandarenevate tööstuspiirkondade ümberkorraldamist.

Seejuures järgib ERF ühenduse prioriteete, mille üksikasjad määravad kindlaks regionaalsed ja kohalikud partnerid kooskõlas rakenduskavade ja siseriiklike eeskirjadega, eelkõige:

   a) vajadust tugevdada konkurentsivõimet uuendusliku lähenemise abil regionaalsele ja kohalikule arengule, mille eesmärk on luua püsivaid töökohti, soodustada sotsiaalset kaasatust ning meeste ja naiste võrdõiguslikkust ning saavutada keskkonna- ja sotsiaalsete tingimuste parandamine ühenduse keskkonnaalaste ja sotsiaalvaldkonna õigusaktide rakendamise kaudu;
   b) vajadust eemaldada tõkked, millega puutuvad kokku puuetega inimesed kaupadele ja teenustele ning hoonestusaladele juurdepääsemisel, tagades, et juurdepääsetavus seatakse tingimuseks kõikide fondidest abi saavate projektide puhul.

Artikkel 3

Abi ulatus

1.  ERF kontsentreerib oma abi piiratud arvule prioriteetsetele teemadele. Iga prioriteedi raames finantseeritavate tegevuste liigid ja ulatus kajastavad artiklite 5, 6 ja 7 kohaste lähenemise, regionaalse konkurentsivõime, tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärkide erinevat iseloomu.

2.  ERF aitab kaasa järgmiste valdkondade finantseerimisele:

   a) tootlikud investeeringud, mis on eelkõige suunatud töökohtade loomisele ja püsivusele kaasa aitavatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele;
   b) infrastruktuur;
   c) muud arenduslikud ja tööhõivealased algatused, mis hõlmavad järgnevat: teenuste osutamine ettevõtetele, selliste rahastamisvahendite loomine ja arendamine, nagu riskikapital, laenu- ja tagatisfondid ning kohaliku arengu fondid, intressitoetused, teenuste osutamine lähikonnas, ühised kohalikud algatused, võrgustumine ning koostöö ja piirkondade, linnade ning asjaomaste sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaala tegevisikute vaheline tulemuslik kogemuste vahetamine;
   d) väikese ja keskmise suurusega ettevõtete kasv ja tööhõivedünaamika (ettevõtlustegevus nagu ettevõtte asutamine, ettevõtete üleviimine, ettevõttedünaamika, eksportimis- ja arendusoskused);
   e) Määruse (EÜ) nr …/2005 artiklites 43 ja 44 märgitud tehniline abi.

Artikkel 4

Tasakaalustatud ja säästev regionaalareng

Regionaalareng on piirkondade säästva elu- ja töökeskkonna säilitamine, arendamine ja vajadusel ümberkujundamine.

Artikkel 5

Lähenemine

Lähenemise eesmärgi raames kontsentreerib ERF oma abi integreeritud regionaalse ja kohaliku, linna ja maa majanduse ja sotsiaalvaldkonna säästva arengu soodustamisele, mobiliseerides ja tugevdades piirkondadesisest potentsiaali programmide abil, mis on suunatud piirkondlike ja kohalike majandus-, haldus- ja sotsiaalstruktuuride ajakohastamisele ja mitmekesistamisele ning püsivate töökohtade loomisele, eelkõige järgmistes valdkondades:

1)  Territoriaalne innovatsioon, et suurendada regionaalselt ja kohalikult paiknevate institutsiooniliste, sotsiaal- ja majandusalaste tegevisikute potentsiaali ja moderniseerida valitsusasutusi, arenguasutusi ja finantsinstitutsioone.

2)  Teadusuuringud ja tehnoloogiaarendus, innovatsioon ja ettevõtlikkus, kaasa arvatud regionaalse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse potentsiaali suurendamine ja nende integreerimine Euroopa teadusuuringute alasse, et vähendada piirkondadevahelist tehnoloogialõhet.

Abi teadusuuringutele ja tehnoloogiarendusele väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes ja tehnosiirdele. Sidemete tugevdamine eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ning ülikoolide, valitsusväliste organisatsioonide ja uurimis- ning tehnoloogiakeskuste vahel, ärivõrkude, avaliku ja erasektori partnerluste ja ärirühmituste arendamine, äri- ning tehnoloogiateenuste osutamine väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ja mikroettevõtete gruppidele, ettevõtluse- ja innovatsiooni rahastamise edendamine väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetes ja mikroettevõtetes uute rahastamisvahendite abil.

Toetus regionaalmajandusliku arengu tüüpilistele vahenditele nagu sihtotstarbeline toetus ettevõtete asutamisele ja ettevõtetesse investeerimine ning seda mitte ainult väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning majandusliku infrastruktuuri loomine ja arendamine. Erilisi jõupingutusi tuleks teha väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, mikroettevõtete ja käsitööettevõtete kogemuste, tegutsemisvõime ja esindatuse parandamiseks.

EÜ eelarve või riikide uurimisinstituutide kaudu täielikult avalikest vahenditest rahastatud teadusuuringute tulemused, mis ei ole veel patenditud, võib anda tasuta väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete käsutusse, eeldusel, et selliseid teadusuuringuid kasutatakse otseselt tootmise innovatiivsemaks muutmisel. Et toetada oskusteabe vahetust vajaduseta arendada uusi eriteadmisi, peaks üldise vahendina olema kättesaadav regionaalse või riikliku "teadmiste vautšeri" kasutamise võimalus.

3)  Infoühiskond, kaasa arvatud kohaliku osaluse ning kohalike teenuste ja rakenduste arendamine, avalike sidusteenuste arendamine ja neile juurdepääsu parandamine, abi ja teenused väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele info- ja sidetehnoloogiate rakendamiseks ning tõhusaks kasutamiseks või uute ideede rakendamiseks.

