Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni 21. novembri 2003. aasta teatist Euroopa säästva turismi põhisuuniste kohta (KOM(2003)0716);

–   võttes arvesse nõukogu 21. mai 2002. aasta resolutsiooni Euroopa turismi tuleviku kohta(1);

–   võttes arvesse oma 14. mai 2002. aasta resolutsiooni koostöö tegemise kohta Euroopa turismi tuleviku osas(2);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning kultuurikomisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi (A6-0235/2005),

A.   arvestades, et Euroopa on esimesel kohal maailma turismisihtkohtade seas; arvestades, et turismi- ja reisiteenused moodustavad otseselt vähemalt 4% ELi sisemajanduse kogutoodangust ning annavad otseselt rohkem kui 7 miljonit töökohta; arvestades, et rohkem kui 2 miljonit ettevõtjat, millest suur osa on väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad, osalevad otseselt turismiteenuse pakkumises;

B.   arvestades, et liidu laienemine uute, suure turismipotentsiaaliga liikmesriikide võrra aitab veelgi kaasa sektori majanduslikule tähtsusele ja muudab selle Euroopa majanduskasvu seisukohast üha olulisemaks; arvestades, et turismi laienemine uutele liikmesriikidele peaks aitama suurendada nende majanduskasvu 3%-ni sisemajanduse kogutoodangust ja kuni 3 miljoni töökoha loomisele;

C.   arvestades, et ELis on täheldatav demograafiline suundumus elanikkonna järk-järgulisele vananemisele, mis toob tulevikus kaasa pensionäridele suunatud turuosa laienemise, kusjuures viimaseid huvitavad pikaajalised peatuskohad kõrghooajal ja reisimine hooajavälisel ajal, eelkõige lõunasse, mis mõjutab olulisel määral sotsiaal- ja terviseteenuseid ning olukorda kinnisvaraturul;

D.   arvestades muuhulgas, et Euroopa-sisene turism aitab kaasa Euroopa mitmekesise kultuuri ja pärandi tundmaõppimisele, tugevdades sel moel liidu kodanike ühist identiteeti ja kokkukuuluvustunnet;

E.   arvestades, et praegu ei reguleerita turismi ühenduse tasandil ja vastavalt lähimuspõhimõttele kuulub see eelkõige liikmesriikide pädevusse;

F.   arvestades, et turism on sellegipoolest seotud paljude ühenduse pädevuses olevate küsimustega ja seetõttu pööratakse sellele ELi tasandil üha suuremat tähelepanu, kuid hoolimata erinevatest tehtud algatustest ei tegeleta nimetatud sektoriga siiski tema tähtsusele vastavas mahus;

G.   arvestades, et turism aitab otseselt kaasa piirkondlikule arengule ning võib mõjutada piirkondadevahelise ühtsuse ja tasakaalu järjepidevust; arvestades, et sellises vormis säästva turismi väljaarendamine nõuab liidu poliitika piisavat koordineerimist ühtsete programmide abil;

H.   arvestades, et turism aitab luua sisenõudlust kvaliteetsete teenuste järele, mis võivad aidata kaasa Euroopa majanduse arengu hoogustamisele; arvestades, et Euroopa tasandi turism ja Euroopa ettevõtjate pakutavad teenused peavad muutuma eeskujuks kvaliteedi, turvalisuse, nauditavuse ja tarbija õiguste suhtes, suurendades sel viisil nimetatud sektori konkurentsivõimet;

I.   arvestades, et säästva turismi eesmärgiks on vähendada oma mõju ressurssidele ning luua vastuvõtvate kogukondade jaoks materiaalseid ja immateriaalseid väärtusi, toetades samaaegselt kohaliku elu ja turismitegevuses kasutatava infrastruktuuri arengut;

Konkurentsivõime ja teenuste kvaliteet

1.   märgib, et turism aitab oluliselt kaasa majanduskasvule, tööhõivele ning uue side- ja infotehnoloogia arengule, olles sel viisil Lissaboni strateegia keskmes;

2.   on seisukohal, et turism on kasvu ja uute töökohtade (mis on mõeldud eelkõige noorte ja naiste jaoks) loomise suhtes üks suurima potentsiaaliga majandusharusid; tuletab ühtlasi meelde, et nimetatud majandusharu koosneb suurest hulgast erinevate tunnustega tegevusvaldkondadest, selles on kõrge tööintensiivsus ning see pakub nii tüübilt kui spetsialiseerumise astmelt väga erinevaid töökohti;

