Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Ühenduse ühinemise kohta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni määrusega nr 94 (sõidukite tüübikinnitusi puudutavate sätete kohta seoses sõitjate kaitstusega laupkokkupõrke korral) ja määrusega nr 95 (sõidukite tüübikinnitusi puudutavate sätete kohta seoses sõitjate kaitstusega külgkokkupõrke korral) (KOM(2004)0672 - 7590/2005– C6-0209/2005 – 2004/0243(AVC))

P6_TA(2005)0273 A6-0218/2005

(Nõusolekumenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2004)0672 - 7590/2005)(1);

–   võttes arvesse nõukogu esitatud nõusoleku taotlust vastavalt 27. novembri 1997. a nõukogu otsuse 97/836/EÜ(2) artikli 3 lõikele 3 ning artikli 4 lõikele 2 (C6-0209/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artikli 75 lõiget 1 ja artikli 43 lõiget 1;

–   võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust (A6-0218/2005),

1.   annab oma nõusoleku ettepanekule võtta vastu nõukogu otsus;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELTs seni avaldamata. (2) EÜT L 346, 17.12.1997, lk 78.

Euroopa Parlamendi resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega muudetakse tehnika arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/95/EÜ (teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes) lisa (KOM(2005)0241)

P6_TA(2005)0274 B6-0392/2005

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut (KOM(2005)0241);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. veebruari 2003. aasta direktiivi 2003/11/EÜ, millega muudetakse 24. korda nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ seoses teatavate ohtlike kemikaalide ja preparaatide (pentabromodifenüüleeter, oktabromodifenüüleeter) turustamise ja kasutamise piiramisega;(1)

–   võttes arvesse nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsust 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused;(2)

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 95 lõiget 3;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 81,

A.   arvestades, et direktiivi 2002/95/EÜ(3) üks eesmärkidest on kaasa aidata inimeste tervise kaitsele ning elektri- ja elektroonikaseadmete keskkonnaohutule taaskasutamisele ja kõrvaldamisele; arvestades, et nimetatud direktiivi artikli 4 lõige 1 piirab alates 1. juulist 2006 teatavate ohtlike ainete kasutamist uutes turule viidud elektri- ja elektroonikaseadmetes, välja arvatud selle lisas loetletud erandite korral kõnealusest keelust;

B.   arvestades, et 19. aprillil 2005 direktiivi 2002/95/EÜ artikli 7 alusel loodud komitee ei võtnud vastu positiivset arvamust komisjoni otsuse projekti kohta, millega taheti muuta direktiivi 2002/95/EÜ lisa, jättes välja teatud ainete esmajärjekorras hindamise ja viies lisasse sisse kaks uut erandit (dekabromodifenüüleeter polümeerides, plii pronksist laagriliudades ja puksides); arvestades, et 8. juunil 2005 sai Euroopa Parlament komisjoni ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus, millega tahetakse muuta direktiivi 2002/95/EÜ lisa samal viisil;

C.   arvestades, et otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõige 5 kehtestab Euroopa Parlamendi õiguse võtta vastu resolutsioon teavitamaks nõukogu, et komisjon ettepanek ületab põhiaktiga ette nähtud rakendusvolitusi;

D.   arvestades, et direktiivi 2002/95/EÜ artikli 5 lõige 1 võimaldab komitoloogia menetluse kaudu muudatuste vastuvõtmist, et kohandada lisa teaduse ja tehnika arenguga; arvestades, et direktiivi 2002/95/EÜ artikli 5 lõike 1 punkt b võimaldab erandit ohtlike ainete keelust, kui aine asendamine ohutuma alternatiiviga on teostamatu(4); arvestades, et direktiivi 2002/95/EÜ artikli 5 lõike 1 punkt b kehtestab ainsad kriteeriumid, mida võib kaaluda eesmärgiga viia komitoloogia menetluse kaudu lisasse sisse erandeid;

E.   arvestades, et kavandatava otsuse põhjendus 2 märgib, et teatavate ohtlikke aineid sisaldavate materjalide ja osade suhtes peaks kehtima erand keelust, kuna "nende ohtlike ainete kõrvaldamine konkreetsetest materjalidest ja osadest või nende asendamine on endiselt teostamatu"; arvestades, et vastupidiselt on mitmed uuringud tõestanud, et dekabromodifenüüleetrile (10-BDE), mis kuulub direktiivi 2002/95/EÜ artikli 4 lõike 1 alla, on olemas ohutumad alternatiivid paljudele, kui mitte kõigile polümeersetele kasutusviisidele elektri- ja elektroonikaseadmetes;

F.   arvestades, et kavandatava otsuse põhjendus 3 märgib, et "kuna vastavalt [...] tehtud 10-BDE riskianalüüsile leiti, et riski vähendamiseks tarbijatele ei ole praegu vajadust kohaldada rohkem meetmeid, võib 10-BDE puhul teha direktiivi 2002/95/EÜ artikli 4 lõikest 1 erandi"; arvestades, et ELi üldiste õigusloomemeetmete puhul tuleks arvestada teadusliku riskianalüüsi kõikide osade ning asjaomase teaduskomitee arvamusega; arvestades, et direktiivi 2002/95/EÜ artikli 4 lõikes 1 toodud aine riskikaalutlused ole siiski lisatud direktiivi 2002/95/EÜ artikli 5 lõike 1 punkti b ning seetõttu ei ole põhjendatud komitoloogia menetluse kaudu lisa muutmine; arvestades, et selline ülevaatamine eeldaks õigusloome ettepanekut vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 251;

G.   arvestades, et - piiramata seda, et komitoloogia menetluses ei ole riskikaalutlused lubatud - otsuse ettepanek ei arvesta keskkonna riskianalüüsi tulemustega 2004. aasta maist, kus leiti, et dekabromodifenüüleeter on väga püsiv ning esitati andmed laiaulatusliku leviku kohta peamiste kiskjate hulgas ja Arktikas, neurotoksiliste mõjude kohta, aine omastamise kohta laboriuuringutes kasutatud imetajate puhul ning veelgi toksilisemate ühendite tekkimise kohta nagu näiteks madalamalt broomitud sisaldusega difenüüleetri analoogid; arvestades, et direktiiv 2003/11/EÜ keelab müügis olevate vähem broomitud difenüüleetri analoogide turustamise ja kasutamise alates 15. augustist 2004;

H.   arvestades, et otsuse ettepanek on vastuolus komisjoni tervise ja keskkonnariskide teaduskomitee 18. märtsi 2005. aasta arvamusega, mis "soovitab tungivalt edasist riski vähendamist" vastavalt ülalmainitud riskianalüüsile;

I.   arvestades, et otsuse ettepanek tühistab direktiivi 2002/95/EÜ ühe eesmärkidest ning läheb vastuollu direktiivi 2003/11/EÜ põhjenduses 6 väljendatud õigusloomeprotsessis kaasosalejate nõudmisega, kus Euroopa Parlament ja nõukogu nõudsid viivitamatult edasisi dekabromodifenüüleetriga seotud riski vähendamise meetmeid, väljaarvatud juhul kui edasises riskianalüüsis leitakse, et dekabromodifenüüleetri kasutamine ei anna põhjust muretsemiseks; arvestades, et täiendav riskianalüüs tõestab, et muretsemiseks on põhjust;

1.   leiab, et komisjon ei ole toiminud vastavalt direktiivi 2002/95/EÜ artikli 5 lõike 1 punktis b ettenähtud korrale ning on seetõttu ületanud selle direktiiviga ettenähtud rakendusvolitusi;

2.   kutsub nõukogu üles olema ettepaneku vastu, kui komisjon ettepanekut dekabromodifenüüleetrit käsitleva osa tagasivõtmisega ei muuda;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.

(1) ELT L 42, 15.2.2003, lk 45. (2) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. (3) ELT L 37, 13.2.2003, lk 19. (4) Direktiivi 2002/95/EÜ artikli 5 lõike 1 punktis b on märgitud "teatavate elektri- ja elektroonikaseadmete materjalide ja komponentide väljajätmine artikli 4 lõike 1 kohaldamisalast, kui nende kõrvaldamine või asendamine konstruktsioonimuutuste või materjalide ja komponentidega, mis ei nõua selles nimetatud materjalide või ainete kasutamist, on tehniliselt või teaduslikult võimatu või kui asendamise negatiivne mõju keskkonnale, tervisele ja/või tarbijaohutusele on tõenäoliselt suurem kui sellest keskkonnale, tervisele ja tarbijaohutusele tekkiv kasu".

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv arvutil põhinevate leiutiste patenditavuse kohta (11979/1/2004 – C6-0058/2005 – 2002/0047(COD))

P6_TA(2005)0275 A6-0207/2005

(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (11979/1/2004 – C6-0058/2005);

–   võttes arvesse oma seisukohta esimesel lugemisel(1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2002)0092)(2) kohta;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 61;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni soovitust teisele lugemisele(A6-0207/2005),

1.   lükkab ühise seisukoha tagasi;

2.   teeb presidendile ülesandeks kuulutada menetlus lõppenuks ning edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 77 E, 26.3.2004, lk 230. (2) ELT C 151 E, 25.6.2002, lk 129.

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (KOM(2004)0634 – C6-0130/2004 – 2004/0231(COD))

P6_TA(2005)0276 A6-0169/2005

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2004)0634)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 175 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C6-0130/2004);

–   võttes arvesse ÜRO-EMK saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokolli;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ja kalanduskomisjoni arvamust (A6-0169/2005),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil asi uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui ta kavatseb ettepanekut oluliselt muuta või seda teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 6. juulil 2005 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2005, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust,

võttes arvesse regioonide komitee arvamust,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(2)

ning arvestades, et:

(1)  Kuuendas ühenduse keskkonnaalases tegevusprogrammis, mis võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsusega nr 1600/2002/EÜ(3), nõutakse toetust kodanikele kättesaadava teabe pakkumisele keskkonnasuundumuste kohta seostatult sotsiaal- majanduslike ja tervisesuundumustega, samuti üldise keskkonnaalase teadlikkuse tõstmist.

(2)  ÜRO-EMK keskkonnateabe kättesaadavuse, üldsuse keskkonnaküsimuste otsustamisse kaasamisse ning keskonnasjades kohtumenetluste algatamise konventsioonis (Århusi konventsioon), mille Euroopa Ühendus allkirjastas 25. juunil 1998, tunnustatakse, et kasvav üldsuse juurdepääs keskkonnateabele ja sellise teabe levitamine aitavad kaasa suuremale keskkonnaalasele teadlikkusele, vabale arvamusvahetusele, üldsuse tõhusamale osalemisele otsuste tegemises ja lõpuks ka keskkonna parenemisele.

(3)  Saasteainete heite- ja ülekanderegistrid on tasuv vahend keskkonnamõjude parandamiseks, üldsusele juurdepääsu võimaldamiseks teabele, mis käsitleb saasteainete heiteid ning saasteainete ja jäätmete ülekandeid väljapoole tegevuskohta, ning suundumuste jälgimiseks, saaste vähendamise edusammude demonstreerimiseks, teatavatele rahvusvahelistele lepete täitmise jälgimiseks, ühenduse ja siseriikliku keskkonnapoliitika ja programmide abil saavutatud edusammude hindamiseks ja prioriteetide seadmiseks.

(4)  Täielik ja ühtne saasteainete heite- ja ülekanderegister pakub avalikkusele, tööstusringkondadele, teadlastele, kindlustuskompaniidele, kohalikele asutustele, valitsusvälistele organisatsioonidele ja teistele otsustajatele usaldusväärset andmebaasi võrdlusteks ja tulevaste keskkonnaalaste otsuste tegemiseks.

5)   21. mail 2003. aastal allkirjastas Euroopa Ühendus ÜRO/EMK saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokolli. Kui ühendus nimetatud protokolli sõlmib, peavad ühenduse õigusaktide sätted olema sellega vastavuses.

(6)  Euroopa saasteainete heitkoguste register kehtestati otsusega 2000/479/EÜ(4). Saasteainete heite- ja ülekanderegister rajaneb samadel põhimõtetel, mis saasteainete heitekoguste register , kuid on täielikum, sisaldades andmeid suurema arvu saasteainete, suurema arvu meetmete ning lisaks maismaaheidete, hajureostusallikate ja tegevuskohaväliste jäätmeülekannete kohta.

(7)  Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri eesmärke on võimalik saavutada ainult usaldusväärsete ja võrreldavate andmete olemasolul. Seetõttu tuleb andmete kogumise ja edastamise süsteemi piisavalt ühtlustada, et tagada andmete kvaliteet ja võrreldavus. Kooskõlas saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokolliga tuleks Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister kavandada selliselt, üldsusel oleks sellele maksimaalselt hõlbus juurdepääs Interneti teel. Heited ja ülekanded peaksid olema summeeritud ja summeerimata kujul esitatudandmetes hõlpsasti identifitseeritavad, et mõistliku ajaga võiks saada maksimaalselt teavet.

(8)  Selleks, et jätkuvalt edendada kodanikele keskkonnasuundumuste kohta kättesaadava teabe pakkumist ja tõsta üldist keskkonnaalast teadlikkust, peaks Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister sisaldama linke teistele sarnastele andmebaasidele liikmesriikides, mitteliikmesriikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides.

(9)  Kooskõlas saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokolliga peaks ka Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister sisaldama teavet jäätmete kõrvaldamise eritoimingute kohta, mida aruandluses kajastatakse heidetena maismaale; taaskasutamistoiminguid, nagu setete ja sõnniku laotamine, selle kategooria all ei kajastata.

(10)  Selleks, et saavutada Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri eesmärk pakkuda üldsusele usaldusväärset teavet ja võimaldada langetada teadmuspõhiseid otsuseid, tuleb ette näha mõistlikud, kuid ranged andmete kogumise ja aruandluse tähtajad; see on eriti oluline liikmesriikide aruandluse puhul komisjonile.

(11)  Aruandlus heidete kohta tööstusrajatistest, kuigi mitte alati veel järjekindel, täielik või võrreldav, on paljudes liikmesriikides süsteemselt rakendatav toiming. Vajadusel tuleks täiustada aruandlust heidete kohta hajureostusallikatest, et võimaldada otsustajatel neid heiteid paremini konteksti asetada ja valida kõige tõhusam lahendus saaste vähendamiseks.

(12)  Liikmesriikide aruandlusandmed peaksid olema kõrgekvaliteedilised, eelkõige mis puudutab nende terviklikkust, järjekindlust ja usaldusväärsust. Ääretult oluline on koordineerida nii käitajate kui ka liikmesriikide tulevasi pingutusi aruandlusandmete kvaliteedi parandamiseks. Seetõttu algatab komisjon koos liikmesriikidega töö kvaliteeditagamise alal.

(13)  Kooskõlas Århusi konventsiooniga tuleks üldsusele võimaldada ligipääs Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistris sisalduvale teabele ilma nõudeta huvi põhjendada, eelkõige tagades, et registrile on võimalik Interneti kaudu elektrooniliselt otse ligi pääseda.

(14)  Juurdepääsu Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistris sisalduvale teabele ei tohiks piirata ja erandeid sellest reeglist tuleks lubada ainult siis, kui need on kehtivates ühenduse õigusaktides selgelt sõnastatud.

(15)  Kooskõlas Århusi konventsiooniga tuleks tagada üldsuse osalemine Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri edasiarendamises, luues varaseid ja tõhusaid võimalusi otsustamisprotsessi tarbeks kommentaaride, teabe, analüüsi või asjakohaste arvamuste esitamiseks. Avalduse esitajail peaks olema võimalik nõuetega seoses taotleda riikliku asutuse tegude või tegematajätmiste läbivaatamist kohtu-või haldusasutuse poolt.

(16)  Saasteainete heite- ja ülekanderegistri kasuteguri ja mõju suurendamiseks peaksid komisjon ja liikmesriigid tegema koostööd Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri rakendamist toetavate suuniste väljatöötamisel, üldsuse teadlikkuse tõstmisel ning asjakohase ja õigeaegse tehnilise abi pakkumisel.

(17)  Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, milles sätestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise kord.(5)

(18)  Kuna rakendatava meetme eesmärki, nimelt keskkonnateabe üldsusele kättesaadavuse parandamist tervikliku, ühtse üleühenduselise elektroonilise andmebaasi loomise kaudu pole liikmesriikidel piisavalt võimalik saavutada ja kõikide liikmesriikide andmete võrreldavus eeldab kõrget ühtlustatuseastet, on need eesmärgid paremini saavutatavad ühenduse tasandil ning ühendus võib seega kehtestada asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõtte kohaseid meetmeid. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(19)  Aruandlusnõuete lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks tuleks muuta nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi ohtlike jäätmete kohta(6) ning nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiivi 96/61/EÜ saaste kompleksse vältimise ja kontrolli kohta(7).

(20)  Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri eesmärgiks on muuhulgas üldsuse teavitamine direktiiviga 96/61/EÜ hõlmatud tegevustest tingitud väljapaiskuvatest saasteainetest. Seetõttu tuleb käesoleva määruse kohaselt üldsust teavitada kõnealuse direktiivi I lisaga hõlmatud rajatistest tulenevatest heitmetest.

(21)  Et vähendada kattuvat aruandlust võivad saasteainete heite- ja ülekanderegistrite süsteemid, vastavalt saasteainete heite- ja ülekanderegistri protokollile olla integreeritud tasemele, mis on teostatav olemasolevate teabeallikatega nagu litsentseeritud või tegevusloaga aruandesüsteemid. Vastavalt saasteainete heite- ja ülekanderegistri protokollile ei tohiks käesoleva määruse sätted mõjutada liikmesriikide õigust säilitada või sisse viia laiaulatuslikumat või üldsusele kergemini juurdepääsetavat saasteainete heite- ja ülekanderegistri kui protokoll ette näeb.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käsitlusala

Käesoleva määrusega kehtestatakse terviklik saasteainete heite- ja ülekanderegister ühenduse tasandil (Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister) üldsusele kättesaadava elektroonilise andmebaasi vormis ning sätestatakse selle toimimiseeskirjad, ÜRO-EMK saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokolli (edaspidi "protokoll") rakendamiseksja lihtsustatakse üldsuse osalemist keskkonnaalaste otsuste tegemise protsessis, samuti antakse panus keskkonna reostamise ennetamisse ja vähendamisse.

Artikkel 2

Mõisted

Artikkel 3

Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri sisu

Artikkel 4

Põhimõtted ja ülesehitus

1.  Komisjon avaldab Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri, esitades andmed nii kokkuvõtlikult kui eraldi, et heiteid ja ülekandeid oleks võimalik otsida ja määratleda järgmiste tegurite alusel:

2.  Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister kavandatakse üldsusele maksimaalselt lihtsa juurdepääsuga, et teave oleks normaaltingimustel Interneti ja muude elektrooniliste vahendite abil pidevalt ja kergesti juurdepääsetav. Kavandamisel võetakse arvesse selle laienemise võimalust tulevikus ning tagatakse, et üldsusele on kättesaadavad eelmiste aruandeaastate andmed, soovitavalt vähemalt kümne viimase aruandeaasta kohta.

3.  Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister sisaldab linke järgmistele veebielementidele:

Artikkel 5

Käitajate aruandlus

1.  Iga sellise objekti käitaja, kes arendab üht või mitut I lisas nimetatud tegevust, ületades selles täpsustatud rakendatavat võimsuse/tootlikkuse künnist, annab kogustest korra aastas aru pädevale asutusele, näidates ühtlasi, kas teave põhineb mõõtmistel, arvutustel või hinnangutel, järgmistes küsimustes:

Iga objekti käitaja, kes arendab üht või mitut I lisas nimetatud tegevust ületades selles täpsustatud rakendatavat võimsuse/tootlikkuse künnist, edastab pädevale asutuse objekti kindlakstegemiseks vajaliku teabe vastavalt III lisale, välja arvatud juhul kui sellealane teave on pädevale asutusele juba kättesaadav.

Juhul kui on näidatud, et andmete aluseks on mõõtmine või arvutus, tuleb ära näidata ka analüüsimeetod ja/või arvutusmeetod.

Vastavalt lõikele 1a edastatud II lisas nimetatud heited sisaldavad kõiki I lisas nimetatud heiteid kõikidest allikatest käitise territooriumil.

2.  Lõikes 1 viidatud teave peab sisaldama teavet heidete ja ülekannete kohta kõigi tahtmatute, juhuslike, rutiinsete ja mitterutiinsete tegevuste kokkuvõttes.

Selle teabe edastamisel täpsustavad käitajad võimalusel andmeid, mis on seotud juhuslike heidetega.

3.  Iga objekti käitaja kogub asjakohase sagedusega andmeid, mis on vajalikud objekti heidete ja väljapoole tegevuskohta ülekannete kindlakstegemiseks vastavalt aruandlusnõuetele lõike 1 kohaselt.

4.  Aruannet ette valmistades kasutab asjaomane käitaja parimat olemasolevat infot, mis võib sisaldada seireandmeid, heitefaktoreid, massitasakaalu võrrandeid, kaudset seiret või muid arvutusi, insenerhinnanguid ja teisi meetodeid kooskõlas artikli 9 lõikega 1 ning rahvusvaheliselt heakskiidetud metoodikatega, kui need on kättesaadavad.

5.  Iga asjaomase objekti käitaja hoiab viie aasta jooksul alates asjaomase aruandeaasta lõpust liikmesriigi pädevatele asutustele kättesaadavana dokumentatsiooni andmetega, millest lähtudes koostati aruanded. Selles dokumentatsioonis tuleb ühtlasi kirjeldada andmete kogumisel kasutatud metoodikat.

Artikkel 6

Heited maismaale

Jäätmeid, mille suhtes rakendatakse selliseid direktiivi 75/442/EMÜ II lisa A osas täpsustatud kõrvaldamistoiminguid nagu pinnastöötlus või süvainjektsioon maapõue, kajastatakse aruandluses ainult heited tekitanud objekti käitaja heidetena maismaale.

Artikkel 7

Liikmesriikide aruandlus

1.  Liikmesriigid, määravad käitajate jaoks kuupäeva kõigi artikli 5 lõigetes 1 ja 2 viidatud andmete ning artikli 5 lõigetes 3, 4 ja 5 viidatud teabe esitamiseks oma pädevale asutusele, võttes arvesse käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõudeid.

2.  Liikmesriigid edastavad kõik artikli 5 lõigetes 1 ja 2 viidatud andmed komisjonile elektroonilisel teel, vastavalt III lisas esitatud vormile ning järgmisele ajakavale:

Esimene aruandlusaasta on aasta 2007.

Artikkel 8

Heited hajureostusallikatest

1.  Komisjon, keda abistab Euroopa Keskkonnaagentuur toob Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistris välja teabe hajareostusallikate heidete kohta, kui see teave on olemas ja liikmesriikide poolt juba edastatud.

2.  Lõikes 1 nimetatud teave organiseeritakse selliselt, et võimaldada kasutajail otsida ja identifitseerida heiteid hajureostusallikatest piisava ruumilise jaotuse alusel ning sisaldab teavet andmete tuletamise metoodika kohta.

3.  Kui komisjon otsustab, et andmed heidete kohta hajureostusallikatest puuduvad, võtab komisjon meetmeid aruandluse algatamiseks asjakohaste saasteainete kohta ühest või enamast hajureostusallikast vastavalt artikli 19 lõikes 2 viidatud menetlusele, rakendades sobivuse korral rahvusvaheliselt tunnustatud metodoloogiaid.

Artikkel 9

Kvaliteedi tagamine ja hindamine

1.  Iga objekti käitaja, kellele kohaldatakse artiklis 5 sätestatud aruandluse nõudeid, tagab tema poolt edastatava teabe kvaliteedi.

2.  Pädevad asutused kontrollivad objektide käitajate esitatud andmeid, eelkõige nende õigeaegsust, terviklikkust, lõplikkust, võrreldavust, järjepidevust ja usaldusväärsust.

3.  Komisjon koordineerib kvaliteedi tagamise ja hindamise alast tööd, konsulteerides artikli 19 lõikes 1 viidatud komiteega.

4.  Komisjon võib võtta vastu suuniseid heidete seireks ja aruandluseks kooskõlas artikli 19 lõikes 2 viidatud korraga. Käesolevad suunised on sobivuse korral vastavuses rahvusvaheliselt tunnustatud meetoditega ega ole vastuolus muude ühenduse õigusaktidega.

Artikkel 10

Teabe kättesaadavus

1.  Komisjon, keda abistab Euroopa Keskkonnaagentuur, teeb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri avalikult ja tasuta kättesaadavaks internetis vastavalt artikli 7 lõikes 3 sätestatud ajakavale.

2.  Kohtades, kus Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistris sisalduv teave pole üldsusele hõlpsasti kättesaadav otsesel elektroonilisel teel, hõlbustavad asjaomane liikmesriik ja komisjon elektroonilist juurdepääsu Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrile avalikult juurdepääsetavates kohtades.

Artikkel 11

Konfidentsiaalsus

Kui liikmesriik peab teavet konfidentsiaalseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta(10) artiklile 4, näitab liikmesriik oma aruandes vastavalt käesoleva määruse artikli 7 lõikele 2 iga aruandlusaasta kohta eraldi iga konfidentsiaalsust taotleva objekti puhul, millist tüüpi teave on avaldamata jäetud ja mis põhjusel.

Artikkel 12

Üldsuse osalemine

1.  Komisjon pakub üldsusele aegsasti ja tõhusaid võimalusi osaleda Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri edasiarendamises, sh suutlikkuse tõstmises ja käesoleva määruse muudatuste ettevalmistamises.

Üldsusel peab olema võimalus esitada asjakohaseid märkusi, teavet, analüüse või arvamusi mõistliku aja jooksul.

2.  Komisjon võtab sellist osalust asjakohaselt arvesse ja teavitab üldsust osalemise tulemustest.

Artikkel 13

Õiguskaitse kättesaadavus

Õiguskaitse kättesaadavus seoses avaliku juurdepääsuga keskkonnateabele tagatakse vastavalt direktiivi nr 2003/4/EÜ artiklile 6 ning ühenduse institutsioonide puhul vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001(11) artiklitele 6, 7 ja 8.

