Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatise eelnõud riikliku regionaalabi suuniste kohta 2007.–2013. aastal (regionaalabi suuniste eelnõu);

–   võttes arvesse komisjoni konkurentsipoliitika peadirektoraadi mitteametlikku dokumenti, mis on mõeldud arutamiseks liikmesriikide ekspertide esimesel mitmepoolsel kohtumisel;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 87 lõiget 3, artiklit 158 ja artikli 299 lõiget 2;

–   võttes arvesse komisjoni teatist: kolmas aruanne majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kohta (KOM(2004)0107);

–   võttes arvesse oma 22. aprilli 2004. aasta resolutsiooni majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kolmanda aruande kohta(1);

–   võttes arvesse oma 12. aprilli 2005. aasta seisukohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu ettepaneku kohta võtta vastu määrus, millega muudetakse Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemise tõttu Euroopa Liiduga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS)(2);

–   võttes arvesse oma 6. juuli 2005. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta(3);

–   võttes arvesse Lissaboni ja Göteborgi strateegiate eesmärke;

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu Barcelona ja Göteborgi kohtumiste järeldusi, eriti sätteid, mille kohaselt liikmesriigid nõustusid vähendama riigiabi taset Euroopa Liidus, piirdudes ühise huvi objektiks olevate teemadega, kaasa arvatud majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse regionaalarengu komisjoni raportit (A6-0364/2005),

A.   arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika ja riigiabipoliitika täiendavad teineteist ning et struktuurifonde käsitlevad määrused ja regionaalabi suunised peaksid olema võimalikult hästi kooskõlastatud, eriti toetatavate geograafiliste piirkondade määratlemisel;

B.   arvestades, et kuna otsesel riigiabil on piirkondlikus arengus keskne osa, on see oluline tööriist ühtekuuluvuse esmatähtsa eesmärgi saavutamiseks, ja arvestades, et seetõttu tuleb sellele riigiabi üldisel rakendamisel turumajanduse kontekstis teisiti läheneda;

C.   arvestades, et riigiabi mõjutab ELi majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust;

D.   arvestades, et enamus liikmesriike on riigiabi vähendanud ja selle ELi strateegia kohaselt horisontaalsetele eesmärkidele ümber suunanud ja ümbersuunamine ühtekuuluvuseesmärkide poole on vähem märgatav, sest regionaalabi on vähenenud;

E.   arvestades, et ühtekuuluvuse eesmärki tuleks tugevdada territoriaalse mõõtme tugevdamise teel;

F.   arvestades, et teatavate ebasoodsas olukorras olevate piirkondade ja majanduskasvu alade majandusliku arengu toetuseks mõeldud piirkondliku riigiabi juures arvestatakse antud piirkonna strateegilise majandusliku konkurentsivõime asjakohase suurendamise vajadust (asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkt c);

G.   arvestades, et komisjon peaks piirkondliku riigiabi mõju hindamisel arvesse võtma ka selle koguväärtust (elaniku kohta) igas konkreetses piirkonnas;

H.   arvestades, et regionaalabi suuniste eelnõus on reguleeritud ainult umbes 10% kogu riigiabist ja arvestades, et riigiabi võib anda positiivse tõuke mahajäänud piirkondade majandusarengule;

I.   arvestades, et riigiabi andmine peaks olema täiesti läbipaistev, et see oleks õiglane vahend tasakaalustatud ja püsiva regionaalarengu tagamiseks ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks, võimaldaks ühtlasi abi mõju analüüsida ja rakendada kulutustele paremini vastava tulu põhimõtet;

J.   arvestades, et riigiabi kriteeriumide määramisel ja mõju hindamisel tuleks kasutada mitmesuguseid keerukaid ja täpseid regionaalarengu ning konkurentsivõime näitajaid, sealhulgas regioonile antud abi kogusummat;

K.   arvestades, et majanduskasvu toetamine ja töökohtade loomine peaks olema piirkondliku abi andmise peamine eesmärk,

1.   märgib komisjoni teatise eelnõu riikliku regionaalabi suuniste kohta 2007.–2013. aastal;

2.   kutsub komisjoni üles regionaalabi suuniste eelnõud mitte vastu võtma enne, kui liikmesriigid on Euroopa Liidu finantsperspektiivi kindlaks määranud ja piirkondliku ning ühtekuuluvuspoliitika eelarve üle on otsus langetatud;

3.   on veendunud, et õigluse põhimõtet silmas pidades peaks abi osatähtsuse ülemmäär kõigis asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis a määratletud kategooriates ning äärepoolseimates piirkondades jääma uuel programmitöö perioodil samaks nagu eelnenud, 2000.–2006. aasta perioodil;

