Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta (16056/5/2004 – C6-0221/2005 – 2003/0189A(COD))

P6_TA(2005)0400 A6-0301/2005

(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (16056/5/2004 – C6-0221/2005)(1);

–   võttes arvesse esimese lugemise seisukohta(2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2003)0492)(3) küsimuses;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 62;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni soovitust teisele lugemisele (A6-0301/2005),

1.   kiidab ühise seisukoha muudetud kujul heaks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud teisel lugemisel 26. oktoobril 2005 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2005 teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1 ning selle artiklit 95 seoses käesoleva määruse artiklitega 7, 8 ja 9,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust(4),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(5)

ning arvestades järgmist:

(1)  Kuues ühenduse keskkonnaalane tegevusprogramm(6) määratleb kliimamuutused prioriteetse tegevusvaldkonnana. Kõnealuses programmis tõdetakse, et ühendus on kohustunud vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid perioodil 2008–2012 võrreldes 1990. aasta tasemega 8% ja pikemas perspektiivis tuleb kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada võrreldes 1990. aasta tasemega ligikaudu 70%.

(2)  Nõukogu 15. detsembri 1993. aasta otsusega 94/69/EÜ (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni sõlmimise kohta)(7) heakskiidetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni lõppeesmärk on saavutada kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumine atmosfääris tasemeni, mis võimaldab vältida inimtegevusest tulenevaid ohtlikke kliimasüsteemi häireid.

(3)  Nõukogu 25. aprilli 2002. aasta otsus 2002/358/EÜ, mis käsitleb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli heakskiitmist Euroopa Ühenduse nimel ja sellega võetavate ühiste kohustuste täitmist(8), kohustab ühendust ja selle liikmesriike vähendama aastatel 2008–2012 Kyoto protokolli A lisas loetletud kasvuhoonegaaside inimtekkeliste heitkoguste koguhulka võrreldes 1990. aasta tasemega 8%.

(4)  Otsuse 2002/358/EÜ II lisas kehtestatakse liikmesriikidele erinevad vähendamise eesmärgid. Seetõttu tuleb liikmesriikidel võtta individuaalseid meetmeid. Igale liikmesriigile peab jääma seepärast ka võimalus võtta või säilitada siseriikliku vähendamise eesmärgi saavutamiseks piisavaid meetmeid.

(5)  Kyoto protokolli ja käesoleva määrusega reguleeritud fluoritud kasvuhoonegaasid on tugevad kasvuhoonegaasid, millest mõned on kuni 23 900 korda kahjulikumad kui CO2, või säilivad atmosfääris kuni 50 000 aastat.

(6)  Tuleks sätestada meetmed fluoritud kasvuhoonegaaside heitkoguste vältimiseks ja minimeerimiseks, ilma et need piiraks järgmiste direktiivide kohaldamist: nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiiv 75/442/EMÜ jäätmete kohta,(9) nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiiv 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta,(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiiv 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta(11) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2002/96/EÜ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta(12).

(7)  Käesoleva määruse peamine eesmärk on vähendada Kyoto protokolliga hõlmatud fluoritud kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja kaitsta sel viisil keskkonda; õiguslik alus on seetõttu asutamislepingu artikli 175 lõige1.

(8)  Siiski on asutamislepingu artikli 95 alusel asjakohane võtta ühenduse tasandil meetmeid, et ühtlustada fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamise ning fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete ja seadmete turustamise ja märgistamise nõudeid. Fluoritud kasvuhoonegaaside teatavate rakenduste turustamise ja kasutamise piiranguid peetakse vajalikuks, kui kasutuskõlblikud asendusained on kättesaadavad ning kui fluoritud gaaside piiramine ja kokkukogumine ei ole teostatav. Seoses sellega tuleb ühtlasi arvesse võtta teatavate tööstusharude vabatahtlikke algatusi ja seda, et asendusainete väljatöötamine jätkub.

(9)  Käesoleva määruse kohaldamine ja jõustamine peaks ergutama tehnoloogilisi uuendusi alternatiivsete tehnoloogiate pideva väljatöötamise ja olemasolevatele keskkonnasõbralikumatele tehnoloogiatele ülemineku kaudu.

(10)  Käesolev määrus ei tohiks takistada liikmesriikidel säilitada või kasutusele võtta rangemaid kaitsemeetmeid. Liikmesriikides seoses seal teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside piiramiseks sisse seatud tavadega tekkinud erinevused nõuavad, et liikmesriikidel oleks see võimalik. See on vajalik, et täita asutamislepingu sätteid, mis näevad ette keskkonnakaitse kõrge taseme, nagu määratletud artikli 174 lõikes 2 ja artikli 95 lõikes 3, ning et võimaldada liikmesriikidele rakendada oma fluoritud kasvuhoonegaaside vähendamise plaane vastavalt Kyoto protokollile.

(11)  II lisas loetletud fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete ja seadmete turuleviimine kahjustab ühenduse ja selle liikmesriikide eesmärke ning kohustusi, mis nad on seadnud ja võtnud seoses kliimamuutustega; seetõttu tuleb selliste toodete ja seadmete turuleviimist piirata. See võib kehtida ka teiste fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate rakenduste suhtes ja seetõttu tuleks üle vaadata II lisa täiendamise vajadus, võttes arvesse keskkonnatulu, tehnilist teostatavust ja kulutasuvust.

(12)   Et aidata ühendusel ja selle liikmesriikidel täita kohustusi, mille nad on võtnud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni, Kyoto protokolli ja otsuse 2002/358/EÜ alusel, tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... direktiiv 2005/......../EÜ, mis käsitleb mootorsõidukite kliimaseadmetest pärit heitkoguseid ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ(13) ja käesolev määrus, mis mõlemad soodustavad kasvuhoonegaaside heitkoguste vältimist ja minimeerimist, vastu võtta ja avaldada Euroopa Liidu Teatajas üheaegselt.

(13)  Tuleks sätestada käesoleva määruse sätete järelevalve, hindamine ja läbivaatamine.

(14)  Liikmesriigid peaks kehtestama eeskirjad sanktsioonide kohta käesoleva määruse sätete rikkumiste eest ja tagama nende eeskirjade rakendamise. Need sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(15)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtetest.

(16)  Kuna selleks, et kaitsta keskkonda ja tagada siseturu toimimine, ei saa käesoleva määruse eesmärke, milleks on teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside piiramine ja selliste gaaside kohta teabe andmine ning teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete ja seadmete kasutamise ja turuleviimise järelevalve, liikmesriigid tegutsedes piisaval määral saavutada, ning need on käesoleva määruse ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt piirdub käesolev määrus üksnes nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikuga.