Artikkel 14

Suunised

1.  Komisjon töötab võimalikult kiiresti välja Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri rakendamist toetavad suunised, kuid hiljemalt neli kuud enne esimese aruandeaasta algust, konsulteerides artikli 19 lõikes 1 nimetatud komiteega.

2.  Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri rakendamist toetavates suunistes käsitletakse eelkõige järgmisi üksikasju:

Artikkel 15

Teadlikkuse tõstmine

Komisjon ja liikmesriigid soodustavad igati üldsuse teadlikkust Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrist ning tagavad abi Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrile juurdepääsul ning selles sisalduva teabe mõistmisel ja kasutamisel.

Artikkel 16

Liikmesriikidelt täiendavalt nõutav teave

1.  Ühtses aruandes, mis põhineb kolme viimase aruandeaasta andmetel ja esitatakse iga kolme aasta järel koos vastavalt artiklile 7 esitatavate andmetega, teavitavad liikmesriigid komisjoni praktilisest kogemusest ja võetud meetmetest järgneva suhtes:

2.  Et lihtsustada lõikes 1 nimetatud aruande esitamist liikmesriikide poolt, esitab komisjon ettepaneku küsimustiku kohta, mis võetakse vastu artikli 19 lõikes 2 viidatud korras.

Artikkel 17

Komisjoni läbivaatused ja muudatusettepanekud

Komisjon vaatab liikmesriikide esitatud teabe läbi vastavalt artiklile 7 ja pärast liikmesriikidega konsulteerimist ning avaldab iga kolme aasta tagant aruande eelnenud kolme aruandeaasta kättesaadava teabe põhjal kuus kuud pärast nimetatud teabe avaldamist internetis.

See aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule koos hinnanguga Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri tegevuse kohta.

Artikkel 18

Lisade muutmine

Artikkel 19

Komitee

1.  Komisjoni abistab komitee (edaspidi "komitee").

2.  Viite puhul käesolevale lõikele kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse sama otsuse artiklit 8.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 ettenähtud perioodiks määratakse kolm kuud.

Artikkel 20

Trahvid

Liikmesriigid sätestavad käesoleva määruse sätete rikkumistele kohaldatavate trahvide eeskirjad ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Sätestatud trahvid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni neist sätetest hiljemalt aasta pärast käesoleva määruse jõustumist ning teatavad viivitamata kõigist järgnevatest sätete muudatustest.

Artikkel 21

Direktiivide 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ muudatused

1.  Direktiivi 91/689/EMÜ artikli 8 lõige 3 kustutatakse.

2.  Direktiivi 96/61/EÜ artikli 15 lõige 3 kustutatakse.

Artikkel 22

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

XXX

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

TEGEVUSED

(1) Asteriskiga (*) tähistatakse olukorda, kus võimsuse/tootlikkuse künniseid ei rakendata (kõik objektid peavad esitama aruanded).

(2) Hiljemalt aastal 2010 vaadatakse võimsuse künnis esimese aruandetsükli tulemuste valguses üle.

II LISA

SAASTEAINED(14)

Joonealused märkused:

(1) Kui ei ole sätestatud teisiti, tuleb mis tahes II lisas täpsustatud saasteaine kohta esitada aruanne selle saasteaine kogumassi või, kui saasteaineks on ainete rühm, rühma kogumassi kohta.

(2) Sidekriips (-) näitab, et kõnealuse parameeteri ja elemendi kohta ei ole vaja aruannet esitada.

(3) Fluorosüsivesinike kogumass: HFC23, HFC32, HFC41, HFC4310mee, HFC125, HFC134, HFC134a, HFC152a, HFC143, HFC143a, HFC227ea, HFC236fa, HFC245ca, HFC365mfc summa.

(4) Perfluorosüsivesinike kogumass: CF4, C2F6, C3F8, C4F10, c-C4F8, C5F12, C6F14 summa.

(5) Määruse (EÜ) nr 2037/2000 I lisa VIII rühmas loetletud ainete ja nende isomeeride kogumass.

(6) Määruse (EÜ) nr 2037/2000 I lisa I ja II rühmas loetletud ainete ja nende isomeeride kogumass.

(7) Määruse (EÜ) nr 2037/2000 I lisa III ja VI rühmas loetletud ainete ja nende isomeeride kogumass.

(8) Kõigi metallide kohta esitatakse aruandes elemendi kõigi heites sisalduvate keemiliste vormide kogumass.

(9) Kloriidina väljendatud halogeenitud orgaanilised ühendid, mida on võimalik adsorbeerida aktiivsöel.

(10) Väljendatud I-TEQ-na.

(11) Üksikute saasteainete kohta antakse aru siis, kui ületatakse BTEX-i künnis (benseeni, tolueeni, etüülbenseeni ja ksüleeni summaarne parameeter).

(12) Järgmiste broomitud difenüüleetrite kogumass: penta-BDE, okta-BDE ja deka-BDE.

(13) Üldsüsinikuna väljendatud fenooli ja lihtasendatud fenoolide kogumass.

(14) Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) heiteid õhku tuleb mõõta benso(a)püreeni (50-32-8), benso(b)fluoranteeni (205-99-2), benso(k)fluoranteeni (207-08-9), indeno (1,2,3-cd)püreenina (193-39-5) (võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. märtsi 2004. aasta määrusest (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ja millega muudetakse direktiivi 79/117, EMÜ (ELT L 229, 29.6.2004, lk 5)).

(15) Tributüültina ühendite kogumass, väljendatud tributüültina massina.

(16) Trifenüültina ühendite kogumass, väljendatud trifenüültina massina.

(17) Ksüleeni kogumass (orto-ksüleen, meta-ksüleen, para-ksüleen).

III LISA

HEITE- JA ÜLEKANDEANDMETE ARUANDEVORM LIIKMESRIIKIDE POOLT KOMISJONILE ESITATAVA HEITE- JA ÜLEKANDEANDMETE ARUANDE VORM

(1) Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestati ühenduse veepoliitika meetmete raamistik, artikli 3 lõikele 1. (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1). Direktiivi on viimati muudetud otsusega nr 2455/2001/EÜ (EÜT L 331, 15.12.2001, lk 1).

(1) ELTs seni avaldamata. (2) Euroopa Parlamendi 6. juuli 2005. aasta seisukoht. (3) EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1. (4) Komisjoni 17. juuli 2000. aasta otsus 2000/479/EÜ Euroopa saasteainete heitkoguste registri (EPER) rakendamise kohta saastuse kompleksset vältimist ja kontrolli käsitleva nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (IPPC) artikli 15 kohaselt (EÜT L 192, 28.7.2000, lk 36). (5) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. (6) EÜT L 377, 31.12.1991, lk 20; direktiivi on muudetud direktiiviga 94/31/EÜ (EÜT L 168, 2.7.1994, lk 28). (7) EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1). (8) EÜT L 194, 25.7.1975, lk 39. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003. (9) EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003. (10) EÜT L 41, 14.2.2003, lk 26. (11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43). (12) ELT L 332, 28.12.2000, lk 91. (13) EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003. (14) * Saasteainete heidetest, mis langevad mitmesse saasteainete kategooriasse, tuleb teatada kõikide asjassepuutuvate kategooriate raames.

Euroopa Parlamendi resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (KOM(2004)0492 – 2004/0163(AVC))

P6_TA(2005)0277 A6-0177/2005

(Nõusolekumenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus (KOM(2004)0492 – 2004/0163(AVC));

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 161;

–   võttes arvesse 22. aprilli 2004. aasta resolutsiooni majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kolmanda aruande kohta(1);

–   võttes arvesse kodukorra artikli 75 lõiget 3;

–   võttes arvesse regionaalarengukomisjoni vaheraportit ja eelarvekomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, kalanduskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A6-0177/2005),

1.   leiab, et määruse ettepanek on üldiselt kooskõlas 22. aprilli 2004. aasta resolutsiooniga, seega ei toeta enam otseselt komisjoni ettepanekuid, vaid viidates arutelule nõukogus, kutsub komisjoni ja nõukogu üles arvestama järgnevate soovitustega;

2.   taunib asjaolu, et Euroopa Ülemkogul ei õnnestunud jõuda kokkuleppele finantsperspektiivi osas, ning väljendab muret seoses võimalike negatiivsete tagajärgedega ühtekuuluvuspoliitikale; usub, et struktuuripoliitika rahastamist ümbritsev ebakindlus võib veelgi nõrgendada kodanike usku Euroopa-projekti;

3.   nõuab tungivalt, et Euroopa Ülemkogu langetaks otsuse võimalikult varakult ja igal juhul enne 2005. aasta lõppu kindlustamaks, et Euroopa piirkondadele ja liikmesriikidele jääks piisavalt aega uute tegevusprogrammide ettevalmistamiseks;

4.   palub, et millal iganes edaspidi viidatakse majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele, viidataks lisaks ka territoriaalse ühtekuuluvuse kontseptsioonile, ning et selle uue kontseptsiooni arendamisele pöörataks erilist tähelepanu;

5.   lükkab tagasi kõik märkimisväärsed muudatused komisjoni ettepaneku üldisesse ülesehitusse ja eriti kõik katsed täielikult või osaliselt taasriigistada ühenduse regionaalpoliitika (jaotis 1);

6.   nõuab, et statistilise mõjuga piirkondade rahastamise tase oleks rahastamisperioodi alguses 85% lähenemispiirkondade tasemest ning 2013. aastaks väheneks see 60%-le;

7.   lükkab tagasi mistahes katsed vähendada piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi suurt tähtsust ning kiidab heaks asjaolu, et eesmärk keskendub kättesaadavusele, teadusuuringutele ja arendustegevusele, haridusele ja koolitusele, tööhõivele ja sotsiaalsele kaasatusele ning infoühiskonnale; nõuab, et need prioriteedid seotaks tihedalt teiste ühenduse programmide ja poliitikatega ning eriti Lissaboni strateegiaga;

8.   nõuab, et nn naturaalse mõju piirkondade toetuskõlblikkuse pikendus kehtiks ka lähenemise eesmärgi meetmete puhul, ilma et suurendataks nendele piirkondadele eraldatud ühenduse vahendeid (artikli 6 lõige 2);

9.   rõhutab, kui oluline on Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi kolmeosaline struktuur, mis hõlmab rahvusvahelist, piiriülest ja piirkondade vahelist koostööd; nõuab seega piirkondade vahelise koostöö lisamist nimetatud eesmärgi eraldi osana sarnaselt praegusele INTERREG IIIc programmile;

10.   usub, et Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi üldeelarve peab säilima, rõhutab Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi tähtsust ning nõuab vahendite eraldamisel prioriteetide olulist nihet piiriülese koostöö poole (artikli 18 punkt a);

11.   on vastu 150 km piirangu meelevaldsele kehtestamisele piiriülese koostöö programmideks sobivate merepiirkondade määratlemisel ning nõuab erimeetmete võtmist, et tagada ELi territooriumi äärealadele võimalused nendes programmides osaleda; usub igal juhul, et nimetatud distantsikriteeriumist tuleb loobuda, kui kõnealused NUTS III tasandi piirkonnad piirnevad sama merega;

12.   on vastu partnerluspõhimõtte nõrgestamisele, nagu oli ette nähtud algupärases ettepanekus, eriti programmide strateegilise planeerimise ja kontrolli osas; nõuab eriti asjakohaste asutuste nimekirja pidamist (artikli 10 lõike 1 punkt c);

13.   kutsub liikmesriike üles tugevdama sidemeid piirkondlike, kohalike ja linnades asuvate partneritega, et kasutada võimalikult hästi ära nende eriteadmisi programmide ettevalmistamise ja elluviimise kohta; pooldab seega võimu suurimat võimalikku detsentraliseerimist, et vältida liigset halduskoormust (artikkel 10);

14.   nõuab meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõtte laiendamist, et vältida sool, rassil või etnilisel päritolul, religioonil või usul, puudel, vanusel või seksuaalsel sättumusel põhinevat diskrimineerimist, ning eriti et puuetega inimeste juurdepääsetavus oleks fondist saadava toetuse eeldus ja et seda jälgitaks fondide kasutamise eri etappides (artikkel 14);

15.   nõuab, et fondide hindamisel lisataks näitajad meeste ja naiste võrdsuse, sotsiaalse kaasatuse ning diskrimineerimise kõikide vormide vastu võitlemise edendamisel saavutatud edusammude kohta;

16.   kutsub liikmesriike ja komisjoni üles kinnitama, et fondide rakendamise erinevatel etappidel edendatakse keskkonna kaitsmist ja parandamist;

17.   nõuab, et järjekindlalt lükataks tagasi kõik katsed piirata esitatud finantsraamistikku, sealhulgas koguvahendeid ja vahendite jaotamist erinevate eesmärkide ning nende osade vahel; on sellest hoolimata seisukohal, et komisjoni pakutud summad vahendite jagamiseks erinevate eesmärkide vahel on huvide seisukohast tasakaalus (artiklid 15 kuni 22);

18.   on seisukohal, et arvestades paljude piirkondade vajadust ELi rahastamise järele uue programmiperioodi käigus, tuleks kõik ühtekuuluvuspoliitikale eraldatud vahendid kulutada selle eesmärgi saavutamiseks; nõuab seega võimalust N+2 reegli tõttu kasutamata jäänud vahendite taaskasutamiseks allrubriigi 1b raames piirkondadele, mis on võimelised neid omandama tulemuslikkuse ja õigluse põhimõtete alusel;

19.   nõuab poliitilisel otsusel põhineva erikompensatsiooni loomist nendele piirkondadele või liikmesriikidele, mida tabavad olulised rahalised kaotused finantsvahendite jagamist käsitleva komisjoni ettepaneku elluviimise tõttu;

20.   usub, et komisjoni ettepanek eraldada 2004. aasta hindade alusel 336,1 miljardit eurot läbivaadatud ühtekuuluvuspoliitika kolme prioriteedi toetuseks on reformi edukaks läbiviimiseks minimaalne summa, ning on seisukohal, et kui järgmine finantsperspektiiv on vastu võetud, kinnitab komisjon määruse ettepanekus sätestatud summad;

21.   juhib tähelepanu asjaolule, et fondidele kehtivad finantsmääruse sätted, ning rõhutab, kui vajalik on, et komisjon ja liikmesriigid järgiksid läbipaistvuse ja usaldusväärse finantsjuhtimise reegleid;

22.   nõuab, et säilitataks selged ja arusaadavad ühenduse ühtekuuluvuspoliitika strateegilised suunised, mis tuleb vastu võtta kooskõlas EÜ asutamislepingu artiklis 161 sätestatud korraga; samuti nõuab vaheläbivaatuse läbiviimist vastavalt nimetatud korrale, kui Euroopa põhiseaduse leping ei ole jõustunud, kui see aga jõustub, peab kohaldama artiklit III-223, et võtta arvesse Euroopa Parlamendi osalemist õigusloomealases kaasotsustamises (artikkel 23 ja artikkel 24);

23.   nõuab, et artikli 23 lõikesse 3 lisataks otsused üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) kohta (otsus nr 884/2004/EÜ(2) ning otsus nr 1692/96/EÜ(3));

24.   nõuab, et määruse ettepanek oleks tugevamalt seotud Euroopa säästva arengu strateegiaga (artikkel 23); nõuab, et liikmesriigid näitaksid riiklikus strateegilises raamistikus, kuidas nad plaanivad rahastada keskkonnavajadusi, eriti toetada Natura 2000 võrgustikku, rakendada vee raamdirektiivi ning saavutada Kyoto eesmärke – kas ühenduse ressurssidest või omavahenditega (artikkel 25);

25.   kordab nõuet anda tasakaalustatud ja õiglast rahalist abi piirkondadele, mis kannatavad alaliselt tõsiste looduslike, klimaatiliste või demograafiliste raskuste käes, nagu saared, mägised piirkonnad ja piirialad ning hõreda asustusega piirkonnad, eriti aga liidu väga hõredalt asustatud põhjaalad (põhjendus 12); nõuab temaatiliste ja territoriaalsete prioriteetide hulka viite lisamist nimetatud aladele, mida tuleb täpsustada riikliku strateegilise raamistiku strateegia osas (artikkel 25);

26.   nõuab, et uued liikmesriigid Malta ja Küpros saaksid kohast rahalist toetust saarelisuse, perifeersuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte alusel, tänu millele neil oleks võimalik tegelda spetsiifiliste probleemidega, millega neil kui Euroopa Liidu äärealadel asuvatel saartel tuleb silmitsi seista;

27.   toetab komisjoni ettepanekut äärepoolseimatele piirkondadele suunatud eritegevuse kohta 1 100 miljoni euro ulatuses, nagu ka võimalust rahastada tegevusabi, nagu on sätestatud Euroopa Regionaalarengu fondi käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku (KOM(2004)0495) artiklis 11; nõuab, et järgitaks täielikult EÜ asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 sätestatud nõuet kohelda äärepoolseimaid piirkondi erijuhtumina seoses nende juurdepääsuga struktuurifondidele, sh piirkondi, mille SKT on juba tõusnud üle 75% ühenduse keskmisest;

28.   nõuab, et säilitataks riiklik strateegiline raamistik, mis on ette valmistatud tihedas koostöös artiklis 10 osutatud partneritega ja mille kohta komisjon langetab otsuse partnerluse raames peetavatel läbirääkimistel (artikkel 26);

29.   nõuab, et lisataks riikliku strateegilise raamistiku läbivaatamise võimalus (artikkel 26);

30.   nõuab strateegilise järelevalve lihtsustamist nii, et liikmesriigid ja komisjon esitaksid iga kahe aasta järel aruande (artiklid 27 ja 28); nõuab sellest tulenevalt, et iga kahe aasta järel korraldaksid Euroopa Parlament, komisjon, regioonide komitee ja liikmesriigid strateegilise arutelu (artikkel 29);

31.   nõuab, et rakenduskavade rahastamisel ainult ühest fondist suurendataks ERFist ja ESFist rahastatavate meetmete, mis kuuluvad teise fondi kohaldamisalasse, rahastamist viielt protsendilt kümnele protsendile (artikkel 33); soovitab siiski anda komisjonile võimalus anda teatud tingimustel nõusolek, et sama asutus juhiks enam kui ühte sekkumist, kuid et kümneprotsendiline piirmäär jääks kehtima;

32.   selleks, et rõhutada linnamõõdet ning eriti säästvat linnaarengut, nõuab, et lähenemise eesmärgi ning piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi raames struktuurifondist rahastatavate rakenduskavade puhul säiliks nõue esitada teavet selle kohta, kuidas on lähenetud linnaküsimusele, sealhulgas nimekiri valitud linnaaladega ning edasi delegeerimise menetlused; nõuab, et taolised menetlused asetataks piirkondliku ja kohaliku partnerluse konteksti; on seisukohal, et rahastamise tase peaks olema vähemalt selline, mis vastaks praeguse määruse kohaselt linnaalade abikõlblikkusele (artikkel 36);

33.   nõuab, et kolm fondi võtaksid arvesse väike- ja mikroettevõtete, eriti aga käsitööettevõtete prioriteete, kuna nad on tähtsad ühtekuuluvuse ja regionaalarengu ning majanduskasvule ja tööhõivele kaasaaitamise seisukohast, ning toetaksid Feira Euroopa Ülemkogul 2000. aastal vastu võetud väikeettevõtete harta põhimõtete ja tegevussuundade elluviimist;

34.   leiab, et liikmesriigid peaksid täpsustama riiklike strateegiliste tugiraamistike ja meetmeprogrammide strateegilise keskkonnamõju hindamise (SEA) korra ning tagama õigeaegselt peamiste infrastruktuuriprojektide keskkonnamõju hindamised (EIA); kutsub komisjoni täiendavalt üles tagama, et peamised infrastruktuuriprojektid ei oleks vastuolus keskkonna kaitsmise ja parandamisega [artiklid 38 kuni 40]; nõuab ELi keskkonnaalaseid õigusakte rikkudes ette võetud projektide rahastamise peatamist;

35.   nõuab ühtset lähenemist ja struktuurifondide menetluste säilitamist, kui praegused naabrusprogrammid muudetakse programmideks, mis toimivad liidu välispiiride uute koostöövahendite najal (ENPI ja IPA);

36.   nõuab, et ei loobutaks ettepanekust ühenduse kvaliteedi ja tulemuslikkuse reservi kui progressi tunnustamise mehhanismi kohta, mis hõlmab Ühtekuuluvusfondi; selle edukaks toimimiseks nõuab õiglaste, objektiivsete, läbipaistvate ja üldiselt heakskiidetud kriteeriumite vastuvõtmist (artikkel 48);

37.   nõuab, et strateegiliste suuniste ja nendega sätestatud hindamismenetluse puhul nõutaks selgesõnaliselt ja tunnustataks puudega inimestele juurdepääsetavuse põhimõtet ja selle rakendamist praktikas;

38.   nõuab, et liikmesriigid saaksid soovi korral ette näha riikliku ettenägematute kulude reservi, ning soovitab suuremat paindlikkust selle kasutamisel (artikkel 49);

39.   on vastu survele muuta kaasfinantseerimise soovitavaid summasid (artikkel 51), aga nõuab samas, et kahekordistataks kümneprotsendilise suurendamise määra nende piirkondade puhul, kus esineb rohkem kui üks ettepanekus määratletud geograafiliselt või looduslikult ebasoodsatest olukordadest (artikkel 52); nõuab samuti kümne protsendipunkti suurust kasvu linnapiirkondade jaoks (artikkel 52);

40.   toetab jõuliselt kõiki stiimuleid erakapitali kasutamiseks ning avaliku ja erasektori partnerluse edendamiseks uuel programmiperioodil (artikli 50 punkt d ja artikkel 54); on seisukohal, et ühenduse kaasfinantseerimismäära arvutamine protsendina ainult deklareeritud avaliku sektori kulutustest on käesoleva määruse oluline ja lihtsustav ettepanek, mis tagab tõhusamalt täiendavuse põhimõtte kohaldamise; hoolimata sellest, kas liikmesriigi kaasfinantseerimismäära avaliku sektori kulutusi saaks osaliselt programmi raames asendada erakapitaliga; nõuab samaaegselt, et säilitataks paindlikkus, mis tuleneb kaasfinantseerimismäära arvutamisest iga prioriteedi, mitte aga iga meetme jaoks (artiklid 51 ja 76); rõhutab siiski, et kaasfinantseerimismäära arvutamise viis ei tohiks välistada VVOde jt mittetulundusorganisatsioonide osalemist struktuurifondide tegevuses;

41.   juhib eelkõige tähelepanu sellele, et iga ELi poliitika puhul tuleb nõuda, et see aitaks kaasa majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eemärgi täitmisele, ja et rahvusvahelisel kaubanduspoliitikal peab olema sama eesmärk, ning see ei tohi kujutada endast mingit erandit; nõuab kaubanduspoliitika kujundamist selliselt, et ennetavalt oleksid ära hoitud šokilaadsed mõjud piirkondadele, ja juhib eriti tähelepanu asjaolule, et ettevõtete või tootmisüksuste ümberpaigutamine kujutab endast suurt ohtu piirkondlikule arengule;

42.   arvab, et komisjoni ettepanek kehtestada finantskorrektsioon oma tegevuse ümber paigutanud ettevõtetele on vältimatu meede, et vältida majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse ohtu sattumist asjaomastes piirkondades; teeb ettepaneku kontrollisüsteemide loomiseks, et määratleda mistahes ümberpaigutamise majanduslikud ja sotsiaalsed kulud ning määrata kohased karistused; nõuab samaaegselt kõikide vajalike õigusaktide vastuvõtmist, mis tagaks, et ühenduse toetust saavad ettevõtted ei tee ümberpaigutamisi pika ja eelnevalt kindlaks määratud perioodi vältel;

43.   nõuab sätet, millega välistataks senistes asukohtades olulisi töökaotusi või tehaste sulgemisi kaasa toovate tegevuste kaasfinantseerimine;

44.   nõuab, et lisataks viide kõrgetasemelistele projektijuhtimisoskustele ja kvalifikatsioonile, kuna see on hädavajalik projektide õigeaegseks elluviimiseks eelarve piirides (artikkel 57);

45.   nõuab proportsionaalsuse põhimõtte tõhusat kohaldamist ettevalmistuse (artiklid 31–37), hindamise (artikkel 45) ning juhtimise, järelevalve ja kontrolli (artiklid 57–73) käigus, mis toimuksid kooskõlas programmide ulatusega; arvab, et nendes valdkondades peaks kõikide programmide puhul, mis on kõigi liikmesriikide huvides, kohaldama lihtsustamise põhimõtet;

46.   märgib, et struktuurifondide eest vastutavad ühiselt komisjon ja liikmesriigid; kutsub liikmesriike üles tegema igal aastal kinnitavaid deklaratsioone selle kohta, et ELi maksumaksjate raha on kulutatud korrapäraselt, õiguspäraselt ja läbipaistvalt; nõuab, et nendele deklaratsioonidele kirjutaks alla iga riigi rahandusminister; komisjon peaks selgelt määratlema, mida ta mõistab liikmesriikide aruandluse juures "eeskirjade eiramise" all;

47.   nõuab, et säilitataks proportsionaalseks kontrollikorraks soovitatud piirmäärad (kaasfinantseerimine 33% ja kulud 250 miljonit eurot), mille mittetäitmisel komisjon korrapäraseid kontrolle ei teosta; nõuab siiski, et arvesse võetaks erinevate fondide eriomadused (artikkel 73);

48.   lükkab tagasi kõik kavatsused muuta eelfinantseerimise summasid (artikkel 81);

49.   lükkab tagasi kõik sellised n+2 reegli vähendamise kavatsused, mis ei ole seotud suurprojektide puhul juba soovitatud paindlikkusega, kuna selle reegli eelised fondide kasutamise tõhusamaks muutmisel on selgunud käesoleval programmiperioodil (artikkel 93); nõuab siiski Ühtekuuluvusfondile suurema paindlikkuse võimaldamist;

50.   nõuab suuremat paindlikkust, et pikendada kahekuulist perioodi, mille jooksul liikmesriigid võivad vaidlustada komisjoni tehtud finantskorrektsioone; nõuab, et vastamise tähtaeg sõltuks probleemi tõsidusest (artikkel 100);

51.   palub komisjonil leida koostöös nn ühtekuuluvusriikidega lahendus seoses hüvitamisele tagastamatu käibemaksu abikõlblikkusega, tagades kohalike omavalitsuste hõlpsa juurdepääsu fondidele;

52.   lükkab tagasi kõik kavatsused lugeda toetuskõlbulikeks ühenduse kaasfinantseerimise arvestamisel sellised kulud, mis ei ole seotud investeeringutega, nagu majutuskulud; arvab siiski, et kulutused, mis on seotud sotsiaalkorterite renoveerimisega energia säästmise ja keskkonnakaitse eesmärgil, peaks lisama abikõlblike kulutuste hulka;

53.   lükkab tagasi kõik kavatsused vähendada lähenemispiirkondadele mõeldud riigiabi ülemmäärasid, sealhulgas ka statistilise mõjuga piirkondade puhul; nõuab seega, et kõiki lähenemise eesmärgiga piirkondi koheldaks võrdselt abi reeglite osas ning et need määratletaks EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a alusel; nõuab nn naturaalse mõju piirkondadele kehtivate toetuse piirmäärade järk-järgulist muutmist; rõhutab vajadust lähenemiseesmärgist väljapoole jäävatele piirkondadele riigiabi andmisel arvestada piirkondlike eripäradega, eriti looduslikult või geograafiliselt ebasoodsate teguritega;

54.   teeb presidendile ülesandeks paluda täiendavat arutelu nõukoguga vastavalt kodukorra artikli 75 lõikele 3;

55.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 104 E, 30.4.2004, lk 1000. (2) ELT L 167, 30.4.2004, lk 1. (3) EÜT L 228, 9.9.1996, lk 1.

