Euroopa Parlamendi resolutsioon loodusõnnetuste (tulekahjude ja üleujutuste) kohta sel suvel Euroopas

P6_TA(2005)0334 RC-B6-0458/2005

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 2, 6 ja 174;

–   võttes arvesse oma 5. septembri 2002. aasta resolutsiooni üleujutuste kohta Euroopas(1), 13. jaanuari 2005. aasta resolutsiooni Buenos Airese kliimamuutuste konverentsi tulemuste kohta(2), 14. aprilli 2005. aasta resolutsiooni põua kohta Portugalis(3) ja 12. mai 2005. aasta resolutsiooni põua kohta Hispaanias(4);

–   võttes arvesse 11. detsembri 1997. aasta vastu võetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli ja Kyoto protokolli ratifitseerimist EÜ poolt 31. mail 2002. aastal;

–   võttes arvesse säästva arengu instituudi teaduslikku aruannet ja komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse uuringut kliimamuutuste ja Euroopa veemajandusliku olukorra kohta(5);

–   võttes arvesse "Forest Focus" määrust(6);

–   võttes arvesse komisjoni 3. novembri 1998 aasta teatist Euroopa metsandusstrateegia kohta (KOM(1998)0649);

–   võttes arvesse komisjoni 29. septembri 2004. aasta ettepanekut tulevase programmi Life+ kohta (KOM(2004)0621);

–   võttes arvesse uue Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EARFD) loomist;

–   võttes arvesse komisjoni 20. aprilli 2005. aasta teatist ELi reageerimisvõime kohta katastroofide ja kriiside korral (KOM(2005)0153);

–   võttes arvesse komisjoni 20. aprilli 2005. aasta teatist kodanikukaitse meetmete parandamise kohta (KOM(2005)0137);

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4;

A.   arvestades Euroopa kliima heitlikkust ning hävitavaid tulekahjusid ja ulatuslikke üleujutusi, mis 2005. aasta suvel on kogu Euroopas, sealhulgas ELi liikmesriikides, kandidaatriikides ja ELi vahetutes naaberriikides toonud kaasa surma ja purustusi; arvestades, et orkaan Katrina on põhjustanud enneolematuid purustusi USA Louisiana, Mississippi ja Alabama osariikides;

B.   arvestades kõnealustes riikides kümnete tuletõrjujate, sõjaväelaste, tsiviilelanike ja vabatahtlike hukkumist, kes kaotasid elu võitluses nende erakordselt suurte tulekahjude ja ulatuslike üleujutustega;

C.   võttes arvesse nendest katastroofidest tingitud ulatuslikku kahju Euroopas, sealhulgas sadade tuhandete hektarite metsa ja muu taimestiku, viinapuude, õlipuude, viljapuuaedade, hoonete ja põllumajandusliku infrastruktuuri hävimist Portugalis, Hispaanias, Prantsusmaal ja Kreekas;

D.   arvestades, et mõningad tulekahjud olid seotud sellesuvise põua ja kõrgete temperatuuridega, kuid nendele aitasid kaasa maapiirkondade tühjaksjäämine ja metsade ebapiisav hooldus (mis osaliselt on seotud ühise põllumajanduspoliitikaga), ebasobivate puuliikide istutamine ning arvestataval määral ka kuritegelik käitumine;

E.   arvestades, et äärmiselt tõsised põuad Lõuna-Euroopas põhjustasid mullaniiskuse vähenemist, suurendades sellega metsatulekahjude ohtu ja ägedust; arvestades, et viimaseid aastaid on iseloomustanud arvukad põuad ning ühe suurem metsatulekahjude arv Lõuna-Euroopas, süvendades kõrbestumist paljudes piirkondades ning avaldades mõju põllumajandusele, loomakasvatusele ja metsavarudele;

F.   arvestades, et kliimamuutused on 21. sajandi üks peamisi väljakutseid, millel on märkimisväärsed negatiivsed ülemaailmsed keskkondlikud, majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed, sealhulgas äärmuslike ilmastikunähtuste esinemissageduse ja intensiivsuse kasv kogu maailmas; arvestades, et Kyoto protokolli eesmärgid on kliimamuutuste ülemaailmse strateegia oluline tingimus, kuid 2012. aastale järgnevaks perioodiks tuleb seada edasised eesmärgid;

G.   võttes arvesse majanduslikku ja sotsiaalset kahju, mida tulekahjud ja üleujutused on tekitanud kohalikule majandusele, tootlikule tegevusele ja turismile;

H.   arvestades, et sellised tulekahjud on kogu Lõuna-Euroopa jaoks ühine ja korduv probleem ning metsade ja kliima iseloomu tõttu selles Euroopa osas on tegemist Euroopa Liidu ühe kõige haavatavama piirkonnaga;

I.   arvestades, et teist korda nelja aasta jooksul tabasid Kesk-, Ida- ja Põhja-Euroopa riike tõsised üleujutused, mis puudutasid otseselt tuhandeid peresid, nende eluaset ja muud eraomandit ning avalikku infrastruktuuri ja põllumajandust;

J.   arvestades, et liikmesriikidel, eriti Ühtekuuluvusfondist abi saavatel, aga ka taotlejariikidel ja naaberriikidel on abi saamata raskusi selliste suurte loodusõnnetustega toimetulekul ning on selge, et nad vajavad solidaarsust ja toetust;

K.   arvestades, et tulekahjude tagajärjed ja üleujutustest tingitud kahjud ületavad paljudel juhtudel ühenduse sisepiire ning seetõttu tuleb tugevdada ühiseid vahendeid loodusõnnetustega võitlemiseks ja ühenduse kodanikukaitse meetmeid;

L.   arvestades, et maaelu arengupoliitikast selle probleemiga tegelemiseks ei piisa; märkides üllatusega, et uuest Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) ei rahastata enam abi põllumajandustootjatele tuletõkestusvööndite rajamiseks;

M.   arvestades, et komisjoni teatis Euroopa metsandusstrateegia kohta ei sisalda konkreetsete meetmete ettepanekuid tulekahjudega võitlemiseks, kuigi need on Euroopa metsade seisundi halvenemise peamine tegur;

N.   võttes teadmiseks komisjoni teatise riskijuhtimise ja kriisiohjamise kohta põllumajanduses, samuti teatised ELi reageerimisvõime kohta katastroofide ja kriiside korral ning kodanikukaitse meetmete parandamise kohta;

1.   avaldab solidaarsust ja väljendab sügavaimat kaastunnet kõikidele hukkunute perekondadele ja sel traagilisel suvel katastroofides kannatanud piirkondade elanikele; avaldab austust kõikidele tuletõrjujatele ja tsiviilisikutele, kes eluga riskides pühendunult osalesid kustutustöödes;

2.   on seisukohal, et nimetatud katastroofide tagajärjed ei avalda mõju mitte ainult riiklikul tasandil ja nad nõuavad suurt pühendumist Euroopa tasandil;

3.   tervitab ELi ja liidu liikmesriikide solidaarsust liikmesriikide ja kandidaatriikide kannatada saanud piirkondadega ning kiiduväärt abi, mida nad on osutanud nende riikide ametivõimudele ja päästeteenistustele;

4.   avaldab muret aina suureneva arvu loodusõnnetuste üle, mis ekspertide sõnul ja ekstreemsete juhtumite tõsidusega arvestades on suures osas tingitud kliimamuutustest;

5.   kordab oma seisukohta, et Kyoto protokoll on jätkuvalt kliimamuutuste peatamise globaalse strateegia peamine vahend; palub komisjonil astuda samme, et tagada Kyoto protokolliga võetud kohustustest kinnipidamine ja nende järelevalve; peab nimetatud ekstreemseid ilmastikutingimusi järjekordseks märgiks vajadusest ülemaailmse tõhusa tegevuse järele kliimamuutuste peatamiseks;

6.   nõustub, et solidaarsusfondi eeskirju tuleks kiiresti muuta, et sinna selgesõnaliselt lisada toetus elanikkondadele, keda on tabanud katastroofid nagu põud või metsatulekahju, ning kohustada riiklikke ametiasutusi teavitama kodanikke ühenduse finantsabist ja muuta see abi konkreetsetes projektides nähtavaks; rõhutab vajadust kasutada seda viivitamatult kannatada saanud piirkondade ja riikide aitamiseks;

7.   tuletab meelde ELi eelarves olevat solidaarsusfondi ja loodab, et komisjon eraldab kiiresti vajalikud vahendid niipea, kui asjaomased liikmesriigid on esitanud oma abitaotlused, kaasa arvatud ühinemiseelse abi taotlused, et aidata kandidaatriikidel ja kolmandatel riikidel kiiresti üleujutuste tagajärgi kõrvaldada;

8.   kutsub komisjoni üles jätkama koostööd riiklike ametiasutustega, et toetada kannatada saanud elanikkonda, minimeerida tulekahjude ja üleujutuste keskkonnamõjusid, anda avalikku abi tootmisvõime taastamiseks kannatada saanud piirkondades, üritada taaskäivitada töökohtade loomist ning võtta vajalikke meetmeid, et hüvitada töökohtade ja muude sissetulekuallikate kaotusest tingitud sotsiaalkulusid; samuti nõuab tungivalt, et komisjon kiirendaks kõiki asjakohaseid ühenduse haldusmenetlusi, täpsemalt neid, mis on seotud vajadusega ümber korraldada struktuurifondid ja Ühtekuuluvusfond, ning muuta nimetatud fondide vahendite liialt jäik kasutamine paindlikumaks;

9.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama tihedama koostöö suunas loodusõnnetuste puhul rakendatavate kodanikukaitse meetmete valdkonnas, et ennetada ja vähendada nende laastavaid mõjusid, pakkudes vajalikke varajase hoiatusega seotud teenuseid, koordineerimist ja logistilisi vahendeid, eriti tehes suurema hädaolukorra puhul kättesaadavaks kodanikukaitse lisavahendeid ning luues Euroopa kodanikukaitse korpused, võttes eriliselt arvesse piirialade haavatavust;

10.   kutsub nõukogu üles mitte eirama pikaajaliste investeeringute vajadust selliste katastroofide ennetamise ja/või nende kahjude piiramise poliitikasse ning seepärast loobuma oma strateegiast, mis seab tulevasele finantsperspektiivile ülempiiriks 1% ELi RKTst;

11.   kutsub komisjoni üles läbi viima detailse analüüsi selle suve tulekahjude põhjuste, tagajärgede ja mõjude kohta, eriti Euroopa metsadele, esitada ettepanekuid ühenduse metsatulekahjude kontrollimise poliitika väljaarendamise kohta ning koostada ühine tuletõrjeprotokoll; nõuab, et kannatada saanud piirkondade metsade uuendamine põhineks biokliima ja keskkonna tingimuste austamisel, kasutada tuleks tule ja põua suhtes vastupidavamaid liike ja sorte, mis vastaksid kohalikele tingimustele; rõhutab vajadust ELi toetuse järele metsade taasistutamiseks;

12.   kutsub komisjoni üles toetama meetmeid, sh avalikkuse teadlikkust tõstvaid meetmeid, mis toetavad vee, pinnase ja bioloogiliste ressursside säästlikumat kasutamist, eelkõige Lõuna-Euroopas;

13.   avaldab kahetsust nõukogu otsuse üle tühistada põllumajandustootjatele tuletõkestusvööndite rajamiseks mõeldud abi ning nõuab nimetaud rahastamisvahendi taaskehtestamist; rõhutab vajadust arendada tõhusat metsatulekahjude ennetamise poliitikat, kinnitades taas, et komisjon peab ergutama järelevalve- ja ennetamismeetmete võtmist, "Forest Focus" eriti määruse ja uue Euroopa Liidu metsandusstrateegia raames, et kaitsta ühenduse metsasid tulekahjude eest ning rahastada vastavaid tulekahjusid ennetavaid vahendeid, nagu tuletõkestusribad, metsarajad, juurdepääsukohad, veevõtukohad ja metsamajandamisprogrammid;

14.   soovitab luua põudade, kõrbestumise, üleujutuste ja muudest kliimamuutustest tingitud mõjude Euroopa vaatlusasutuse, et koguda teavet ja tagada probleemile tõhusam reageerimine;

15.   usub, et hiljutiste sündmuste tõttu tekkinud kahju kinnitab taas, et kliimamuutuste leevendamine on palju odavam kui globaalse soojenemise tagajärjed; tunnistab samuti, et paljud ohtlike kliimamuutuste peatamiseks vajalikud meetmed on igakülgselt kasulikud, kuna need vähendavad sõltuvust naftast, parandavad õhu kvaliteeti ja aitavad raha kokku hoida;

16.   nõuab, et liidu tasandil tugevdatakse metsapoliitikat, andes sellele Euroopa põllumajanduse multifunktsionaalses rollis rohkem mõjuvõimu, millel oleks topelteesmärk: maapiirkondade elanikkonna säilitamine ja tööhõive ning metsamaade sihikindel ja oluline laiendamine;

17.   nõuab, et komisjon lisaks vastavatesse rahastamisvahenditesse abikõlbliku kulutusena võimaluse metsatulekahjude ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks kaasrahastada tehnilisi seadmeid, kaasa arvatud lennukeid;

18.   nõuab keskkonda rikkuvate, eriti metsatulekahjude süütamisega seotud kuriteosündmuste karistusmeetmete tugevdamist;

19.   nõuab, et lisaks linnaplaneerimise meetmetele, mis takistavad spekuleerimist metsatulekahjus kannatada saanud maadega, võetaks vastu muud tüüpi meetmeid, mis muudaksid kohustuslikuks kahjustatud maa-alade taasasustamise ja metsade korraliku hoolduse nende omanike poolt;

20.   nõuab, et komisjon suurendaks teadusuuringute vahendeid üleujutuste ennetamise valdkonnas ning koordineeriks erinevates liikmesriikides nimetatud valdkonnas tehtavaid uurimistöid, et riskide ennetamise alal võimalikult kiiresti jõuda sidusa energia- ja transpordipoliitikani;

21.   kohustub omalt poolt võtma kõik vajalikud meetmed, et ühenduse tasandil võetaks vastu ennetav keskmises ja pikas perspektiivis tulevikule suunatud metsatulekahjude strateegia;

22.   kustub esimeeste konverentsi üles:

23.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, tulekahjudes kannatada saanud liikmesriikide valitsustele ja kannatada saanud piirkondade kohalikele asutustele.

(1) ELT C 272 E, 13.11.2003, lk 471. (2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0005. (3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0139. (4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0187. (5) http://ies.jrc.cec.eu.int/fileadmin/Documentation/Reports/Inland_and_Marine_Waters/Climate_Change_and_the_European_Water_Dimension_2005.pdf. (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2152/2003 metsade ja keskkonna vastastikuse mõju seire kohta ühenduses (Forest Focus) (ELT L 324, 11.12.2003, lk 1). Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 788/2004 (ELT L 138, 30.4.2004, lk 17).

Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa säästva turismi uute perspektiivide ja uute väljakutsete kohta (2004/2229(INI))

P6_TA(2005)0335 A6-0235/2005

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni 21. novembri 2003. aasta teatist Euroopa säästva turismi põhisuuniste kohta (KOM(2003)0716);

–   võttes arvesse nõukogu 21. mai 2002. aasta resolutsiooni Euroopa turismi tuleviku kohta(1);

–   võttes arvesse oma 14. mai 2002. aasta resolutsiooni koostöö tegemise kohta Euroopa turismi tuleviku osas(2);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning kultuurikomisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi (A6-0235/2005),

A.   arvestades, et Euroopa on esimesel kohal maailma turismisihtkohtade seas; arvestades, et turismi- ja reisiteenused moodustavad otseselt vähemalt 4% ELi sisemajanduse kogutoodangust ning annavad otseselt rohkem kui 7 miljonit töökohta; arvestades, et rohkem kui 2 miljonit ettevõtjat, millest suur osa on väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad, osalevad otseselt turismiteenuse pakkumises;

B.   arvestades, et liidu laienemine uute, suure turismipotentsiaaliga liikmesriikide võrra aitab veelgi kaasa sektori majanduslikule tähtsusele ja muudab selle Euroopa majanduskasvu seisukohast üha olulisemaks; arvestades, et turismi laienemine uutele liikmesriikidele peaks aitama suurendada nende majanduskasvu 3%-ni sisemajanduse kogutoodangust ja kuni 3 miljoni töökoha loomisele;

C.   arvestades, et ELis on täheldatav demograafiline suundumus elanikkonna järk-järgulisele vananemisele, mis toob tulevikus kaasa pensionäridele suunatud turuosa laienemise, kusjuures viimaseid huvitavad pikaajalised peatuskohad kõrghooajal ja reisimine hooajavälisel ajal, eelkõige lõunasse, mis mõjutab olulisel määral sotsiaal- ja terviseteenuseid ning olukorda kinnisvaraturul;

D.   arvestades muuhulgas, et Euroopa-sisene turism aitab kaasa Euroopa mitmekesise kultuuri ja pärandi tundmaõppimisele, tugevdades sel moel liidu kodanike ühist identiteeti ja kokkukuuluvustunnet;

E.   arvestades, et praegu ei reguleerita turismi ühenduse tasandil ja vastavalt lähimuspõhimõttele kuulub see eelkõige liikmesriikide pädevusse;

F.   arvestades, et turism on sellegipoolest seotud paljude ühenduse pädevuses olevate küsimustega ja seetõttu pööratakse sellele ELi tasandil üha suuremat tähelepanu, kuid hoolimata erinevatest tehtud algatustest ei tegeleta nimetatud sektoriga siiski tema tähtsusele vastavas mahus;