3.   juhib tähelepanu sellele, et ühelt poolt on olemas turismialase ülepakkumisega piirkondi, kus keskkonnale ja kohalikule elanikkonnale langeb ülemäärane koormus, teiselt poolt on aga ka turismi väljaarendamata arengupotensiaaliga piirkondi;

4.   juhib tähelepanu tihedale rahvusvahelisele konkurentsile turismi valdkonnas, Euroopa turismiettevõtjate turuosa üha haavatavamaks muutumisele ning Euroopa positsiooni nõrgenemise ohule maailma tasandil;

5.   rõhutab, et majanduskasv ja selliste turgude nagu Brasiilia, Hiina, India ja Venemaa areng toovad endaga kaasa olulise täiendava nõudluse ning et Euroopa turismisektor ja -ettevõtjad peavad sellele nõudlusele vastamiseks olema heas lähtepositsioonis;

6.   rõhutab, et oluline on tagada see, et ühenduse eeskirjad ühelt poolt kaitseksid tarbijat ning teiselt poolt aitaksid kaasa Euroopa turisminduse arenguks soodsa keskkonna loomisele, soodustades sealjuures eelkõige kvaliteetseid teenuseid;

7.   peab esmatähtsaks turismiteenuste siseturu väljaarendamist ja turismiettevõtjatele täielikult võrdse kohtlemise tagamist; teeb sel eesmärgil ettepaneku koostöös turismitööstusega luua kogu ühendust hõlmav turismiteenuste klassifikatsioonisüsteem, mida kasutada eelkõige hotelliteenuste klassifitseerimisel; on seisukohal, et tuleb võtta meetmeid turisminduse ametikohtade selgeks piiritlemiseks ja harmoniseerimiseks, et vältida asjatud dubleerimist ning tagada läbipaistvam teenus, mis ei ajaks tarbijaid segadusse;

8.   kutsub nõukogu üles alustama tööd ettepanekuga vaadata läbi nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 77/388/EMÜ reisibüroode eriskeemi suhtes (KOM(2002)0064); avaldab veelkord toetust käibemaksu eriskeemi lihtsustamisele ja Euroopa Liidu ettevõtjate konkurentsivõime säilitamisele kolmande riikide ettevõtjate suhtes; kutsub nõukogu kiiremas korras lõpule viima otsuse tegemise protsessi ettepaneku osas võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 77/388/EMÜ alandatud käibemaksumäärade suhtes (KOM(2003)0397), et võimaldada kõikidel liikmesriikidel kohaldada toitlustusettevõtjate puhul struktureeritud viisil alandatud käibemaksumäärasid, nagu seda juba tehakse teiste turismiga seotud tegevuste, nagu puhkemajade, telkimiskohtade rentimise, hotellide ja lõbustusparkide puhul;

9.   avaldab valmidust toetada komisjoni kõiki ettepanekuid väikeste ja keskmise suurusega käsitööettevõtjate edendamiseks, nagu näiteks ettepanekut võtta kasutusele kontrollitud päritolunimetused toiduks mittekasutatavate käsitööndustoodete puhul;

10.   tuletab meelde, et seal, kus talupidajad kavatsevad hakata tegelema külaliste vastuvõtu ja majutamisega, on maaturismi arengul oluline osa ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamisel: talumajapidamiste sissetuleku suurendamisel, talupidajate maapiirkondadesse jäämise tagamisel, maastikku kaitsmisel ning talupoegliku maailma kultuurilise identiteedi säilitamisel kohalike traditsioonide ning tüüpiliste veinide ja toiduainete edendamise abil;

11.   tuletab meelde vajadust luua igat liiki partnerlussuhteid, mh Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusega (CEDEFOP) tööhõive, koolituse ja ametialaste oskuste edendamiseks turisminduses, et pakkuda professionaalsetele reisikorraldajatele korralikku karjäärivõimalust, mahendada hooajatööjõu ebastabiilsuse tagajärgi ning tagada uutele suundumustele ja tarbijate kasvavatele ootustele vastavat teenuste kvaliteeti; juhib ühtlasi tähelepanu võimalusele suurendada turismisektori osatähtust nii kutseõppe kui kõrghariduse tasandil väljatöötatavates õppejõudude ja õppijate liikuvuse Euroopa programmides, rõhutades eelkõige toetust töötajate vajadustele vastavatele elukestva õppe eriprogrammidele;

12.   rõhutab väljaõppe olulist rolli turisminduses ning juhib tähelepanu vajadusele edendada turismi tasakaalustatud ja säästva arengu toetamiseks kõnealuse sektori töötajate kvalifikatsiooni tõstvat ametialast koolitust ja täiendõpet ning parandada veelgi olemasolevaid teenuseid;