Euroopa Parlamendi resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond (KOM(2004)0494 - 2004/0166(AVC))

P6_TA(2005)0278 A6-0178/2005

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus (KOM(2004)0494 - 2004/0166(AVC))(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 161;

–   võttes arvesse 22. aprilli 2004. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta seoses majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kolmanda aruandega(2);

–   võttes arvesse 8. juuni 2005. aasta resolutsiooni laienenud liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite (2007–2013) kohta(3) ja eriti regionaalarengukomisjoni arvamust selle kohta ning komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile finantsperspektiivi (2007–2013) kohta (KOM(2004)0487);

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (KOM(2004)0492 – 2004/0163(AVC))(4);

–   võttes arvesse kodukorra artikli 75 lõiget 3;

–   võttes arvesse regionaalarengukomisjoni vaheraportit ja eelarvekomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi (A6-0178/2005),

1.   palub nõukogul ja komisjonil võtta arvesse järgmisi soovitusi:

2.   teeb presidendile ülesandeks taotleda vastavalt kodukorra artikli 75 lõikele 3 arutelu jätkamist nõukoguga ja vajadusel avada vastavalt kodukorra artiklile 56 nõukoguga 1975. aasta ühisdeklaratsioonis sätestatud lepitusmenetlus;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELTs seni avaldamata. (2) ELT C 104 E 30.4.2004, lk 1000. (3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0224. (4) ELTs seni avaldamata.

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta (KOM(2004)0495 – C6-0089/2004 – 2004/0167(COD))

P6_TA(2005)0279 A6-0184/2005

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2004)0495)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2, artiklit 162 ja artikli 299 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C6-0089/2004);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 160;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni, kalanduskomisjoni ja naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A6-0184/2005),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui ta kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 6. juulil 2005 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2005 Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 162 esimest lõiku ja artikli 299 lõike 2 teist lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust(2),

võttes arvesse regionaalkomitee arvamust(3),

toimides vastavalt asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetlusele(4)

ning arvestades järgmist:

(1)  Asutamislepingu artiklis 160 sätestatakse, et Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) on ette nähtud selleks, et olla abiks põhiliste regionaalsete ebavõrdsuste korvamisel ühenduses. Sellest tulenevalt soodustab ERF eri piirkondade arengutasemete erinevuse ja ebasoodsate piirkondade, sealhulgas maa- ja linnapiirkondade, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondade, ebasoodsate looduslike või demograafiliste tingimustega piirkondade, hõredalt asustatud piirkondade ,piiriäärsete piirkondade, mägipiirkondade ning saarte mahajäämuse vähendamist.

(2)  Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi üldsätteid käsitlevas määruses (EÜ) nr …/2005 (5) on ette nähtud ühised sätted struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi kohta. On vaja kehtestada erisätted tegevusliikide kohta, mida ERF võib finantseerida selles määruses kindlaksmääratud eesmärkide alusel.

(3)  ERF peaks andma abi ühtekuuluvuspoliitika üldstrateegia raames, mis aitaks paremini tagada ühenduse prioriteetide toetamise ja mille eesmärk oleks tegeleda regionaalse ebavõrdsuse põhjustega, eriti vähearenenud piirkondades.

(4)  Liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama, et ERFi ja teiste struktuurifondide rakendamise erinevatel etappidel ning eriti neile juurdepääsu võimaldamisel ei esine diskrimineerimist soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

(5)  Määruses (EÜ) nr …/2005 nähakse ette, et kulu abikõlblikkuse kord määratakse kindlaks siseriiklikul tasemel, välja arvatud teatavad erandid, mille puhul on vaja kehtestada erisätted. Seega tuleks sätestada ERFiga seotud erandid.

(6)  ERFi toetatava tegevuse tõhus rakendamine põhineb heal haldustaval ja kõikide asjaomaste territoriaalsete, sotsiaalmajanduslike ja keskkonnaala partnerite, eriti piirkondadevaheliste, regionaalsete ja kohalike asutuste koostööl ja kaasamisel kõikides programmide etappides: ettevalmistus, rakendamine, järeltegevus ja hindamine. Vajadusel tugevdatakse ühiste eesmärkide saavutamiseks regionaalsete ja kohalike asutuste koostööd.

(7)  Osana määruse (EÜ) nr .../2005 artiklites 43 ja 44 ettenähtud tehnilisest abist võib ERF rahastada tegevusi, mis on seotud ettevalmistuse, seire, haldus- ja tehnilise abi, hindamise, auditeerimise ja kontrolliga, mis on vajalikud nii avalikele haldustalitustele kui ka teistele vastavatele territoriaalsetele tegevisikutele nagu valitsusvälised organisatsioonid, valitud esindajate ühendused ning sotsiaal-, ameti- ja keskkonnaorganisatsioonid.

(8)  Toetudes nõukogu 21. juuni 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1260/1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta(6) artikli 20 lõike 1 punktis b ettenähtud linnakogukonna algatuse (Urban Community) ja eesmärgi 2 raames raskustes olevatele linnapiirkondadele antava abi kogemustele ja tugevatele külgedele, tuleks linnadimensiooni, sealhulgas linnade säästvasse arengusse tehtavate investeeringute määra, tugevdada selle valdkonna meetmete täieliku integreerimise abil ERFi kaasfinantseeritavate tegevusprogrammidega. Sellega seoses etendavad olulist osa kohalikud arenduslikud ja tööhõivealgatused ja nende uuenduslik potentsiaal.

(9)  Eriti tuleks pöörata tähelepanu sellele, et oleks tagatud vastastikune täiendavus ja järjepidevus ERFi antava abi ja sellise abi puhul, mida annab Euroopa Põllumajanduse Maaeluarendusfond määruse (EÜ) nr … /2005(7) alusel ning Euroopa Kalandusfond määruse (EÜ) nr …/2005(8) alusel. ERFi kaasfinantseeritavad programmid peaksid seetõttu peale traditsiooniliste tegevuste toetama maamajanduse mitmekesistumist, maapiirkondade kultuuri, turismi arengut, kalandusest sõltuvate piirkondade mitmekesistumist ja püsivate töökohtade loomist ning aitama neil piirkondadel muutuda majanduslikult ja sotsiaalselt atraktiivsemaks.

(10)  On vaja tagada, et tegevuste puhul, mida ERF toetab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arengu soodustamiseks, võetaks arvesse ja edendataks Euroopa Nõukogu poolt Santa Maria de Feiras heakskiidetud Euroopa väikeste ettevõtete harta elluviimist.

(11)  On vaja arendada lähenemiseesmärgikohaseks toetuseks eraldatud vahendeid ja valdkondi, juurutades uut väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetusmehhanismi ja uut lähenemist regionaalarengule, tehes väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele tasuta kättesaadavaks täielikult avalikest vahenditest rahastatavate teadusuuringute tulemused.

(12)  Lisaks tuleb ERFi toiminguid tihedamalt koordineerida Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammiga (2007-2013).

(13)  Eraldi tuleks pöörata tähelepanu äärepoolseimatele piirkondadele, laiendades erandkorras ERFi pädevusala nende piirkondade erilisest struktuurilisest majandus- ja sotsiaalsest olukorrast tulenevate lisakulude hüvitamisega seotud tegevusabi finantseerimisele, kus lisakulud on tingitud piirkondade kaugusest, eraldatusest, väiksusest, raskest topograafilisest ja klimaatilisest olukorrast ning nende majanduslikust sõltuvusest vähestest toodetest, mille püsivus ja kombinatsioon takistavad tõsiselt nende piirkondade arengut ja juurdepääsetavust siseturule, järgides asutamislepingu artikli 299 lõiget 2.

(14)  ERF peaks käsitlema Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakti protokollis nr 6 osutatud probleeme, mis on seotud äärmiselt väikese rahvastikutihedusega piirkondade juurdepääsetavusega ja suurtest turgudest kaugel asumisega. ERF peaks käsitlema ka eripäraseid raskusi, mille ees seisavad saared, mägipiirkonnad, piirialad ja hõredalt asustatud alad, mille arengut aeglustab nende geograafiline asend, eesmärgiga toetada nende piirkondade iseseisvat säästvat arengut.

(15)  Seoses üleeuroopaliste võrkudega peaks ERF lisaks parandama ühendusi uute liikmesriikidega, eelkõige selleks, et tugevdada majanduslikke sidemeid nende riikidega.

(16)  ERF peaks tagama sünergia Euroopa Sotsiaalfondist ja Ühtekuuluvusfondist saadava abi puhul. Ta peaks tagama vastastikuse täiendavuse ja järjepidevuse muude ühenduse poliitikate suhtes.

(17)  On vaja kehtestada Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alaste tegevusprogrammide koostamist, haldamist, järelevalvet ja kontrolli käsitlevad erisätted ja luua teineteist vastastikku täiendav ja selge side teiste ühenduse poliitikatega, sealhulgas laiema naabruspoliitikaga.

(18)  Tuleb soodustada tulemuslikku piiriülest ja rahvusvahelist koostööd ühenduse naaberriikidega, kusjuures on vaja tagada, et oleks võimalik tõhusalt toetada liikmesriikide kolmandate riikidega piirnevate piirkondade arengut. Samuti on vaja tagada, et asjaomased ELi piirialad ei oleks võimaluste ja õiguste osas eelneva olukorraga ja ELi sisepiirialadega võrreldes halvemas seisus. Vastavalt sellele on vaja erandkorras lubada seda, et ERF finantseerib projekte kolmandate riikide territooriumil, kui need aitavad kaasa ühenduse piirkondade piiriülese koostöö arengule. Samuti on vaja Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames tagada finantsvahendite jaotamise sobiv tase riikidevahelise ja piiriülese koostöö vahel. Erilist tähelepanu nõuab just piiriülene koostöö, kuna liidu piirid on märkimisväärselt laienenud ning mahajäänud piirkondade seas on rohkelt piiriäärseid alasid.

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1783/1999 Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta(9) tuleb kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Teema

Käesolevas määruses määratakse kindlaks Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ülesanded, ERFi antava abi ulatus seoses määruse (EÜ) nr …/2005 [millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta] artiklis 3 määratletud lähenemise, regionaalse konkurentsivõime, tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärkidega ning abikõlblike kulude liigid.

Selles kehtestatakse linna- ja maapiirkondade, kalandusest sõltuvate piirkondade, äärepoolseimate piirkondade, saarepiirkondade, piirialade, tõsiste ja püsivate ebasoodsate looduslike ja demograafiliste tingimustega piirkondade ning mägipiirkondade toetamist käsitlevad erisätted.

Selles kehtestatakse ka erisätted seoses Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgiga, eriti programmide koostamise, nende elluviimise, haldamise, järelevalve ja kontrollimise kohta.

Artikkel 2

Eesmärk

ERF aitab kaasa abi finantseerimisele, seades eesmärgiks tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust Euroopa Liidu säästva arengu strateegia raames, tegeledes regioonidesisese ja -vahelise ebavõrdsuse põhjustega ja edendades piirkondade majanduse struktuurilist arengut ning kohandamist, sealhulgas taandarenevate tööstuspiirkondade ümberkorraldamist.

Artikkel 3

Abi ulatus

1.  ERF kontsentreerib oma abi piiratud arvule prioriteetsetele teemadele. Iga prioriteedi raames finantseeritavate tegevuste liigid ja ulatus kajastavad artiklite 5, 6 ja 7 kohaste lähenemise, regionaalse konkurentsivõime, tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärkide erinevat iseloomu.

2.  ERF aitab kaasa järgmiste valdkondade finantseerimisele:

Artikkel 4

Tasakaalustatud ja säästev regionaalareng

Regionaalareng on piirkondade säästva elu- ja töökeskkonna säilitamine, arendamine ja vajadusel ümberkujundamine.

Artikkel 5

Lähenemine

Lähenemise eesmärgi raames kontsentreerib ERF oma abi integreeritud regionaalse ja kohaliku, linna ja maa majanduse ja sotsiaalvaldkonna säästva arengu soodustamisele, mobiliseerides ja tugevdades piirkondadesisest potentsiaali programmide abil, mis on suunatud piirkondlike ja kohalike majandus-, haldus- ja sotsiaalstruktuuride ajakohastamisele ja mitmekesistamisele ning püsivate töökohtade loomisele, eelkõige järgmistes valdkondades:

1)  Territoriaalne innovatsioon, et suurendada regionaalselt ja kohalikult paiknevate institutsiooniliste, sotsiaal- ja majandusalaste tegevisikute potentsiaali ja moderniseerida valitsusasutusi, arenguasutusi ja finantsinstitutsioone.

2)  Teadusuuringud ja tehnoloogiaarendus, innovatsioon ja ettevõtlikkus, kaasa arvatud regionaalse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse potentsiaali suurendamine ja nende integreerimine Euroopa teadusuuringute alasse, et vähendada piirkondadevahelist tehnoloogialõhet.

Abi teadusuuringutele ja tehnoloogiarendusele väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes ja tehnosiirdele. Sidemete tugevdamine eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ning ülikoolide, valitsusväliste organisatsioonide ja uurimis- ning tehnoloogiakeskuste vahel, ärivõrkude, avaliku ja erasektori partnerluste ja ärirühmituste arendamine, äri- ning tehnoloogiateenuste osutamine väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ja mikroettevõtete gruppidele, ettevõtluse- ja innovatsiooni rahastamise edendamine väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetes ja mikroettevõtetes uute rahastamisvahendite abil.

Toetus regionaalmajandusliku arengu tüüpilistele vahenditele nagu sihtotstarbeline toetus ettevõtete asutamisele ja ettevõtetesse investeerimine ning seda mitte ainult väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning majandusliku infrastruktuuri loomine ja arendamine. Erilisi jõupingutusi tuleks teha väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, mikroettevõtete ja käsitööettevõtete kogemuste, tegutsemisvõime ja esindatuse parandamiseks.

EÜ eelarve või riikide uurimisinstituutide kaudu täielikult avalikest vahenditest rahastatud teadusuuringute tulemused, mis ei ole veel patenditud, võib anda tasuta väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete käsutusse, eeldusel, et selliseid teadusuuringuid kasutatakse otseselt tootmise innovatiivsemaks muutmisel. Et toetada oskusteabe vahetust vajaduseta arendada uusi eriteadmisi, peaks üldise vahendina olema kättesaadav regionaalse või riikliku "teadmiste vautšeri" kasutamise võimalus.

3)  Infoühiskond, kaasa arvatud kohaliku osaluse ning kohalike teenuste ja rakenduste arendamine, avalike sidusteenuste arendamine ja neile juurdepääsu parandamine, abi ja teenused väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele info- ja sidetehnoloogiate rakendamiseks ning tõhusaks kasutamiseks või uute ideede rakendamiseks.

4)  Kohalikud tööhõive ja arenduslikud algatused: toetus struktuuridele, mis osutavad lähikonnas teenuseid, luues uusi töökohti, välja arvatud meetmed, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

5)  Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine, sealhulgas: ettevõtete asutamise toetamine, erimeetmed naisettevõtjatele uute ideede majandusliku kasutamise lihtsustamiseks ning uute, kõrgkoolidest ja olemasolevatest ettevõtetest lähtuvate ettevõtete asutamise toetamine, infrastruktuuri ja teenuste edendamine, mis võimaldavad perekonna- ja tööelu kokku sobitada.

6)  Keskkond, kaasa arvatud investeeringud, mis on seotud jäätmekäitluse, veemajanduse ja vee kvaliteedi, sealhulgas veevarustuse ohutuse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik(10) ellurakendamise, asulareovee töötlemise ja õhukvaliteedi, saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise, saastunud prügilate likvideerimise, saastunud alade ja maa tervendamise, bioloogilise mitmekesisuse ja looduskaitse edendamise, Natura 2000 rakendamiseks vajalike infrastruktuuride arendamise edendamise ning abiga väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele selleks, et tasuvate keskkonnajuhtimissüsteemide kasutuselevõtmise ning saastamist vältivate tehnoloogiate juurutamise ja kasutamise abil soodustada säästvaid tootmisviise.

7)  Ümberkorraldamine, sealhulgas saastunud prügilate revideerimine, eelnevalt sõjaväe kasutuses olnud alade tervendamine ja nende tsiviilkasutusse võtmine, looduse taastamine või metsastamine, tõrjevahendite likvideerimine, kasarmuhoonete ja -alade rekonstrueerimine ja moderniseerimine, hõlmates ka vastava haardeala, eesmärgiga taaselustada majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline tegevus ning sellega seoses toetus eriti VKEdele.

8)  Ohtude vältimine, kaasa arvatud looduslike ja tehnoloogiliste ohtude ärahoidmiseks ja nendega toime tulemiseks ettenähtud tegevuskavade väljatöötamine ja elluviimine.

9)  Turism ja kultuur, kaasa arvatud säästva turismi arendamiseks vajalike loodus- ja kultuuriobjektide edendamine; füüsilise ja kultuuripärandi kaitse ja kasvatamine majandusliku arengu soodustamiseks; turismiteenuste parandamine uute suurema lisandväärtusega teenuste osutamise abil ning ülemineku soodustamine uutele, säästvamate turismivormidele.

10)  Kriisiolukorras linnade, asulate ja linnaäärsete alade majanduslik ja sotsiaalne taaselustamine: ulatuslikud kavad kriisiolukorras linnapiirkondade, keskuste funktsiooni täitvate keskmise ja väikese suurusega linnade ning linnaäärsete alade säästvaks arenguks, linna ja tagamaa sidemete taaselustamine seoses üldist majanduslikku huvi pakkuvate teenustega.

11)  Investeeringud transporti, kaasa arvatud üleeuroopalised võrgud, tähtsamad Euroopa tehnilised ja logistilised projektid, teede ehitus ning kvaliteedi parandamine väljaspool TEN-T-magistraalvõrku, arvestades vajadust luua ühendus saarte, maapiirkondade, raskesti ligipääsetavate ja muidu kaugel asuvate piirkondadega ning nende piirkondade ja ühenduse sisepiirkondade vahel, ja integreeritud ülelinnalised puhta, säästva linnatranspordi strateegiad, mis aitavad kaasa reisijate ja kaubateeninduse ning nendele teenustele juurdepääsu parandamisele, eriti piiratud liikumisvõimega isikutele, selleks et saavutada paremini tasakaalustatud veoliikide suhe, soodustada ühendveosüsteeme ja vähendada keskkonnamõjusid, sealhulgas ümbritsevat müra ja sissehingatavat tolmusaastet, ning võtta tarvitusele alternatiivsed kütused ja vähendada liiklusõnnetuste arvu.

12)  Energia, kaasa arvatud üleeuroopalised võrgud, mis aitavad kaasa energiavarustuse ohutuse ja kvaliteedi parandamisele, töökohtade püsivusele, siseturu lõplikule moodustamisele, keskkonnakaalutluste integreerimisele, energeetilise efektiivsuse parandamisele ja taastuvate energialiikide väljatöötamisele.

13)  Investeeringud haridusse, kutseõppesse ja elukestvasse õppesse, eriti noorte ja naiste puhul, mis aitavad kaasa piirkondade atraktiivsuse suurendamisele ja elukvaliteedi parandamisele, tootmissüsteemide taaselustamisele ja oskuste paranemisele ning elukestva õppe edendamisele, ka uute tehnoloogiate rakendamise kaudu.

14)  Tervishoid, kaasa arvatud investeeringud tervishoiuteenuste arendamiseks ja parandamiseks, haiguste ennetamiseks ja meditsiiniteenustele juurdepääsu lihtsustamiseks, kuivõrd nimetatud investeeringud aitavad kaasa regionaalsele arengule ja elukvaliteedi parandamisele piirkondades.

15)  Otsene abi investeerimiseks väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse, mis aitab kaasa töökohtade loomisele ja nende püsivuse tagamisele.

16)  Avalik julgeolek investeeringute kaudu tehnoloogiatesse ja teabesse ning teadlikkuse tõstmise kampaaniatesse, et parandada territoriaalse majandustegevuse toimimist, tõkestada organiseeritud kuritegevuse imbumist majandusse ja levitada õiguspärasuse kultuuri.

17)  Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, mikroettevõtete ja käsitööettevõtete struktureerimise, institutsioonilise võimekuse ning nende organisatsioonide ja vahenduskodade esindatavuse tugevdamine.

18)  Otsene investeerimisabi, mis on suunatud eelkõige kõrgekvaliteetsetele puhastele tehnoloogiatele, et ümberstruktureerida rasketööstust piirkondades, kus üleminek turumajandusele toimus alles hiljuti.

Artikkel 6

Regionaalne konkurentsivõime, tööhõive ja sotsiaalne kaasatus

Regionaalse konkurentsivõime, tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse eesmärgi alusel arvestab ERF seitsmenda raamprogrammi eesmärkidega ja kontsentreerib oma abi majandusliku ja säästva regionaalarengu strateegiate kontekstis järgmistele tegevusvaldkondadele, olles samal ajal paindlik nende piirkondade suhtes, mis liituvad järk-järgult juurde:

1)  Innovatsioon ja teadmistepõhine majandus, regionaalse innovatsiooni strateegiate arendamine ja elluviimine, mis edendab efektiivseid, tehnoloogialõhet vähendavaid ja kohalikke vajadusi arvestavaid regionaalse innovatsiooni süsteeme; siia kuuluvad:

2)  Keskkond ja ohtude vältimine; siia kuuluvad:

3)  Juurdepääs üldist majanduslikku huvi pakkuvatele veo- ja telekommunikatsiooniteenustele väljaspool peamisi linnakeskusi; siia kuuluvad:

Artikkel 7

Euroopa territoriaalne koostöö

Eesmärgi "Euroopa territoriaalne koostöö" alusel kontsentreerib ERF oma abi järgmistele prioriteetidele.

1)  Piiriülese majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaalase tegevuse edendamine säästva territoriaalse arengu ühisstrateegiate abil; siia kuuluvad eelkõige:

Lisaks sellele võib ERF kaasa aidata piiriüleste tööturgude integratsiooni, kohaliku tööhõivealgatuse, võrdsete võimaluste, koolituse ja sotsiaalse hõlvamise edendamisele ning inimressursside ja teadusuuringute ning tehnoloogiaarenduse vahendite jagamisele.

2)  Rahvusvahelise koostöö, kaasa arvatud meresõidupiirkondade kahepoolse või mitmepoolse koostöö rajamine ja arendamine kooskõlas laiema naabruspoliitika tegevuskavaga selle abil, et finantseeritakse võrkusid ja tegevusi, mis soodustavad eriti järgmiste prioriteetide integreeritud territoriaalset arengut:

d)   uurimis- ja tehnovõrkude loomine seoses rahvusvaheliste alade tasakaalustatud arengu ja tehnoloogialõhe vähendamise küsimustega, kaasa arvatud ülikoolidevaheliste võrkude rajamine, mis aitab neil efektiivselt integreeruda Euroopa teadusuuringute alasse, ning teadusuuringu ja tehnoloogiaarenduse üksuste ja rahvusvaheliste teadusuuringu ja tehnoloogiaarenduse keskuste vaheliste sidemete loomine juurdepääsuks teaduslikele andmetele ja tehnosiirdele, rahvusvaheliste konsortsiumide arendamine teadusuuringu ja tehnoloogiaarenduse ressursside jagamiseks, tehnosiirdeasutuste sidustamine ja ühendatud rahastamisvahendite arendamine teadusuuringute ning tehnoloogiaarenduse soodustamiseks väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes;

3)  Regioonidevahelise koostöö arendamine ja regionaalpoliitika efektiivsuse suurendamine selle abil, et edendatakse võrgustumist ja kogemustevahetust ja projektide arendamist regionaalsete ja kohalike asutuste vahel, kusjuures keskendutakse artikli 6 punktides 1 ja 2 ning artiklites 9, 10, 11 ja 12 osutatud teemadele, kaasa arvatud kogu ühendust hõlmavad koostöövõrkude programmid, ning ühenduse arengusuundi käsitlevate uurimiste, andmete kogumise, vaatluste ning analüüsiga seotud tegevused.

Võrgustamisprojektide juhtimine toimub ELi ühtses tsoonis.

Olemasolevatele võrgustikele nagu ESPON, URBACT ja INTERACT viiakse läbi vahehindamine.