4)  Kohalikud tööhõive ja arenduslikud algatused: toetus struktuuridele, mis osutavad lähikonnas teenuseid, luues uusi töökohti, välja arvatud meetmed, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

5)  Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine, sealhulgas: ettevõtete asutamise toetamine, erimeetmed naisettevõtjatele uute ideede majandusliku kasutamise lihtsustamiseks ning uute, kõrgkoolidest ja olemasolevatest ettevõtetest lähtuvate ettevõtete asutamise toetamine, infrastruktuuri ja teenuste edendamine, mis võimaldavad perekonna- ja tööelu kokku sobitada.

6)  Keskkond, kaasa arvatud investeeringud, mis on seotud jäätmekäitluse, veemajanduse ja vee kvaliteedi, sealhulgas veevarustuse ohutuse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik(9) ellurakendamise, asulareovee töötlemise ja õhukvaliteedi, saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise, saastunud prügilate likvideerimise, saastunud alade ja maa tervendamise, bioloogilise mitmekesisuse ja looduskaitse edendamise, Natura 2000 rakendamiseks vajalike infrastruktuuride arendamise edendamise ning abiga väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele selleks, et tasuvate keskkonnajuhtimissüsteemide kasutuselevõtmise ning saastamist vältivate tehnoloogiate juurutamise ja kasutamise abil soodustada säästvaid tootmisviise.

7)  Ümberkorraldamine, sealhulgas saastunud prügilate revideerimine, eelnevalt sõjaväe kasutuses olnud alade tervendamine ja nende tsiviilkasutusse võtmine, looduse taastamine või metsastamine, tõrjevahendite likvideerimine, kasarmuhoonete ja -alade rekonstrueerimine ja moderniseerimine, hõlmates ka vastava haardeala, eesmärgiga taaselustada majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline tegevus ning sellega seoses toetus eriti VKEdele.

8)  Ohtude vältimine, kaasa arvatud looduslike ja tehnoloogiliste ohtude ärahoidmiseks ja nendega toime tulemiseks ettenähtud tegevuskavade väljatöötamine ja elluviimine.

9)  Turism ja kultuur, kaasa arvatud säästva turismi arendamiseks vajalike loodus- ja kultuuriobjektide edendamine; füüsilise ja kultuuripärandi kaitse ja kasvatamine majandusliku arengu soodustamiseks; turismiteenuste parandamine uute suurema lisandväärtusega teenuste osutamise abil ning ülemineku soodustamine uutele, säästvamate turismivormidele.

10)  Kriisiolukorras linnade, asulate ja linnaäärsete alade majanduslik ja sotsiaalne taaselustamine: ulatuslikud kavad kriisiolukorras linnapiirkondade, keskuste funktsiooni täitvate keskmise ja väikese suurusega linnade ning linnaäärsete alade säästvaks arenguks, linna ja tagamaa sidemete taaselustamine seoses üldist majanduslikku huvi pakkuvate teenustega.

11)  Investeeringud transporti, kaasa arvatud üleeuroopalised võrgud, tähtsamad Euroopa tehnilised ja logistilised projektid, teede ehitus ning kvaliteedi parandamine väljaspool TEN-T-magistraalvõrku, arvestades vajadust luua ühendus saarte, maapiirkondade, raskesti ligipääsetavate ja muidu kaugel asuvate piirkondadega ning nende piirkondade ja ühenduse sisepiirkondade vahel, ja integreeritud ülelinnalised puhta, säästva linnatranspordi strateegiad, mis aitavad kaasa reisijate ja kaubateeninduse ning nendele teenustele juurdepääsu parandamisele, eriti piiratud liikumisvõimega isikutele, selleks et saavutada paremini tasakaalustatud veoliikide suhe, soodustada ühendveosüsteeme ja vähendada keskkonnamõjusid, sealhulgas ümbritsevat müra ja sissehingatavat tolmusaastet, ning võtta tarvitusele alternatiivsed kütused ja vähendada liiklusõnnetuste arvu.

12)  Energia, kaasa arvatud üleeuroopalised võrgud, mis aitavad kaasa energiavarustuse ohutuse ja kvaliteedi parandamisele, töökohtade püsivusele, siseturu lõplikule moodustamisele, keskkonnakaalutluste integreerimisele, energeetilise efektiivsuse parandamisele ja taastuvate energialiikide väljatöötamisele.

13)  Investeeringud haridusse, kutseõppesse ja elukestvasse õppesse, eriti noorte ja naiste puhul, mis aitavad kaasa piirkondade atraktiivsuse suurendamisele ja elukvaliteedi parandamisele, tootmissüsteemide taaselustamisele ja oskuste paranemisele ning elukestva õppe edendamisele, ka uute tehnoloogiate rakendamise kaudu.

14)  Tervishoid, kaasa arvatud investeeringud tervishoiuteenuste arendamiseks ja parandamiseks, haiguste ennetamiseks ja meditsiiniteenustele juurdepääsu lihtsustamiseks, kuivõrd nimetatud investeeringud aitavad kaasa regionaalsele arengule ja elukvaliteedi parandamisele piirkondades.

15)  Otsene abi investeerimiseks väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse, mis aitab kaasa töökohtade loomisele ja nende püsivuse tagamisele.

16)  Avalik julgeolek investeeringute kaudu tehnoloogiatesse ja teabesse ning teadlikkuse tõstmise kampaaniatesse, et parandada territoriaalse majandustegevuse toimimist, tõkestada organiseeritud kuritegevuse imbumist majandusse ja levitada õiguspärasuse kultuuri.

17)  Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, mikroettevõtete ja käsitööettevõtete struktureerimise, institutsioonilise võimekuse ning nende organisatsioonide ja vahenduskodade esindatavuse tugevdamine.

18)  Otsene investeerimisabi, mis on suunatud eelkõige kõrgekvaliteetsetele puhastele tehnoloogiatele, et ümberstruktureerida rasketööstust piirkondades, kus üleminek turumajandusele toimus alles hiljuti.