4.   palub, et erinevus ei ületaks 10%, et vältida ümberpaiknemisi ja sellest tulenevat hävitavat konkurentsi liikmesriikide ebasoodsas olukorras olevate piirkondade vahel asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a tähenduses;

5.   teeb ettepaneku, et äärepoolseimad piirkonnad peaksid automaatselt saama asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a kohaldamisala alade staatuse, ühtlasi teeb samasuguse ettepaneku ka raskete ja püsivate ebasoodsate looduslike, geograafiliste või demograafiliste tingimustega piirkondade kohta;

6.   rõhutab kõigi ühtekuuluvuse mõõtmete tähtsust ja nõuab, et kohast tähelepanu pöörataks maapiirkondadele, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadele, allakäivatele linnapiirkondadele ning raskete ja püsivate ebasoodsate looduslike või demograafiliste tingimustega piirkondadele, nagu väga hõredalt asustatud alad, piiriäärsed alad, saared ja mägipiirkonnad; kutsub samas komisjoni üles kaaluma erinäitajate koostamist, mis võimaldaksid ülalmainitud piirkondi kindlaks teha ja anda neile abi, mis vastab nende probleemide ulatusele;

7.   on veendunud, et statistilise efekti tõttu kannatavatele piirkondadele peab jääma asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a kohaldamisala alade staatus, nagu on juba nõutud ülalmainitud kolmandas aruandes majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kohta, tagades neile samasuguse kohtlemise, nagu struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi üldsätetes on ette nähtud lähenemiseesmärgi alla kuuluvatele piirkondadele; nõuab seepärast, et statistilise efekti tõttu kannatavate piirkondade kohta kehtivad sätted säilitataks programmitöö perioodi lõpuni, st 2013. aastani, ilma et nende olukorda 2009. aastal uuesti läbi vaadataks;

8.   tunnustab komisjoni kavatsust kasutada abikõlblike piirkondade puhul, mille liikmesriigid asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alla kuuluvaks loevad, lisanäitajana tööpuuduse määra, kuid rõhutab vajadust kasutusele võtta näitajad, mis tõstaksid esile mitmesuguseid erinevusi piirkondlikus arengus, võimaldades liikmesriikidel täpsemalt mõõta nende piirkondade suhtelise jõukuse astet ja seega nende abikõlblikkust;

9.   võtab teadmiseks täiendava abikõlblike piirkondade määramise asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c kohaldamisala alade staatuse saamiseks vastavalt komisjoni määratud riiklikele piirmääradele ja arvestades ka piirkondade erinevusi tööpuuduse määra poolest; seoses kogu elanikkonna ülemmääraga kutsub siiski komisjoni üles võtma vastu jagamiskriteeriume, mis arvestavad teatavate liikmesriikide suhtelist ebasoodsat olukorda, et mitte kehtestada karme sanktsioone neile, kelle puhul ilmnevad veel olulised ja objektiivsed sisemised erinevused, mis tulenevad osaliselt asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile a vastava staatusega vähearenenud piirkondade olemasolust; nõuab seetõttu samade jagamiskriteeriumide vastuvõtmist ja samade korrektiivide sätestamist kehtivates suunistes ning 25 liikmega ELi piirkondliku abi kõlbuliku elanikkonna ülemmäära vajaliku mõõduka suurendamise lubamist;

10.   arvab, et majanduslikult arenevatel piirkondadel peaks olema õigus asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis c sätestatud abi osatähtsuse maksimumtasemele, et abi taseme järsk muutus ei takistaks neid saavutatud edu kindlustamast;

11.   kinnitab veel kord, et mööndusena asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alla kuuluvaks loetud piirkondlik abi peab kuuluma liikmesriikide sidusasse ja ühtsesse regionaalpoliitikasse;

12.   palub komisjonil õhutada liikmesriike läbipaistval viisil visandama nii majanduslikke põhimõtteid kui ka statistilisi kriteeriume, mida nad kavatsevad asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c vastavate piirkondade lõplikul määratlemisel kasutada; tuletab liikmesriikidele meelde, et artikli 87 lõike 3 punktile c vastavate piirkondade määratlemisel riigi tasandil tuleb konsulteerida kohalike ja piirkondlike omavalitsustega;

13.   palub komisjonil tagada, et piirkondade pädevad asutused saaksid partnerluse põhimõtet rakendades seada esikohale oma piirkonnale eriti olulisi investeerimisprojekte, nagu regionaalabi suuniste eelnõus öeldud;