(17)  Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused(14) kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesoleva määruse eesmärk on vältida ja vähendada Kyoto protokolliga hõlmatud fluoritud kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Käesolevat määrust kohaldatakse kõnealuse protokolli A lisas loetletud fluoritud kasvuhoonegaaside suhtes. Käesoleva määruse I lisas loetletakse käesoleva määrusega praegu hõlmatud fluoritud kasvuhoonegaasid koos nende globaalset soojenemist põhjustava potentsiaaliga. Pidades silmas Kyoto protokolli artikli 5 lõikega 3 ettenähtud muudatusi, mille ühendus ja selle liikmesriigid on heaks kiitnud, võib I lisa läbi vaadata ja seda vajadusel ajakohastada.

Käesolev määrus ei tohi takistada liikmesriikidel säilitada või kasutusele võtta rangemaid kaitsemeetmeid.

Käesolev määrus käsitleb I lisas loetletud fluoritud kasvuhoonegaaside piiramist, kasutamist, kokkukogumist ja hävitamist; kõnealuseid gaase sisaldavate toodete või seadmete märgistamist ja kõrvaldamist; kõnealuste gaaside kohta teabe esitamist; artiklis 8 osutatud kasutusvõimaluste kontrollimist ning artiklis 9 ja II lisas osutatud toodete ja seadmete turuleviimise keelamist; ning käesoleva määrusega ettenähtud tegevustesse kaasatud töötajate ja ettevõtete koolitamist ja sertifitseerimist.

Käesoleva määruse kohaldamine ei piira direktiivide 75/442/EMÜ, 96/61/EÜ, 2000/53/EÜ ning 2002/96/EÜ kohaldamist.

Artikkel 2

Mõisted

Artikkel 3

Piiramine

1.  I lisas loetletud fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate järgmiste paiksete rakenduste– jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade ja kontuuride, samuti tuletõrjesüsteemide – käitajad, võtavad kõik meetmed, mis on tehniliselt teostatavad ega tekita ebaproportsionaalseid kulutusi, et:

2.  Lõikes 1 osutatud rakenduste käitajad tagavad, et sertifitseeritud töötajad, kes vastavad artikli 5 nõuetele, kontrollivad rakenduste lekkekindlust järgmise ajakava kohaselt:

Pärast lekke kõrvaldamist kontrollitakse rakenduste lekkekindlust ühe kuu jooksul veendumaks, et parandustööd on olnud tõhusad.

Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab "lekkekindluse kontrollimine" seda, et seadet või süsteemi kontrollitakse seoses lekkeohuga, kasutades otseseid mõõtmismeetodeid ning keskendudes süsteemi nendele osadele, milles lekkimise oht on tõenäoline, või kasutades kaudseid mõõtmismeetodeid ning keskendudes süsteemis sisalduva fluoritud kasvuhoonegaasi kogusele.

3.  Lõikes 1 osutatud, 300 kg või rohkem fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate rakenduste käitajad võtavad kasutusele lekke tuvastamise süsteemid. Kõnealuseid lekke tuvastamise süsteeme kontrollitakse vähemalt kord iga 12 kuu järel, et tagada nende nõuetekohane toimimine. Kui tuletõrjesüsteemid on paigaldatud enne ...(19), tuleb lekke tuvastamise süsteemid paigaldada hiljemalt ...(20)*, kui sellega ei seata ohtu ohutust ega kindlustuskatet.

4.  Kui nõuetekohaselt toimiv asjakohane lekke tuvastamise süsteem on kasutusele võetud, võib lõike 2 punktide b ja c alusel nõutavate kontrollimeetmete sagedust poole võrra vähendada.

5.  Kui tuletõrjesüsteemide puhul on kasutusel ISO standardile 14520 vastav kontrollikord, võib kõnealuseid kontrolle käsitada käesoleva määruse nõuetele vastavatena, tingimusel et need viiakse läbi vähemalt sama sagedusega.

6.  Lõikes 1 osutatud, 3 kg või rohkem fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate rakenduste käitajad registreerivad rakendustes kasutatavate fluoritud kasvuhoonegaaside koguse ja laadi, mis tahes lisatud kogused ning hooldus- ja teenindustöö ja lõpliku hävitamise jooksul kokku kogutud kogused. Käitajad registreerivad samuti muu asjakohase teabe, sealhulgas hooldus- või teenindustöid osutanud äriühingu või tehniku andmed; samuti registreeritakse lõigete 2, 3 ja 4 kohaste kontrollide tegemise kuupäevad ja kontrollide tulemused. Registreeritud andmed tehakse taotluse korral kättesaadavaks pädevale asutusele ja komisjonile.

7.  Komisjon kehtestab hiljemalt…(21), vastavalt artikli 13 lõikes 2 osutatud korrale, standarditud lekkekindluse kontrolli nõuded iga käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rakenduse jaoks.

Artikkel 4

Kokkukogumine

1.  Järgmist tüüpi paiksete seadmete omanikud peavad võtma kasutusele korra, mille kohaselt sertifitseeritud töötajad, kes vastavad artikli 5 nõuetele, koguvad kokku fluoritud kasvuhoonegaasid, et tagada nende ringlussevõtt, taastamine või hävitamine:

2.  Kui kasvuhoonegaasi sisaldava korduvtäidetava või ühekordselt täidetava mahuti kasutusiga on lõppenud, vastutab mahutit veo või säilitamise eesmärgil hoidev isik selle eest, et kehtestataks kord mahutis sisalduvate mis tahes jääkgaaside nõuetekohaseks kokkukogumiseks, et tagada selliste gaaside ringlussevõtt, taastamine või hävitamine.

3.  Kasvuhoonegaasid, mis sisalduvad muudes toodetes ja seadmetes, sealhulgas liikuvates seadmetes (välja arvatud sõjalistes operatsioonides kasutatavad seadmed), kogutakse asjakohase kvalifikatsiooniga töötajate poolt kokku, et tagada kõnealuste gaaside ringlussevõtt, taastamine või hävitamine, kui selline kokkukogumine on tehniliselt teostatav ega tekita ebaproportsionaalseid kulutusi.

4.  Liikmesriigid soodustavad kokkukogutud fluoritud kasvuhoonegaaside piiriülest transporti hävitamiseks või tagasinõudmiseks Euroopa Liidus, võimaldades sihtliikmesriigi pädeval asutusel anda fluoritud kasvuhoonegaase taastavatele rajatistele eelnõusolekuid. Eelnõusolekud võivad olla ajaliselt piiratud ning liikmesriikide pädevad asutused võivad neid igal ajal tühistada.