Artikkel 6

Regionaalne konkurentsivõime, tööhõive ja sotsiaalne kaasatus

Regionaalse konkurentsivõime, tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse eesmärgi alusel arvestab ERF seitsmenda raamprogrammi eesmärkidega ja kontsentreerib oma abi majandusliku ja säästva regionaalarengu strateegiate kontekstis järgmistele tegevusvaldkondadele, olles samal ajal paindlik nende piirkondade suhtes, mis liituvad järk-järgult juurde:

1)  Innovatsioon ja teadmistepõhine majandus, regionaalse innovatsiooni strateegiate arendamine ja elluviimine, mis edendab efektiivseid, tehnoloogialõhet vähendavaid ja kohalikke vajadusi arvestavaid regionaalse innovatsiooni süsteeme; siia kuuluvad:

   a) regionaalse majanduse arengu eesmärkidega otseselt seotud regionaalsete teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduste ja uuenduste potentsiaali suurendamine ning eriti tööpuuduse ja vaesuse vastu võitlemine selle abil, et edendatakse tööstus- ja tehnospetsiifilisi kompetentsikeskusi, tootmistehnilisi teadusuuringuid ja tehnoloogiarendust, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid ning tehnosiiret, arendatakse tehnoloogilist prognoosimist ja innovatsiooni edendamise poliitika rahvusvahelisi võrdlusuuringuid, toetatakse ettevõtetevahelist koostööd, teadusuuringuid ja tehnoloogiaarendust ning innovatsioonipoliitikat;
   b) innovatsiooni ja moderniseerimise ergutamine väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes eriti selle abil, et stimuleeritakse otseinvesteeringuid ja selle abil, et edendatakse ülikoolide ja ettevõtete koostöövõrkusid, ärivõrkusid ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rühmitusi, parandatakse finantseerimisvõimaluste ja laenude kättesaadavust, soodustatakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juurdepääsu ajakohastatud äriedendusteenustele, soodustatakse puhta ja innovatiivse tehnoloogia integreerimist väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse ning konkreetsete meetmete ja tegevuskavade abil, mis stimuleeriksid innovatsiooni väga väikestes ettevõtetes;
   c) teadmiste ja tööhõive vahelise tihedama suhte loomine, et võimaldada noortel õppijatel saada kasu koolitusvõimalustest, mis vastavad tööstuses tegelikult olemasolevate töökohtade vajadustele;
   d) infrastruktuuride rajamine kohaliku ja tööhõive arengu seisukohalt asjakohasel tasandil;
   e) ettevõtluse edendamine selle abil, et soodustatakse uute ideede rakendamist majanduses, sealhulgas uudseid lähenemisi sotsiaalmajanduse ja kohaliku arengu stimuleerimiseks ning uute ettevõtete loomist, kõrgkoolide, tehnika- ja kutseõppeasutuste, praktikakohtadeks olevate asutuste, ülikoolide ja olemasolevate ettevõtete poolt;
   f) avaliku ja erasektori partnerluse edendamine toodete tootmises ja teenuste väljatöötamises;
   g) uute rahastamisvahendite loomine investeerimiskapitali ja inkubatsioonivahendite näol teadusuuringuteks ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tehnoloogiliseks arenguvõimeks ning ettevõtluse ja uute ettevõtete, eriti teadmisemahukate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, loomise julgustamiseks;
   h) väikeste ettevõtete, mikroettevõtete ja käsitööettevõtete asutamise, ülevõtmise, arengu ja moderniseerimise stimuleerimiseks plaanide ja tegevuskavade loomine;
   i) otsese investeerimisabi osutamine töökohti loovatele ja säilitavatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

2)  Keskkond ja ohtude vältimine; siia kuuluvad:

  a) investeeringute ergutamine:
   varasema tööstustegevuse käigus saastunud ja mahajäetud alade ja maa tervendamiseks;
   roheliste linnaalade arendamiseks ja säästvale arengule ja maapiirkondade mitmekesistamisele kaasa aitamiseks;
   bioloogilise mitmekesisusega ja programmiga Natura 2000 seotud infrastruktuuride edendamiseks;
   tahkete ja vedelate jäätmete käitluseks;
   säästvat majandusarengut soodustava turismi, sealhulgas loodus- ja kultuuriobjektide säilitamise ja kasvatamise ning suure lisandväärtusega teenuste edendamise, arendamiseks;
   b) ümberkorraldamine, sealhulgas saastunud prügilate revideerimine, eelnevalt sõjaväe kasutuses olnud alade tervendamine ja nende tsiviilkasutusse võtmine, looduse taastamine või metsastamine, tõrjevahendite likvideerimine, kasarmuhoonete ja -alade rekonstrueerimine ja moderniseerimine, hõlmates ka vastava haardeala, eesmärgiga taaselustada majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline tegevus ja sellega seoses toetus eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele;
   c) energeetilise efektiivsuse ja taastuva energia tootmise stimuleerimine, tõhusate energiahaldamise süsteemide arendamine ning CO2 ja teiste kahjulike heidete vähendamine;
   d) keskkonnasõbraliku ühistranspordi edendamine;
   e) kavade ja meetmete väljatöötamine looduslike ja tehnoloogiliste ohtude vältimiseks ning nendega toimetulekuks ja ettevõtete ja olmetegevuse keskkonnamõjude leevendamiseks.

3)  Juurdepääs üldist majanduslikku huvi pakkuvatele veo- ja telekommunikatsiooniteenustele väljaspool peamisi linnakeskusi; siia kuuluvad:

   a) teiseste võrkude tugevdamine selle abil, et tõhustatakse ühendusi esmatähtsate üleeuroopaliste võrkudega, regionaalsete raudteesõlmedega, lennujaamade ja sadamatega või multimodaalsete terminalidega, luuakse radiaalühendused peamiste raudteeliinidega ja edendatakse regionaalsete ja kohalike siseveeteede kabotaaži, mereühendusi väiksemate saartega ning transversaalseid õhuühendusi esimese ja teise klassi lennuväljade vahel;
   b) väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juurdepääsu soodustamine info- ning kommunikatsioonitehnoloogiatele ja nende tõhusale kasutamisele infrastruktuuri loomise abil äärepoolseimates piirkondades ning selle abil, et edendatakse juurdepääsu võrkudele, rajatakse avalikke internetipunkte, tagatakse seadmestamine ning teenuste arendamine ja rakendused, sealhulgas eelkõige tegevuskavade arendamine väga väikestele ettevõtetele ja käsitööettevõtetele.

