Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni 13. oktoobri 2004. aasta teatist pealkirjaga "Tekstiili- ja rõivatööstus pärast 2005. aastat – tekstiili- ja rõivatööstuse kõrgetasemelise kogu soovitused" (KOM(2004)0668);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogu määruse (EMÜ) nr 3030/93 artikli 10a kohaldamise kohta, mis käsitleb tekstiiltoodetele kohaldatavat konkreetset kaitseklauslit(1);

–   võttes arvesse komisjoni 29. oktoobri 2003. aasta teatist, mis käsitleb "tekstiili- ja rõivatööstuse tulevikku laienenud Euroopa Liidus" (KOM(2003)0649);

–   võttes arvesse 11. detsembri 2002. aasta komisjoni teatist pealkirjaga "Tööstuspoliitika laienenud Euroopas" (KOM(2002)0714);

–   võttes arvesse komisjoni teatist, mis käsitleb tegevuskava Euroopa tekstiili- ja rõivatööstuse konkurentsivõime arendamiseks (KOM(1997)0454 – C4-0626/1997));

–   võttes arvesse komisjoni aruannet pealkirjaga "Siseturu mõju naiste tööhõivele tekstiili- ja rõivatööstussektoris"(2);

–   võttes arvesse "komisjoni juhiseid liikmesriikide tööhõivepoliitika osas" (KOM(1997)0497);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 14. novembri 1996. aasta resolutsiooni rahvusvaheliste arengusuundade mõju kohta ühenduse tekstiili- ja rõivatööstussektorile(3);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 10. aprilli 1992. aasta resolutsiooni ühenduse algatuse kohta, mis puudutab tekstiili- ja rõivatööstussektorist tugevasti sõltuvaid piirkondi (RETEX)(4);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 11. oktoobri 1990. aasta resolutsiooni rahvusvahelise tekstiilikaubanduse kokkuleppe (Multifibre Arrangement) pikendamise või sellele pärast 1991. aastat järgneva režiimi kohta(5);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, regionaalarengu komisjoni ja õiguskomisjoni arvamusi (A6-0193/2005),

A.   arvestades, et Euroopa Liidu tekstiili- ja rõivatööstussektor, mis koosneb peamiselt väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest ning on väga töömahukas, on võtmesektor, millel on paljutõotav tulevik, kui samaaegselt uute turgude avamisega esitatakse sotsiaalsed ja keskkonnaalased eeskirjad ja tagatakse nendest kinnipidamine ning innovatsiooni olemasolu;

B.   arvestades, et pärast impordikvootide lõplikku kaotamist võib selles sektoris alates 1. jaanuarist 2005 täheldada impordi silmatorkavat kasvu, eriti mis puudutab importi Hiinast ning mis on kaasa toonud enneolematu töökohtade vähenemise nii ELis kui ka ELi traditsiooniliselt varustavates arengumaades (Sri Lankas, Marokos jne);

C.   märgib, et tekstiili- ja rõivasektori kvootide tühistamisel võivad olla kahjulikud tagajärjed vähimsoodustatud piirkondadele, mis tõenäoliselt toob kaasa sisemajanduse kogutoodangu vähenemise ühe elaniku kohta, mille tõttu asjakohased meetmed on põhjendatud;

D.   arvestades, et kaubandus Hiinaga on problemaatiline eelkõige seetõttu, et Hiina ei ole mingil juhul vabaturg ja suurem osa tekstiiliettevõtetest on endiselt riiklikud ettevõtted, mis saavad riigipankadelt intressideta laene, süstemaatiliselt eksporditoetusi, varjatud riigiabi, nagu tasuta elektrienergia, ning see kõik takistab turu tõrgeteta toimimist;

E.   juhib tähelepanu asjaolule, et samaaegsed suured hinnaalandused teatud tooterühmades võivad Euroopa tarbijatele tõesti kasulikud olla, ent rekordiliselt suurte impordimahtude ja madalate hindade kombinatsioon võib seada kohaliku rõivatööstuse vastamisi peaaegu ületamatute probleemidega;

