– võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni;
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 11 lõiget 1 ja EÜ asutamislepingu artiklit 177, mis käsitlevad inimõiguste edendamist ühise välis- ja julgeolekupoliitika ühe eesmärgina;
– võttes arvesse 28. novembri 1995. aasta Barcelona deklaratsiooni;
– võttes arvesse 15. märtsil 2005. aastal Euroopa Liidu ja Vahemeremaade Parlamentaarse Assamblee poolt Kairos vastu võetud resolutsiooni;
– võttes arvesse oma eelnevaid resolutsioone Süüria kohta;
– võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,
A. arvestades, et praeguse presidendi Bachar al-Assadi võimuletulek äratab Süürias uusi lootusi ning on edasiminekuks avatuse suunas Süüria poliitilises süsteemis, milles aastaid on domineerinud Baath partei;
B. arvestades, et Euroopa Parlament ja tema president on juba korduvalt sekkunud, et vabastataks kaks parlamendiliiget Riad Seif ja Mamun al-Humisi, kes murettekitavates tingimustes on oma vanglakaristusest juba kolmveerandi ära kandnud;
C. arvestades, et tsiviilisikutest aktivistid Hasan Zeino, Yassin al-Hamwi ja Muhammad Ali al-Abdullah peavad ilmuma sõjakohtu ette Homsis ja Damaskuses, süüdistatuna "keelustatud organisatsiooni väljaannete omamises", "salaühingu loomises", "riiklike haldusorganite laimamises" ja muus sellises;
D. arvestades, et Haytham al-Hamwi, Yassin al-Hamwi poeg, vahistati 2003. aastal, teda koheldi vääralt ning talle mõisteti pärast arvatavalt ebaõiglast kohtuprotsessi (vastavalt usaldusväärsetele allikatele) neli aastat vanglakaristust;
E. arvestades, et tõsine väärkohtlemise oht ähvardab Riad al-Hamoodi, kurdi kodanikuühiskonna aktivisti, araabia keele õpetajat ja tsiviilühiskonna taastamise komiteede aktiivset liiget, kes vahistati 4. juunil 2005. aastal pärast matusekõnet islami õpetlasele, kes suri vahi all olles üksikvangistuses kummalistel asjaoludel;
F. arvestades, et 2005. aasta juulis väljendas ÜRO Inimõiguste Komisjon muret "takistuste pärast, mida tehakse inimõiguste valitsusväliste organisatsioonide registreerimiseks ja vabaks tegutsemiseks" Süürias ning "inimõiguste kaitsjate hirmutamise ja tagakiusamise" pärast;
G. arvestades, et inimõiguste austamine on Euroopa – Vahemeremaade partnerluse võtmeelement,
1. nõuab tungivalt, et Süüria ametivõimud vabastaksid viivitamatult Riad Seifi ja Mamun al-Humsi;
2. kutsub Süüria ametivõime üles tagasi võtma kõik süüdistused Hasan Zeino, Yassin al-Hamwi ja Muhammad Ali al-Abdullahi vastu, kel seisab ees kohtuprotsess sõjakohtu ees;
3. kutsub Süüria ametivõime üles:
a)
tagama, et kinnipeetavaid koheldakse hästi, et neid ei piinata ega kohelda muul moel vääralt;
b)
ratifitseerima piinamise ning muul julmal, ebainimlikul või alandaval viisil kohtlemise või karistamise vastase konventsiooni;
c)
tagama, et kinnipeetud või vangistatud isikutele võimaldatakse viivitamatult, regulaarselt ja piiranguteta kohtuda oma advokaatide, arstide ja pereliikmetega;
4. juhib tähelepanu sellele, et inimõiguste austamine on oluline komponent ELi - Süüria mistahes tulevases assotsiatsioonilepingus;
5. kutsub komisjoni, nõukogu ja üksikuid liikmesriike tegema Süüria ametivõimudele selgeks, et praegu läbirääkimiste staadiumis olev leping sisaldab inimõiguste klausleid, mis on Euroopa - Vahemeremaade partnerluse väga oluliseks osaks, ning ootab Süüria ametivõimudelt konkreetseid edasiminekuid selles vallas;
6. kutsub üles moodustama assotsiatsioonilepingu raames Süüriaga inimõiguste allkomisjoni, nagu seda on tehtud Jordaania ja Marokoga, et arendada struktureeritud dialoogi inimõiguste ja demokraatia teemal; usub, et selline allkomisjon saab võtmeelemendiks vastavas tegevuskavas; rõhutab kodanikuühiskonnaga konsulteerimise tähtsust ja selle kaasamist allkomisjoni töösse, et paremini jälgida inimõiguste olukorda; rõhutab samuti vajadust kaasata Euroopa Parlament selle allkomisjoni jälgimisse ja töösse;
7. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning Süüria valitsusele ja parlamendile.