5.  Fluoritud kasvuhoonegaaside lõigete 1−3 kohane kokkukogumine nende ringlussevõtu, taastamise või hävitamise eesmärgil viiakse läbi enne kõnealuse varustuse lõplikku kõrvaldamist ning vajadusel teenindus- ja hooldustööde käigus.

Artikkel 5

Koolitus ja sertifitseerimine

1.  Võttes aluseks liikmesriikidelt saadud teabe ja asjaomastelt sektoritelt saadud ettepanekud, kehtestab komisjon hiljemalt…(22) artikli 13 lõikes 2 osutatud korras miinimumnõuded ja tingimused vastastikuseks tunnustamiseks käesolevas määruses käsitletavate seadmete paigaldamise või hooldusega, samuti artiklites 3 ja 4 ettenähtud tegevustega seonduvate seadmete teenindustööde või kontrolliga seotud asjakohaste äriühingute ja nende töötajate koolitusprogrammide ja sertifitseerimise jaoks.

2.  Hiljemalt ….(23) kehtestavad liikmesriigid oma koolitus- ja sertifitseerimisnõuded või kohandavad neid, võttes aluseks lõikes 1 osutatud miinimumnõuded. Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma koolitus- ja sertifitseerimisprogrammidest. Liikmesriigid tunnustavad teises liikmesriigis väljastatud sertifikaate ning ei piira teenuste osutamise vabadust ega asutamisvabadust põhjustel, mis on seotud teises liikmesriigis väljastatud sertifikaatidega.

3.  Asjakohase rakenduse käitaja tagab, et asjaomased töötajad on saanud lõikes 2 osutatud vajaliku sertifitseerimise, mis tõendab, et töötaja tunneb piisavalt hästi kohaldatavaid eeskirju ja norme ning et tal on vajalik pädevus fluoritud kasvuhoonegaaside heitkoguste vältimiseks ja kokkukogumiseks ning teatavat tüüpi ja suurusega seadmete ohutuks käsitsemiseks.

4.  Liikmesriigid tagavad hiljemalt ….(24)*, et artiklites 3 ja 4 osutatud tegevustega seotud äriühingud võtavad fluoritud kasvuhoonegaaside tarned vastu üksnes juhul, kui nende asjakohastel töötajatel on käesoleva artikli lõikes 2 osutatud sertifikaadid.

5.  Komisjon määrab artikli 13 lõikes 2 osutatud korras hiljemalt …(25)** kindlaks käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teatise vormi.

Artikkel 6

Aruandlus

1.  Iga fluoritud kasvuhoonegaaside tootja, importija ja eksportija teatab komisjonile ning asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele iga aasta 31. märtsiks alates käesoleva määruse jõustumisele järgnevast kalendriaastast järgmised andmed eelmise kalendriaasta kohta:

a)  Iga tootja, kelle fluoritud kasvuhoonegaaside toodang aastas ületab ühe tonni, teatab:

b)  Iga importija, kelle fluoritud kasvuhoonegaaside import aastas ületab ühe tonni, sealhulgas mis tahes tootja, kes tegutseb ka importijana, teatab:

c)  Iga eksportija, kelle fluoritud kasvuhoonegaaside eksport aastas ületab ühe tonni, sealhulgas mis tahes tootja, kes tegutseb ka eksportijana, teatab:

Iga sellise paikse rakenduse omanik, millele on osutatud artikli 3 lõike 2 punktides b ja c, hangib asjaomaselt pädevalt asutuselt iga paigaldatud süsteemi jaoks registreerimisnumbri.

2.  Pädevad asutused vaatavad iga kahe aasta järel läbi artikli 3 lõikes 6 viidatud andmete representatiivse valimi kõigi artikli 3 lõike 2 punktides b ja c viidatud kategooriate kohta ning esitavad komisjonile hinnangulised heitkogused.

3.  Komisjon kehtestab vastavalt artikli 13 lõikes 2 osutatud menetlusele käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud aruannete vormi hiljemalt….(26).

4.  Komisjon võtab asjakohased meetmed esitatud teabe konfidentsiaalsuse kaitseks.

5.  Liikmesriigid kehtestavad käesolevas määruses osutatud asjakohaste sektorite jaoks aruandlussüsteemi, mille eesmärk on saada heitkoguste kohta võimalikult palju andmeid.

Artikkel 7

Märgistus

1.  Piiramata ohtlike ainete ja valmististe märgistamist käsitlevate nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ(27) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/45/EÜ(28) kohaldamist, ei viida turule lõikes 2 loetletud tooteid ja seadmeid, mis sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaase, kui fluoritud kasvuhoonegaasi keemilist nimetust ei ole kindlaks tehtud tööstuskaupade tunnustatud nomenklatuuri märgistuse põhjal. Märgistus on selge viitega sellele, et toode või seade sisaldab fluoritud kasvuhoonegaase, ning märkega nende globaalset soojenemist põhjustava potentsiaali kohta ja see märgitakse selgesti ja kustumatult tootele või seadmele. Viide paigaldatakse toote või seadme väliskülje esi- või ülaosale selgelt nähtavalt ja varjamatult. Kui viide ei ole paigaldatud toote või seadme sellele osale, mis sisaldab fluoritud kasvuhoonegaasi, või kui sellele ei ole selgesti osutatud fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete või seadmete täitmise või selliste gaaside kokkukogumise eest vastutavates teeninduspunktides, paigaldatakse teine viide nendesse teeninduspunktidesse või sellele osale. Hermeetiliselt suletud süsteemid peavad olema vastavalt märgistatud.

2.  Lõiget 1 kohaldatakse järgmist tüüpi toodete ja seadmete suhtes:

3.  Komisjon kehtestab artikli 13 lõikes 2 osutatud korras kasutatava etiketi vormi.

Artikkel 8

Kasutamise järelevalve

1.  Väävelheksafluoriidi või selle valmististe kasutamine magneesiumsurvevalus keelatakse alates 1. jaanuarist 2008, välja arvatud juhul, kui kasutatava väävelheksafluoriidi kogus on alla 850 kg aastas.

2.  Väävelheksafluoriidi või selle valmististe kasutamine sõidukirehvide täitmisel keelatakse alates…(29).

Artikkel 9

Turuleviimine

1.  Selliste toodete ja seadmete turuleviimine, mis sisaldavad II lisas loetletud fluoritud kasvuhoonegaase või mille toimimiseks on vaja selliseid gaase, keelatakse vastavalt kõnealusele lisale.

