Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Ühenduse laenutegevuse mõju kohta arengumaades (2004/2213(INI))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni aruannet nõukogule ja Euroopa Parlamendile Euroopa ühenduste laenutegevuse kohta 2003. aastal (SEK(2004)1073) ja lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2004)1074);
– võttes arvesse EÜ arengupoliitika ja välisabi 2004. aasta aruannet (KOM(2004)0536 ja lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2004)1027);
– võttes arvesse Commonwealth'i sekretariaadi uuringut "Euroopa Investeerimispank ja AKV riigid: efektiivne partnerlus?";
– võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga dokumenti "Investeerimisrahastu projektide arengumõju hindamise raamistik";
– võttes arvesse käimasolevaid läbirääkimisi, mis puudutavad dokumenti "Euroopa Investeerimispanga välislaenude mandaadi läbivaatamine";
– võttes arvesse arengukomisjoni tellitud välisuuringut "Euroopa Investeerimispanga laenamistehingute arengumõju Cotonou ja ALA raamistikus"(1);
– võttes arvesse oma 20. jaanuari 2000. aaasta resolutsiooni inimõiguste rikkumiste kohta seoses nafta- ja torujuhtmeprojektiga Tšaadis ja Kamerunis(2);
– võttes arvesse oma 5. veebruari 2002. aasta resolutsiooni Euroopa Investeerimispanga 2000. aasta aruande kohta(3);
– võttes arvesse oma 21. novembri 2002. aasta resolutsiooni Euroopa Investeerimispanga 2001. aasta aruande kohta(4);
– võttes arvesse oma 22. aprilli 2004. aasta resolutsiooni Euroopa Investeerimispanga 2002. aasta tegevusaruande kohta(5);
– võttes arvesse arengukomisjonis 18. jaanuaril 2005 toimunud kuulamise tulemusi;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
– võttes arvesse arengukomisjoni raportit (A6-0183/2005),
A. arvestades, et Euroopa Investeerimispank on laenumahuga 40 miljardit eurot maailma suurim avalik krediidiandja;
B. arvestades, et Euroopa Investeerimispank tegutseb enam kui sajas arenguriigis, Vahemeremaades, Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikides ja Aasia ja Ladina-Ameerika (ALA) riikidess ning viib Vahemeremaades ja AKV riikides ellu Euroopa Liidu (EL) olulisi arenguprogramme, arengumaadele krediidi andmise viisid ei ole aga defineeritud nüüdisaegse poliitilise mandaadi alusel;
C. olles teadlik, et Euroopa Investeerimispank on teinud viimastel aastatel suuri jõupingutusi, et järgida Euroopa Parlamendi konstruktiivseid ettepanekuid;
D. arvestades, et Euroopa Investeerimispank vaatab praegu uuesti läbi oma poliitikat seoses avalikkuse juurdepääsuga teabele, mis peab arvestama Aarhusi konventsiooni kohaldamisest Euroopa institutsioonide suhtes tulenevaid nõudeid seoses juurdepääsuga teabele, avalikkuse osalemisega otsuste tegemisel ning juurdepääsuga õigusemõistmisele keskkonnaga seotud valdkondades;
E. arvestades, et Euroopa Investeerimispank tegutseb sõltumatu pangana, millel on siiski kohustused oma osanike – ELi 25 liikmesriigi – ees;
F. arvestades, et vähemalt Cotonou lepingu investeerimisvahendite raames teostatavate projektide osas täpsustab Euroopa Investeerimispank uues arengumõju hindamise raamistikus väljapoole ELi laenamise osas oma 2004. aasta keskkonnaaruandes avaldatud toetust ÜRO Keskkonnaprogrammi rahastamisasutuste poolsele aruandele keskkonna ja säästva arengu kohta ning ekvaatori põhimõtetele;
G. olles teadlik erilistest ohtudest, mis puudutavad krediidi andmist paljudes arengumaades, millele Euroopa Investeerimispank peab olema suuteline jõuliselt vastu astuma;
H. olles teadlik Euroopa Liidu ja rahvusvahelise üldsuse jõupingutustest saavutada aastatuhande arengueesmärkide realiseerimisega arengupoliitikas lõpuks otsustav läbimurre,
1. tänab Euroopa Investeerimispanka tema erilise dialoogi- ja informeerimisvalmiduse eest;
2. tervitab, et Euroopa Investeerimispank toetab Cotonou lepingus määratletud ja kaheksa aastatuhande arengueesmärgiga kooskõlas olevaid ELi arengupoliitilisi eesmärke, ja võtab laenu andmise tingimusena aluseks toetatavate projektide olulisuse aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel oma oma uue arengumõju hindamise raamistiku investeerimisvahendite raames teostatavate projektide puhul, nõuab siiski nende tingimuste laiendamist kõikidele Euroopa Investeerimispanga toetatud projektidele arengumaades;
