(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2004)0497)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0212/2004);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ja regionaalarengukomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni ning eelarvekomisjoni arvamusi (A6-0217/2005),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjoni oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.   täpsustab, et määruse ettepanekus esitatud assigneeringud on tinglikud seni, kuni saavutatakse kokkulepe finantsperspektiivi osas 2007. ja sellele järgnevateks aastateks;

4.   palub komisjonil pärast järgmise finantsperspektiivi vastuvõtmist kinnitada määruse ettepanekus näidatud summad või esitada vajadusel kohandatud summad heakskiidu saamiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule, et tagada nii vastavus summade ülempiiri osas;

5.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti informeerida, kui nõukogu kavatseb kõrvale kalduda Euroopa Parlamendi poolt heakskiidetud tekstist;

6.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

7.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud Muudatusettepanek 1 Põhjendus 4 (4)  Asutamislepingu artikli 33 lõike 2 kohaselt tuleb arvestada tegevuse eripära, mis tuleneb sektori sotsiaalsest struktuurist ning kalandusega tegelevate piirkondade struktuurilistest ja looduslikest erinevustest. (4)  Asutamislepingu artikli 33 lõike 2 kohaselt tuleb arvestada tegevuse eripära, mis tuleneb sektori sotsiaalsest struktuurist ning kalandusega tegelevate piirkondade struktuurilistest, looduslikest ja geograafilistest erinevustest. Muudatusettepanek 3 Põhjendus 9 (9)  Fondi tegevus ja tema poolt rahastatavad tegevused peaksid olema kooskõlas ühenduse muu poliitikaga ja kõigi ühenduse õigusaktidega. (9)  Fondi tegevus ja tema poolt rahastatavad tegevused peaksid olema kooskõlas ühenduse muu poliitikaga ja kõigi ühenduse õigusaktidega nagu näiteks finantsmäärus ja selle rakendusmeetmed. Muudatusettepanek 4 Põhjendus 10 (10)  Ühenduse tegevus peaks liikmesriigi tegevust täiendama või sellele kaasa aitama ning selleks, et lisandväärtust oluliselt suurendada, tuleb tugevdada partnerlust. See puudutab regionaalseid ja kohalikke asutusi, teisi pädevaid asutusi, sealhulgas keskkonna eest vastutavaid ning meeste ja naiste võrdõiguslikkust edendavaid asutusi, majandus- ja sotsiaalpartnereid ning muid pädevaid organeid. Kõik asjaomased partnerid peaksid osalema abi ettevalmistamises, järelevalves ja hindamises. (10)  Ühenduse tegevus peaks liikmesriikide tegevust täiendama või sellele kaasa aitama ning selleks, et lisandväärtust oluliselt suurendada, tuleb tugevdada partnerlust. See puudutab regionaalseid ja kohalikke asutusi, teisi pädevaid asutusi, sealhulgas keskkonna eest vastutavaid ning mittediskrimineerimist, kaasa arvatud meeste ja naiste võrdõiguslikkust, edendavaid asutusi, majandus- ja sotsiaalpartnereid ning muid pädevaid organeid. Kõik asjaomased partnerid peaksid osalema abi ettevalmistamises, järelevalves ja hindamises. Muudatusettepanek 5 Põhjendus 13 (13)  Vastavalt asutamislepingu artiklile 274 peavad liikmesriigid usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetest kinnipidamise tagamiseks tegema komisjoniga koostööd. Seetõttu täpsustatakse käesolevas määruses tingimusi, mis võimaldavad komisjonil järgida oma kohustusi Euroopa ühenduste üldeelarve täitmisel. (13)  Vastavalt asutamislepingu artiklile 274 peavad liikmesriigid usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetest kinnipidamise tagamiseks tegema komisjoniga koostööd. Seetõttu täpsustatakse käesolevas määruses tingimusi, mis võimaldavad komisjonil järgida oma kohustusi Euroopa ühenduste üldeelarve täitmisel Euroopa Parlamendi kui eelarvepädeva institutsiooni kontrolli all. Muudatusettepanek 6 Põhjendus 24 (24)  Tarvis on tagada ühise kalanduspoliitikaga kaasnevad meetmed, eelkõige need, mis vähendavad rannavööndite arengupoliitika abil ühise kalanduspoliitika sotsiaalmajanduslikku mõju. (24)  Tarvis on tagada ühise kalanduspoliitikaga kaasnevad meetmed, eelkõige need, mis vähendavad rannavööndite arengupoliitika abil ühise kalanduspoliitika sotsiaalmajanduslikku mõju eesmärgiga mitmekesistada majandustegevust ja tagada püsiv tööhõive. Muudatusettepanek 7 Põhjendus 29 (29)  Ühenduse laevastikku tuleks vähendada, et kohandada seda saadaval olevate ja juurdepääsetavate varudega. (29)  Tuleks teha jätkuvalt jõupingutusi, et kohandada ühenduse laevastikku vastavalt olemasolevatele ja juurdepääsetavatele varudele, kui see on vajalik varude tasakaalu saavutamiseks ja laevastiku enda elujõulisuse tagamiseks. Muudatusettepanek 8 Põhjendus 29 a (uus) (29 a) Seetõttu on vajalik luua kõiki liikmesriike hõlmav tõeline ühtlustatud ühenduse kalalaevade register laevastiku osade ja liikmesriikide kaupa koos näitudega mahu ja võimsuse kohta. Kõnealune register peab olema täpne, läbipaistev ja usaldusväärne ning kõik liikmesriigid peaksid enda laevastiku mahu ja võimsuse vahendamisel järgima komisjoni järelevalvel samasuguseid kriteeriume. Muudatusettepanek 9 Põhjendus 29 b (uus) (29 b) Kalalaevade üleandmise korral kolmandatele riikidele tuleks peale panustamisele mahu vähendamisse ühenduse vetes aidata samuti kaasa säästva kalanduse edendamisele väljaspool ühenduse vesi. Muudatusettepanek 10 Põhjendus 30 (30)  Kalalaevastike ümberstruktureerimise läbiviimiseks on vaja kaasnevaid sotsiaalmajanduslikke meetmeid. (30)  Kalalaevastike kohandamiseks vastavalt nende sihtaladel kindlaks määratud varudele on vaja sotsiaalmajanduslikke toetusmeetmeid. Muudatusettepanek 11 Põhjendus 33 (33)  Tuleks kehtestada üksikasjalikud reeglid akvakultuurile, kalandus- ja akvakultuuritoodete töötlemisele ja turustamisele antava abi kohta, tagades samal ajal nimetatud sektorite elujõulisuse säilimise; selleks tuleb abi jaoks kindlaks määrata piiratud arv esmatähtsaid eesmärke ning suunata struktuuriabi mikro- ja väikeettevõtetele. (33)  Tuleks kehtestada üksikasjalikud reeglid akvakultuurile, kalandus- ja akvakultuuritoodete töötlemisele ja turustamisele antava abi kohta, tagades samal ajal nimetatud sektorite elujõulisuse säilimise. Muudatusettepanek 12 Põhjendus 35 (35)  Fond peaks osutama tehnilist abi hindamistele, uurimistöödele, katseprojektidele ja kogemuste vahetamisele, mille eesmärgiks on uuenduslike lähenemisviiside ja tavade edendamine lihtsa ja arusaadava rakendamise kaudu. (35)  Fond peaks osutama tehnilist abi hindamistele, uurimistöödele, katseprojektidele, eksperimentaalsetele kalapüügikampaaniatele ja kogemuste vahetamisele, mille eesmärgiks on uuenduslike lähenemisviiside ja tavade edendamine lihtsa ja arusaadava rakendamise kaudu. Muudatusettepanek 13 Põhjendus 37 (37)  Struktuurifondide tegevuste tõhusus ja mõju sõltub täiustatud ja põhjalikumast hindamisest. Sellega seoses tuleb ette näha liikmesriikide ja komisjoni vastutus ning hindamise usaldusväärsust tagav kord. (37)  Struktuurifondide tegevuste tõhusus ja mõju sõltub täiustatud ja põhjalikumast ning läbipaistvamast hindamisest. Sellega seoses tuleb ette näha liikmesriikide ja komisjoni vastutus ning hindamise usaldusväärsust ja üldsuse juurdepääsu tagav kord. Muudatusettepanek 14 Põhjendus 53 (53)  Nõukogu 21. juuni 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1260/1999 ja 17. detsembri 1999. aasta määrus (EÜ) nr 2792/1999, millega kehtestatakse ühenduse struktuuriabi kriteeriumid ja kord kalandus- ja akvakultuurisektoris ning nende toodete töötlemisel ja turustamisel, ning muud sätted tuleks tühistada. Kuni 31. detsembrini 2006 heakskiidetud