Artikkel 7

Euroopa territoriaalne koostöö

Eesmärgi "Euroopa territoriaalne koostöö" alusel kontsentreerib ERF oma abi järgmistele prioriteetidele.

1)  Piiriülese majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaalase tegevuse edendamine säästva territoriaalse arengu ühisstrateegiate abil; siia kuuluvad eelkõige:

   a) ettevõtluse ergutamine, eeskätt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, turismi, kultuuri, sportimise ja piiriülese kaubanduse edendamine;
   b) keskkonnakaitse ja selle ühise haldamise ning suurõnnetuste likvideerimise juhtimisega seotud ohtude vältimise ergutamine;
   c) maapiirkondade säästva arengu soodutamine;
   d) eraldatuse vähendamine juurdepääsu parandamise abil transpordile, info- ja kommunikatsioonivõrkudele ning -teenustele ja piiriülestele vee-, jäätmekäitlus- ning energiasüsteemidele;
   e) koostöövõimaluste ja infrastruktuuride ühiskasutuse arendamine, eriti sellistes sektorites nagu tervishoid, kultuur, sport ja haridus;
   f) kuritegevuse vastu võitlemine ja piiride kaitsmine;
   g) loodusliku ja/või füüsilise kultuuripärandi kaitse ja kasvatamine, et toetada majanduslikku arengut, linna- või maapiirkondade taaselustamist või turismi, edendades hajutatud INTERREG haldusmudelit.

Lisaks sellele võib ERF kaasa aidata piiriüleste tööturgude integratsiooni, kohaliku tööhõivealgatuse, võrdsete võimaluste, koolituse ja sotsiaalse hõlvamise edendamisele ning inimressursside ja teadusuuringute ning tehnoloogiaarenduse vahendite jagamisele.

2)  Rahvusvahelise koostöö, kaasa arvatud meresõidupiirkondade kahepoolse või mitmepoolse koostöö rajamine ja arendamine kooskõlas laiema naabruspoliitika tegevuskavaga selle abil, et finantseeritakse võrkusid ja tegevusi, mis soodustavad eriti järgmiste prioriteetide integreeritud territoriaalset arengut:

   a) ilmse rahvusvahelise dimensiooniga veemajandus, kaasa arvatud vesikondade, rannikualade, mereressursside, veevarustusteenuste ja märgalade kaitse ja haldamine;
   b) juurdepääsetavuse parandamine, kaasa arvatud investeerimine üleeuroopaliste võrkude piiriülestesse osadesse, siseriiklike ja rahvusvaheliste võrkude ja platvormide kohaliku ja regionaalse kättesaadavuse parandamine, siseriiklike ja regionaalsete süsteemide koostalitusvõime suurendamine, mereteede loomine ja arendamine ning täiustatud logistika, kommunikatsiooni ja infotehnoloogia edendamine;
   c) ohtude vältimine ja kliimamuutused, kaasa arvatud meresõiduohutuse edendamine ja kaitse üleujutuste, põua ning mere ja siseveekogude saastumise eest, kaitse erosiooni (eriti rannikualadel), hüdroloogiliste õnnetuste, maavärinate, vulkaanipursete, laviinide, taifuunide, metsatulekahjude ja maa kõrbestumise eest, samuti bioloogiline mitmekesisus, keskkonnahaldus ja säästva energia tootmine. Programmidesse võivad kuuluda varustuse soetamine ja infrastruktuuri arendamine, rahvusvaheliste abikavade koostamine ja elluviimine, ühised riski kaardistamise süsteemid, ühiste vahendite väljatöötamine looduslike ja tehnoloogiliste ohtude uurimiseks, vältimiseks, seireks ja kontrollimiseks;

d)   uurimis- ja tehnovõrkude loomine seoses rahvusvaheliste alade tasakaalustatud arengu ja tehnoloogialõhe vähendamise küsimustega, kaasa arvatud ülikoolidevaheliste võrkude rajamine, mis aitab neil efektiivselt integreeruda Euroopa teadusuuringute alasse, ning teadusuuringu ja tehnoloogiaarenduse üksuste ja rahvusvaheliste teadusuuringu ja tehnoloogiaarenduse keskuste vaheliste sidemete loomine juurdepääsuks teaduslikele andmetele ja tehnosiirdele, rahvusvaheliste konsortsiumide arendamine teadusuuringu ja tehnoloogiaarenduse ressursside jagamiseks, tehnosiirdeasutuste sidustamine ja ühendatud rahastamisvahendite arendamine teadusuuringute ning tehnoloogiaarenduse soodustamiseks väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes;

   e) ettevõtluse ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arengualane koostöö, sealhulgas turismi-, kultuuri-, haridus- ja tervishoiusektorites ning püsivate kogukondade toetuseks;
   f) loodusressursside ja kultuuripärandi kaitse, piirkondade loodusliku keskkonna kaitse ja parandamine, loodusobjektide säilitamine ja arendamine, ehitatud ümbruse ja kultuuripärandi kaitse ja parandamine, säästvale arengule suunatud efektiivsete, integreeritud ja pikaajaliste strateegiate arendamine, loodusressurssidest ja kultuuripärandist parema pildi saamine ja see, kuidas neid saab edukamalt integreerida riikidevahelistesse strateegiatesse;
   g) koostöö meresõiduga seotud küsimustes, sealhulgas sadamate võrgustiku arendamine, laevandusteenused, sadamatevahelised majanduslikud sidemed ja sidemed sadamate ja sisemaa vahel;
   h) selge riikidevahelise mõõtmega linna- ja maapiirkondade ruumilise planeerimise küsimused, mis on määratletud Euroopa ruumi arenguplaanis.

3)  Regioonidevahelise koostöö arendamine ja regionaalpoliitika efektiivsuse suurendamine selle abil, et edendatakse võrgustumist ja kogemustevahetust ja projektide arendamist regionaalsete ja kohalike asutuste vahel, kusjuures keskendutakse artikli 6 punktides 1 ja 2 ning artiklites 9, 10, 11 ja 12 osutatud teemadele, kaasa arvatud kogu ühendust hõlmavad koostöövõrkude programmid, ning ühenduse arengusuundi käsitlevate uurimiste, andmete kogumise, vaatluste ning analüüsiga seotud tegevused.