13.   kutsub komisjoni üles kaaluma võimalust luua – eelkõige juba olemasolevate ühenduse programmide (Erasmus) raames – turismialast haridusvõrku, mis toimiks koostöös haridusasutuste vastastikkuseks sidumiseks ja tööhõive edendamiseks võetavate meetmetega;

14.   on arvamusel, et turismi valdkonnas tuleb määratleda tarbija õigused ja tugevdada nende kaitset ning leida uusi võimalusi tarbijakaitse tugevdamiseks, näiteks turistidele mõeldud lepitusteenused; kutsub komisjoni ja asjassepuutuvaid rühmitusi üles edendama Euroopa tasandil turistide kui tarbijate esindusorganisatsioone; kutsub komisjoni lisaks sellele üles kaaluma võimalust töötada välja ühtset turismipaketti, mis hõlmaks nii kehtivate direktiivide ülevaatamist seoses tarbijate õigustega turismi valdkonnas(3) kui ka uusi meetmeid, mille abil parandada tarbijate kaitset ja tõsta turismiteenuste kvaliteedistandardeid (eelkõige hotellinduses ja ringreiside puhul), võttes sealjuures arvesse uusi tendentse kõnealuses sektoris (elektrooniline müük);

15.   rõhutab vajadust ühtlustada senisest enam liikmesriikide vahel Euroopa Liidu territooriumile sisenemise tingimusi kolmandate riikide kodanike jaoks, et tagada ELi sees ühtlustatud lähenemine turistide voolule ning turistide liikumisele;

Julgeolek ja turvalisus turisminduses

16.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma Euroopa tasandil liikmesriike ja reisikorraldajaid siduvat kontaktrühma, et koordineerida teavet käitumise kohta tervishoiukriiside, looduskatastroofide ja terrorirünnakute puhul, samuti isikliku, õigusliku ja karistusõigusliku turvalisusega seotud probleemide puhul (vahistamised, inimröövid jne), ning tegema hiljutiste kriiside hindamiste põhjal ettepanekuid meetmeteks, mille abil tagada kiire ja koordineeritud reageerimine Euroopa turistide ja turismitööstuse kaitseks selliste sündmuste korral;

17.   kutsub komisjoni üles hindama hotellide tuleohutust käsitlevate nõukogu soovituste tõhusust(4) (komisjoni aruanne olemasolevate hotellide tuleohutust käsitlevate nõukogu 22. detsembri 1986. aasta soovituste rakendamise kohta) (KOM (2001)0348) ja edendama ELi tasandil turismiteenuste turvalisuse tõstmise meetmete vabatahtlikke standardeid, mh seiklus- või ohtlike reiside ja tegevustega seotud Euroopa laagriplatside ja giiditeenuste suhtes; palub komisjonil esitada vajadusel uus ettepanek;

18.   juhib tähelepanu sellele, et turismindus on valdkond, mis sobib eelkõige naistele, ning rõhutab seetõttu vajadust edendada poliitikat, mis soosiks naistöötajate väljaõpet, nende juurdepääsu kõnealusele sektorile, ametialast arengut ja sobivaid töötingimusi, ning positiivseid meetmeid, mille abil ergutada turismisektoris naiste ettevõtlusvaimu;

19.   peab soovitavaks, et komisjoni eestvedamisel loodaks heade tavade vahetamise võrgustik kõrge ohupotentsiaaliga spordi- ja vaba-aja veetmise organisatsioonide vahel ning vahetataks teavet selliste ohtude ennetamise ja juhtimise kohta, eriti seoses noortega; kutsub seetõttu komisjoni üles uurima vajadust sellist liiki ohtliku vaba aja veetmise võimalust pakkuvatelt ettevõtjatelt võimalikult suure läbipaistvuse ja professionaalsuse nõudmiseks, nõudes neilt kohustusliku hoolduskindlustuse sõlmimist;

20.   kutsub komisjoni üles tegema liikmesriikidega koostööd, et parandada kõikide kodanike ja eriti turistide heaolu huvides Euroopa hädaabinumbri 112 tööd ja tuntust, arvestades nimetatud hädaabinumbri pakutavaid keelelisi, tehnilisi ja kiirest reageerimisest tulenevaid võimalusi;

Uued säästva turismi algatused

21.   tervitab komisjoni teatises Euroopa säästva turismi põhisuuniste kohta (KOM(2003)0716) tehtud säästva turismi alaseid ettepanekuid;

