Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni mitteametlikke dokumente "ELi ettevõtjate ühine konsolideeritud tulumaksubaas" ning "Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate koduriigipõhine maksustamine", mis on välja antud 7. juulil 2004 ja esitatud majandus- ja rahandusministrite nõukogu 10. ja 11. septembri 2004. aasta mitteametlikul istungil;

–   võttes arvesse majandus- ja rahandusministrite nõukogu 10. ja 11. septembri 2004. aasta mitteametlikku istungit Scheveningenis;

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ning majandus- ja sotsiaalkomiteele – "Maksutõketeta siseturu suunas: strateegia äriühingutele konsolideeritud tulumaksubaasi loomiseks nende EL-i piires toimuvas tegevuses" (KOM(2001)0582);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ning majandus- ja sotsiaalkomiteele – "Maksutõketeta siseturg. Saavutused, käimasolevad algatused ning eesseisvad ülesanded" (KOM(2003)0726);

–   võttes arvesse komisjoni presidendi Barroso kokkuleppel asepresident Verheugeniga 2. veebruaril 2005. aastal esitatud teatist kevadisele Euroopa Ülemkogule – "Koostöö majanduskasvu ja töökohtade nimel. Lissaboni strateegia uus algus" (KOM(2005)0024);

–   võttes arvesse komisjoni presidendi Barroso kokkuleppel asepresident Verheugeniga ja liikmete Almunia ja Spidlaga 12. aprillil 2005. aastal esitatud teatist majanduskasvu ja töökohtade loomise komplekssete suuniste kohta (2005−2008) koos komisjoni soovitusega liikmesriikide ja ühenduse majanduspoliitika üldsuuniste kohta ning ettepanekuga võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (KOM(2005)0141 2005/0057(CNS));

–   võttes arvesse oma 14. märtsi 2002. aasta resolutsiooni, mis käsitleb komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ning majandus- ja sotsiaalkomiteele maksupoliitika kohta Euroopa Liidus(1),

–   võttes arvesse oma 16. detsembri 2003. aasta seisukohta seoses ettepanekuga võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 90/435/EMÜ eri liikmesriikide emaettevõtjate ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta(2);

–   võttes arvesse oma 10. märtsi 2004. aasta seisukohta seoses ettepanekuga võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse 23. juuli 1990. aasta direktiivi 90/434/EMÜ eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jagunemise, varade üleandmise ja aktsiate või osade asendamise puhul rakendatava ühise maksustamissüsteemi kohta(3);

–   võttes arvesse nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta määrust (EÜ) nr 2157/2001 Euroopa äriühingu põhikirja kohta(4);

–   võttes arvesse nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta direktiivi 2001/86/EÜ, millega täiendatakse Euroopa äriühingu põhikirja töötajate kaasamise suhtes(5);

–   võttes arvesse Deloitte'i ELi maksutöörühma 18. augusti 2004. aasta uurimust, milles analüüsitakse võimalikke konkurentsi- ja diskrimineerimisprobleeme seoses ELi maksukonsolideerimise skeemiga Euroopa äriühingu põhikirja tarvis (Taxud/2003/DE/305);

–   võttes arvesse komisjoni 10. septembri 2004. aasta uuringut Euroopa maksude kohta(6);

–   võttes arvesse Austria Majandusteaduse Instituudi uuringut "Kavandatava siseturul osutatavaid teenuseid käsitleva direktiivi mõju maksude sissenõudmisele ja maksutuludele ELi liikmesriikides", mille tellis Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi majandus- ja teaduspoliitikadirektoraat A (projekt nr IP/A/ECON/ST/2004-33);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A6-0386/2005);

A.   arvestades, et Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 94 näeb ette liikmesriikide õigusaktide, määruste ja haldussätete ühtlustamise, mis puudutavad siseturu toimimist;

B.   arvestades, et kevadisel Euroopa Ülemkogul 2005. aasta märtsis seadis Euroopa Liit paika teadmistel, konkurentsil, kasvul ja tööhõivel põhineva Lissaboni strateegia uuendamise põhijooned,