G.   arvestades, et turism aitab otseselt kaasa piirkondlikule arengule ning võib mõjutada piirkondadevahelise ühtsuse ja tasakaalu järjepidevust; arvestades, et sellises vormis säästva turismi väljaarendamine nõuab liidu poliitika piisavat koordineerimist ühtsete programmide abil;

H.   arvestades, et turism aitab luua sisenõudlust kvaliteetsete teenuste järele, mis võivad aidata kaasa Euroopa majanduse arengu hoogustamisele; arvestades, et Euroopa tasandi turism ja Euroopa ettevõtjate pakutavad teenused peavad muutuma eeskujuks kvaliteedi, turvalisuse, nauditavuse ja tarbija õiguste suhtes, suurendades sel viisil nimetatud sektori konkurentsivõimet;

I.   arvestades, et säästva turismi eesmärgiks on vähendada oma mõju ressurssidele ning luua vastuvõtvate kogukondade jaoks materiaalseid ja immateriaalseid väärtusi, toetades samaaegselt kohaliku elu ja turismitegevuses kasutatava infrastruktuuri arengut;

Konkurentsivõime ja teenuste kvaliteet

1.   märgib, et turism aitab oluliselt kaasa majanduskasvule, tööhõivele ning uue side- ja infotehnoloogia arengule, olles sel viisil Lissaboni strateegia keskmes;

2.   on seisukohal, et turism on kasvu ja uute töökohtade (mis on mõeldud eelkõige noorte ja naiste jaoks) loomise suhtes üks suurima potentsiaaliga majandusharusid; tuletab ühtlasi meelde, et nimetatud majandusharu koosneb suurest hulgast erinevate tunnustega tegevusvaldkondadest, selles on kõrge tööintensiivsus ning see pakub nii tüübilt kui spetsialiseerumise astmelt väga erinevaid töökohti;

3.   juhib tähelepanu sellele, et ühelt poolt on olemas turismialase ülepakkumisega piirkondi, kus keskkonnale ja kohalikule elanikkonnale langeb ülemäärane koormus, teiselt poolt on aga ka turismi väljaarendamata arengupotensiaaliga piirkondi;

4.   juhib tähelepanu tihedale rahvusvahelisele konkurentsile turismi valdkonnas, Euroopa turismiettevõtjate turuosa üha haavatavamaks muutumisele ning Euroopa positsiooni nõrgenemise ohule maailma tasandil;

5.   rõhutab, et majanduskasv ja selliste turgude nagu Brasiilia, Hiina, India ja Venemaa areng toovad endaga kaasa olulise täiendava nõudluse ning et Euroopa turismisektor ja -ettevõtjad peavad sellele nõudlusele vastamiseks olema heas lähtepositsioonis;

6.   rõhutab, et oluline on tagada see, et ühenduse eeskirjad ühelt poolt kaitseksid tarbijat ning teiselt poolt aitaksid kaasa Euroopa turisminduse arenguks soodsa keskkonna loomisele, soodustades sealjuures eelkõige kvaliteetseid teenuseid;

7.   peab esmatähtsaks turismiteenuste siseturu väljaarendamist ja turismiettevõtjatele täielikult võrdse kohtlemise tagamist; teeb sel eesmärgil ettepaneku koostöös turismitööstusega luua kogu ühendust hõlmav turismiteenuste klassifikatsioonisüsteem, mida kasutada eelkõige hotelliteenuste klassifitseerimisel; on seisukohal, et tuleb võtta meetmeid turisminduse ametikohtade selgeks piiritlemiseks ja harmoniseerimiseks, et vältida asjatud dubleerimist ning tagada läbipaistvam teenus, mis ei ajaks tarbijaid segadusse;

8.   kutsub nõukogu üles alustama tööd ettepanekuga vaadata läbi nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 77/388/EMÜ reisibüroode eriskeemi suhtes (KOM(2002)0064); avaldab veelkord toetust käibemaksu eriskeemi lihtsustamisele ja Euroopa Liidu ettevõtjate konkurentsivõime säilitamisele kolmande riikide ettevõtjate suhtes; kutsub nõukogu kiiremas korras lõpule viima otsuse tegemise protsessi ettepaneku osas võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 77/388/EMÜ alandatud käibemaksumäärade suhtes (KOM(2003)0397), et võimaldada kõikidel liikmesriikidel kohaldada toitlustusettevõtjate puhul struktureeritud viisil alandatud käibemaksumäärasid, nagu seda juba tehakse teiste turismiga seotud tegevuste, nagu puhkemajade, telkimiskohtade rentimise, hotellide ja lõbustusparkide puhul;

9.   avaldab valmidust toetada komisjoni kõiki ettepanekuid väikeste ja keskmise suurusega käsitööettevõtjate edendamiseks, nagu näiteks ettepanekut võtta kasutusele kontrollitud päritolunimetused toiduks mittekasutatavate käsitööndustoodete puhul;

10.   tuletab meelde, et seal, kus talupidajad kavatsevad hakata tegelema külaliste vastuvõtu ja majutamisega, on maaturismi arengul oluline osa ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamisel: talumajapidamiste sissetuleku suurendamisel, talupidajate maapiirkondadesse jäämise tagamisel, maastikku kaitsmisel ning talupoegliku maailma kultuurilise identiteedi säilitamisel kohalike traditsioonide ning tüüpiliste veinide ja toiduainete edendamise abil;

11.   tuletab meelde vajadust luua igat liiki partnerlussuhteid, mh Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusega (CEDEFOP) tööhõive, koolituse ja ametialaste oskuste edendamiseks turisminduses, et pakkuda professionaalsetele reisikorraldajatele korralikku karjäärivõimalust, mahendada hooajatööjõu ebastabiilsuse tagajärgi ning tagada uutele suundumustele ja tarbijate kasvavatele ootustele vastavat teenuste kvaliteeti; juhib ühtlasi tähelepanu võimalusele suurendada turismisektori osatähtust nii kutseõppe kui kõrghariduse tasandil väljatöötatavates õppejõudude ja õppijate liikuvuse Euroopa programmides, rõhutades eelkõige toetust töötajate vajadustele vastavatele elukestva õppe eriprogrammidele;

12.   rõhutab väljaõppe olulist rolli turisminduses ning juhib tähelepanu vajadusele edendada turismi tasakaalustatud ja säästva arengu toetamiseks kõnealuse sektori töötajate kvalifikatsiooni tõstvat ametialast koolitust ja täiendõpet ning parandada veelgi olemasolevaid teenuseid;

13.   kutsub komisjoni üles kaaluma võimalust luua – eelkõige juba olemasolevate ühenduse programmide (Erasmus) raames – turismialast haridusvõrku, mis toimiks koostöös haridusasutuste vastastikkuseks sidumiseks ja tööhõive edendamiseks võetavate meetmetega;

14.   on arvamusel, et turismi valdkonnas tuleb määratleda tarbija õigused ja tugevdada nende kaitset ning leida uusi võimalusi tarbijakaitse tugevdamiseks, näiteks turistidele mõeldud lepitusteenused; kutsub komisjoni ja asjassepuutuvaid rühmitusi üles edendama Euroopa tasandil turistide kui tarbijate esindusorganisatsioone; kutsub komisjoni lisaks sellele üles kaaluma võimalust töötada välja ühtset turismipaketti, mis hõlmaks nii kehtivate direktiivide ülevaatamist seoses tarbijate õigustega turismi valdkonnas(3) kui ka uusi meetmeid, mille abil parandada tarbijate kaitset ja tõsta turismiteenuste kvaliteedistandardeid (eelkõige hotellinduses ja ringreiside puhul), võttes sealjuures arvesse uusi tendentse kõnealuses sektoris (elektrooniline müük);

15.   rõhutab vajadust ühtlustada senisest enam liikmesriikide vahel Euroopa Liidu territooriumile sisenemise tingimusi kolmandate riikide kodanike jaoks, et tagada ELi sees ühtlustatud lähenemine turistide voolule ning turistide liikumisele;

Julgeolek ja turvalisus turisminduses

16.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma Euroopa tasandil liikmesriike ja reisikorraldajaid siduvat kontaktrühma, et koordineerida teavet käitumise kohta tervishoiukriiside, looduskatastroofide ja terrorirünnakute puhul, samuti isikliku, õigusliku ja karistusõigusliku turvalisusega seotud probleemide puhul (vahistamised, inimröövid jne), ning tegema hiljutiste kriiside hindamiste põhjal ettepanekuid meetmeteks, mille abil tagada kiire ja koordineeritud reageerimine Euroopa turistide ja turismitööstuse kaitseks selliste sündmuste korral;

17.   kutsub komisjoni üles hindama hotellide tuleohutust käsitlevate nõukogu soovituste tõhusust(4) (komisjoni aruanne olemasolevate hotellide tuleohutust käsitlevate nõukogu 22. detsembri 1986. aasta soovituste rakendamise kohta) (KOM (2001)0348) ja edendama ELi tasandil turismiteenuste turvalisuse tõstmise meetmete vabatahtlikke standardeid, mh seiklus- või ohtlike reiside ja tegevustega seotud Euroopa laagriplatside ja giiditeenuste suhtes; palub komisjonil esitada vajadusel uus ettepanek;

18.   juhib tähelepanu sellele, et turismindus on valdkond, mis sobib eelkõige naistele, ning rõhutab seetõttu vajadust edendada poliitikat, mis soosiks naistöötajate väljaõpet, nende juurdepääsu kõnealusele sektorile, ametialast arengut ja sobivaid töötingimusi, ning positiivseid meetmeid, mille abil ergutada turismisektoris naiste ettevõtlusvaimu;

19.   peab soovitavaks, et komisjoni eestvedamisel loodaks heade tavade vahetamise võrgustik kõrge ohupotentsiaaliga spordi- ja vaba-aja veetmise organisatsioonide vahel ning vahetataks teavet selliste ohtude ennetamise ja juhtimise kohta, eriti seoses noortega; kutsub seetõttu komisjoni üles uurima vajadust sellist liiki ohtliku vaba aja veetmise võimalust pakkuvatelt ettevõtjatelt võimalikult suure läbipaistvuse ja professionaalsuse nõudmiseks, nõudes neilt kohustusliku hoolduskindlustuse sõlmimist;

20.   kutsub komisjoni üles tegema liikmesriikidega koostööd, et parandada kõikide kodanike ja eriti turistide heaolu huvides Euroopa hädaabinumbri 112 tööd ja tuntust, arvestades nimetatud hädaabinumbri pakutavaid keelelisi, tehnilisi ja kiirest reageerimisest tulenevaid võimalusi;

Uued säästva turismi algatused

21.   tervitab komisjoni teatises Euroopa säästva turismi põhisuuniste kohta (KOM(2003)0716) tehtud säästva turismi alaseid ettepanekuid;

22.   peab turismi juures esile kõiki neid tegevusi, mis on suunatud keskkonnapärandi väärtustamisele ning keskkonna säilitamisele ja kaitsele;

23.   juhib tähelepanu massiturismiga kaasnevatele ohtudele, kuivõrd transpordi- ja vastuvõtumahtude kontrollimatu kasv ning külastuste hooajaline koondumine võib seada ohtu kohaliku loodusliku või sotsiaal-majandusliku tasakaalu; kutsub seetõttu komisjoni üles uurima juba rakendatavaid meetmeid (moratooriumid jne) või uusi võimalusi käesoleva tasakaalustamatuse lahendamiseks ja korvamiseks ning esitama vastavasisulise aruande; kutsub lisaks komisjoni üles tegema algatusi, mille abil ületada samas turismipiirkonnas asuvate sihtkohtade jagunemist ülekoormatuteks ja sellisteks, mida hoolimata ajaloolisest, kunstilisest või keskkonnaalasest tähtsusest eriti ei külastata;

24.   märgib, et lühikese ja intensiivse turismihooaja ja pikka hooajavälise perioodiga piirkondades on tööhõive tase nimetatud sektoris äärmiselt kõikuv, muutes raskeks pidevalt kõrgekvaliteediliste teenuste pakkumise; on seisukohal, et tuleb teha jõupingutusi püsivama ja ühtlasema tasemega teenuste pakkumiseks; kutsub komisjoni üles kaaluma meetmete võtmist kõnealuses sektoris töö hooajalisusest tuleneva tööjõu, kapitali ja teenuste alakasutamise korvamiseks;

25.   kutsub komisjoni üles tegelema puhkuste suhtes kohaldatavate riiklike õigusnormide koordineerimisega, et ühtlustada teede ja turismi infrastruktuuride koormust ning kasutada inimressursse tõhusamalt ja säästvamalt tööhõive hooajalise kõikumise vähendamise abil;

26.   rõhutab, et kõnealuses sektoris peavad kõik osalised astuma samme kõrghooajavälise nõudluse tekitamiseks, külastuste hajutamiseks üle terve aasta ning hotellide ja teiste majutushoonete paremaks kasutamiseks; märgib sealjuures ära konverentsi- ja äriturismi, ravi- ja kuurorditurismi, mälestusturismi, igasuguse kultuuriturismi, gastronoomilise turismi, loodusturismi, sporditurismi, spirituaalse turismi, ajalooturismi ja keeleõppega seotud turismi, religioosse turismi, sotsiaalse turismi jne positiivset mõju;

27.   rõhutab vajadust asutada teenistusi, mille ülesandeks oleks turismivoogude ruumiline ja ajaline juhtimine ja ümbersuunamine, eelkõige sihtkohtades, mis on ülekoormatud või tegutsevad peaaegu koormuspiiril;

28.   on samuti seisukohal, et rahvastiku järk-järguline vananemine toob kaasa hooajaväliste turistide arvu suurenemise; kutsub komisjoni üles julgustama eakatele suunatud turismi arengut Euroopa Liidu sees ja tõhustama liikmesriikidevahelist koostööd, pidades esmatähtsaks eakate gruppide vahetust riikide vahel ja vastuvõtmist teistest riikidest väljaspool kõrghooaega; on seisukohal, et seda algatust tuleks võtta kui võimalust suurendada koostööd põhja-lõuna teljel; kutsub komisjoni üles käivitama "kolmanda nooruse" hooajavälise turismi programmi, mille abil parandada eakate elukvaliteeti, luua töökohti ning suurendada nõudlust ja toetada Euroopa majanduse kasvu; teeb ettepaneku anda sellele programmile nimeks "Odüsseus";

29.   märgib, et igal Euroopa kodanikul on õigus olla turist ja et tuleb võtta asjakohaseid meetmeid, et tagada erivajadustega inimestele võimalus seda õigust kasutada; kutsub komisjoni sellega seoses tegema algatust, et muuta turismi ja vaba aja veetmise asutused, rajatised, teenused ja marsruudid ligipääsetavaks liikumispuudega inimestele ja tagada, et viimasteni jõuaks piisaval hulgal vastavasisulist reklaami; rõhutab lisaks sellele, et tähtis on võtta sobivaid meetmeid, et koolitada välja töötajaid vanemapoolsete ja puuetega inimeste vastuvõtuks ja abistamiseks, ning et tuleb aidata korraldada sellise turismireklaami koostamist ja levitamist, millele nimetatud kasutajakategooriatel on hõlbus juurdepääs;

30.   tunnustab liikuva turismi – nagu näiteks autoelamutega ringireisimine – rolli massiturismi negatiivsete mõjude mahendamisel turistide kontsentratsiooni hajutamise abil; rõhutab vajadust edendada selle arengule kaasaaitamiseks sobivaid meetmeid, millega näha eelkõige ette haagissuvilate ja autoelamute jaoks piisava hulga parkimisrajatiste ning mitmefunktsionaalsete laagriplatside ja laohoonete rajamine kogu ühenduse territooriumil;

31.   tervitab komisjoni poolt teatavaks tehtud algatust Euroopa turismi Agenda 21 rakendamise suhtes; on seisukohal, et nimetatud programmi eesmärgiks peaks olema Agenda 21 kohalike programmide rakendamise suunamine ja toetamine säästva turismi näitajate abil ning liikmesriikide tegevuse koordineerimine säästva turismi heade tavade vahetamiseks;

32.   tervitab avaliku- ja erasektori vahelise partnerluse loomist, mille tegi võimalikuks säästva turismi töörühm, ning soovib olla kaasatud töörühma tegevusse ja saada teavet Euroopa säästva turismi Agenda 21 väljatöötamise suhtes asetleidvate arengute kohta; kinnitab, et kõigi sektori osaliste kaasamine turismipoliitika erinevate tasandite analüüsimisse, planeerimisse, kontrollimisse ja rakendamisse peab olema nimetatud töörühma tegevuse peamiseks koostisosaks ja juhtpõhimõtteks;

33.   rõhutab hariduse olulist rolli vastutustundliku turismi edendamisel; kutsub komisjoni üles tagama, et 2006. aasta järgsete programmidega keskendutaks rohkem õpilaste vahetusele, tööpraktikale ja vabatahtlikule tööle, et muuta noori teadlikumaks kohaliku kultuuri ning pärandi suhtes piirkondades, kus nad viibivad või puhkust veedavad, ning soodustada sel viisil kohalikku elanikkonda ja olustikku austavat kultuurset turismi; soovitab komisjonil toetada ka turismiettevõtjate vahelist teadmiste ja uuenduste omandamise ja edastamise protsessi;

34.   seoses nõudlusega vastutundlikku turismi järele kordab komisjonile ja liikmesriikidele üleskutset kohaldada hoiatavaid karistusi reisibüroode ja hotellikettide suhtes, kes soodustavad seksiturismi ja laste ekspluateerimist;

35.   on arvamusel, et turismindusel on Vahemere-äärsete riikide majandusarengu jaoks oluline roll ning et see kujutab endast tõhusat vahendit kultuuride lähendamiseks ja kultuuride vahelise dialoogi süvendamiseks; nõuab, et kaalutaks võimalust luua Barcelona protsessi raames Vahemere piirkondades turismialal töötajatele täiendõppe- ja vahetusprogramm;