22.   peab turismi juures esile kõiki neid tegevusi, mis on suunatud keskkonnapärandi väärtustamisele ning keskkonna säilitamisele ja kaitsele;

23.   juhib tähelepanu massiturismiga kaasnevatele ohtudele, kuivõrd transpordi- ja vastuvõtumahtude kontrollimatu kasv ning külastuste hooajaline koondumine võib seada ohtu kohaliku loodusliku või sotsiaal-majandusliku tasakaalu; kutsub seetõttu komisjoni üles uurima juba rakendatavaid meetmeid (moratooriumid jne) või uusi võimalusi käesoleva tasakaalustamatuse lahendamiseks ja korvamiseks ning esitama vastavasisulise aruande; kutsub lisaks komisjoni üles tegema algatusi, mille abil ületada samas turismipiirkonnas asuvate sihtkohtade jagunemist ülekoormatuteks ja sellisteks, mida hoolimata ajaloolisest, kunstilisest või keskkonnaalasest tähtsusest eriti ei külastata;

24.   märgib, et lühikese ja intensiivse turismihooaja ja pikka hooajavälise perioodiga piirkondades on tööhõive tase nimetatud sektoris äärmiselt kõikuv, muutes raskeks pidevalt kõrgekvaliteediliste teenuste pakkumise; on seisukohal, et tuleb teha jõupingutusi püsivama ja ühtlasema tasemega teenuste pakkumiseks; kutsub komisjoni üles kaaluma meetmete võtmist kõnealuses sektoris töö hooajalisusest tuleneva tööjõu, kapitali ja teenuste alakasutamise korvamiseks;

25.   kutsub komisjoni üles tegelema puhkuste suhtes kohaldatavate riiklike õigusnormide koordineerimisega, et ühtlustada teede ja turismi infrastruktuuride koormust ning kasutada inimressursse tõhusamalt ja säästvamalt tööhõive hooajalise kõikumise vähendamise abil;

26.   rõhutab, et kõnealuses sektoris peavad kõik osalised astuma samme kõrghooajavälise nõudluse tekitamiseks, külastuste hajutamiseks üle terve aasta ning hotellide ja teiste majutushoonete paremaks kasutamiseks; märgib sealjuures ära konverentsi- ja äriturismi, ravi- ja kuurorditurismi, mälestusturismi, igasuguse kultuuriturismi, gastronoomilise turismi, loodusturismi, sporditurismi, spirituaalse turismi, ajalooturismi ja keeleõppega seotud turismi, religioosse turismi, sotsiaalse turismi jne positiivset mõju;

27.   rõhutab vajadust asutada teenistusi, mille ülesandeks oleks turismivoogude ruumiline ja ajaline juhtimine ja ümbersuunamine, eelkõige sihtkohtades, mis on ülekoormatud või tegutsevad peaaegu koormuspiiril;

28.   on samuti seisukohal, et rahvastiku järk-järguline vananemine toob kaasa hooajaväliste turistide arvu suurenemise; kutsub komisjoni üles julgustama eakatele suunatud turismi arengut Euroopa Liidu sees ja tõhustama liikmesriikidevahelist koostööd, pidades esmatähtsaks eakate gruppide vahetust riikide vahel ja vastuvõtmist teistest riikidest väljaspool kõrghooaega; on seisukohal, et seda algatust tuleks võtta kui võimalust suurendada koostööd põhja-lõuna teljel; kutsub komisjoni üles käivitama "kolmanda nooruse" hooajavälise turismi programmi, mille abil parandada eakate elukvaliteeti, luua töökohti ning suurendada nõudlust ja toetada Euroopa majanduse kasvu; teeb ettepaneku anda sellele programmile nimeks "Odüsseus";

29.   märgib, et igal Euroopa kodanikul on õigus olla turist ja et tuleb võtta asjakohaseid meetmeid, et tagada erivajadustega inimestele võimalus seda õigust kasutada; kutsub komisjoni sellega seoses tegema algatust, et muuta turismi ja vaba aja veetmise asutused, rajatised, teenused ja marsruudid ligipääsetavaks liikumispuudega inimestele ja tagada, et viimasteni jõuaks piisaval hulgal vastavasisulist reklaami; rõhutab lisaks sellele, et tähtis on võtta sobivaid meetmeid, et koolitada välja töötajaid vanemapoolsete ja puuetega inimeste vastuvõtuks ja abistamiseks, ning et tuleb aidata korraldada sellise turismireklaami koostamist ja levitamist, millele nimetatud kasutajakategooriatel on hõlbus juurdepääs;