C.   arvestades, et uute komplekssete suuniste kohaselt on äriühingute maksustamisest siseturu nõuetekohast toimimist segavate tõkete kõrvaldamine üks peamisi vahendeid Euroopa ettevõtjate konkurentsivõime tugevdamiseks;

D.   arvestades, et nähtused nagu majandusintegratsioon, ümberkorraldamine, äriühingute piiriülesed ühinemised ning tihenenud rahvusvaheline konkurents tingivad vajaduse ületada siseturu lõplikku väljakujundamist ja majanduskasvu blokeerivad maksutõkked;

E.   arvestades, et erinevate maksubaaside olemasolu takistab äriühingute piiriülest tegevust ja vähendab haldusalast ning majanduslikku tõhusust;

F.   arvestades, et 25 erineva maksusüsteemi olemasolu ei põhjusta mitte üksnes piiriüleselt tegutsevate Euroopa äriühingute kulude suurenemist ja tõhususe vähenemist, vaid ühtlasi toob liikmesriikidele kahju seoses pettuste, makse silmas pidades rakendatud üleandehindade ja maksudest kõrvalehoidumisega ning tekitab mitmeid maksuseadusega seotud probleeme;

G.   arvestades, et konkurentsimoonutusi põhjustavatele teguritele tuleb vastu astuda ja arvestades, et nõuetekohaselt toimiv siseturg peab looma ettevõtjatele võrdse mänguruumi;

H.   arvestades, et äriühingute maksustamise küsimus siseturu piires on oluline ka õiguslikult, nagu näitab õigusvaidluste ja kohtumenetluste kasvav arv selles valdkonnas; arvestades, et Euroopa Ühenduste Kohtu otsustes, mis käsitlevad äriühingute maksustamise korda liikmesriikides, on ikka uuesti kinnitatud diskrimineerimise ja piiramise keeldu ja arvestades, et on vaja lahendada õiguslik ebakindlus seoses asjaoluga, et ettevõtjate ühine konsolideeritud tulumaksubaas (common consolidated corporate tax base, CCCTB), mis võidakse tõhustatud koostöö raames vastu võtta, võib kohalduda ka sellistes riikides asutatud ettevõtjatele ja filiaalidele, mis CCCTBd vastu võtta ei soovi;

I.   arvestades, et komisjoni lähenemisviis ühise konsolideeritud tulumaksubaasi sisseseadmisele on täiesti tasakaalustatud, pakub kõige asjakohasemat lahendust suurtele äriühingutele ja seda tuleb käsitleda kui esmatähtsat meedet, mida äriühingute maksustamisel Euroopa tasandil rakendada; arvestades, et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate koduriigipõhine maksustamine võib aidata ettevõtjate tegevust lihtsustada, tingimusel, et liikmesriigid sõlmivad vajalikud kahe- või mitmepoolsed konventsioonid;

J.   arvestades, et ettevõtjate ühise konsolideeritud tulumaksubaasi eesmärk peaks olema piiriüleselt tegutsevate ja vähemalt kahes liikmesriigis asuvate ettevõtjate jaoks Euroopa tasandil ühise maksubaasi loomine, mis oleks tõhusam, läbipaistvam ja tõhusa Euroopa ühisturu kontekstis investeeringusõbralikum;

K.   arvestades, et komisjoni ettepanek koduriigipõhise maksustamise alusel toimuvaks katseprojektiks võib olla praktiline ja tõhus vahend eeskirjade täitmisega seotud kulude vähendamiseks ning maksu- ja haldustõkete kõrvaldamiseks, mis vastavate liikmesriikide võrreldavalt tõhusa maksustamise tasemega valdkondades väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tegevust mõjutavad, ning arvestades, et sellise süsteemiga seatakse sisse olulised lihtsustused, mille tulemusel väikese või keskmise suurusega ettevõtja omanik peab kogu siseturu piires tegutsemiseks teadma ja rakendama üksnes riiklikke maksueeskirju;

L.   arvestades, et ühise konsolideeritud tulumaksubaasi loomisel ei ole mingit mõtet, kui see ei ole tõhus, läbipaistev ja konkurentsivõimeline;