36.   rõhutab tasakaalustatud standardite vajalikkust keskkonnamärkide jagamisel säästva turismi valdkonnas ning toetab uusi algatusi, mis aitavad paremini võtta arvesse kohalikke sotsiaalseid ja majanduslikke huve ning kliimakaitse, kohaliku loodusliku keskkonna austamise, energiasäästlikkuse, vee- ja jäätmemajanduse korralduse, säästvate ühendveoahelate jne vajadusi;

37.   kutsub komisjoni üles toetama programme, mille alusel lisada turismialasesse haridusse ja täiendõppesse konkreetseid säästlikkusealaseid teadmisi; toetab algatust "How to set up a tourism learning area" ning palub seda tõhustada;

38.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles andma turismile kui Euroopa majanduse ja tööturu ühele tähtsamale tegurile olulist kohta tööhõivestrateegiates ja sotsiaalse ebavõrdsuse vastu võitlemise peamistes meetmetes;

Euroopa turismisektori tundmaõppimine ja edendamine

39.   tervitab komisjoni tegevust usaldusväärsete ja ühtlustatud makroökonoomiliste andmete rakendamise (turismi satelliitkontod) edendamisel, kuivõrd need on vajalikud ühenduse turismi identiteedi tugevdamiseks; kutsub liikmesriike üles jätkama jõupingutusi antud valdkonnas ja komisjoni tegema ettepanekut nõukogu 23. novembri 1995. aasta direktiivi 95/57/EÜ turismivaldkonda käsitleva statistilise teabe kogumise kohta(5) muutmiseks, et viia sellesse sisse õiguslik raamistik turismi satelliitarvepidamise jaoks;

40.   rõhutab vajadust tagada uute liikmesriikide turismiettevõtjate ja riiklike turismiorganisatsioonide koordineerimine Euroopa tasandil olemasolevates võrgustikes ja struktuurides, et tagada kogemuste ja heade tavade vahetamise kaudu nende täielik koostöö Euroopa Liidu vanade liikmesriikide turismisihtkohtadega;

41.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema Euroopa kultuuripealinnade eeskujul algatuse silmapaistvamate Euroopa turismisihtkohtade määramiseks ja korraldama selle raames ekspertuuringu, mis võimaldaks kultuuri- ja looduspärandi säilitamise ja väärtustamise ning säästvate turismiteenuste arenguga seotud kvaliteedinäitajate alusel valida igal aastal välja ühe või mitu piirkonda või väike-piirkonda; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma võimalust kujundada välja ühtne EL turismikuvand, mille tunnusteks oleks tohutu mitmekesisus, kõrge sotsiaalne kvaliteet ja säästev areng, ning edendada seda nii EL sees kui väljaspool asjakohase meediakampaaniaga;

42.   juhib tähelepanu sellele, et kultuuripärandi kaitse (eriti sellise, mille UNESCO on võtnud maailma kultuuripärandisse) on peamise tähtsusega turismi jätkusuutlikule arengule ELis; kutsub komisjoni üles eraldama kultuuripärandi kaitseks rohkem raha;

43.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles sarnaselt Ameerika vabadussõja mälestuseks loodud Boston Freedom Trailiga või Berliini müüri ehitamise ja langemise mälestuseks loodud Berliner Mauerwegiga rajama Euroopa identiteedi edendamiseks Raudse eesriide rada;

44.   tervitab Euroopa uuenduslike piirkondade algatust (Innovating Regions in Europe), mis võimaldab luua piirkondlike uuenduslike algatuste valdkonnas heade tavade vahetamise võrgustikku; palub komisjonil tuua Euroopa uuenduslike piirkondade võrgustiku raames eraldi välja turismi puudutavad algatused ja edendada Euroopa Liidu toetatavaid säästva turismi katseprojekte;

45.   kutsub komisjoni üles Euroopa säästvale turismile antava ühenduse toetuse suurendamiseks edendama ja julgustama erinevaid katseprojektide, nagu näiteks Baleaaridel algatatud rohelise kaardi projekt, mille abil saab panna aluse uutele headele tavadele, näidates et on võimalik luua uusi turismivorme, milles on tasakaalus sektori arengu ja keskkonnakaitse vajadused;

46.   toetab Euroopa kui turismisihtkoha ülemaailmset edendamist nii Euroopa kui suurte väljaspool Euroopat asuvate riikide turistidele kättesaadava Euroopa turismiportaali abil; julgustab komisjoni, Euroopa Turismikomisjoni ja teisi projektiga seotud partnereid muutma üldist turismialast teavet (reisijuht "Reisimine Euroopas") ja andmeid turistidele mõeldud atraktsioonide ja levinud turismiteemade kohta (gastronoomia, mägiturism, saareturism, kuurorditurism, sakraalehitiste turism, kongressiturism, äriturism jne) Interneti teel kättesaadavaks; teeb samuti ettepaneku, et Euroopa portaalist loodaks juurdepääs riikide portaalidele ühtsete temaatiliste viitade lehekülje abil;

47.   on arvamusel, et turismi ja selle väljakutsete analüüsi uued lähtekohad laienenud Euroopas nõuavad senisest veelgi enam asjakohast ja efektiivset koordineerimist ning avaliku ja erasektori vahelist tõhusat koostööd, mis ei toimu ainult kohalikul ja riiklikul, vaid ka Euroopa tasandil; on sellega seoses arvamusel, et koostööst peab saama igasuguse asjakohase poliitika ja meetmete lahutamatu osa ning investeeringute ja liikmesriikide vahelise konkurentsi edendamise vahend;

48.   tõstab esile kõiki turismiga seotud algatusi, mis võimaldavad lähendada Euroopa rahvaid, näiteks üleeuroopalised maa-, sotsiaal- või kultuuriturismi rajad ja võrgud, ning palub toetada teabe edastamist nende kohta Euroopa meedias;

Turism ja transport

49.   tuletab meelde, et transport on turismi ning eelkõige saareturismi ja laiemalt äärepoolseimate alade jaoks oluline sektor nii turismiteenuste ahela üldise kvaliteedi kui sihtpunktide ligipääsetavuse seisukohast;

50.   rõhutab vajadust edendada kombineeritud rongi- ja rattamatku ning leiab, et Eurovelo-võrgustik on selleks sobiv lähtekoht; lisaks sellele nõuab, et raudtee-ettevõtjad lubaksid võtta jalgrattaid rongidesse, mh pikamaa- ja rahvusvaheliste liinide puhul, nagu seda võib praegu näha Prantsusmaa TGV juures;

51.   nõuab tungivalt, et riigivõimud ja kohalikud omavalitsused soodustaksid turismi siseveeteedel, tagades Euroopas puhkajatele sobivate veeteede võrgustiku olemasolu ja heakorra vastavalt rahvusvaheliselt kokkulepitud liigitusele;

52.   tervitab komisjoni algatust töötada välja üldsuunised piirkondlikele lennujaamadele ja odavlennuettevõtjatele antava riigiabi suhtes, et parandada õiguskindlust ja pakkuda ausaid konkurentsitingimusi, edendades samas turistide valikuvõimalusi ja piirkondlikku arengut; tuletab sellegipoolest meelde, et lähtuvalt säästva arengu eesmärkidest tuleb tagada kontroll odavlennuliinide leviku üle, et mitte luua suurt lennuühenduste hulka ühte ja samasse või lähedastesse piirkondadesse, vaid siduda lennutransport võimalikult suures ulatuses maismaa ühistranspordiga;

53.   tervitab komisjoni algatust seoses lennuettevõtjate identifitseerimisega ja reisijatega seotud teabe registreerimise korra kavandatava laiendamisega lisaks lennutranspordile ka teistele transpordiliikidele; loodab lisaks komisjoni erialgatusele, millega kehtestataks turvastandardid ja järelevalvemenetlused väikelennukitele, väiksematele lennuettevõtjatele ja teisejärgulistele lennujaamadele; leiab, et igal juhul tuleb tõhustada Euroopa Lennundusohutusameti tegevust ja et tuleb parandada koordineeritust liikmesriikide asutustega;

54.   rõhutab samuti ühtlustatud piletisüsteemide edendamise tähtsust turismiteenuste atraktiivsuse tõstmisel;

55.   tervitab ühtlasi komisjoni algatust seoses lennutranspordile juurdepääsu tagamisega liikumispuuetega inimestele, kes moodustavad turismisektori nõudlusest üha suurema osa; rõhutab nimetatud meetmete laiendamise tähtsust reisijateveole maismaatranspordiga;

Ühenduse kaasfinantseeritavad struktuurimeetmed

56.   tuletab meelde, et turism on tõhus vahend piirkondliku arengu ja mitmekesisuse tagamiseks, eriti maa- ja saarepiirkondade puhul, ning et projekte tuleb kaasrahastada ühtlustatud lähenemise alusel, mis hõlmaks kõiki elemente, mis mõjutavad kasutajale osutatud teenuste kvaliteeti ja sihtkohtade edukust, püüdes samas tagada kõnealuste projektide majanduslikku elujõulisust, eriti avaliku- ja erasektori tõhusa partnerluse abil;

57.   avaldab heameelt selle üle, et ettepanekus võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) kohta (KOM(2004)0495) on lähenemiseesmärgi ja maapiirkondades tehtavate sekkumiste juures võetud arvesse vajadust edendada turismi; nõuab lisaks sellele, et ettepanekus sätestatud regionaalse konkurentsivõime eesmärgi juures arvestataks turismisektori väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate huvidega; avaldab heameelt selle üle, et ettepanekus võtta vastu nõukogu määrus Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuse kohta maaelu arengule (KOM(2004)0490) on maapiirkondade majanduse mitmekesistamise meetmete puhul üheks eesmärgiks turismiga seotud tegevuste toetamine;

58.   palub komisjonil ja nõukogul struktuuripoliitika uute vahendite (2007–2013) vastuvõtmisel kehtestada strateegiliste suunistega ühtne lähenemine turismile, võimaldades EAFRD-i ja ERF-i toetuste koordineerimist sarnaselt LEADER programmi ning INTERREG ja URBAN programmide toetustele; nimetatud lähenemine peab andma võimaluse laiahaardelise säästva turismi piirkondliku strateegia koostamiseks;

59.   kutsub liikmesriike üles määrama oma riiklike strateegiate ja rakenduskavade raames kindlaks eesmärke, mis võimaldaksid piirkondlikul tasandil koostada ja rahastada asjakohaseid projekte säästva ning kohalike tingimuste ja võimalustega kohandatud turismi arendamiseks, ning edendama erinevate piirkondade ja institutsioonide vahelist partnerlust, et luua kohalikele oludele vastavaid turismisüsteeme;

60.   palub lisaks sellele liikmesriikidel seoses turismindusega teostada ühenduse fondidest rahastatavate projektide eel-, jooksvaid ja järelanalüüse, mida projektide majanduslikul elujõulisusel ja säästvusel põhinevate kriteeriumide ja näitajate põhjal viiksid läbi vastavad riiklikud turismialased töörühmad;

61.   palub komisjonil esitada üldise vahearuande turismiga seotud ühenduse kavade alusel antud toetuste kogusumma ning selliste toetuste mõju kohta turismiteenuste kvaliteedile ning Euroopa sihtkohtade säästvale arengule;

62.   kutsub üles looma laiemale avalikkusele ning kitsamalt väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele ja kohalikele omavalitsustele mõeldud tutvustus- ja uuringumaterjale Euroopa tõukefondide ja teiste ühenduse meetmetega (kultuuri-, keskkonna- jne alased meetmed) seotud ja turismi kvaliteeti tõsta aitavate programmide rakendamise ja kasutamise kohta;

63.   juhib tähelepanu sellele, et ehkki turism sõltub liikmesriikide poliitikast ja on aluseks piiriülestele algatustele, soosib ühiskondlikku koostööd ja liidab omavahel erinevaid piirkondi (sakraalehitiste turism, palverännakute turism, kuurorditurism jne), vajab ta toetust INTERREG programmi raames;

64.   kutsub komisjoni eraldama turismile piisaval määral eelarvevahendeid, arvestades selle tähtsust Euroopa majandusele;

Turism ja ühenduse õigusloome koordineerimine

65.   kutsub üles tuvastama kõiki turismisektorit mõjutavaid teisese õiguse eelnõusid juba komisjoni töökava tasandil ja teostama nende suhtes mõju hindamist, kaasates turismiettevõtjate, töötajate ja tarbijate esindusorganeid; nõuab samuti aruande esitamist nimetatud meetmete kohaldamise kohta turismisektoris; nõuab nimetatud eel- ja järelanalüüside süstemaatilist edastamist Euroopa Parlamendile;

66.   palub lisaks sellele võtta komisjoni talituste vahelise konsulteerimise raames arvesse turismisektori huve ja komisjoni teatistes kirjeldatud säästva turismi eesmärke;

67.   kutsub komisjoni üles looma kõiki turismi valdkonnaga seotud talitusi (ettevõtlus, regionaalpoliitika, keskkond, põllumajandus, transport, siseturg jne) hõlmavat turismikorrespondentide/-koordinaatorite võrgustikku, mida võiks koordineerida ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi turismiküsimustega tegelev üksus;

Turism Euroopa põhiseaduse lepingus

68.   tervitab eraldi jao pühendamist turismile Euroopa põhiseaduse lepingus (4 jagu, artikkel III-281); on arvamusel, et nimetatud õiguslik alus võimaldab võtta turismi toetuseks ühtlustatumaid meetmeid, mille kaalu suurendab veelgi Euroopa Parlamendi täielik osalemine õigusaktide vastuvõtmisel;

69.   kutsub komisjoni üles uurima koostöös teiste institutsioonide ja sektori esindusorganitega erinevaid võimalusi ettevõtjatevahelist konkurentsi ja liikmesriikide vahelist koordineerimist soodustava keskkonna loomiseks; kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut rakendada alates 2007. aastast mitmeaastast tegevuskava (turismipaketti), mis võimaldaks vastavalt hea valitsemistava põhimõttele liikmesriikide ning piirkondlike ja kohalike ametivõimude koostöö abil ühtlustada turismi valdkonnas võetud liidu meetmeid;

70.   kutsub komisjoni üles võtma Euroopa naabruspoliitika ning muidugi ka Euroopa ja Vahemeremaade partnerluse edendamise raames turismi partnerlussuhete prioriteetsete valdkondade hulka;

o
o   o

71.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT C 135, 6.6.2002, lk 1. (2) ELT C 180 E, 31.7.2003, lk 138. (3) Direktiiv 90/314/EMÜ reisipakettide kohta (EÜT L 158, 23.6.1990, lk 59) ja direktiiv 94/47/EÜ kinnisvara osaajalise kasutamise õiguse kohta (EÜT L 280, 29.10.1994, lk 83). (4) EÜT L 384, 31.12.1986, lk 60. (5) EÜT L 291, 6.12.1995, lk 32.

Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa koolide süsteemi arendamise võimaluste kohta (2004/2237(INI))

P6_TA(2005)0336 A6-0200/2005

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile Euroopa koolide süsteemi arendamise võimaluste kohta (KOM(2004)0519);

–   võttes arvesse Euroopa koolide põhikirja konventsiooni(1);

–   võttes arvesse oma 17. detsembri 2002. aasta resolutsiooni Euroopa koolide rahastamise kohta(2);

–   võttes arvesse Euroopa koolide peasekretäri iga-aastast aruannet kuratoorimile 1.–2. veebruaril 2005. aastal Brüsselis toimunud koosolekul(3);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni arvamust (A6-0200/2005),

A.   arvestades, et koolide eesmärk on õpetada ühiselt Euroopa ühenduste teenistujate lapsi; arvestades, et peale laste, kes kuuluvad konventsiooni artiklite 28 ja 29 järgi Euroopa koolide põhikirja alla, võib koolides õpetada ka teisi lapsi kuratooriumi poolt kindlaksmääratud piirides; arvestades, et sobiva kutseoskusega töötajate töölevõtmine ja tööl hoidmine on vajalik Euroopa institutsioonide ja asutuste häireteta toimimiseks, ning arvestades, et sellele aitavad kaasa nende institutsioonide töötajate lastele hariduse andmine nende emakeeles, liikmesriikides ja Euroopa koolides läbitud kooliaastate võrdväärsuse tunnustamine ning Euroopa küpsustunnistus;

B.   arvestades, et Euroopa koolid on loodud eeltoodut silmas pidades;

C.   arvestades, et Euroopa koolide süsteem toetab ELi kodakondsuse ideed; arvestades, et ühelt poolt olemasolevate koolide säilitamine ja teiselt poolt uute koolide rajamine ja süsteemi laiendamise teised vormid aitavad tugevdada Euroopa integratsiooni;

D.   arvestades, et praegu on olemas 13 Euroopa kooli enam kui 19 000 õpilasega ning et 2010. aastaks luuakse tõenäoliselt veel üks kool;

E.   arvestades, et õpilaste arv mõnedes koolides, eelkõige Brüsselis, on tõusnud vastuvõetamatu tasemeni ning põhjustab ka õpetamise taseme halvenemist;

F.   arvestades, et Euroopa koolide keskmine kulu õpilase kohta on suhteliselt madal, võrreldes koolidega, kus käivad samalaadsete asutuste töötajate lapsed; arvestades, et siiski erinevad kulud õpilase kohta kooliti suuresti ning sõltuvad otseselt kooli suurusest;