30.   tunnustab liikuva turismi – nagu näiteks autoelamutega ringireisimine – rolli massiturismi negatiivsete mõjude mahendamisel turistide kontsentratsiooni hajutamise abil; rõhutab vajadust edendada selle arengule kaasaaitamiseks sobivaid meetmeid, millega näha eelkõige ette haagissuvilate ja autoelamute jaoks piisava hulga parkimisrajatiste ning mitmefunktsionaalsete laagriplatside ja laohoonete rajamine kogu ühenduse territooriumil;

31.   tervitab komisjoni poolt teatavaks tehtud algatust Euroopa turismi Agenda 21 rakendamise suhtes; on seisukohal, et nimetatud programmi eesmärgiks peaks olema Agenda 21 kohalike programmide rakendamise suunamine ja toetamine säästva turismi näitajate abil ning liikmesriikide tegevuse koordineerimine säästva turismi heade tavade vahetamiseks;

32.   tervitab avaliku- ja erasektori vahelise partnerluse loomist, mille tegi võimalikuks säästva turismi töörühm, ning soovib olla kaasatud töörühma tegevusse ja saada teavet Euroopa säästva turismi Agenda 21 väljatöötamise suhtes asetleidvate arengute kohta; kinnitab, et kõigi sektori osaliste kaasamine turismipoliitika erinevate tasandite analüüsimisse, planeerimisse, kontrollimisse ja rakendamisse peab olema nimetatud töörühma tegevuse peamiseks koostisosaks ja juhtpõhimõtteks;

33.   rõhutab hariduse olulist rolli vastutustundliku turismi edendamisel; kutsub komisjoni üles tagama, et 2006. aasta järgsete programmidega keskendutaks rohkem õpilaste vahetusele, tööpraktikale ja vabatahtlikule tööle, et muuta noori teadlikumaks kohaliku kultuuri ning pärandi suhtes piirkondades, kus nad viibivad või puhkust veedavad, ning soodustada sel viisil kohalikku elanikkonda ja olustikku austavat kultuurset turismi; soovitab komisjonil toetada ka turismiettevõtjate vahelist teadmiste ja uuenduste omandamise ja edastamise protsessi;

34.   seoses nõudlusega vastutundlikku turismi järele kordab komisjonile ja liikmesriikidele üleskutset kohaldada hoiatavaid karistusi reisibüroode ja hotellikettide suhtes, kes soodustavad seksiturismi ja laste ekspluateerimist;

35.   on arvamusel, et turismindusel on Vahemere-äärsete riikide majandusarengu jaoks oluline roll ning et see kujutab endast tõhusat vahendit kultuuride lähendamiseks ja kultuuride vahelise dialoogi süvendamiseks; nõuab, et kaalutaks võimalust luua Barcelona protsessi raames Vahemere piirkondades turismialal töötajatele täiendõppe- ja vahetusprogramm;

36.   rõhutab tasakaalustatud standardite vajalikkust keskkonnamärkide jagamisel säästva turismi valdkonnas ning toetab uusi algatusi, mis aitavad paremini võtta arvesse kohalikke sotsiaalseid ja majanduslikke huve ning kliimakaitse, kohaliku loodusliku keskkonna austamise, energiasäästlikkuse, vee- ja jäätmemajanduse korralduse, säästvate ühendveoahelate jne vajadusi;

37.   kutsub komisjoni üles toetama programme, mille alusel lisada turismialasesse haridusse ja täiendõppesse konkreetseid säästlikkusealaseid teadmisi; toetab algatust "How to set up a tourism learning area" ning palub seda tõhustada;

38.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles andma turismile kui Euroopa majanduse ja tööturu ühele tähtsamale tegurile olulist kohta tööhõivestrateegiates ja sotsiaalse ebavõrdsuse vastu võitlemise peamistes meetmetes;

Euroopa turismisektori tundmaõppimine ja edendamine

39.   tervitab komisjoni tegevust usaldusväärsete ja ühtlustatud makroökonoomiliste andmete rakendamise (turismi satelliitkontod) edendamisel, kuivõrd need on vajalikud ühenduse turismi identiteedi tugevdamiseks; kutsub liikmesriike üles jätkama jõupingutusi antud valdkonnas ja komisjoni tegema ettepanekut nõukogu 23. novembri 1995. aasta direktiivi 95/57/EÜ turismivaldkonda käsitleva statistilise teabe kogumise kohta(5) muutmiseks, et viia sellesse sisse õiguslik raamistik turismi satelliitarvepidamise jaoks;

40.   rõhutab vajadust tagada uute liikmesriikide turismiettevõtjate ja riiklike turismiorganisatsioonide koordineerimine Euroopa tasandil olemasolevates võrgustikes ja struktuurides, et tagada kogemuste ja heade tavade vahetamise kaudu nende täielik koostöö Euroopa Liidu vanade liikmesriikide turismisihtkohtadega;

41.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema Euroopa kultuuripealinnade eeskujul algatuse silmapaistvamate Euroopa turismisihtkohtade määramiseks ja korraldama selle raames ekspertuuringu, mis võimaldaks kultuuri- ja looduspärandi säilitamise ja väärtustamise ning säästvate turismiteenuste arenguga seotud kvaliteedinäitajate alusel valida igal aastal välja ühe või mitu piirkonda või väike-piirkonda; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma võimalust kujundada välja ühtne EL turismikuvand, mille tunnusteks oleks tohutu mitmekesisus, kõrge sotsiaalne kvaliteet ja säästev areng, ning edendada seda nii EL sees kui väljaspool asjakohase meediakampaaniaga;

42.   juhib tähelepanu sellele, et kultuuripärandi kaitse (eriti sellise, mille UNESCO on võtnud maailma kultuuripärandisse) on peamise tähtsusega turismi jätkusuutlikule arengule ELis; kutsub komisjoni üles eraldama kultuuripärandi kaitseks rohkem raha;

43.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles sarnaselt Ameerika vabadussõja mälestuseks loodud Boston Freedom Trailiga või Berliini müüri ehitamise ja langemise mälestuseks loodud Berliner Mauerwegiga rajama Euroopa identiteedi edendamiseks Raudse eesriide rada;

44.   tervitab Euroopa uuenduslike piirkondade algatust (Innovating Regions in Europe), mis võimaldab luua piirkondlike uuenduslike algatuste valdkonnas heade tavade vahetamise võrgustikku; palub komisjonil tuua Euroopa uuenduslike piirkondade võrgustiku raames eraldi välja turismi puudutavad algatused ja edendada Euroopa Liidu toetatavaid säästva turismi katseprojekte;

45.   kutsub komisjoni üles Euroopa säästvale turismile antava ühenduse toetuse suurendamiseks edendama ja julgustama erinevaid katseprojektide, nagu näiteks Baleaaridel algatatud rohelise kaardi projekt, mille abil saab panna aluse uutele headele tavadele, näidates et on võimalik luua uusi turismivorme, milles on tasakaalus sektori arengu ja keskkonnakaitse vajadused;

46.   toetab Euroopa kui turismisihtkoha ülemaailmset edendamist nii Euroopa kui suurte väljaspool Euroopat asuvate riikide turistidele kättesaadava Euroopa turismiportaali abil; julgustab komisjoni, Euroopa Turismikomisjoni ja teisi projektiga seotud partnereid muutma üldist turismialast teavet (reisijuht "Reisimine Euroopas") ja andmeid turistidele mõeldud atraktsioonide ja levinud turismiteemade kohta (gastronoomia, mägiturism, saareturism, kuurorditurism, sakraalehitiste turism, kongressiturism, äriturism jne) Interneti teel kättesaadavaks; teeb samuti ettepaneku, et Euroopa portaalist loodaks juurdepääs riikide portaalidele ühtsete temaatiliste viitade lehekülje abil;

47.   on arvamusel, et turismi ja selle väljakutsete analüüsi uued lähtekohad laienenud Euroopas nõuavad senisest veelgi enam asjakohast ja efektiivset koordineerimist ning avaliku ja erasektori vahelist tõhusat koostööd, mis ei toimu ainult kohalikul ja riiklikul, vaid ka Euroopa tasandil; on sellega seoses arvamusel, et koostööst peab saama igasuguse asjakohase poliitika ja meetmete lahutamatu osa ning investeeringute ja liikmesriikide vahelise konkurentsi edendamise vahend;

48.   tõstab esile kõiki turismiga seotud algatusi, mis võimaldavad lähendada Euroopa rahvaid, näiteks üleeuroopalised maa-, sotsiaal- või kultuuriturismi rajad ja võrgud, ning palub toetada teabe edastamist nende kohta Euroopa meedias;

Turism ja transport

49.   tuletab meelde, et transport on turismi ning eelkõige saareturismi ja laiemalt äärepoolseimate alade jaoks oluline sektor nii turismiteenuste ahela üldise kvaliteedi kui sihtpunktide ligipääsetavuse seisukohast;