Võrgustamisprojektide juhtimine toimub ELi ühtses tsoonis.

Olemasolevatele võrgustikele nagu ESPON, URBACT ja INTERACT viiakse läbi vahehindamine.

Artikkel 8

Kulutuste abikõlblikkuse eeskirjad

ERFi antava abi puhul ei ole abikõlblikud järgmised kulutused:

a)   käibemaks;

   b) võlaintress;
   c) maa ostusumma, mis moodustab üle 10% asjaomase tehingu kõigist abikõlblikest kulutustest;
   d) kulutused eluasemele, välja arvatud sotsiaalkorterite renoveerimisega seotud kulutused, mille eesmärgiks on säästa energiat ja kaitsta keskkonda säästva linnaarengu raames;
   e) tuumajõujaamade tegevuse lõpetamine.

II PEATÜKK

TERRITOORIUMIDE ERIPÄRA KÄSITLEMISE ERISÄTTED

Artikkel 9

Linnadimensioon

1.  Määruse (EÜ) nr …/2005 artikli 25 lõike 4 punktis a ja artikli 36 lõike 4 punktis b osutatud linnade säästva arenguga seotud tegevuste puhul toetab ERF laia osalusega integreeritud strateegiate arendamist säästva kasvu tugevdamiseks ning linnapiirkondades kuhjuvate majanduslike, keskkonna- ja sotsiaalprobleemide lahendamiseks ja arhitektuuritõkete eemaldamiseks.

Selle eesmärgiks on parandada linnakeskkonda varasema tööstustegevuse käigus saastatud maade taasarendamise kaudu ning ajaloo- ja kultuuripärandi kaitse ja arendamine, kultuuriteenuste arendamine, mis pakuvad sobivaid meetmeid innovatsiooni ja teadmistepõhise majanduse, ettevõtluse, kohaliku tööhõive, keskkonna ja kohaliku eluviisi arengu edendamiseks, samuti kodanikele mõeldud teenuste asutamiseks, võttes arvesse muutusi demograafilistes struktuurides ja säästvas liikuvuses.

2.  Erandina määruse (EÜ) nr …/2005 artikli 33 lõikest 2 suurendatakse Euroopa Sotsiaalfondi käsitleva määruse (EÜ) nr …/2005 reguleerimisalasse kuuluvate meetmete ERFi poolset finantseerimist regionaalse konkurentsivõime, tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse eesmärgi raames 20%ni asjaomasest prioriteetsest tegevusvaldkonnast.

Artikkel 10

Maapiirkonnad ja kalandusest sõltuvad piirkonnad

Liikmesriigid ja regionaalsed ja kohalikud asutused tagavad ühelt poolt määruse (EÜ) nr …/2005 kohaselt Euroopa Põllumajanduse Maaeluarendusfondi kaasfinantseeritavate meetmete ja määruse (EÜ) nr …/2005 kohaselt Euroopa Kalandusfondi kaasfinantseeritavate tegevuste ning teiselt poolt ERFi kaasfinantseeritavate programmide vastastikuse täiendavuse ja järjepidevuse.

ERFi sekkumine maapiirkondades ja kalandusest sõltuvates piirkondades keskendatakse säästvuspõhimõtet rikkumata meetmetele, et tulla toime selliseid piirkondi mõjutavate majanduslike, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete probleemidega ja vajadusega arendada välja mitmekesistamismeetmed, sealhulgas:

   1) juurdepääsetavuse hõlbustamiseks vajalik infrastruktuur;
   2) telekommunikatsioonivõrkude ja -teenuste kasutuselevõtmise kiirendamine maapiirkondades;
   3) uute põllumajandus- ja kalandussektorite väliste majandustegevuse valdkondade arendamine, sealhulgas väikeste, mikro- ja käsitööettevõtete loomine, ülevõtmine ja arendamine;
   4) linna- ja maapiirkondade sidemete tugevdamine;
   5) säästva turismi ja ühiskommunikatsioonide arendamine maapiirkondades;
   6) kultuuripärandi kaitse ja kultuurielu arendamine;
   7) biokütuste tootmine ja/või taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamine;
   8) energiatõhususse investeerimine;
   9) ettevõtluse soodustamine ja meetmed kohaliku tööhõive stimuleerimiseks.

Liikmesriigid ja piirkonnad tagavad määruse (EÜ) nr .../2005 artikli 36 kohaste rakenduskavade raames ühelt poolt Euroopa Põllumajanduse Maaeluarendusfondi ja Euroopa Kalandusfondi kaasfinantseeritavate meetmete ning teiselt poolt ERFi kaasfinantseeritavate meetmete vastastikuse täiendavuse ja seostatuse vastavalt kõnealuse määruse artikli 25 lõike 4 punkti c kohastele kooskõlastusmeetmetele. Selleks määravad liikmesriigid, piirkonnad ja asjaomased partnerid tegevusprogrammide koostamisel punktide 1, 3 ja 5 kohaste meetmete jaoks selged kriteeriumid selliste meetmete eristamiseks, mida peaks finantseerima ERF käesoleva artikli alusel või mida maapiirkondade puhul peaks finantseerima Euroopa Põllumajanduse Maaeluarendusfond määruse (EÜ) nr …/2005 artikli 49 lõike 1 punktide a, b ja i alusel või mida kalandusest sõltuvate piirkondade puhul peaks finantseerima Euroopa Kalandusfond määruse (EÜ) nr …/2005 artikli … alusel. Lisaks tuleks näha ette sätted meetmete võtmise ajal toimuvate ja järelkontrollide jaoks, et teostada järelevalvet täiendavuse ja seostatuse üle.

Artikkel 11

Ebasoodsate looduslike tingimustega piirkonnad

ERFi kaasfinantseeritavate regionaalprogrammide puhul, mis hõlmavad määruse (EÜ) nr …/2005 artikli 52 lõike 1 punktis b märgitud ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondi, tuleb eriti pöörata tähelepanu nendele piirkondadele iseloomulike raskuste käsitlemisele.