Artikkel 8

Kulutuste abikõlblikkuse eeskirjad

ERFi antava abi puhul ei ole abikõlblikud järgmised kulutused:

a)   käibemaks;

II PEATÜKK

TERRITOORIUMIDE ERIPÄRA KÄSITLEMISE ERISÄTTED

Artikkel 9

Linnadimensioon

1.  Määruse (EÜ) nr …/2005 artikli 25 lõike 4 punktis a ja artikli 36 lõike 4 punktis b osutatud linnade säästva arenguga seotud tegevuste puhul toetab ERF laia osalusega integreeritud strateegiate arendamist säästva kasvu tugevdamiseks ning linnapiirkondades kuhjuvate majanduslike, keskkonna- ja sotsiaalprobleemide lahendamiseks ja arhitektuuritõkete eemaldamiseks.

Selle eesmärgiks on parandada linnakeskkonda varasema tööstustegevuse käigus saastatud maade taasarendamise kaudu ning ajaloo- ja kultuuripärandi kaitse ja arendamine, kultuuriteenuste arendamine, mis pakuvad sobivaid meetmeid innovatsiooni ja teadmistepõhise majanduse, ettevõtluse, kohaliku tööhõive, keskkonna ja kohaliku eluviisi arengu edendamiseks, samuti kodanikele mõeldud teenuste asutamiseks, võttes arvesse muutusi demograafilistes struktuurides ja säästvas liikuvuses.

2.  Erandina määruse (EÜ) nr …/2005 artikli 33 lõikest 2 suurendatakse Euroopa Sotsiaalfondi käsitleva määruse (EÜ) nr …/2005 reguleerimisalasse kuuluvate meetmete ERFi poolset finantseerimist regionaalse konkurentsivõime, tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse eesmärgi raames 20%ni asjaomasest prioriteetsest tegevusvaldkonnast.

Artikkel 10

Maapiirkonnad ja kalandusest sõltuvad piirkonnad

Liikmesriigid ja regionaalsed ja kohalikud asutused tagavad ühelt poolt määruse (EÜ) nr …/2005 kohaselt Euroopa Põllumajanduse Maaeluarendusfondi kaasfinantseeritavate meetmete ja määruse (EÜ) nr …/2005 kohaselt Euroopa Kalandusfondi kaasfinantseeritavate tegevuste ning teiselt poolt ERFi kaasfinantseeritavate programmide vastastikuse täiendavuse ja järjepidevuse.

Liikmesriigid ja piirkonnad tagavad määruse (EÜ) nr .../2005 artikli 36 kohaste rakenduskavade raames ühelt poolt Euroopa Põllumajanduse Maaeluarendusfondi ja Euroopa Kalandusfondi kaasfinantseeritavate meetmete ning teiselt poolt ERFi kaasfinantseeritavate meetmete vastastikuse täiendavuse ja seostatuse vastavalt kõnealuse määruse artikli 25 lõike 4 punkti c kohastele kooskõlastusmeetmetele. Selleks määravad liikmesriigid, piirkonnad ja asjaomased partnerid tegevusprogrammide koostamisel punktide 1, 3 ja 5 kohaste meetmete jaoks selged kriteeriumid selliste meetmete eristamiseks, mida peaks finantseerima ERF käesoleva artikli alusel või mida maapiirkondade puhul peaks finantseerima Euroopa Põllumajanduse Maaeluarendusfond määruse (EÜ) nr …/2005 artikli 49 lõike 1 punktide a, b ja i alusel või mida kalandusest sõltuvate piirkondade puhul peaks finantseerima Euroopa Kalandusfond määruse (EÜ) nr …/2005 artikli … alusel. Lisaks tuleks näha ette sätted meetmete võtmise ajal toimuvate ja järelkontrollide jaoks, et teostada järelevalvet täiendavuse ja seostatuse üle.

Artikkel 11

Ebasoodsate looduslike tingimustega piirkonnad

ERFi kaasfinantseeritavate regionaalprogrammide puhul, mis hõlmavad määruse (EÜ) nr …/2005 artikli 52 lõike 1 punktis b märgitud ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondi, tuleb eriti pöörata tähelepanu nendele piirkondadele iseloomulike raskuste käsitlemisele.

Ilma et see piiraks artiklite 3 ja 5 kohaldamist, aitab ERF eriti kaasa selliste investeeringute finantseerimisele, mille eesmärk on juurdepääsu soodustamine kõikidel tasanditel, mitte ainult kultuuripärandiga seotud vaid kogu säästva majandustegevuse, sealhulgas innovatsiooni ja piirkonna omapärale eriti sobilike uute tehnoloogiatega seotud majandustegevuse edendamine ja arendamine, loodusvarade säästva kasutuse edendamine, turismisektori ergutamine ning rahvastikukao ärahoidmine.

Artikkel 12

Äärepoolseimad piirkonnad

III PEATÜKK

EUROOPA TERRITORIAALSE KOOSTÖÖ

EESMÄRGIGA SEOTUD ERISÄTTED

1.JAGU

Tegevusprogrammid

Artikkel 13

Sisu

Piiriülese koostöö raames võib toetada kõiki piirkondi (NUTS III), mis asuvad piki maismaal kulgevaid sise- ja välispiire, ning teatavaid naabruses olevaid rannikupiirkondi; lisaks võib piiriülese koostöö kriteeriumite kohaselt toetada teatavaid ühenduse NUTS III tasandi rannikupiirkondi, mis asuvad paindlikult tõlgendatava üldreeglina 150 kilomeetri kaugusel.

Liikmesriigid tagavad, et regionaalsed asutused osalevad piiriülese ja riikidevahelise

koostöötegevuse kavandamisel ja järeltegevuses.

2. jagu

Abikõlblikkus

Artikkel 14

Abikõlblikkuse eeskirjad

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr …/2005 artikli 55 kohaldamist, võib komisjon teatavate kulukategooriate puhul teha abikõlblikkuse eeskirju käsitlevaid ettepanekuid siseriiklike eeskirjade asendamiseks, juhul kui liikmesriik on seda eelnevalt taotlenud, määrates igal juhtumil kõnealuste eeskirjade koostamise tähtaja enne hõlmatud projektide rakendamise algust. Need kulude abikõlblikkust käsitlevad ühenduse eeskirjad on vastu võetud komisjoni määrusega vastavalt määruse (EÜ) nr …/2005 artikli 104 lõike 3 sätetele.

3. jagu

Korraldus, järelevalve ja kontroll

Artikkel 15

1.  Asutuste määramine

Tegevusprogrammis osalevad liikmesriigid määravad ühe korraldava asutuse, ühe sertifitseerimisasutuse ja ühe auditeerimisasutuse, mis asuvad korraldava asutusega samas liikmesriigis. Sertifitseerimisasutus võtab vastu komisjoni poolt tehtud makseid ja üldreeglina teeb makseid juhtivale toetusesaajale.

2.  Liikmesriigid asutavad ühise tehnilise sekretariaadi, mis asub talituslikult korraldavas asutuses. Tehniline sekretariaat abistab korraldavat asutust ja järelevalvekomiteed nende kohustuste täitmisel.

Tegevusprogrammi auditeerimisasutust abistab määruse (EÜ) nr …/2005 artiklis 61 sätestatud kohustuste täitmisel audiitorgrupp. Selle grupi loovad tegevusprogrammis osalevad liikmesriigid. Sellesse kuulub iga tegevusprogrammis osaleva liikmesriigi poolt määratud auditeerimisasutuse esindaja. Iga audiitorgrupp luuakse hiljemalt kolme kuu jooksul alates tegevusprogrammi heakskiitva otsuse tegemise kuupäevast. Audiitorgrupp koostab oma töökorra. Audiitorgruppi juhib tegevusprogrammi auditeerimisasutus.

3.  Audiitorgrupp kiidab heaks määruse (EÜ) nr .../2005 artiklis 70 märgitud tegevusprogrammi auditeerimisasutuse lõpparuande.

3.  Iga tegevusprogrammis osalev liikmesriik määrab oma esindaja määruse (EÜ) nr …/2005 artiklis 64 märgitud järelevalvekomiteesse ning püüab kindlustada asjaomaste regionaalsete ja kohalike asutuste sobiva esindatuse.

5.  Liikmesriigid täidavad need ülesanded komisjoniga kokkulepitud ajavahemikus, et vältida tegevusprogrammide loomise ja rakendamise hilinemist.

Korraldusasutused avaldavad liikmesriikide järelevalve all korrapäraselt ja asjakohaselt ühenduse rahastatavaid tegevusi ning abikõlblikkuse kriteeriumi abil liigitatud assigneeringuid.

Artikkel 16

Korraldava asutuse ülesanded

Korraldav asutus täidab määruse (EÜ) nr …/2005 artiklis 59 sätestatud kohustusi, välja arvatud kohustused, mis on seotud tegevuse ja kulutuste siseriiklikele ja ühenduse õigusaktidele vastavuse tagamisega. Seoses sellega piirduvad korraldava asutuse kohustused selle kontrollimisega, et iga tegevuses osaleva toetusesaaja poolt tehtud kulud oleksid valideeritud kvalifitseeritud audiitori poolt.

Artikkel 17

Kontrollsüsteem

Artiklis 22 sätestatud kulude valideerimiseks asutab iga liikmesriik auditeerimissüsteemi, mis võimaldab kontrollida toodete tarnimist ja kaasfinantseeritavate teenuste osutamist, liikmesriigi territooriumil läbi viidud tegevuse või tegevuse etappide puhul deklareeritud kulude põhjendatust ning nende kulude ja nendega seotud tegevuse või tegevuse etappide vastavust ühenduse ja siseriiklikele õigusaktidele. Kui toodete tarnimist või kaasfinantseeritavate teenuste osutamist saab kontrollida ainult seoses kogu tegevusega, viib sellise kontrolli läbi kas juhtiva toetusesaaja audiitor või korraldav asutus.

Liikmesriigid tagavad, et iga asjakohane kulutus valideeritakse kvalifitseeritud audiitorite poolt kahe kuu jooksul.

Artikkel 18

1.  Finantshaldus

1.  ERFi toetus makstakse ühele kontole, kusjuures siseriiklikke alamkontosid ei kasutata.

Ilma et see piiraks liikmesriikide vastutust eeskirjade eiramise avastamise ja lõpetamise eest ning alusetult makstud summade sissenõudmise eest, nõuab sertifitseerimisasutus juhtivalt toetusesaajalt sisse kõik eeskirjade eiramise tõttu alusetult makstud summad. Toetusesaajad maksavad tagasi juhtivale toetusesaajale valesti makstud summad nendevahelise kehtiva kokkuleppe alusel.

Juhul kui juhtiv toetusesaaja ei taga toetusesaajate poolseid tagasimakseid, hüvitab liikmesriik, kelle territooriumil kõnesolev toetusesaaja asub, sertifitseerimisasutusele sellele toetusesaajale valesti makstud summad.

Artikkel 19

Euroopa piiriülese koostöö grupeeringud

Liikmesriigid, kes osalevad teatavas tegevusprogrammis Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames, võivad kasutada määrusega (EÜ) nr …/2005 ettenähtud koostööd käsitlevat õiguslikku vahendit, selleks et see võtaks endale vastutuse tegevusprogrammi korraldamise eest, kusjuures tal oleksid korraldava asutuse ja ühise tehnilise sekretariaadi ülesanded. Sellisel juhul jääb finantsvastutus igale liikmesriigile.

4. jagu

Tegevused

Artikkel 20

1.  Tegevuste valik

Artikli 7 lõikes 1 märgitud piiriülese majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaalase tegevuse edendamiseks ning artikli 7 lõikes 2 märgitud rahvusvahelise koostöö sisseseadmiseks ja arendamiseks mõeldud tegevusprogrammidesse valitud tegevuste puhul peavad toetusesaajad olema vähemalt kahest riigist ning nad peavad iga tegevuse puhul tegema koostööd vähemalt kahel järgmisel viisil: ühine arendustegevus, ühine rakendustegevus, ühine personalitöö või ühine finantseerimine.

2.  Rahvusvahelise koostöö rajamiseks ja arendamiseks mõeldud tegevusprogrammidesse valitud tegevusi võib siiski ellu viia ka ühes liikmesriigis tingimusel, et neid esindavad vähemalt kahe liikmesriigi asutused.

3.  Artikli 7 lõikes 3 märgitud regioonidevahelist koostööd ja koostöövõrkusid ja kogemustevahetust hõlmavatesse tegevusprogrammidesse valitud tegevustes peab osalema vähemalt kolm toetusesaajat vähemalt kahe liikmesriigi vähemalt kolmest piirkonnast ning iga tegevuse puhul peavad esinema järgmised koostöövormid: ühine arendustegevus, ühine rakendustegevus, ühine personalitöö ja ühine finantseerimine.

Lisaks määruse (EÜ) nr …/2005 artiklis 64 märgitud ülesannetele vastutab järelevalvekomitee ka tegevuste valiku eest.

Artikkel 21

1.  Juhtiva toetusesaaja pädevus

2.   vastutab ERFi toetuse jõudmise eest tegevuses osalevate toetusesaajateni.

Korraldav asutus kehtestab iga tegevuse puhul rakenduskorra kokkuleppel juhtiva toetusesaajaga.

Artikkel 22

Kulude sertifitseerimine

Iga tegevuses osaleva toetusesaaja poolt deklareeritud kulude õiguspärasust ja korrale vastavust sertifitseerivad vastavalt artikli 15 lõikele 2 erapooletud ja kvalifitseeritud audiitorid. Iga tegevuses osalev toetusesaaja kannab vastutust deklareeritud kuluga seotud eeskirjade eiramise puhul.

Artikkel 23

1.  Tegevuse kohta reguleerivad eritingimused

1.  Piiriülese koostöö kontekstis nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib finantseerida kuni 20% asjakohase tegevusprogrammi eelarvest tegevuse puhul NUTS III tasandi piirkondades, mis külgnevad määruse (EÜ) nr …/2005 artikli 7 lõikes 1 osutatud piirkondadega.

2.  Rahvusvahelise koostöö kontekstis nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib finantseerida kuni 20% asjakohase tegevusprogrammi eelarvest tegevuse puhul, millest võtavad osa väljaspool asjaomast piirkonda asuvad partnerid.

Piiriülese ja rahvusvahelise koostöö kontekstis võib ERF kuni 10% ulatuses tema poolt asjakohasele tegevusprogrammile antavast toetusest finantseerida kulusid, mis on seotud väljaspool Euroopa Ühendust asuvate riikide territooriumidel läbiviidava tegevuse või tegevuse etappidega, juhul kui see tegevus või need tegevuse etapid edendavad ühenduse piirkondi.

Liikmesriigid tagavad nende kulude õiguspärasuse ja korrale vastavuse.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 24

Üleminekusätted

Käesolev määrus ei piira määruse (EÜ) nr 1783/1999 alusel nõukogu või komisjoni poolt heaks kiidetud ja enne käesoleva määruse jõustumist kohaldatud meetmete jätkuvat rakendamist ega muutmist, kaasa arvatud nende meetmete täielik või osaline tühistamine.

Määruse (EÜ) nr 1783/1999 alusel esitatud taotlused jäävad jõusse.

Artikkel 25

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1783/1999 tunnistatakse kehtetuks alates ….

Viiteid määrusele (EÜ) nr 1783/1999 tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 26

Läbivaatamisklausel

Euroopa Parlament ja nõukogu vaatavad käesoleva määruse uuesti läbi komisjoni ettepanekul hiljemalt 31. detsembriks 2013.

Artikkel 27

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELTs seni avaldamata. (2) ELT C […], […], lk […]. (3) ELT C […], […], lk […]. (4) Euroopa Parlamendi 6. juuli 2005. aasta seisukoht. (5) ELT L […], […], lk […]. (6) EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 173/2005 (ELT L 29, 2.2.2005, lk 3). (7) ELT L […], […], lk […]. (8) ELT L […], […], lk […]. (9) EÜT L 213, 13.8.1999, lk 1. (10) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1. Direktiivi on muudetud otsusega nr 2455/2001/EÜ (EÜT L 331, 15.12.2001, lk 1). (11) EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30.

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa piiriülese koostöö rühmituse (EPKR) asutamise kohta (KOM(2004)0496 – C6-0091/2004 – 2004/0168(COD))

P6_TA(2005)0280 A6-0206/2005

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2004)0496)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 159 kolmandat lõiku, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C6-0091/2004);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A6-0206/2005),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui ta kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 6. juulil 2005 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2005 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) asutamise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 159 kolmandat lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust(2),

võttes arvesse regioonide komitee arvamust(3),

toimides vastavalt asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetlusele(4)

ning arvestades järgmist:

(1)  Asutamislepingu artikli 159 kolmandas lõigus on sätestatud, et asutamislepingus ettenähtud majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks võib võtta nimetatud artikli esimeses lõigus osutatud fondideväliseid erimeetmeid. Kogu ühenduse harmooniline areng ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamine eeldavad territoriaalse koostöö tugevdamist. Selleks tuleks vastu võtta territoriaalsete koostöötoimingute elluviimise tingimuste parandamiseks vajalikud meetmed.

(2)  Võttes arvesse liikmesriikide, eriti piirkondade ja kohalike omavalitsuste olulisi raskusi erinevate riiklike õigusaktide ja menetluste raames piiriülese, riikide- ja piirkondadevahelise koostöö elluviimisel ja juhtimisel, tuleb nende raskuste leevendamiseks võtta asjakohaseid meetmeid.

(3)  Võttes arvesse eriti ühenduse maismaa- ja merepiiride arvu suurenemist laienemise järel, on vaja hõlbustada piiriülese, riikide- ja piirkondadevahelise koostöö tugevdamist ühenduses.

(4)  Olemasolevad vahendid, nagu Euroopa Majandushuviühing, ei olnud eriti sobivad struktuurifondide programmide struktureeritud koostöö korraldamiseks ühenduse algatuse INTERREG raames programmiperioodil 2000–2006.

(5)  Nõukogu määrusega (EÜ) nr …/2005 [millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta](5) on lisatud vahendeid Euroopa territoriaalse koostöö toetuseks kolmel tasandil: piiriülene, piirkondadevaheline ja riikidevaheline koostöö.

(6)  Samuti on vaja hõlbustada ja jälgida ühendusepoolse rahalise osaluseta territoriaalsete koostöötoimingute elluviimist.

(7)  Territoriaalset koostööd pärssivate raskuste ületamiseks tuleb asutada ühenduse tasandil koostöövahend, mis võimaldab luua ühenduse territooriumil koostöörühmitused, kes on juriidilised isikud ja keda nimetatakse "Euroopa territoriaalse koostöö rühmitusteks" (ETKR). Selliste rühmituste kasutamine peaks olema vabatahtlik.

(8)  Piiriala, piirkondadevahelise või riikidevahelise koostöö lepinguid liikmesriikide ja/või piirkondlike ja kohalike omavalitsuste vahel võidakse kohaldada ka edaspidi.

(9)  ETKR peaks olema volitatud tegutsema oma liikmete ja eelkõige rühmitusse kuuluvate piirkondlike ja kohalike omavalitsuste nimel ja heaks.

(10)  Liikmed peavad ETKRi ülesanded ja pädevuse kindlaks määrama Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse kokkuleppes.

(11)  Liikmed loovad ETKRi iseseisva juriidilise isikuna ja see võib usaldada oma ülesannete täitmise mõnele liikmele.

(12)   ETKRil peab olema õigus tegutseda nii ühenduse, eriti struktuurifondide kaasrahastatavate territoriaalsete koostööprogrammide ning riikide- ja piirkondadevaheliste koostööprogrammide elluviimiseks vastavalt määrusele (EÜ) nr …/2005 [millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr …/2005 [Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta](6) kui ka üksnes liikmesriikide ja/või nende piirkondade ja kohalike omavalitsuste algatusel ilma ühendusepoolse rahalise toetuseta käivitatud territoriaalse koostöö programmide elluviimiseks.

(13)  Arvestades, et komisjon peaks tagama sünergia käesoleva määruse ning Euroopa Nõukogu territoriaalsete kogukondade või ametiasutuste vahelise piiriülese koostöö Euroopa raamkonventsiooni Euregio-alade koostöörühmituste loomist käsitleva lisaprotokolli nr 3 eelnõu vahel.

(14)  Tuleb täpsustada, et ETKRide loomine ei mõjuta piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ega liikmesriikide rahalist vastutust ühenduse fondide ega riiklike fondide haldamise puhul.

(15)  Tuleb täpsustada, et kokkulepe ei käsitle piirkondlike ja kohalike omavalitsuste volitusi tegutseda riigiasutustena, eelkõige volitusi, mis on seotud politseitöö ja seadusandlusega.

(16)  On vaja, et ETKR koostaks oma põhikirja, looks oma organid ja kehtestaks otsustamismenetluse ning eelarvet ja rahalist vastutust käsitlevad eeskirjad.

(17)  Kuna liikmesriigid ei saa käesolevas määruses eesmärke, nimelt territoriaalse koostöö õiguslike tingimuste kehtestamist kogu Euroopas, tõhusalt saavutada, on parem kehtestada need tingimused ühenduse tasandil. Seega võib ühendus võtta vastu meetmeid vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Vastavalt nimetatud artiklis väljendatud proportsionaalsuse põhimõttele ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks, kusjuures ETKRi kasutamine on vabatahtlik ja toimub vastavalt iga liikmesriigi põhiseaduses sätestatud korrale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse olemus

1.  Koostöörühmituse võib luua ühenduse territooriumil Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse kujul, edaspidi "ETKR", käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras.

2.  ETKR on juriidiline isik.

3.  ETKRi eesmärk on hõlbustada ja edendada piirkondlike ja kohalike omavalitsuste territoriaalset (piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist) koostööd ELis, tugevdamaks majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust.

Samal otstarbel võib tema eesmärk olla ka riikide- ja piirkondadevahelise koostöö hõlbustamine ja edendamine.

4.  Selle liikmesriigi pädeval ametiasutusel, kelle õigust kohaldatakse, on õigus kontrollida avalike, nii siseriiklike kui ka ühenduse vahendite haldamist ETKRi poolt.

Selle liikmesriigi pädev ametiasutus, kelle õigust kohaldatakse, teavitab teisi liikmesriike, keda Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse kokkulepe (edaspidi kokkulepe) puudutab, iga sooritatud kontrolli tulemustest.

5.  Kui piirialadel on kestnud pikka aega tsiviil- või sõjalised konfliktid, võib ETKRi eesmärgiks olla ka leppimise soodustamine ja rahuprogrammidele kaasaaitamine.

Artikkel 2

Koosseis

1.  ETKRi võivad kuuluda liikmesriigid ja/või riigiasutused ning muud mittetulunduslikud asutused, milles osalevad piirkondlikud/kohalikud omavalitsused ja liikmesriigid, edaspidi "liikmed".

2.  EPKRi asutamine otsustatakse tema liikmete algatusel.

3.  Liikmed loovad ETKRi iseseisva juriidilise isikuna ja see võib usaldada oma ülesannete täitmise mõnele liikmele.

Artikkel 3

Ülesanded ja pädevus

1.  ETKR täidab talle liikmete poolt käesoleva määruse kohaselt usaldatud ülesandeid. Tema pädevus määratakse kindlaks kokkulepega, mille sõlmivad selle liikmed vastavalt artiklile 4.

2.  ETKR tegutseb talle usaldatud ülesannete piires, ülesannete täideviimise võib delegeerida ühele ETKRi liikmetest.

3.  ETKRile võib usaldada ühenduse, eelkõige struktuurifondide kaasrahastatavate territoriaalsete koostööprogrammide elluviimise või mis tahes muude territoriaalsete koostöötoimingute teostamise olenemata sellest, kas ühendus sekkub rahastamisse või ei.

ETKRi loomine ei mõjuta liikmete ja liikmesriikide rahalist vastutust ühenduse fondide ega riiklike fondide puhul.

4.  Liikmesriikidel, kes ei ole ETKRi liikmed, ei ole finantsvastutust, ehkki nende piirkondlikud, kohalikud või avalik-õiguslikud organisatsioonid osalevad liikmetena. See aga ei piira liikmesriikide finantsvastutust seoses ETKRi kasutatavate ühenduse vahenditega.

5.  Kokkuleppe ei käsitleta riigiasutuste volitusi, eelkõige volitusi, mis on seotud politseivõimu ja seadusloomega.

Artikkel 4

Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse kokkulepe

1.  ETKR asutatakse liikmete koostatud kokkuleppe alusel.

2.  Kokkuleppes määratletakse eelkõige ETKRi tegevuspõhimõtted, pädevus ja ülesanded, selle kestus ja lõpetamise tingimused.

3.  Kokkuleppes käsitletakse ainult üht territoriaalse koostöö valdkonda, mille määravad selle liikmed.

4.  Kokkuleppes määratakse kindlaks selle tõlgendamisel ja rakendamisel kohaldatav õigus. Kohaldatav õigus on selle kokkuleppega seotud liikmesriigi õigus, kus on ETKRi asukoht.

5.  ETKR allub õigusaktidele, mida kohaldatakse ühingute tegevuse suhtes liikmete määratud liikmesriigis.

6.  Tingimused, mille korral kasutatakse ETKRile territoriaalse koostöö jaoks antud avaliku teenistuse soodustusi või volitusi, määratletakse kokkuleppes kohaldatavate siseriiklike õigusaktide põhjal.

7.  Kokkuleppest teatatakse kõikidele ETKRiga seotud liikmesriikidele, komisjonile ja regioonide komiteele. Komisjon lisab kokkuleppe kõigi ETKRi kokkulepete avalikku registrisse.

Artikkel 5

Põhikiri

1.  ETKR võtab oma põhikirja vastu kokkuleppe alusel.

2.  Põhikiri sisaldab järgmisi sätteid:

3.  Kui ETKRi ülesannete täitmine määratakse ühele liikmele vastavalt artikli 2 lõikele 3, võib põhikirja sisu moodustada kokkuleppe osa.

Artikkel 6

Eelarve

1.  ETKR koostab arvestusliku aastaeelarve, mille kinnitatavad tema liikmed. Ta koostab aasta tegevusaruande, mille kinnitavad liikmetest sõltumatud eksperdid.

2.  Liikmete rahaline vastutus on võrdeline nende panusega eelarvesse kuni ETKRi võlgade kustutamiseni.

Artikkel 7

Avaldamine

Pärast seda, kui ETKR on saanud juriidilise isiku staatuse vastavalt liikmete nimetatud liikmesriigi õigusele, avaldatakse ETKRi asutamist käsitlev kokkulepe Euroopa Liidu Teatajas.