50.   rõhutab vajadust edendada kombineeritud rongi- ja rattamatku ning leiab, et Eurovelo-võrgustik on selleks sobiv lähtekoht; lisaks sellele nõuab, et raudtee-ettevõtjad lubaksid võtta jalgrattaid rongidesse, mh pikamaa- ja rahvusvaheliste liinide puhul, nagu seda võib praegu näha Prantsusmaa TGV juures;

51.   nõuab tungivalt, et riigivõimud ja kohalikud omavalitsused soodustaksid turismi siseveeteedel, tagades Euroopas puhkajatele sobivate veeteede võrgustiku olemasolu ja heakorra vastavalt rahvusvaheliselt kokkulepitud liigitusele;

52.   tervitab komisjoni algatust töötada välja üldsuunised piirkondlikele lennujaamadele ja odavlennuettevõtjatele antava riigiabi suhtes, et parandada õiguskindlust ja pakkuda ausaid konkurentsitingimusi, edendades samas turistide valikuvõimalusi ja piirkondlikku arengut; tuletab sellegipoolest meelde, et lähtuvalt säästva arengu eesmärkidest tuleb tagada kontroll odavlennuliinide leviku üle, et mitte luua suurt lennuühenduste hulka ühte ja samasse või lähedastesse piirkondadesse, vaid siduda lennutransport võimalikult suures ulatuses maismaa ühistranspordiga;

53.   tervitab komisjoni algatust seoses lennuettevõtjate identifitseerimisega ja reisijatega seotud teabe registreerimise korra kavandatava laiendamisega lisaks lennutranspordile ka teistele transpordiliikidele; loodab lisaks komisjoni erialgatusele, millega kehtestataks turvastandardid ja järelevalvemenetlused väikelennukitele, väiksematele lennuettevõtjatele ja teisejärgulistele lennujaamadele; leiab, et igal juhul tuleb tõhustada Euroopa Lennundusohutusameti tegevust ja et tuleb parandada koordineeritust liikmesriikide asutustega;

54.   rõhutab samuti ühtlustatud piletisüsteemide edendamise tähtsust turismiteenuste atraktiivsuse tõstmisel;

55.   tervitab ühtlasi komisjoni algatust seoses lennutranspordile juurdepääsu tagamisega liikumispuuetega inimestele, kes moodustavad turismisektori nõudlusest üha suurema osa; rõhutab nimetatud meetmete laiendamise tähtsust reisijateveole maismaatranspordiga;

Ühenduse kaasfinantseeritavad struktuurimeetmed

56.   tuletab meelde, et turism on tõhus vahend piirkondliku arengu ja mitmekesisuse tagamiseks, eriti maa- ja saarepiirkondade puhul, ning et projekte tuleb kaasrahastada ühtlustatud lähenemise alusel, mis hõlmaks kõiki elemente, mis mõjutavad kasutajale osutatud teenuste kvaliteeti ja sihtkohtade edukust, püüdes samas tagada kõnealuste projektide majanduslikku elujõulisust, eriti avaliku- ja erasektori tõhusa partnerluse abil;

57.   avaldab heameelt selle üle, et ettepanekus võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) kohta (KOM(2004)0495) on lähenemiseesmärgi ja maapiirkondades tehtavate sekkumiste juures võetud arvesse vajadust edendada turismi; nõuab lisaks sellele, et ettepanekus sätestatud regionaalse konkurentsivõime eesmärgi juures arvestataks turismisektori väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate huvidega; avaldab heameelt selle üle, et ettepanekus võtta vastu nõukogu määrus Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuse kohta maaelu arengule (KOM(2004)0490) on maapiirkondade majanduse mitmekesistamise meetmete puhul üheks eesmärgiks turismiga seotud tegevuste toetamine;

58.   palub komisjonil ja nõukogul struktuuripoliitika uute vahendite (2007–2013) vastuvõtmisel kehtestada strateegiliste suunistega ühtne lähenemine turismile, võimaldades EAFRD-i ja ERF-i toetuste koordineerimist sarnaselt LEADER programmi ning INTERREG ja URBAN programmide toetustele; nimetatud lähenemine peab andma võimaluse laiahaardelise säästva turismi piirkondliku strateegia koostamiseks;

59.   kutsub liikmesriike üles määrama oma riiklike strateegiate ja rakenduskavade raames kindlaks eesmärke, mis võimaldaksid piirkondlikul tasandil koostada ja rahastada asjakohaseid projekte säästva ning kohalike tingimuste ja võimalustega kohandatud turismi arendamiseks, ning edendama erinevate piirkondade ja institutsioonide vahelist partnerlust, et luua kohalikele oludele vastavaid turismisüsteeme;

