Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A6-0378/2005),

A.   arvestades, et edukalt toimiva siseturu eelduseks on tarbijakaitse ja tarbijate usalduse kõrge tase;

B.   arvestades, et siseturg on hindade alandamise ja valikute laiendamise kaudu andnud ELi tarbijaile käegakatsutavat kasu;

C.   arvestades, et ELis on kümme uut liikmesriiki, millest enamikus on tarbijakaitse suhteliselt uus valdkond,

1.   märgib rahuloluga, et üldiselt on tarbijakaitse kümnes uues liikmesriigis arenenud positiivselt ja tõstnud standardeid, ehkki teha on veel palju;

2.   rõhutab, et siseturg ei toimi nõuetekohaselt, kui tarbijad on mõnedes liikmesriikides halvemini kaitstud kui teistes; tuletab seetõttu meelde, et kõrge ja ühtlane tarbijakaitse tase kõikide liikmesriikide lõikes edendab piiriüleseid tehinguid ja tagab tarbijate kasusaamise siseturust;

3.   tuletab ühtlasi meelde EÜ asutamislepingu artikli 153 olulisust, mis lubab liikmesriikidel säilitada või kehtestada rangemaid kaitsemeetmeid;

4.   kutsub komisjoni üles korraldama sõelumist, et uurida üksikasjalikult uute liikmesriikide tarbijaorganisatsioonide ja tarbijapoliitika struktuuri;

Õigusraamistik

5.   tervitab uute liikmesriikide häid tulemusi ühenduse õigustiku ülevõtmisel; rõhutab aga, et ühenduse õigusakte tuleb ka praktikas tulemuslikult kohaldada ja jõustada; kutsub üles uute liikmesriikide valitsusi üle vaatama kõiki olemasolevaid vahendeid ja meetodeid, et kindlaks teha abinõud tarbijakaitset käsitlevate õigusaktide tõhusaks kohaldamiseks ja jõustamiseks praktikas;

6.   nõuab uutes liikmesriikides turujärelevalve tugevdamist nii, et nendel turgudel käibivad kaubad ja teenused vastaksid kõrgetele ohutusnormidele ning et kõik defektsed või ohtlikud tooted kõrvaldataks kiiresti turult;

7.   juhib tähelepanu sellele, et lapsed kui tarbijad on sageli puudulikult kaitstud toodete eest, mis võivad kahjustada nende tervist ja heaolu; palub liikmesriikidel ja komisjonil pöörata peatähelepanu laste ja teiste kaitsetute elanikerühmade tarbijakaitse tugevdamisele;

8.   kutsub komisjoni üles toetama nii vanade kui uute liikmesriikide järelvalveorganite töö parandamist ja nendevahelise koordineerimise – sealhulgas vastastikuse piiriülese koostöö – edendamist;

9.   tervitab komisjoni ettepanekut vaadata läbi, ajakohastada ja lihtsustada olemasolevat tarbijakaitse alast õigustikku, mis võib osutuda oluliseks vahendiks ühenduse tarbijakaitse alaste õigusaktide rakendamisel ja lisaks aitaks tarbijatel kogu ELi piires, sealhulgas ka piiriüleselt oma õigusi tulemuslikumalt kasutada;

10.   rõhutab, et ühenduse õigusaktide ülevõtmine ei vii automaatselt nende rakendamise kui selliseni ning et õigusaktide edukaks rakendamiseks peavad tarbijad teadma oma õigusi ning olema valmis ja suutelised tegutsema "poliitiliste tarbijatena";

11.   tervitab komisjoni ettepanekut täiendada ja ajakohastada teaduslikke baasteadmisi ja tarbijate kemikaalidega kokkupuutumise hindamise vahendeid, pidades muu hulgas silmas üldist tooteohutust, ning aidata kaasa kemikaalide registreerimise, hindamise, kasutuse lubamise ja piiramise määruse (REACH) nõuete kohaldamisele;