2.  Lõiget 1 ei kohaldata toodete ja seadmete suhtes, mille puhul näidatakse, et need on toodetud enne asjakohase turuleviimise keelu jõustumise kuupäeva.

Artikkel 10

Register

1.  Komisjon tagab artiklis 13 viidatud komitee abiga, et hiljemalt ... (30)* luuakse register teabega iga liikmesriigi turupiirangutest ja kavandatavatest turupiirangutest toodetele ja seadmetele, mis sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaase või mille toimimiseks on kõnealuseid gaase vaja.

2.  Liikmesriigid tagavad, et kogu teave selliste turupiirangute kohta edastatakse komisjonile vastavalt asutamislepingu artiklile 176, et register toimiks ühtse lähtepunktina liikmesriikide nõuete suhtes käesoleva määruse artikli 9 alusel. Komisjon kehtestab teavitamise viisi vastavalt artikli 13 lõikes 2 viidatud menetlusele.

3.  Registris sisalduv teave tehakse avalikkusele kergesti kättesaadavaks ühtses dokumendis, mis toob välja igas liikmesriigis kehtivad turupiirangud.

Artikkel 11

Ülevaatamine

1.  Komisjon vaatab käesoleva määruse üle, võttes aluseks sõidukite kliimaseadmetes (v.a nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiivis 70/156/EMÜ liikmesriikide mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta(31) osutatud mootorsõidukitele paigaldatud kliimaseadmed) ning jahutussüsteemides kasutatavate fluoritud kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramisel või selliste gaaside asendamisel saavutatud edusammud, ning avaldab aruande hiljemalt 31. detsembriks 2007. 31. detsembriks 2008 esitab komisjon samuti seadusandlikud ettepanekud artikli 3 sätete rakendamiseks sõidukite kliimaseadmete (v.a direktiivis 70/156/EMÜ osutatud mootorsõidukitele paigaldatud kliimaseadmed) ning jahutussüsteemide suhtes.

2.  Komisjon avaldab hiljemalt …(32) aruande käesoleva määruse rakendamisel saadud kogemuste kohta. Aruandes eelkõige:

3.  Vajadusel esitab komisjon vajalikud ettepanekud käesoleva määruse sätete ülevaatamiseks.

Artikkel 12

Asendusainete evitamine

1.  Ilma et see piiraks asutamislepingu, eelkõige selle artikli 87 kohaldamist, soodustavad liikmesriigid selliste seadmete turuleviimist, milles kõrge globaalse soojenemise potentsiaaliga gaaside asemel kasutatakse asendusaineid, võttes arvesse energiatõhususe eeliseid, mida teatud gaasid mõnede rakenduste puhul, nagu näiteks isolatsioon, võimaldavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõikidest meetmetest, millega kehtestatakse täiendavaid keelde lisaks käesoleva määruse artiklist 9 tulenevale keelule.

2.  Lõiget 1 kohaldatakse järgmist liiki toodetele ja seadmetele:

Artikkel 13

Komitee

1.  Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 2037/2000 artikli 18 kohaselt asutatud komitee.

2.  Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, järgides kõnealuse otsuse artikli 8 sätteid.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3.  Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 14

Sanktsioonid

1.  Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad sanktsioonide kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed selliste eeskirjade rakendamise tagamiseks. Sätestatavad sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni sanktsioone käsitlevatest eeskirjadest hiljemalt …(33) ning samuti teatavad nad komisjonile viivitamata kõikidest neid eeskirju mõjutavatest hilisematest muudatustest.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kaksteist kuud pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

1. osa

Artikli 2 lõikes 1 osutatud fluoritud kasvuhoonegaasid

2. osa

Valmistise globaalset soojenemist põhjustava potentsiaali (GWP) arvutamise meetod

Valmistise GWP on kaalutud keskmine, mis saadakse iga üksikaine massiosa ja tema GWP korrutiste summeerimisel.

Σ (aine X% × GWP) + (aine Y% × GWP) + ….. (aine N% × GWP),

kus % on massiosa, mille lubatud hälve on +/–1%.

Näiteks: valemit kohaldatakse gaaside teoreetilise segu suhtes, mis koosneb järgmistest ainetest: 23% HFC-32; 25% HFC-125 ja 52% HFC-134a;

Σ (23% × 550) + (25% × 3400) + (52% × 1300)

⇒ GWP kokku = 1652,5

II LISA

Artikli 9 kohased turuleviimise keelud

(1) ELT C 183 E, 26.7.2005, lk 1. (2) ELT C 103 E, 29.4.2004, lk 600. (3) ELTs seni veel avaldamata. (4) ELT C 108, 30.4.2004, lk 62. (5) Euroopa Parlamendi 31. märtsi 2004. aasta seisukoht (ELT C 103 E, 29.4.2004, lk 600), nõukogu 21. juuni 2005. aasta ühine seisukoht (ELT C 183 E, 26.7.2005, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2005. aasta seisukoht. (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsus nr 1600/2002/EÜ, millega võetakse vastu kuues keskkonnaalane tegevusprogramm (EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1). (7) EÜT L 33, 7.2.1994, lk 11. (8) EÜT L 130, 15.5.2002, lk 1. (9) EÜT L 194, 25.7.1975, lk 39. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1). (10) EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003. (11) EÜT L 269, 21.10.2000, lk 34. Direktiivi on muudetud komisjoni otsusega 2002/525/EÜ (EÜT L 170, 29.6.2002, lk 81). (12) ELT L 37, 13.2.2003, lk 24. Direktiivi on muudetud direktiiviga 2003/108/EÜ (ELT L 345, 31.12.2003, lk 106). (13) * ELT L ... (14) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. (15) EÜT L 244, 29.9.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2077/2004 (ELT L 359, 4.12.2004, lk 28). (16) IPCC Third Assessment Climate Change 2001. Valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertrühma aruanne (http://www.ipcc.ch/pub/reports.htm). (17) Valmististes sisalduvate mittefluoritud kasvuhoonegaaside GWP arvutamisel kohaldatakse valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertrühma esimeses hinnanguaruandes avaldatud väärtusi, vt. Climate Change, The IPCC Scientific Assessment, J.T. Houghton, G.J. Jenkins, J.J. Ephraums (ed.), Cambridge University Press, Cambridge (UK) 1990. (18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/48/EÜ, millega kolmeteistkümnendat korda muudetakse direktiivi 76/769/EMÜ liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega (EÜT L 331, 21.12.1994, lk 7). (19) * Käesoleva määruse jõustumise kuupäeva. (20) ** Kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva. (21) * Käesoleva määruse jõustumise kuupäevaks. (22) * Käesoleva määruse jõustumise kuupäevaks. (23) * Üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva. (24) ** Kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva. (25) *** Käesoleva määruse jõustumise kuupäevaks. (26) * Käesoleva määruse jõustumise kuupäevaks. (27) Nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiiv 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT 196, 16.8.1967, lk 1). Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2004/73/EÜ (ELT L 152, 30.4.2004, lk 1). (28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 1999. aasta direktiiv 1999/45/EÜ ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 200, 30.7.1999, lk 1). Direktiivi on viimati muudetud nõukogu direktiiviga 2004/66/EÜ (ELT L 168, 1.5.2004, lk 35). (29) * Käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. (30) ** Üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva. (31) EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2004/104/EÜ (ELT L 337, 13.11.2004, lk 13). (32) * Neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva. (33) * Üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb mootorsõidukite kliimaseadmetest pärit heitkoguseid ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ (16182/4/2004 – C6-0222/2005 – 2003/0189B(COD))

