Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa riikide oletatava kasutamise kohta CIA vangide transportimiseks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 6 ja 7;
– võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikleid 2, 3, 5 ja 6;
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 1, 4, 19, 47 ja 48;
– võttes arvesse piinamise ja muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastase konventsiooni artikleid 2, 3 ja 11;
– võttes arvesse Martine Roure'i, Giovanni Claudio Fava ja Wolfgang Kreissl-Dörfleri (PSE) komisjonile ja nõukogule 9. juunil 2005. aastal kirjalikult vastamiseks esitatud küsimusi E-2203/05 ja E-2204/05, mis käsitlevad "erakorralise üleviimise" juhtumeid Euroopa Liidu territooriumil;
– võttes arvesse ELi - USA atlandiülest dialoogi ja eelkõige ELi - USA tippkohtumist 20. juunil 2005 ja sellele järgnenud ELi - USA deklaratsioone terrorismivastse võitluse ning demokraatia, vabaduse ja inimõiguste kohta;
– võttes arvesse ELi - USA väljaandmise(1) ja vastastikuse õigusalase koostöö(2) kokkulepete sätteid;
– võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,
A. arvestades, et rahvusvaheline terrorism on üheks suurimaks ohuks ELi ühiskonnale ning tema väärtustele;
B. arvestades, et 2. novembri 2005. aasta Washington Post väitis, et CIA oli terrorismis kahtlustatavaid hoidnud ja neid üle kuulanud salajastes asutustes Ida-Euroopas osana ülemaailmsest salajasest transpordi-, vangla- ja ülekuulamissüsteemist, mida nimetatakse "erakorraliseks üleviimiseks" ning mis loodi pärast 11. septembri 2001. aasta septembri rünnakute järel ja mis tegutseb väljaspool igasugust õiguslikku kontrolli ja väljaandmistingimusi;
C. arvestades, et koostöö luuretegevuse valdkonnas kuulub liikmesriikide pädevusse ning on osa nende kahepoolsetest ja mitmepoolsetest suhetest;
D. olles mures selle üle, et seoses rahvusvahelise terrorismi vastase võitlusega, mida peetakse alates 11. septembrist 2001, on Euroopa ja rahvusvahelisi põhiõigusi ilmselt rikutud;
E. arvestades, et väidetavalt peetakse neid ja teisi terrorismis kahtlustatavaid kinni USAs või muudes riikides "kummitusvangidena", mis tähendab, et nad võivad olla röövitud, neil ei ole suhtlemisvõimalusi ega mingisuguseid seaduslikke õigusi, nad ei saa õigusabi ega abi Punaselt Ristilt / Punaselt Poolkuult;
F. arvestades, et selliseid kinnipeetavaid võidakse kohelda julmalt, ebainimlikult või inimväärikust alandavalt või piinata;
G. arvestades, et mitmes liikmesriigis on algatatud kohtulik, parlamentaarne või ametlik uurimine CIA väidetava rolli väljaselgitamiseks nende "kummitusvangide" röövimises, sellele järgnenud transpordis ja ebaseaduslikus kinnipidamises;
H. arvestades, et niisugustes uurimistes, ajakirjanduses avaldatud artiklites ja ning valitsusväliste organisatsioonide (näiteks Human Right Watch) aruannetes on viidatud lennukite koodidele ja nimetatud lennuvälju, mida CIA on väidetavalt kasutanud erakorraliselt üleviidavate kahtlustatavate transpordiks, sealhulgas näiteks Aviano Itaalias, Ramstein Saksamaal ja Kogalniceanu Rumeenias, mis asuvad Euroopa Liidu või tema tulevaste liikmesriikide territooriumil;
I. arvestades, et igasugune abi või toetus teise riigi agentidele, kelle tegevus on kokkuvõttes salajane vabaduse võtmine ja piinamine, sealhulgas lennukiga transportimine ja lennujaama kasutamine, on samuti Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklite 3 ja 5 rikkumine;
J. arvestades, et Euroopa Nõukogu peasekretär algatas 21. novembril 2005 nende väidete uurimise Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 52 kohaselt, paludes 45 valitsusel, kes on konventsiooni osalised, anda vastused 21. veebruariks 2006;
K. arvestades, et küsimusega on seotud õiguslikud, moraalsed ja julgeolekuaspektid, mis mõjutavad terrorismivastast võitlust, mida Euroopa Liit on tõotanud pidada ja võita;
L. arvestades, et Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee on selle uurimise juhiks nimetanud raportöör Dick Marty;
M. arvestades, et on erakordselt tähtis põhjalikult uurida kõiki väiteid, mille kohaselt USA on rikkunud inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid ja Euroopa valitsused on osalenud nendes rikkumistes, millel on väga tõsised tagajärjed põhiõiguste austamisele Euroopa Liidus,