abi, tegevuste ja projektide nõuetekohaseks elluviimiseks peaks tühistatud sätted siiski selle ajani kehtima jääma. (53)  Nõukogu 21. juuni 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1263/1999 ja 17. detsembri 1999. aasta määrus (EÜ) nr 2792/1999, millega kehtestatakse ühenduse struktuuriabi kriteeriumid ja kord kalandus- ja akvakultuurisektoris ning nende toodete töötlemisel ja turustamisel, ning muud sätted tuleks tühistada. Kuni 31. detsembrini 2006 võetud kohustused abi, tegevuste ja projektide nõuetekohaseks elluviimiseks – ning millega seotud maksed on sooritatud 31. detsembriks 2008 – peaks tühistatud sätted siiski selle ajani kehtima jääma. Muudatusettepanek 15 Artikkel 1 Käesoleva määrusega asutatakse Euroopa Kalandusfond (edaspidi nimetatud "fondiks") ja määratletakse ühenduse toetuse raamistik kalandussektori ja rannalähedaste kalapüügivööndite säästvaks arenguks. Käesoleva määrusega asutatakse Euroopa Kalandus- ja Akvakultuuride Fond (edaspidi nimetatud "fond") ja määratletakse ühenduse toetuse raamistik kalandussektori, akvakultuuride ja rannalähedaste kalapüügivööndite majanduslikuks, sotsiaalseks ja keskkonnaalaseks säästvaks arenguks. Muudatusettepanek 16 Artikli 3 punkt e (e) akvakultuur - veeorganismide kasvatamine, kasutades kõnesolevate organismide toodangu suurendamiseks väljatöötatud tehnikaid väljaspool keskkonna loomulikku tootmisvõimsust; organismid jäävad füüsilise või juriidilise isiku omandiks kogu kasvatamisperioodi vältel, kaasa arvatud saagi koristamine; e) akvakultuur, sh "vallicoltura" (kalakasvatus Itaalias asuvates laguunides) ja karbikasvatus – veeorganismide kasvatamine, kasutades kõnesolevate organismide toodangu suurendamiseks väljatöötatud tehnikaid väljaspool keskkonna loomulikku tootmisvõimsust; seda peaks toetama üksnes määral, mis ei ole kahjulik keskkonnale; organismid jäävad füüsilise või juriidilise isiku omandiks kogu kasvatamisperioodi vältel, kaasa arvatud saagi koristamine; Muudatusettepanek 17 Artikli 3 punkt f (f) mikro- ja väikeettevõte - mikro- või väikeettevõte vastavalt määratlusele komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/361/EÜ mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtte mõiste kohta; välja jäetud Muudatusettepanek 18 Artikli 4 punkt b (b) säästva tasakaalu edendamisele kalavarude ja ühenduse kalalaevastiku püügivõimsuse vahel; b) kalalaevastiku uuendamise ja moderniseerimise edendamisele eeldusel, et on tagatud säästev tasakaal kalavarude ja püügikoormuse ning ühenduse kalalaevastiku elujõulisuse vahel, et kindlustada ühenduse turu varustamine kõrgeimal võimalikul tasemel; Muudatusettepanek 19 Artikli 4 punkt b a (uus) b a) akvakultuuride tootmise säästva arengu edendamine; Muudatusettepanek 20 Artikli 4 punkt d (d) keskkonna ja loodusressursside kaitse edendamisele; d) keskkonna ja looduslike elusressursside kaitsmine ja täiustamine, kui need on seotud kalandussektori ja akvakultuuridega; Muudatusettepanek 21 Artikli 4 punkt f a (uus) f a) toetada soodustusi äärepoolseimatele piirkondadele vastavalt asutamislepingu artiklile 299. Muudatusettepanek 22 Artikkel 5 Kalandussektorit toetatakse Euroopa Kalandusfondi (edaspidi nimetatud "fond" või EKF) kaudu. Käesoleva määruse kohaselt rakendatud meetmed toetavad lepingu artiklis 33 sätestatud üldeesmärkide saavutamist ning ka nende eesmärkide saavutamist, mis on määratletud osana ühisest kalanduspoliitikast (ÜKP). Vajaduse korral peavad nad kaasas käima muude ühenduse vahendite ja poliitikaga ning neid täiendama. Kalandussektorit toetatakse Euroopa Kalandus- ja Akvakultuurifondi (edaspidi nimetatud "fond" või "EKAF") kaudu. Käesoleva määruse kohaselt rakendatud meetmed toetavad lepingu artiklis 33 sätestatud üldeesmärkide saavutamist ning ka nende eesmärkide saavutamist, mis on määratletud osana ühisest kalanduspoliitikast (ÜKP). Vajaduse korral peavad nad kaasas käima muude ühenduse vahendite ja poliitikaga ning neid täiendama. Muudatusettepanek 23 Artikli 6 lõige 4 4.  Fondi finantseeritavad meetmed ei toeta otseselt ega kaudselt püügikoormuse suurendamist. 4.  Fondi finantseeritavad meetmed ei toeta otseselt ega kaudselt püügikoormuse suurendamist aladel, kus esineb ilmne ülepüügi oht. Fondi vahendeid ei tohi kasutada püügikoormuse suurendamiseks nende liikide puhul, mille suhtes on kehtestatud kvoodid ja muud eeskirjad või mille varud ei vasta bioloogiliselt kindlustatud varude parameetritele. Lubatud on seevastu kalandusmeetmete rahastamine ilmselgelt vähekasutatud liikide puhul. Muudatusettepanek 24 Artikkel 11 teine lõik Liikmesriigid tagavad naiste osatähtsust suurendavate tegevuste edendamise kalandussektoris. Liikmesriigid tagavad naiste osatähtsust suurendavate tegevuste, sh rahvusvahelisel tasandil tehtavate jõupingutuste, edendamise kalandussektoris. Muudatusettepanek 25 Artikkel 13 Kasutades selliseid objektiivseid kriteeriume nagu liikmesriigi kalandussektori suurus, püügikoormuse kohandamise ulatus, tööhõive tase kalandussektoris ja kasutatavate meetmete järjepidevus, teeb komisjon näidisjaotuse liikmesriigi kulukohustuste assigneeringutest programmitööks ajavahemikus 2007-2013, tuues eraldi välja lähenemiseesmärgi toetamisele kuluva osa. Kasutades selliseid objektiivseid kriteeriume nagu liikmesriigi kalandussektori suurus, püügikoormuse kohandamise ulatus, tööhõive tase kalandussektoris ja kasutatavate meetmete järjepidevus, samuti ka kalatööstuse mõju majanduslikele ja sotsiaalsetele struktuuridele, teeb komisjon näidisjaotuse liikmesriigi kulukohustuste assigneeringutest programmitööks ajavahemikus 2007-2013, tuues eraldi välja lähenemiseesmärgi toetamisele kuluva osa. Muudatusettepanek 26 Artikli 15 lõige 1 1.  Strateegiliste suuniste vastuvõtmisele järgneva kolme kuu jooksul, enne rakenduskava esitamist, võtab iga liikmesriik vastu kalandussektori riikliku strateegilise kava. 1.  Strateegiliste suuniste vastuvõtmisele järgneva kuue kuu jooksul, enne rakenduskava esitamist, võtab iga liikmesriik vastu kalandus- ja akvakultuurisektori riikliku strateegilise kava. Muudatusettepanek 27 Artikli 15 lõike 4 punkt a (a) püügikoormuse ja püügimahu vähendamisele, varude väljaselgitamisele ning kalandusele ja kalalaevastikule seatud ülesannete täitmise tähtaegade kindlaksmääramisele; a) püügikoormuse ja püügimahu kohandamisele, varude väljaselgitamisele ning kalandusele ja kalalaevastikule seatud ülesannete täitmise tähtaegade kindlaksmääramisele; Muudatusettepanek 28 Artikli 15 lõike 4 punkt b (b) akvakultuurisektori ning töötleva ja turustava tööstuse arengule; b) akvakultuurisektori ning töötleva ja turustava tööstuse säästvale arengule; Muudatusettepanek 29 Artikli 15 lõike 4 punkt d (d) kalandustoodete tarnimise strateegiale ning kalastustegevuse arendamisele ühenduse vetest väljaspool; d) kalandustoodete tarnimise strateegiale ning kalastustegevusele ühenduse vetest väljaspool, võttes seejuures piisaval määral arvesse kalavarude olukorda; Muudatusettepanek 30 Artikli 15 lõike 4 punkt e a (uus) e a) keskkonna ja akvaatiliste bioressursside kaitsmine. Muudatusettepanek 31 Artikli 15 lõige 4 a (uus) 4 a. Riiklikud strateegilised kavad tuleb pärast nende heakskiitmist komisjoni poolt avaldada. Muudatusettepanek 32 Artikli 18 lõike 2 teise lõigu punkt d a (uus) d a) tegevuskava pettuste ja ebakorrapärasuste vältimiseks. Muudatusettepanek 33 Artikli 20 lõige 4 4.  Komisjon kiidab rakenduskava heaks hiljemalt viie kuu jooksul pärast seda, kui liikmesriik on kava talle ametlikult esitanud, seda juhul, kui rakenduskava on kooskõlas artikliga 18. 4.  