1.   märgib, et siseturul tegutsevaid Euroopa ettevõtjaid takistavad maksutõkked, topeltmaksustamise probleemid ning eeskirjade täitmisega seotud suured kulud, kui nad teise liikmesriiki investeerivad või seal tegutsevad;

2.   juhib tähelepanu sellele, et tõkked, mis tulenevad Euroopa Liidus piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate suhtes rakendatavatest erinevatest riiklikest ettevõtjate maksubaasidest, pärsivad majanduskasvu ja äriühingute konkurentsivõimet nii sise- kui ka rahvusvahelisel turul;

3.   kinnitab, et liikmesriikide vahel on vaja tihedamat koostööd äriühingute maksustamise vallas, et kõrvaldada maksutõkked seoses selliste konkreetsete küsimustega nagu:

4.   kinnitab vajadust Lissaboni strateegiale vastavaks ettevõtjate maksubaaside reformiks siseturul tegutsevate äriühingute suhtes, et tagada ettevõtjate võrdne kohtlemine, halduskorralduse lihtsustamine ja kulude vähendamine ning soodustada suuremaid investeeringuid, ettevõtjate konkurentsivõimet, kasvu ja töökohtade loomist;

5.   tervitab komisjoni uusi ettepanekuid, mis puudutavad ettevõtjate ühise konsolideeritud tulumaksubaasi sisseseadmist Euroopa tasandil suurte äriühingute jaoks ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate koduriigipõhise maksustamise süsteemi katselist kasutuselevõtmist, ning võtab teadmiseks CCCTB töörühma loomise;

6.   kahetseb, et mõned liikmesriigid tõrguvad endiselt maksuasjades tihedamat koostööd tegemast, eriti seoses äriühingute suhtes rakendatavate maksubaasidega, pidades silmas, et äriühingute maksustamise kooskõlastamine liikmesriikide vahel on üks komplekssetes suunistes ettenähtud vahendeid;

Ettevõtjate ühine konsolideeritud tulumaksubaas Euroopa tasandil

7.   rõhutab, kui tähtis on vastu võtta ühine konsolideeritud tulumaksubaas, mis vastab siseturu suurema integreerumise nõudele; toetab komisjoni ettepanekut ning on veendunud, et vähemalt kahes liikmesriigis asuvate äriühingute ühise konsolideeritud tulumaksubaasi kehtestamine – mis võimaldab maksustatava tulu kindlakstegemist vastavalt Euroopa tasandil määratletud ühtsele reeglistikule ning on kohaldatav äriühingute rühma suhtes – on parim viis tõhusalt lahendada maksutõkkeid, mis takistavad äriühingute piiriülest tegevust;

8.   kinnitab veel kord, et ettevõtjate ühise konsolideeritud tulumaksubaasi kehtestamine ei piira kuidagi liikmesriikide põhilisi eelisõigusi maksuasjades, eriti nende õigust kehtestada riiklikud ettevõtjate tulumaksumäärad; on samas veendunud, et tulumaksubaasi ühtlustamine loob tingimused läbipaistvamaks riiklikuks ja maksupoliitikaks ning võimaldab kapitali parimal viisil kasutada, aidates seega Lissaboni eesmärke saavutada;

9.   kordab, et ettevõtjate ühise konsolideeritud tulumaksubaasi loomise eesmärgid Euroopa Liidu tasandil on:

10.   on veendunud, et parim viis tagada ettevõtjate ühise konsolideeritud tulumaksubaasi loomine Euroopa tasandil on määratleda ühisnormide raamistik, võttes aluseks kaks teineteist täiendavat põhielementi: ühise maksubaasi loomine vastavalt Euroopa eeskirjadele ning sellise konsolideerimismeetodi ja asjaomaste liikmesriikide vahel maksubaasi jaotamist käsitleva meetodi väljatöötamine, mis võimaldab äriühingutel tasaarvestada ja ühendada kasumit ja kahjumit kogu Euroopa Liidu piires;