F.   arvestades, et ettevõtjad peavad ise toime tulema väljakutsetega, mis seoses liberaliseerimisega neile esitatakse, kuid avaliku võimu ülesanne on luua tingimused selleks, et ettevõtjad oleksid konkurentsivõimelised ja mõlemapoolsuse alusel oleks tagatud turgude täielik ja üldine avatus;

G.   tunnistab, et Hiina on vägagi suuteline konkureerima paljudes tekstiili- ja rõivatööstuse tooterühmades ning on mitmeti arendanud oma eeliseid (masstootmine, madalad palgad) tihedas koostöös Euroopa tööstusega;

H.   tuletab meelde vajadust vältida vähemarenenud maade suurimateks kaotajateks olemist praeguses liberaliseerimise protsessis ning nende töötajate töötingimuste ja elustandardi halvenemist; arvestades, et vaesemates riikides on rõivatööstuse töötajatest 70–80% naised;

I.   meenutades, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmetel lubati Hiina liitumisel WTOga kohaldada kuni 2008. aastani erilisi kaitsemeetmeid, mis võimaldavad piirata Hiinast eksporditavat kaupa koguseliselt eelkõige turuhäirete või "kaubanduse korrakohase arengu" takistamise korral;

J.   arvestades, et 70% Euroopa turule paisatud võltsitud kaubast pärineb Hiinast ja pooled Euroopas võltsimise vastu suunatud tolliprotseduuridest puudutavad tekstiilitooteid ja rõivaid ning nende käigus konfiskeerib toll igal aastal ligikaudu 5 miljonit võltsitud rõiva- ja riideeset;

K.   võttes arvesse tootepiraatluse ja võltsimisega seotud sotsiaalseid ja majanduslikke kulusid ning nende kahjulikku mõju loomevõimele ja innovatsioonile, eelkõige Euroopa tekstiiliettevõtjate puhul, kes on viimastel aastatel spetsialiseerunud üha enam toodetele, mille lisandväärtus on suurem, ning tunnevad seetõttu, et nende loomevõime ja innovatsioon – Euroopa tekstiilitööstuse viimased selged eelised – on ohus;

L.   meenutades, et Barcelona protsessi 10. aastapäeva eelõhtul on aeg astuda samme loomaks tihedaid suhteid Vahemere mõlemal kaldal asuvate riikide vahel ja laiendada edu tagavate strateegiate ulatust säästvaks arenguks ja positiivse tõuke andmiseks siseriiklike ja piirkondlike turgude arenguks selles piirkonnas ning tagada tõhus solidaarsus ühise arengu vaimus;

M.   arvestades, et liikmesriigid ei tohi omal algatusel meetmeid võtta, sest nad on andnud kaubanduspoliitika ELi ainupädevusse;

N.   arvestades, et ELi ja Hiina vahel sõlmitud kahepoolsed lepped võimaldavad kõnealuse ulatusliku väljakutsega tulla toime õiglasel, läbipaistval ja tulevikku suunatud viisil;

O.   arvestades, et arvukad ettevõtete sulgemised ja töökohtade vähendamine tekstiilisektoris, eriti viimastel aastatel ja eelkõige alates 2005. aasta algusest, toovad endaga kaasa suuri sotsiaalseid ja humanitaarseid probleeme ning Euroopa Rõiva- ja Tekstiililiidu (EURATEX) prognoosid on väga murettekitavad;

P.   on seisukohal, et ELi senine struktuurimuutust toetav poliitika on olnud üldiselt edukas;

Q.   arvestades, et avaliku sektori meetmed on tekstiilitööstuse kaasajastamiseks ja ümberstruktureerimiseks vajalikud, samuti ka innovatsiooni, teadustegevuse, töötajate koolituse ja muutusi saatvate sotsiaalsete meetmete edendamiseks;

R.   arvestades, et Euroopa Liidu piirkonnad, mida töökohtade kaotus tekstiilisektoris kõige rohkem puudutab, on juba sageli tööpuuduse ja heaolu osas niigi halvemas olukorras ja ebastabiilsuse suurenemine selles sektoris üksnes suurendab territoriaalset ebavõrdsust liidus,