Avaldatav tekst peab sisaldama ETKRi nime, eesmärki, liikmete nimekirja ja asukoha aadressi.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

.

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELTs seni avaldamata. (2) ELT C ... (3) ELT C ... (4) Euroopa Parlamendi 6. juuli 2005. aasta seisukoht. (5) ELT ... (6) ELT ...

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Sotsiaalfondi kohta (KOM(2004)0493 – C6-0090/2004 – 2004/0165(COD))

P6_TA(2005)0281 A6-0216/2005

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2004)0493)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 148, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C6-0090/2004);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A6-0216/2005),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti parlamenti saata, kui ta kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 6. juulil 2005 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2005 Euroopa Sotsiaalfondi kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 148,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust(2),

võttes arvesse regioonide komitee arvamust(3),

toimides vastavalt asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetlusele(4)

ning arvestades järgmist:

(1)  Nõukogu määruses (EÜ) nr …/2005, [millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta](5), kehtestatakse struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi tegevusraamistik ning sätestatakse eeskätt partnerluse, programmide koostamise, hindamise ja halduse eesmärgid, põhimõtted ja eeskirjad. Seega on vaja määratleda Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi ESF) missioon seoses asutamislepingu artiklis 146 sätestatud eesmärkidega ja koordineeritud tööhõivestrateegia arendamiseks liikmesriikide ning ühenduse poolt tehtava töö kontekstis, mis on ette nähtud asutamislepingu artikli 125 alusel. Selguse huvides tuleks kehtetuks tunnistada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1784/1999 Euroopa Sotsiaalfondi kohta(6).

(2)  Kehtestada tuleb erisätted nende tegevusliikide kohta, mida ESF võib finantseerida määruses (EÜ) nr …/2005 [millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta] kindlaksmääratud eesmärkide raames vastavalt 25. juuni 2002. aasta nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(7), sätetele.

(3)  On vajalik säilitada fondide üldstruktuur ja tagada assigneerimine erinevatele eesmärkidele vastavalt määrusele (EÜ) nr …/2005 [millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta].

(4)  ESF peaks toetama liikmesriikide selliseid tegevuspõhimõtteid, mis on heas kooskõlas Euroopa tööhõivestrateegia alusel väljatöötatud juhiste ja soovitustega ning ühenduse sotsiaalse hõlvamise, mittediskrimineerimise, meeste ja naiste võrdõiguslikkuse, haridus- ja koolitusalaste eesmärkidega ja selliseid, mis on seotud elukestva õppe põhimõttega töökohal ning väljaspool seda, pöörates erilist tähelepanu kutsealusõppele, selleks et tõhusamalt kaasa aidata Lissabonis ja Göteborgis Euroopa Ülemkogu poolt kokkulepitud ühenduse eesmärkide elluviimisele ning asutamislepingu artikli 2 ja artikli 299 lõike 2 rakendamisele, pöörates eelkõige tähelepanu selliste tingimuste loomisele, mis võimaldavad tootlikkuse ja konkurentsivõime kõrgema taseme saavutamist ning suurema sotsiaalse ühtekuuluvuse ja paremate töökohtade loomist.

(5)  Nimetatud lähenemine saab suurema tähenduse ELi laienemisest ja majanduslikust globaliseerumisest tulenevate väljakutsete valguses.

(6)  Sellega seoses tuleb teadvustada Euroopa sotsiaalse mudeli tähtsust. Niisugune teadvustamine suurendab vajadust nimetatud mudeli reformimise järele, et saaks jätkata toetuse andmist eelkõige kaitsetus olukorras olevatele inimestele.

(7)  Ühenduse algatuse programmist EQUAL saadi uusi kogemusi eelkõige kohaliku, regionaalse, riikliku ja Euroopa tasandi tegevuse ühendamisest, valitsusväliste organisatsioonide juurdepääsust ja nende projektijuhtimise viisist, sihtrühmade osalusest, poliitikaküsimuste määratlemisest ning nende süvalaiendamisest, innovatsioonist ja katsetamisest, rahvusülesusest, tööturu poolt marginaliseeritud rühmade toetamisest ja siseturgu mõjutavate sotsiaalsete faktoritega tegelemisest.

(8)  Silmas pidades muutuste paremat prognoosimist ja juhtimist, tuleks ESFi abi kontsentreerida eelkõige töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemisvõime suurendamisele globaliseerumise ja ettevõtluse ümberkorraldamise mõjudega, töötajate kvalifikatsioonide suurendamisele, töötingimuste parandamisele, ennetavate meetmete võtmisele, näiteks uuele töökohale viimise või isiku kvalifikatsioonist lähtuva personaalse karjäärinõustamine osas, et vältida koondamisi, mille tulemuseks on pikaajaline töötus, töö saamise võimalustele juurdepääsu hõlbustamisele, osaluse suurendamisele tööturul, seades eesmärgiks täieliku tööhõive, tõrjutud inimeste sotsiaalse hõlvamise tõhustamisele ja nende töö saamise võimaluste parandamisele, diskrimineerimisvastastele meetmetele asutamislepingu artikli 13 kohaselt, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastasele võitlusele ning reformidealase partnerluse edendamisele.

(9)  ESFi tuleks kasutada ka ELi aktiivse elanikkonna demograafiliste muutustega seotud probleemide lahendamiseks. Erilist tähelepanu tuleks pöörata nimetatud muutustest tulenevatele probleemidele, eriti elukestva kutseõppe abil.

(10)  Lähenemise eesmärgi raames ja silmas pidades majanduskasvu, meeste ja naiste töö saamise võimaluste ning töö kvaliteedi ja tootlikkuse suurendamist ning majanduslikult passiivsete inimeste tööturule naasmise ergutamist on vaja kõige vähem arenenud piirkondades ning liikmesriikides lisaks nendele esmatähtsatele tegevusvaldkondadele laiendada ja parandada investeerimist inimkapitali ja suurendada asutuste suutlikkust ning haldus- ja õigussuutlikkust eelkõige reformide ettevalmistamiseks ja elluviimiseks ning ühenduse õigustiku jõustamiseks.

(11)  Piirkondliku konkurentsivõime ning tööhõive ja/või lähenemise eesmärgi raames kasutusele võetud abinõud peaksid arvestama asutamislepingu artikli 299 lõiget 2.

(12)  Innovatsioonitegevuse edendamine tuleks integreerida keskse mõõtmena ESFi pädevusalasse seoses lähenemise eesmärgi ning regionaalse konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgiga. Tuleks tagada, et innovatiivseid ideid ja vahendeid edendatakse ja katsetatakse vastavalt Euroopa tööhõivestrateegia juhistele ja soovitustele ning sotsiaalset hõlvamist puudutavatele ühenduse kokkulepitud eesmärkidele. ESFi toetuse ülemmäär sellisele tegevusele tuleks tõsta 85%-ni.

(13)  Rahvusvahelise koostöö edendamine tuleks integreerida keskse mõõtmena ESFi pädevusalasse. Rahvusvahelise, piiriülese ja regioonidevahelise koostöö raames rakendatavaid koordinatsioonimeetmeid tuleks rahastada 100% ulatuses ESFist.

(14)  On vaja tagada, et ESFi tegevus oleks seostatud Euroopa tööhõivestrateegia alusel ettenähtud tegevuspõhimõtetega, ja kontsentreerida ESFi abi tööhõivealaste juhiste ja soovituste, ühenduse sotsiaalse hõlvamise valdkonna eesmärkide ning liikmesriikide riiklike sotsiaalse hõlvamise tegevuskavade elluviimisele. ESF võib toetada ka meetmeid, mis ületavad riiklikku tööhõivekava, kui need on vajalikud piirkondlike ja kohalike iseärasuste tõttu ning kui nende tulemusena on kergem saavutada Lissaboni strateegia tööhõive-eesmärke, sotsiaalset hõlvamist ja sotsiaalset ühtekuuluvust. ESF peaks samuti püüdma saavutada sünergia muudest fondidest antava toetusega säästva kohaliku, regionaalse ja riikliku arengu edendamiseks. ESFi toetus on määrava tähtsusega ka sotsiaalset hõlvamist, haridust ja koolitust puudutavate eesmärkide saavutamisel.

(15)  ESFi poolt soodustatavate meetmete tõhus ja tulemuslik rakendamine tugineb heal haldustaval ja kõikide asjaomaste territoriaalsete ja sotsiaalmajanduslike tegevisikute, eriti sotsiaalpartnerite ja muude sidusrühmade partnerlusel regionaalsel ja kohalikul tasemel.

(16)  Selle valkdonna õigusaktide lihtsustamise kõrval on eriline vajadus ka menetluste läbivaatamise järele, et muuta need lihtsamaks, kiiremaks ja vähem bürokraatlikuks, eesmärgiga parandada fondide kasutamise efektiivsust ja kvaliteeti ning tagada suurem kinnipidamine praeguste tegevuste ajakavadest.

(17)  Võidakse näha ette sätted, mille alusel kohalikele osalistele, kaasa arvatud VVOdele, kes soovivad viia ellu meetmeid võitluseks sotsiaalse tõrjutuse vastu, võimaldatakse lihtne ja kiire juurdepääs fondi toetusele, misläbi neil on võimalik parandada oma tegutsemisvõimet selles valdkonnas.

(18)  Liikmesriigid ja komisjon peavad tagama, et ESFi poolt lähenemise eesmärgi ning regionaalse konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi raames finantseeritavate prioriteetide elluviimine aitaks kaasa meeste ja naiste võrdõiguslikkuse soodustamisele ning meeste ja naiste ning ebasoodsas olukorras olevate rühmade ja enamusrühma vahelise ebavõrdsuse kaotamisele; soolise ja vähemuste võrdõiguslikkuse süvalaiendamise meetmeid tuleks kombineerida erimeetmetega, selleks et parandada juurdepääsu tööhõivele ja suurendada naiste, puudega inimeste, immigrantide ja etniliste vähemuste – iseäranis mustlaste – püsivat osalust ja edu tööhõives.

(19)  ESF peaks samuti soodustama tehnilise abi andmist vastavalt eelarvepädeva institutsiooni otsustele, ergutades eriti üksteiselt õppimist kogemuste levitamise ja heade tavade edasiandmise teel, ning rõhutades ESFi panust ühenduse poliitika eesmärkidesse ja prioriteetidesse seoses tööhõive ja sotsiaalse hõlvamisega ning võitlusega sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu.

(20)  Määruses (EÜ) nr …/2005 [millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta] sätestatakse, et kulude abikõlblikkus tuleb kindlaks määrata siseriiklikul tasemel teatavate eranditega, mille puhul on vaja ette näha erisätted. Seega tuleks kehtestada ESFiga seotud erisätted,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Teema

Käesoleva määrusega määratakse kindlaks Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi ESF) ülesanne ja tema abi ulatus seoses määruse (EÜ) nr .../2005 [millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta] artiklis 3 määratletud lähenemise ning piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärkidega ning abikõlbliku kulu liigid.

Artikkel 2

Missioon

1.  ESF tugevdab majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, parandades tööalast konkurentsivõimet ja töövõimalusi, soodustades tööhõive kõrget taset ning tagades rohkem ja paremaid töökohti. Seda tehakse, toetades liikmesriikide selliseid tegevuspõhimõtteid, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive, parandada töö saamise võimalusi, tõsta töö kvaliteeti ja tootlikkust kõigis aspektides, ergutada sotsiaalset hõlvamist, võidelda sotsiaalse tõrjutusega, sh ebasoodsas olukorras olevate isikute töö saamise võimaluste parandamise teel, edendada kõigil asutamislepingu artiklis 13 nimetatud alustel põhineva diskrimineerimise vastast võitlust, meeste ja naiste võrdõiguslikkust ning riiklike, regionaalsete ja kohalike tööhõiveerinevuste vähendamist.

ESF toetab eeskätt Euroopa tööhõivestrateegia alusel vastuvõetud juhiste ja soovituste kohaseid meetmeid ning meetmeid, mille puhul võetakse arvesse liikmesriikide riiklike sotsiaalse hõlvamise tegevuskavadega võetud kohustusi ja nendega seonduvaid vahendeid.

2.  Täites lõikes 1 mainitud ülesannet, toetab ESF ühenduse prioriteete seoses vajadusega tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust, suurendada tootlikkust ja konkurentsivõimet ning soodustada majandusarengut ja säästvat arengut. ESF edendab eelkõige majanduslikult passiivsete inimeste osalemist tööturul ning tagab toetuse sellistele tegevustele, mis vastavad ühenduse eesmärkidele sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse – eriti ebasoodsas olukorras olevate rühmade, näiteks puudega inimeste puhul –, hariduse ja koolituse, meeste ja naiste võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise valdkonnas.

ESF tagab programmi EQUAL raames välja töötatud põhimõtete arvestamise, eelkõige kohaliku, piirkondliku, riikliku ja Euroopa tasandi algatusi ühendades; VVOdele ligipääsu võimaldades ja nendepoolset projektijuhtimist ergutades; sihtrühmade osalemist toetades; poliitilisi küsimusi määratledes ja ühendades; poliitika väljatöötamise praktilist tähtsust tunnustades; innovatsiooni ja katsetamise abil; altpoolt tulevaid algatusi ja piiriülest lähenemist soosides; marginaliseeritud rühmade tööturule ligipääsu soodustades ning siseturgu puudutavate sotsiaalsete mõjudega tegeledes.

Artikkel 3

Abi ulatus

1.  Lähenemise ning piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärkide raames soodustab ESF tegevusi ning innovatiivseid meetmeid liikmesriikides ja riikidevahelise koostöö raames järgmiste prioriteetide alusel:

a)   töötajate ja ettevõtete kohanemisvõime suurendamine, edendades eelkõige järgmisi tegevussuundi:

b)   töö saamise võimaluste ja jätkusuutliku tööturule kaasamise parandamine tööotsijatele ja tööturult eemale jäänud inimestele, eriti lahenduste otsimine pikaajalise ja noorte töötuse ning tööturgude piiriülese integreerumise probleemile, töötuse ja töötuks jäämise vältimine, töövõimelise eluea pikendamine ja naiste, puudega isikute, seaduslike võõrtöötajate, üle 40-aastaste tööealiste mittetöötavate isikute, pikaajaliselt töötute ja etniliste vähemuste esindajate – eriti mustlaste – osaluse suurendamine tööturul eelkõige järgmiste tegevuste soodustamise abil:

c)   ebasoodsas olukorras olevate inimeste sotsiaalse hõlvamise tõhustamine, nende püsiv kaasamine tööturule ning võitlus sotsiaalse tõrjutuse ja mis tahes diskrimineerimise vastu tööturul ja ühiskonnas laiemalt, edendades näiteks järgmisi tegevussuundi:

d)   reformide algatamine täieliku tööhõive saavutamiseks ning töö kvaliteedi tõstmise ja sotsiaalse hõlvamise valdkonnas, soodustades eelkõige ettevõtete loomist, partnerluste ja kokkulepete edasiarendamist ja rakendamist asjaomaste poolte osalusvõrkude loomise abil rahvusvahelisel, siseriiklikul, regionaalsel ja kohalikul tasemel, näiteks tööturu osapoolte ja VVOde, eriti sotsiaalse hõlvamise ning meeste ja naiste võrdsete võimalustega tegelevate ühenduste vahel, kohalikke tööhõivealgatusi ja piirkondlikke töökokkuleppeid, et suurendada tööhõivet, oskusi ja võimalusi ning parandada tulemusi;

e)   inimkapitali suurendamine eelkõige haridus- ja koolitussüsteemi reformide väljatöötamise ja elluviimisega.

2.  Lähenemise eesmärgi raames ja ühtekuuluvusriikides edendab ESF meetmeid ka järgmistes esmatähtsates tegevusvaldkondades:

a)  Inimkapitali tehtavate investeeringute laiendamine ja tõhustamine eelkõige järgmiste tegevuste soodustamise abil:

b)  Avaliku halduse ja avaliku teeninduse asutuste, sotsiaalpartnerite, kodanikuühenduste ja valitsusväliste organisatsioonide suutlikkuse ja tõhususe suurendamine siseriiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasemel reformide ja hea haldustava edendamiseks peamiselt majanduse, tööhõive, sotsiaal-, keskkonna ja õiguse alal, toetades eelkõige järgmisi tegevussuundi:

3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud eesmärkide ning prioriteetide elluviimisel soodustab ESF eraldi innovatiivsete meetmete ning ELi liikmesriikide vahelise koostöö ergutamist ning tähtsustamist riiklikul ja piirkondlikul tasandil, mis toimub eelkõige teabe, kogemuste, tulemuste ja heade tavade vahetamise ning üksteist täiendavate lähenemisviiside ja kooskõlastatud või ühise tegevuse abil.

4.  ESF toetab liikmesriikide poolt elluviidavat elanikkonna teavitamise ja teadlikkuse suurendamise tegevust, mille eesmärk on diskrimineerimisvastane võitlus ning naiste ja meeste võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste edendamine töökohtades ja ühiskonnas.

5.  Lõike 1 punkti c alapunktis i osutatud sotsiaalse hõlvamise prioriteedi elluviimisel võib ESF Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr …/2005 [Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta](9), reguleerimisalasse kuuluvate tegevuste puhul finantseerida kuni 10% asjakohase prioriteetse suuna kulude summast.

Artikkel 4

Ühtekuuluvus ja abi kontsentreerimine

1.  Liikmesriigid tagavad, et ESFi toetatav tegevus oleks kooskõlas Euroopa tööhõivestrateegia eesmärkidega ja ühenduse sotsiaalse hõlvamise, haridus-, koolitus- ning meeste ja naiste võrdõiguslikkuse alaste eesmärkidega ja aitaks kaasa nende elluviimisele. Nad tagavad eelkõige, et strateegilistes tugiraamistikes ja tegevusprogrammides ettenähtud meetmed soodustaksid riiklike tööhõive ja sotsiaalse hõlvamise tegevuskavade eesmärke ja prioriteete igas liikmesriigis. Liikmesriigid kontsentreerivad abi eelkõige asutamislepingu artikli 128 lõike 4 alusel antud tööhõivealaste soovituste ning asjakohaste ühenduse eesmärkide elluviimisele sotsiaalse hõlvamise ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise valdkonnas. ESF võib toetada ka meetmeid, mis ületavad riiklikku tööhõivekava, kui need on vajalikud piirkondlike ja kohalike eripärade tõttu ning kui nende tulemusena on kergem saavutada Lissaboni strateegia tööhõive-eesmärke, sotsiaalset hõlvamist ja sotsiaalset ühtekuuluvust.

2.  Ressursid suunatakse kõige tähtsamate vajaduste rahuldamisele tegevusprogrammide raames ning keskendutakse sellistele poliitikavaldkondadele, mille puhul ESFi toetus võib anda märkimisväärseid tulemusi nende programmide kohaste eesmärkide saavutamisel. ESFi abi efektiivsuse maksimeerimiseks arvestatakse tegevusprogrammide puhul eriti tõsistes raskustes olevaid alasid, kaasa arvatud raskustes olevad linnapiirkonnad, taandarenenud maapiirkonnad ja kalandusest sõltuvad piirkonnad, saared, mägi- ja äärepoolsemad piirkonnad, hõredalt asustatud või demograafiliselt ebasoodsas olukorras olevad piirkonnad ja need, mida on eriti negatiivselt mõjutanud ettevõtete ümberpaigutamine.

3.  Määruse (EÜ) nr …/2005 [millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta] artiklis 19 osutatud liikmesriikide aastaaruannete asjakohased elemendid integreeritakse vastavatesse siseriiklikesse tööhõive alastesse tegevuskavadesse ja sotsiaalse hõlvamise tegevuskavadesse.

4.  Kvantifitseeritud eesmärgid ja näitajad, mis valitakse järelevalveks määruse (EÜ) nr …/2005 [millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta] artiklis 18 kindlaksmääratud strateegilise tugiraamistiku rakendamise üle, peavad olema samad, mida kasutatakse järelevalveks Euroopa tööhõivestrateegia elluviimise üle ja ühenduse kokkulepitud eesmärkide kontekstis sotsiaalse hõlvamise, mittediskrimineerimise, hariduse ja koolituse ning meeste ja naiste võrdõiguslikkuse valdkondades. Tegevusprogrammide puhul peavad järelevalvenäitajad olema seotud asjakohaste kvantifitseeritud eesmärkidega.

5.  ESFi tegevuse hindamisel tuleb arvesse võtta ka ESFi toetatavate meetmete panust Euroopa tööhõivestrateegia elluviimisesse ja ühenduse eesmärkidesse sotsiaalse hõlvamise, mittediskrimineerimise, meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamise ning hariduse ja koolituse alal asjaomases liikmesriigis.

Artikkel 5

Hea haldustava ja partnerlus

1.  ESF edendab head haldustava ja partnerlust. ESFi abi tuleb kavandada ja ellu viia vajalikul territoriaalsel tasemel, pöörates tähelepanu eriti piirkondlikule ja kohalikule tasemele vastavalt halduskorrale igas liikmesriigis.

2.  Liikmesriigid ja iga tegevusprogrammi korraldav asutus tagavad asjakohasel territoriaalsel tasemel, mis võib samaaegselt olla nii riiklik kui piirkondlik tasand, sotsiaalpartnerite osavõtu ja piisava juurdepääsu ning vajalikud nõupidamised valitsusväliste huvitatud isikutega ja nende osaluse, eriti sotsiaalse hõlvamise, mittediskrimineerimise ning naiste ja meeste võrdse kohtlemise valdkondades, programmide koostamise ja elluviimise puhul ning järelevalve puhul ESFi abi üle.

3.  Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid elanikkonna ja huvitatud isikute teavitamiseks tegevusprogrammidest ja tegevusest, mille puhul on võimalik rahastamine ESFi poolt.

4.  Iga tegevusprogrammi korraldav asutus soodustab sotsiaalpartnerite vajalikku osavõttu ja juurdepääsu käesoleva määruse artikli 3 alusel finantseeritavate tegevuste puhul.

Vähemalt 2% ESFi ressurssidest eraldatakse suutlikkuse suurendamisele, koolitus- ja võrkude loomise meetmetele, sotsiaalse dialoogi tugevdamisele ja sotsiaalpartnerite ühisele tegevusele, eelkõige seoses VVOde ja ühenduse rolli suurendamisega ning artikli 3 lõike 1 punktis a märgitud töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimega, samuti sotsiaalse hõlvamise ja mittediskrimineerimise valdkonnas tegutsevate valitsusväliste esindusorganisatsioonide suutlikkuse suurendamise meetmetele.

5.  Iga tegevusprogrammi korraldav asutus soodustab asjakohaste valitsusväliste organisatsioonide piisavat osavõttu ja tagab neile lihtsa ja kiire võimaluse osaleda finantseeritavates tegevustes, eelkõige ebasoodsas olukorras inimeste, näiteks puudega inimeste sotsiaalse hõlvamise, mittediskrimineerimise ning meeste ja naiste võrdsete võimaluste valdkonnas.

Lähenemise eesmärgi raames eraldatakse vähemalt 1 % ESFi ressurssidest VVOde suutlikkuse suurendamisele ning koolitus- ja võrkude loomise meetmetele, eelkõige nendele organisatsioonidele, mis tegelevad sotsiaalse hõlvamise ning diskrimineerimise vastase võitlusega vastavalt artikli 3 lõike 1 punktile c.

6.  Juhul kui vastutus rakendamise eest delegeeritakse, võib asjakohase programmi raames anda toetust üldtoetusena.

7.  Arvestades, et programmide prioriteediks on toetada artikli 3 lõikes 3 nimetatud innovatiivseid tegevusi, võidakse luua fond, et toetada piiratud osa kohalikke osalejaid kaasavate väikeste projektide jaoks mõeldud programmidest. Väljamakseid tehakse üldtoetuste kujul. "Väikesed projektid" on projektid, mille maksumus on kuni 300 000 EUR.

Korraldav asutus tagab, et sotsiaalse hõlvamise ja mittediskrimineerimise valdkonnas tegutsevad valitsusvälised organisatsioonid saavad sellele fondile vähemalt samaväärse juurdepääsu, nagu on EQUAL programmi raames.

Artikkel 6

Sugupoolte võrdõiguslikkus ja võrdsed võimalused

Liikmesriigid ja korraldavad asutused tagavad, et tegevusprogrammides oleks analüüs nende soospetsiifilise mõju kohta, et vahendite jaotamine vastaks piisaval määral meeste ja naiste erinevatele vajadustele ning et programmi koostamise, elluviimise, järelevalve ja hindamise puhul soodustatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust, muu hulgas kindlate tähtaegadega konkreetsete eesmärkide püstitamise ning soolisi erinevusi kajastavate kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate kasutamise abil.

Liikmesriigid ja korraldavad asutused tagavad tegevusprogrammi igas etapis soolist võrdõiguslikkust arvestava eelarvestamine.

Liikmesriigid ja korraldavad asutused tagavad meeste ja naiste tasakaalustatud osalemise tegevusprogrammide juhtimisel ja elluviimisel kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil.

Artikkel 7

Mittediskrimineerimine

Liikmesriigid ja korraldavad asutused tagavad, et tegevusprogrammides oleks kirjeldus selle kohta, kuidas edendatakse puudega inimeste ja sotsiaalselt kaitsetute rühmade sotsiaalset hõlvamist ning mittediskrimineerimise põhimõtteid programmi koostamise, elluviimise, järelevalve ja hindamise faasides, kasutades selleks erinäitajaid.

Artikkel 8

Innovatsioon

Liikmesriigid ja korraldavad asutused pööravad iga tegevusprogrammi raames tähelepanu eriti innovatsioonitegevuse kui eraldi tegevuse soodustamisele ja tähtsustamisele, eriti kui see tegevus aitab kaasa erinevate avalike, ühiskondlike ja majanduses osalejate koostööle. Pärast konsulteerimist määruse (EÜ) nr …/2005 [millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta] artiklis 47 osutatud järelevalvekomiteega valib korraldav asutus vastavalt Euroopa tööhõive suunistele teemad innovatsiooni finantseerimiseks ja määrab kindlaks vajaliku rakendusmenetluse. Innovatsioon peaks moodustama tegevusprogrammist vähemalt 1%. Selliste tegevuste puhul on ESFi kaasrahastamise määr 85%.