11.   arvab, et Euroopa tasandil ettevõtjate ühise konsolideeritud tulumaksubaasi kehtestamise eesmärgi võib saavutada ka tõhustatud koostöömehhanismi kaudu, juhul kui liikmesriigid ühise nõusolekuni ei jõua; rõhutab, et tõhustatud koostöömehhanism, kuigi see on liikmesriikide ühise nõusolekuga võrreldes paremuselt teine võimalus, laseb suurel enamusel liikmesriikidest siseturu ühise ettevõtjate maksustamise raamistiku alal edasi liikuda, andes ülejäänutele võimaluse sellega hiljem ühineda;

12.   toetab järkjärgulist lähenemisviisi, mille puhul esialgu seatakse sisse vabatahtlik ühine konsolideeritud maksubaas – jättes ettevõtjatele võimaluse valida olemasolevate riiklike maksubaaside ja Euroopa maksubaasi vahel – millele järgneb keskmise tähtaja möödumisel hinnangu andmine, et selgitada kohustuslikule ühisele konsolideeritud maksubaasile ülemineku kohasust;

13.   arvab, et Euroopa Liidu õigusnormides, millega seatakse sisse ühine konsolideeritud maksubaas, tuleb sätestada vähemalt:

14.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid parandaksid omavahelist koostööd maksuküsimustes, ning tunnistab, kui tähtis on eesmärk pakkuda piisavalt kaitset liikmesriikide õigustatud finantshuvidele, eriti võimele nõuda sisse maksutulu, kasutades õiglast, läbipaistvat, proportsionaalset ja heakskiidetud jaotusmehhanismi;

15.   palub komisjonil hiljem, pärast tagajärgede analüüsimist hinnata, kui soovitatav on rakendada ühisel konsolideeritud maksubaasil põhinevat maksukorraldust Euroopa äriühingu põhikirja suhtes;

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate koduriigipõhise maksustamise süsteem

16.   märgib, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ei suuda siseturu eeliseid täielikult ära kasutada ning nende kasvupotentsiaali turgudel ja piiriüleses tegevuses ja võimet seada oma tegevus sisse teistes liikmesriikides takistavad halduskorralduse keerukusest ja erinevate riiklike maksusüsteemide nõuete täitmisega seotud suurtest kuludest tulenevad tõkked, mis mõjutavad VKEsid oluliselt rohkem kui suuri äriühinguid;

17.   arvab, et koduriigipõhise maksustamise süsteem võib juhul, kui liikmesriikide vahel sõlmitakse kahe- või mitmepoolsed lepingud, milles sätestatakse kõik tehnilised küsimused ja kehtestatakse kahjuliku maksukonkurentsi vältimiseks asjaomaste riiklike eelarveasutuste vahel eelarvetulu jagamise mehhanism, kujutada endast olulist lihtsustust VKEde piiriüleses tegevuses; toetab komisjoni ettepanekut katseprojektiks kõnealuse süsteemi põhjal, mis võimaldab VKEdel arvutada nii emaühingu kui ka kõigi projektis osalevate teistes liikmesriikides asuvate filiaalide ja tütarühingute maksustatava tulu vastavalt nende koduriigis kehtivatele maksueeskirjadele;

18.   juhib tähelepanu sellele, et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamine on uue Lissaboni strateegia ning innovatsiooni ja konkurentsivõime raamprogrammi (2007−2013) tähtis eesmärk, ning on veendunud, et katseprojekt võib soodsalt mõjutada VKEde püsimajäämist ja konkurentsivõimet nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil;

19.   taunib tõsiasja, et liikmesriigid ei näita üles vajalikku huvi ja pühendumust väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tegevust takistavatest maksutõketest vabanemiseks ega tee mingit katset komisjoni esitatud katseprojekti rakendada; nõuab tungivalt, et liikmesriigid, eriti need, kellel on majanduslikult integreerunud piiriüleseid alasid, katseprojektiga ühineksid ja seega pakuksid väärtuslikke, edaspidi kasutatavaid kogemusi;

o
o   o

20.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 47 E, 27.2.2003, lk 591. (2) ELT C 91 E, 15.4.2004, lk 84. (3) ELT C 102 E, 28.4.2004, lk 569. (4) EÜT L 294, 10.11.2001, lk 1. (5) EÜT L 294, 10.11.2001, lk 22. (6) Uuring Euroopa maksude kohta, töödokument nr 3/2004.