G.   arvestades, et kuigi Euroopa Ühendus katab enam kui poole Euroopa koolide jooksvatest kuludest, on Euroopa koolide kuratooriumis ainukese Euroopa institutsioonina esindatud komisjon, ja et komisjon on ainuke kuratooriumi liige, kellel on täielik hääleõigus nii kuratooriumis kui ka iga kooli haldusnõukogus;

H.   arvestades, et Euroopa koolide haldussüsteem peab endas ühendama nii strateegilise planeerimise ja ülevaate andmise võimet kui ka mõistlikul määral iseseisvust igale koolile;

I.   arvestades, et Euroopa koolide haldamine, sealhulgas õpilaste vastuvõtmine ja õppemaksust vabastamine, peaks kogu koolisüsteemis olema nii selge, kooskõlastatud ja läbipaistev kui võimalik;

J.   arvestades, et Euroopa küpsustunnistuse saamiseks läbitav õppekava on ülimalt akadeemiline ega pruugi sobida nõrgemate akadeemiliste võimetega õpilastele; arvestades, et praegu ei pakuta muud võimalust kooli lõputunnistuse saamiseks;

K.   arvestades, et käesoleval ajal on hariduse andmise võimalused erivajadustega õpilastele kooliti erinevad;

L.   arvestades, et klassi maksimaalne suurus (32 õpilast) ületab mitme liikmesriigi vastavate õigusaktidega lubatu; arvestades, et lisaks on paljudes klassides õpilasi, kelle emakeel erineb keelerühmast, kuhu nad on vastu võetud, samuti õpiraskustega ja eriõpet vajavaid õpilasi;

M.   arvestades, et kõik Luksemburgi ja Belgia koolid peale I Brüsseli Euroopa kooli on üle koormatud ning arvestades, et kahe uue kooli rajamine on küll otsustatud, kuid hooned on kasutusvalmis alles 2010. aastal, ning seega on sellel olukorral tõsised tagajärjed nendes koolides antavale haridusele;

N.   arvestades, et Euroopa koolide haridusfilosoofia ja Euroopa küpsustunnistuse saamiseks läbitav õppekava on mitmekeelse ja multikultuurilise hariduse mudeliks, mida liikmesriigid võivad kasutada;

O.   arvestades, et Euroopa rahvad on EÜ asutamislepingus (artikkel 149) kokku leppinud, et ühenduse tegevusega püütakse arendada Euroopa-mõõdet hariduses, iseäranis liikmesriikide keelte õpetamise ja levitamise kaudu,

Euroopa koolide põhikirja konventsioon ja komisjoni teatis

1.   tervitab komisjoni algatatud konsultatsioone oma eelnimetatud teatise alusel Euroopa koolide süsteemi edasise arengu kohta, võttes arvesse Euroopa Liidu laienemist, uute liikmesriikide huve, ELi uute asutuste loomist väljaspool Brüsselit ja Luxembourg'i ning pakilist vajadust kontrollida ja hinnata ning vajadusel muuta 50 aastat tagasi loodud süsteemi, mis oli algselt mõeldud üksnes nelja keele jaoks;

2.   tuletab meelde, et Euroopa koolide põhikirja konventsiooni kohaselt rajati Euroopa koolid Euroopa asutuste nõuetekohase toimimise tagamiseks eesmärgiga anda Euroopa ühenduste töötajate lastele ühist haridust, ning konventsiooni kohaselt võivad koolides käia ka teised lapsed kuratooriumi poolt kindlaksmääratud piirides;

Detsentraliseeritud asutused ja uued liikmeriigid

3.   arvab, et kõigi detsentraliseeritud asutuste tööpaikade küsimuses tuleb kiiresti lahendus leida; kahetseb, et sellist lahendust ei olnud leitud ajaks, mil asutuste tööpaigad kindlaks määrati, välja arvatud Euroopa Toiduohutusameti puhul Parmas;

4.   usub, et liikmesriik, kuhu on paigutatud mõni uus detsentraliseeritud asutus, peab võtma suurema rahalise vastutuse selle asutuse töötajate laste eest ja et kõigi uute tööpaikade jaoks tuleb leida sobivad lahendused; usub, et neil juhtudel on Euroopa koolidel mõistlik teha koostööd piirkondlike või kohalike koolidega, mis võiksid pakkuda Euroopa küpsustunnistuse saamiseks sobilikku õppekava; usub, et sellise koostöö eesmärk peaks olema edendada hariduse kvaliteeti ja Euroopa integratsiooni, säilitada keelelist mitmekesisust ja hõlbustada tööjõu liikuvust;

5.   nõuab, juhul kui vajalikud nõuded on täidetud, uute liikmesriikide keelerühmade kiiret rajamist ning õpilastele emakeelse hariduse võimaldamist;

6.   kutsub komisjoni üles uurima võimalust rajada Euroopa koole uutes liikmesriikides;

Euroopa koolide süsteemi rahastamine tulevikus, 3. kategooria õpilased ning väikesed koolid

7.   arvab, et ühenduste tasakaalustav panus ei tohi kujuneda tähtajatuks kohustuseks; peab enesestmõistetavaks, et Euroopa koolide süsteem suudab teostada tõhusat eelarveplaneerimist ja -kontrolli ning pakkuda head kvaliteedi ja hinna suhet; kinnitab arvamust, et igale koolile kavandatud eelarveeraldised peaksid arvesse võtma kooli suurust ja vajadusi ning koolid peaksid näitama, et kavatsevad kasutada eelarveeraldisi nii tõhusalt kui võimalik;

8.   rõhutab siiski, et ühenduste panuse iseloom koolide eelarvesse on selgesti määratletud Euroopa koolide põhikirja konventsiooni artikli 25 lõikes 2; lükkab seetõttu tagasi Euroopa koolidele antavate ühenduste toetuste piirmäära kehtestamise komisjoni poolt seniks, kuni kuratoorium esitab koolide järgmise majandusaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni;

9.   arvab, et praegune süsteem, mille kohaselt liikmesriikide panus on otseselt seotud Euroopa koolidesse lähetatud õpetajate arvuga, ei ole õiglane ning et uurida tuleks alternatiivsete rahastamisviiside võimalusi;

10.   usub siiski, et praegune süsteem, mille kohaselt liikmesriik määrab õpetajad ja maksab neile vastava riikliku palga, tagab Euroopa koolidele juurdepääsu nende riikide õpetajate erialastele teadmistele ja on vahend liikmesriikide rahalise toetuse tagamiseks;

11.   märgib, et õppemaks, mida vanemad tasuvad 3. kategooria õpilaste eest, on alates 2002. aastast oluliselt suurenenud ja selle tulemusena on kasvanud koolide sissetulek ning ühenduste eelarvest makstavad toetused on seetõttu vähem suurenenud; märgib veel, et nimetatud õppemaksud ei kata kõiki õpilaste õpetamiseks tehtavaid kulutusi; arvab siiski, et 3. kategooria õpilaste vanemad ei peaks maksma ülemäära suurenenud õppemaksu ülejäänud õppeaja eest Euroopa koolide süsteemis;

12.   palub komisjonil avaldada oma esindaja kaudu kuratooriumis survet 3. kategooria õpilaste vastuvõtmiseks selgete, üksikasjalike ja avalikult kättesaadavate vastuvõtukriteeriumide kehtestamiseks ja avaldamiseks; nõuab tungivalt, et 3. kategooria õpilasi vastu võtvate koolide haldusnõukogud teavitaksid niisuguste kriteeriumide kehtestamisest oma aastaaruandes;

13.   kordab oma nõuet, et kuratoorium revideeriks kriteeriume, mis ta on kehtestanud konkreetsetes koolides konkreetsete keelerühmade avamisele, pidamisele ja sulgemisele, et oleks välistatud Euroopa Liidu mõne ametliku keele igasugune diskrimineerimine;

14.   kutsub komisjoni üles võimalikult kiiresti avaldama tellitud välisuuringut nelja kooli (Bergeni, Culhami, Karlsruhe ja Mol'i) tulevikuväljavaadete kohta;

Parem juhtimine ja haldus

15.   usub, et Euroopa koolide ja nendes õppivate õpilaste arvu kasvu arvestades peaks kuratooriumi ülesanneteks olema peamiselt strateegiliste eesmärkide seadmine, järelevalve ja revisjon; usub, et iga kooli üksikasjalike juhtimisküsimustega peaks esmajärjekorras tegelema selle kooli haldusnõukogu ning et iga kooli peaks selle tegevuse osas ja rahandusküsimustes käsitlema iseseisva üksusena;

16.   arvab, et ülaltoodust tulenevalt peaks iga kooli haldusnõukogule andma kuratooriumi sätestatud strateegiliste eesmärkide raames õiguse kontrollida kooli rahandus- ja haldusküsimusi;

17.   märgib, et komisjoni tasakaalustav panus moodustab praegu umbes 57% Euroopa koolide süsteemi aastakuludest, samal ajal kui liikmesriikide panus on 22%; usub, et komisjon kui ühenduste esindaja peaks kuratooriumis omama hääleõigust vastavalt ühenduste panusele eelarvesse ning et komisjon peaks iga kuratooriumi koosoleku järel Euroopa Parlamendile aru andma;

18.   palub komisjonil avaldada kuratooriumile survet hea haldustava eeskirja koostamiseks ja selgitada kaebustekogu pädevusi;

19.   võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku kahe uue asutuse loomise kohta, millest üks on koolide rahandusküsimuste ja tegevuse juhtimiseks ja teine õppekava ja eksamisüsteemi inspekteerimiseks ning õpetajate hindamiseks; usub, et tuleb säilitada üks haldusorgan, mis on volitatud vastu võtma kogu koolide süsteemi puudutavaid otsuseid ning on nõus vastutama vahel konfliktse rahandus- ja haridusaspekti tasakaalustamise eest;

20.   nõuab, et lapsevanemad ja teised sidusrühmad, näiteks töötajad ning õpilased, oleksid piisaval määral esindatud nii kuratooriumis kui koolide haldusnõukogudes;

Õppekava ja haridust puudutavad küsimused
a)Klasside suurused

21.   arvab, et eel-, põhi- ja keskkooliklassid, kus õpetab üks kvalifitseeritud õpetaja, ei tohiks olla suuremad kui 30 õpilast; arvab samuti, et alates 2008. aastast peaks eel- ja põhikooliklassides olema maksmimaalselt 25 õpilast; kutsub kuratooriumi üles kehtestama eelnimetatud põhimõte;

22.   palub komisjonil julgustada koefitsentide määramist erivajadustega laste ning laste suhtes, keda õpetatakse peamiselt emakeelest erinevas keeles (I keel) ning tagada nende koefitsentide rakendamine klassi suuruse arvestamisel;

23.   kutsub komisjoni tungivalt üles koostöös vastavate liikmesriikidega leidma kiiresti lahendusi mõnede koolide ülekoormatusele, mis tingib õpetamise kvaliteedi halvenemise; nõuab tungivalt, et kuratoorium võtaks kohe meetmed Brüsseli ja Luxembourg'i koolide ülekoormatuse vastu; juhib tähelepanu Euroopa koolide tööks vajalike rajatiste ja infrastruktuuri edasiarendamise asjakohase ja õigeaegse planeerimise vajalikkusele;

24.   kutsub komisjoni üles esitama usaldusväärset statistikat selle kohta, kui suur vajadus on kõikides Euroopa koolides erivajadustega õpilastele antava hariduse järele, ja nõuab tungivalt, et kuratoorium korraldaks kõikides Euroopa koolides uuringu erivajadustega laste, sealhulgas füüsilise ja/või vaimse puudega laste, õpetamise kohta; palub kuratooriumil koostada pakutava õppe miinimumstandardid, kontrollida juurdepääsetavust Euroopa koolidele, et tagada hoonete ehitusviisi ja kujunduse sobivus füüsilise puudega lastele, ning võtta tarvitusele kõik muud meetmed, mis on vajalikud kõikide erivajadustega laste toetamiseks;

25.   kutsub komisjoni ja Euroopa koolide kuratooriumi üles suurendama raha, personali ja erialaste teadmiste kujul olevate vahendite eraldamist, et pakkuda erivajadustega lastele esmaklassilist haridust ning toetada igakülgselt integreeritud õppe kontseptsiooni nagu teisteski koolides üle Euroopa; kutsub kuratooriumi üles uurima võimalikke alternatiive laste jaoks, kes ei ole võimelised sulanduma tavakooliklassidesse;

26.   arvab, et kui tahetakse, et erivajadustega õpilased saaksid Euroopa koolides pakutavast haridusest kasu, tuleb koolides luua asjaomaste õpetajate, õpilaste ja lastevanemate abistamiseks eriväljaõppe saanud erialaülesed meeskonnad (nt koolipsühholoogid, logopeedid ja keeleterapeudid);

27.   nõuab, et üks suurematest Euroopa koolidest algataks katseprojekti, mille käigus luuakse erivajadustega laste õpetamist toetav keskus, mis hõlmaks kvalifitseeritud ja vastava kogemusega personali ning sobivat õppematerjali (raamatud, arvutitarkvara) ning mille ülesandeks oleks vajaliku erialase nõustamise ja materjalide kättesaadavaks tegemine nendele õpetajatele, kes õpetavad erivajadustega lapsi; nõuab, et 2006. aasta eelarves nähtaks ette vahendid selle projekti tarbeks;

28.   palub komisjonil teha kõik endast olenev, et kuratoorium saaks 2007/08 kooliaasta alguseks kehtestada Euroopa küpsustunnistusele vastava alternatiivse koolilõputunnistuse õpilastele, kes soovivad omandada kutsesuunitlusega haridust;

29.   kordab oma veendumust, et suurenev üliõpilasvahetus Euroopa ülikoolide vahel, maailmamajanduse globaliseerumine ning Euroopa küpsustunnistuse suur sisemine väärtus õigustavad Euroopa küpsustunnistuse laiemat levitamist ja selle täielikku tunnustamist liikmesriikide ja kolmandate riikide ülikoolide poolt;

30.   kutsub seetõttu liikmesriikide pädevaid asutusi üles kontrollima Euroopa küpsustunnistuse väljaspool Euroopa koolide süsteemi laiema levitamise häid külgi, mille puhul tuleb siiski asjakohaselt tagada lõputunnistusele kehtestatud kvaliteedinormidest kinnipidamine;

o
o   o

31.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Kontrollikojale, Euroopa Ühenduste Kohtule, majandus- ja sotsiaalkomiteele, regioonide komiteele, Euroopa koolide kuratooriumile ning liikmesriikide valitsustele.

(1) EÜT L 212, 17.8.1994, lk 3. (2) ELT C 31 E, 5.2.2004, lk 91. (3) Dokument 1612-D-2004-en-1; http://www.eursc.org/SE/htmlEn/IndexEn_home.html

Euroopa Parlamendi resolutsioon turismi ja arengu kohta (2004/2212(INI))

P6_TA(2005)0337 A6-0173/2005

Euroopa Parlament,

-   võttes arvesse 23. juunil 2000. aastal Cotonous allkirjastatud AKV-ELi partnerluslepingu artiklit 24;

-   võttes arvesse 20. oktoobril 2004. aastal AKV-ELi majanduslike ja ühiskondlike huvirühmade seitsmendal piirkondlikul seminaril AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee egiidi all vastu võetud Fidži deklaratsiooni;

-   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele Euroopa säästva turismi põhisuuniste kohta (KOM(2003)0716);

-   võttes arvesse oma 14. mai 2002. aasta resolutsiooni, mis käsitleb komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele koostöö kohta Euroopa turismi tuleviku huvides(1);

-   võttes arvesse ülemaailmset säästva arengu tippkohtumist Johannesburgis 26. augustist 4. septembrini 2002. aastal;

-   võttes arvesse AKV-ELi ühisassamblee 2001. aasta märtsis Libreville'is vastu võetud resolutsiooni, mis käsitleb turismi ja arengut seoses Euroopa Arengufondi (EAF) juhtimise ja kontrolliga(2);

-   võttes arvesse komisjoni ja nõukogu 10. novembri 2000. aasta seisukohta arengupoliitika kohta;

-   võttes arvesse oma 18. veebruari 2000. aasta resolutsiooni, mis käsitleb komisjoni teatist pealkirjaga "Turismi potentsiaali suurendamine tööhõive huvides - järg kõrgetasemelise töörühma järeldustele ja soovitustele"(3);

-   võttes arvesse AKV-ELi ühisassamblee 14. oktoobril 1999. aastal Nassaus vastu võetud resolutsiooni turismi ja arengu kohta(4);

-   võttes arvesse ülemaailmset turismi eetikakoodeksit, mille Maailma Turismiorganisatsiooni üldkogu võttis vastu Santiagos (Tšiilis) 1. oktoobril 1999 ja mida toetas ÜRO Peaassamblee resolutsioon, mis võeti vastu 21. detsembril 2001 (A/RES/56/212);

-   võttes arvesse AKV-ELi ühisassamblee 1999. aasta 1. aprillil Strasbourg'is vastu võetud resolutsiooni, mis käsitleb arengukoostöö kultuuridimensiooni, kaasaarvatud kultuuripärandi ja turismi aspekti(5);

-   võttes arvesse arenguministrite nõukogu 30. novembri 1998. aasta resolutsiooni säästva turismi kohta arengumaades;

-   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

-   võttes arvesse arengukomisjoni raportit (A6-0173/2005),

A.   arvestades, et turism on arengumaades vaieldamatult igas plaanis majanduskasvu liikumapanev jõud; arvestades et seetõttu on vaja korrapäraselt mõõta selle mõju ning et selle ülesande täitmiseks sobib oma volitustest lähtuvalt ideaalselt Euroopa Parlamendi arengukomisjon;