1.   väljendab muret Euroopa Liitu imporditavate väljastpoolt Euroopat, eriti Hiinast pärinevate tekstiilitoodete koguse ebanormaalselt suure kasvu üle pärast WTO tekstiili- ja rõivatööstuse kokkuleppe kehtivuse lõppemist 1. jaanuaril 2005 ja kvootide kaotamist, asjaolu üle, millel on koos väljavaatega veelgi suuremale kasvule kaugeleulatuv tähendus tööhõivele Euroopa tekstiili- ja rõivatööstuses kui suure tulevikupotentsiaaliga strateegilises sektoris, millel on piirkonniti silmatorkavalt kõrge kontsentratsioon ja mis koosneb põhiliselt väikestest ja mikroettevõtjatest, kus on ülekaalus naistööjõud;

2.   kutsub komisjoni üles julgustama kõiki WTO riike – peale kõige nõrgemate arengumaade – kasutama Doha arengukava läbirääkimisi suurtele tekstiili- ja rõivatootjatele vastastikusel põhinevate, õiglaste ning võrreldavate turgudele juurdepääsu tingimuste saavutamiseks ning eetika-, sotsiaal- ja keskkonnaalaste klauslite tunnustamiseks;

3.   kutsub komisjoni üles viima läbi uuringu WTO raamistikus toimuva kõnealuse sektori järkjärgulise liberaliseerimise mõju kohta majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele, eriti vähemsoodsates ja asjassepuutuvast sektorist tugevasti sõltuvates piirkondades;

4.   kutsub komisjoni üles suurendama majanduslikku ja poliitilist survet kolmandatele riikidele eesmärgiga saavutada järkjärguline sotsiaalsete ja keskkonnaalaste normide kasutusele võtmine nendes maades;

5.   palub WTO-l kiirendada mittetariifsete kaubandustõkete kõrvaldamist ja ühtlustada tehnilisi eeskirju, eelkõige vastastikuse tunnustamise põhimõtte elluviimise abil;

6.   kutsub komisjoni üles kavandama oma tulevasi volitusi kaubandusalaste läbirääkimiste osas, pidades silmas kaubavahetuse korraldamist, mis võimaldab töötingimuste parandamist, sotsiaalsete õiguste kaitset ja tugevdamist ning tõhusat keskkonnakaitset;

7.   kutsub komisjoni üles avaldama poliitilist ja majanduslikku survet, et saavutada järeleandmisi kunstlikult liiga madalaks hinnatud Hiina vääringu vahetuskursi osas, mis on vastuolus järkjärgulise kaubanduse liberaliseerimisega maailmas;

8.   kutsub komisjoni üles lihtsustama menetlusi, mille eesmärk on hõlbustada dumpinguvastaste meetodite kasutamist väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate poolt, ning nõuab dumpinguvastase menetluse läbipaistvuse suurendamist;

9.   nõuab, et komisjon rakendaks ebaausate tavade ilmnemisel "kaubandustõkete" määrust ja varustaks end mõjusa järelevalvevahendiga, mis võimaldaks niisuguste tavade süstemaatilist kindlakstegemist ja vajalike vastumeetmete viivitamatut kasutuselevõtmist;

10.   rõhutab, et maailmakaubandus – sh ka kaubandus Hiinaga – kujutab endast Euroopa tekstiilitööstussektorile vaid siis väljakutset ja mitte ohtu, kui kõigi jaoks kehtivad samasugused konkurentsitingimused ning mõlemad pooled järgivad samu mängureegleid, mida siiani kindlasti tehtud ei ole;

11.   võtab teadmiseks komisjoni ja Hiina vahel 10. juunil 2005. aastal sõlmitud kokkuleppe teatud tekstiilitoodete ekspordi piiramiseks Hiinast; kutsub komisjoni ja nõukogu siiski üles laiendama vajaduse korral kokkulepe kohaldamist ka teistele tekstiilitoodete kategooriatele ja tagama läbipaistvus ekspordi piirangute puhul kasutatavate arvestuse aluste osas; nõuab, et kokkuleppe ebapiisava kohaldamise puhul kohaldatakse kaitseklausleid;