Komisjon kiidab rakenduskava heaks hiljemalt viie kuu jooksul pärast seda, kui liikmesriik on kava talle ametlikult esitanud, seda juhul, kui rakenduskava on kooskõlas artikliga 18. Rakenduskava tuleb avalikustada. Muudatusettepanek 34 Artikli 23 punkti a viies taane – laevastiku koosseisust kuni kaheks aastaks väljaarvamise riiklikest kavadest, mis on osa määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühenduse kalalaevastiku tootmisvõimsuse kohandamise kohta) artiklites 11-16 kehtestatud kohustustest; – laevastiku koosseisust mitte kauemaks kui programmitöö perioodiks väljaarvamise riiklikest kavadest, mis on osa määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühenduse kalalaevastiku tootmisvõimsuse kohandamise kohta) artiklites 11-16 kehtestatud kohustustest; Muudatusettepanek 35 Artikli 23 punkti a viies taane a (uus) - kaitsevööndite loomine, kaasa arvatud keeluajad või -alad, piiratud tegevus teatud aladel või keelupiirkondades. Muudatusettepanek 36 Artikli 24 lõige 1 1.  Oma riikliku strateegilise kava raames töötab iga liikmesriik välja püügikoormuse kohandamise poliitika. Selle prioriteediks on artikli 23 lõike a esimeses taandes nimetatud tegevuste rahastamine. 1.  Oma riikliku strateegilise kava raames töötab iga liikmesriik välja püügikoormuse kohandamise poliitika. Selle prioriteediks on artiklis 23 nimetatud tegevuste rahastamine. Muudatusettepanek 37 Artikli 24 lõige 2 2.  Artikli 23 lõike a esimeses taandes sätestatud riiklikes püügikoormuse kohandamise kavades on määratletud meetmed kalastustegevuse püsivaks lõpetamiseks kooskõlas artikli 25 sätetega. 2.  Artikli 23 punkti a esimeses taandes sätestatud riiklikes püügikoormuse kohandamise kavades võib määratleda meetmed kalastustegevuse püsivaks lõpetamiseks kooskõlas artikli 25 sätetega. Muudatusettepanek 38 Artikli 24 lõike 6 esimene lõik 6.  Artikli 23 lõikes a nimetatud riikliku püügikoormuse kohandamise kava kestus ei ületa kahte aastat. 6.  Liikmesriigid võivad kogu EKAFi kehtivusaja vältel esitada artikli 23 punktis a nimetatud riikliku püügikoormuse kohandamise kava, mis ei ületa viie aasta pikkust programmitöö perioodi. Muudatusettepanek 39 Artikli 24 lõike 6 teine lõik Artikli 23 lõike a esimeses, teises ja kolmandas taandes sätestatud juhtudel võtab liikmesriik riikliku plaani vastu kahe kuu jooksul pärast kuupäeva, millal nõukogu või komisjoni tegi oma otsuse. Artikli 23 punkti a esimeses, teises ja kolmandas taandes sätestatud juhtudel võtab liikmesriik riikliku plaani vastu kuue kuu jooksul pärast kuupäeva, millal nõukogu või komisjoni tegi oma otsuse. Muudatusettepanek 40 Artikli 24 lõike 6 kolmas lõik Artikli 23 lõike a) kolmandas taandes sätestatud juhtudel võtab liikmesriik püügikoormuse kohandamise riiklikest kavadest mõjutatud kalurite ja laevade ümberstruktureerimise kavad vastu kahe kuu jooksul pärast komisjoni teadet. Artikli 23 punkti a kolmandas taandes sätestatud juhtudel võtab liikmesriik püügikoormuse kohandamise riiklikest kavadest mõjutatud kalurite ja laevade ümberstruktureerimise kavad vastu kuue kuu jooksul pärast komisjoni teadet. Muudatusettepanek 41 Artikli 25 lõike 1 esimene lõik 1. 1.  Fond abistab laevade püügitegevuse püsiva lõpetamise osalisel rahastamisel, kui see on osa artikli 23 lõikes a nimetatud püügikoormuse kohandamise kavast. Laeva kalastustegevuse lõplikuks lõpetamiseks saab olla vaid laeva vanametalliks lammutamine või kasutamiseesmärgi mittetulunduslikuks muutmine. 1.  Fond abistab laevade püügitegevuse püsiva lõpetamise osalisel rahastamisel, kui see on osa artikli 23 punktis a nimetatud püügikoormuse kohandamise kavast või järgneb otsusele lõpetada vabatahtlikult kalastustegevus, mis toob kaasa püügivõimsuse vähenemise. Laeva kalastustegevuse lõplikuks lõpetamiseks saab olla vaid laeva vanametalliks lammutamine või selle kasutamine muudel eesmärkidel kui kalapüük, ühisettevõtete loomine või eksportimine muudel eesmärkidel kui kalapüük. Viimase juhtumi puhul väheneb II lisas oleva tabeli 1. grupis nimetatud osaluse määr 50 protsendini. Muudatusettepanek 42 Artikli 25 lõike 2 teine lõik Liikmesriigid võivad ka kindlaks määrata riigiabi taseme, arvestades parimat kulude/efektiivsuse suhet ühe või enama allpool nimetatud objektiivse kriteeriumi alusel: Liikmesriigid võivad ka kindlaks määrata riigiabi taseme, arvestades parimat kulude/efektiivsuse suhet järgmise objektiivse kriteeriumi alusel: (a) kalalaeva hind riiklikul turul või selle kindlustusväärtus; (b) laeva käive; (c) laeva vanus ja tonnaaž või mootori võimus, väljendatud vastavalt GT-des või kW-des. c) laeva vanus ja tonnaaž või mootori võimus, väljendatud vastavalt GT-des või kW-des. Muudatusettepanek 43 Artikli 26 lõike 1 esimene lõik 1.  Artikli 23 lõigu a esimeses, teises ja neljandas taandes nimetatud püügikoormuse kohandamise kavade raames võib fond osaleda kaluritele ja laevaomanikele suunatud kalastustegevuse ajutise lõpetamise abimeetmete rahastamises maksimaalselt aasta jooksul, kusjuures seda perioodi võib aasta võrra pikendada. 1.  Artikli 23 punkti a esimeses, teises, kolmandas ja neljandas taandes nimetatud püügikoormuse kohandamise kavade raames võib fond osaleda kaluritele ja laevaomanikele suunatud kalastustegevuse ajutise lõpetamise abimeetmete rahastamises vähemalt kolme kuu ja maksimaalselt kahe aasta jooksul kogu programmitöö perioodi vältel. Muudatusettepanek 44 Artikli 26 lõike 1 teine lõik Need püügikoormuse kohandamise kavaga kaasaskäivad ajutise lõpetamise meetmed tagavad kahe aasta jooksul püsiva tootmismahu kahanemise ulatuses, mis on vähemalt võrdne ajutisest lõpetamisest tuleneva püügikoormuse kahandamisega. välja jäetud Muudatusettepanek 45 Artikli 26 lõige 4 a (uus) 4 a. Liikmesriigid võivad kehtestada ühekordse hüvitise laevaomanikele ja kaluritele selliste merevarude kaitsekavade raames nagu Natura 2000, kui see toob kaasa püügivõimsuse vähenemise. Muudatusettepanekud 46 ja 47 Artikli 27 lõike 1 punkt a (a) on sätestatud määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 11 lõikes 5; a) võimaldavad kohandusi laevade ohutuse, elu- ja töötingimuste ja töötajate heaolu parandamiseks laevade pardal üldiselt, kaasa arvatud mootorite asendamine. Abi tagatakse vaid mootorite asendamise korral, kui seda tehakse ohutuse, kütusesäästu või keskkonnasõbralikkuse suurendamiseks ning tingimusel, et seeläbi ei suurene püügivõimsus; Muudatusettepanek 48, 55 ja 57 Artikli 27 lõike 1 punkt a b (uus) a b) võimaldavad võtta kasutusele selektiivsemat ja keskkonnasõbralikumat tehnikat, et vältida soovimatut kaaspüüki, parandada pardal ladustatava saagi kvaliteeti ja ohutust, samuti ka töö- ja ohutustingimusi; Muudatusettepanek 49 Artikli 27 lõike 1 punkt b (b) võimaldavad hoida pardal saaki, mille vette tagasi laskmine pole enam lubatud; b) võimaldavad hoida pardal saaki, mille vette tagasi laskmine pole enam lubatud, ning samuti pardal oleva saagi töötlemisel tekkinud kõrvalsaadusi; Muudatusettepanek 50 Artikli 27 lõike 1 punkt b a (uus) b a) on ette nähtud laevade tarvis, mille puhul on mootori asendamine vajalik ohutuse või keskonnamõjude vähendamise eesmärgil; Muudatusettepanek 52 Artikli 27 lõike 1 punkt c a (uus) c a) on mõeldud laevastiku uuendamiseks eesmärgiga asendada laevad, mille üldpikkus on vähem kui 12 meetrit. Peale selle võib asendada ka laevad, mis on vanemad kui 20 aastat ja mille töös hoidmisel ei ole enam võimalik ohutust tagada. Muudatusettepanek 54 Artikli 27 lõike 1 punkt d a (uus) d a) vähendavad energia tarbimist. Muudatusettepanek 56 Artikli 27 lõike 1 punkt d b (uus) d b) võimaldavad võtta rohkem arvesse kalapüügi mõju keskkonnale, eelkõige vastavalt laevalt saasteainete eraldumise vähendamist. Muudatusettepanek 58 Artikli 27 lõige 2 2.  