Artikkel 9

Rahvusvaheline koostöö

1.  Liikmesriigid ja korraldavad asutused võivad riikidevahelist, piiriülest ning piirkondadevahelist koostööd kavandades määratleda prioriteetsed erisuunad tegevusprogrammi või spetsiaalse tegevusprogrammi raames. Selliste tegevuste puhul on ESFi osa 85%. ESF rahastab 100% ulatuses kõiki rahvusvahelise, piiriülese ja piirkondadevahelise koostöö raames rakendatavaid koordinatsioonimeetmeid.

2.  Liikmesriigid tagavad sotsiaalfondi meetmete ja ühenduse muude rahvusvaheliste programmide alusel soodustatavate tegevuste seostatuse ning nende vastastikuse täiendavuse, eelkõige hariduse ja koolituse valdkonnas, kasutades vajalikke kooskõlastusmehhanisme selleks, et optimeerida hariduse ja elukestva õppe soodustamiseks ettenähtud ühenduse ressursside kasutamist.

Artikkel 10

Innovatiivsed meetmed ja tehniline abi

Vähemalt 1% ESFi vahenditest eraldatakse komisjonile innovatsioonitegevuste ning tööturgu, tööhõivet ja kutseharidust puudutavate katseprojektide, samuti sotsiaaldialoogi raames võetavate meetmete rahastamiseks, mis on suunatud töötajatele ning puudutavad fondi tegevusalasse jäävate erialateadmiste edastamist.

Lisaks sellele soodustab komisjon eriti programmi väljatöötamise ettevalmistamisel foorumite teket ja piirkondlike tööhõivepaktide koostamist, kogemuste vahetamist, teadlikkuse suurendamiseks võetavaid meetmeid, seminare, võrgustumist ja vastastikuste eksperdihinnangute andmist selleks, et kindlaks määrata ja levitada häid tavasid ning edendada üksteiselt õppimist, eesmärgiga tõhustada ESFi tegevuse seda mõõdet, mis on seotud tegevuspõhimõtete väljatöötamisega ja aitab kaasa ühenduse tööhõive, eriti noorte ning vanemate inimeste tööhõive, sotsiaalse hõlvamise ning töö- ja pereelu ühitamise alaste eesmärkide saavutamisele.

Artikkel 11

Tegevus- ja rakendamisaruanded

Artikkel 12

Abikõlblikkus

1.  ESF annab avaliku sektori kulutuste kompenseerimiseks abi, mis kujutab endast mittehüvitatavaid üksikuid või üldisi toetusi, hüvitatavaid toetusi, laenuintressitoetusi, mikrokrediite ning kaupade ja teenuste ostmist kooskõlas liikmesriikide õigusaktidega, mida kohaldatakse avalike pakkumiste suhtes.

2.  ESF-poolse abi puhul ei ole abikõlblikud järgmised kulutused:

a)   hüvitatav käibemaks;

b)   laenuintress;

c)   infrastruktuuri, kulumikõlbliku vallasvara, kinnisvara ja maa ostmine.

3.  Olenemata käesoleva artikli lõikest 2 kohaldatakse määruse (EÜ) nr …/2005 [Euroopa Regionaalfondi kohta] artiklis 6 kehtestatud abikõlblikkuse eeskirju ESF poolt kaasfinantseeritavate meetmete suhtes, mis kuuluvad kõnesoleva määruse artikli [2] reguleerimisalasse.

4.  Olenemata siseriiklikest abikõlblikkuse eeskirjadest võivad ESFi poolt kaasfinantseeritavate tegevusprogrammide alusel deklareeritavad kulud sisaldada:

Artikkel 13

Üleminekusätted

Käesolev määrus ei piira nõukogu või komisjoni poolt määruse (EÜ) nr 1784/1999 alusel heakskiidetud meetmete edasist rakendamist või muutmist, kaasa arvatud osaline või täielik kehtetuks tunnistamine, juhul kui neid meetmeid kohaldatakse enne 1. jaanuari 2007.

Määruse (EÜ) nr 1784/1999 alusel esitatud taotlused jäävad jõusse.

Artikkel 14

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1784/1999 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2007.

Viiteid määrusele (EÜ) nr 1784/1999 tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 15

Läbivaatamisklausel

Vastavalt asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetlusele vaatavad Euroopa Parlament ja nõukogu käesoleva määruse uuesti läbi hiljemalt 31. detsembriks 2013.

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

.

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELTs seni avaldamata. (2) ELT L .... (3) ELT C 164, 5.7.2005, lk 48. (4) Euroopa Parlamendi 6. juuli 2005. aasta seisukoht. (5) ELT L ... (6) EÜT L 213, 13.8.1999, lk 5. (7) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. (8) EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16. (9) ELT L ...

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus Euroopa Kalandusfondi kohta(KOM(2004)0497 – C6-0212/2004 – 2004/0169(CNS))

P6_TA(2005)0282 A6-0217/2005

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2004)0497)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0212/2004);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ja regionaalarengukomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni ning eelarvekomisjoni arvamusi (A6-0217/2005),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjoni oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.   täpsustab, et määruse ettepanekus esitatud assigneeringud on tinglikud seni, kuni saavutatakse kokkulepe finantsperspektiivi osas 2007. ja sellele järgnevateks aastateks;

4.   palub komisjonil pärast järgmise finantsperspektiivi vastuvõtmist kinnitada määruse ettepanekus näidatud summad või esitada vajadusel kohandatud summad heakskiidu saamiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule, et tagada nii vastavus summade ülempiiri osas;

5.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti informeerida, kui nõukogu kavatseb kõrvale kalduda Euroopa Parlamendi poolt heakskiidetud tekstist;