Tarbijakultuur

12.   rõhutab, et tarbijate kõrgel teadlikkusel põhineva tarbijakultuuri loomine on olemasoleva õigusliku raamistiku paremaks jõustamiseks ja kohaldamiseks hädavajalik, ning rõhutab tarbijaorganisatsioonide, tarbijakaitsega tegelevate asutuste ja ettevõtjate liitude ülitähtsat osa sellise tarbijakultuuri tugevdamisel;

13.   on teadlik asjaolust, et uutes liikmesriikides on tarbijate teadlikkus oluliselt madalam, sest seal suruti aastakümneid maha sõnavabadust ja ühinemisvabadust; juhib tähelepanu sellele, et tarbijakultuuri saab arendada üksnes siis, kui tarbijate teadlikkust nende õigustest süstemaatiliselt tõstetakse ja samaaegselt oluliselt hõlbustatakse vastavate õiguste kasutamist; kutsub seetõttu komisjoni üles välja töötama konkreetset strateegiat, et toetada tarbijakultuuri arendamist uutes liikmesriikides;

Tarbijaorganisatsioonid

14.   kutsub komisjoni üles hindama võimalust määratleda ühenduse tasandil "representatiivse tarbijaühenduse või -organisatsiooni" mõiste parameetrid, tagamaks ELi tarbijate nõuetekohase ja sõltumatu esindatuse;

15.   kutsub vanu liikmesriike üles täitma jätkuvalt oma kohustust toetada tarbijaorganisatsioone;

16.   märgib, et enamikus uute liikmesriikide tarbijaorganisatsioonidest töötavad peamiselt vabatahtlikud ja et neil puuduvad sageli rahalised vahendid; kutsub seetõttu uusi liikmesriike üles tagama tarbijaid esindavate organisatsioonide piisava rahastamise, säilitades samas nende sõltumatuse;

17.  17 juhib tähelepanu sellele, et uutes liikmesriikides ei ole valitsusvälistel mittetulundusorganisatsioonidel reeglina vajalikku omakapitali, et vahendite kogumine ei ole piisavalt arenenud ning et tarbijad ei ole valmis toetama oma taskust tarbijaorganisatsioone, sest püsib endiselt arvamus, et riik üksi vastutab tarbijakaitse eest;

18.   märgib, et komisjoni kehtestatud tagastamatu toetuse andmise nõuded on ranged ja uute liikmesriikide tarbijaorganisatsioonidel on raske neid täita, arvestades nende personali kutsealast tausta ja rahastamisprobleeme, mis tihtipeale ei võimalda neil moodustada nõutava rahalise panuse andmiseks vajalikke omavahendeid; kutsub seetõttu komisjoni üles uurima, kas nimetatud nõudeid ei saaks muuta paindlikumaks, sealhulgas uurima küsimust, kas vabatahtlike tööd ei võiks lugeda rahalise panuse osaks;

19.   rõhutab, et tugevad ja sõltumatud tarbijaorganisatsioonid on tulemusliku tarbijakaitsepoliitika alus; kutsub seetõttu tarbijaorganisatsioone üles looma katusorganisatsioone ja tegema omavahel koostööd; kutsub samuti uute liikmesriikide valitsusi üles soodustama jätkuva ja tõhusa rahastamise abil väiksema arvu, kuid tugevamate organisatsioonide loomist;

20.   on seisukohal, et tarbijakaitse kvaliteedi parandamiseks tuleb konkreetseid tarbijaorganisatsioone rahaliselt tugevdada ning teostada nende töötulemuste kvaliteedi objektiivseid ja avalikkusele kättesaadavaid hindamisi; kutsub seepärast komisjoni ja uusi liikmesriike üles tegema tihedat koostööd, et välja töötada nii vastavad finantseeskirjad kui ka nende organisatsioonide töötulemuste mõõdetavad kvaliteedinäitajad;

21.   kutsub uute liikmesriikide valitsusi üles tagama, et tarbijaorganisatsioonidega konsulteeritakse piisavalt poliitilise otsustamisprotsessi kõigis etappides ning tarbijaõiguse rakendamisel;