12.   nõuab tungivalt, et komisjon ei kaotaks valvsust seoses Ameerika Ühendriikide poolt tekstiili- ja rõivatööstuse valdkonnas võetud kaitsemeetmete võimaliku mõjuga ja eriti seoses tekstiili- ja rõivakaubanduse suunamisega läbi Hiina;

13.   palub komisjonil ja liikmesriikidel erimeetmeid kasutades aktiivselt toetada Euroopa Liidu fondide raames teadustegevust, innovatsiooni ja elukestvat kutsealast täiendõpet eesmärgiga suurendada Euroopa Liidu konkurentsivõimet tekstiili- ja rõivatööstussektoris, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul, kes kannatavad kvootide kaotamise all alates 1. jaanuarist 2005, ning aidata neil toime tulla tootmise asukoha muutmisest tulenevate mõjudega;

14.   viitab sellele, et peale Euroopa töötleva tööstuse huvide tuleb arvestada ka Euroopa importijate pikaajaliste huvidega;

15.   nõuab samal ajal tungivalt, et komisjon tugevdaks intellektuaalomandi kaitset vastavalt WTO raames sõlmitud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingule (TRIPS), et võimaldada tõhusat võitlemist võltsimise ja tootepiraatluse vastu; kutsub peale selle komisjoni üles võtma otsusekindel hoiak, et tagada TRIPSi (eelkõige artikli 25 lõike 2) kohaldamine tekstiilinäidiste ja mudelite valdkonnas kolmandate riikide turgudel ja nägema ette karmid vastumeetmed nende sätete mittejärgimise puhul; on arvamusel, et asjakohaseid meetmeid tuleks kohaldada ka võltsimises ja piraatluses osalejate suhtes;

16.   peab siinkohal vajalikuks, et Hiina ja Euroopa töörühma raames tuleb minna kaugemale, kui üksnes ettevõtjate teadlikkuse suurendamise ja teavitamise alane tegevus ning komisjon saaks edaspidi tagada, et Hiina karmistab võltsimise ja piraatluse eest vastutavate isikute suhtes kohaldatavaid karistusi;

17.   rõhutab, et säästva arengu tagamiseks tuleb tugevdada ettevõtjate sotsiaalse vastutuse põhimõtet ja toetada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) standardite ja konventsioonide ning rahvusvaheliste keskkonna- ja inimõiguste alaste lepete ranget järgmist, lisades need põhimõtted ELi kahe- ja mitmepoolsetesse kaubanduskokkulepetesse;

18.   nõuab tungivalt, et komisjon toetaks läbipaistvuse suurendamist kõikide tekstiili- ja rõivatöötustooteid valmistavate tootmisrajatiste, mis on seotud Euroopa äriühingutega, ja nendes rajatistes kohaldatavate tööstandardite osas;

19.   kutsub komisjoni üles kasutama WTO institutsionaalset raamistikku ja kahepoolseid kaubanduskokkuleppeid selleks, et võidelda tõhusalt kõikide kaasaegse orjuse, laste töö ning eelkõige kolmandate riikide tekstiili- ja rõivatööstussektoris töötavate naiste ekspluateerimise vormide vastu, et tagada töötajate põhiõiguste tunnustamine ja takistada sotsiaalset dumpingut;

20.   kutsub Hiinat kui ILO liiget järgima kokkulepitud tööjõualaseid direktiive ja keskkonnaalaseid põhinõudeid ning kohaldama rikkumiste eest karistusi;

21.   palub komisjonil viia rahvusvahelisel tasandil sisse auahne algatus loomaks parem tasakaal erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide pädevuste, volituste ja võimupositsioonide vahel ning nõuab sotsiaalseid õigusi, inimõigusi ja keskkonnakaitset käsitlevate lepingute tõhusat kohaldamist;

22.   nendib, et kõnealuse sektori kohandamiseks tehtavaid jõupingutusi tuleb vaadelda kui ELi poliitika, sealhulgas ELi struktuuripoliitika eesmärki;