6.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

7.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud Muudatusettepanek 1 Põhjendus 4 (4)  Asutamislepingu artikli 33 lõike 2 kohaselt tuleb arvestada tegevuse eripära, mis tuleneb sektori sotsiaalsest struktuurist ning kalandusega tegelevate piirkondade struktuurilistest ja looduslikest erinevustest. (4)  Asutamislepingu artikli 33 lõike 2 kohaselt tuleb arvestada tegevuse eripära, mis tuleneb sektori sotsiaalsest struktuurist ning kalandusega tegelevate piirkondade struktuurilistest, looduslikest ja geograafilistest erinevustest. Muudatusettepanek 3 Põhjendus 9 (9)  Fondi tegevus ja tema poolt rahastatavad tegevused peaksid olema kooskõlas ühenduse muu poliitikaga ja kõigi ühenduse õigusaktidega. (9)  Fondi tegevus ja tema poolt rahastatavad tegevused peaksid olema kooskõlas ühenduse muu poliitikaga ja kõigi ühenduse õigusaktidega nagu näiteks finantsmäärus ja selle rakendusmeetmed. Muudatusettepanek 4 Põhjendus 10 (10)  Ühenduse tegevus peaks liikmesriigi tegevust täiendama või sellele kaasa aitama ning selleks, et lisandväärtust oluliselt suurendada, tuleb tugevdada partnerlust. See puudutab regionaalseid ja kohalikke asutusi, teisi pädevaid asutusi, sealhulgas keskkonna eest vastutavaid ning meeste ja naiste võrdõiguslikkust edendavaid asutusi, majandus- ja sotsiaalpartnereid ning muid pädevaid organeid. Kõik asjaomased partnerid peaksid osalema abi ettevalmistamises, järelevalves ja hindamises. (10)  Ühenduse tegevus peaks liikmesriikide tegevust täiendama või sellele kaasa aitama ning selleks, et lisandväärtust oluliselt suurendada, tuleb tugevdada partnerlust. See puudutab regionaalseid ja kohalikke asutusi, teisi pädevaid asutusi, sealhulgas keskkonna eest vastutavaid ning mittediskrimineerimist, kaasa arvatud meeste ja naiste võrdõiguslikkust, edendavaid asutusi, majandus- ja sotsiaalpartnereid ning muid pädevaid organeid. Kõik asjaomased partnerid peaksid osalema abi ettevalmistamises, järelevalves ja hindamises. Muudatusettepanek 5 Põhjendus 13 (13)  Vastavalt asutamislepingu artiklile 274 peavad liikmesriigid usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetest kinnipidamise tagamiseks tegema komisjoniga koostööd. Seetõttu täpsustatakse käesolevas määruses tingimusi, mis võimaldavad komisjonil järgida oma kohustusi Euroopa ühenduste üldeelarve täitmisel. (13)  Vastavalt asutamislepingu artiklile 274 peavad liikmesriigid usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetest kinnipidamise tagamiseks tegema komisjoniga koostööd. Seetõttu täpsustatakse käesolevas määruses tingimusi, mis võimaldavad komisjonil järgida oma kohustusi Euroopa ühenduste üldeelarve täitmisel Euroopa Parlamendi kui eelarvepädeva institutsiooni kontrolli all. Muudatusettepanek 6 Põhjendus 24 (24)  Tarvis on tagada ühise kalanduspoliitikaga kaasnevad meetmed, eelkõige need, mis vähendavad rannavööndite arengupoliitika abil ühise kalanduspoliitika sotsiaalmajanduslikku mõju. (24)  Tarvis on tagada ühise kalanduspoliitikaga kaasnevad meetmed, eelkõige need, mis vähendavad rannavööndite arengupoliitika abil ühise kalanduspoliitika sotsiaalmajanduslikku mõju eesmärgiga mitmekesistada majandustegevust ja tagada püsiv tööhõive. Muudatusettepanek 7 Põhjendus 29 (29)  Ühenduse laevastikku tuleks vähendada, et kohandada seda saadaval olevate ja juurdepääsetavate varudega. (29)  Tuleks teha jätkuvalt jõupingutusi, et kohandada ühenduse laevastikku vastavalt olemasolevatele ja juurdepääsetavatele varudele, kui see on vajalik varude tasakaalu saavutamiseks ja laevastiku enda elujõulisuse tagamiseks. Muudatusettepanek 8 Põhjendus 29 a (uus) (29 a) Seetõttu on vajalik luua kõiki liikmesriike hõlmav tõeline ühtlustatud ühenduse kalalaevade register laevastiku osade ja liikmesriikide kaupa koos näitudega mahu ja võimsuse kohta. Kõnealune register peab olema täpne, läbipaistev ja usaldusväärne ning kõik liikmesriigid peaksid enda laevastiku mahu ja võimsuse vahendamisel järgima komisjoni järelevalvel samasuguseid kriteeriume. Muudatusettepanek 9 Põhjendus 29 b (uus) (29 b) Kalalaevade üleandmise korral kolmandatele riikidele tuleks peale panustamisele mahu vähendamisse ühenduse vetes aidata samuti kaasa säästva kalanduse edendamisele väljaspool ühenduse vesi. Muudatusettepanek 10 Põhjendus 30 (30)  Kalalaevastike ümberstruktureerimise läbiviimiseks on vaja kaasnevaid sotsiaalmajanduslikke meetmeid. (30)  Kalalaevastike kohandamiseks vastavalt nende sihtaladel kindlaks määratud varudele on vaja sotsiaalmajanduslikke toetusmeetmeid. Muudatusettepanek 11 Põhjendus 33 (33)  Tuleks kehtestada üksikasjalikud reeglid akvakultuurile, kalandus- ja akvakultuuritoodete töötlemisele ja turustamisele antava abi kohta, tagades samal ajal nimetatud sektorite elujõulisuse säilimise; selleks tuleb abi jaoks kindlaks määrata piiratud arv esmatähtsaid eesmärke ning suunata struktuuriabi mikro- ja väikeettevõtetele. (33)  Tuleks kehtestada üksikasjalikud reeglid akvakultuurile, kalandus- ja akvakultuuritoodete töötlemisele ja turustamisele antava abi kohta, tagades samal ajal nimetatud sektorite elujõulisuse säilimise. Muudatusettepanek 12 Põhjendus 35 (35)  Fond peaks osutama tehnilist abi hindamistele, uurimistöödele, katseprojektidele ja kogemuste vahetamisele, mille eesmärgiks on uuenduslike lähenemisviiside ja tavade edendamine lihtsa ja arusaadava rakendamise kaudu. (35)  Fond peaks osutama tehnilist abi hindamistele, uurimistöödele, katseprojektidele, eksperimentaalsetele kalapüügikampaaniatele ja kogemuste vahetamisele, mille eesmärgiks on uuenduslike lähenemisviiside ja tavade edendamine lihtsa ja arusaadava rakendamise kaudu. Muudatusettepanek 13 Põhjendus 37 (37)  Struktuurifondide tegevuste tõhusus ja mõju sõltub täiustatud ja põhjalikumast hindamisest. Sellega seoses tuleb ette näha liikmesriikide ja komisjoni vastutus ning hindamise usaldusväärsust tagav kord. (37)  Struktuurifondide tegevuste tõhusus ja mõju sõltub täiustatud ja põhjalikumast ning läbipaistvamast hindamisest. Sellega seoses tuleb ette näha liikmesriikide ja komisjoni vastutus ning hindamise usaldusväärsust ja üldsuse juurdepääsu tagav kord. Muudatusettepanek 14 Põhjendus 53 (53)  Nõukogu 21. juuni 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1260/1999 ja 17. detsembri 1999. aasta määrus (EÜ) nr 2792/1999, millega kehtestatakse ühenduse struktuuriabi kriteeriumid ja kord kalandus- ja akvakultuurisektoris ning nende toodete töötlemisel ja turustamisel, ning muud sätted tuleks tühistada. Kuni 31. detsembrini 2006 heakskiidetud abi, tegevuste ja projektide nõuetekohaseks elluviimiseks peaks tühistatud sätted siiski selle ajani kehtima jääma. (53)  Nõukogu 21. juuni 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1263/1999 ja 17. detsembri 1999. aasta määrus (EÜ) nr 2792/1999, millega kehtestatakse ühenduse struktuuriabi kriteeriumid ja kord kalandus- ja akvakultuurisektoris ning nende toodete töötlemisel ja turustamisel, ning muud sätted tuleks tühistada. Kuni 31. detsembrini 2006 võetud kohustused abi, tegevuste ja projektide nõuetekohaseks elluviimiseks – ning millega seotud maksed on sooritatud 31. detsembriks 2008 – peaks tühistatud sätted siiski selle ajani kehtima jääma. Muudatusettepanek 15 Artikkel 1 Käesoleva määrusega asutatakse Euroopa Kalandusfond (edaspidi nimetatud "fondiks") ja määratletakse ühenduse toetuse raamistik kalandussektori ja rannalähedaste kalapüügivööndite säästvaks arenguks. Käesoleva määrusega asutatakse Euroopa Kalandus- ja Akvakultuuride Fond (edaspidi nimetatud "fond") ja määratletakse ühenduse toetuse raamistik kalandussektori, akvakultuuride ja rannalähedaste kalapüügivööndite majanduslikuks, sotsiaalseks ja keskkonnaalaseks säästvaks arenguks. Muudatusettepanek 16 Artikli 3 punkt e (e) akvakultuur - veeorganismide kasvatamine, kasutades kõnesolevate organismide toodangu suurendamiseks väljatöötatud tehnikaid väljaspool keskkonna loomulikku tootmisvõimsust; organismid jäävad füüsilise või juriidilise isiku omandiks kogu kasvatamisperioodi vältel, kaasa arvatud saagi koristamine; e) akvakultuur, sh "vallicoltura" (kalakasvatus Itaalias asuvates laguunides) ja karbikasvatus – veeorganismide kasvatamine, kasutades kõnesolevate organismide toodangu suurendamiseks väljatöötatud tehnikaid väljaspool keskkonna loomulikku tootmisvõimsust; seda peaks toetama üksnes määral, mis ei ole kahjulik keskkonnale; organismid jäävad füüsilise või juriidilise isiku omandiks kogu kasvatamisperioodi vältel, kaasa arvatud saagi koristamine; Muudatusettepanek 17 Artikli 3 punkt f (f) mikro- ja väikeettevõte - mikro- või väikeettevõte vastavalt määratlusele komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/361/EÜ mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtte mõiste kohta; välja jäetud Muudatusettepanek 18 Artikli 4 punkt b (b) säästva tasakaalu edendamisele kalavarude ja ühenduse kalalaevastiku püügivõimsuse vahel; b) kalalaevastiku uuendamise ja moderniseerimise edendamisele eeldusel, et on tagatud säästev tasakaal kalavarude ja püügikoormuse ning ühenduse kalalaevastiku elujõulisuse vahel, et kindlustada ühenduse turu varustamine kõrgeimal võimalikul tasemel; Muudatusettepanek 19 Artikli 4 punkt b a (uus) b a) akvakultuuride tootmise säästva arengu edendamine; Muudatusettepanek 20 Artikli 4 punkt d (d) keskkonna ja loodusressursside kaitse edendamisele; d) keskkonna ja looduslike elusressursside kaitsmine ja täiustamine, kui need on seotud kalandussektori ja akvakultuuridega; Muudatusettepanek 21 Artikli 4 punkt f a (uus) f a) toetada soodustusi äärepoolseimatele piirkondadele vastavalt asutamislepingu artiklile 299. Muudatusettepanek 22 Artikkel 5 Kalandussektorit toetatakse Euroopa Kalandusfondi (edaspidi nimetatud "fond" või EKF) kaudu. Käesoleva määruse kohaselt rakendatud meetmed toetavad lepingu artiklis 33 sätestatud üldeesmärkide saavutamist ning ka nende eesmärkide saavutamist, mis on määratletud osana ühisest kalanduspoliitikast (ÜKP). Vajaduse korral peavad nad kaasas käima muude ühenduse vahendite ja poliitikaga ning neid täiendama. Kalandussektorit toetatakse Euroopa Kalandus- ja Akvakultuurifondi (edaspidi nimetatud "fond" või "EKAF") kaudu. Käesoleva määruse kohaselt rakendatud meetmed toetavad lepingu artiklis 33 sätestatud üldeesmärkide saavutamist ning ka nende eesmärkide saavutamist, mis on määratletud osana ühisest kalanduspoliitikast (ÜKP). Vajaduse korral peavad nad kaasas käima muude ühenduse vahendite ja poliitikaga ning neid täiendama. Muudatusettepanek 23 Artikli 6 lõige 4 4.  Fondi finantseeritavad meetmed ei toeta otseselt ega kaudselt püügikoormuse suurendamist. 4.  Fondi finantseeritavad meetmed ei toeta otseselt ega kaudselt püügikoormuse suurendamist aladel, kus esineb ilmne ülepüügi oht. Fondi vahendeid ei tohi kasutada püügikoormuse suurendamiseks nende liikide puhul, mille suhtes on kehtestatud kvoodid ja muud eeskirjad või mille varud ei vasta bioloogiliselt kindlustatud varude parameetritele. Lubatud on seevastu kalandusmeetmete rahastamine ilmselgelt vähekasutatud liikide puhul. Muudatusettepanek 24 Artikkel 11 teine lõik Liikmesriigid tagavad naiste osatähtsust suurendavate tegevuste edendamise kalandussektoris. Liikmesriigid tagavad naiste osatähtsust suurendavate tegevuste, sh rahvusvahelisel tasandil tehtavate jõupingutuste, edendamise kalandussektoris. Muudatusettepanek 25 Artikkel 13 Kasutades selliseid objektiivseid kriteeriume nagu liikmesriigi kalandussektori suurus, püügikoormuse kohandamise ulatus, tööhõive tase kalandussektoris ja kasutatavate meetmete järjepidevus, teeb komisjon näidisjaotuse liikmesriigi kulukohustuste assigneeringutest programmitööks ajavahemikus 2007-2013, tuues eraldi välja lähenemiseesmärgi toetamisele kuluva osa. Kasutades selliseid objektiivseid kriteeriume nagu liikmesriigi kalandussektori suurus, püügikoormuse kohandamise ulatus, tööhõive tase kalandussektoris ja kasutatavate meetmete järjepidevus, samuti ka kalatööstuse mõju majanduslikele ja sotsiaalsetele struktuuridele, teeb komisjon näidisjaotuse liikmesriigi kulukohustuste assigneeringutest programmitööks ajavahemikus 2007-2013, tuues eraldi välja lähenemiseesmärgi toetamisele kuluva osa. Muudatusettepanek 26 Artikli 15 lõige 1 1.  Strateegiliste suuniste vastuvõtmisele järgneva kolme kuu jooksul, enne rakenduskava esitamist, võtab iga liikmesriik vastu kalandussektori riikliku strateegilise kava. 1.  Strateegiliste suuniste vastuvõtmisele järgneva kuue kuu jooksul, enne rakenduskava esitamist, võtab iga liikmesriik vastu kalandus- ja akvakultuurisektori riikliku strateegilise kava. Muudatusettepanek 27 Artikli 15 lõike 4 punkt a (a) püügikoormuse ja püügimahu vähendamisele, varude väljaselgitamisele ning kalandusele ja kalalaevastikule seatud ülesannete täitmise tähtaegade kindlaksmääramisele; a) püügikoormuse ja püügimahu kohandamisele, varude väljaselgitamisele ning kalandusele ja kalalaevastikule seatud ülesannete täitmise tähtaegade kindlaksmääramisele; Muudatusettepanek 28 Artikli 15 lõike 4 punkt b (b) akvakultuurisektori ning töötleva ja turustava tööstuse arengule; b) akvakultuurisektori ning töötleva ja turustava tööstuse säästvale arengule; Muudatusettepanek 29 Artikli 15 lõike 4 punkt d (d) kalandustoodete tarnimise strateegiale ning kalastustegevuse arendamisele ühenduse vetest väljaspool; d) kalandustoodete tarnimise strateegiale ning kalastustegevusele ühenduse vetest väljaspool, võttes seejuures piisaval määral arvesse kalavarude olukorda; Muudatusettepanek 30 Artikli 15 lõike 4 punkt e a (uus) e a) keskkonna ja akvaatiliste bioressursside kaitsmine. Muudatusettepanek 31 Artikli 15 lõige 4 a (uus) 4 a. Riiklikud strateegilised kavad tuleb pärast nende heakskiitmist komisjoni poolt avaldada. Muudatusettepanek 32 Artikli 18 lõike 2 teise lõigu punkt d a (uus) d a) tegevuskava pettuste ja ebakorrapärasuste vältimiseks. Muudatusettepanek 33 Artikli 20 lõige 4 4.  Komisjon kiidab rakenduskava heaks hiljemalt viie kuu jooksul pärast seda, kui liikmesriik on kava talle ametlikult esitanud, seda juhul, kui rakenduskava on kooskõlas artikliga 18. 4.  Komisjon kiidab rakenduskava heaks hiljemalt viie kuu jooksul pärast seda, kui liikmesriik on kava talle ametlikult esitanud, seda juhul, kui rakenduskava on kooskõlas artikliga 18. Rakenduskava tuleb avalikustada. Muudatusettepanek 34 Artikli 23 punkti a viies taane – laevastiku koosseisust kuni kaheks aastaks väljaarvamise riiklikest kavadest, mis on osa määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühenduse kalalaevastiku tootmisvõimsuse kohandamise kohta) artiklites 11-16 kehtestatud kohustustest; – laevastiku koosseisust mitte kauemaks kui programmitöö perioodiks väljaarvamise riiklikest kavadest, mis on osa määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühenduse kalalaevastiku tootmisvõimsuse kohandamise kohta) artiklites 11-16 kehtestatud kohustustest; Muudatusettepanek 35 Artikli 23 punkti a viies taane a (uus) - kaitsevööndite loomine, kaasa arvatud keeluajad või -alad, piiratud tegevus teatud aladel või keelupiirkondades. Muudatusettepanek 36 Artikli 24 lõige 1 1.  Oma riikliku strateegilise kava raames töötab iga liikmesriik välja püügikoormuse kohandamise poliitika. Selle prioriteediks on artikli 23 lõike a esimeses taandes nimetatud tegevuste rahastamine. 1.  Oma riikliku strateegilise kava raames töötab iga liikmesriik välja püügikoormuse kohandamise poliitika. Selle prioriteediks on artiklis 23 nimetatud tegevuste rahastamine. Muudatusettepanek 37 Artikli 24 lõige 2 2.  Artikli 23 lõike a esimeses taandes sätestatud riiklikes püügikoormuse kohandamise kavades on määratletud meetmed kalastustegevuse püsivaks lõpetamiseks kooskõlas artikli 25 sätetega. 2.  Artikli 23 punkti a esimeses taandes sätestatud riiklikes püügikoormuse kohandamise kavades võib määratleda meetmed kalastustegevuse püsivaks lõpetamiseks kooskõlas artikli 25 sätetega. Muudatusettepanek 38 Artikli 24 lõike 6 esimene lõik 6.  Artikli 23 lõikes a nimetatud riikliku püügikoormuse kohandamise kava kestus ei ületa kahte aastat. 6.  Liikmesriigid võivad kogu EKAFi kehtivusaja vältel esitada artikli 23 punktis a nimetatud riikliku püügikoormuse kohandamise kava, mis ei ületa viie aasta pikkust programmitöö perioodi. Muudatusettepanek 39 Artikli 24 lõike 6 teine lõik Artikli 23 lõike a esimeses, teises ja kolmandas taandes sätestatud juhtudel võtab liikmesriik riikliku plaani vastu kahe kuu jooksul pärast kuupäeva, millal nõukogu või komisjoni tegi oma otsuse. Artikli 23 punkti a esimeses, teises ja kolmandas taandes sätestatud juhtudel võtab liikmesriik riikliku plaani vastu kuue kuu jooksul pärast kuupäeva, millal nõukogu või komisjoni tegi oma otsuse. Muudatusettepanek 40 Artikli 24 lõike 6 kolmas lõik Artikli 23 lõike a) kolmandas taandes sätestatud juhtudel võtab liikmesriik püügikoormuse kohandamise riiklikest kavadest mõjutatud kalurite ja laevade ümberstruktureerimise kavad vastu kahe kuu jooksul pärast komisjoni teadet. Artikli 23 punkti a kolmandas taandes sätestatud juhtudel võtab liikmesriik püügikoormuse kohandamise riiklikest kavadest mõjutatud kalurite ja laevade ümberstruktureerimise kavad vastu kuue kuu jooksul pärast komisjoni teadet. Muudatusettepanek 41 Artikli 25 lõike 1 esimene lõik 1. 1.  Fond abistab laevade püügitegevuse püsiva lõpetamise osalisel rahastamisel, kui see on osa artikli 23 lõikes a nimetatud püügikoormuse kohandamise kavast. Laeva kalastustegevuse lõplikuks lõpetamiseks saab olla vaid laeva vanametalliks lammutamine või kasutamiseesmärgi mittetulunduslikuks muutmine. 1.  Fond abistab laevade püügitegevuse püsiva lõpetamise osalisel rahastamisel, kui see on osa artikli 23 punktis a nimetatud püügikoormuse kohandamise kavast või järgneb otsusele lõpetada vabatahtlikult kalastustegevus, mis toob kaasa püügivõimsuse vähenemise. Laeva kalastustegevuse lõplikuks lõpetamiseks saab olla vaid laeva vanametalliks lammutamine või selle kasutamine muudel eesmärkidel kui kalapüük, ühisettevõtete loomine või eksportimine muudel eesmärkidel kui kalapüük. Viimase juhtumi puhul väheneb II lisas oleva tabeli 1. grupis nimetatud osaluse määr 50 protsendini. Muudatusettepanek 42 Artikli 25 lõike 2 teine lõik Liikmesriigid võivad ka kindlaks määrata riigiabi taseme, arvestades parimat kulude/efektiivsuse suhet ühe või enama allpool nimetatud objektiivse kriteeriumi alusel: Liikmesriigid võivad ka kindlaks määrata riigiabi taseme, arvestades parimat kulude/efektiivsuse suhet järgmise objektiivse kriteeriumi alusel: (a) kalalaeva hind riiklikul turul või selle kindlustusväärtus; (b) laeva käive; (c) laeva vanus ja tonnaaž või mootori võimus, väljendatud vastavalt GT-des või kW-des. c) laeva vanus ja tonnaaž või mootori võimus, väljendatud vastavalt GT-des või kW-des. Muudatusettepanek 43 Artikli 26 lõike 1 esimene lõik 1.  Artikli 23 lõigu a esimeses, teises ja neljandas taandes nimetatud püügikoormuse kohandamise kavade raames võib fond osaleda kaluritele ja laevaomanikele suunatud kalastustegevuse ajutise lõpetamise abimeetmete rahastamises maksimaalselt aasta jooksul, kusjuures seda perioodi võib aasta võrra pikendada. 1.  Artikli 23 punkti a esimeses, teises, kolmandas ja neljandas taandes nimetatud püügikoormuse kohandamise kavade raames võib fond osaleda kaluritele ja laevaomanikele suunatud kalastustegevuse ajutise lõpetamise abimeetmete rahastamises vähemalt kolme kuu ja maksimaalselt kahe aasta jooksul kogu programmitöö perioodi vältel. Muudatusettepanek 44 Artikli 26 lõike 1 teine lõik Need püügikoormuse kohandamise kavaga kaasaskäivad ajutise lõpetamise meetmed tagavad kahe aasta jooksul püsiva tootmismahu kahanemise ulatuses, mis on vähemalt võrdne ajutisest lõpetamisest tuleneva püügikoormuse kahandamisega. välja jäetud Muudatusettepanek 45 Artikli 26 lõige 4 a (uus) 4 a. Liikmesriigid võivad kehtestada ühekordse hüvitise laevaomanikele ja kaluritele selliste merevarude kaitsekavade raames nagu Natura 2000, kui see toob kaasa püügivõimsuse vähenemise. Muudatusettepanekud 46 ja 47 Artikli 27 lõike 1 punkt a (a) on sätestatud määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 11 lõikes 5; a) võimaldavad kohandusi laevade ohutuse, elu- ja töötingimuste ja töötajate heaolu parandamiseks laevade pardal üldiselt, kaasa arvatud mootorite asendamine. Abi tagatakse vaid mootorite asendamise korral, kui seda tehakse ohutuse, kütusesäästu või keskkonnasõbralikkuse suurendamiseks ning tingimusel, et seeläbi ei suurene püügivõimsus; Muudatusettepanek 48, 55 ja 57 Artikli 27 lõike 1 punkt a b (uus) a b) võimaldavad võtta kasutusele selektiivsemat ja keskkonnasõbralikumat tehnikat, et vältida soovimatut kaaspüüki, parandada pardal ladustatava saagi kvaliteeti ja ohutust, samuti ka töö- ja ohutustingimusi; Muudatusettepanek 49 Artikli 27 lõike 1 punkt b (b) võimaldavad hoida pardal saaki, mille vette tagasi laskmine pole enam lubatud; b) võimaldavad hoida pardal saaki, mille vette tagasi laskmine pole enam lubatud, ning samuti pardal oleva saagi töötlemisel tekkinud kõrvalsaadusi; Muudatusettepanek 50 Artikli 27 lõike 1 punkt b a (uus) b a) on ette nähtud laevade tarvis, mille puhul on mootori asendamine vajalik ohutuse või keskonnamõjude vähendamise eesmärgil; Muudatusettepanek 52 Artikli 27 lõike 1 punkt c a (uus) c a) on mõeldud laevastiku uuendamiseks eesmärgiga asendada laevad, mille üldpikkus on vähem kui 12 meetrit. Peale selle võib asendada ka laevad, mis on vanemad kui 20 aastat ja mille töös hoidmisel ei ole enam võimalik ohutust tagada. Muudatusettepanek 54 Artikli 27 lõike 1 punkt d a (uus) d a) vähendavad energia tarbimist. Muudatusettepanek 56 Artikli 27 lõike 1 punkt d b (uus) d b) võimaldavad võtta rohkem arvesse kalapüügi mõju keskkonnale, eelkõige vastavalt laevalt saasteainete eraldumise vähendamist. Muudatusettepanek 58 Artikli 27 lõige 2 2.  Fond võib osaleda kalapüügivahendite selektiivsuse saavutamiseks tehtavate investeeringute rahastamisel juhul, kui artikli 23 lõigu a esimeses taandes nimetatud taastamisplaanist hõlmatud kalalaev muudab kalastusmeetodit ja läheb ühelt kalapüügiliigilt üle teisele, mille varud on kalastamiseks piisavad; fond võib osaleda vaid esimese kalapüügivahendite asendamiseks tehtava investeeringu rahastamisel. 2.  Fond võib osaleda kalapüügivahendite selektiivsuse saavutamiseks tehtavate investeeringute rahastamisel juhul, kui kalalaev muudab kalastusmeetodit ja läheb ühelt kalapüügiliigilt üle teisele, mille varud on kalastamiseks piisavad; fond võib osaleda vaid esimese kalapüügivahendite asendamiseks tehtava investeeringu rahastamisel. Muudatusettepanek 59 Artikli 27 lõige 2 a (uus) 2 a. Fond hoolitseb kõikide kalalaevade kategooriate moderniseerimise eest, kaasa arvatud nende mootorid. Seda tehakse ohutuse suurendamiseks ning eeldusel, et uue mootori võimsus ei ületa vana mootori võimsust. Muudatusettepanek 60 Artikkel 27a 1.  Käesolevas artiklis tähendab "väikesemahuline rannapüük" kalastamist kalalaevadega, mille üldpikkus on alla 12 meetri ja mis ei kasuta komisjoni 2003. aasta 30. detsembri määruse (EÜ) nr 26/2004 (ühenduse kalalaevade registri kohta) I lisa 2. tabelis loetletud veetavaid püüniseid. 1.  Käesolevas artiklis tähendab "väikesemahuline rannapüük" kalastamist kalalaevadega, mille üldpikkus on alla 12 meetri ja mis ei kasuta komisjoni 2003. aasta 30. detsembri määruse (EÜ) nr 26/2004 (ühenduse kalalaevade registri kohta) I lisa 3. tabelis loetletud veetavaid püüniseid. 2.  Kui fond käesoleva määruse artikli 27 kohaselt finantseerib väikesemahulise rannapüügi meetmeid, tuleb II lisas oleva tabeli 2. rühmas näidatud eraisikute finantsosaluse määra vähendada 20% võrra. 2.  Kui fond käesoleva määruse artikli 26 kohaselt finantseerib väikesemahulise rannapüügi meetmeid, tuleb II lisas oleva tabeli 2. rühmas näidatud eraisikute finantsosaluse määra vähendada 20% võrra. 3.  Kui fond finantseerib käesoleva määruse artiklile 28 vastavaid meetmeid, tuleb kohaldada II lisa 3. rühmas näidatud määrasid. 3.  Kui fond finantseerib käesoleva määruse artiklile 27 vastavaid meetmeid, kohaldatakse II lisa 3. rühmas näidatud määrasid. 4.  Fond võib osaleda väikesemahulise rannapüügiga tegelevate kaluritele ja laevaomanikele lisatasude maksmises, et: 4.  Fond võib osaleda väikesemahulise rannapüügiga tegelevate kaluritele ja laevaomanikele lisatasude maksmises, et: – parandada teatud kalastuspiirkondade majandamist ja neile juurdepääsemise tingimuste kontrollimist; – parandada teatud kalastuspiirkondade majandamist ja neile juurdepääsemise tingimuste kontrollimist; – edendada tootmise korraldamist, kalandustoodete töötlemis- ja müügiahelat; – edendada tootmise korraldamist, kalandustoodete töötlemis- ja müügiahelat; – edendada vabatahtlikke algatusi püügikoormuse vähendamiseks kalavarude säilitamise eesmärgil; – julgustada vabatahtlikke algatusi püügikoormuse vähendamiseks kalavarude säilitamise eesmärgil; – püügikoormust mittesuurendavate tehnoloogiliste uuenduste kasutamine (rohkem selektiivseid kalastustehnikaid, mis lähevad kaugemale olulistest regulatiivsetest nõuetest). – julgustada püügikoormust mittesuurendavate tehnoloogiliste uuenduste kasutamist (rohkem selektiivseid kalastustehnikaid, mis lähevad kaugemale asjakohastest regulatiivsetest nõuetest). Laevastiku uuendamiseks tuleks tagada riigiabi, muuhulgas selleks, et oleks võimalik võtta kasutusele selektiivsemaid tehnikaid ja laevaseiresüsteeme ning suurendada pardal ohutust, parandada töö- ja hügieenilisi tingimusi eeldusel, et seeläbi ei suurene püügikoormus; - võtta kasutusele orgaanilist päritolu kalapüügivarustus eriliselt kaitstud aladel ja luua telemeditsiinilise abi võimalus; - tagada väikesemahuliseks rannapüügiks kasutatavate kalalaevade uuendamine, seejuures tuleb tõendada, et laevade laevastiku koosseisu arvamine ja sellest väljaarvamine korraldatakse sellisel viisil, et määruses (EÜ) nr 2371/2002 kindlaks määratud mahu ülempiiri ei ületata. Kohaldatakse käesoleva määruse II lisas toodud tabeli 3. rühmas sätestatud määrasid. Kohaldatakse käesoleva määruse II lisas toodud tabeli 3. rühmas sätestatud määrasid. Muudatusettepanek 61 Artikli 27a lõige 4 a (uus) 4 a. Laeva ja mootori asendamine ohutuse, keskkonna kaitsmise või kütuse säästmise eesmärgil on fondi raames abikõlblik, kui püügivõimsus ei suurene. Muudatusettepanek 62 Artikkel 27 b (uus) Artikkel 27b Riigiabi laevastiku uuendamiseks ja moderniseerimiseks äärepoolseimates piirkondades Äärepoolseimates piirkondades on võimalik anda riigiabi laevastiku uuendamiseks ja moderniseerimiseks. Liikmesriigid esitavad komisjonile heakskiidu saamiseks alalise laevastiku seire- ja moderniseerimise skeemi näitamaks, et laevade laevastiku koosseisu arvamine ja sellest väljaarvamine on korraldatud sellisel viisil, et määruses (EÜ) nr 639/2004 kindlaks määratud mahu ülempiiri ei ületata. Kohaldatakse käesoleva määruse II lisas toodud tabeli 3. grupis sätestatud määrasid. Muudatusettepanek 63 Artikli 28 lõike 1 sissejuhatav osa 1.  Fond võib osaleda järgmiste sotsiaalmajanduslike meetmete rahastamisel, mida liikmesriigid soovitavad kalapüügi arengust mõjutatud kaluritele: 1.  Fond osaleb järgmiste sotsiaalmajanduslike meetmete rahastamisel, mida liikmesriigid soovitavad kalapüügi arengust mõjutatud kaluritele: Muudatusettepanek 64 Artikli 28 lõike 1 punkt a (a) tegevuste mitmekesistamine, et luua rohkem töökohti kalandussektoris hõivatud inimestele; a) tegevuste mitmekesistamine, et luua rohkem töökohti kalandussektoris hõivatud inimestele, kaasa arvatud kalapüügiga seotud erinevad turismiliigid; Muudatusettepanek 65 Artikli 28 lõike 1 punkt b a (uus) b a) kursused, mis käsitlevad ohutuse tagamist merel, koolitus töökohal ning kursused ja õpingud kõikide kalatööstuses tegevate töötajate vahetuseks liikmesriikides; Muudatusettepanek 66 Artikli 28 lõike 1 punkt c a (uus) c a) ajutiste keeldude mõju vähendamine kalapüügile; Muudatusettepanek 67 Artikli 28 lõike 1 punkt c b (uus) c b) töökoha kaotus laeval, mille suhtes kohaldatakse meetmeid eesmärgiga lõpetada selle tegevus. Muudatusettepanek 68 Artikli 28 lõige 2 2.  Fond võib ka osaleda esimest korda isikliku kalalaeva omanikuks saada soovivatele noortele kaluritele mõeldud koolitusmeetmete ja koolitussoodustuste rahastamises. 2.  Fond võib ka osaleda järgmiste meetmete rahastamises: a) individuaalsed lisatasud alla 35 aastastele kaluritele, kes on võimelised tõendama, et nad on kalurina töötanud vähemalt viimased viis aastat või on läbinud võrdväärse kutseõppe ja kellest saavad esimest korda laevaomanikud või kasutatud kalalaeva kaasomanikud. b) koolitusmeetmed ja koolitussoodustused noortele kaluritele, kes soovivad saada esimest korda kalalaeva omanikuks. Muudatusettepanek 69 Artikli 28 lõige 2 a (uus) 2 a. Fond võib anda toetust kindlasummaliste lisatasude vormis meeskonnaliikmetele nendel laevadel, mille tegevus kavatsetakse lõpetada. Muudatusettepanek 70 Artikkel 28 a (uus) Artikkel 28 a Abi kalapüügilaevastiku uuendamiseks ja moderniseerimiseks, kui see ei too kaasa võimsuse suurenemist Et laevastiku uuendamiseks ja moderniseerimiseks toetusi saada, peavad liikmesriigid täitma kõiki laevastikku puudutavaid sihtmäärade osas kehtestatud siseriiklikke ja ühenduse nõudmisi ja eesmärke ning nõustuma komisjoni poolse pideva järelevalvega. Liikmesriigid tõendavad, et laevade laevastiku koosseisu arvamine ja sellest väljaarvamine on korraldatud selliselt, et maht ei ületa ettenähtud siseriiklikke ega ühenduse iga-aastaseid eesmärke ja laevade laevastiku koosseisu arvamise ja sellest väljaarvamise suhe jääb muutumatuks, nii et mahu suurenemine on välistatud. Luuakse kõiki liikmesriike hõlmav ühtlustatud ühenduse laevade register koos näitudega mahu ja võimsuse kohta, kusjuures nende vahendamise kriteeriumid on identsed, ning mis on kergesti ligipääsetav, et komisjonil oleks võimalik täita oma järelevalve kohustust. Muudatusettepanek 71 Artikkel 28 b (uus) Artikkel 28 b Abi eksperimentaalsete kampaaniate läbiviimiseks Fond võib kaasfinantseerida liikmesriikide esitatud meetmeid, mis on seotud eksperimentaalsete kampaaniate läbiviimisega merel eesmärgiga määrata täpne uute püügipiirkondade ja liikide asukoht. Muudatusettepanek 72 Artikkel 28 c (uus) Artikkel 28 c Abi ühisettevõtete loomiseks kolmandate riikidega Fond toetab siseriiklike meetmete rahastamist laevade kolmandatele riikidele lõplikuks üleandmiseks selleks vastava riigi vastutava ametiasutuse loal loodud ühisettevõtte kaudu eeldusel, et täidetakse kõiki järgmisi tingimusi: a) kolmas riik, kellele laev üle antakse, ei ole kandidaatriik; b) üleandmine toob kaasa püügikoormuse vähenemise võrreldes üleantud kalalaeva poolt varem püütud varudega; c) kolmas riik ei kuulu mugavuslipuriikide hulka ega luba IUU-kalapüüki (ebaseaduslik, dokumenteerimata ja reguleerimata), suhtub vastutustundega oma varude majandamisse ja säilitamisse ning tagab seega võimalused tõeliseks kalapüügiks. Laeva lõpliku üleandmise korral kolmandale riigile tuleb see koheselt kanda kõnealuse kolmanda riigi registrisse ja edaspidi kehtib antud laeva suhtes vääramatu ühenduse vetesse sisenemise keeld. Muudatusettepanek 73 Artikli 29 lõige 2 2.  