Turism ja majanduskasv

B.   arvestades, et turism on arengumaade jaoks igasuguse järjekindla arengupoliitika keskne aspekt;

C.   arvestades, et arengumaades on turismi hoogustumiseks vaja sidevõrkude-, energeetika- ja uute tehnoloogiate või tervise- ja tervishoiualaseid infrastruktuuriprojekte;

D.   arvestades, et niisugused projektid peaksid tingimata tooma tulu nii kohalikule elanikkonnale kui ka turismitööstusele;

E.   arvestades, et ametivõimud peavad pühendama erilist tähelepanu sellistele turismivormidele nagu õiglane turism, mis tagavad kohalikele töötajatele ja ettevõtjatele õiglase töötasu;

F.   arvestades, et Maailma Turismiorganisatsiooni projekt "Säästev turism – vaesuse kaotamise vahend" aitab kaasa aastatuhande arengueesmärgile kaotada vaesus, püüdes luua töökohti nendele, kes elavad vähem kui ühe dollariga päevas;

G.   arvestades AKV riikide ning Euroopa Liidu vahel kaubandussuhteid reguleerivat ühepoolset sooduskaubandust alates 1. jaanuarist 2008 asendavate majanduskoostöö lepingute üle peetavaid läbirääkimisi;

H.   arvestades, et turismisektor puudutab vaieldamatult kõikide liikmesriikide huve ja et vaatamata ühise turismipoliitika puudumisele peaks komisjoni ettevõtete ja tööstuse peadirektoraadi turismiteenistus olema suurem;

Turism, keskkonnakaitse ja pärandi säilitamine

I.   arvestades, et turismi saab areneda vaid juhul, kui austatakse looduslikke ja kultuurilisi olusid ning kohalike kogukondade traditsioone;

J.   arvestades, et turismi ei tohi pidada keskkonna vaenlaseks, vaid tuleks pidada selle liitlaseks, sest keskkonna ja pärandi säilitamine on turismi rentaabluse üheks tingimuseks;

K.   arvestades, et ametivõimud peavad pühendama erilist tähelepanu keskkonnasõbralikele turismivormidele, nagu ökoturism, maaturism ja solidaarne turism;

L.   arvestades, et turism tugineb kohalikul tasandil loodusliku ja kultuurilise ning materiaalse ja immateriaalse pärandi ning ajalooliste ehituste säilitamisele ja arendamisele;

M.   arvestades, et ametivõimud peavad pühendama erilist tähelepanu ühelt poolt turistide ja teiselt poolt turismiobjektide ja -kohtade turvalisusele;

N.   arvestades, et asjaomaste riikide valitsusasutuste püüdlused kehtestada ranged eeskirjad väga populaarsete turismikohtade külastamise reguleerimiseks on õigustatud, tingimusel et sealjuures konsulteeritakse turismisektori esindusorganisatsioonidega;

O.   arvestades vajadust viia tegevus energeetikasektoris kooskõlla transpordipoliitikaga, et kaitsta keskkonda ja järgida säästvat arengut edendava Kyoto protokolli eesmärke;

P.   arvestades, et asjaomaste liikmesriikide ametivõimud peaksid omaks võtma ja heaks kiitma põhimõtte kehtestada piirangud turistide voolule väikestesse saarepiirkondadesse ning mäestiku- ja rannikualadele, kus käib liiga palju turiste;

Turism, demokraatia ja poliitiline tasakaal

Q.   arvestades, et turismi areng võib positiivselt kaasa aidata võitlusele totalitarismi, diktatuuride ja võimu koondumise vastu;

R.   arvestades, et mõnedes riikides kaasnevad turismiga inimõiguste rikkumised, nagu näiteks laste tööjõu kasutamine, prostitutsioon ning laste seksuaalne ärakasutamine;

S.   arvestades, et demokraatia ja selle kaitsjate vastu suunatud ülemaailmne terrorism, mille argpükslikud kuriteod põhjustavad massiliselt ja valimatult tsiviilohvreid, puudutab eriti teravalt just turismi ja turiste;

T.   arvestades, et turism on loomult demokraatlik nähtus ning võimaldab luua kohalikul, piirkondlikul ja liikmesriigi tasandil majanduslikke ja ühiskondlikke struktuure, mis esindavad kodanikuühiskonda;

U.   arvestades turismi ühendab inimesi ja aitab kaasa piirkondliku sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse tekkimisele;

V.   arvestades, et praegust liikumisvabadust kasutades on turistidel võimalus külastada ühe reisi jooksul mitmeid sihtkohti, andes seega panuse piirkondliku koostöö tugevdamiseks ja riikidevaheliste suhete tihendamiseks;

W.   arvestades, et liikmesriikide valitsused ja turismiettevõtjad mõjutavad oluliselt turismisuundade valikut; arvestades, et negatiivne reklaam on vahend selliste riikide mõjutamiseks, kes ei austa demokraatia põhimõtteid ega inimõigusi;

X.   arvestades, et 1999. aastal loodi turismisektoris eetiliste kaubandustavade edendamiseks kolmeaastase projektina rahvusvaheline õiglase turismi võrk, mida rahastasid komisjon ja Ühendkuningriigi rahvusvahelise arengu ministeerium;

Turism, rahvatervis ja haridus

Y.   arvestades, et arenenud rahvatervis aitab riigil turiste ligi meelitada;

Z.   arvestades, et turism on oluline rahvatervise kandja, sest see eeldab hügieeninõuete ja sanitaarmeetmete kehtestamist, vaktsineerimiskampaaniate läbiviimist ning aitab levitada haiguste ennetamise alaseid teadmisi;

AA.   arvestades, et HIV/AIDS, tuberkuloos ja malaaria on tänapäeval suured probleemid kogu maailmas;

AB.   arvestades, et turistidel ja kohalikel elanikel on oht nakatuda äärmiselt nakkavatesse haigustesse, nagu näiteks enteroviirused, hingamisteede nakkused, seletamatu põhjusega palavik ja hepatiidid;

AC.   arvestades, et turism on hariduse kandja, mis võimaldab kohalikul elanikkonnal õppida võõrkeeli ja tutvuda uute info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatega ning edendada ühtlasi oma kultuuripärandit ja austada tavasid ja traditsioone, nõudes neilt samaaegselt teadlikkust ühiskonna arengu ja nüüdisaegsete tavade suhtes ning nendega kohanemist;

AD.   arvestades, et ametivõimudel lasub siiski kohustus tagada inimõigusi ja eriti naiste ja laste õigusi austavate kohalike tavade ja traditsioonide säilimine;

Turism, korrarikkumised ja kuritarvitused

AE.   arvestades, et uute töökohtade loomisel tuleb eranditult igal juhul austada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) standardeid;

AF.   arvestades, et Euroopa Liidu institutsioonid ja kohaliku tasandi ametivõimud peavad koostöös valitsusväliste organisatsioonidega ühiselt ja pidevalt võitlema seksiturismi vastu;

AG.   arvestades, et ainult kooskõlastatud meetmed, teabe edastamine ja rahvusvahelist õigust järgivate karistuste rakendamine on selles vallas tõeliselt tõhusad;

AH.   arvestades, et laialdane teavituskampaania seksiturismi suhtes kohaldatavate karistuste suhtes peaks soodustama sellest hoidumist; arvestades, et seksiturismiga seoses toime pandud kuriteod tuleb kohtu alla anda ning seda peab olema võimalik teha nii päritolumaal kui riigis, kus need toime pannakse;

AI.   arvestades positiivset mõju, mis on turismiettevõtjate, reisikorraldajate ja lennufirmade elluviidavatel algatustel ja meetmetel, nagu näiteks voldikute jaotamisel või videote näitamisel tundlikesse sihtkohtadesse suunduvatel reisidel;

AJ.   arvestades, et kinnisvaraspekulatsioonid mõjuvad laastavalt kohaliku elanikkonna olukorrale;

AK.   arvestades ohtu, et välisinvestorite ja arengumaade valitsuste jaoks võib korruptsiooni viljelemine vastastikku kasulikuks osutuda;

AL.   arvestades, et vastavalt lapse õiguste konventsiooni artiklitele 32, 34, 35 ja 39 on lapsel õigus kaitsele ärakasutamise eest ja paranemisele;

Turism ja majanduskasv

1.   nõuab, et Euroopa Liidu arengupoliitika väljatöötamisel võetaks süstemaatiliselt ja järjekindlalt arvesse turismi mõju ning säästva turismi ning hea valitsemistava põhimõtteid;

2.   arvab, et säästev turism peaks parandama kohalike inimeste elu, keskkonda ja tervist ning toetama kohalikku majandust, tagades kohalike toiduainete ja muude varude kasutamise;

3.   palub komisjonil kaaluda ettevõtluse peadirektoraadis turismiküsimustega tegeleva struktuuriüksuse tugevdamist, võttes arvesse turismi olulisust ja järjest suuremat hulka algatusi, mis teistest ühenduse poliitika sektoritest lähtudes turismi mõjutavad;

4.   soovib, et komisjoni ettevõtluse peadirektoraadi turismiteenistusele omistataks suurem tähtsus, suurendades selle käsutuses olevaid rahalisi vahendeid, et aidata kaasa turismisektorit käsitlevate poliitiliste ettepanekute arvu üldisele kasvule;

5.   soovib, et arutataks turismiekspertide ametisse määramist arengu peadirektoraadis ja kaubanduse peadirektoraadis;

6.   kutsub üles edendama turismisektoris kohaliku tasandi algatusi vaesuse leevendamiseks, bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ning inimõiguste edendamiseks;

7.   soovitab komisjonil rõhutada turismipoliitikat koostöö- ja arengumeetmete raames ning arengusuuniste ja ettevõtluse struktuurilise konsolideerimise vallas tehtavate jõupingutuste kontekstis, eelkõige suhetes AKV riikidega;

8.   kutsub AKV riikide valitsusi üles tutvuma strateegiatega, mille abil tagada turismiprojektide toimumispiirkonna elanikkonnale võimalus kasutada turismiedendajate loodud kollektiivseid rajatisi;

9.   rõhutab vajadust investeerida turismist saadud kasum uuesti kohalikku arengusse; kutsub reisikorraldajaid üles vaatama üle oma kõik-hinna-sees reisipakette, mis takistavad lisahüvede jõudmist kohaliku kogukonnani; julgustab reisikorraldajaid kasutama nii palju kui võimalik kohalikku päritolu materiaalseid ja inimressursse, sh juhtivtöötajatena;

10.   julgustab valitsusi looma ja edendama avaliku ja erasektori partnerlusi ning soodustama turismisektoris ettevõtete loomist;

11.   soovib, et võimalusel suurendataks Euroopa Arengufondi raames rahastatavate säästva turismi projektide osakaalu;

12.   teeb ettepaneku, et turismi, säästva turismi ja nende majandusliku mõju küsimus oleks majanduskoostöö lepingute teemal toimuvate läbirääkimiste lahutamatu osa ning et teenuskaubanduse üldlepingu raames tõstatuvate turismialaste küsimuste puhul pöörataks positiivset tähelepanu arengumaade huvile seoses Euroopa turuga;

13.   märgib, et paljudes arenguriikides on turismisektor peamiselt erasektori tegevusala; märgib sellega seoses, et ühendus peab leidma võimaluse tagada huvitatud osapoolte ja teiste sotsiaalpartnerite täielik kaasamine kõikidesse arengupoliitikaga seotud aruteludesse, mis mõjutavad turismisektorit;

14.   rõhutab, et ühendus peab kiiresti andma abi riikidele, kes kannatavad loodusõnnetuste all, mis kahjustavad nende turismimajandust;

Turism, keskkonnakaitse ja pärandi säilitamine

15.   kutsub keskkonna ja arengu peadirektoraate üles vastu võtma ühiskava Euroopa jäätmekäitluse ja jäätmete töötlemise meetodite levitamiseks väljapoole Euroopa Liitu, nähes esimeses etapis ette mõju-uuringute ja teises etapis pilootprojektide korraldamise;

16.   kutsub üles rakendama sellist turismipoliitikat ja kehtestama selliseid eeskirju, mis soodustaks säästvat turismi, et kaitsta loodusvarasid, kultuuripärandit ning traditsioonilisi maakasutuse vorme;

17.   julgustab optimeerima olemasolevaid tehnilisi ja teaduslikke vahendeid, et ennetada ühekorraga nii arhitektuuripärandi kahjustumist ja/või hävimist kui ka keskkonna kahjustusi;

18.   nõuab, et kõigi Euroopa investeeringute suhtes arengumaade turismisektorisse kohaldataks ühenduse rahastamise suhtes samu tingimusi, mis kehtivad liidusiseste investeeringute puhul; seega kui investeering on silmanähtavalt kahjulik abisaaja maa keskkonnale, ajaloo- või kultuuripärandile, põliselanike ja autohtoonsete kogukondade eluviisile, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kehtestatud töötingimuste miinimumnõuetele või inimõigustele, ei tohi seda toetada;

19.   toetab ühenduse tehnilise abi andmist riikidele, kes massilise turismi tõttu on sunnitud võtma meetmeid turismikohtade kaitseks; toetab samuti heade tavade vahetust selles valdkonnas;

20.   julgustab kohalikke ametivõime, kes seisavad silmitsi turismi liiga kiire arenguga, võtma vajadusel meetmeid, mis piiraksid turistide voolu;

Turism, demokraatia ja poliitiline tasakaal

21.   soovitab võidelda kuritegevusega kõige läbipaistvamal viisil, et tõrjuda rahapesu, seksiturismi jne;

22.   soovitab võidelda kuritegevusega viisil, mis ei kahjusta riikide turismikuvandit;

23.   palub turismi hõlbustamiseks, kaitsmiseks ja turvalisemaks muutmiseks teha algatusi, mis oleksid suunatud turismi puudutava kuritegevusega võitlemiseks, nagu näiteks politseinike eriväljaõpe;

24.   palub arengumaade valitsustel kaasata kohalik elanikkond täiel määral turismiga seotud tegevustesse ja hoolitseda tekkivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste hüvede tasakaalustatud jaotumise eest;

25.   taunib Kuuba ametivõimude hiljutisi segregeerivaid meetmeid, millega sooviti takistada isiklikku kontakti turistide ja turismisektoris töötavate Kuuba kodanike vahel;

26.   soovib, et säästva arengu toetustegevuse raames piirkondlike koostööprojektide rahastamisel tunnistaks komisjon riikide ja piirkondade õigust ise demokraatlikul teel oma prioriteedid määratleda;

27.   palub liikmesriikide valitsustel ja komisjonil tegutseda turismiettevõtjate ja kogenud organisatsioonide toetusel eetiliste standardite edendamise nimel turismis, võttes kasutusele Euroopa õiglase turismi sertifitseeritud märgi;

Turism, rahvatervis ja haridus

28.   kutsub Euroopa Liitu ja selle liikmesriike üles pakkuma turismipotentsiaaliga arengumaadele kogemusi ja oskusteavet, mida on vaja personali koolitamiseks kohapeal; palub komisjonil toetada sellist oskusteavet vajavate arengumaade projekte;

29.   rõhutab komisjonile veel kord vajadust anda rahalist abi laste vaktsineerimiseks, eelkõige kiireloomuliste vajaduste rahuldamiseks vaktsiinide suhtes, mis sisaldavad kombineeritult järgmiste haiguste antigeene: difteeria, teetanus, läkaköha, B-hepatiit ja meningiit, mille kutsub esile B-tüüpi Haemophilus Influezae;

30.   rõhutab vajadust tõhustada Euroopa teadusuuringuid malaaria, tuberkuloosi ja HIV/AIDSi vastaseks võitluseks;

31.   arvab, et säästvast turismist saadav tulu võib kaasa aidata arengumaade elanikkonna elustandardi ning tervise parandamisele, samuti side, energeetika ja tehnoloogia-alase infrastruktuuri parandamisele;

32.   pooldab Euroopa rahalist toetust Maailma Turismiorganisatsiooni algatusele ST-EP (Säästev turism – vaesuse kaotamise vahend) ning teistele algatustele, mille eesmärk on vaesuse leevendamine arengumaades;

Turism, korrarikkumised ja kuritarvitused

33.   kutsub üles võtma eelnimetatud ülemaailmset turismi eetikakoodeksit, mille Maailma Turismiorganisatsioon ja selle liikmesriigid võtsid vastu Santiagos 1999. aastal, üle iga riigi siseriiklikusse õigusesse;

34.   soovitab asjaomaste riikide valitsustel lasta igal aastal omavahel ringi käima loetelu sellistest viisa andmisest keeldumise juhtumitest, mille põhjuseks on seksiturismiga seotud väärteod, inimsusevastased kuriteod ja terrorism;

35.   nõuab, et komisjon võtaks vastu tõhusaid tegutsemiskavasid võitluseks seksiturismiga Euroopa tasandil;

36.   nõuab lastega seotud seksiturismiga võitlemiseks, et:

37.   julgustab turismiettevõtjaid, reisikorraldajaid ja lennufirmasid, kes on juba asunud võitlema seksiturismi vastu, suurendades klientide teadlikust sellest probleemist ja teavitades selle õiguslikest tagajärgedest, nimetatud tegevust jätkama ning ülejäänuid seda rohkem edendama; kutsub ettevõtjaid üles tegema koostööd ametivõimudega potentsiaalse kuritegevuse tuvastamiseks;

38.   nõuab, et komisjon astuks pärast turismisektori esindusorganisatsioonidega konsulteerimist konkreetseid samme turismiga seotud kinnisvaradumpingu vastu võitlemiseks;

39.   palub Euroopa valitsustel hoolitseda selle eest, et ettevõtete delokaliseerimise või arengumaades lepingute täitmise korral rakendataks täiel määral Euroopa äriühingute suhtes kohaldatavaid eeskirju, võttes eelkõige arvesse asjaomaste töötajate õigusi;

40.   nõuab, et asjaomaste riikide valitsused ja ELi turismiettevõtjad tagaksid inimõiguste standarditest ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kehtestatud töötingimuste miinimumnõuetest tulenevatest töötajate õigustest kinnipidamise, Euroopa tarbija-turisti kaitse ning turismiettevõtjatele suunatud soovituste järgimise;

41.   palub arengumaade valitsustel kehtestada kooskõlas Maailma Turismiorganisatsiooni soovitustega läbipaistvad ja nõuetekohaselt reguleeritud menetlused siseriiklikele turgudele juurdepääsuks, kuivõrd need on välisinvesteeringute hädavajalikuks eeltingimuseks;

o
o   o

42.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 180 E, 31.7.2003, lk 138. (2) ELT C 265, 20.9.2001, lk 39. (3) ELT C 339, 29.11.2000, lk 292. (4) EÜT C 59, 1.3.2000, lk 41. (5) EÜT C 271, 24.9.1999, lk 73.