22.   kutsub uusi liikmesriike ja komisjoni üles töötama välja ja võimaluse korral rahaliselt toetama suutlikkuse tõstmise projekte, et tugevdada uute liikmesriikide tarbijaorganisatsioone mestiprojektide, juhendamisprojektide ja teiste programmide kaudu, et uute ja vanade liikmesriikide organisatsioonid saaksid omavahel teadmisi ja teavet vahetada;

23.   kutsub komisjoni üles toetama tarbijaorganisatsioonide töötajate intensiivseid koolitusprogramme, mis tuleb läbi viia uutes liikmesriikides nende maade ametlikes keeltes ja mille eesmärk on koolitada tarbijakaitseliikumise tulemuslikkuse tõstmiseks mitte üksnes selliste organisatsioonide juhtivtöötajaid, vaid nende heaks töötava personali ja vabatahtlike laia ringi;

Ettevõtjate liidud

24.   ergutab ettevõtjate liite ja riikide valitsusi asuma lahendama uute liikmesriikide paljude ettevõtjate probleemi, mis seisneb tarbijaküsimustega tegelemise tähtsuse ja kasulikkuse alahindamises, tarbijaorganisatsioonide ekslikult vaenlaseks pidamises ning tarbijate teadlikkuse tugevdamise nägemises ohuna ettevõtlusele;

25.   märgib, et uued liikmesriigid peavad ka vastu seisma ebaausale müügipraktikale turustajate poolt vanadest liikmesriikidest, kus seesugune praktika ei ole tavaliselt lubatud, nagu näiteks kasutajate õiguste piiramine kaupade puhul, mis kuuluvad intellektuaalomandi kaitse alla, katsed turustada kolmandatest riikidest toodud kontrollimata kaupu jne;

26.   ergutab uute liikmesriikide ettevõtjate liite tegema tihedat koostööd tarbijaorganisatsioonidega ning looma eetilise äritegevuse vabatahtlikke norme koos läbipaistvate ja tulemuslike jõustamismenetlustega, tarbijate ja äriühingute koolitusprogramme ning õiglasi ja tulemuslikke alternatiivseid vaidluste lahendamise meetodeid; samuti kutsub uusi liikmesriike üles neid algatusi julgustama ja toetama;

Tarbijakaitsega tegelevad asutused

27.   märgib, et uute liikmesriikide tarbijakaitsega tegelevatel asutustel on tarbijakultuuri kujundamisel samuti väga oluline roll;

28.   on seisukohal, et hästitoimiva haldussüsteemi puudumine tarbijakaitse valdkonnas takistab mõningates uutes liikmesriikides tõsiselt tarbijakaitse kõrge taseme saavutamist; nõuab uutelt liikmesriikidelt tungivalt, et nad jätkuvalt arendaksid ja tugevdaksid oma haldussüsteemi tarbijakaitse valdkonnas;

29.   kutsub liikmesriikide tarbijakaitsega tegelevaid asutusi, ettevõtjate liite ja tarbijaorganisatsioone tegema tihedat koostööd tarbijakaitse edendamiseks; märgib, et turu tõrgeteta toimimine on kõigi asjaomaste osapoolte huvides;

Tarbijate teavitamine

30.   tervitab komisjoni poolt Euroopa tarbijakeskuste loomist kõigis uutes liikmesriikides ning Euroopa tarbijapäeviku käivitamist;

31.   soovitab omistada tarbijateadlikkusele kogu Euroopa koolide õppekavades suuremat tähtsust;

32.   kutsub komisjoni üles lisaks olemasolevale abile eraldama vahendeid tegevuse alustamiseks neile keskustele, kes annavad tarbijatele vanade ja uute liikmesriikide vahelist piiriülest teavet, eelkõige piirialadel;

33.   tervitab asjaolu, et komisjon korraldab mitmetes liikmesriikides teadlikkuse tõstmise kampaaniaid ja ärgitab komisjoni pühendama sellele eesmärgile suuremaid rahalisi ja inimressursse;