Need investeeringud võivad hõlmata tootmisrajatiste püstitamist, laiendamist, seadmestamist ja moderniseerimist, pidades esmajoones silmas hügieeni, inim- ja loomade tervishoiu, tootekvaliteedi või negatiivsete keskkonnamõjude vähendamise tingimuste parandamist. Ettevõtte omandiõiguse üleandmine ei ole ühenduse abi silmas pidades abikõlblik tegevus. 2.  Need investeeringud võivad hõlmata kõiki tootmisahela osasid, kaasa arvatud uute rajatiste püstitamist ja olemasolevate tootmisrajatiste ning rannakarplaste püügiks kasutatavate tragide laiendamist, seadmestamist ja moderniseerimist, pidades esmajoones silmas heade turuväljavaadetega liikide tootmise suurendamist ja hügieeni, inim- ja loomade tervishoiu, akvakultuuride valdkonnas töötavate isikute töö- ja ohutustingimuste ning alates turustamise hetkest tootekvaliteedi parandamist ja negatiivsete keskkonnamõjude vähendamist. Ettevõtte omandiõiguse üleandmine ei ole ühenduse abi silmas pidades abikõlblik tegevus. Muudatusettepanek 74 Artikli 29 lõige 4 4.  Fond ei toeta investeeringuid selliste toodete tootmise suurendamisse, mis ei leia tavapäraseid turustusväljundeid või millel võiks olla ebasoodus mõju kalavarude säilitamise poliitikale. 4.  Fond toetab vaid neid investeeringuid, mis annavad piisavaid tagatisi tehnilise teostatavuse ja finantsilise elujõulisuse osas ning mille tulemuseks ei ole üleliigsete tootmismahtude tekkimine või ebasoodsad mõjud kalavarude turustamise poliitikale. Seda poliitikat kohaldatakse ka tööstuslikult püütud liikide suhtes, mis töödeldakse kalasöödaks. Muudatusettepanek 75 Artikli 29 lõige 5 5.  Direktiivi 85/337/EMÜ II lisa kohaselt ei anta abi projektidele, mille kohta pole esitatud nimetatud direktiivi IV lisas sätestatud informatsiooni. 5.  Direktiivi 85/337/EMÜ II lisa kohaselt võib anda abi ainult projektidele, kui on esitatud nimetatud direktiivi IV lisas sätestatud informatsioon. Muudatusettepanek 76 Artikli 30 lõike 1 punkt a (a) uute liikidega mitmekesistamine ja heade turuväljavaadetega liikide tootmine; a) uute liikidega mitmekesistamine, uued kasvatusmeetodid ja heade turuväljavaadetega liikide tootmine ning eeldused säästvaks ökoloogiliseks tootmiseks seoses vajadustega energia ja kalaproteiinide osas; Muudatusettepanek 77 Artikli 30 lõike 1 punkt a a (uus) a a) ühenduse turu varustamise tagamine ja ühenduse kalaturu kaubandusbilansi tasakaalu parandamisele kaasa aitamine; Muudatusettepanek 78 Artikli 30 lõike 1 punkt b (b) kasvatusmeetodite rakendamine, mis kalandussektori tavapraktikaga võrreldes vähendavad oluliselt keskkonnale avaldatavat mõju; b) kasvatusmeetodite rakendamine, mis vähendavad oluliselt keskkonnale avaldatavat mõju; Muudatusettepanek 79 Artikli 30 lõike 1 punkt b a (uus) b a) kokkulepped töökeskkonna edendamiseks; Muudatusettepanek 80 Artikli 30 lõike 1 punkt d (d) käesoleva jaotise III peatükis sätestatud akvakultuuriga seotud ühisest huvist lähtuvad meetmed ja kutsekoolitus; välja jäetud Muudatusettepanek 81 Artikli 30 lõike 1 punkt f a (uus) f a) turustamise edendamine ja uute turustamisvõimaluste kasutusele võtmine. Muudatusettepanek 82 Artikli 30 lõige 2 2.  Investeerimisabi suunatakse mikro- ja väikeettevõtetele. välja jäetud Muudatusettepanek 84 Artikli 31 lõike 2 punkt c a (uus) c a) akvakultuuride tootmispotentsiaali, kui see on loodus- või tööstuskatastroofis kannatada saanud, taasloomine. Muudatusettepanek 85 Artikli 31 lõige 3 3.  Käesolevale artiklile vastavate toetuste saamiseks peavad projektide ettevalmistajad võtma endale kohustuse järgida vähemalt viie aasta jooksul akvakultuuri headest tavadest kõrgemaid nõudeid akvakeskkonnale. Antud kohustuse täitmisest saadavat kasu tuleb tõendada mõju eelhindamisega, mille viib läbi liikmesriigi poolt määratud organ. 3.  Käesolevale artiklile vastavate toetuste saamiseks peavad projektide ettevalmistajad võtma endale kohustuse järgida vähemalt viie aasta jooksul akvakultuuri headest tavadest kõrgemaid nõudeid akvakeskkonnale. Muudatusettepanek 86 Artikli 31 lõige 3 a (uus) 3 a. Siseveekalandus on (kaubanduslikul eesmärgil teostatav kalastustegevus eranditult liikmesriikide territooriumite siseveekogudel tegutsevate laevadega) abikõlbulik toetuste saamiseks ja rekonstrueerimiseks, samuti ka seda tüüpi kalapüügiks kasutatavate laevade uuendamiseks ja moderniseerimiseks. Lisaks peab olema võimalik kasutada fondi vahendeid angerjavarude taastamiseks ette nähtud meetmete rakendamise toetamiseks. Muudatusettepanek 87 Artikli 31 lõike 4 sissejuhatav osa 4.  Igal aastal määrab liikmesriik oma rakenduskavas kindlaks akvakeskkonna ettevõttele hüvitiseks antava maksimaalse aastase riigiabi kogusumma järgmiste kriteeriumide alusel: 4.  Liikmesriigid arvestavad hüvitisi ühe või enama järgmise kriteeriumi alusel: Muudatusettepanek 88 Artikli 31 lõige 4 a (uus) 4 a. Erakorralist hüvitist on lubatud anda: - vastavalt käesoleva artikli lõike 2 punktile a maksimaalse koguse alusel hektari kohta ettevõttele kuuluval alal, mille suhtes kohaldatakse seoses akvakultuuridega keskkonnanõudeid; - vastavalt käesoleva artikli lõike 2 punktile c maksimaalselt kaheaastase ajavahemiku jooksul alates kuupäevast, mil ettevõtja läks üle ökoloogilisele tootmisele; Muudatusettepanek 89 Artikli 32 punkti a sissejuhatav osa (d) makstes karbikasvatajatele hüvitisi kasvatatud molluskite kogumise ajutise peatamise eest. Hüvitisi antakse mitte rohkem kui kuue kuu eest perioodi 2007–2013 jooksul. Rahvatervise kaitseks võidakse hüvitisi maksta ka siis, kui toksiini tootva planktoni vohamisest või biotoksiini sisaldava planktoni esinemisest tingitud molluskite saastumise tõttu nende kogumine peatatakse: a) makstes karbikasvatajatele hüvitisi seoses tootmiskadudega, mis tulenevad kasvatatud molluskite kogumise ajutisest peatamisest. Hüvitisi antakse mitte rohkem kui kaheteistkümne kuu eest perioodi 2007–2013 jooksul. Rahvatervise kaitseks võidakse hüvitisi maksta ka siis, kui toksiini tootva planktoni vohamisest või biotoksiini sisaldava planktoni esinemisest tingitud molluskite saastumise tõttu nende kogumine peatatakse: Muudatusettepanek 90 Artikli 32 punkti a esimene taane – rohkem kui neljaks järjestikuseks kuuks või; - maksimaalselt kolmeks järjestikuseks kuuks või Muudatusettepanek 91 Artikli 32 punkti a teine taane – kui kogumise peatamisest tekkinud kahju on suurem kui 35% asjaomase ettevõtte kolme eelneva aasta käibe põhjal arvutatud keskmisest käibest. – kui kogumise peatamisest tekkinud kahju on suurem kui 30% asjaomase ettevõtte kolme eelneva aasta käibe põhjal arvutatud keskmisest käibest. Muudatusettepanek 92 Artikli 33 lõige 1 1.  Fond võib toetada riiklikku strateegilisse kavva kaasatud konkreetsete strateegiate raames investeeringuid, mis on seotud otseseks inimtarbimiseks mõeldud tootmise ning kalandus- ja akvakultuuritoodete müügiga. Nimetatud abi on suunatud vaid mikro- ja väikeettevõtetele. 1.  Fond võib toetada riiklikku strateegilisse kavva kaasatud konkreetsete strateegiate raames investeeringuid, mis on seotud otseseks inimtarbimiseks mõeldud tootmise ning kalandus- ja akvakultuuritoodete müügiga. Muudatusettepanek 93 Artikli 33 lõige 2 2.  Need investeeringud võivad hõlmata äriettevõtete ehitamist, laiendamist, seadmestamist ja moderniseerimist, pidades eriti silmas hügieeni, inim- ja loomatervishoiu ning tootekvaliteedi parandamisega seotud tingimusi või negatiivse keskkonnamõju vähendamist. Ettevõtte omandiõiguse üleandmine pole ühenduse abi silmas pidades abikõlblik tegevus. 2.  Need investeeringud võivad hõlmata äriettevõtete ehitamist, laiendamist, seadmestamist ja moderniseerimist, pidades muuhulgas silmas hügieeni, inim- ja loomatervishoiu ning toiduohutuse, jälgitavuse, tootekvaliteedi ja innovatsiooni parandamisega seotud tingimusi või negatiivse keskkonnamõju vähendamist. Ettevõtte omandiõiguse üleandmine ei ole ühenduse abi silmas pidades abikõlblik tegevus. Muudatusettepanek 94 Artikli 34 lõige 1 1.  Fond toetab investeerimist ettevõtete ehitamisse, laiendamisse, seadmestamisse ja moderniseerimisse töötlemise ja turustamise valdkonnas. 1.  Fond toetab investeerimist ettevõtete ehitamisse, laiendamisse, seadmestamisse ja moderniseerimisse töötlemise ja turustamise valdkonnas. Investeeringud annavad piisavaid tagatisi tehnilise teostatavuse ja finantsilise elujõulisuse osas. Muudatusettepanek 95 Artikli 34 lõike 2 sissejuhatav osa 2.  Lõikele 1 vastavad investeeringud aitavad säilitada või suurendada tööhõivet kalandussektoris ning saavutada ühte või mitut alljärgnevatest eesmärkidest: 2.  Lõikele 1 vastavad investeeringud aitavad toetada säästvat arengut kalandus- ja akvakultuurisektoris või saavutada ühte või mitut alljärgnevatest eesmärkidest: Muudatusettepanek 96 Artikli 34 lõike 2 punkt b a (uus) b a) kõrgekvaliteediliste toodete tootmine arenenud spetsialiseerumistasemega turgude jaoks; Muudatusettepanek 97 Artikli 34 lõike 2 punkt d (d) vähekasutatud liikide, kõrvaltoodete ja jäätmete tõhusama kasutamise toetamine; d) kõrvaltoodete ja jäätmete tõhusama kasutamise toetamine; Muudatusettepanek 98 Artikli 34 lõike 2 punkt e (e) uute tehnoloogiate kohaldamine või elektroonilise kaubanduse arendamine; e) uute tehnoloogiate kohaldamine, toodete esitlemise uuenduslikud vormid või elektroonilise kaubanduse arendamine; Muudatusettepanek 99 Artikli 34 lõike 2 punkt f (f) põhiliselt kohaliku kalalaevastiku lossitud saagist valmistatud toodete turustamine. f) põhiliselt kohaliku kalalaevastiku lossitud saagist või akvakultuuridest valmistatud toodete turustamine, mis on uuenduslikud või mille lisandväärtus on suurem. Muudatusettepanek 100 Artikli 34 lõike 2 punkt f a (uus) f a) mitmekesistamise edendamine ning uute töödeldud kala- ja akvakultuuritoodete arendamine. Muudatusettepanek 101 Artikli 34 lõike 2 punkt f b (uus) f b) tööstuse mitmekesistamist edendavate uute toodete turustamine. Muudatusettepanek 102 Artikli 36 sissejuhatav osa Fond toetab ühistegevust, mille eesmärgiks on: Fond toetab ühistegevust, mille eesmärgiks on eelkõige: Muudatusettepanek 103 Artikli 36 punkt b (b) kaasata ühisinvesteeringud paljunemiskohtade arendamisse, jäätmekäitlusse või tootmis-, töötlemis- või müügiseadmete ostmisse või b) kaasata ühisinvesteeringud paljunemiskohtade arendamisse, tootmis- või töötingimuste edendamisse, keskkonnakaitset toetavatesse meetmetesse või tootmis-, töötlemis- või müügiseadmete ostmisse või Muudatusettepanek 104 Artikli 36 punkt d a (uus) d a) hüvitada spetsiifilised kahjud Natura 2000 aladel paiknevatele investeeringutele, Muudatusettepanek 105 Artikli 36 punkt d b (uus) d b) rahastada teadusuuringutega seotud kampaaniate läbiviimist (teaduslikud, eksperimentaalsed ja järeluuringud), sotsiaalmajanduslikud uuringud säilitamismeetmete ja sektori teadusliku nõustamise mõju kohta. Muudatusettepanek 106 Artikli 36 punkt d c (uus) d c) kaotatud või mahajäetud kalapüügivarustuse kõrvaldamine merepõhjast, et vältida varipüüki. Muudatusettepanek 107 Artikli 36 punkt d d (uus) d d) uuringute läbiviimine varude säilitamise kavade sotsiaalmajandusliku mõju hindamiseks. Muudatusettepanek 108 Artikli 36 punkt d e (uus) d e) piisava toetuse tagamine ökoloogiliste andmete kogumiseks ja töötlemiseks, Muudatusettepanek 109 Artikli 36 punkt d f (uus) d f) toodete jälgitavust tagavate sätete kohaldamine tehniliste meetmete abil või selles valdkonnas tegutsevate ettevõtjate koolitamise ja nõustamise kaudu. Muudatusettepanek 110 Artikli 36 punkt d g (uus) d g) edendada eksperimentaalset ja uurimusliku olemusega kalapüüki, Muudatusettepanek 111 Artikli 36 punkt d h (uus) d h) näha ette abi kalurite rühmadele ja ametiorganisatsioonidele, mis on valmis jagama vastutust ÜKP rakendamisel (kaasjuhtimine), Muudatusettepanek 112 Artikli 37 lõige 1 1.  Fond võib toetada ühishuvi pakkuvaid tegevusi, mis on kavandatud veefauna kaitseks ja arendamiseks, välja arvatud otsene taasasustamine. Tegevus peab aitama veekeskkonda parandada. 1.  Fond võib toetada ühishuvi pakkuvaid meetmeid, mis on kavandatud akvaatiliste varude kaitseks ja arendamiseks, välja arvatud otsene taasasustamine, erandina on lubatud siseveekogusid taasasustada siirdekalavarude taastamise või toetamise eesmärgil. Need meetmed peavad aitama veekeskkonda taastada ja parandada ning võivad sisaldada programmi Natura 2000 raames võetud meetmeid, ja akvakultuurialase tegevuse tagajärjel vaesestunud alade saneerimiseks. Muudatusettepanek 113 Artikli 37 lõige 2 2.  Need tegevused on seotud püsivate või liikuvate seadeldistega veefauna kaitsmiseks ja arendamiseks või sisemaa veeteede taastamiseks, kaasa arvatud kudemiskohad ja rändeliikide rändeteed. 2.  Need meetmed on seotud püsivate või liikuvate seadeldistega veefauna kaitsmiseks ja arendamiseks või sisemaa veeteede taastamiseks, kaasa arvatud kudemiskohad ja rändeliikide rändeteed, ja akvakultuurialase tegevuse tagajärjel vaesestunud alade saneerimiseks. Muudatusettepanek 114 Artikli 38 lõike 2 punkt a a (uus) a a) jäätmete ja prügi töötlemise edendamisega. Muudatusettepanek 115 Artikli 39 lõike 3 sissejuhatav osa 3.  Investeeringud on seotud: 3.  Investeeringud on seotud eelkõige: Muudatusettepanek 116 Artikli 39 lõike 3 punkt a (a) riiklike ja riikidevaheliste müügiedenduskampaaniate läbiviimisega; a) riiklike ja riikidevaheliste müügiedenduskampaaniate läbiviimisega, messide ja näituste korraldamise ja nendel osalemisega ning kohtumiste läbiviimisega erinevate partnerite vahel; Muudatusettepanek 117 Artikli 39 lõike 3 punkt d (d) keskkonda vähe mõjutavate püügimeetoditega saadud toodete edendamisega; d) keskkonda vähe mõjutavate püügimeetoditega saadud toodete sertifitseerimise ja edendamisega; Muudatusettepanek 118 Artikli 39 lõike 3 punkt f (f) kvaliteeditõenditega; f) kvaliteedi tagamise, kontrollimise ja tõendamisega; Muudatusettepanek 119 Artikli 39 lõike 3 punkt g (g) märgistamisega, kaasa arvatud keskkonnasõbralike püügimeetodite kasutamisel saadud toodete märgistamine; g) märgistamisega ja jälgitavusega, kaasa arvatud keskkonnasõbralike püügimeetodite kasutamisel saadud toodete märgistamine; Muudatusettepanek 120 Artikli 39 lõike 3 punkt i (i) turuküsitluste korraldamisega. i) turuküsitluste korraldamisega ja turu-uuringutega; Muudatusettepanek 121 Artikli 39 lõike 3 punkt i a (uus) i a) sektori maine parandamisega; Muudatusettepanek 122 Artikli 39 lõike 3 punkt i b (uus) i b) erikampaaniate toetamisega tootmise edendamiseks, mille toodetele tuleb kasuks neile antud ametlik kvaliteedimärk. Muudatusettepanek 123 Artikli 39 lõige 3 a (uus) 3 a. Liikmesriigid võivad toetada vastavalt määruse (EÜ) nr 3759/92 sätetele tunnustatud tootjate organisatsioonide loomist ja tegevust. Muudatusettepanek 124 Artikli 40 lõige 1 1.  Fond võib toetada uute tehniliste teadmiste omandamiseks ja levitamiseks kavandatud katseprojekte, mis viiakse läbi majandusettevõte, tunnustatud kaubandusorganisatsiooni või mõne muu korraldusasutuse poolt selleks otstarbeks määratud pädeva asutuse poolt partnerluses teadus- või tehnikaasutusega. 1.  Fond võib toetada koolituseks, teadusuuringuteks ja uute tehniliste teadmiste omandamiseks ja levitamiseks kavandatud katseprojekte ja eksperimentaalsete teaduslike uuringute kampaaniaid merel eesmärgiga määrata täpne uute püügipiirkondade ja liikide asukoht, mille on läbi viinud majandusettevõte, tunnustatud kaubandusorganisatsioon või mõni muu korraldusasutuse poolt selleks otstarbeks määratud pädev asutus partnerluses teadus- või tehnikaasutusega. Muudatusettepanek 125 Artikli 40 lõike 2 punkt a (a) katsetama tööstusharu tegelikele tingimustele lähedastel tingimustel uuendusliku tehnoloogia tehnilist teostatavust ja finantsilist elujõulisust ning saama ja levitama katsetatava tehnoloogiaga seotud tehnilist ja rahandusalast teavet; a) katsetama tööstusharu tegelikele tingimustele lähedastel tingimustel uuendusliku tehnoloogia tehnilist teostatavust ja finantsilist elujõulisust, kaasa arvatud tehnoloogiad, mille eesmärk on edendada kalapüügivarustuse selektiivsust ja vähendada muul viisil kalanduse mõju keskkonnale või energiatarbimist kalastustegevuse raames, ning saama ja levitama katsetatava tehnoloogiaga seotud tehnilist ja rahandusalast teavet; Muudatusettepanek 127 Artikli 40 lõike 2 punkt b a (uus) b a) sisaldama kaaspüügi ja muude keskkonnamõjude vähendamise programme. Muudatusettepanek 126 Artikli 40 lõige 2 a (uus) 2 a. Eksperimentaalsed kalandusprojektid on abikõlblikud nagu katseprojektid, kui nad on seotud kalavarude säilitamise eesmärgiga ja näevad ette selektiivsema tehnika kasutamist. Muudatusettepanek 128 Artikkel 41 esimene lõik Fond võib toetada avalik-õiguslike või avaliku sektori osalusega asutuste poolt liikmesriigi lipu all teostatavat kalandussektori kalalaevade moderniseerimist ainult koolitus- või teadusliku uurimistöö eesmärgil. Fond võib toetada avalik-õiguslike või avaliku sektori osalusega asutuste, muude korraldusasutuse nimetatud koolitus- või teadusüksuste, ka erasektorisse kuuluvate mittetulundusorganisatsioonide, poolt liikmesriigi lipu all teostatavat kalandussektori kalalaevade ehitamist või moderniseerimist ainult koolitus- või teadusliku uurimistöö eesmärgil. Muudatusettepanek 129 Artikkel 41 teine lõik Fond võib toetada kalalaeva ümberhindamist väljaspool kutselist kalapüüki toimuva pideva mittetulundusliku tegevuse jaoks. Fond võib toetada kalalaeva ümberhindamist väljaspool kutselist kalapüüki toimuva pideva tegevuse jaoks. Muudatusettepanek 130 Artikkel 41 a (uus) Artikkel 41a Kõrvalmeetmed võrdsete võimaluste edendamiseks 1.  Fond võib rahastada kõrvalmeetmeid meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamiseks ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise arvesse võtmiseks ettevõtte tegevuses. 2.  Et abi saada, peavad projekti elluviijad esitama plaani, mis kirjeldab, kuidas võrdsete võimaluste tagamine ettevõtte tegevusse kaasatakse, ning kohustuma seda rakendama ja järgima vähemalt viie aasta jooksul (asjakohaste toetuste rahastamine toimub vastavalt II lisa 3. grupile). Muudatusettepanek 131 Artikkel 41 b (uus) Artikkel 41 b Finantskorraldus Fond võib VI jaotises ette nähtud ülempiiri raames toetada rahastamisvahendite eraldamist sektori püügivõimsuse kohandamiseks liidu ebasoodsates piirkondades. Muudatusettepanek 132 Peatüki IV pealkiri PRIORITEETNE SUUND 4: RANNAPÜÜGIPIIRKONDADE SÄÄSTEV ARENG PRIORITEETNE SUUND 4: KALANDUS- JA AKVAKULTUURIPIIRKONDADE SÄÄSTEV ARENG Muudatusettepanek 133 Artikli 42 lõige 1 1.  Lisaks ühenduse muudele vahenditele annab fond abi rannapüügipiirkondade säästvale arengule ja elukvaliteedi parandamisele, mis on abikõlblikud üldstrateegia osana, millega püütakse toetada ühise kalanduspoliitika eesmärkide elluviimist, arvestades eelkõige selle sotsiaalmajanduslikke tagajärgi. 1.  Lisaks ühenduse muudele vahenditele annab fond abi püügipiirkondade säästvale arengule ja elukvaliteedi parandamisele – eelkõige äärealadel asuvates rannapiirkondades –, mis on abikõlblikud üldstrateegia osana, millega püütakse toetada ühise kalanduspoliitika eesmärkide elluviimist, arvestades eelkõige selle sotsiaalmajanduslikke tagajärgi. Muudatusettepanek 135 Artikli 42 lõike 3 teine lõik Kalanduse rannapiirkond, milleks on mere või järve kallas või kalandusega seotud jõe suudmeala, on üldiselt väiksem kui NUTS III territoorium. Piirkond peaks olema geograafiliselt, okeanograafiliselt, majanduslikult ja sotsiaalselt piisavalt ühtne. Kalanduse või akvakultuuride piirkond, mis on määratletud kui mere või järve kallas või kalanduse või akvakultuuridega seotud jõe suudmeala. Piirkond peaks olema geograafiliselt, okeanograafiliselt, majanduslikult ja sotsiaalselt piisavalt ühtne. Muudatusettepanek 136 Artikli 42 lõike 3 kolmas lõik Piirkond peaks olema madala asustustihedusega, kalandussektor peaks andma seal tööd küllaltki paljudele inimestele, püügivõimalused piirkonnas peaksid halvenema ning üheski kohaliku omavalitsuse üksuses ei tohiks olla üle 100 000 elaniku. välja jäetud Muudatusettepanek 137 Artikli 43 lõike 1 sissejuhatav osa 1.  Rannapüügi säästva arengu toetust antakse: 1.  Kalandus- ja akvakultuuripiirkondade säästva arengu toetust antakse: Muudatusettepanek 138 Artikli 43 lõike 1 punkt a (a) majandustegevuse ümberstruktureerimiseks ja ümbersuunamiseks, eriti rohelise turismi arendamiseks, kui nimetatud tegevused ei suurenda püügikoormust; a) majandustegevuse ümberstruktureerimiseks ja ümbersuunamiseks, eriti kalandusega seotud turismi arendamiseks, kui nimetatud tegevused ei suurenda püügikoormust; Muudatusettepanek 139 Artikli 43 lõike 1 punkt b (b) kalandussektori tegevuste mitmekesistamiseks, aidates sellel eesmärgil luua töövõimalusi kalandussektoris aktiivselt tegutsevatele inimestele ning luues täiendavaid ja asendavaid töökohti väljaspool kalandussektorit; b) kalandussektori tegevuste mitmekesistamiseks, aidates sellel eesmärgil luua töövõimalusi kalandus- ja akvakultuurisektoris aktiivselt tegutsevatele inimestele ning luues täiendavaid ja asendavaid töökohti väljaspool kalandussektorit; Muudatusettepanek 141 Artikli 43 lõike 1 punkt d (d) kalapüügivõistlustega seotud turismialase tegevuse loomise ja edendamise toetamiseks; d) kalapüügivõistlustega seotud kalandusalase turismitegevuse loomise ja edendamise toetamiseks; Muudatusettepanek 142 Artikli 43 lõige 2 2.  Fond võib rahastada täiendavalt kuni 15% asjakohase prioriteetse suuna meetmetest, kui need on suunatud kutseoskuste edendamisele ja täiustamisele, töötajate kohanemisvõime tõstmisele ja töövõimaluste loomisele, eelkõige naistele, tingimusel et antud meetmed moodustavad lahutamatu osa rannapiirkondade säästva arengu strateegiast ning on otseselt seotud esimeses lõikes kirjeldatud meetmetega. 2.  Fond võib rahastada lisaks kuni 20% asjakohase prioriteetse suuna meetmetest, kui need on suunatud kutseoskuste edendamisele ja täiustamisele, töötajate kohanemisvõime tõstmisele ja töövõimaluste loomisele, eelkõige naistele, tingimusel et antud meetmed moodustavad lahutamatu osa kalandus- ja akvakultuuripiirkondade säästva arengu strateegiast ning on otseselt seotud esimeses lõikes kirjeldatud meetmetega. Muudatusettepanek 143 Artikli 43 lõige 3 3.  Lõike 1 raames eraldatavad toetused ei hõlma kalalaevade uuendamist ega moderniseerimist. välja jäetud Muudatusettepanek 144 Artikli 43 lõige 4 4.  Käesoleva artikli lõike 1 punktides a ja b ja lõikes 2 sätestatud abisaajad peaksid olema kalandussektoris töötavad isikud või isikud, kelle töökoht sõltub kalandussektorist. 4.  Käesoleva artikli lõike 1 punktides a ja b ja lõikes 2 sätestatud abisaajad peaksid olema kalandus- või akvakultuurisektoris töötavad isikud või isikud, kelle töökoht sõltub nendest sektoritest. Muudatusettepanek 145 Artikli 43 lõige 5 5.  Kui mõni meede, mis on abikõlblik käesoleva artikli kohaselt, on abikõlblik ka mõne teise ühenduse toetusvahendi raames, peab liikmesriik oma kava koostades selgelt määratlema, kas nimetatud meede hakkab saama toetust fondilt või mõnelt muult ühenduse toetusvahendilt. 5.  Kui mõni meede, mis on abikõlblik käesoleva artikli kohaselt, on abikõlblik ka mõne teise ühenduse toetusvahendi raames, peab liikmesriik oma kava koostades selgelt määratlema, kas nimetatud meede hakkab saama toetust fondilt või mõnelt muult ühenduse toetusvahendilt, ning võtma arvesse vajadust teha koostööd teiste fondidega – nagu näiteks Euroopa Regionaalarengu Fond – et täita eesmärgid, mis tuleb määratleda merepoliitilist strateegiat käsitlevas rohelises raamatus. Muudatusettepanek 146 Artikli 43 lõige 5 a (uus) 5 a. Rahaline toetus peaks puudutama investeeringuid laeva pardal, et parandada ohutust, töötingimusi, hügieeni ja toodangu kvaliteeti, ning investeeringuid parandamaks kalapüügi selektiivsust. Muudatusettepanek 147 Artikli 44 pealkiri Osalemine rannapüügipiirkondade säästvas arengus Osalemine kalandus- ja akvakultuuripiirkondade säästvas arengus Muudatusettepanek 148 Artikli 44 lõige 1 1.  Rannapüügipiirkondade säästvat arengut toetavaid meetmeid viib kindlaksmääratud territooriumil ellu partneritegrupp, mis on moodustatud selleks tegevuseks väljavalitud kohalikest avaliku ja erasektori esindajatest, edaspidi nimetatud "rannategevusgrupiks" (RTG). Asjaomase liikmesriigi õigusnormide kohaselt moodustatud RTG valitakse läbipaistvuse põhimõtete järgides avaliku projektikonkursi teel. 1.  Kalandus- ja akvakultuuripiirkondade säästvat arengut toetavaid meetmeid viivad kindlaksmääratud territooriumil ellu avaliku sektori või avaliku sektori osalusega asutused või partnerite grupp, mis on moodustatud selleks tegevuseks väljavalitud kohalikest avaliku ja erasektori esindajatest, edaspidi nimetatud "rannategevusgrupiks" (RTG). Asjaomase liikmesriigi õigusnormide kohaselt moodustatud RTG valitakse läbipaistvuse põhimõtete järgides avaliku projektikonkursi teel. Muudatusettepanek 149 Artikli 44 lõige 2 2.  RTG-de algatusel toimuva tegevuse puhul vastutab erasektor vähemalt kahe kolmandiku projektide eest. välja jäetud Muudatusettepanek 150 Artikli 45 lõike 1 teise lõigu punkt g a (uus) g a) sotsiaal-majanduslikud uuringud, mis puudutavad varude säilitamismeetmete drastilist mõju ja on otseselt seotud programmi rakendamisega. Muudatusettepanek 151 Artikli 54 lõike 4 punkt a (a) lisandväärtusmaks; a) hüvitamisele kuuluv käibemaks; Muudatusettepanek 152 Artikli 56 lõike 1 punkt i a (uus) i a) tõhus tagasinõudmise kord. Muudatusettepanek 153 Artikli 58 lõike 1 punkt j a (uus) j a) iga eeskirjade olulise eiramise tõttu ühenduse fondidest liigselt makstud summa tagasimaksmise tagamine, vajaduse korral koos intressiga; arvestuse pidamine tagasimakstavate summade kohta ning komisjonile nende summade, mis on määratud tagasinõutavaks järgmisest kuludeklaratsioonist mahaarvamise teel, tagasimaksmine. Muudatusettepanek 154 Artikli 59 punkt 6 6. iga eeskirjade olulise eiramise tõttu ühenduse fondidest liigselt makstud summa tagasimaksmise tagamine, vajaduse korral koos intressiga; arvestuse pidamine tagasimakstavate summade kohta ning kui võimalik komisjonile nende summade, mis on määratud tagasinõutavaks järgmisest kuludeklaratsioonist mahaarvamise teel, tagasimaksmine. välja jäetud Muudatusettepanek 155 Artikli 65 lõige 4 a (uus) 4 a. Aastaaruanded ja lõpparuanne tuleb avaldada. Muudatusettepanek 156 Artikkel 74 Vahe- ja lõppmaksete arvestamisel kohaldatakse riiklikele kuludele iga prioriteedi puhul kaasfinantseerimismäära, mis antud prioriteedi raames tõendamise eest vastutava asutuse poolt tõendatud kuluaruande põhjal on tõendatud. Vahe- ja lõppmaksete arvestamisel kohaldatakse riiklikele kuludele iga prioriteedi puhul kaasfinantseerimismäära, mis antud meetme raames tõendamise eest vastutava asutuse poolt tõendatud kuluaruande põhjal on tõendatud; muudel juhtudel toimub hüvitamine vastavalt tegelikult kantud ja tõendeid väljaandva asutuse poolt tõendatud kulutustele. Muudatusettepanek 157 Artikli 95 lõige 5 5.  Kui lõikes 1 sätestatud tühistamise järel tuleb rahasummad sisse nõuda, algatab pädev talitus või organ sissenõudemenetluse ning teavitab tõendavaid ja korraldusasutusi. Sissenõudmine peab kajastuma aruannetes ja arvetes. 5.  Kui lõikes 1 sätestatud tühistamise järel tuleb rahasummad sisse nõuda, algatab korraldusasutus viivitamatult sissenõudemenetluse ning teavitab tõendavaid ja korraldusasutusi. Sissenõudmine peab kajastuma aruannetes ja arvetes, nagu on sätestatud ühenduse õigusaktides; Muudatusettepanek 158 II lisa 2. grupp Rannapüügipiirkondade säästva arengu meetmed (artikkel 43); kalalaevade pardal tehtavad investeeringud (artikkel 27); investeeringud akvakultuuri (artikkel 30); investeeringud kalandustoodete töötlemisse ja turustamisse (artikkel 34); uute turgude edendamine ja arendamine (artikkel 39). Rannapüügipiirkondade säästva arengu meetmed (artikkel 43); kalalaevade pardal tehtavad investeeringud (artikkel 27); investeeringud akvakultuuri (artikkel 30); investeeringud kalandustoodete töötlemisse ja turustamisse (artikkel 34); uute turgude edendamine ja arendamine (artikkel 39). ühistegevus (artikkel 36); ehitus (artikkel 33); kalasadamate varustus (artikkel 38); kalalaevade ümberehitamine muuks otstarbeks (artikkel 41). Muudatusettepanek 159 II lisa 3. grupi sissejuhatav osa • Püügikoormuse kohandamise raamistik artikli 23 lõike a esimese taande kohaselt: • Püügikoormuse kohandamise raamistik artikli 23 punkti a kohaselt: Muudatusettepanek 160 II lisa 3. grupi kolmas taane a (uus) - sooline võrdõiguslikkus (artikkel 41a) Muudatusettepanek 161 II lisa 3. grupi viimane osa • Väikesemahulise rannapüügi meetmed vastavalt artikli 27a lõigetele 3 ja 4. • Väikesemahulise rannapüügi meetmed vastavalt artiklile 27a.