Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile Euroopa koolide süsteemi arendamise võimaluste kohta (KOM(2004)0519);

–   võttes arvesse Euroopa koolide põhikirja konventsiooni(1);

–   võttes arvesse oma 17. detsembri 2002. aasta resolutsiooni Euroopa koolide rahastamise kohta(2);

–   võttes arvesse Euroopa koolide peasekretäri iga-aastast aruannet kuratoorimile 1.–2. veebruaril 2005. aastal Brüsselis toimunud koosolekul(3);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni arvamust (A6-0200/2005),

A.   arvestades, et koolide eesmärk on õpetada ühiselt Euroopa ühenduste teenistujate lapsi; arvestades, et peale laste, kes kuuluvad konventsiooni artiklite 28 ja 29 järgi Euroopa koolide põhikirja alla, võib koolides õpetada ka teisi lapsi kuratooriumi poolt kindlaksmääratud piirides; arvestades, et sobiva kutseoskusega töötajate töölevõtmine ja tööl hoidmine on vajalik Euroopa institutsioonide ja asutuste häireteta toimimiseks, ning arvestades, et sellele aitavad kaasa nende institutsioonide töötajate lastele hariduse andmine nende emakeeles, liikmesriikides ja Euroopa koolides läbitud kooliaastate võrdväärsuse tunnustamine ning Euroopa küpsustunnistus;

B.   arvestades, et Euroopa koolid on loodud eeltoodut silmas pidades;

C.   arvestades, et Euroopa koolide süsteem toetab ELi kodakondsuse ideed; arvestades, et ühelt poolt olemasolevate koolide säilitamine ja teiselt poolt uute koolide rajamine ja süsteemi laiendamise teised vormid aitavad tugevdada Euroopa integratsiooni;

D.   arvestades, et praegu on olemas 13 Euroopa kooli enam kui 19 000 õpilasega ning et 2010. aastaks luuakse tõenäoliselt veel üks kool;

E.   arvestades, et õpilaste arv mõnedes koolides, eelkõige Brüsselis, on tõusnud vastuvõetamatu tasemeni ning põhjustab ka õpetamise taseme halvenemist;

F.   arvestades, et Euroopa koolide keskmine kulu õpilase kohta on suhteliselt madal, võrreldes koolidega, kus käivad samalaadsete asutuste töötajate lapsed; arvestades, et siiski erinevad kulud õpilase kohta kooliti suuresti ning sõltuvad otseselt kooli suurusest;

G.   arvestades, et kuigi Euroopa Ühendus katab enam kui poole Euroopa koolide jooksvatest kuludest, on Euroopa koolide kuratooriumis ainukese Euroopa institutsioonina esindatud komisjon, ja et komisjon on ainuke kuratooriumi liige, kellel on täielik hääleõigus nii kuratooriumis kui ka iga kooli haldusnõukogus;

H.   arvestades, et Euroopa koolide haldussüsteem peab endas ühendama nii strateegilise planeerimise ja ülevaate andmise võimet kui ka mõistlikul määral iseseisvust igale koolile;

I.   arvestades, et Euroopa koolide haldamine, sealhulgas õpilaste vastuvõtmine ja õppemaksust vabastamine, peaks kogu koolisüsteemis olema nii selge, kooskõlastatud ja läbipaistev kui võimalik;

J.   arvestades, et Euroopa küpsustunnistuse saamiseks läbitav õppekava on ülimalt akadeemiline ega pruugi sobida nõrgemate akadeemiliste võimetega õpilastele; arvestades, et praegu ei pakuta muud võimalust kooli lõputunnistuse saamiseks;

K.   arvestades, et käesoleval ajal on hariduse andmise võimalused erivajadustega õpilastele kooliti erinevad;

L.   arvestades, et klassi maksimaalne suurus (32 õpilast) ületab mitme liikmesriigi vastavate õigusaktidega lubatu; arvestades, et lisaks on paljudes klassides õpilasi, kelle emakeel erineb keelerühmast, kuhu nad on vastu võetud, samuti õpiraskustega ja eriõpet vajavaid õpilasi;

M.   arvestades, et kõik Luksemburgi ja Belgia koolid peale I Brüsseli Euroopa kooli on üle koormatud ning arvestades, et kahe uue kooli rajamine on küll otsustatud, kuid hooned on kasutusvalmis alles 2010. aastal, ning seega on sellel olukorral tõsised tagajärjed nendes koolides antavale haridusele;