Euroopa Parlamendi resolutsioon Nigeri näljahäda kohta

P6_TA(2005)0338 RC-B6-0460/2005

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ÜRO ettepanekuid eraldada Nigeri toiduabiks 80,9 miljonit dollarit;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

A.   arvestades, et Niger oli vaesuselt teine riik maailmas juba enne kui väga väike sademete hulk ja rändrohutirtsude parved hävitasid eelmise aasta saagi, tuues kaasa toidupuuduse arvatavasti kolmandikule riigi peaaegu 12 miljonist elanikust, sealhulgas 800 000 lapsele, keda ähvardab tõsine alatoitlus;

B.   arvestades, et alates 1900. aastast on Nigerit laastanud üheksa põuaperioodi ja tõsist näljahäda ning kaheksal korral rändrohutirtsude parved;

C.   arvestades, et põuapiirkonnad soodustavad selliste nakkushaiguste puhangut nagu malaaria, hepatiit, koolera, kõhutüüfus ja kõhulahtisus;

D.   arvestades Nigeri toidukriisi keerukust, kus ilmastikuolud, toiduainete tootmine, turud, tehnoloogia, kanalisatsioon, tervishoid, haridus, lapsekasvatamise tavad, Nigeri suur välisvõlg ning vaesuse levik mängivad oma osa;

E.   arvestades, et kuni 2005. aasta juunini keeldus Nigeri valitsus tasuta toidunormide jagamisest;

F.   arvestades, et see keeldumine oli tingitud soovist mitte muuta turgu ebastabiilseks ja kriisi olulisuse salgamisest;

G.   arvestades, et valitsuse poolt subsideeritud toiduaineid ei olnud piisavalt ning need ei olnud kättesaadavad kõige vaesematele;

H.   arvestades, et ajal, mil suremus on väga kõrge, tuleb kriisiolukorra toiduabi jagamine allutada tulevasele toiduga kindlustatusele;

I.   arvestades, et ÜRO 2004. aasta novembris alanud korduvad üleskutsed möödusid peaaegu tähelepanuta kuni olukord võttis kriisi mõõtmed;

J.   arvestades, et vajadus humanitaarabi järele on väga suur, ulatudes toiduainetest, joogiveest ja ravimitest lastele mõeldud vaktsiinideni, et hoida ära epideemiate puhkemist;

K.   arvestades, et probleemiga tuleb koheselt tegelema hakata ning Nigeri ja Saheli piirkonna puuduse all kannatamise lõpetamine on pikaajaline väljakutse, mis nõuab mahukaid investeeringuid ning tõsist pühendumist näljahäda kõrvaldamisele;

L.   arvestades, et kõrbestumine ja pinnase kurnamine Saheli piirkonnas on loodusvarade mittesäästva kasutamise, sealhulgas metsade ja põõsastike hävitamise ning kliimamuutuste mõjude tulemus;

M.   arvestades, et vastavalt ÜRO hädaabi koordinaatorile on hädaabiga sekkumine kaheksakümmend korda kallim kui ennetustegevus; arvestades, et see näljahäda ähvardab ka naaberriike (Mali, Mauritaania, Burkina Faso ja Tšaad),

1.   kutsub rahvusvahelist üldsust üles mitte keerama selga Nigeris toimuvatele kannatustele, sest kuigi toiduabi jagamine jätkub endiselt riigi enimkannatanud piirkondades, on rahaline toetus hädaolukorras võetavatele meetmetele murettekitavalt vähenemas;

2.   kutsub üles tunnistama Nigeri näljahäda üliendeemilisust, eesmärgiga viia sisse üldine vastutuste süsteem, mis kätkeks endas kuni viieaastaste laste juurdepääsu ravile ning tõestatud väärtusega ravitoiduga varustamise;

3.   kutsub üles ennetamise tähtsustamisele, mille tulemusel sõltutaks vähem ebakorrapärastest sademetest ning niisutamisel põhineva (väiketammid) põllumajanduse arengust, ning kutsub üles suuremale toidu tootlikkusele, kasutades sõnnikut, väetist ja tööriistu ning suurendades kohalikke teraviljavarusid;

4.   tervitab komisjoni 4,6 miljoni euro eraldamist humanitaarabina Nigerile ning 1. juulil 2005. aastal teatatud lubadust "eraldada lisavahendeid kui olukord peaks jätkuvalt halvenema";

5.   mõistab hukka Nigeri valitsuse ebapiisava ja aeglase reageerimise kriisi tekkele, kahetseb, et ametivõimud ei suutnud jagada tasuta toitu kriisi algstaadiumis;

6.   kahetseb, et puudub piisav valitsusepoolne sekkumine, et ennetada spekulatsioone ja kriisi ning kutsub Nigeri valitsust üles looma mehhanisme, et ära hoida nende ilmingute taasteket;

7.   peab küsitavaks Rahvusvahelise Valuutafondi ülistatava "struktuurilise kohandamise" poliitika raames läbiviidud põllumajandusturgude täieliku vabastamise põhjendatust;

8.   hoiatab samaaegselt valesti suunatud toiduabi eest ning kutsub rahvusvahelist üldsust üles lõpetama toiduabi niipea kui arvatakse, et olukord on paranenud;

9.   mõistab hukka rahvusvaheliste doonorite hilise reageeringu ÜRO rahastamise ettepanekutele, mis tehti esmakordselt üheksa kuud tagasi, rõhutab seetõttu kui raske on koondada rahvusvahelist abi hetkel, kui rikkad G8 riigid kuulutasid Aafrika oma peamiseks prioriteediks;

10.   kutsub üles märkimisväärselt suurendama ÜRO abiks määratud vahendite reserve, et tagada eelnevalt piisavate vahendite olemasolu, mis võimaldaks ÜRO abiorganisatsioonidel kiiret tegutsemist;

11.   kahetseb sügavalt, et Aafrika katastroofidele reageeritakse loiult, samas kui tsunamile ja selle ohvritele, kelle hulka kuulus palju Lääne turiste, langes osaks suur meedia tähelepanu;

12.   tervitab Euroopa Ühenduse Humanitaartalituse (ECHO) hädaabi koordineerimist komisjoni juhitud pikemajalise toiduainetega kindlustamise tegevusega ning maaeluarengu ja toiduainetega varustatuse prioriteediks tunnistamist Nigeri strateegiadokumendis;

13.   kutsub rahvusvahelisi doonoreid üles keskenduma tervisega seotud abile, näiteks puhtale veele parema juurdepääsu tagamise eesmärgil vedelikuvaegust kompenseerivate tablettide jagamine ning olemasolevate raviteenuste toetamine ja laiendamine, et ennetada nakkushaiguste levikut;

14.   kutsub rahvusvahelisi doonoreid üles koordineerima Nigeri abistamise strateegiaid omavahel ning Aafrika Liidu, Lääne-Aafrika riikide majandusühenduse ja teiste piirkondlike ja kohalike asutustega, rõhutab vajadust muuta see abi pikaajaliseks ning piirkondliku strateegia osaks, et võidelda vaesuse ja näljaga;

15.   avaldab muret seoses toidu kättesaadavusega naaberriikides Malis ja Burkina Fasos, ning kutsub üles olukorda tihedamalt jälgima laiemas piirkonnas;

16.   kutsub komisjoni ja nõukogu üles parendama varajase hoiatamise süsteemi eesmärgiga jälgida vastuvõtlikke piirkondi, kus võib tekkida nälja oht, et oleks võimalik kohene tegutsemine ja katastroofi ärahoidmine;

17.   rõhutab, et Nigeri põhiprobleem on korduv ja laiaulatuslik vaesus ning riigil puuduvad vahendid kriisivarude kogumiseks, et selliste olukordadega toime tulla;

18.   kutsub komisjoni ja nõukogu üles tunnistama globaalse kliimasoojenemise mõjusid Sahara kõrbest lõunasse jäävatele aladele ning võtma meetmeid Euroopas, leevendades neid mõjusid CO2 range vähendamise strateegiate kaudu liidu tasandil;

19.   arvab, et kaubandusläbirääkimistel Aafrika riikidega tuleb arvesse võtta loodusvarade kasutamist;

20.   kutsub üles tagama, et G8 kohtumisel välja kuulutatud Nigeri välisvõla kustutamine reaalselt toimuks;

21.   kutsub komisjoni üles pärast hädaolukorra möödumist rakendama laiaulatuslikku poliitikat, mis oleks suunatud kriisi tekkepõhjuste kõrvaldamisele, et tegeleda sisuliste põhjustega ja parandada põllumajandustootlikkust piirkonnas;

22.   kutsub piirkonna valitsusi üles rakendama põllumajanduse sektoris säästvat arengupoliitikat;

23.   kutsub ÜRO Peaassambleed üles 2005. aasta septembri istungil määratlema rahvusvahelise abi vormid ja instrumendid eesmärgiga kõrvaldada vaesus ja nälg maailmas vastavalt millenniumi eesmärkidele;

24.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Aafrika Liidule, ÜRO peasekretärile, AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee asepresidentidele, ning Nigeri, Mali, Burkina Faso ja Mauritaania valitsustele.

Euroopa Parlamendi resolutsioon inimõiguste rikkumiste kohta Hiinas, eriti seoses usuvabadusega

P6_TA(2005)0339 RC-B6-0457/2005

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja selle inimõigusi käsitlevaid sätteid;

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone inim- ja vähemuste õiguste ning usuvabaduse rikkumiste kohta Hiinas;

–   võttes arvesse Hiina pikka filosoofilist ja usulist traditsiooni;

–   võttes arvesse oma 28. aprilli 2005. aasta resolutsiooni inimõigusi maailmas 2004. aastal käsitleva aastaaruande kohta ja ELi poliitika kohta antud küsimuses(1);

–   võttes arvesse oma 24. veebruari 2005. aasta resolutsiooni ELi prioriteetide ja soovituste kohta ÜRO inimõiguste komisjoni Genfis toimuvaks 61. istungjärguks (14. märts – 22. aprill 2005)(2);

–   võttes arvesse 20.–21. juunil 2005 toimunud ELi ja Hiina inimõigustealast dialoogi käsitleva seminari aruannet ja soovitusi;

–   võttes arvesse 5. septembri 2005. aasta Hiina ja ELi tippkohtumise ühisavaldust;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

A.   olles hästi teadlik sellest, et usuline tagakiusamine on Hiinas üldine probleem, mis puudutab paljusid kirikuid ja usukogukondi, teiste hulgas kristlasi, Tiibeti budiste ja moslemeid;

B.   arvestades, et inimõiguste austamine on ELi poliitika peamine prioriteet ja üks Euroopa Liidu aluspõhimõtteid;

C.   arvestades, et inimõiguste edendamine, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingus ja asutamislepingutes, on üks ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärk;

D.   arvestades, et 5. septembri 2005. aasta ELi ja Hiina tippkohtumine tähistas ELi ja Hiina diplomaatiliste suhete 30. aastapäeva kokkuleppega uue strateegilise dialoogi osas; arvestades, et inimõiguste küsimus on üks võtmeteemasid, mis võeti tegelemiseks päevakorda;

E.   arvestades, et ELi ja Hiina inimõigustealane dialoog muudab usu- või veendumustevabaduse esmatähtsaks küsimuseks;

F.   arvestades, et hoolimata tõsiasjast, et Hiina Rahvavabariigi põhiseaduse artiklis 26 nähakse ette usuliste veendumuste vabadus, püüavad ametivõimud tegelikult piirata usulist tegevust valitsuse poolt heaks kiidetud organisatsioonidele ja registreeritud palvekohtadele ning kontrollida usurühmade kasvu ja tegevusulatust;

G.   arvestades, et 1. märtsil 2005 jõustunud Hiina uued usuküsimusi käsitlevad määrused on tihendanud valitsuse kontrolli usulise tegevuse üle;

H.   arvestades, et teiste kristlike usutunnistuste hulgas on katoliku kirik Hiina Rahvavabariigis pikalt kannatanud tagakiusamise all ja on sellise tegevuse tagajärjel ikka veel sunnitud tegutsema osaliselt põranda all;

I.   arvestades, et Hiina ametivõimud on tugevdanud kontrolli registreerimata protestantlike kodukirikute üle ja sekkumist piiskoppide nimetamise protsessi;

J.   arvestades, et paljud kristlikud vaimulikud on kannatanud julma repressiooni all, mis on takistanud neid mitte ainult tegelemast avaliku palvusega, vaid ka täitmast oma kirikuõpetajaametit; olles sügavalt mures seoses kristlike vaimulike ja ilmalike meelevaldsete vahistamiste, piinamise, seletamatute kadumiste, sunnitöö, isolatsiooni- ja ümberõpetamislaagritesse paigutamise sagenemisega,

1.   kutsub Hiina valitsust üles lõpetama usulised repressioonid ja tagama, et ta järgib rahvusvahelisi inimõiguste norme ja usulisi õigusi, kindlustades Hiinas demokraatia, sõnavabaduse, ühinemisvabaduse, meediavabaduse ning poliitilise ja usuvabaduse;

2.   nõuab tungivalt, et Hiina valitsus kaotaks erinevuse heaks kiidetud ja heaks kiitmata palvekogukondade vahel, nagu on soovitanud ÜRO usu- või veendumusvabaduse eriraportöör alates 1994. aastast;

3.   kutsub komisjoni ja nõukogu üles tegema Hiina ametivõimudele selgeks, et tõeline partnerlus saab areneda ainult siis, kui ühiseid väärtusi täielikult austatakse ja ellu viiakse;

4.   nõuab tungivalt, et komisjon, nõukogu ja liikmesriigid tõstataksid eriliselt Hiina kristlaste tagakiusamise küsimuse ning nõuaksid Hiina valitsuselt:

5.   nõuab tungivalt, et Hiina valitsus rakendaks Hiina Rahvavabariigi põhiseaduse artiklit 36 ning ratifitseeriks ja rakendaks kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti;

6.   võtab teadmiseks, et Hiina valitsus on lõpuks nõustunud ÜRO usu- või veendumustevabaduse küsimuste eriraportööri ning piinamisküsimuste eriraportööri taotlusega külastada Hiinat enne aasta lõppu; palub Hiina valitsusel määrata selleks külastuseks varajane kuupäev; kutsub Hiina ametivõime üles võimaldama ÜRO usu- või veendumustevabaduse küsimuste eriraportööril kohtuda dalai-laama määratud pantšen-laamaga;

7.   tervitab tõsiasja, et on olemas ELi ja Hiina struktureeritud inimõigustealane dialoog; väljendab pettumust seoses tõeliste tulemuste puudumisega selles dialoogis; palub nõukogul ja komisjoni tõstatada need mureküsimused eelseisval ELi ja Hiina inimõiguste istungjärgul selle tõhususe põhjaliku hindamise osana;

8.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO inimõiguste komisjoni liikmesriikidele ning Hiina Rahvavabariigi valitsusele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0150. (2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0051.