60.   palub lisaks sellele liikmesriikidel seoses turismindusega teostada ühenduse fondidest rahastatavate projektide eel-, jooksvaid ja järelanalüüse, mida projektide majanduslikul elujõulisusel ja säästvusel põhinevate kriteeriumide ja näitajate põhjal viiksid läbi vastavad riiklikud turismialased töörühmad;

61.   palub komisjonil esitada üldise vahearuande turismiga seotud ühenduse kavade alusel antud toetuste kogusumma ning selliste toetuste mõju kohta turismiteenuste kvaliteedile ning Euroopa sihtkohtade säästvale arengule;

62.   kutsub üles looma laiemale avalikkusele ning kitsamalt väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele ja kohalikele omavalitsustele mõeldud tutvustus- ja uuringumaterjale Euroopa tõukefondide ja teiste ühenduse meetmetega (kultuuri-, keskkonna- jne alased meetmed) seotud ja turismi kvaliteeti tõsta aitavate programmide rakendamise ja kasutamise kohta;

63.   juhib tähelepanu sellele, et ehkki turism sõltub liikmesriikide poliitikast ja on aluseks piiriülestele algatustele, soosib ühiskondlikku koostööd ja liidab omavahel erinevaid piirkondi (sakraalehitiste turism, palverännakute turism, kuurorditurism jne), vajab ta toetust INTERREG programmi raames;

64.   kutsub komisjoni eraldama turismile piisaval määral eelarvevahendeid, arvestades selle tähtsust Euroopa majandusele;

Turism ja ühenduse õigusloome koordineerimine

65.   kutsub üles tuvastama kõiki turismisektorit mõjutavaid teisese õiguse eelnõusid juba komisjoni töökava tasandil ja teostama nende suhtes mõju hindamist, kaasates turismiettevõtjate, töötajate ja tarbijate esindusorganeid; nõuab samuti aruande esitamist nimetatud meetmete kohaldamise kohta turismisektoris; nõuab nimetatud eel- ja järelanalüüside süstemaatilist edastamist Euroopa Parlamendile;

66.   palub lisaks sellele võtta komisjoni talituste vahelise konsulteerimise raames arvesse turismisektori huve ja komisjoni teatistes kirjeldatud säästva turismi eesmärke;

67.   kutsub komisjoni üles looma kõiki turismi valdkonnaga seotud talitusi (ettevõtlus, regionaalpoliitika, keskkond, põllumajandus, transport, siseturg jne) hõlmavat turismikorrespondentide/-koordinaatorite võrgustikku, mida võiks koordineerida ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi turismiküsimustega tegelev üksus;

Turism Euroopa põhiseaduse lepingus

68.   tervitab eraldi jao pühendamist turismile Euroopa põhiseaduse lepingus (4 jagu, artikkel III-281); on arvamusel, et nimetatud õiguslik alus võimaldab võtta turismi toetuseks ühtlustatumaid meetmeid, mille kaalu suurendab veelgi Euroopa Parlamendi täielik osalemine õigusaktide vastuvõtmisel;

69.   kutsub komisjoni üles uurima koostöös teiste institutsioonide ja sektori esindusorganitega erinevaid võimalusi ettevõtjatevahelist konkurentsi ja liikmesriikide vahelist koordineerimist soodustava keskkonna loomiseks; kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut rakendada alates 2007. aastast mitmeaastast tegevuskava (turismipaketti), mis võimaldaks vastavalt hea valitsemistava põhimõttele liikmesriikide ning piirkondlike ja kohalike ametivõimude koostöö abil ühtlustada turismi valdkonnas võetud liidu meetmeid;

70.   kutsub komisjoni üles võtma Euroopa naabruspoliitika ning muidugi ka Euroopa ja Vahemeremaade partnerluse edendamise raames turismi partnerlussuhete prioriteetsete valdkondade hulka;

o
o   o

71.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT C 135, 6.6.2002, lk 1. (2) ELT C 180 E, 31.7.2003, lk 138. (3) Direktiiv 90/314/EMÜ reisipakettide kohta (EÜT L 158, 23.6.1990, lk 59) ja direktiiv 94/47/EÜ kinnisvara osaajalise kasutamise õiguse kohta (EÜT L 280, 29.10.1994, lk 83). (4) EÜT L 384, 31.12.1986, lk 60. (5) EÜT L 291, 6.12.1995, lk 32.