14.   tervitab komisjoni kavatsust rakendada täiendavat turvavõrku, et ükski liikmesriik ei kaotaks ajavahemikul 2000–2006 üle 50% kaetud rahvastikust, kuid soovitab, et komisjon muudaks turvavõrku 50% läve vähendamise teel, et vältida ajavahemikul 2007-2013 kaetud rahvastiku olulist vähenemist;

15.   nõuab, et hõlmatava elanikkonna liiga järsu vähenemise vältimiseks seataks asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c vastavate piirkondade jaoks sisse üleminekusüsteem sarnaselt artikli 87 lõike 3 punkti a alusel abikõlblike piirkondade jaoks sisse seatud üleminekumehhanismiga;

16.   kutsub komisjoni üles viima sisse piiratud abiga üleminekuperioodi praeguste artikli 87 lõike 3 punkti c piirkondade osas, mis uue ettepaneku kohaselt muutuksid abi mittesaavateks piirkondadeks;

17.   avaldab rahulolu komisjoni ettepanekuga lubada liikmesriikidel kasutada piirkondlikku riigiabi konkreetsete majandusprobleemide lahendamiseks, kaasa arvatud kohalikud piirkondlikud erinevused allpool NUTS III tasandit, mis väljenduvad madalama (sisemajanduse kogutoodangu) SKT, suurenenud tööpuuduse või muude tunnustatud majandusnäitajate kaudu, võimaldades neil anda riigiabi ka suurtele ettevõtetele; tervitab sellega seoses sobivate soodustuste rakendamist väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) puhul;

18.   rõhutab siiski muude näitajate tähtsust, mis võimaldavad paremini hinnata teatavates piirkondades ilmnevaid arenguraskusi;

19.   rõhutab sellega seoses, et on tähtis tagada tugev sünergia ümberkorraldustest põhjustatud konkreetsete majandusprobleemide lahendamiseks mõeldud tulevase globaliseerumisfondi ja regionaalabi suuniste vahel;

20.   mõistab, et piisav tegevusabi struktuuriliselt ebasoodsate oludega piirkondadele on sobiv viis neile piirkondadele antava investeerimisabi täiendamiseks, ning tervitab komisjoni soovi liikmesriikidele selles küsimuses paindlikkust lubada;

21.   eeldab, et komisjon kaalub tegevusabi lubamist piirkondadele, mis alates 2007. aastast kaotavad asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile a vastava staatuse, ning sobivate täiendava tegevusabi summade võimaldamist looduslikult, geograafiliselt või demograafiliselt ebasoodsate tingimuste tõttu kannatavatele piirkondadele;

22.   tervitab asjaolu, et komisjon määras tõhusa maksimaalse abidiferentsiaali vähem toetust saavatele piirkondadele, millel on ühine maismaapiir rohkem toetust saava piirkonnaga, ning soovitab seda sätet kohaldada ka piirkondadele, millel on ühine merepiir, vähendamata abi ülemmäära suuremat toetust saavates piirkondades;

23.   peab kiiduväärseks, et komisjon lubab liikmesriikidel anda VKEdele piirkondliku riigiabi korras märkimisväärseid lisasummasid; teeb ettepaneku ümardada suurenemist ülespoole ühtse 20% määra kehtestamisega nii väikestele kui ka keskmise suurusega ettevõtetele, et mitte pärssida kasvu väikeettevõtete hulgas;

24.   on veendunud, et ka horisontaalse abi suunistes tuleb arvesse võtta territoriaalseid erinevusi, et mitte ohustada ühtekuuluvuse eesmärke – mistõttu tuleks säilitada sellise abi praegune suurussuhe;

25.   nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon veelgi tõstaks riigiabi osatähtsust, et vaesemate piirkondade kasuks piirkondlikku komponenti arvesse võtta, juhul kui riigiabi antakse uute horisontaalse abi suuniste kohaselt; seda abisoodustust horisontaalse abi korral tuleks eristada vastavalt piirkondliku abi osatähtsuse liigitusele, mis on toodud regionaalabi suuniste eelnõu lõigetes 41–46;

26.   toetab esialgse investeeringu määratlust, mille komisjon välja pakkus, ja eriti abikõlblike kulutuste eristust VKEde ning suurte ettevõtete vahel, nagu regionaalabi suuniste eelnõu lõikes 31 ja järgnevates on sätestatud, kuid loodab suuremale paindlikkusele, mis võimaldaks arvestada eriolukordi, kui see on õigustatud; kutsub aga komisjoni üles selgitama, kas regionaalabi suuniste eelnõu alusel on teenuste osutamine ja toodete tarnimine abikõlblikud; lisaks sellele arvab, et algse investeeringu määratlemisel tuleks jätkuvalt kasutada praegust nõuet, et investeering peaks kaasa tooma põhjalikke muudatusi seoses toote või tootmisprotsessi ratsionaliseerimise, mitmekesistamise või moderniseerimisega, kuna see näib vähem piirav kui nõue tuua turule täiesti uus toode;