Euroopa Parlamendi resolutsioon Süüria kohta

P6_TA(2005)0340 B6-0456/2005

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 11 lõiget 1 ja EÜ asutamislepingu artiklit 177, mis käsitlevad inimõiguste edendamist ühise välis- ja julgeolekupoliitika ühe eesmärgina;

–   võttes arvesse 28. novembri 1995. aasta Barcelona deklaratsiooni;

–   võttes arvesse 15. märtsil 2005. aastal Euroopa Liidu ja Vahemeremaade Parlamentaarse Assamblee poolt Kairos vastu võetud resolutsiooni;

–   võttes arvesse oma eelnevaid resolutsioone Süüria kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

A.   arvestades, et praeguse presidendi Bachar al-Assadi võimuletulek äratab Süürias uusi lootusi ning on edasiminekuks avatuse suunas Süüria poliitilises süsteemis, milles aastaid on domineerinud Baath partei;

B.   arvestades, et Euroopa Parlament ja tema president on juba korduvalt sekkunud, et vabastataks kaks parlamendiliiget Riad Seif ja Mamun al-Humisi, kes murettekitavates tingimustes on oma vanglakaristusest juba kolmveerandi ära kandnud;

C.   arvestades, et tsiviilisikutest aktivistid Hasan Zeino, Yassin al-Hamwi ja Muhammad Ali al-Abdullah peavad ilmuma sõjakohtu ette Homsis ja Damaskuses, süüdistatuna "keelustatud organisatsiooni väljaannete omamises", "salaühingu loomises", "riiklike haldusorganite laimamises" ja muus sellises;

D.   arvestades, et Haytham al-Hamwi, Yassin al-Hamwi poeg, vahistati 2003. aastal, teda koheldi vääralt ning talle mõisteti pärast arvatavalt ebaõiglast kohtuprotsessi (vastavalt usaldusväärsetele allikatele) neli aastat vanglakaristust;

E.   arvestades, et tõsine väärkohtlemise oht ähvardab Riad al-Hamoodi, kurdi kodanikuühiskonna aktivisti, araabia keele õpetajat ja tsiviilühiskonna taastamise komiteede aktiivset liiget, kes vahistati 4. juunil 2005. aastal pärast matusekõnet islami õpetlasele, kes suri vahi all olles üksikvangistuses kummalistel asjaoludel;

F.   arvestades, et 2005. aasta juulis väljendas ÜRO Inimõiguste Komisjon muret "takistuste pärast, mida tehakse inimõiguste valitsusväliste organisatsioonide registreerimiseks ja vabaks tegutsemiseks" Süürias ning "inimõiguste kaitsjate hirmutamise ja tagakiusamise" pärast;

G.   arvestades, et inimõiguste austamine on Euroopa – Vahemeremaade partnerluse võtmeelement,

1.   nõuab tungivalt, et Süüria ametivõimud vabastaksid viivitamatult Riad Seifi ja Mamun al-Humsi;

2.   kutsub Süüria ametivõime üles tagasi võtma kõik süüdistused Hasan Zeino, Yassin al-Hamwi ja Muhammad Ali al-Abdullahi vastu, kel seisab ees kohtuprotsess sõjakohtu ees;

3.   kutsub Süüria ametivõime üles:

4.   juhib tähelepanu sellele, et inimõiguste austamine on oluline komponent ELi - Süüria mistahes tulevases assotsiatsioonilepingus;

5.   kutsub komisjoni, nõukogu ja üksikuid liikmesriike tegema Süüria ametivõimudele selgeks, et praegu läbirääkimiste staadiumis olev leping sisaldab inimõiguste klausleid, mis on Euroopa - Vahemeremaade partnerluse väga oluliseks osaks, ning ootab Süüria ametivõimudelt konkreetseid edasiminekuid selles vallas;

6.   kutsub üles moodustama assotsiatsioonilepingu raames Süüriaga inimõiguste allkomisjoni, nagu seda on tehtud Jordaania ja Marokoga, et arendada struktureeritud dialoogi inimõiguste ja demokraatia teemal; usub, et selline allkomisjon saab võtmeelemendiks vastavas tegevuskavas; rõhutab kodanikuühiskonnaga konsulteerimise tähtsust ja selle kaasamist allkomisjoni töösse, et paremini jälgida inimõiguste olukorda; rõhutab samuti vajadust kaasata Euroopa Parlament selle allkomisjoni jälgimisse ja töösse;

7.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning Süüria valitsusele ja parlamendile.

Euroopa Parlamendi resolutsioon raskete ja tähelepanuta jäetud haiguste kohta arengumaades (2005/2047(INI))

P6_TA(2005)0341 A6-0215/2005

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse 27. aprilli 2004. aastal pädeva komisjoni poolt korraldatud kuulamist tähelepanuta jäetud haiguste teemal;

–   võttes arvesse komisjoni 27. aprilli 2005. aasta teatist pealkirjaga: "Välistegevuse kaudu HIV/AIDSi, malaaria ja tuberkuloosiga võitlemise Euroopa tegevusprogramm (2007–2011)" (KOM(2005)0179);

–   võttes arvesse komisjoni 26. oktoobri 2004. aasta teatist pealkirjaga: " Euroopa ühtne poliitika raamistik välistegevusteks HIV/AIDSi, malaaria ja tuberkuloosi vastu võitlemisel"(KOM(2004)0726);

–   võttes arvesse oma resolutsioone HIV/AIDSi, malaaria ja tuberkuloosi kohta, eriti 4. oktoobri 2001. aasta resolutsiooni raskete nakkushaiguste vastase võitluse tõhustamise kohta vaesuse vähendamise raames(1);

–   võttes arvesse oma 30. jaanuari 2003. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu määrus, mis käsitleb vaesusega seotud haigusi (HIV/AIDS, malaaria ja tuberkuloos) arengumaades(2);

–   võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubakatoodete tarbimise piiramist käsitlevat raamkonventsiooni ning komisjoni kõrgetasemelist tubakatoodete tarbimise piiramist ja arengupoliitikat käsitlevat ümarlauda, mis toimus 3.–4. veebruaril 2003;

–   võttes arvesse oma 4. septembri 2003. aasta resolutsiooni vaesuse vähendamise ja tervishoiu kohta arengumaades(3);

–   võttes arvesse AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee 19. veebruari 2004. aasta resolutsiooni vaesusega seotud haiguste ja reproduktiivtervise kohta (AKV-EL 3640/04);

–   võttes arvesse New Yorgi üleskutset siduda HIV/AIDS seksuaal- ja reproduktiivtervisega(4);

–   võttes arvesse oma 10. märtsi 2005. aasta resolutsiooni teaduse ja tehnoloogia koht – Euroopa Liidu tulevase teadusuuringute toetamise poliitika suunised;(5)

–   võttes arvesse Euroopa ja arengumaade kliiniliste katsetuste partnerlust (European and Developing Countries Clinical Trials Partnership), troopikahaiguste alaste teadusuuringute ja koolituse eriprogrammi (Special Programme for Research and Training in Tropical Diseases), ülemaailmset tuberkuloosiravimite arendamise liitu (Global Alliance for TB Drug Development (TB Alliance)), rahvusvahelist AIDSi vaktsiinialgatust (International AIDS Vaccine Initiative (IAVI)), rahvusvahelist mikrobitsiidide alast partnerlust (International Partnership for Microbicides), Euroopa malaariavaktsiini algatust (European Malaria Vaccine Initiative), ülemaailmse vaktsiinide ja immuunsuse liidu (Global Alliance for Vaccines and Immunization)/ vaktsiinifondi, malaariaravimite mittetulunduslikku organisatsiooni (Medicines for Malaria Venture), malaariavastase võitluse alast (Roll Back Malaria) partnerlust ja tähelepanuta jäetud haiguste ravimite alast algatust (Drugs for Neglected Diseases Initiative) ning teisi, kes tegelevad tähelepanuta jäetud haiguste ravimite alaste teadusuuringute ja ravimite arendamisega;

–   võttes arvesse oma 12. aprillil 2005. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu rolli kohta aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel(6);

–   võttes arvesse ÜRO aastatuhande projekti rakkerühma 2005. aasta aruannet HIV/AIDSi, malaaria, tuberkuloosi ja peamistele ravimitele juurdepääsu kohta "Tervisliku arengu retsept: ravimitele juurdepääsu suurendamine";

–   võttes arvesse WHO dokumenti tähelepanuta jäetud haigustega seotud vajadustepõhise ravimitealase uurimis- ja arendustegevuse kohta (oktoober 2004) ja võttes arvesse 18.–20. aprillil 2005. aastal Berliinis WHO strateegia- ja tehnikaalasel kohtumisel tutvustatud dokumenti troopiliste haiguste kontrolli tõhustamise kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse arengukomisjoni raportit (A6-0215/2005),

A.   arvestades, et ülemaailmne seotus, globaalne soojenemine ja esilekerkivad terviseohud nagu linnugripp, Ebola viirus ning Marburgi viirus, samuti vanade nakkushaiguste nagu tuberkuloos taasilmnemine, vaktsiinidega ennetatavad haiguste suurenenud levimus arenenud riikides ning multiravimresistentsuse kasvav probleem näitavad vajadust kõiki haigusi hõlmava tervikliku lähenemisviisi järele;

B.   arvestades, et Euroopa Liidus ei tajuta piisavalt kiireloomulisust seoses nimetatud haiguste levitamise üha suureneva ohuga, mis tuleneb sisserände ja reisimiste arvu suurenemisest;

C.   arvestades, et Ülemaailmse AIDSi, Tuberkuloosi ja Malaaria Vastu Võitlemise Fondi eesmärk on haiguste ja vaesuse määra vähendamine, ning et hädavajalik on koordineerimine projektide ja osalejate vahel, sealhulgas ravimite hankimisel, jaotamisel ja hindamisel, samuti sidusus riiklike protokollidega;

D.   arvestades, et HIV/AIDSi juhtude arv maailmas kasvab jätkuvalt, eriti naiste ja laste seas, ning et 2004. aastal on uusi nakatumisi olnud enam kui ühelgi varasemal aastal; ning arvestades, et retroviirusevastaste ravimite hinnad "kujutavad endast rahvatervisele aina tõsisemat ohtu"(7), kusjuures retroviiruste teise ahela vastased ravimid on kuni kaksteist korda kallimad kui kõige odavamad esimese ahela vastased geneerilised ravimid;

E.   arvestades, et HIV/AIDS ning emade tervise ja reproduktiivtervise halb seisund on tingitud paljudest üldlevinud algpõhjustest, sealhulgas sooline ebavõrdsus, vaesus ja sotsiaalne marginaliseerumine ning arvestades, et sugulisel teel nakkavate haiguste esinemine suurendab olulisel määral HIV-nakkusele vastuvõtlikkust, tähendab siiani eraldiseisev doonorpoliitika programmi lahutatult elluviimist;

F.   arvestades, et ennetustöö on kõige tõhusam viis sugulisel teel nakkavate haiguste, sealhulgas HIV/AIDSi vastu võitlemiseks, ning et seksuaal- ja reproduktiivtervise ning HIV/AIDSi vastu võitlemise vahel on selge seos;

G.   arvestades, et juurdepääs emade tervise ja reproduktiivtervise alasele teabele ning teenustele mängib vaesuse vähendamisel olulist rolli ning et see peaks olema HIV/AIDSi vastu võitlemise lahutamatu osa;

H.   arvestades, et malaaria vältimine nõuab putukatõrjevahendiga töödeldud sääsevõrkude kasutamist (eelkõige väikeste laste, rasedate naiste ja HIV/AIDS'i patsientide puhul), malaariavastaste ravimite kasutamist eelkõige rasedate naiste poolt ning siseruumide desinfitseeriva aerosooliga töötlemist;

I.   arvestades, et tuberkuloos mõjutab kolmandikku inimkonnast ja põhjustas 2002. aastal umbes kahe miljoni inimese surma, millest paljud olid seotud HIV/AIDSiga, ning et uued diagnostilised testid ja ravimid võiksid seda tohutut ülemaailmset probleemi vähendada;

J.   arvestades, et skistosomiaasi vastu võib tarvitada ravimit nimega Praziquantel, kuid et kaasnevad kemoteraapiakulud on lisakoorem tervishoiusüsteemidele ning et muret teeb ka ravimresistentsete parasiitide teke, mistõttu on vaja arendada muid tõhusaid raviviise;

K.   arvestades, et raske vistseraalleišmaniaas ja AIDS võimendavad üksteist, kuid et ravimisel pentavalentse antimoniga on tõsised kõrvalmõjud, et ravi peab olema pikaajaline ja selle mõju on parasiitide resistentsuse tõttu vähenemas;

L.   arvestades, et aafrika trüpanosomiaasi inimestele leviva vormi või unitõve diagnoosimine ja ravimine on keeruline;

M.   arvestades, et Chagasi tõve akuutset faasi saab ravida ainult kahe ravimi, Nifurtimoxi ja Benznidazole'iga, kroonilise faasi jaoks aga ravi puudub;

N.   arvestades, et dengue kujutab endast ülemaailmset terviseohtu, ja et Aasias esinev teisene dengue vektor Aedes Albopictus on rahvusvahelise kasutatud rehvidega kauplemise tulemusel jõudnud ka Euroopasse ja muudesse piirkondadesse, ning et sellel puudub spetsiaalne ravi, kuid et ühtse vektori juhtimise osas on tehtud edusamme, samal ajal kui vaktsiinide arendamine on olnud aeglane;

O.   arvestades, et buruli haavand on esilekerkiv terviseoht, ja et seda saab ravida ainult kahjustust kirurgiliselt eemaldades, millega kaasneb kudede kahjustus või püsiv invaliidsus;

P.   arvestades, et vaimuhaiguste ja epilepsia määr kasvab, ja et sellele pole piisavalt tähelepanu pööratud;

Q.   arvestades, et arengumaade paljudes osades, kus vaesemates piirkondades esineb nii väljaränne kui ka siseränne, on tervishoiutöötajatest tõsine puudus;

R.   arvestades, et meditsiiniseadmete korduskasutamine põhjustas 2000. aastal hinnanguliselt 260 000 uut HIV/AIDSi juhtu, 2 miljonit C-hepatiiti nakatumist ja 21 miljonit B-hepatiiti nakatumist;

S.   arvestades, et tubakatoodete tarvitamine põhjustab aastas 5 miljonit surmajuhtumit, ja et see arv võib 2020. aastaks kahekordistuda, kusjuures enamik surmajuhtumitest esineb arengumaades;

T.   arvestades kroonilist investeeringute puudust vaesusega seotud haiguste ravimite osas tehtavatesse rahvusvahelistesse ja piirkondlikesse uuringutesse;

U.   arvestades, et hinnanguliselt on vähem kui 10% maailma biomeditsiiniliste teadusuuringute rahalistest vahenditest määratud tegelemiseks probleemidega, mis moodustavad 90% maailma haiguste määrast, ning et kõikidest 1999.–2000. aastal tähelepanuta jäetud haiguste jaoks väljatöötamisel olevatest ravimistest oli kliinilises arenduses 18 teadus- ja arendustegevuse projekti võrreldes 2100 ühendiga kõikide ülejäänud haiguste jaoks, ning et tähelepanuta jäänud haiguste osas tehtava kliinilise arenduse keskmine aeg on muude haigustega võrreldes umbes kolme ja poole aasta võrra pikem;

V.   arvestades, et on tehtud teaduslikke edusamme, sealhulgas ka malaariat, leišmaniaasi ja aafrika trüpanosomiaasi põhjustavate parasiitide genoomi sekventeerimisel, kuid et edusamme ei ole uute toodete loomiseks kasutatud;

W.   arvestades, et WHO eelkvalifitseerimise projekt (WHO Prequalification Project) on uute hädavajalike ravimite hindamise ja hankimise oluline võrgustik;

X.   arvestades, et igal aastal sureb hinnanguliselt 1,5 miljonit alla viieaastast last vaktsiinidega ennetatavatesse haigustesse;

Y.   arvestades, et vaid üks ravimiettevõte on registreerinud kättesaadavaid soodushindadega ravimeid nõukogu 26. mai 2003. aasta määruse (EÜ) nr 953/2003 alusel teatud võtmeravimite kaubavahetuse Euroopa Liitu ümbersuunamise vältimise kohta(8); arvestades, et nimekirjas ei sisaldu tänapäeval vajalikud, kuid vaid kõrgete hindadega kättesaadavad uued ravimid;

Z.   arvestades, et kõik Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmesriigid, eriti geneeriliste ravimite tootjamaad, oleksid pidanud integreerima intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS) oma siseriiklikesse õigusaktidesse,

1.   tervitab komisjoni eespool nimetatud teatisi, kuid leiab, et nendes kirjeldatud lähenemist tuleks laiendada ka muudele tähelepanuta jäetud haigustele; rõhutab, et komisjoni meetmeid on võimalik laiendada ka muudele haigustele peale HIV/AIDSi, malaaria ja tuberkuloosi;

2.   nõuab tungivalt, et komisjon viiks HIV/AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise uue tegevusprogrammi poliitilised ettepanekud ellu, tagades asjakohased kavandamisotsused ja piisavad eelarveassigneeringud;

3.   rõhutab, et äärmiselt tähtis on tagada suurendatud ja küllaldased rahalised vahendid liikmesriikide poolt ning vahendid ELi välistegevuse ja arenguabi rahastamiseks, võttes arvesse, et juba üksnes HIV/AIDSi, malaaria ja tuberkuloosi vahendite puudujääk kasvab hinnangute kohaselt 2007. aastaks 11 500 miljoni EURini;

4.   kutsub komisjoni üles suhtuma HIV/AIDSi, tuberkuloosi, malaariasse ja muudesse haigustesse kui valdkondadevahelistesse küsimustesse järgmise finantsperspektiivi välisabi vahendites;

5.   toetab Euroopa Liidu Solidaarsusfondi asutamist (KOM(2005)0108), et reageerida ühiselt erinevat päritolu hädaolukordadele tõhusal ja koordineeritud viisil;

6.   tuletab meelde, et Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide (AKV riigid) tervishoiuteenused on 1990-ndatel aastatel suuresti kannatanud, eriti rõhuasetuse tõttu makromajanduslikele reformidele, mis põhjustas suuri eelarvekärpeid sotsiaalsektorites, nagu näiteks tervishoid;

7.   tuletab samuti meelde, et võlakontode tagasimaksed ja nendega seotud teenindus neelavad igal aastal peaaegu 40% sisemajanduse kogutoodangust vähemarenenud riikides, samal ajal kui hariduse ja tervishoiu eelarved on endiselt naeruväärsed;

8.   kutsub AKV riike täitma Euroopa Parlamendi seatud eesmärki eraldada 20% eelarvest tervishoiule;

9.   on veendunud, et vaesuse vähendamise strateegilised dokumendid tagavad, et vaesuse analüüs, mille põhjal need on koostatud, mõjutab tervishoiusektori töösuundi ja loob võimaluse tervishoiuplaanide ning -strateegiate ümberorienteerimiseks nendele tervishoiumeetmetele, mis kõige tõenäolisemalt vaesust vähendavad;

10.   rõhutab, et joogiveele ja toidule juurdepääs on rahva hea tervise oluline tingimus; nõuab seega tungivalt tervise transversaalset mõõdet ja elutingimuste parendamist, mis aitab kaasa elulootuse suurendamisele;