3. kutsub Euroopa Investeerimispanka üles oma projektide tulemuste hindamisel kasutusele võtma ka komisjoni poolt aastatuhande arengueesmärkide suhtes määratletud võtmenäitajad ja integreerima neid oma arengumõju hindamise raamistikku; soovitab Euroopa Investeerimispangal luua vaid direktorite nõukogu ees vastutav sõltumatu hindamisüksus, et seega mitmepoolsete arengupankade kehtestatud standardeid järgida;
4. kutsub komisjoni üles integreerima Euroopa Investeerimispank ja selle projektikavad vastavalt Barcelonas võetud kohustustele arengupoliitiliste meetmete paremaks koordineerimiseks ja ühtlustamiseks komisjoni ja liikmesriikide planeerimisse;
5. kiidab Euroopa Investeerimispanka vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamise eest komisjoni ja Maailmapangaga 2004. aasta mais ning kutsub Euroopa Investeerimispanka üles intensiivistama eesmärkide, tingimuste ja metoodika koordineerimist Euroopa arenguabi rahastamise asutustega (EDFI) ja koostööd Interact-võrgustikus, et tagada Euroopa Investeerimispanga täiendav panus komisjoni ja liikmesriikide abinõude rahastamisse;
6. kiidab Euroopa rahastamispartnerite aktsiaseltsi (European Financing Partners S.A.) asutamist Euroopa Investeerimispanga ja kümne EDFI-partneri poolt ja kutsub Euroopa Investeerimispanka üles taotlema edasisi ühenduse finantseeritavaid projekte koos teiste arenguabi rahastamise asutustega ning eelkõige kontrollima riski hajutamise mudeleid, mis sisaldavad esimese osamakse kaotamist;
7. soovitab komisjonil ja Euroopa Investeerimispangal pakkuda nõukogule ja Euroopa Parlamendile välja uus integreeritud lähenemis- ja korraldamisviis ELi välisabi programmitööks ja kättetoimetamiseks ELi tulevaste finantsperspektiivide ettevalmistamise ja Euroopa Investeerimispanga järgmise põlvkonna välismandaatide raamistikus; see ettepanek peaks võimaldama komisjoni, Euroopa Investeerimispanga ja kahepoolsete arengualaste koostööasutuste inim- ja finantsressursside potentsiaalsete sünergiate optimaalset kasutamist ja seadma eesmärgiks ELi välisabi üldefektiivsuse, sidususe, läbipaistvuse ja nähtavuse kindlustamise aastatuhande eesmärkide saavutamisel;
8. kiidab Euroopa Investeerimispanka, et see on projektiseire jätkuna valitsusväliste organisatsioonide ja avalikkuse seisukohti juba arvesse võtnud, kutsub Euroopa Investeerimispanka siiski üles pidama neid konsultatsioone kohaliku osaluse ja vastuvõetavuse suurendamiseks juba laenutaotlustele nõusoleku andmise faasis ja dokumenteerima tulemused komisjoni ja liikmesriikide jaoks;
9. kiidab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju aruande integreerimist Euroopa Investeerimispanga projektitsüklisse, soovitab siiski tungivalt lülitada nõusoleku andmise analüüsi dokumentide kataloogi ka aastatuhande arengueesmärkide näitajatest lähtuv ülevaade investeeringu sotsiaalsetest ja tööhõivepoliitilistest tagajärgedest;
10. kutsub liikmesriike panga omanikena üles andma sellele ALA regiooni jaoks aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks vajalik arengupoliitiline mandaat ja eemalduma senisest välismajandusabi ülimuslikkusest;
11. kutsub nõukogu üles suurendama Euroopa Investeerimispanga tegevusmahtu ALA regioonis; ootab Euroopa Investeerimispangalt majanduslikult nõrgemate riikide eelistamist nimetatud regioonis tegutsemisel;
12. soovitab Euroopa Investeerimispangal laiendada oma strateegiadokumenti "Loodusõnnetuste järgsete ülesehitus- ja taastamisprojektide rahastamine" väljaspool Euroopa Liitu ja selle kandidaatriike paiknevatele regioonidele ja soovitab nõukogul ja komisjonil töötada Euroopa Investeerimispanga jaoks välja hädaabi mandaat, mis lubab pangal näiteks ALA regioonis praegu välismajandusabi alal sätestatud kriteeriumidest sõltumatult anda efektiivset ja regiooni arengut soodustavat ülesehitustoetust;
13. kutsub nõukogu ja komisjoni üles eraldama vajalikke vahendeid, et Euroopa Investeerimispanga poolt tsunamijärgseks ülesehitustööks eraldatud krediidivahendeid oleks võimalik jaotada Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni kriteeriumide alusel;
14. kutsub komisjoni üles astuma koos Euroopa Investeerimispangaga läbirääkimistesse Rahvusvahelise Valuutafondiga eesmärgiga võimaldada arengumaades avalikus sektoris üldhuviteenuste osutamise projektide rahastamist, et saavutada edusamme üldhuviteenuste alal ja luua sel viisil alus investeeringutele erasektoris;
15. kutsub Euroopa Investeerimispanka üles Cotonou lepingus ette nähtud intressitoetuste instrumenti intensiivsemalt rakendama, et võimaldada võlgadega koormatud arengumaadele investeeringuid üldhuviteenuste valdkonnas;
16. kutsub Euroopa Investeerimispanka üles aktualiseerima arengumaade suhtes teostatava krediidipoliitika valdkondlikke eesmärke eelkõige energia, metsamajanduse, transpordi, vee- ja jäätmemajanduse valdkondades ning võtma arvesse erainvestorite tagasitõmbumise põhjuste analüüsi;
17. soovitab sisse seada Euroopa Investeerimispanga eelarverida teadmiste siirde ja tehnilise toe jaoks;
18. ootab Euroopa Investeerimispangalt tema esimeste projektide positiivsete kogemuste põhjal tegutsemise olulist intensiivistamist väikelaenude valdkonnas ja sealjuures eriti naiste toetamist ettevõtluse alustamisel; kutsub Euroopa Investeerimispanka üles sealjuures lähtuma vaeste abistamise nõustamisrühma (CGAP) ja komisjoni koostöös välja töötatud soovitustest;
19. nõuab Euroopa Investeerimispangalt suuremal määral krediidi andmist kohalikes valuutades ja oma võimaluste kontrollimist kohalike valuutade toetamiseks Euroopa Investeerimispanga tegevuse kaudu;
20. kutsub komisjoni üles teostama veel 2005. aastal uuringut kontrollimaks, kas võrrelduna Ameerika Ühendriikide Riigikassa võlakirjadega on eurovõlakirjade väljaandmisega Euroopa Investeerimispanga poolt võimalik saada olulises mahus vahendeid Euroopa Investeerimispanga tegevuse intensiivistamiseks arengupoliitiliste eesmärkide saavutamisel;
21. palub Euroopa Investeerimispangal koostada lühikese aja jooksul teostatavusuuring, kas eurodes antavate starditoetustega ja Euroopa Investeerimispanga osalusega oleks võimalik asutada Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas regionaalfondid sarnaselt Jaapani valitsuse poolt välja pakutud Aasia Arengufondi loomisega;
22. ootab, et Euroopa Investeerimispank arendaks edasi oma erasektorile krediidi andmise suuniseid, mis peavad põhinema inimõiguste austamisel, keskkonna- ja sotsiaalstandardite järgimisel kooskõlas kehtivate rahvusvaheliste standarditega, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni standarditest kinnipidamisel ja vajaduse korral Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni suunistel paljurahvuseliste ettevõtete jaoks, ja ootab suuniste järgimise kontrollimist Euroopa Investeerimispanga poolt;
23. kutsub Euroopa Investeerimispanka üles ühtlustama investeerimisrahastu projektide arengumõju hindamise raamistik rahvusvaheliste arengu hindamise standarditega ja lihtsustama Euroopa Parlamendi ja rahvusvahelise kodanikuühiskonna esitatud märkuste hõlmamist sellesse läbivaatamisprotsessi;
24. kutsub Euroopa Investeerimispanka eelkõige üles mitte toetama projekte, mis viivad looduslike elupaikade hävimiseni, aitavad kaasa loodusvarade illegaalsele ärakasutamisele, hõlmavad ELis keelatud või keelustamisele kuuluvate ainete valmistamist, või rahastada Maailma Tammide Komisjoni (WCD) kriteeriumidele mittevastavate tammide ehitamist; pöördub Euroopa Investeerimispanga poole üleskutsega järgida Maailmapanga kaevandustööstuse revisjoni ("Extractive Industry Review", jaanuar 2004) soovitusi;
25. kutsub Euroopa Investeerimispanka üles tagama, et tema laenudega ALA ning AKV piirkonnas kaasneksid meetmed, mis parandavad laenude keskkonnaalast jätkusuutlikkust, muuhulgas läbi:
-
projektide rahastamise kõigis neljas Euroopa Investeerimispanga keskkonna valdkonnas, kaasa arvatud eelkõige loodusliku keskkonna kaitsmise projektid;
-
kõikide hüdroenergia projektide hindamise WCD juhiste alusel juba varases projektitsüklis;
-
kooskõlas aastatuhande arengueesmärkidega laenamise suurendamise veesektoris praeguselt 3%-lt AKV ja 8%-lt ALA riikides vähemalt 20%-ni oma piirkondlikust laenuportfellist, eelkõige laenude andmise kaudu kohalikele äriühingutele jätkusuutlike väikeprojektide jaoks;
-
laenamise suurendamise taastuvenergia projektide jaoks AKV ja ALA piirkondades, peegeldades Euroopa Investeerimispanga globaalset kohustust saavutada 2006. aastaks taastuvenergiale laenamise osakaaluks 15% kogu energialaenude portfellist ja 2010. aastaks 50%;
26. kutsub komisjoni üles toetama Euroopa Investeerimispanga suurenenud laenamist keskkonnaprojektidele ALA ja AKV piirkondades, andes 3% intressitoetust, nii nagu on edukalt tehtud MEDA programmi raames, ning andes 5% intressitoetust uutele taastuvenergia projektidele;
27. nõuab, et Euroopa Investeerimispank rakendaks efektiivseid korruptsiooni- ja rahapesuvastaseid meetmeid ja võtaks endale laiaulatusliku korruptsioonivastase poliitika raames kohustuse toetada ainult lepinguid, mis on sõlmitud avatud ja läbipaistva läbirääkimisteprotsessi tulemusena ning mis kohustavad Euroopa Investeerimispanga kliente arengumaades tõendama, et nende käsutuses on adekvaatsed sisekontrollisüsteemid altkäemaksu juhtumite ja korruptsiooni avastamiseks; nõuab lisaks sellele, et Euroopa Investeerimispank uuriks kõiki korruptsioonikahtlusi ja edastaks need asjaomastele justiitsasutustele ning algataks süüdistatavate suhtes adekvaatsed sanktsioonid;
28. kutsub Euroopa Investeerimispanka üles arendama oma peainspektoraati edasi sõltumatuks kaebuste mehhanismiks, mille poole on võimalik pöörduda kõigi projektide heaks kiitmise kriteeriumide asjus ja otse, mitte Euroopa ombudsmani kaudu, ning mis on seega avatud mitte üksnes ELi kodanikele, vaid ka inimestele, keda Euroopa Investeerimispanga rahastatavad projektid arengumaades puudutavad;
29. kutsub Euroopa Investeerimispanka üles võtma arengumaadele laenu andmisel kasutusele vähem konservatiivne riskijuhtimine, mille ta võiks kindlustada, paigutades liikmesriikide antud arengurahade abil finantseeritavatest projektidest saadud tulud ühte riskifondi, mis võimaldaks tal rahastada rohkem väga kõrge riskiga projekte; kutsub Euroopa Investeerimispanka üles võtma ühenduse finantseeritavate kõrge riskiga projektide puhul kasutusele allutatud osamaksete instrumenti;
30. kutsub Euroopa Investeerimispanka üles orienteeruma toetatavate projektide läbipaistvuse osas Rahvusvahelise Finantskorporatsiooni järgi;
31. kutsub Euroopa Investeerimispanka üles väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate parimal võimalikul viisil toetamise eesmärgil looma vahetu kohapealne esindatus ja tulevikus täielikult ära kasutama neid ressursse, mis on talle antud investeerimisvahendite juhtimiseks, samuti kaaluma nimetatud klientide rühmale laenu vahendamise organiseerimist arvelduskodadena funktsioneerivate, välistest ekspertidest moodustatud institutsioonide kaudu, et tõelise investeerimispangana lasta laenuvõtjatel riskikapitali sektoris panga soodsatest tingimustest suuremal määral osa saada, ning samal ajal välja töötama eraldi krediidiliini kohaliku erapangandussektori toetamiseks;
32. soovitab alustada pidevat dialoogi Euroopa Parlamendi arengukomisjoni ja Euroopa Investeerimispanga vahel;
33. kutsub komisjoni üles andma Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal kokkuvõtlikult aru edust, mida Euroopa Investeerimispangaga kooskõlastatult läbi viidud programmid aastatuhande arengueesmärkide osas saavutavad;
34. kutsub komisjoni üles esitama talle 2005. aasta septembriks vahearuannet läbirääkimiste kulgemise kohta Euroopa Investeerimispanga välislaenude mandaadi läbivaatamise teemal;
35. kutsub komisjoni üles teostama veel 2005. aastal uuringut finants-, poliitiliste ja õigusalaste võimaluste kohta Euroopa Investeerimispanga arengumandaadi ja laenamisoperatsioonide tugevdamisel, seades sisse eraldi laenuvahendid Euroopa Investeerimispanga grupi eriüksuse raames, pöörates vajalikku tähelepanu Euroopa Investeerimispanga grupi AAA-krediidireitingu säilitamise vajadusele;
36. kutsub nõukogu ja komisjoni üles toetama Euroopa Parlamendi nõudeid Euroopa Investeerimispanga suhtes;
37. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Investeerimispangale, AKV-ELi nõukogule, Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile ja Maailmapangale.