Fond võib osaleda kalapüügivahendite selektiivsuse saavutamiseks tehtavate investeeringute rahastamisel juhul, kui artikli 23 lõigu a esimeses taandes nimetatud taastamisplaanist hõlmatud kalalaev muudab kalastusmeetodit ja läheb ühelt kalapüügiliigilt üle teisele, mille varud on kalastamiseks piisavad; fond võib osaleda vaid esimese kalapüügivahendite asendamiseks tehtava investeeringu rahastamisel. 2.  Fond võib osaleda kalapüügivahendite selektiivsuse saavutamiseks tehtavate investeeringute rahastamisel juhul, kui kalalaev muudab kalastusmeetodit ja läheb ühelt kalapüügiliigilt üle teisele, mille varud on kalastamiseks piisavad; fond võib osaleda vaid esimese kalapüügivahendite asendamiseks tehtava investeeringu rahastamisel. Muudatusettepanek 59 Artikli 27 lõige 2 a (uus) 2 a. Fond hoolitseb kõikide kalalaevade kategooriate moderniseerimise eest, kaasa arvatud nende mootorid. Seda tehakse ohutuse suurendamiseks ning eeldusel, et uue mootori võimsus ei ületa vana mootori võimsust. Muudatusettepanek 60 Artikkel 27a 1.  Käesolevas artiklis tähendab "väikesemahuline rannapüük" kalastamist kalalaevadega, mille üldpikkus on alla 12 meetri ja mis ei kasuta komisjoni 2003. aasta 30. detsembri määruse (EÜ) nr 26/2004 (ühenduse kalalaevade registri kohta) I lisa 2. tabelis loetletud veetavaid püüniseid. 1.  Käesolevas artiklis tähendab "väikesemahuline rannapüük" kalastamist kalalaevadega, mille üldpikkus on alla 12 meetri ja mis ei kasuta komisjoni 2003. aasta 30. detsembri määruse (EÜ) nr 26/2004 (ühenduse kalalaevade registri kohta) I lisa 3. tabelis loetletud veetavaid püüniseid. 2.  Kui fond käesoleva määruse artikli 27 kohaselt finantseerib väikesemahulise rannapüügi meetmeid, tuleb II lisas oleva tabeli 2. rühmas näidatud eraisikute finantsosaluse määra vähendada 20% võrra. 2.  Kui fond käesoleva määruse artikli 26 kohaselt finantseerib väikesemahulise rannapüügi meetmeid, tuleb II lisas oleva tabeli 2. rühmas näidatud eraisikute finantsosaluse määra vähendada 20% võrra. 3.  Kui fond finantseerib käesoleva määruse artiklile 28 vastavaid meetmeid, tuleb kohaldada II lisa 3. rühmas näidatud määrasid. 3.  Kui fond finantseerib käesoleva määruse artiklile 27 vastavaid meetmeid, kohaldatakse II lisa 3. rühmas näidatud määrasid. 4.  Fond võib osaleda väikesemahulise rannapüügiga tegelevate kaluritele ja laevaomanikele lisatasude maksmises, et: 4.  Fond võib osaleda väikesemahulise rannapüügiga tegelevate kaluritele ja laevaomanikele lisatasude maksmises, et: – parandada teatud kalastuspiirkondade majandamist ja neile juurdepääsemise tingimuste kontrollimist; – parandada teatud kalastuspiirkondade majandamist ja neile juurdepääsemise tingimuste kontrollimist; – edendada tootmise korraldamist, kalandustoodete töötlemis- ja müügiahelat; – edendada tootmise korraldamist, kalandustoodete töötlemis- ja müügiahelat; – edendada vabatahtlikke algatusi püügikoormuse vähendamiseks kalavarude säilitamise eesmärgil; – julgustada vabatahtlikke algatusi püügikoormuse vähendamiseks kalavarude säilitamise eesmärgil; – püügikoormust mittesuurendavate tehnoloogiliste uuenduste kasutamine (rohkem selektiivseid kalastustehnikaid, mis lähevad kaugemale olulistest regulatiivsetest nõuetest). – julgustada püügikoormust mittesuurendavate tehnoloogiliste uuenduste kasutamist (rohkem selektiivseid kalastustehnikaid, mis lähevad kaugemale asjakohastest regulatiivsetest nõuetest). Laevastiku uuendamiseks tuleks tagada riigiabi, muuhulgas selleks, et oleks võimalik võtta kasutusele selektiivsemaid tehnikaid ja laevaseiresüsteeme ning suurendada pardal ohutust, parandada töö- ja hügieenilisi tingimusi eeldusel, et seeläbi ei suurene püügikoormus; - võtta kasutusele orgaanilist päritolu kalapüügivarustus eriliselt kaitstud aladel ja luua telemeditsiinilise abi võimalus; - tagada väikesemahuliseks rannapüügiks kasutatavate kalalaevade uuendamine, seejuures tuleb tõendada, et laevade laevastiku koosseisu arvamine ja sellest väljaarvamine korraldatakse sellisel viisil, et määruses (EÜ) nr 2371/2002 kindlaks määratud mahu ülempiiri ei ületata. Kohaldatakse käesoleva määruse II lisas toodud tabeli 3. rühmas sätestatud määrasid. Kohaldatakse käesoleva määruse II lisas toodud tabeli 3. rühmas sätestatud määrasid. Muudatusettepanek 61 Artikli 27a lõige 4 a (uus) 4 a. Laeva ja mootori asendamine ohutuse, keskkonna kaitsmise või kütuse säästmise eesmärgil on fondi raames abikõlblik, kui püügivõimsus ei suurene. Muudatusettepanek 62 Artikkel 27 b (uus) Artikkel 27b Riigiabi laevastiku uuendamiseks ja moderniseerimiseks äärepoolseimates piirkondades Äärepoolseimates piirkondades on võimalik anda riigiabi laevastiku uuendamiseks ja moderniseerimiseks. Liikmesriigid esitavad komisjonile heakskiidu saamiseks alalise laevastiku seire- ja moderniseerimise skeemi näitamaks, et laevade laevastiku koosseisu arvamine ja sellest väljaarvamine on korraldatud sellisel viisil, et määruses (EÜ) nr 639/2004 kindlaks määratud mahu ülempiiri ei ületata. Kohaldatakse käesoleva määruse II lisas toodud tabeli 3. grupis sätestatud määrasid. Muudatusettepanek 63 Artikli 28 lõike 1 sissejuhatav osa 1.  Fond võib osaleda järgmiste sotsiaalmajanduslike meetmete rahastamisel, mida liikmesriigid soovitavad kalapüügi arengust mõjutatud kaluritele: 1.  Fond osaleb järgmiste sotsiaalmajanduslike meetmete rahastamisel, mida liikmesriigid soovitavad kalapüügi arengust mõjutatud kaluritele: Muudatusettepanek 64 Artikli 28 lõike 1 punkt a (a) tegevuste mitmekesistamine, et luua rohkem töökohti kalandussektoris hõivatud inimestele; a) tegevuste mitmekesistamine, et luua rohkem töökohti kalandussektoris hõivatud inimestele, kaasa arvatud kalapüügiga seotud erinevad turismiliigid; Muudatusettepanek 65 Artikli 28 lõike 1 punkt b a (uus) b a) kursused, mis käsitlevad ohutuse tagamist merel, koolitus töökohal ning kursused ja õpingud kõikide kalatööstuses tegevate töötajate vahetuseks liikmesriikides; Muudatusettepanek 66 Artikli 28 lõike 1 punkt c a (uus) c a) ajutiste keeldude mõju vähendamine kalapüügile; Muudatusettepanek 67 Artikli 28 lõike 1 punkt c b (uus) c b) töökoha kaotus laeval, mille suhtes kohaldatakse meetmeid eesmärgiga lõpetada selle tegevus. Muudatusettepanek 68 Artikli 28 lõige 2 2.  Fond võib ka osaleda esimest korda isikliku kalalaeva omanikuks saada soovivatele noortele kaluritele mõeldud koolitusmeetmete ja koolitussoodustuste rahastamises. 2.  Fond võib ka osaleda järgmiste meetmete rahastamises: a) individuaalsed lisatasud alla 35 aastastele kaluritele, kes on võimelised tõendama, et nad on kalurina töötanud vähemalt viimased viis aastat või on läbinud võrdväärse kutseõppe ja kellest saavad esimest korda laevaomanikud või kasutatud kalalaeva kaasomanikud. b) koolitusmeetmed ja koolitussoodustused noortele kaluritele, kes soovivad saada esimest korda kalalaeva omanikuks. Muudatusettepanek 69 Artikli 28 lõige 2 a (uus) 2 a. Fond võib anda toetust kindlasummaliste lisatasude vormis meeskonnaliikmetele nendel laevadel, mille tegevus kavatsetakse lõpetada. Muudatusettepanek 70 Artikkel 28 a (uus) Artikkel 28 a Abi kalapüügilaevastiku uuendamiseks ja moderniseerimiseks, kui see ei too kaasa võimsuse suurenemist Et laevastiku uuendamiseks ja moderniseerimiseks toetusi saada, peavad liikmesriigid täitma kõiki laevastikku puudutavaid sihtmäärade osas kehtestatud siseriiklikke ja ühenduse nõudmisi ja eesmärke ning nõustuma komisjoni poolse pideva järelevalvega. Liikmesriigid tõendavad, et laevade laevastiku koosseisu arvamine ja sellest väljaarvamine on korraldatud selliselt, et maht ei ületa ettenähtud siseriiklikke ega ühenduse iga-aastaseid eesmärke ja laevade laevastiku koosseisu arvamise ja sellest väljaarvamise suhe jääb muutumatuks, nii et mahu suurenemine on välistatud. Luuakse kõiki liikmesriike hõlmav ühtlustatud ühenduse laevade register koos näitudega mahu ja võimsuse kohta, kusjuures nende vahendamise kriteeriumid on identsed, ning mis on kergesti ligipääsetav, et komisjonil oleks võimalik täita oma järelevalve kohustust. Muudatusettepanek 71 Artikkel 28 b (uus) Artikkel 28 b Abi eksperimentaalsete kampaaniate läbiviimiseks Fond võib kaasfinantseerida liikmesriikide esitatud meetmeid, mis on seotud eksperimentaalsete kampaaniate läbiviimisega merel eesmärgiga määrata täpne uute püügipiirkondade ja liikide asukoht. Muudatusettepanek 72 Artikkel 28 c (uus) Artikkel 28 c Abi ühisettevõtete loomiseks kolmandate riikidega Fond toetab siseriiklike meetmete rahastamist laevade kolmandatele riikidele lõplikuks üleandmiseks selleks vastava riigi vastutava ametiasutuse loal loodud ühisettevõtte kaudu eeldusel, et täidetakse kõiki järgmisi tingimusi: a) kolmas riik, kellele laev üle antakse, ei ole kandidaatriik; b) üleandmine toob kaasa püügikoormuse vähenemise võrreldes üleantud kalalaeva poolt varem püütud varudega; c) kolmas riik ei kuulu mugavuslipuriikide hulka ega luba IUU-kalapüüki (ebaseaduslik, dokumenteerimata ja reguleerimata), suhtub vastutustundega oma varude majandamisse ja säilitamisse ning tagab seega võimalused tõeliseks kalapüügiks. Laeva lõpliku üleandmise korral kolmandale riigile tuleb see koheselt kanda kõnealuse kolmanda riigi registrisse ja edaspidi kehtib antud laeva suhtes vääramatu ühenduse vetesse sisenemise keeld. Muudatusettepanek 73 Artikli 29 lõige 2 2.  Need investeeringud võivad hõlmata tootmisrajatiste püstitamist, laiendamist, seadmestamist ja moderniseerimist, pidades esmajoones silmas hügieeni, inim- ja loomade tervishoiu, tootekvaliteedi või negatiivsete keskkonnamõjude vähendamise tingimuste parandamist. Ettevõtte omandiõiguse üleandmine ei ole ühenduse abi silmas pidades abikõlblik tegevus. 2.  Need investeeringud võivad hõlmata kõiki tootmisahela osasid, kaasa arvatud uute rajatiste püstitamist ja olemasolevate tootmisrajatiste ning rannakarplaste püügiks kasutatavate tragide laiendamist, seadmestamist ja moderniseerimist, pidades esmajoones silmas heade turuväljavaadetega liikide tootmise suurendamist ja hügieeni, inim- ja loomade tervishoiu, akvakultuuride valdkonnas töötavate isikute töö- ja ohutustingimuste ning alates turustamise hetkest tootekvaliteedi parandamist ja negatiivsete keskkonnamõjude vähendamist. Ettevõtte omandiõiguse üleandmine ei ole ühenduse abi silmas pidades abikõlblik tegevus. Muudatusettepanek 74 Artikli 29 lõige 4 4.  Fond ei toeta investeeringuid selliste toodete tootmise suurendamisse, mis ei leia tavapäraseid turustusväljundeid või millel võiks olla ebasoodus mõju kalavarude säilitamise poliitikale. 4.  Fond toetab vaid neid investeeringuid, mis annavad piisavaid tagatisi tehnilise teostatavuse ja finantsilise elujõulisuse osas ning mille tulemuseks ei ole üleliigsete tootmismahtude tekkimine või ebasoodsad mõjud kalavarude turustamise poliitikale. Seda poliitikat kohaldatakse ka tööstuslikult püütud liikide suhtes, mis töödeldakse kalasöödaks. Muudatusettepanek 75 Artikli 29 lõige 5 5.  Direktiivi 85/337/EMÜ II lisa kohaselt ei anta abi projektidele, mille kohta pole esitatud nimetatud direktiivi IV lisas sätestatud informatsiooni. 5.  Direktiivi 85/337/EMÜ II lisa kohaselt võib anda abi ainult projektidele, kui on esitatud nimetatud direktiivi IV lisas sätestatud informatsioon. Muudatusettepanek 76 Artikli 30 lõike 1 punkt a (a) uute liikidega mitmekesistamine ja heade turuväljavaadetega liikide tootmine; a) uute liikidega mitmekesistamine, uued kasvatusmeetodid ja heade turuväljavaadetega liikide tootmine ning eeldused säästvaks ökoloogiliseks tootmiseks seoses vajadustega energia ja kalaproteiinide osas; Muudatusettepanek 77 Artikli 30 lõike 1 punkt a a (uus) a a) ühenduse turu varustamise tagamine ja ühenduse kalaturu kaubandusbilansi tasakaalu parandamisele kaasa aitamine; Muudatusettepanek 78 Artikli 30 lõike 1 punkt b (b) kasvatusmeetodite rakendamine, mis kalandussektori tavapraktikaga võrreldes vähendavad oluliselt keskkonnale avaldatavat mõju; b) kasvatusmeetodite rakendamine, mis vähendavad oluliselt keskkonnale avaldatavat mõju; Muudatusettepanek 79 Artikli 30 lõike 1 punkt b a (uus) b a) kokkulepped töökeskkonna edendamiseks; Muudatusettepanek 80 Artikli 30 lõike 1 punkt d (d) käesoleva jaotise III peatükis sätestatud akvakultuuriga seotud ühisest huvist lähtuvad meetmed ja kutsekoolitus; välja jäetud Muudatusettepanek 81 Artikli 30 lõike 1 punkt f a (uus) f a) turustamise edendamine ja uute turustamisvõimaluste kasutusele võtmine. Muudatusettepanek 82 Artikli 30 lõige 2 2.  Investeerimisabi suunatakse mikro- ja väikeettevõtetele. välja jäetud Muudatusettepanek 84 Artikli 31 lõike 2 punkt c a (uus) c a) akvakultuuride tootmispotentsiaali, kui see on loodus- või tööstuskatastroofis kannatada saanud, taasloomine. Muudatusettepanek 85 Artikli 31 lõige 3 3.  Käesolevale artiklile vastavate toetuste saamiseks peavad projektide ettevalmistajad võtma endale kohustuse järgida vähemalt viie aasta jooksul akvakultuuri headest tavadest kõrgemaid nõudeid akvakeskkonnale. Antud kohustuse täitmisest saadavat kasu tuleb tõendada mõju eelhindamisega, mille viib läbi liikmesriigi poolt määratud organ. 3.  Käesolevale artiklile vastavate toetuste saamiseks peavad projektide ettevalmistajad võtma endale kohustuse järgida vähemalt viie aasta jooksul akvakultuuri headest tavadest kõrgemaid nõudeid akvakeskkonnale. Muudatusettepanek 86 Artikli 31 lõige 3 a (uus) 3 a. Siseveekalandus on (kaubanduslikul eesmärgil teostatav kalastustegevus eranditult liikmesriikide territooriumite siseveekogudel tegutsevate laevadega) abikõlbulik toetuste saamiseks ja rekonstrueerimiseks, samuti ka seda tüüpi kalapüügiks kasutatavate laevade uuendamiseks ja moderniseerimiseks. Lisaks peab olema võimalik kasutada fondi vahendeid angerjavarude taastamiseks ette nähtud meetmete rakendamise toetamiseks. Muudatusettepanek 87 Artikli 31 lõike 4 sissejuhatav osa 4.  Igal aastal määrab liikmesriik oma rakenduskavas kindlaks akvakeskkonna ettevõttele hüvitiseks antava maksimaalse aastase riigiabi kogusumma järgmiste kriteeriumide alusel: 4.  Liikmesriigid arvestavad hüvitisi ühe või enama järgmise kriteeriumi alusel: Muudatusettepanek 88 Artikli 31 lõige 4 a (uus) 4 a. Erakorralist hüvitist on lubatud anda: - vastavalt käesoleva artikli lõike 2 punktile a maksimaalse koguse alusel hektari kohta ettevõttele kuuluval alal, mille suhtes kohaldatakse seoses akvakultuuridega keskkonnanõudeid; - vastavalt käesoleva artikli lõike 2 punktile c maksimaalselt kaheaastase ajavahemiku jooksul alates kuupäevast, mil ettevõtja läks üle ökoloogilisele tootmisele; Muudatusettepanek 89 Artikli 32 punkti a sissejuhatav osa (d) makstes karbikasvatajatele hüvitisi kasvatatud molluskite kogumise ajutise peatamise eest. Hüvitisi antakse mitte rohkem kui kuue kuu eest perioodi 2007–2013 jooksul. Rahvatervise kaitseks võidakse hüvitisi maksta ka siis, kui toksiini tootva planktoni vohamisest või biotoksiini sisaldava planktoni esinemisest tingitud molluskite saastumise tõttu nende kogumine peatatakse: a) makstes karbikasvatajatele hüvitisi seoses tootmiskadudega, mis tulenevad kasvatatud molluskite kogumise ajutisest peatamisest. Hüvitisi antakse mitte rohkem kui kaheteistkümne kuu eest perioodi 2007–2013 jooksul. Rahvatervise kaitseks võidakse hüvitisi maksta ka siis, kui toksiini tootva planktoni vohamisest või biotoksiini sisaldava planktoni esinemisest tingitud molluskite saastumise tõttu nende kogumine peatatakse: Muudatusettepanek 90 Artikli 32 punkti a esimene taane – rohkem kui neljaks järjestikuseks kuuks või; - maksimaalselt kolmeks järjestikuseks kuuks või Muudatusettepanek 91 Artikli 32 punkti a teine taane – kui kogumise peatamisest tekkinud kahju on suurem kui 35% asjaomase ettevõtte kolme eelneva aasta käibe põhjal arvutatud keskmisest käibest. – kui kogumise peatamisest tekkinud kahju on suurem kui 30% asjaomase ettevõtte kolme eelneva aasta käibe põhjal arvutatud keskmisest käibest. Muudatusettepanek 92 Artikli 33 lõige 1 1.  Fond võib toetada riiklikku strateegilisse kavva kaasatud konkreetsete strateegiate raames investeeringuid, mis on seotud otseseks inimtarbimiseks mõeldud tootmise ning kalandus- ja akvakultuuritoodete müügiga. Nimetatud abi on suunatud vaid mikro- ja väikeettevõtetele. 1.  Fond võib toetada riiklikku strateegilisse kavva kaasatud konkreetsete strateegiate raames investeeringuid, mis on seotud otseseks inimtarbimiseks mõeldud tootmise ning kalandus- ja akvakultuuritoodete müügiga. Muudatusettepanek 93 Artikli 33 lõige 2 2.  Need investeeringud võivad hõlmata äriettevõtete ehitamist, laiendamist, seadmestamist ja moderniseerimist, pidades eriti silmas hügieeni, inim- ja loomatervishoiu ning tootekvaliteedi parandamisega seotud tingimusi või negatiivse keskkonnamõju vähendamist. Ettevõtte omandiõiguse üleandmine pole ühenduse abi silmas pidades abikõlblik tegevus. 2.  Need investeeringud võivad hõlmata äriettevõtete ehitamist, laiendamist, seadmestamist ja moderniseerimist, pidades muuhulgas silmas hügieeni, inim- ja loomatervishoiu ning toiduohutuse, jälgitavuse, tootekvaliteedi ja innovatsiooni parandamisega seotud tingimusi või negatiivse keskkonnamõju vähendamist. Ettevõtte omandiõiguse üleandmine ei ole ühenduse abi silmas pidades abikõlblik tegevus. Muudatusettepanek 94 Artikli 34 lõige 1 1.  Fond toetab investeerimist ettevõtete ehitamisse, laiendamisse, seadmestamisse ja moderniseerimisse töötlemise ja turustamise valdkonnas. 1.  Fond toetab investeerimist ettevõtete ehitamisse, laiendamisse, seadmestamisse ja moderniseerimisse töötlemise ja turustamise valdkonnas. Investeeringud annavad piisavaid tagatisi tehnilise teostatavuse ja finantsilise elujõulisuse osas. Muudatusettepanek 95 Artikli 34 lõike 2 sissejuhatav osa 2.  Lõikele 1 vastavad investeeringud aitavad säilitada või suurendada tööhõivet kalandussektoris ning saavutada ühte või mitut alljärgnevatest eesmärkidest: 2.  Lõikele 1 vastavad investeeringud aitavad toetada säästvat arengut kalandus- ja akvakultuurisektoris või saavutada ühte või mitut alljärgnevatest eesmärkidest: Muudatusettepanek 96 Artikli 34 lõike 2 punkt b a (uus) b a) kõrgekvaliteediliste toodete tootmine arenenud spetsialiseerumistasemega turgude jaoks; Muudatusettepanek 97 Artikli 34 lõike 2 punkt d (d) vähekasutatud liikide, kõrvaltoodete ja jäätmete tõhusama kasutamise toetamine; d) kõrvaltoodete ja jäätmete tõhusama kasutamise toetamine; Muudatusettepanek 98 Artikli 34 lõike 2 punkt e (e) uute tehnoloogiate kohaldamine või elektroonilise kaubanduse arendamine; e) uute tehnoloogiate kohaldamine, toodete esitlemise uuenduslikud vormid või elektroonilise kaubanduse arendamine; Muudatusettepanek 99 Artikli 34 lõike 2 punkt f (f) põhiliselt kohaliku kalalaevastiku lossitud saagist valmistatud toodete turustamine. f) põhiliselt kohaliku kalalaevastiku lossitud saagist või akvakultuuridest valmistatud toodete turustamine, mis on uuenduslikud või mille lisandväärtus on suurem. Muudatusettepanek 100 Artikli 34 lõike 2 punkt f a (uus) f a) mitmekesistamise edendamine ning uute töödeldud kala- ja akvakultuuritoodete arendamine. Muudatusettepanek 101 Artikli 34 lõike 2 punkt f b (uus) f b) tööstuse mitmekesistamist edendavate uute toodete turustamine. Muudatusettepanek 102 Artikli 36 sissejuhatav osa Fond toetab ühistegevust, mille eesmärgiks on: Fond toetab ühistegevust, mille eesmärgiks on eelkõige: Muudatusettepanek 103 Artikli 36 punkt b (b) kaasata ühisinvesteeringud paljunemiskohtade arendamisse, jäätmekäitlusse või tootmis-, töötlemis- või müügiseadmete ostmisse või b) kaasata ühisinvesteeringud paljunemiskohtade arendamisse, tootmis- või töötingimuste edendamisse, keskkonnakaitset toetavatesse meetmetesse või tootmis-, töötlemis- või müügiseadmete ostmisse või Muudatusettepanek 104 Artikli 36 punkt d a (uus) d a) hüvitada spetsiifilised kahjud Natura 2000 aladel paiknevatele investeeringutele, Muudatusettepanek 105 Artikli 36 punkt d b (uus) d b) rahastada teadusuuringutega seotud kampaaniate läbiviimist (teaduslikud, eksperimentaalsed ja järeluuringud), sotsiaalmajanduslikud uuringud säilitamismeetmete ja sektori teadusliku nõustamise mõju kohta. Muudatusettepanek 106 Artikli 36 punkt d c (uus) d c) kaotatud või mahajäetud kalapüügivarustuse kõrvaldamine merepõhjast, et vältida varipüüki. Muudatusettepanek 107 Artikli 36 punkt d d (uus) d d) uuringute läbiviimine varude säilitamise kavade sotsiaalmajandusliku mõju hindamiseks. Muudatusettepanek 108 Artikli 36 punkt d e (uus) d e) piisava toetuse tagamine ökoloogiliste andmete kogumiseks ja töötlemiseks, Muudatusettepanek 109 Artikli 36 punkt d f (uus) d f) toodete jälgitavust tagavate sätete kohaldamine tehniliste meetmete abil või selles valdkonnas tegutsevate ettevõtjate koolitamise ja nõustamise kaudu. Muudatusettepanek 110 Artikli 36 punkt d g (uus) d g) edendada eksperimentaalset ja uurimusliku olemusega kalapüüki, Muudatusettepanek 111 Artikli 36 punkt d h (uus) d h) näha ette abi kalurite rühmadele ja ametiorganisatsioonidele, mis on valmis jagama vastutust ÜKP rakendamisel (kaasjuhtimine), Muudatusettepanek 112 Artikli 37 lõige 1 1.  Fond võib toetada ühishuvi pakkuvaid tegevusi, mis on kavandatud veefauna kaitseks ja arendamiseks, välja arvatud otsene taasasustamine. Tegevus peab aitama veekeskkonda parandada. 1.  Fond võib toetada ühishuvi pakkuvaid meetmeid, mis on kavandatud akvaatiliste varude kaitseks ja arendamiseks, välja arvatud otsene taasasustamine, erandina on lubatud siseveekogusid taasasustada siirdekalavarude taastamise või toetamise eesmärgil. Need meetmed peavad aitama veekeskkonda taastada ja parandada ning võivad sisaldada programmi Natura 2000 raames võetud meetmeid, ja akvakultuurialase tegevuse tagajärjel vaesestunud alade saneerimiseks. Muudatusettepanek 113 Artikli 37 lõige 2 2.  Need tegevused on seotud püsivate või liikuvate seadeldistega veefauna kaitsmiseks ja arendamiseks või sisemaa veeteede taastamiseks, kaasa arvatud kudemiskohad ja rändeliikide rändeteed. 2.  Need meetmed on seotud püsivate või liikuvate seadeldistega veefauna kaitsmiseks ja arendamiseks või sisemaa veeteede taastamiseks, kaasa arvatud kudemiskohad ja rändeliikide rändeteed, ja akvakultuurialase tegevuse tagajärjel vaesestunud alade saneerimiseks. Muudatusettepanek 114 Artikli 38 lõike 2 punkt a a (uus) a a) jäätmete ja prügi töötlemise edendamisega. Muudatusettepanek 115 Artikli 39 lõike 3 sissejuhatav osa 3.  Investeeringud on seotud: 3.  Investeeringud on seotud eelkõige: Muudatusettepanek 116 Artikli 39 lõike 3 punkt a (a) riiklike ja riikidevaheliste müügiedenduskampaaniate läbiviimisega; a) riiklike ja riikidevaheliste müügiedenduskampaaniate läbiviimisega, messide ja näituste korraldamise ja nendel osalemisega ning kohtumiste läbiviimisega erinevate partnerite vahel; Muudatusettepanek 117 Artikli 39 lõike 3 punkt d (d) keskkonda vähe mõjutavate püügimeetoditega saadud toodete edendamisega; d) keskkonda vähe mõjutavate püügimeetoditega saadud toodete sertifitseerimise ja edendamisega; Muudatusettepanek 118 Artikli 39 lõike 3 punkt f (f) kvaliteeditõenditega; f) kvaliteedi tagamise, kontrollimise ja tõendamisega; Muudatusettepanek 119 Artikli 39 lõike 3 punkt g (g) märgistamisega, kaasa arvatud keskkonnasõbralike püügimeetodite kasutamisel saadud toodete märgistamine; g) märgistamisega ja jälgitavusega, kaasa arvatud keskkonnasõbralike püügimeetodite kasutamisel saadud toodete märgistamine; Muudatusettepanek 120 Artikli 39 lõike 3 punkt i (i) turuküsitluste korraldamisega. i) turuküsitluste korraldamisega ja turu-uuringutega; Muudatusettepanek 121 Artikli 39 lõike 3 punkt i a (uus) i a) sektori maine parandamisega; Muudatusettepanek 122 Artikli 39 lõike 3 punkt i b (uus) i b) erikampaaniate toetamisega tootmise edendamiseks, mille toodetele tuleb kasuks neile antud ametlik kvaliteedimärk. Muudatusettepanek 123 Artikli 39 lõige 3 a (uus) 3 a. Liikmesriigid võivad toetada vastavalt määruse (EÜ) nr 3759/92 sätetele tunnustatud tootjate organisatsioonide loomist ja tegevust. Muudatusettepanek 124 Artikli 40 lõige 1 1.  Fond võib toetada uute tehniliste teadmiste omandamiseks ja levitamiseks kavandatud katseprojekte, mis viiakse läbi majandusettevõte, tunnustatud kaubandusorganisatsiooni või mõne muu korraldusasutuse poolt selleks otstarbeks määratud pädeva asutuse poolt partnerluses teadus- või tehnikaasutusega. 1.  Fond võib toetada koolituseks, teadusuuringuteks ja uute tehniliste teadmiste omandamiseks ja levitamiseks kavandatud katseprojekte ja eksperimentaalsete teaduslike uuringute kampaaniaid merel eesmärgiga määrata täpne uute püügipiirkondade ja liikide asukoht, mille on läbi viinud majandusettevõte, tunnustatud kaubandusorganisatsioon või mõni muu korraldusasutuse poolt selleks otstarbeks määratud pädev asutus partnerluses teadus- või tehnikaasutusega. Muudatusettepanek 125 Artikli 40 lõike 2 punkt a (a) katsetama tööstusharu tegelikele tingimustele lähedastel tingimustel uuendusliku tehnoloogia tehnilist teostatavust ja finantsilist elujõulisust ning saama ja levitama katsetatava tehnoloogiaga seotud tehnilist ja rahandusalast teavet; a) katsetama tööstusharu tegelikele tingimustele lähedastel tingimustel uuendusliku tehnoloogia tehnilist teostatavust ja finantsilist elujõulisust, kaasa arvatud tehnoloogiad, mille eesmärk on edendada kalapüügivarustuse selektiivsust ja vähendada muul viisil kalanduse mõju keskkonnale või energiatarbimist kalastustegevuse raames, ning saama ja levitama katsetatava tehnoloogiaga seotud tehnilist ja rahandusalast teavet; Muudatusettepanek 127 Artikli 40 lõike 2 punkt b a (uus) b a) sisaldama kaaspüügi ja muude keskkonnamõjude vähendamise programme. Muudatusettepanek 126 Artikli 40 lõige 2 a (uus) 2 a. Eksperimentaalsed kalandusprojektid on abikõlblikud nagu katseprojektid, kui nad on seotud kalavarude säilitamise eesmärgiga ja näevad ette selektiivsema tehnika kasutamist. Muudatusettepanek 128 Artikkel 41 esimene lõik Fond võib toetada avalik-õiguslike või avaliku sektori osalusega asutuste poolt liikmesriigi lipu all teostatavat kalandussektori kalalaevade moderniseerimist ainult koolitus- või teadusliku uurimistöö eesmärgil. Fond võib toetada avalik-õiguslike või avaliku sektori osalusega asutuste, muude korraldusasutuse nimetatud koolitus- või teadusüksuste, ka erasektorisse kuuluvate mittetulundusorganisatsioonide, poolt liikmesriigi lipu all teostatavat kalandussektori kalalaevade ehitamist või moderniseerimist ainult koolitus- või teadusliku uurimistöö eesmärgil. Muudatusettepanek 129 Artikkel 41 teine lõik Fond võib toetada kalalaeva ümberhindamist väljaspool kutselist kalapüüki toimuva pideva mittetulundusliku tegevuse jaoks. Fond võib toetada kalalaeva ümberhindamist väljaspool kutselist kalapüüki toimuva pideva tegevuse jaoks. Muudatusettepanek 130 Artikkel 41 a (uus) Artikkel 41a Kõrvalmeetmed võrdsete võimaluste edendamiseks 1.  Fond võib rahastada kõrvalmeetmeid meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamiseks ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise arvesse võtmiseks ettevõtte tegevuses. 2.  Et abi saada, peavad projekti elluviijad esitama plaani, mis kirjeldab, kuidas võrdsete võimaluste tagamine ettevõtte tegevusse kaasatakse, ning kohustuma seda rakendama ja järgima vähemalt viie aasta jooksul (asjakohaste toetuste rahastamine toimub vastavalt II lisa 3. grupile). Muudatusettepanek 131 Artikkel 41 b (uus) Artikkel 41 b Finantskorraldus Fond võib VI jaotises ette nähtud ülempiiri raames toetada rahastamisvahendite eraldamist sektori püügivõimsuse kohandamiseks liidu ebasoodsates piirkondades. Muudatusettepanek 132 Peatüki IV pealkiri PRIORITEETNE SUUND 4: RANNAPÜÜGIPIIRKONDADE SÄÄSTEV ARENG PRIORITEETNE SUUND 4: KALANDUS- JA AKVAKULTUURIPIIRKONDADE SÄÄSTEV ARENG Muudatusettepanek 133 Artikli 42 lõige 1 1.  Lisaks ühenduse muudele vahenditele annab fond abi rannapüügipiirkondade säästvale arengule ja elukvaliteedi parandamisele, mis on abikõlblikud üldstrateegia osana, millega püütakse toetada ühise kalanduspoliitika eesmärkide elluviimist, arvestades eelkõige selle sotsiaalmajanduslikke tagajärgi. 1.  Lisaks ühenduse muudele vahenditele annab fond abi püügipiirkondade säästvale arengule ja elukvaliteedi parandamisele – eelkõige äärealadel asuvates rannapiirkondades –, mis on abikõlblikud üldstrateegia osana, millega püütakse toetada ühise kalanduspoliitika eesmärkide elluviimist, arvestades eelkõige selle sotsiaalmajanduslikke tagajärgi. Muudatusettepanek 135 Artikli 42 lõike 3 teine lõik Kalanduse rannapiirkond, milleks on mere või järve kallas või kalandusega seotud jõe suudmeala, on üldiselt väiksem kui NUTS III territoorium. Piirkond peaks olema geograafiliselt, okeanograafiliselt, majanduslikult ja sotsiaalselt piisavalt ühtne. Kalanduse või akvakultuuride piirkond, mis on määratletud kui mere või järve kallas või kalanduse või akvakultuuridega seotud jõe suudmeala. Piirkond peaks olema geograafiliselt, okeanograafiliselt, majanduslikult ja sotsiaalselt piisavalt ühtne. Muudatusettepanek 136 Artikli 42 lõike 3 kolmas lõik Piirkond peaks olema madala asustustihedusega, kalandussektor peaks andma seal tööd küllaltki paljudele inimestele, püügivõimalused piirkonnas peaksid halvenema ning üheski kohaliku omavalitsuse üksuses ei tohiks olla üle 100 000 elaniku. välja jäetud Muudatusettepanek 137 Artikli 43 lõike 1 sissejuhatav osa 1.  Rannapüügi säästva arengu toetust antakse: 1.  Kalandus- ja akvakultuuripiirkondade säästva arengu toetust antakse: Muudatusettepanek 138 Artikli 43 lõike 1 punkt a (a) majandustegevuse ümberstruktureerimiseks ja ümbersuunamiseks, eriti rohelise turismi arendamiseks, kui nimetatud tegevused ei suurenda püügikoormust; a) majandustegevuse ümberstruktureerimiseks ja ümbersuunamiseks, eriti kalandusega seotud turismi arendamiseks, kui nimetatud tegevused ei suurenda püügikoormust; Muudatusettepanek 139 Artikli 43 lõike 1 punkt b (b) kalandussektori tegevuste mitmekesistamiseks, aidates sellel eesmärgil luua töövõimalusi kalandussektoris aktiivselt tegutsevatele inimestele ning luues täiendavaid ja asendavaid töökohti väljaspool kalandussektorit; b) kalandussektori tegevuste mitmekesistamiseks, aidates sellel eesmärgil luua töövõimalusi kalandus- ja akvakultuurisektoris aktiivselt tegutsevatele inimestele ning luues täiendavaid ja asendavaid töökohti väljaspool kalandussektorit; Muudatusettepanek 141 Artikli 43 lõike 1 punkt d (d) kalapüügivõistlustega seotud turismialase tegevuse loomise ja edendamise toetamiseks; d) kalapüügivõistlustega seotud kalandusalase turismitegevuse loomise ja edendamise toetamiseks; Muudatusettepanek 142 Artikli 43 lõige 2 2.  