P6_TA(2005)0401 A6-0294/2005

(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (16182/4/2004 – C6-0222/2005)(1);

–   võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2003)0492)(3) küsimuses;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 62;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni soovitust teisele lugemisele (A6-0294/2005),

1.   kiidab ühise seisukoha muudetud kujul heaks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud teisel lugemisel 26. oktoobril 2005 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/.../EÜ, mis käsitleb mootorsõidukite kliimaseadmetest pärit heitkoguseid ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust,(4)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(5)

ning arvestades järgmist:

(1)  Siseturg hõlmab sisepiirideta ala, kus peab olema tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine, ning selleks on kehtestatud ühenduse mootorsõidukite tüübikinnituse süsteem. Tuleks ühtlustada mootorsõidukite tüübikinnituse tehnilised nõuded seoses kliimaseadmetega, et vältida liikmesriigiti erinevate nõuete vastuvõtmist ning tagada siseturu nõuetekohane toimimine.

(2)  Üha enam liikmesriike kavatseb reguleerida mootorsõidukite kliimaseadmete kasutamist, võttes aluseks nõukogu 25. aprilli 2002. aasta otsuse 2002/358/EÜ, mis käsitleb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli heakskiitmist Euroopa Ühenduse poolt ja sellega võetavate ühiste kohustuste täitmist(6). Nimetatud otsus kohustab ühendust ja selle liikmesriike vähendama aastatel 2008–2012 Kyoto protokolli A lisas loetletud kasvuhoonegaaside inimtekkelisi heitkoguseid võrreldes 1990. aasta tasemega 8%. Nimetatud kohustuste kooskõlastamata täitmisega kaasneb mootorsõidukite vabale liikumisele ühenduses tõkete loomise oht. Seetõttu on asjakohane sätestada nõuded, millele mootorsõidukitele paigaldatavad kliimaseadmed peavad vastama, et sõidukeid oleks lubatud turule viia, ja keelata alates teatavast kuupäevast sellised kliimaseadmed, mis sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaase, mille globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal on üle 150.

(3)  Mootorsõidukite kliimaseadmetest pärit selliste fluorosüsivesinike-134a (HFC-134a) heitkogused, mille globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal on 1300, tekitavad üha rohkem muret nende põhjustatavate kliimamuutuste tõttu. Eeldatavalt on kulutasuvad ja ohutud fluorosüsivesinike 134a-(HFC-134a) asendusained kättesaadavad juba lähitulevikus. Tuleks teha uuring, tuginedes sellistes süsteemides kasutatavate fluoritud kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramisel või selliste gaaside asendamisel saavutatud edusammudele, et määrata kindlaks, kas käesolevat direktiivi tuleks laiendada ka muudele mootorsõidukite kategooriatele ja kas nimetatud gaaside globaalset soojenemist põhjustavat potentsiaali käsitlevaid sätteid peaks muutma, võttes arvesse teaduse ja tehnika arengut ning vajadust arvestada tööstuse tootearenduse ajakavadega.

(4)  Selleks, et tagada teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside keelustamise tõhusus, on vaja piirata võimalust lisada mootorsõidukitele kliimaseadmeid, mis sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaase, mille globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal on üle 150, ja keelustada kliimaseadmete täitmine selliste gaasidega.

(5)  Selleks, et piirata mootorsõidukite kliimaseadmetest pärit teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside heitkoguseid, on vaja kehtestada lekkekiiruse piirväärtused ja lekkekindluse hindamise katsemenetlus mootorsõidukitele paigaldatavate kliimaseadmete jaoks, mis sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaase, mille globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal on üle 150.

(6)  Et aidata ühendusel ja selle liikmesriikidel täita kohustus, mille nad on võtnud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni, Kyoto protokolli ja otsuse 2002/358/EÜ alusel, tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määrus (EÜ) nr .../2005 teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta(7) ja käesolev direktiiv, mis mõlemad soodustavad kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist, vastu võtta ja avaldada Euroopa Liidu Teatajas üheaegselt.

(7)  Sõidukitootjad peavad tegema tüübikinnitusasutustele kättesaadavaks kogu asjakohase tehnilise teabe paigaldatud kliimaseadmete ja nendes kasutatud gaaside kohta. Kui tegemist on kliimaseadmetega, mis sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaase, mille globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal on üle 150, peab tootja tegema kättesaadavaks ka teabe nende seadmete lekkekiiruse kohta.

(8)  Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused(8).

(9)  Käesolev direktiiv on üks mitmest üksikdirektiivist EÜ tüübikinnitusmenetluse kohta, mis kehtestati nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiiviga 70/156/EMÜ liikmesriikide mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitust käsitlevate õigusaktide ühtlustamise kohta(9). Sellest tulenevalt tuleks direktiivi 70/156/EMÜ vastavalt muuta.