1. kinnitab veel kord kindlat otsust võidelda terrorismiga, kuid rõhutab, et seda võitlust ei ole võimalik võita, kui ohverdatakse just need põhimõtted, mida terrorism püüab hävitada, ja eriti rõhutab, et põhiõiguste kaitset ei tohi kunagi ohustada;
2. väljendab veendumust, et võitlus terrorismiga peab toimuma õiguspäraste vahendite abil ning see uut liiki sõda tuleb võita rahvusvahelist õigust austades ja valitsuste ning avalikkuse vastutustundliku suhtumisega;
3. mõistab teravalt hukka igasuguse piinamise, sealhulgas julma, ebainimliku ja inimväärikust alandava kohtlemise;
4. tuletab meelde, et Euroopa Liidu lepingu artikkel 6 kohustab liitu ja liikmesriike austama Euroopa inimõiguste konventsiooniga tagatud põhiõigusi, mis tulenevad liikmesriikide ühesugustest riigiõiguslikest tavadest, ja et nii rahvusvahelised kohustused kui ka need ühesugused riigiõiguslikud tavad keelavad piinamise kasutamise;
5. tuletab meelde, et Euroopa Liidu lepingu artikliga 7 nähakse ette võimalus, et kui mõni liikmesriik rikub oluliselt ja jätkuvalt põhiõigusi või on oht, et ta neid rikub, võib nõukogu teatavad õigused peatada, sealhulgas hääleõiguse nõukogus, mida hiljuti taas rõhutas komisjoni asepresident Frattini;
6. väljendab sügavat muret väidete üle, mis on seotud CIA rolliga terrorismis kahtlustatavate röövimises, transportimises, salajases kinnipidamises ja piinamises, samuti väidetavate CIA salajaste kinnipidamisasutuste olemasolu üle Euroopa Liidu ning läbirääkija- ja kandidaatriikide territooriumil;
7. rõhutab, et täielik läbipaistvus ja õigusaktide üldpõhimõtete vastastikune austamine on ELi - USA suhete ja terrorismivastase võitlusega seotud koostöö edasisel tugevdamisel väga tähtis;
8. tunneb heameelt, et Euroopa Nõukogu on alustanud väidete uurimist ja palub liikmesriikidel kiiresti anda igasugust asjaga seotud teavet;
9. palub nõukogul ja komisjonil selgitada pressiteateid, mis on seotud 2003. aastal Euroopa Liidu ja USA vahel sõlmitud lepinguga, millega Ameerika Ühendriikidele antakse "erivedude" korraldamise õigus;
10. kutsub asjaomaseid valitsusi üles kasutama kõiki meetmeid, et uurida seni esitatud väiteid ning edastama vajalikke andmeid komisjonile ja Euroopa Nõukogule;
11. usub, et Euroopa Parlament peab algatama oma uurimise paralleelselt Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee raportööri Dick Marty uurimisega ja selle eeskujul kasutama uurimiseks vähemalt kodukorra artikli 175 kohaselt loodud ajutist komisjoni ning kasutama põhiõiguste ekspertide võrgu teadmisi ja oskusi, et selgitada muu hulgas:
a)
kas CIA on võtnud osa "kummitusvangide" "erakorralisest üleviimisest", keda peetakse kinni ilma suhtlemisvõimaluseta, seaduslike õigusteta ja õigusabita ning keda koheldakse julmalt või piinatakse ning keda transporditakse Euroopa Liidu territooriumil ka lennukitega ja peetakse kinni salajastes kinnipidamisasutustes;
b)
kas niisugust tegevust Euroopa Liidu territooriumil saab lugeda õiguspäraseks Euroopa Liidu lepingu artikli 6 kohaselt, Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklite 2, 3, 5 ja 6 kohaselt ning ELi ja USA vaheliste väljaandmist ja vastastikust õigusalast koostööd käsitlevate kokkulepete kohaselt;
c)
kas ELi kodanikud või seaduslikud elanikud on osalenud "erakordse üleviimisega" seotud toimingutes, ebaseaduslikkus kinnipidamises või piinamises CIA väidetavate salajaste toimingute raames ELi territooriumil;
d)
kas liikmesriigid, ametnikud või avalikke ülesandeid täitvad isikud on olnud seotud või olnud oma tegevuse või tegevusetusega kaassüüdlased üksikisikute tunnustatud või tunnustamata õigusvastase vabaduse võtmisega, sealhulgas üleviimine, üleandmine, kinnipidamine või piinamine;
12. on valmis avama Euroopa Liidu lepingu artikli 7 kohase menetluse, kui uurimised kinnitavad väiteid, et liikmesriik on tegevuse või tegevusetusega andnud abi teiste riikide valitsuse esindajatele niisuguste tegude tegemisel;
13. palub Euroopa Ülemkogul neid küsimusi oma 16. ja 17. detsembri 2005.aasta kohtumisel arutada ja nõuab, et praegune eesistujariik Ühendkuningriik ja järgmine eesistujariik Austria koos Euroopa Parlamendi presidendi Joseph Borrelliga looksid viivitamatult vajalikud kontaktid USA riigisekretäri Condoleezza Rice'i, USA Kongressi, riikide parlamentide ja Euroopa Nõukoguga;
14. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmes-, läbirääkija- ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule ja USA Kongressi mõlemale kojale.