23.   on teadlik asjaolust, et kaitseklauslite, mille rakendamist vastavalt WTO ettekirjutustele viivitamatult nõutakse, on ajutised; palub komisjonil töötada välja konkreetne üleminekuplaan ümberstruktureerimise toetamiseks ning kogu tekstiili- ja rõivatööstussektori ümberkorraldamiseks, et kindlustada selle tulevik ja tagada konkurentsivõimelisus rahvusvahelistel turgudel;

24.   kinnitab taas vajadust kavandada ühenduse tasandil teatud sektoriaalne üleminekulähenemine ja kutsub komisjoni üles arvestama seda kaalutlust seoses kõnealuse sektori ees seisva ebatavalise ja tungiva väljakutsega; lisaks kordab, et sotsiaalsel dialoogil on oluline roll kaasajastamise ja ümberkorraldamisega toimetulekul, seejuures on mõlemad selle sektori konkurentsivõime jaoks möödapääsmatud;

25.   palub komisjonil esitada ettepanek, mille kohaselt iga ettevõtja, kes soovib ELi eksportida, peab kinnitama, et ta järgib rahvusvahelisi sotsiaal- ja keskkonnaeeskirju ning nende eeskirjade rikkumise korral on toodete importimine ELi keelatud, eelkõige nende toodete puhul, mille tootmises on osalenud kinnipeetavad, lapsed või sunnitöölised, kellel ei ole ametiühinguõigusi;

26.   rõhutab, et kõnealuses sektoris on oluline juurutada toodete päritolu ja tootja nime kandvate etikettide kohustuslik kasutamine, et tarbijatel oleks võimalik tuvastada toodete päritolu;

27.   palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta mõjuvaid meetmeid võitlemiseks Euroopa tekstiili- ja rõivatööstuse toodete võltsimise vastu ja Euroopa tarbija kaitsmiseks;

28.   kutsub seetõttu komisjoni üles tegema ettepanekut nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik,(6) et kehtestada tollikontroll eesmärgiga teha kindlaks tooted, mille päritolu osas on esitatud vale päritolu deklaratsioon;

29.   nõuab, et EL säilitaks Euroopa struktuurifondid pärast 2006. aastat kõikides Euroopa tekstiilitööstuse piirkondades, et toetada teadusuuringuid, innovatsiooni ja kutsealast täiendõpet ning väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid;

30.   kutsub komisjoni üles kasutama struktuurifondide reserve ettenägematute kohalike ja kõnealuse sektoriga seotud kriiside korral vastavates piirkondades ettevõtluse käivitamiseks ja väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetuseks, et edendada töökohtade loomist teistes majandusharudes;

31.   jääb seisukohale, et ELi poolt struktuurifondide kaudu ettevõtjatele pakutavad arvukad võimalused toetuse saamiseks peaksid sõltuma tööhõive ning kohaliku ja piirkondliku arengu konkreetsetest kohustustest, mis on kooskõlas Lissaboni strateegia vaimuga;

32.   kutsub komisjoni üles viima läbi uus uuring, et võtta meetmeid tekstiilitööstuse toetamiseks arengumaades ja vähimarenenud maades, kelle jaoks on tekstiilitoodete eksport elulise tähtsusega, et nad saaksid tootmist suurendada ja edendada nii oma siseriiklikku kui ka rahvusvahelist turgu;

33.   nõuab tungivalt, et vähimarenenud maades arendatakse välja infrastruktuur, mis on vajalik nende konkurentsivõimelisuse tugevdamiseks tekstiilitööstuse rahvusvahelistel turgudel ja koostöö edendamiseks piirkondlikul tasandil;

34.   tunnistab, et liberaliseerimine puudutab mehi ja naisi erineval viisil ja rõivatööstuse kokkuvarisemise oht pärast kvootide kaotamist paljudes vaestes maades ähvardab naiste olukorda nendes riikides oluliselt nõrgendada;