Ilma et see piiraks artiklite 3 ja 5 kohaldamist, aitab ERF eriti kaasa selliste investeeringute finantseerimisele, mille eesmärk on juurdepääsu soodustamine kõikidel tasanditel, mitte ainult kultuuripärandiga seotud vaid kogu säästva majandustegevuse, sealhulgas innovatsiooni ja piirkonna omapärale eriti sobilike uute tehnoloogiatega seotud majandustegevuse edendamine ja arendamine, loodusvarade säästva kasutuse edendamine, turismisektori ergutamine ning rahvastikukao ärahoidmine.

Artikkel 12

Äärepoolseimad piirkonnad

Määruse (EÜ) nr …/2005 artikli 16 lõike 1 punktis d märgitud täiendava eraldamise kohaselt ja erandina käesoleva määruse artikli 3 lõikest 2 ning vastvalt asutamislepingu artikli 299 lõikele 2 aitab ERF finantseerida tegevusabi äärepoolseimates piirkondades selleks, et hoida ära seda, et lisakulud artiklis 5 nimetatud tegevusvaldkondades ja järgmistes täiendavates valdkondades, välja arvatud asutamislepingu I lisaga hõlmatud tooted, takistaksid ühtse turu loomise lõpuleviimist:

   a) veoteenuste edendamine ja tegevuse alustamise abi veoteenuste puhul;
   b) tootmisvahendite ladustamispiirangutega, ülemääraste mõõtmete ja hooldusega, kohalikul tööturul inimkapitali puudusega ning kutseõppega seotud abi;
   c) toetus, millega korvatakse vajakajäämisi ja kaetakse puudujäägid tehnoloogiliste uuenduste ning teadusuuringute ja arenduse vallas.

III PEATÜKK

EUROOPA TERRITORIAALSE KOOSTÖÖ

EESMÄRGIGA SEOTUD ERISÄTTED

1.JAGU

Tegevusprogrammid

Artikkel 13

Sisu

Piiriülese koostöö raames võib toetada kõiki piirkondi (NUTS III), mis asuvad piki maismaal kulgevaid sise- ja välispiire, ning teatavaid naabruses olevaid rannikupiirkondi; lisaks võib piiriülese koostöö kriteeriumite kohaselt toetada teatavaid ühenduse NUTS III tasandi rannikupiirkondi, mis asuvad paindlikult tõlgendatava üldreeglina 150 kilomeetri kaugusel.

Iga Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi kohane tegevusprogramm peab sisaldama järgmist teavet:

   1) olukorra analüüs asjaomases koostöövaldkonnas selle tugevate külgede ja puuduste seisukohast ja säästva arengu eesmärgid ning sellega tegelemiseks vastuvõetud strateegia, arvestades säästvuskriteeriume, st mõju loodusele, pärandile (sh ajaloolise huviga kohtadele) ning majanduslikule ja demograafilisele taskaalustamatusele;
   2) esmatähtsate tegevusvaldkondade valiku põhjendus, pidades silmas ühenduse strateegilisi juhiseid, ja nendest tulenevad tegevusprogrammi prioriteedid ning määruse (EÜ) nr …/2005 artiklis 46 märgitud eelneva hindamise põhjal oodatavad mõjud;
   3) teave esmatähtsate tegevusvaldkondade ja nende erieesmärkide kohta. Need eesmärgid kvantifitseeritakse, kasutades piiratud arvu rakendamist, tulemusi ja mõjusid iseloomustavaid näitajaid. Need näitajad võimaldavad mõõta prioriteetide elluviimiseks kasutatavate eesmärkide arengut ja tõhusust ning peavad vastama sotsiaalmajanduslikule, struktuurilisele ja keskkonnaalasele olukorrale;
   4) strateegilise keskkonnamõju hindamise tulemused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiivile 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta(10);
   5) hinnang programmi mõju kohta asjaomaste piirkondade ning nende naaberpiirkondade tööhõivele, sealhulgas tööjõumudelite, hooajaliste mõjude ja oskustöö osas;
   6) abivaldkondade liigitamine kategooriatesse vastavalt määruse (EÜ) nr …/2005 üksikasjalikele rakenduseeskirjadele;
   7) üksikasjad ühtse abikõlblikkuse ja kriteeriumite kohta;
  8) ühtne finantseerimisplaan, mida ei liigendata liikmesriikide kaupa ja mis sisaldab kahte tabelit:
   a) tabel, milles kogu ERFi rahaeraldise summa liigendatakse aastate kaupa vastavalt määruse (EÜ) nr …/2005 artiklitele 50–53. Kogu ERFi poolt aastate kaupa antav abi peab olema ühitatav asjakohase finantsperspektiiviga;
   b) tabel, milles on kogu programmitöö perioodiks ja iga esmatähtsa tegevusvaldkonna kohta ära toodud kogu ühendusepoolne rahaeraldiste summa, vastav siseriiklik avaliku sektori finantseering ja ERFi antav toetus;
  9) tegevusprogrammi rakendussätted:
   a) kõigi artiklis 15 nimetatud asutuste määramine liikmesriigi poolt;
   b) järelevalve- ja hindamissüsteemide ja üldiste valikukriteeriumite kirjeldus ning järelevalvekomitee koosseis;
   c) finantseeringute kasutuselevõtu- ja kasutamise korra kindlaksmääramine läbipaistvuse tagamiseks;
   d) tegevusprogrammi avalikustamise tagamiseks ettenähtud sätted;
   e) komisjoni ja liikmesriigi vahel kooskõlastatud menetluste kirjeldus elektrooniliste andmete vahetamise kohta, selleks et tagada vastavus määruses (EÜ) nr …/2005 sätestatud makse-, järelevalve- ja hindamisnõuetele;
   f) korra kirjeldus, mille määrab kindlaks iga ühiselt rakenduskava esitav liikmesriik vastavalt määruse (EÜ) nr .../2005 artiklile 10 regionaalsete ja kohalike asutuste kaasamiseks programmi ettevalmistusetapil ning järgnevatel etappidel;
   10) programmitöö perioodi jooksul esitamiseks kavandatud peamiste projektide näidisnimekiri määruse (EÜ) nr …/2005 artikli 38 tähenduses;
   11) partnerite soovitused seoses rakenduskavaga.