N.   arvestades, et Euroopa koolide haridusfilosoofia ja Euroopa küpsustunnistuse saamiseks läbitav õppekava on mitmekeelse ja multikultuurilise hariduse mudeliks, mida liikmesriigid võivad kasutada;

O.   arvestades, et Euroopa rahvad on EÜ asutamislepingus (artikkel 149) kokku leppinud, et ühenduse tegevusega püütakse arendada Euroopa-mõõdet hariduses, iseäranis liikmesriikide keelte õpetamise ja levitamise kaudu,

Euroopa koolide põhikirja konventsioon ja komisjoni teatis

1.   tervitab komisjoni algatatud konsultatsioone oma eelnimetatud teatise alusel Euroopa koolide süsteemi edasise arengu kohta, võttes arvesse Euroopa Liidu laienemist, uute liikmesriikide huve, ELi uute asutuste loomist väljaspool Brüsselit ja Luxembourg'i ning pakilist vajadust kontrollida ja hinnata ning vajadusel muuta 50 aastat tagasi loodud süsteemi, mis oli algselt mõeldud üksnes nelja keele jaoks;

2.   tuletab meelde, et Euroopa koolide põhikirja konventsiooni kohaselt rajati Euroopa koolid Euroopa asutuste nõuetekohase toimimise tagamiseks eesmärgiga anda Euroopa ühenduste töötajate lastele ühist haridust, ning konventsiooni kohaselt võivad koolides käia ka teised lapsed kuratooriumi poolt kindlaksmääratud piirides;

Detsentraliseeritud asutused ja uued liikmeriigid

3.   arvab, et kõigi detsentraliseeritud asutuste tööpaikade küsimuses tuleb kiiresti lahendus leida; kahetseb, et sellist lahendust ei olnud leitud ajaks, mil asutuste tööpaigad kindlaks määrati, välja arvatud Euroopa Toiduohutusameti puhul Parmas;

4.   usub, et liikmesriik, kuhu on paigutatud mõni uus detsentraliseeritud asutus, peab võtma suurema rahalise vastutuse selle asutuse töötajate laste eest ja et kõigi uute tööpaikade jaoks tuleb leida sobivad lahendused; usub, et neil juhtudel on Euroopa koolidel mõistlik teha koostööd piirkondlike või kohalike koolidega, mis võiksid pakkuda Euroopa küpsustunnistuse saamiseks sobilikku õppekava; usub, et sellise koostöö eesmärk peaks olema edendada hariduse kvaliteeti ja Euroopa integratsiooni, säilitada keelelist mitmekesisust ja hõlbustada tööjõu liikuvust;

5.   nõuab, juhul kui vajalikud nõuded on täidetud, uute liikmesriikide keelerühmade kiiret rajamist ning õpilastele emakeelse hariduse võimaldamist;

6.   kutsub komisjoni üles uurima võimalust rajada Euroopa koole uutes liikmesriikides;

Euroopa koolide süsteemi rahastamine tulevikus, 3. kategooria õpilased ning väikesed koolid

7.   arvab, et ühenduste tasakaalustav panus ei tohi kujuneda tähtajatuks kohustuseks; peab enesestmõistetavaks, et Euroopa koolide süsteem suudab teostada tõhusat eelarveplaneerimist ja -kontrolli ning pakkuda head kvaliteedi ja hinna suhet; kinnitab arvamust, et igale koolile kavandatud eelarveeraldised peaksid arvesse võtma kooli suurust ja vajadusi ning koolid peaksid näitama, et kavatsevad kasutada eelarveeraldisi nii tõhusalt kui võimalik;

8.   rõhutab siiski, et ühenduste panuse iseloom koolide eelarvesse on selgesti määratletud Euroopa koolide põhikirja konventsiooni artikli 25 lõikes 2; lükkab seetõttu tagasi Euroopa koolidele antavate ühenduste toetuste piirmäära kehtestamise komisjoni poolt seniks, kuni kuratoorium esitab koolide järgmise majandusaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni;

9.   arvab, et praegune süsteem, mille kohaselt liikmesriikide panus on otseselt seotud Euroopa koolidesse lähetatud õpetajate arvuga, ei ole õiglane ning et uurida tuleks alternatiivsete rahastamisviiside võimalusi;