35.   meenutab, et vastavalt Euroopa Parlamendi eespool nimetatud resolutsioonile tuleb üldiste tariifsete soodustuste kava raames säilitada soodustused kõige vähem arenenud maade jaoks, et võimaldada neil hoida tootmis- ja ekspordimaht praegusel tasemel, ja et kõnealuses resolutsioonis on ette nähtud astmestamismehhanismid, mille raames tühistatakse tollisoodustused abisaaja maadest pärinevatele toodetele, mis on mingis valdkonnas saavutanud kõrge konkurentsivõimelisuse taseme, et tekstiili- ja rõivatööstuse toodete osas maailmakaubanduses just vähimarenenud maadele abi osutada;

36.   kiidab heaks partnerlussuhete sõlmimise Euroopa-Vahemere piirkonnas, mis edendavad koostööd kõnealuses sektoris ja suurendavad selle sektori konkurentsivõimet, rakendades selleks koolitust, teadus- ja arendustegevust, tehnoloogilist uuendust, heade tavade levitamist ja turgu puudutava teabe vahetamist toetavat aktiivset poliitikat; soovitab luua Euroopa-Vahemere piirkonna võrgustiku, mis hõlmab koole, koolitusasutusi ning tekstiili- ja rõivatööstuse alal eriteadmisi omavaid tehnikakeskusi, et edendada tehnilist partnerlust, koolitust ja ühiseid teadusuuringute programme;

37.   kutsub komisjoni üles vastavalt kriteeriumidele, mis on ette nähtud komisjoni 16. märtsi 2005. aasta teatises pealkirjaga "Päritolureeglid eeliskaubandusrežiimides. Juhised tulevikuks (KOM(2005)0100), üksikasjalikult kontrollima nende reeglite lihtsustamist ja paindlikkust, samuti nende rakendamise tõhusama kontrolli vajalikkust, et takistada soodustuste kuritarvitamist ja soovib, et uued õigussätted kindlustaksid nende reeglite järgimise ja kohustuste tunnustamise Euroopa-Vahemere piirkonna suhtes; nõuab, et viiakse läbi uuringud lihtsustatud sooduspäritolureeglite mõju kohta ELis, vähemarenenud maade tekstiili- ja rõivatööstusele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele;

38.   kutsub komisjoni seoses konsolideeritud turu loomisega Euroopa – Vahemere piirkonna assotsiatsioonilepingute raames, samuti Vahemere maade vahel sõlmitud kahepoolsete kokkulepete tõhusa rakendamisega viia viivitamatult sisse vastavad algatused ja võtta endale asjakohaseid kohustusi, et hõlbustada kaupade vaba liikumist Euroopa-Vahemere piirkonnas; soovitab antud piirkonna jaoks luua ühine tollieeskirjade raamistik;

39.   juhib tähelepanu asjaolule, et kõnealuses sektoris nagu ka paljudes teistes Euroopa majandussektorites tegutsevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks kujutab juurdepääsu puudumine rahastamisvõimalustele ja mõnede rahastamisvahendite ebasobivus endast jätkuvalt põhitakistust; kutsub komisjoni üles uurima vastavaid meetmeid ja ergutusvahendeid, et hoida osa tootmisahelast Euroopa-Vahemere piirkonna riikides, laienemisriikides ning Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikasse kaasatud riikides;

40.   nõuab, et liikmesriikide vahel toimuvad arutelud peaksid võimaldama varasemat päritolu kumulatsiooni rakendamist kõikide vähem arenenud maade ja lõunapoolsete Vahemere maade suhtes;

41.   toetab Euroopa-Vahemere tootmispiirkonna tugevdamist, mis võib ainsana aidata seista nii Vahemere lõuna- kui põhjakaldal asuvatel maadel vastu Ameerika ja Aasia piirkondlikele blokkidele ning tagada tööstustoodangu ja tööhõive säilimine; peab vajalikuks eriotstarbeliste ühenduse vahendite eraldamist, et võimaldada selles valdkonnas programmide läbiviimist teadusuuringute, innovatsiooni ja koostöö edendamiseks;

42.   kutsub komisjoni üles uurima hoolikalt uue kemikaalide poliitika (REACH) mõju tekstiili- ja rõivatööstussektorile, iseäranis selle mõju konkurentsivõimele, keskendudes ennekõike väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, ja kohandama ettepanekuid nii, et imporditud kaupadel ei oleks eelist ELis toodetud kaupade ees;