Liikmesriigid tagavad, et regionaalsed asutused osalevad piiriülese ja riikidevahelise

koostöötegevuse kavandamisel ja järeltegevuses.

2. jagu

Abikõlblikkus

Artikkel 14

Abikõlblikkuse eeskirjad

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr …/2005 artikli 55 kohaldamist, võib komisjon teatavate kulukategooriate puhul teha abikõlblikkuse eeskirju käsitlevaid ettepanekuid siseriiklike eeskirjade asendamiseks, juhul kui liikmesriik on seda eelnevalt taotlenud, määrates igal juhtumil kõnealuste eeskirjade koostamise tähtaja enne hõlmatud projektide rakendamise algust. Need kulude abikõlblikkust käsitlevad ühenduse eeskirjad on vastu võetud komisjoni määrusega vastavalt määruse (EÜ) nr …/2005 artikli 104 lõike 3 sätetele.

3. jagu

Korraldus, järelevalve ja kontroll

Artikkel 15

1.  Asutuste määramine

Tegevusprogrammis osalevad liikmesriigid määravad ühe korraldava asutuse, ühe sertifitseerimisasutuse ja ühe auditeerimisasutuse, mis asuvad korraldava asutusega samas liikmesriigis. Sertifitseerimisasutus võtab vastu komisjoni poolt tehtud makseid ja üldreeglina teeb makseid juhtivale toetusesaajale.

2.  Liikmesriigid asutavad ühise tehnilise sekretariaadi, mis asub talituslikult korraldavas asutuses. Tehniline sekretariaat abistab korraldavat asutust ja järelevalvekomiteed nende kohustuste täitmisel.

Tegevusprogrammi auditeerimisasutust abistab määruse (EÜ) nr …/2005 artiklis 61 sätestatud kohustuste täitmisel audiitorgrupp. Selle grupi loovad tegevusprogrammis osalevad liikmesriigid. Sellesse kuulub iga tegevusprogrammis osaleva liikmesriigi poolt määratud auditeerimisasutuse esindaja. Iga audiitorgrupp luuakse hiljemalt kolme kuu jooksul alates tegevusprogrammi heakskiitva otsuse tegemise kuupäevast. Audiitorgrupp koostab oma töökorra. Audiitorgruppi juhib tegevusprogrammi auditeerimisasutus.

3.  Audiitorgrupp kiidab heaks määruse (EÜ) nr .../2005 artiklis 70 märgitud tegevusprogrammi auditeerimisasutuse lõpparuande.

3.  Iga tegevusprogrammis osalev liikmesriik määrab oma esindaja määruse (EÜ) nr …/2005 artiklis 64 märgitud järelevalvekomiteesse ning püüab kindlustada asjaomaste regionaalsete ja kohalike asutuste sobiva esindatuse.

5.  Liikmesriigid täidavad need ülesanded komisjoniga kokkulepitud ajavahemikus, et vältida tegevusprogrammide loomise ja rakendamise hilinemist.

Korraldusasutused avaldavad liikmesriikide järelevalve all korrapäraselt ja asjakohaselt ühenduse rahastatavaid tegevusi ning abikõlblikkuse kriteeriumi abil liigitatud assigneeringuid.

Artikkel 16

Korraldava asutuse ülesanded

Korraldav asutus täidab määruse (EÜ) nr …/2005 artiklis 59 sätestatud kohustusi, välja arvatud kohustused, mis on seotud tegevuse ja kulutuste siseriiklikele ja ühenduse õigusaktidele vastavuse tagamisega. Seoses sellega piirduvad korraldava asutuse kohustused selle kontrollimisega, et iga tegevuses osaleva toetusesaaja poolt tehtud kulud oleksid valideeritud kvalifitseeritud audiitori poolt.

Artikkel 17

Kontrollsüsteem

Artiklis 22 sätestatud kulude valideerimiseks asutab iga liikmesriik auditeerimissüsteemi, mis võimaldab kontrollida toodete tarnimist ja kaasfinantseeritavate teenuste osutamist, liikmesriigi territooriumil läbi viidud tegevuse või tegevuse etappide puhul deklareeritud kulude põhjendatust ning nende kulude ja nendega seotud tegevuse või tegevuse etappide vastavust ühenduse ja siseriiklikele õigusaktidele. Kui toodete tarnimist või kaasfinantseeritavate teenuste osutamist saab kontrollida ainult seoses kogu tegevusega, viib sellise kontrolli läbi kas juhtiva toetusesaaja audiitor või korraldav asutus.

Liikmesriigid tagavad, et iga asjakohane kulutus valideeritakse kvalifitseeritud audiitorite poolt kahe kuu jooksul.

Artikkel 18

1.  Finantshaldus

1.  ERFi toetus makstakse ühele kontole, kusjuures siseriiklikke alamkontosid ei kasutata.

Ilma et see piiraks liikmesriikide vastutust eeskirjade eiramise avastamise ja lõpetamise eest ning alusetult makstud summade sissenõudmise eest, nõuab sertifitseerimisasutus juhtivalt toetusesaajalt sisse kõik eeskirjade eiramise tõttu alusetult makstud summad. Toetusesaajad maksavad tagasi juhtivale toetusesaajale valesti makstud summad nendevahelise kehtiva kokkuleppe alusel.

Juhul kui juhtiv toetusesaaja ei taga toetusesaajate poolseid tagasimakseid, hüvitab liikmesriik, kelle territooriumil kõnesolev toetusesaaja asub, sertifitseerimisasutusele sellele toetusesaajale valesti makstud summad.