11.   kutsub arengumaid üles taastama riiklikke ja peamisi tervishoiusüsteeme ja -teenuseid ning ELi seda protsessi toetama, andes abi inimressursside, institutsionaalse suutlikkuse ja infrastruktuuride taastamiseks ning tugevdamiseks;

12.   usub, et investeeringud veevarustusse, kanalisatsiooni ja infrastruktuuri, samuti teadlikkuse tõstmine tervise, puhta vee, kanalisatsiooni ja hügieeni vahelistest seostest on kriitilise tähtsusega vee kaudu levivate haiguste (sealhulgas kopsupõletik, kõhulahtisus, malaaria) vastu võitlemisel ja tervishoiusüsteemide ellurakendamisel;

13.   nõuab, et komisjoni tegevusprogrammis sätestatud inimressursse käsitlevas dokumendis sisalduksid ka ettepanekud kiireloomulise tegevuse kohta arengumaade tervishoiutöötajate vähenemise peatamiseks, näiteks parem koolitus, paremad karjäärivõimalused, parem töötasu, maksusoodustused, turvalised töötingimused, koostöö haiguspõhiste algatustega, mestimiskokkulepped, vabatahtlik toetus ning parima tava ja tehnilise toetuse levitamine;

14.   rõhutab koordineerimise vajaduse tähtsust nii ELis kui ka ELi ja muude ülemaailmsete ning kohalike annetajate vahel, et tulemuste parandamiseks ühendada teadmised ja jagada tehnilist abi;

15.   tervitab komisjoni pühendumust tugevdada arengumaade teadusuuringute läbiviimise võimekust, kuid nõuab, et see laieneks kliinilistest uuringutest kaugemale teadusuuringute laiema kontseptsioonini, mis sisaldab kasutus- ja tervishoiusüsteemide alaseid teadusuuringuid sekkumiste efektiivsema, tõhusama ja säästvama rakendamise arendamiseks;

16.   rõhutab, et efektiivsete sekkumise, projektide ja programmide tagamiseks on vaja teadusuuringute ja nende rakendamise parimaid tavasid;

17.   märgib, et toimida tuleks sellisel viisil, et ravimeid jaotataks ja kasutataks resistentsuse piiramiseks;

18.   märgib, et malaaria-, tuberkuloosi- või retroviiruse vastase ravi katkemine Aasia tsunami katastroofi tõttu võis põhjustada palju surmajuhtumeid nimetatud katastroofipiirkonnas;

19.   tervitab Eurobaromeetri uuringutulemusi, mis näitavad ELi avalikkuse veendumust, et ELi abi võib AIDSi ja muude haiguste vastases võitluses ülimalt tõhus olla(9);

20.   rõhutab ravimitele juurdepääsu olulisust ning vajadust, et ravimitootjad teeksid oma tooted kättesaadavaks ja taskukohaseks ka vähese sissetulekuga riikides;

21.   rõhutab riigijuhtimise ja aruandekohustuse tähtsust ning kutsub komisjoni üles tagama asjassepuutuvate kogukondade ja kodanikuühiskonna tähenduslik kaasamine nimetatud protsessi, et tagada marginaliseeritud kogukondade murede ja kogemuste kajastamine tegevusraamistikes;

22.   palub komisjonil hinnata tegelikku mõju, mida avaldavad vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 953/2003 võetud meetmed ning kutsub ravimitööstusi üles tegema tooted peamistele ravimitele juurdepääsu parandamise eesmärgil diferentseeritud hindadega kättesaadavaks arengumaade inimestele ning tegema ettepanekut puudujäägi ilmnemisel täiendavate meetmete võtmiseks peamistele ravimitele erilise juurdepääsu võimaldamiseks;

23.   kutsub komisjoni üles kasutama EÜ sidusrühmade foorumit süstemaatilise ja korrapärase konsultatsioonimehhanismina kodanikuühiskonnaga ning HIV/AIDSist, malaariast ja tuberkuloosist puudutatud inimestega ning arengumaadest pärit kogukonnapõhiste organisatsioonide esindajatega;

24.   meenutab komisjonile esimese etapi arstiabi tähtsust naistele ning et tervishoiupoliitikas ja sellega seotud statistikas ning teadusuuringutes tuleks suurt tähelepanu pöörata naistele, lastele ja puuetega inimestele;

25.   tervitab komisjoni poolt tema tegevusprogrammis väljendatud toetust laiaulatuslikele ja tõenditel põhinevatele ennetusprogrammidele ning õhutab komisjoni toetama HIV/AIDSi ennetusprogramme, mis hõlmavad poliitilist juhtimist, käitumuslikke muutusi toetavat haridust, kahjustuste vähendamise programme, kaupade jaotamist, vabatahtlikku nõustamist ja testimist, ohutut verega varustamist, vastuvõtlikkuse vähendamise meetmeid suurema nakkusriskiga gruppide puhul ning sotsiaal- ja käitumisalaseid teadusuuringuid;

26.   rõhutab vajadust suurendatud investeeringute järele teadus- ja arendustegevuses HIVi ennetuseks vajalikesse uutesse tehnoloogiatesse, nagu näiteks vaktsiinid ja mikrobiotsiidid ning nõuab kohandatud ja taskukohaste pediaatriliste retroviirusevastaste ainesegude väljatöötamist 2,2 miljonile HIViga elavale lapsele koos diagnostika- ja jälgimisvahenditega, mis sobivad kokku laste vajaduste ja arengumaade oludega;

27.   nõuab tundivalt, et komisjon teadvustaks, et erinevad HIV-epideemiad nõuavad erilaadset lähenemist, olgu nendeks kas riigid, kus on üldine epideemia või riigid, kus on kontsentreeritud epideemia; ja nõuab suurema tähelepanu pööramist nakatumismudelitest arusaamisele igas erinevas kontekstis ning vastavat tegutsemist;

28.   nõuab vaesuse vähendamise poliitikas ning HIV/AIDSist ja muudest haigustest mõjutatud perekondade toetamisel eakate inimeste ning orbude ja muude ohustatud laste arvesse võtmist ning nende kaasamist ja osalemist programmide kavandamises ja rakendamises;

29.   nõuab tugevamat sidet seksuaal- ja reproduktiivtervise ning HIV/AIDSi programmide vahel ning piisavaid, kättesaadavaid ja taskukohaseid HIV/AIDSi ning seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud tarneid, sealhulgas meeste ja naiste kondoome ning sugulisel teel nakkavate haiguste diagnostikat ja ravimeid;

30.   on väga mures teadete pärast, et mõned Aafrika riikide valitsused võtavad retroviirusevastaste ja muude ravimite pealt käibe- või impordimaksu, mille tõttu on ei saa vaesed kogukonnad kõnealuseid ravimeid endale võimaldada; nõuab tungivalt, et komisjon seda uuriks ja julgustaks valitsusi selliseid makse kaotama;

31.   nõuab, et riigid, kus levib malaaria, võtaksid kiirendatud korras kasutusele Artemisinini-põhise kombineeritud teraapia, mida peetakse kõige tõhusamaks ravimeetodiks, kutsub annetajaid Artemisinini-põhise kombineeritud teraapia kasutamist rahastama ning Artemisinini-põhiste ravimite hankimist, eelkvalifitseerimist ja tootmist toetama;

32.   kutsub tööstust üles tootma putukatõrjevahendiga töödeldud võrke, eriti kauakestvaid putukavõrke, nõuab programme putukatõrjevahendiga töödeldud võrkudega kaetuse kiireks suurendamiseks, malaarianähtude äratundmise alaseks koolituseks, seiskuva vee allikate eemaldamiseks ning esmase etapi arstiteenuste pakkujate varustamiseks ravimite ja usaldusväärsete kiirete diagnostiliste testidega ning programme riigi poolt juhitava partnerluse tugevdamiseks eesmärgiga koordineerida suurendamist ning kõrvaldadada rakendamise kitsaskohad;

33.   leiab, et leišmaniaasi diagnoosimiseks on vaja lihtsaid ja tõhusaid diagnostilisi teste, mis sobiksid nappide vahenditega riikidele, märgib, et uute raviviiside väljatöötamise alane uurimis- ja arendustegevus on alarahastatud ja et alternatiivsed ravimid on olemas, kuid nad on kallid ja neid on raske manustada; nõuab paljutõotavate ravimite nagu paromomütsiin ja miltefosiin kiiret registreerimist;

34.   võtab teadmiseks tähelepanuta jäetud haiguste ravimite alase algatuse ja troopikahaiguste alaste teadusuuringute ja koolituse eriprogrammi tegevuse aafrika trüpanosomiaasi vastase ravi väljatöötamisel ning rõhutab pakilist vajadust Nifurtimoxi ohutuse ja efektiivsuse hindamise ning uute, lihtsalt kasutatavate ja täpsete diagnostiliste testide väljatöötamise järele;

35.   nõuab suuremaid jõupingutusi Chagasi tõve ennetamiseks, kaasates sihtelanikkonda haiguse leviku tõkestamisse, milleks eraldatakse inimeste ja loomade eluruumid ja kasutatakse vektorite hävitamiseks insektitsiide;

36.   tervitab WHO ülemaailmset programmi nende piirkondade kindlakstegemiseks, kus filariaas on endeemiline ning ohustatud elanikkonnale igal aastal ühekordse ravimidoosi manustamiseks vähemalt viie aasta jooksul;

37.   on veendunud, et ohutute ja efektiivsete ravimite tarnimisest on palju kasu; et nakkuste kontrollimine või kaotamine annetatud ravimite iga-aastase või kahe aasta järel toimuva manustamise teel maksab ligikaudu 0,20 EURi ühe ravialuse inimese kohta;

38.   nõuab ÜRO aastatuhande projektis (2005) määratletud "kiirete võitude" rakendamist, sealhulgas korrapärast iga-aastast skistosomiaasi vastast ravi;

39.   palub, et EL võtaks konkreetseid meetmed vaesuse vastu võitlemiseks ning kooskõla tagamiseks oma kaubanduspoliitika, samuti arengukoostööalase ja põllumajanduspoliitika vahel eesmärgiga hoida ära mis tahes otsene või kaudne negatiivne mõju arengumaade majandusele;

40.   nõuab vaimsete ja neuroloogiliste haiguste ning häirete, eriti unipolaarse depressiooni ja epilepsia all kannatajate toetamise uut esiletoomist;

41.   usub, et tervishoiuteenused, millega on võimalik diagnoosida, hallata ja ravida selliseid haigusi nagu diabeet, päästaksid palju elusid ning vähendaksid invaliidsust ja amputeerimisi; eriti tuleb laiendada ja teha taskukohaseks juurdepääs insuliinile ja 2. tüübi ravimitele;

42.   kutsub komisjoni üles toetama programme osteetriliste fistulite ennetuseks ja raviks ning haigestunud naiste ja tüdrukute raviks;

43.   nõuab algatusi kiirendatud kohaliku juurdepääsu võimaldamiseks asjakohasele diagnostikale ning ohututele vere kogumise meetoditele, millega kaasneb koolitus ja infrastruktuur tervise võtmeparameetrite jälgimiseks ning rõhutab, et kõikide immuniseerimisprogrammide puhul on oluline tagada korduvkasutust vältiva meditsiinitehnoloogia kohustuslikkus;

44.   kutsub komisjoni üles toetama riiklike ja rahvusvaheliste tubaka piiramise programmide tugevdamist;

45.   on veendunud, et uuenduste osas ja suutlikkuse suurendamisel on võtmetähtsus avaliku ja erasektori partnerlusel, nagu näiteks malaariavastase võitluse alane partnerlus, ülemaailmne tuberkuloosiravimite arendamise liit, rahvusvaheline AIDSi vaktsiinialgatus, rahvusvaheline mikrobiotsiidide alane partnerlus, ülemaailmse vaktsiinide ja immuunsuse liidu vaktsiinifond, malaariaravimite mittetulunduslik organisatsioon, tähelepanuta jäetud haiguste ravimite alane algatus ning Ülemaailmse Tervise Instituut (Institute for One World Health) koos troopikahaiguste alaste teadusuuringute ja koolituse eriprogrammiga;

46.   avaldab kahetsust elujõuliste turgude puudusest tingitud vähese teadus- ja arendustegevuse üle peaaegu eranditult ainult arengumaade vaest elanikkonda puudutavate haiguste alal ja rõhutab, et seda olukorda tuleb rahvusvaheliste jõupingutuste abil parandada;

47.   nõuab, et seitsmendas teadusuuringute raamprogrammis viidataks konkreetselt arengumaade kodanikke mõjutavate haiguste alastele teadusuuringutele ja nähtaks selleks ette rahalised vahendid;

48.   julgustab komisjoni nüüdsest peale uurima viise konkreetsete sammude astumiseks seoses olemasolevate ja kavandatavate temaatiliste eelarveridade pandlikkusega ning menetluste lihtsustamisega, et parendada ühenduse poliitika, teenuste ja programmide sünergiat ja kooskõla võitluses kolme asjassepuutuva haiguse vastu;

49.   palub komisjonil teha koostööd WHOga, sealhulgas läbi troopikahaiguste alaste teadusuuringute ja koolituse eriprogrammi ning vaktsiinidealaste teadusuuringute algatuse, et koostada põhiline teadus- ja arendustegevuse ajakava arengumaade vajaduste ja prioriteetide sõnastamiseks;

50.   usub, et ravimite revisjon ja registreerimine peaks kuuluma haigusendeemiliste riikide prioriteetide juurde koos erimenetlustega tähelepanuta jäetud haiguste ravimite riskiastme ja saadava kasu suhte paremaks hindamiseks;

51.   nõuab arengumaades praktiseerivate meditsiinitöötajate töötingimuste parandamist, sobiva meditsiinitehnika hankimist ja tehnoloogiasiiret; nõuab Euroopa arstide arenguriikidesse ja vastupidi toimuva siirdumise alaste vahetusprogrammide arvu suurenemist;

52.   kutsub komisjoni üles toetama teadusuuringute integreeritud projekte, mis hõlmaksid tervet protsessi alates kemikaalide kindlakstegemisest kuni neist kõige efektiivsema turuletoomiseni;

53.   nõuab Euroopa ja arengumaade kliiniliste katsetuste partnerluse tegevuse laiendamist muude tähelepanuta jäetud haiguste ja kliinilise arendustöö muude faaside hõlmamiseks (faas I ja faas IV);

54.   nõuab eetiliste teadusuuringute rahvusvaheliste standardite – sellised, mis töötati välja Helsingi deklaratsiooniga – kohaldamist kõikides riikides;

55.   nõuab vaesusega seotud haiguste alast koostööd ravimitööstusega, luues nimetatud haiguste alase teadus- ja arendustegevuse kohta tehtud raamotsuse ettepanekus investeerimissoodustused, sealhulgas uuringuplaanide alane abi, tasumisest vabastamine, maksu ümberarvutused, subsiidiumid, innovatsiooniauhinnad, eelkvalifitseerimise alane abi, ettemaksuga ostulepingud ning ravimite patendiõiguste osaline üleandmine; nõuab samuti vajadustepõhist lähenemist;

56.   rõhutab, et haridus ja pereplaneerimine on sama olulised nagu tõhusate ravimitega varustamine;

57.   nõuab ravimitööstuse kohustamist või ravimitööstusele soodustuste andmist teatud kasumiprotsendi reinvesteerimiseks tähelepanuta jäetud haiguste alasesse teadus- ja arendustegevusse kas otseselt või avalike programmide kaudu;

58.   nõuab tungivalt, et WHO intellektuaalomandi, innovatsiooni- ja tervisekomisjoni kontekstis sõlmitaks uus ülemaailmne meditsiinilist teadus- ja arendustegevust käsitlev leping, mis sisaldaks teadus- ja arendustegevuse toetamise miinimumkohustusi, prioriteetide määramise mehhanisme ning kaubeldava krediidi süsteemi kaalutlust teatud projektidesse investeerimiseks;

59.   on veendunud, et kohaliku teadus- ja arendustegevuse ning tootmise suutlikkuse suurendamist tuleks tehnosiirde ja tehnoloogia jagamisega edendada arengupoliitika abil;

60.   tervitab komisjoni tegevusprogrammis väljendatud toetust WHO eelkvalifitseerimise projektile ja kutsub komisjoni üles tegema koostööd WHOga, et tugevdada ja laiendada oma pädevust projekti funktsioonide elluviimiseks;

61.   kustub komisjoni ja liikmesriike üles aktiivselt toetama Doha deklaratsiooni rakendamist ja olema vastu WTO liikmesriikide poolt võetavatele mis tahes meetmetele, mis kahjustavad intellektuaalomandi ja rahvatervise deklaratsioonis vastu võetud üksmeelseid kohustusi, seda eriti piirkondlike vabakaubanduskokkulepete raamistikus intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu "TRIPS plus" punkte puudutavate läbirääkimiste teel;

62.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Maailma Terviseorganisatsioonile ja AKV-ELi parlamentaarsele ühisassambleele.

(1) EÜT C 87 E , 11.4.2002, lk 244. (2) ELT C 39 E, 13.2.2004, lk 58. (3) ELT C 76 E, 25.3.2004, lk 441. (4) Üleskutse kuulutati välja UNFPA, UNAIDSi ja Family Care Internationali kõrgetasemelisel kohtumisel New Yorgis 7. juunil 2004. (5) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0077. (6) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0115. (7) WHO ja UNAIDSi 2004. aasta detsembri arenguaruanne "3 by 5" (retroviirusevastase ravi võimaldamiseks kolmele miljonile arengumaade inimesele 2005. aastaks). (8) ELT L 135, 3.6.2003, lk 5. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1876/2004 (ELT L 326, 29.10.2004, lk 22). (9) Eurobaromeetri eriuuring 222 suhtumise kohta arenguabisse, veebruar 2005.