43.   kutsub komisjoni üles uurima kõiki parameetreid seoses REACHiga, eelkõige selle mõju kulude suurenemisele, innovatsioonimahule ning konkurentsile Euroopa Liidus toodetud ja kolmandatest maadest imporditud toodete vahel, mida tuleb analüüsida üksikasjaliku mõju-uuringu raames, mis võtab arvesse ka nende parameetrite mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele;

44.   kutsub komisjoni üles leidma vahendeid Vahemere piirkonna rõivatööstuse toetamiseks ja selle kaasamiseks Euroopa-Vahemere tootmispiirkonna tekstiili- ja rõivatööstuse valdkonna tugevdamiseks võetavatesse meetmetesse;

45.   nõuab Euroopa tekstiiliplaani väljatöötamist, millele vastavalt oleks ette nähtud eraldi eelarve nii teadusuuringute, innovatsiooni, koolituse ja väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamiseks kui ka tootmisüksuste ümberkorraldamiseks ning töötajate ümberõppeks, ning peab seoses kõnealuse plaani kindlaks määramise ja järgimisega hädavajalikuks edendada sotsiaalset dialoogi ja konsultatsioone sotsiaalpartnerite vahel;

46.   peab möödapääsmatuks võtta meetmeid tehnoloogilise uuenduse toetuseks ning tervitab tekstiili- ja rõivatööstuse tarbeks Euroopa tehnoloogiaplatvormi käivitamist, mille raames koostatakse pikaajaline ja uuenduslik strateegia sektori globaalse konkurentsivõime suurendamiseks ning edendatakse ja koordineeritakse teadus- ja arendusalaseid jõupingutusi;

47.   tervitab tekstiili- ja rõivatööstuse küsimuste kõrgetasemelise kogu 30. juuni 2004. aasta aruannet pealkirjaga "The Challenge of 2005 – European textiles and clothing in a quota free environment" ("2005. aasta väljakutse - Euroopa tekstiili-ja rõivatööstus kvootideta keskkonnas")(7) nii selles sisalduvate soovituste sisu osas kui kõnealuses sektoris valitseva olukorra realistliku käsitluse ja strateegiaalase ettepaneku osas;

48.   kutsub komisjoni üles tagama, et teadus- ja arendustegevuse 7. raamprogramm keskenduks senisest enam väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning aitaks lahendada probleeme, mis on seotud teadus- ja arendustegevuse tulemuste siirdamisega ettevõtetesse; nõuab ka soodsate tingimuste kehtestamist, et teadustegevus ning innovatsioon võiks ettevõtete suurusele vaatamata muutuda äritegevuse alaliseks osaks;

49.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma ergutusmeetmeid ja spetsiaalseid abiprogramme, et julgustada tekstiili- ja rõivatööstuse sektoris tegutsevaid väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid investeerima oma teadus- ja arendustegevusse ja mittetehnoloogilise innovatsiooni alasesse tegevusse; rõhutab mittetehnoloogilisse teadustegevusse investeerimise olulisust ja kutsub komisjoni üles vaatama läbi riigiabi reguleerivad õigusaktid, et võimaldada käsitleda selle kategooria investeeringuid samal viisil kui teadus- ja arendustegevusse tehtavaid investeeringuid;

50.   kutsub vastutavaid piirkondlikke ja riiklikke ametisasutusi üles töötama tihedas koostöös majanduslikus ja sotsiaalses valdkonnas tegutsevate üksustega nende piirkondade jaoks, mille arengus on tekstiilitööstus eriti oluline, välja kohalikud strateegiaplaanid;

51.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 101, 27.4.2005, lk 2. (2) Sotsiaalse Euroopa lisa 2/91. (3) EÜT C 362, 2.12.1996, lk 248. (4) EÜT C 125, 18.5.1992, lk 276. (5) EÜT C 284, 12.11.1990, lk 147. (6) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. (7) Kõrgetasemelise kogu ettekande täisteksti saab lugeda veebiaadressil:http://europa.eu.int/comm/enterprise/textile/documents/hlg_report_30_06_04.pdf