Artikkel 19

Euroopa piiriülese koostöö grupeeringud

Liikmesriigid, kes osalevad teatavas tegevusprogrammis Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames, võivad kasutada määrusega (EÜ) nr …/2005 ettenähtud koostööd käsitlevat õiguslikku vahendit, selleks et see võtaks endale vastutuse tegevusprogrammi korraldamise eest, kusjuures tal oleksid korraldava asutuse ja ühise tehnilise sekretariaadi ülesanded. Sellisel juhul jääb finantsvastutus igale liikmesriigile.

4. jagu

Tegevused

Artikkel 20

1.  Tegevuste valik

Artikli 7 lõikes 1 märgitud piiriülese majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaalase tegevuse edendamiseks ning artikli 7 lõikes 2 märgitud rahvusvahelise koostöö sisseseadmiseks ja arendamiseks mõeldud tegevusprogrammidesse valitud tegevuste puhul peavad toetusesaajad olema vähemalt kahest riigist ning nad peavad iga tegevuse puhul tegema koostööd vähemalt kahel järgmisel viisil: ühine arendustegevus, ühine rakendustegevus, ühine personalitöö või ühine finantseerimine.

2.  Rahvusvahelise koostöö rajamiseks ja arendamiseks mõeldud tegevusprogrammidesse valitud tegevusi võib siiski ellu viia ka ühes liikmesriigis tingimusel, et neid esindavad vähemalt kahe liikmesriigi asutused.

3.  Artikli 7 lõikes 3 märgitud regioonidevahelist koostööd ja koostöövõrkusid ja kogemustevahetust hõlmavatesse tegevusprogrammidesse valitud tegevustes peab osalema vähemalt kolm toetusesaajat vähemalt kahe liikmesriigi vähemalt kolmest piirkonnast ning iga tegevuse puhul peavad esinema järgmised koostöövormid: ühine arendustegevus, ühine rakendustegevus, ühine personalitöö ja ühine finantseerimine.

Lisaks määruse (EÜ) nr …/2005 artiklis 64 märgitud ülesannetele vastutab järelevalvekomitee ka tegevuste valiku eest.

Artikkel 21

1.  Juhtiva toetusesaaja pädevus

   1. Iga tegevuse puhul määratakse juhtiv toetusesaaja. Juhtiv toetusesaaja täidab järgmisi ülesandeid:
   a) kehtestab tegevuses osalevate toetusesaajatega suhtlemise korra lepinguga, mis sisaldab muu hulgas sätteid, mis tagavad tegevuseks eraldatud vahendite usaldusväärse finantshaldamise, kaasa arvatud alusetult makstud summade sissenõudmise kord;
   b) vastutab kogu tegevuse elluviimise eest;
   c) tagab, et tegevuses osalevate toetusesaajate kulutused on tehtud vastavalt tegevuse eesmärkidele ja vastavad tegevuses osalevate toetusesaajate poolt kokkulepitud toimingutele;
   d) kontrollib, et tegevuses osalevate toetusesaajate kulud oleksid valideeritud artikli 15 lõikes 2 märgitud audiitorite poolt;

2.   vastutab ERFi toetuse jõudmise eest tegevuses osalevate toetusesaajateni.

Korraldav asutus kehtestab iga tegevuse puhul rakenduskorra kokkuleppel juhtiva toetusesaajaga.

Artikkel 22

Kulude sertifitseerimine

Iga tegevuses osaleva toetusesaaja poolt deklareeritud kulude õiguspärasust ja korrale vastavust sertifitseerivad vastavalt artikli 15 lõikele 2 erapooletud ja kvalifitseeritud audiitorid. Iga tegevuses osalev toetusesaaja kannab vastutust deklareeritud kuluga seotud eeskirjade eiramise puhul.

Artikkel 23

1.  Tegevuse kohta reguleerivad eritingimused

1.  Piiriülese koostöö kontekstis nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib finantseerida kuni 20% asjakohase tegevusprogrammi eelarvest tegevuse puhul NUTS III tasandi piirkondades, mis külgnevad määruse (EÜ) nr …/2005 artikli 7 lõikes 1 osutatud piirkondadega.

2.  Rahvusvahelise koostöö kontekstis nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib finantseerida kuni 20% asjakohase tegevusprogrammi eelarvest tegevuse puhul, millest võtavad osa väljaspool asjaomast piirkonda asuvad partnerid.

Piiriülese ja rahvusvahelise koostöö kontekstis võib ERF kuni 10% ulatuses tema poolt asjakohasele tegevusprogrammile antavast toetusest finantseerida kulusid, mis on seotud väljaspool Euroopa Ühendust asuvate riikide territooriumidel läbiviidava tegevuse või tegevuse etappidega, juhul kui see tegevus või need tegevuse etapid edendavad ühenduse piirkondi.

Liikmesriigid tagavad nende kulude õiguspärasuse ja korrale vastavuse.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 24

Üleminekusätted

Käesolev määrus ei piira määruse (EÜ) nr 1783/1999 alusel nõukogu või komisjoni poolt heaks kiidetud ja enne käesoleva määruse jõustumist kohaldatud meetmete jätkuvat rakendamist ega muutmist, kaasa arvatud nende meetmete täielik või osaline tühistamine.

Määruse (EÜ) nr 1783/1999 alusel esitatud taotlused jäävad jõusse.

Artikkel 25

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1783/1999 tunnistatakse kehtetuks alates ….

Viiteid määrusele (EÜ) nr 1783/1999 tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 26

Läbivaatamisklausel

Euroopa Parlament ja nõukogu vaatavad käesoleva määruse uuesti läbi komisjoni ettepanekul hiljemalt 31. detsembriks 2013.

Artikkel 27

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C […], […], lk […].
(2) ELT C […], […], lk […].
(3) Euroopa Parlamendi 6. juuli 2005. aasta seisukoht.
(4) ELT L […], […], lk […].
(5) EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 173/2005 (ELT L 29, 2.2.2005, lk 3).
(6) ELT L […], […], lk […].
(7) ELT L […], […], lk […].
(8) EÜT L 213, 13.8.1999, lk 1.
(9) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1. Direktiivi on muudetud otsusega nr 2455/2001/EÜ (EÜT L 331, 15.12.2001, lk 1).
(10) EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika