Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi ning Hiina ja Taiwani vaheliste suhete ning julgeoleku kohta Kaug-Idas
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma 14. aprilli 2005. a resolutsiooni nõukogu poolt Euroopa Parlamendile esitatud aastaaruande "ÜVJP põhiaspektid ja -valikud, sealhulgas finantsmõjud Euroopa Ühenduste üldeelarvele 2003"(1) kohta;
– võttes arvesse oma 28. aprilli 2005. aasta resolutsiooni inimõiguste aastaaruande kohta maailmas 2004. aastal ja Euroopa Liidu poliitika kohta inimõiguste valdkonnas(2);
– võttes arvesse komisjoni teatist "Euroopa ja Aasia: laienenud partnerluse strateegiline eesmärk" (KOM(2001)0469);
– võttes arvesse oma 13. aprilli 2000. a resolutsiooni Taiwani kohta(3);
– võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,
A. arvestades, et Hiina ja Taiwani vahelised suhted muutuvad järjest halvemaks tingituna Hiina hiljutistest ähvardustest Taiwani suhtes ning jätkuvalt Taiwanile suunatud sadade rakettide paigutamisest Hiina lõunaprovintsidesse;
B. arvestades, et Jaapani ja Hiina suhetes on tekkinud pingeid, kuna Hiina on astunud vastu Jaapani huvidele ning kutsunud üles Jaapani toodete boikoteerimisele;
C. kordab, et Taiwan on viimastel aastatel väljendanud soovi aidata rahaliselt ja tehniliselt kaasa Maailma Terviseorganisatsiooni rahvusvahelise abi ja tervishoiualasele tegevusele;
D. arvestades, et 5. Aasia-Euroopa kohtumisel – 5. ASEMi tippkohtumine – Hanois 7.-9. oktoobrini 2004 ja ASEMi riikide peaministrite 7. kohtumisel Kyotos 6.-7. maini 2005 on andnud lootust, et ASEMi protsess tugevneb kõikidel tasanditel, sealhulgas Euroopa-Aasia parlamentaarse koostöö vallas, et kindlustada rahu ja stabiilsus Kaug-Idas;
E. märkides, et Euroopa ja Kaug-Ida tärkavate majandus- ja kaubandussuhete raames on rahu ja julgeolek selles piirkonnas ELile olulise tähtsusega;
1. mõistab hukka pinged erinevate Kaug-Ida riikide vahel ning avaldab soovi toetada püüdlusi rahu ja julgeoleku tagamiseks Kaug-Idas;
2. rõhutab mitmeparteilise demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste austamise põhimõtteid kui Kaug-Ida kestva rahu ja stabiilsuse eeltingimusi;
3. kutsub Hiinat ja Taiwani üles vastastikusele usaldusele ja austusele, heites kõrvale erimeelsused ja otsides ühiseid seisukohti vajaliku poliitilise aluse loomiseks, mis tagaks väinaüleste suhete rahuliku ja püsiva arengu ning jätkama neid suhteid puudutavat dialoogi, et tugevdada kaubavahetust ja koostööd, eelkõige edendades väinaülese "kolme otsühenduse" loomist (post, transport ja kaubandus);
4. rõhutab, et kõik Hiina ja Taiwani vahelised kokkulepped saavad põhineda ainult mõlemat poolt rahuldaval alusel; on seisukohal, et väinaülesed suhted tulevikus sõltuvad mõlema poole valmisolekust näidata üles paindlikkust; toetab Taiwani saavutusi täielikult väljakujundatud demokraatliku süsteemi loomisel, sotsiaalse pluralismi ja inimõiguste ning õigusriigi austamisel ning on seisukohal, et 23 miljoni Taiwani elaniku tahet ja heakskiitu tuleb austada ja arvestada poolte vahel loodetavasti rahumeelse tulemuseni jõudmisel;
5. on vastu eraldumisvastasele seadusele, kuna see on vastuolus rahvusvahelise õigusega ning kujutab endast vahendit, mis ei saa viia "rahumeelse riikliku taasühendamiseni" nagu oli selle algne eesmärk ning seetõttu kahjustab see õrna julgeoleku tasakaalu Kaug-idas;
6. soovitab tungivalt nõukogul ja komisjonil säilitada relvaembargo kuni Hiinas on tehtud suuremaid edusamme inimõiguste vallas ja väinaülestes suhetes ning kuni ELi relvamüügi toimimisjuhend on õiguslikult siduv;
7. kutsub Hiinat üles järk-järgult inimõigusi kehtestama ja koheselt ratifitseerima tsiviil- ja poliitiliste õiguste leping;
8. tervitab 30. juunist 1. juulini 2005. aastal Bernis (Šveits) sino-tiibeti dialoogi raames toimunud neljandate kõneluste esimese vooru taasalustamist ja kutsub üles neid kõnelusi jätkama;
9. kutsub üles Taiwani paremale esindatusele rahvusvahelistes organisatsioonides ning kordab oma nõudmist komisjonile ning liikmesriikidele toetada Taiwani taotlust Maailma Terviseorganisatsiooni vaatleja staatuse saamiseks;
10. on sügavalt mures Põhja-Korea 10. veebruari 2005. a avalduse üle tuumarelvade omamise kohta ning oma osaluse katkestamise üle tuumaprogrammi käsitlevates kuuepoolsetes kõnelustes määramata ajaks;
11. nõuab, et Põhja-Korea taasühineks tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga, tühistaks oma otsuse osaluse katkestamise kohta kuuepoolsetes kõnelustes ning lubaks kõneluste jätkamist leidmaks rahumeelne lahendus Korea poolsaarel tekkinud kriisile;
12. kutsub nõukogu ja komisjoni üles pakkuma rahalist toetust raske kütteõli varudele, et rahuldada Põhja-Korea primaarenergia vajadused seoses Yongbyoni tehase kinnitust leidnud sulgemisega; tervitab ELi osalust Korea Energiaarengu Organisatsioonis (KEDO); kahetseb Charles Kartmani KEDO esimeheks taasnimetamise blokeerimist; palub komisjonil ja nõukogul viia läbi vajalikud sammud seoses ELi osalusega kuuepoolsetel kõnelustel tulevikus;
13. kutsub Jaapani, Hiina ja Korea poolsaare valitsusi peatama igasugune üksteise vastu suunatud tegevus, alustama riikidevahelist dialoogi ametlikul ja mitteametlikul tasandil eesmärgiga jõuda ühiste arusaamadeni ajaloost ning jõuda valitsuste ja rahvuste lõpliku leppimiseni, mis on oluliseks rahu ja stabiilsuse aluseks Kaug-Idas;
14. märgib Jaapani mõistetavat soovi üle vaadata oma põhiseadus, mis koostati pärast II Maailmasõda ning märgib agressiivsest sõjalisest tegevusest hoidumise kohustusest kinnipidamise sümboolset tähtsust;
15. nõuab tungivalt kõikidelt Kaug-Ida riikidelt kahepoolsete kokkulepete sõlmimist, et leida lahendus lõpetamata territoriaalvaidlustele, eriti:
a)
Teise maailmasõja lõpus Nõukogude Liidu poolt okupeeritud ja praegu Venemaa poolt okupeeritud "Põhja territooriumide" tagastamine Jaapanile;
b)
vaidlused Dokdo/Takeshima saarte kuuluvuse üle Lõuna Korea ja Jaapani vahel;
c)
vaidlused Senkaku–Daioyutai kuuluvuse üle Jaapani ja Taiwani vahel;
16. kutsub Kaug-Ida riike üles leppimisele kuuskümmend aastat pärast Teise maailmasõja lõppu ning looma vastastikkuse mõistmise ja koostöö süsteemi, et tagada kestev rahu ja stabiilsus Kaug-Idas, ning teatab oma valmidusest nende püüdluste toetamisel;
17. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile ja käesolevas resolutsioonis märgitud riikide valitsustele ja parlamentidele.