(10)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on sõidukitele paigaldatud kliimaseadmetes sisalduvate teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside lekete kontroll ning alates teatavast kuupäevast selliste kliimaseadmete keelamine, mis sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaase, mille globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal on üle 150, ei saa liikmesriigid eraldi tegutsedes piisaval määral saavutada, ning need on käesoleva direktiivi ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(11)  Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe(10) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama enda jaoks ja ühenduse huvides tabelid, kus on võimaluste piires toodud käesoleva direktiivi ja liikmesriikide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise meetmete vastavus, ning tegema need üldsusele kättesaadavaks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Objekt

Käesolevas direktiivis sätestatakse sõidukite EÜ tüübikinnituse või siseriikliku tüübikinnituse nõuded seoses sõidukitele paigaldatud kliimaseadmetest pärit heitkogustega ja nende kliimaseadmete ohutu funktsioneerimisega. Samuti nähakse direktiivis ette selliste süsteemide moderniseerimine ja korduvtäitmine.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Käesolevat direktiivi kohaldatakse direktiivi 70/156EMÜ II lisas määratletud M1 ja M2 kategooriate mootorsõidukite suhtes. Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse N1 kategooria sõidukitena ainult nõukogu 20.märtsi 1970.aasta direktiivi 70/220/EMÜ mootorsõidukite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta(11) I lisa punkti 5.3.1.4 esimeses tabelis kirjeldatud I klassi sõidukeid, mis lisati nõukogu direktiiviga 98/69/EÜ(12).

Artikkel 3

Mõisted

Artikkel 4

Liikmesriikide kohustused

1.  Liikmesriigid annavad vastavalt EÜ tüübikinnituse või siseriikliku tüübikinnituse seoses kliimaseadmetest pärit heitkogustega ainult sõidukitüüpidele, mis vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.

2.  Kogu sõidukile tüübikinnituse andmisel direktiivi 70/156/EMÜ artikli 4 lõike 1 punkti a kohaselt tagavad liikmesriigid, et tootjad esitavad teabe uutele mootorsõidukitele paigaldatud kliimaseadmetes kasutatud külmutusagensi tüübi kohta.

3.  Tüübikinnituse andmisel sõidukile, mille kliimaseade on selline, mis sisaldab fluoritud kasvuhoonegaasi, mille globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal on üle 150, tagavad liikmesriigid, et artikli 7 lõikes 1 nimetatud lekke kindlaksmääramise ühtlustatud katsemenetluse kohaselt ei ületa selliste gaaside lekkekiirus artiklis 5 sätestatud lubatud suurimat piirnormi.

Artikkel 5

Tüübikinnitus

1.  Liikmesriigid ei või alates ühtlustatud lekke tuvastamise testi vastuvõtmisele järgnevast kuuendast kuust kliimaseadmetest pärit heitkogustega seotud põhjustel:

2.   12 kuu möödumisel lekke tuvastamise ühtlustatud testi vastuvõtmisest või alates 1. jaanuarist 2007, olenevalt sellest, kumb on hilisem, ei anna liikmesriigid EÜ tüübikinnitust või siseriiklikku tüübikinnitust enam sõidukitüübile, mis on varustatud kliimaseadmetega, mis sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaase, mille globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal on üle 150, välja arvatud juhul, kui sellise seadme lekkekiirus ei ole suurem kui 40 grammi fluoritud kasvuhoonegaase aastas üheastmelise aurustusseadme puhul või 60 grammi fluoritud kasvuhoonegaase aastas kaheastmelise aurustusseadme puhul.

3.   24 kuu möödumisel lekke tuvastamise ühtlustatud testi vastuvõtmisest või alates 1. jaanuarist 2008, olenevalt sellest, kumb on hilisem, peavad liikmesriigid uute sõidukite puhul, mis on varustatud kliimaseadmetega, mis sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaase, mille globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal on üle 150, välja arvatud juhul, kui sellise seadme lekkekiirus ei ole suurem kui 40 grammi fluoritud kasvuhoonegaase aastas üheastmelise aurustusseadme puhul või 60 grammi fluoritud kasvuhoonegaase aastas kaheastmelise aurustusseadme puhul:

4.  Alates 1. jaanuarist 2011 ei anna liikmesriigid EÜ tüübikinnitust või siseriiklikku tüübikinnitust enam sõidukitüübile, mis on varustatud kliimaseadmega, mis sisaldab fluoritud kasvuhoonegaase, mille globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal on üle 150.

5.  Alates 1. jaanuarist 2017 peavad liikmesriigid uute sõidukite puhul, mis on varustatud kliimaseadmega, mis sisaldab kasvuhoonegaase, mille globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal on üle 150:

6.  Liikmesriigid võivad viivitamatult edendada kliimaseadmete paigaldamist, mis sisaldavad tõhusat ja madala globaalset soojenemist põhjustava potentsiaaliga gaasi, näiteks süsinikdioksiidi. Kui liikmesriigid võtavad madalama globaalset soojenemist põhjustava potentsiaaliga seadmete paigaldamise ergutamiseks kasutusele maksu- või muid soodustusi, teavitavad nad nendest meetmetest komisjoni.

Artikkel 6

Moderniseerimine ja korduvtäitmine

1.  Alates 1. jaanuarist 2011 tüübikinnituse saanud sõidukitele ei lisata sellest kuupäevast enam kliimaseadmeid, mis sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaase, mille globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal on üle 150. Alates 1. jaanuarist 2017 ei lisata moderniseerimise korras selliseid kliimaseadmeid enam ühelegi sõidukile.

2.  Kliimaseadmeid, mis on paigaldatud 1. jaanuaril 2011 või hiljem tüübikinnituse saanud sõidukitele, ei täideta fluoritud kasvuhoonegaasidega, mille globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal on üle 150. Alates 1. jaanuarist 2017 ei täideta ühegi sõiduki kliimaseadmeid fluoritud kasvuhoonegaasidega, mille globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal on üle 150, välja arvatud kõnealuseid gaase sisaldavate selliste kliimaseadmete täitmine, mis on paigaldatud sõidukitele enne kõnealust kuupäeva.

3.  Kliimaseadmete teenindus- ja parandustööde osutajad ei täida seadet fluoritud kasvuhoonegaasiga, kui seadmest on lekkinud anormaalne kogus külmutusagensit, enne kui vajalikud parandustööd pole lõpetatud.

Artikkel 7

Rakendusmeetmed

1.  Komisjon võtab …..(16) vastu artiklite 4 ja 5 rakendamise meetmed ning eelkõige:

2.  Komisjon võtab meetmed vastu direktiivi 70/156/EMÜ artiklis 13 osutatud korras.

3.  Komisjon avaldab need meetmed Euroopa Liidu Teatajas.

4.  Lõikes 2 nimetatud menetlust kohaldatakse vajadusel järgmiste meetmete vastuvõtmisel:

Artikkel 8

Ülevaatamine

1.  Tuginedes mootorsõidukitele paigaldatud kliimaseadmetes kasutatavate fluoritud kasvuhoonegaaside potentsiaalsel piiramisel või asendamisel saavutatud edusammudele, uurib komisjon, kas:

2.  Kui fluoritud kasvuhoonegaas, mille globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal on üle 150 ja mis ei ole veel hõlmatud artikli 3 lõikes 8 osutatud valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertrühma aruandega, lisatakse kõnealuse ekspertrühma hilisemasse aruandesse, hindab komisjon, kas käesoleva direktiivi muutmine kõnealuse gaasi lisamiseks selle kohaldamisalasse on vajalik. Kui komisjon peab direktiivi muutmist vajalikuks, teeb ta direktiivi 70/156/EMÜ artiklis 13 osutatud korras järgmist:

Artikkel 9

Direktiivi 70/156/EMÜ muudatused

Direktiivi 70/156/EMÜ muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisa 1. osale.