34.   kutsub komisjoni koos kõigi asjaomaste huvirühmadega üles käivitama strateegilist teavitavat ja harivat kampaaniat tarbijate tulemuslikuks ettevalmistamiseks euro kasutuselevõtuks uutes liikmesriikides; rõhutab, et see kampaania peaks tuginema vanades liikmesriikides euro kasutuselevõtmisel saadud nii positiivsetele kui ka negatiivsetele kogemustele;

35.   soovitab tarbijaorganisatsioonidel uutes liikmesriikides välja anda testiajakirju; kutsub komisjoni ja uusi liikmesriike üles tagama vähemalt esialgu piisava rahastamise ja koolituse, et sellised väljaanded saaksid areneda;

36.   kutsub uusi liikmesriike üles tugevdama tarbijate ja ettevõtjate teavitamist nende õigustest ning tarbijapoliitika olemasolevat õiguslikku raamistikku, eelkõige kasutajasõbralike võrguportaalide loomise teel, samuti teadlikkuse tõstmise kampaaniate, uuringute, konverentside ja teabepunktide kaudu, kasutades riiklikke ja piirkondlikke võrgustikke;

37.   kutsub komisjoni üles töötama välja riiklike tarbijakaitsepoliitikate seiremehhanisme, võrdlusaluseid ja soovitusi, et teha kindlaks parimad tegevustavad, ning töötama välja statistikat, näitajaid ja muid tarbijaile huvipakkuvaid andmeid, sealhulgas hinnavaatlusi ja kvaliteediuuringuid;

Vaidluste lahendamine

38.   kutsub komisjoni ja uusi liikmesriike üles laiendama Euroopa tarbijakeskuste võrgustikku, kaasates sõltumatuid tarbijaorganisatsioone, et anda tarbijaile teavet vaidluste lahendamise olemasolevatest alternatiivsetest meetoditest, samuti õiguslikku nõu ja praktilist abi sel moel kaebuste esitamiseks;

39.   soovitab uutel liikmesriikidel laiendada vaidluste lahendamise alternatiivsete meetodite kasutamist, arendades vastavaid riiklikult toetatavaid meetodeid ning soodustades kaebustega tegelevate eraorganite loomist spetsiifilistes valdkondades;

40.   soovitab komisjonil viia läbi põhjaliku uuringu vaidluste lahendamise alternatiivsete meetoditega tegelevate organisatsioonide olemasolu ja tegevuse kohta, et selgitada välja täiendavate algatuste ja toetuse vajadus ELi tasandil, mis võiksid täiendada Euroopa tarbijakeskuste võrgustikku ning vastata paremini uute liikmesriikide konkreetsetele oludele;

41.   julgustab kõigis liikmesriikides sõltumatute tarbijakaitse agentuuride loomist, kellel on tarbijate huvide kaitsmiseks täielik pädevus algatada riigi kohtutes kohtumenetlusi;

42.   ergutab Euroopa Parlamenti ja nõukogu kui eelarvepädevaid institutsioone kaaluma suuremate rahaliste vahendite eraldamist tarbijakaitse tugevdamiseks uutes liikmesriikides kooskõlas käesoleva resolutsiooniga;

43.   rõhutab, et ELi institutsioonid peaksid jätkuvalt keskenduma tarbijakaitsele uutes liikmesriikides, sest seal on selles vallas ikka veel tõsiseid murettekitavaid probleeme, millele on viidatud käesolevas resolutsioonis;

44.   soovitab, et ELi institutsioonid tähtsustaksid oma õigusloomealases ja õigusloomega mitteseotud tegevuses tarbijakaitse küsimusi, pöörates erilist tähelepanu uute liikmesriikide eriomasele olukorrale; rõhutab, et tarbija- ja tervisekaitse strateegia puhul on eriti oluline arvestada uute liikmesriikide eriomase olukorraga;

o
o   o

45.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.