27.   teeb ettepaneku, et praegust tava arvestades lubaks komisjon ühisraha mitte kasutusele võtnud liikmesriikidel kohaldada vastuvõetud programmide osaks olevatele projektidele "abitaotluse vastuvõtmise kuupäeva" vahetuskurssi, sest abi konkreetset taset on vaja teada juba projekti hindamise ajal, mitte alles otsustamise päeval;

28.   kutsub komisjoni üles täpsemalt määratlema, mis on abikõlblikud kulutused, et neid saaks täpsemalt liigitada ja et kulutuste abikõlblikkuse üle otsustamise võiks jätta liikmesriikidele;

29.   tervitab komisjoni mööndust, et piirkondliku abi vormid võivad olla erinevad, ning palub komisjonil korraldada uuring, et selgitada, millist tüüpi riigiabi näib olevat piirkondliku arengu soodustamiseks kõige sobivam ning millega kaasneks väiksem konkurentsi moonutamise oht;

30.   tervitab komisjoni kavatsust nõuda, et abikõlblik immateriaalne vara peab jääma abikõlblikku piirkonda, mis tagatakse mitmete regionaalabi suuniste eelnõu lõikes 53 sätestatud tingimustega; nõuab aga selgitust, kas ettevõtte viimine ühest abikõlblikust piirkonnast teise kujutab endast ka konkreetse investeeringu rahastamiseks kavandatud abi võimaldamise tingimuse rikkumist või saab sätestatud sanktsioonide kohaldamise aluseks olla ainult investeeringu üleviimine mitteabikõlblikku piirkonda;

31.   tervitab asjaolu, et ajutise ja väheneva tegevusabi andmine asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a alla kuuluvatele piirkondadele on ka edaspidi lubatav, tingimusel, et see on suunatud selgelt määratletud probleemide lahendamisele piirkondlikus arengus ja on proportsionaalne; nõuab aga tungivalt, et komisjon tegevusabi kõlblikkuse kriteeriume täpsemalt määratleks;

32.   tervitab asjaolu, et püsivalt ebasoodsate tingimustega piirkondades lubatakse jätkuvalt tegevusabi, mis ei ole ei vähenev ega ajaliselt piiratud;

33.   on veendunud, et transpordiga seotud lisakulusid kattev tegevusabi peaks jääma endiselt lubatavaks äärepoolseimates ja väikese rahvastikutihedusega piirkondades, kui see vastab teatavatele regionaalabi suuniste eelnõu lõikes 79 määratletud objektiivsetele kriteeriumidele ning tingimusel, et riigihanke eeskirjad tagavad riigiabi saavate ettevõtete õiglase hinnakujunduse; on samuti veendunud, et abi andmist tuleks lubada piirkondliku arengu ergutamiseks ELi püsivate geograafiliselt ebasoodsate tingimustega piirkondades, nagu saared ja mägialad, kuna see soodustaks ELi tihedamat lõimumist;

34.   soovitab tegevusabi lubada valikuliselt teatavatel tingimustel, pidades silmas määratletud lisakulusid ja võrdset juurdepääsuvõimalust turule, ka tõsiste ja püsivate looduslikult või demograafiliselt ebasoodsate tingimustega piirkondadele, nagu väga hõredalt asustatud alad, väheneva rahvastikuga alad ning saared, piiriäärsed ja mägipiirkonnad; nõuab siiski tungivalt, et komisjon määratleks täpselt tegevusabikõlblikkuse kriteeriumid mainitud piirkondades;

35.   nõuab tunnustust asjaolule, et transpordi otsetoetus võib kaasa aidata saarepiirkondade paremale majanduslikule integreerimisele ELiga ning võimaldada neil ära kasutada oma geograafilist asendit ELi ümbritsevatel merealadel;

36.   tervitab asjaolu, et komisjon kehtestas maksimaalse protsendimäära riigiabi kogusummast, mida antakse teatavatele suurte ettevõtete immateriaalsesse varasse investeerimise projektidele, et piirata nende rahastamise maksimummäära koguinvesteeringute suhtes;

37.   rõhutab, et üldine nõue riigiabiga toetatavaid investeeringuid kindlas piirkonnas säilitada peaks vastama struktuurifondide nõuetele;