Artikkel 10

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt …(18).

Nad kohaldavad neid meetmeid alates …*(19).

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 11

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 12

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

... ,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

1. osa

Direktiivi 70/156/EMÜ muudetakse järgmiselt.

1.  IV lisa I osas lisatakse uus nimetus [61] ja vastav joonealune märkus:

8 Üksnes direktiivi 70/220/EMÜ I lisa punkti 5.3.1.4 esimeses tabelis kirjeldatud N1 kategooria I klassi sõidukid, nagu need on lisatud direktiiviga 98/69/EÜ.

2.  Direktiivi 70/156/EMÜ XI lisa muudetakse järgmiselt:

a)   1. liitesse lisatakse uus nimetus [61]:

b)   2. liitesse lisatakse uus nimetus [61]:

c)   3. liitesse lisatakse uus nimetus [61]:

d)  Pealkirja "Tähtede tähendus" alla lisatakse järgmine täht:

W üksnes direktiivi 70/220/EMÜ I lisa punkti 5.3.1.4 esimeses tabelis kirjeldatud N1 kategooria I klassi sõidukid, nagu need on lisatud direktiiviga 98/69/EÜ.

2. osa

Valmistise globaalset soojenemist põhjustava potentsiaali (GWP) arvutamise meetod

Valmistise GWP on kaalutud keskmine, mis saadakse iga üksikaine massiosa ja tema GWP korrutiste summeerimisel.

Σ (aine X% × GWP) + (aine Y% × GWP) + ….. (aine N% × GWP),

kus % on massi osa, mille lubatud hälve on +/- 1%.

Näiteks: valemit kohaldatakse teoreetilise gaaside segu suhtes, mis koosneb järgmistest ainetest: 23% HFC-32; 25% HFC-125 ja 52% HFC-134a.

Σ (23% ×550) + (25% × 3400) + (52% × 1300)

⇒ GWP kokku = 1652,5

(1) ELT C 183 E, 26.7.2005, lk 17. (2) ELT C 103 E, 29.4.2004, lk 600. (3) ELTs seni avaldamata. (4) ELT C 108, 30.4.2004, lk 62. (5) Euroopa Parlamendi 31. märtsi 2004. aasta seisukoht (ELT C 103 E, 29.4.2004, lk 600), nõukogu 21. juuni 2005. aasta ühine seisukoht (ELT C 183 E, 26.7.2005, lk 17) ja Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2005. aasta seisukoht. (6) EÜT L 130, 15.5.2002, lk 1. (7) * ELT L ... (8) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. (9) EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2005/49/EÜ (ELT L 194, 26.7.2005, lk 12). (10) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1. (11) EÜT L 76, 6.4. 1970, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2003/76/EÜ (ELT L 206, 15.8.2003, lk 29). (12) EÜT L 350, 28.12.1998, lk 1. (13) EÜT L 244, 29.9.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2077/2004 (ELT L 359, 4.12.2004, lk 28). (14) IPCC Third Assessment Climate Change 2001. Valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertrühma aruanne (http://www.ipcc.ch/pub/reports.htm). (15) Valmististes sisalduvate mittefluoritud kasvuhoonegaaside GWP arvutamisel kohaldatakse valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertrühma esimeses hinnanguaruandes avaldatud väärtusi, vt: Climate Change, The IPCC Scientific Assessment, J.T. Houghton, G.J. Jenkins, J.J. Ephraums (ed.), Cambridge University Press, Cambridge (UK) 1990. (16) * 12 kuu jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast. (17) * Viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva. (18) * 18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva. (19) * 18 kuud ja 1 päev pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2000/14/EÜ välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta (KOM(2005)0370 – C6-0250/2005 – 2005/0149(COD))

P6_TA(2005)0402 A6-0296/2005

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0370)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0250/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit (A6-0296/2005),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepanek uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui ta kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht võetud esimesel lugemisel 26 oktoobril 2005 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/.../EÜ, millega muudetakse direktiivi 2000/14/EÜ välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust(2),

võttes arvesse regioonide komitee arvamust(3),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(4)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/14/EÜ välitingimustes kasutatavate seadmete poolt tekitatava keskkonnamüra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta(5) on üle vaadanud komisjoni talituste moodustatud sõltumatu ekspertide rühm, välitingimustes kasutatavate seadmete töörühm.

(2)  Oma 8. juuli 2004. aasta aruandes esitas välitingimustes kasutatavate seadmete töörühm järelduse, et mitmed alates 3. jaanuarist 2006 kohustuslikult rakendatavatest II etapi piirangutest ei ole tehniliselt teostatavad. Seadmete turuleviimist või kasutuselevõttu ei olnud plaanis piirata tehnilise teostatamatuse tõttu.

(3)  Seepärast on vaja sätestada, et direktiivi 2000/14/EÜ artiklis 12 loetletud teatavat liiki seadmeid, mille puhul ei suudeta saavutada II etapi piiranguid 3. jaanuariks 2006 üksnes tehnilistel põhjustel, võib siiski alates kõnealusest kuupäevast turule viia või kasutusele võtta.

(4)  Direktiivi 2000/14/EÜ rakendamise esimese viie aasta kogemused on näidanud, et kõnealuse direktiivi artiklites 16 ja 20 sätestatud kohustuste täitmine nõuab täiendavat aega ning et direktiiv on vaja muutmise eesmärgil üle vaadata, eriti seoses direktiivis osutatud II etapi piirangutega. Seepärast on vaja pikendada kahe aasta võrra tähtaega, mille jooksul tuleb Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitada direktiivi 2000/14/EÜ artikli 20 lõikes 1 osutatud aruanne, mis käsitleb komisjoni kogemusi direktiivi rakendamisel ja haldamisel.