10.   usub siiski, et praegune süsteem, mille kohaselt liikmesriik määrab õpetajad ja maksab neile vastava riikliku palga, tagab Euroopa koolidele juurdepääsu nende riikide õpetajate erialastele teadmistele ja on vahend liikmesriikide rahalise toetuse tagamiseks;

11.   märgib, et õppemaks, mida vanemad tasuvad 3. kategooria õpilaste eest, on alates 2002. aastast oluliselt suurenenud ja selle tulemusena on kasvanud koolide sissetulek ning ühenduste eelarvest makstavad toetused on seetõttu vähem suurenenud; märgib veel, et nimetatud õppemaksud ei kata kõiki õpilaste õpetamiseks tehtavaid kulutusi; arvab siiski, et 3. kategooria õpilaste vanemad ei peaks maksma ülemäära suurenenud õppemaksu ülejäänud õppeaja eest Euroopa koolide süsteemis;

12.   palub komisjonil avaldada oma esindaja kaudu kuratooriumis survet 3. kategooria õpilaste vastuvõtmiseks selgete, üksikasjalike ja avalikult kättesaadavate vastuvõtukriteeriumide kehtestamiseks ja avaldamiseks; nõuab tungivalt, et 3. kategooria õpilasi vastu võtvate koolide haldusnõukogud teavitaksid niisuguste kriteeriumide kehtestamisest oma aastaaruandes;

13.   kordab oma nõuet, et kuratoorium revideeriks kriteeriume, mis ta on kehtestanud konkreetsetes koolides konkreetsete keelerühmade avamisele, pidamisele ja sulgemisele, et oleks välistatud Euroopa Liidu mõne ametliku keele igasugune diskrimineerimine;

14.   kutsub komisjoni üles võimalikult kiiresti avaldama tellitud välisuuringut nelja kooli (Bergeni, Culhami, Karlsruhe ja Mol'i) tulevikuväljavaadete kohta;

Parem juhtimine ja haldus

15.   usub, et Euroopa koolide ja nendes õppivate õpilaste arvu kasvu arvestades peaks kuratooriumi ülesanneteks olema peamiselt strateegiliste eesmärkide seadmine, järelevalve ja revisjon; usub, et iga kooli üksikasjalike juhtimisküsimustega peaks esmajärjekorras tegelema selle kooli haldusnõukogu ning et iga kooli peaks selle tegevuse osas ja rahandusküsimustes käsitlema iseseisva üksusena;

16.   arvab, et ülaltoodust tulenevalt peaks iga kooli haldusnõukogule andma kuratooriumi sätestatud strateegiliste eesmärkide raames õiguse kontrollida kooli rahandus- ja haldusküsimusi;

17.   märgib, et komisjoni tasakaalustav panus moodustab praegu umbes 57% Euroopa koolide süsteemi aastakuludest, samal ajal kui liikmesriikide panus on 22%; usub, et komisjon kui ühenduste esindaja peaks kuratooriumis omama hääleõigust vastavalt ühenduste panusele eelarvesse ning et komisjon peaks iga kuratooriumi koosoleku järel Euroopa Parlamendile aru andma;

18.   palub komisjonil avaldada kuratooriumile survet hea haldustava eeskirja koostamiseks ja selgitada kaebustekogu pädevusi;

19.   võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku kahe uue asutuse loomise kohta, millest üks on koolide rahandusküsimuste ja tegevuse juhtimiseks ja teine õppekava ja eksamisüsteemi inspekteerimiseks ning õpetajate hindamiseks; usub, et tuleb säilitada üks haldusorgan, mis on volitatud vastu võtma kogu koolide süsteemi puudutavaid otsuseid ning on nõus vastutama vahel konfliktse rahandus- ja haridusaspekti tasakaalustamise eest;

20.   nõuab, et lapsevanemad ja teised sidusrühmad, näiteks töötajad ning õpilased, oleksid piisaval määral esindatud nii kuratooriumis kui koolide haldusnõukogudes;

Õppekava ja haridust puudutavad küsimused
a)Klasside suurused

21.   arvab, et eel-, põhi- ja keskkooliklassid, kus õpetab üks kvalifitseeritud õpetaja, ei tohiks olla suuremad kui 30 õpilast; arvab samuti, et alates 2008. aastast peaks eel- ja põhikooliklassides olema maksmimaalselt 25 õpilast; kutsub kuratooriumi üles kehtestama eelnimetatud põhimõte;