38.   tunnistab, et kohustus investeeringuid antud piirkonnas hoida on määratud üldjuhul minimaalselt viieks aastaks pärast nende teostamist; nõuab, et seda reeglit rakendataks mõningase paindlikkusega, et mitte takistada uuendusi sisseseade või seadmete väljavahetamise kaudu, mis on sellel viieaastasel ajavahemikul kiirete tehnoloogiliste muutuste tõttu vananenud;

39.   nõuab tungivalt, et komisjon määratleks proportsionaalsuse põhimõtte alusel regionaalabi eeskirjad abi tagasinõudmiseks, juhul kui neid kohustusi ei täideta;

40.   leiab, et ELi abi ettevõtete ümberpaigutamiseks ei anna Euroopale lisaväärtust ning seda tuleb seetõttu vältida;

41.   rõhutab, et kõiki majandussektoreid tuleks kohelda võrdselt ning et tuleks säilitada kõigi asjakohaste õiguslike vahendite sidusus;

42.   tervitab põhimõtteliselt komisjoni kavatsust integreerida mitut valdkonda hõlmav raamprogramm uute regionaalabi suunistega, vähendamata seal näidatud abimäärasid;

43.   hoiatab, et komisjoni ettepanek lähtuda abi maksimaalse protsendimäära üle otsustamisel üldisest toetuste tasemest (erinevalt eelmisest perioodist, mil toetuse netoekvivalendi (NGE) valemi abil võeti arvesse erinevaid maksustamissüsteeme) võib suurendada erinevusi abi suuruses, mida firmad võivad erinevate liikmesriikide piirkondades saada, ega pea silmas ühtekuuluvuskriteeriume;

44.   märgib murelikult, et ülemmäärade vähendamine abi maksimaalse osatähtsuse määratlemiseks (SKT elaniku kohta) koos arvutusmeetodi muutmisega (netoabi asemel bruto) toob tegelikkuses kaasa abi väga järsu vähenemise, kusjuures ei võeta arvesse abi tõhusust lähenemise ja ühtsuse vahendina; kutsub seetõttu komisjoni üles – abi korraldamise läbipaistvuse huvides – seda muutust objektiivselt põhjendama;

45.   nõuab tungivalt, et komisjon kaaluks NGE valemi kasutamist selleks, et hinnata riigiabi tegelikku mõju piirkondlikule arengule;

46.   tervitab abisaavate piirkondade väikeettevõtetele mõeldud uut abiliiki ning väikese rahvastikutihedusega piirkondade ja väikesaartega seotud erimeetmeid selle abiga kokkusobivuse kriteeriumide kontekstis;

47.   tervitab komisjoni kavatsust laiendada grupierandeid, vabastades läbipaistvad piirkondliku investeerimisabi vormid etteteatamiskohustusest, ja soovitab, et grupierandite ülemmäära paikapanekul arvestataks inflatsiooniga;

48.   rõhutab, et erandeid käsitlevad eeskirjad peaksid selgesõnaliselt sisaldama liikmesriikide võimalust teatada abiprojektidest ja komisjoni võimalust hinnata paindlikumaid kriteeriume kasutades nende sobivust, et võtta arvesse piirkonna või sektori võimalikke eriomadusi ning uuenduslikku lähenemist;

49.   eeldab, et komisjon muudab grupierandite eeskirjad lihtsaks ja läbipaistvaks, ühtlasi aga kehtestab vajaliku kontrollmehhanismi, et vältida nende erandite kuritarvitamist;

50.   kutsub komisjoni üles uurima, kas praegu 100 000 eurole kinnitatud miinimummäära on võimalik suurendada, mis oleks VKEdele ja uutele ettevõtetele kergenduseks ning vähendaks bürokraatiat;

51.   rõhutab, et riigiabi on majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse oluline rahastamisvahend ning tuleb seetõttu liita vastava riikliku tugiraamistikuga ja mitmeaastase riikliku programmi osana heaks kiita;

52.   peab kiiduväärseks komisjoni kavatsust suurendada piirkondliku riigiabi läbipaistvust laienenud ELis ja toetab kõigi huvitatud osaliste lihtsat juurdepääsu kõigi ELis rakendatavate piirkondliku abi kavade täielikule tekstile;

53.   nõuab struktuurifondidega seotud riigiabi põhieeskirjade lisamist nõukogu määrusesse, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta;

54.   tänab komisjoni parlamendi seisukohtade arvessevõtmise eest konsultatsiooniperioodil, mille tulemusel koostati regionaalabi suuniste eelnõu;

55.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja regioonide komiteele.

(1) ELT C 104 E, 30.4.2004, lk 1000. (2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0083. (3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0277.