Fond võib rahastada täiendavalt kuni 15% asjakohase prioriteetse suuna meetmetest, kui need on suunatud kutseoskuste edendamisele ja täiustamisele, töötajate kohanemisvõime tõstmisele ja töövõimaluste loomisele, eelkõige naistele, tingimusel et antud meetmed moodustavad lahutamatu osa rannapiirkondade säästva arengu strateegiast ning on otseselt seotud esimeses lõikes kirjeldatud meetmetega. 2.  Fond võib rahastada lisaks kuni 20% asjakohase prioriteetse suuna meetmetest, kui need on suunatud kutseoskuste edendamisele ja täiustamisele, töötajate kohanemisvõime tõstmisele ja töövõimaluste loomisele, eelkõige naistele, tingimusel et antud meetmed moodustavad lahutamatu osa kalandus- ja akvakultuuripiirkondade säästva arengu strateegiast ning on otseselt seotud esimeses lõikes kirjeldatud meetmetega. Muudatusettepanek 143 Artikli 43 lõige 3 3.  Lõike 1 raames eraldatavad toetused ei hõlma kalalaevade uuendamist ega moderniseerimist. välja jäetud Muudatusettepanek 144 Artikli 43 lõige 4 4.  Käesoleva artikli lõike 1 punktides a ja b ja lõikes 2 sätestatud abisaajad peaksid olema kalandussektoris töötavad isikud või isikud, kelle töökoht sõltub kalandussektorist. 4.  Käesoleva artikli lõike 1 punktides a ja b ja lõikes 2 sätestatud abisaajad peaksid olema kalandus- või akvakultuurisektoris töötavad isikud või isikud, kelle töökoht sõltub nendest sektoritest. Muudatusettepanek 145 Artikli 43 lõige 5 5.  Kui mõni meede, mis on abikõlblik käesoleva artikli kohaselt, on abikõlblik ka mõne teise ühenduse toetusvahendi raames, peab liikmesriik oma kava koostades selgelt määratlema, kas nimetatud meede hakkab saama toetust fondilt või mõnelt muult ühenduse toetusvahendilt. 5.  Kui mõni meede, mis on abikõlblik käesoleva artikli kohaselt, on abikõlblik ka mõne teise ühenduse toetusvahendi raames, peab liikmesriik oma kava koostades selgelt määratlema, kas nimetatud meede hakkab saama toetust fondilt või mõnelt muult ühenduse toetusvahendilt, ning võtma arvesse vajadust teha koostööd teiste fondidega – nagu näiteks Euroopa Regionaalarengu Fond – et täita eesmärgid, mis tuleb määratleda merepoliitilist strateegiat käsitlevas rohelises raamatus. Muudatusettepanek 146 Artikli 43 lõige 5 a (uus) 5 a. Rahaline toetus peaks puudutama investeeringuid laeva pardal, et parandada ohutust, töötingimusi, hügieeni ja toodangu kvaliteeti, ning investeeringuid parandamaks kalapüügi selektiivsust. Muudatusettepanek 147 Artikli 44 pealkiri Osalemine rannapüügipiirkondade säästvas arengus Osalemine kalandus- ja akvakultuuripiirkondade säästvas arengus Muudatusettepanek 148 Artikli 44 lõige 1 1.  Rannapüügipiirkondade säästvat arengut toetavaid meetmeid viib kindlaksmääratud territooriumil ellu partneritegrupp, mis on moodustatud selleks tegevuseks väljavalitud kohalikest avaliku ja erasektori esindajatest, edaspidi nimetatud "rannategevusgrupiks" (RTG). Asjaomase liikmesriigi õigusnormide kohaselt moodustatud RTG valitakse läbipaistvuse põhimõtete järgides avaliku projektikonkursi teel. 1.  Kalandus- ja akvakultuuripiirkondade säästvat arengut toetavaid meetmeid viivad kindlaksmääratud territooriumil ellu avaliku sektori või avaliku sektori osalusega asutused või partnerite grupp, mis on moodustatud selleks tegevuseks väljavalitud kohalikest avaliku ja erasektori esindajatest, edaspidi nimetatud "rannategevusgrupiks" (RTG). Asjaomase liikmesriigi õigusnormide kohaselt moodustatud RTG valitakse läbipaistvuse põhimõtete järgides avaliku projektikonkursi teel. Muudatusettepanek 149 Artikli 44 lõige 2 2.  RTG-de algatusel toimuva tegevuse puhul vastutab erasektor vähemalt kahe kolmandiku projektide eest. välja jäetud Muudatusettepanek 150 Artikli 45 lõike 1 teise lõigu punkt g a (uus) g a) sotsiaal-majanduslikud uuringud, mis puudutavad varude säilitamismeetmete drastilist mõju ja on otseselt seotud programmi rakendamisega. Muudatusettepanek 151 Artikli 54 lõike 4 punkt a (a) lisandväärtusmaks; a) hüvitamisele kuuluv käibemaks; Muudatusettepanek 152 Artikli 56 lõike 1 punkt i a (uus) i a) tõhus tagasinõudmise kord. Muudatusettepanek 153 Artikli 58 lõike 1 punkt j a (uus) j a) iga eeskirjade olulise eiramise tõttu ühenduse fondidest liigselt makstud summa tagasimaksmise tagamine, vajaduse korral koos intressiga; arvestuse pidamine tagasimakstavate summade kohta ning komisjonile nende summade, mis on määratud tagasinõutavaks järgmisest kuludeklaratsioonist mahaarvamise teel, tagasimaksmine. Muudatusettepanek 154 Artikli 59 punkt 6 6. iga eeskirjade olulise eiramise tõttu ühenduse fondidest liigselt makstud summa tagasimaksmise tagamine, vajaduse korral koos intressiga; arvestuse pidamine tagasimakstavate summade kohta ning kui võimalik komisjonile nende summade, mis on määratud tagasinõutavaks järgmisest kuludeklaratsioonist mahaarvamise teel, tagasimaksmine. välja jäetud Muudatusettepanek 155 Artikli 65 lõige 4 a (uus) 4 a. Aastaaruanded ja lõpparuanne tuleb avaldada. Muudatusettepanek 156 Artikkel 74 Vahe- ja lõppmaksete arvestamisel kohaldatakse riiklikele kuludele iga prioriteedi puhul kaasfinantseerimismäära, mis antud prioriteedi raames tõendamise eest vastutava asutuse poolt tõendatud kuluaruande põhjal on tõendatud. Vahe- ja lõppmaksete arvestamisel kohaldatakse riiklikele kuludele iga prioriteedi puhul kaasfinantseerimismäära, mis antud meetme raames tõendamise eest vastutava asutuse poolt tõendatud kuluaruande põhjal on tõendatud; muudel juhtudel toimub hüvitamine vastavalt tegelikult kantud ja tõendeid väljaandva asutuse poolt tõendatud kulutustele. Muudatusettepanek 157 Artikli 95 lõige 5 5.  Kui lõikes 1 sätestatud tühistamise järel tuleb rahasummad sisse nõuda, algatab pädev talitus või organ sissenõudemenetluse ning teavitab tõendavaid ja korraldusasutusi. Sissenõudmine peab kajastuma aruannetes ja arvetes. 5.  Kui lõikes 1 sätestatud tühistamise järel tuleb rahasummad sisse nõuda, algatab korraldusasutus viivitamatult sissenõudemenetluse ning teavitab tõendavaid ja korraldusasutusi. Sissenõudmine peab kajastuma aruannetes ja arvetes, nagu on sätestatud ühenduse õigusaktides; Muudatusettepanek 158 II lisa 2. grupp Rannapüügipiirkondade säästva arengu meetmed (artikkel 43); kalalaevade pardal tehtavad investeeringud (artikkel 27); investeeringud akvakultuuri (artikkel 30); investeeringud kalandustoodete töötlemisse ja turustamisse (artikkel 34); uute turgude edendamine ja arendamine (artikkel 39). Rannapüügipiirkondade säästva arengu meetmed (artikkel 43); kalalaevade pardal tehtavad investeeringud (artikkel 27); investeeringud akvakultuuri (artikkel 30); investeeringud kalandustoodete töötlemisse ja turustamisse (artikkel 34); uute turgude edendamine ja arendamine (artikkel 39). ühistegevus (artikkel 36); ehitus (artikkel 33); kalasadamate varustus (artikkel 38); kalalaevade ümberehitamine muuks otstarbeks (artikkel 41). Muudatusettepanek 159 II lisa 3. grupi sissejuhatav osa • Püügikoormuse kohandamise raamistik artikli 23 lõike a esimese taande kohaselt: • Püügikoormuse kohandamise raamistik artikli 23 punkti a kohaselt: Muudatusettepanek 160 II lisa 3. grupi kolmas taane a (uus) - sooline võrdõiguslikkus (artikkel 41a) Muudatusettepanek 161 II lisa 3. grupi viimane osa • Väikesemahulise rannapüügi meetmed vastavalt artikli 27a lõigetele 3 ja 4. • Väikesemahulise rannapüügi meetmed vastavalt artiklile 27a.

(1) ELTs seni avaldamata.