22.   palub komisjonil julgustada koefitsentide määramist erivajadustega laste ning laste suhtes, keda õpetatakse peamiselt emakeelest erinevas keeles (I keel) ning tagada nende koefitsentide rakendamine klassi suuruse arvestamisel;

23.   kutsub komisjoni tungivalt üles koostöös vastavate liikmesriikidega leidma kiiresti lahendusi mõnede koolide ülekoormatusele, mis tingib õpetamise kvaliteedi halvenemise; nõuab tungivalt, et kuratoorium võtaks kohe meetmed Brüsseli ja Luxembourg'i koolide ülekoormatuse vastu; juhib tähelepanu Euroopa koolide tööks vajalike rajatiste ja infrastruktuuri edasiarendamise asjakohase ja õigeaegse planeerimise vajalikkusele;

24.   kutsub komisjoni üles esitama usaldusväärset statistikat selle kohta, kui suur vajadus on kõikides Euroopa koolides erivajadustega õpilastele antava hariduse järele, ja nõuab tungivalt, et kuratoorium korraldaks kõikides Euroopa koolides uuringu erivajadustega laste, sealhulgas füüsilise ja/või vaimse puudega laste, õpetamise kohta; palub kuratooriumil koostada pakutava õppe miinimumstandardid, kontrollida juurdepääsetavust Euroopa koolidele, et tagada hoonete ehitusviisi ja kujunduse sobivus füüsilise puudega lastele, ning võtta tarvitusele kõik muud meetmed, mis on vajalikud kõikide erivajadustega laste toetamiseks;

25.   kutsub komisjoni ja Euroopa koolide kuratooriumi üles suurendama raha, personali ja erialaste teadmiste kujul olevate vahendite eraldamist, et pakkuda erivajadustega lastele esmaklassilist haridust ning toetada igakülgselt integreeritud õppe kontseptsiooni nagu teisteski koolides üle Euroopa; kutsub kuratooriumi üles uurima võimalikke alternatiive laste jaoks, kes ei ole võimelised sulanduma tavakooliklassidesse;

26.   arvab, et kui tahetakse, et erivajadustega õpilased saaksid Euroopa koolides pakutavast haridusest kasu, tuleb koolides luua asjaomaste õpetajate, õpilaste ja lastevanemate abistamiseks eriväljaõppe saanud erialaülesed meeskonnad (nt koolipsühholoogid, logopeedid ja keeleterapeudid);

27.   nõuab, et üks suurematest Euroopa koolidest algataks katseprojekti, mille käigus luuakse erivajadustega laste õpetamist toetav keskus, mis hõlmaks kvalifitseeritud ja vastava kogemusega personali ning sobivat õppematerjali (raamatud, arvutitarkvara) ning mille ülesandeks oleks vajaliku erialase nõustamise ja materjalide kättesaadavaks tegemine nendele õpetajatele, kes õpetavad erivajadustega lapsi; nõuab, et 2006. aasta eelarves nähtaks ette vahendid selle projekti tarbeks;

28.   palub komisjonil teha kõik endast olenev, et kuratoorium saaks 2007/08 kooliaasta alguseks kehtestada Euroopa küpsustunnistusele vastava alternatiivse koolilõputunnistuse õpilastele, kes soovivad omandada kutsesuunitlusega haridust;

29.   kordab oma veendumust, et suurenev üliõpilasvahetus Euroopa ülikoolide vahel, maailmamajanduse globaliseerumine ning Euroopa küpsustunnistuse suur sisemine väärtus õigustavad Euroopa küpsustunnistuse laiemat levitamist ja selle täielikku tunnustamist liikmesriikide ja kolmandate riikide ülikoolide poolt;

30.   kutsub seetõttu liikmesriikide pädevaid asutusi üles kontrollima Euroopa küpsustunnistuse väljaspool Euroopa koolide süsteemi laiema levitamise häid külgi, mille puhul tuleb siiski asjakohaselt tagada lõputunnistusele kehtestatud kvaliteedinormidest kinnipidamine;

o
o   o

31.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Kontrollikojale, Euroopa Ühenduste Kohtule, majandus- ja sotsiaalkomiteele, regioonide komiteele, Euroopa koolide kuratooriumile ning liikmesriikide valitsustele.

(1) EÜT L 212, 17.8.1994, lk 3. (2) ELT C 31 E, 5.2.2004, lk 91. (3) Dokument 1612-D-2004-en-1; http://www.eursc.org/SE/htmlEn/IndexEn_home.html