(5)  Direktiivi 2000/14/EÜ artikli 20 lõikes 3 on sätestatud, et komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle kohta, kas ja mil määral lubab tehnika areng vähendada muruniidukite, murutrimmerite ja muruserva trimmerite müra piirväärtusi. Võttes arvesse asjaolu, et artikli 20 lõikes 1 sätestatud kohustused on normatiivsemad kui artikli 20 lõikes 3 sätestatud tingimused, ning selleks, et vältida tegevuse kattumist, on asjakohane, et kõnealust liiki seadmed sisalduvad direktiivi artikli 20 lõikes 1 sätestatud üldaruandes. Seega tuleks direktiivi artikli 20 lõikes 3 sätestatud eraldi aruandekohustus välja jätta.

(6)  Kuna kavandatud muudatuste eesmärk, nimelt siseturu jätkuva toimimise tagamine, milleks nõutakse, et välitingimustes kasutatavad seadmed peavad vastama keskkonnamüra käsitlevatele ühtlustatud sätetele, ei ole liikmesriikide tasandil piisavalt tõhusalt saavutatav ning on seepärast meetme ulatust ja mõju arvesse võttes paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttele. Vastavalt samas artiklis sätestatud proportsionaalsuspõhimõttele käsitlevad muudatused ainult seda, mis on vajalik eespool nimetatud eesmärgi saavutamiseks, ning piirab muudatuste reguleerimisala seda liiki seadmetega, mille puhul on II etapi nõuete täitmine võimatu tehnilistel põhjustel.

(7)  Kooskõlas institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe(6) lõikega 34 julgustatakse liikmesriike koostama ja avalikustama enda ja ühenduse huvides tabeleid, milles oleks võimalikult üksikasjalikult toodud seos direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel.

(8)  Seetõttu tuleks vastavalt muuta direktiivi 2000/14/EÜ,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2000/14/EÜ muudetakse järgmiselt.

(1)  Artiklis 12 olev tabel asendatakse järgmisega:

(2)  Artiklit 20 muudetakse järgmiselt.

a)   lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

esimeses lauses asendatakse sõnad "hiljemalt 3. jaanuaril 2005" sõnadega "hiljemalt 3. jaanuaril 2007";

b)   lõige 3 jäetakse välja.

Artikkel 2

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2005. Liikmesriigid edastavad komisjonile viivitamata nende õigusnormide teksti.

Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid norme alates 3. jaanuarist 2006.

Kui liikmesriigid need õigusnormid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

.....,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELTs seni avaldamata. (2) Arvamus on esitatud 27. oktoobril 2005. aastal. (3) ELT C (4) Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2005. aasta seisukoht. (5) ELT L 162, 3.7.2000, lk.1 (6) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2236/95 (KOM(2004)0475 – C6-0086/2004 – 2004/0154(COD))

P6_TA(2005)0403 A6-0283/2005

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2004)0475)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 156, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0086/2004);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A6-0283/2005),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil asi uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui ta kavatseb ettepanekut oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   juhib tähelepanu asjaolule, et õigusakti ettepanekus sisalduvad 2006. aastale järgneva perioodi assigneeringud sõltuvad otsusest järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta;

4.   palub komisjonil esitada pärast järgmise mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmist vajaduse korral kõnealuse õigusakti rakendamiseks ettepanek programmi lähtesumma korrigeerimiseks;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 26. oktoobril 2005 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2005, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2236/95

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 156,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust(2),

pärast konsulteerimist regioonide komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(3),

ning arvestades järgmist:

(1)  Barcelona 15. ja 16. märtsil 2002. aasta Euroopa Ülemkogu rõhutas oma kokkuvõttes, et energia ning transpordisektorite tugevad ning integreeritud võrgustikud on Euroopa siseturu tugisambaks ning olemasolevate võrgustike tõhusam kasutamine ning puuduvate osade rajamine võimaldavad tõsta tõhusust ja konkurentsivõimet, garanteerida piisava kvaliteeditaseme ning vähendada ülekoormust, mis tagaks pikema kasutusperioodi. Need vajadused koondati Lissaboni 23. ja 24. märtsi 2000. aasta Euroopa Ülemkogul riigi- ning valitsusjuhtide vastu võetud strateegia raamistikku ning seejärel on neile järjepidevalt osutatud.

2)   12. ja 13. detsembri 2003. aasta Euroopa Ülemkogu kiitis heaks Euroopa arengutoetuste programmi, kutsudes komisjoni üles vajaduse korral oma kulusid ümber paigutama füüsilise kapitali, eriti just infrastruktuuri ning üleeuroopaliste võrgustike investeeringutesse, mille prioriteetsed projektid esindavad siseturu sidususe tugevdamise olulisi elemente.

(3)  Tõhusate üleeuroopaliste sidemete loomisel täheldatud viivitused, eelkõige just piiriülestes lõikudes, võivad Euroopa Liidu, liikmesriikide ning äärealade konkurentsivõimet tõsiselt kahjustada, kuna viimased ei saa ühisturu soodsat mõju täielikult kasutada.

(4)  Euroopa Parlamendi ning nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsuses nr 1692/96/EÜ üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta(4), mida on muudetud otsusega nr 884/2004/EÜ, hinnati üleeuroopalise transpordivõrgu (edaspidi TEN-T) rajamiseks vajaminevad kulud praegusest kuni 2020. aastani 600 miljardile EUR. Juba selle otsuse III lisa mõistes on prioriteetsetele projektidele vajaminevad investeeringud 2007.–2013. aastaks ligikaudu 140 miljardit EUR.

(5)  Oma 8. juuni 2005. aasta resolutsioonis laienenud liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite kohta (2007-2013)(5) rõhutas Euroopa Parlament transpordivõrkude strateegilist tähtsust ühtse turu lõplikuks konsolideerimiseks ning ELi lähedasemate suhete jaoks kandidaatriikide, kandidaadiks pürgivate riikide ja "sõprusringkonna" riikidega. Lisaks sellele väljendas ta valmisolekut uurida uuenduslikke rahastamisvahendeid, nagu laenutagatised, Euroopa kontsessioonid, Euroopa laenud ja intressitoetuse fond.

(6)  Nende eesmärkide saavutamiseks on nii nõukogu kui parlament rõhutanud rahaliste vahendite suurendamise ning kohaldamise vajadust ühenduse kaasfinantseeringute määra tõstmise teel, kehtestades kõrgema ühenduse kaasfinantseeringute määra rakendamise eelkõige just nende projektide puhul, mis paistavad silma piiriülese iseloomu, transiidifunktsiooni või loodustõkete ületamise poolest.

(7)  Euroopa Parlamendi ning nõukogu ... otsus nr .../.../EÜ [üleeuroopaliste energiavõrkude suuniste kehtestamise ja otsuste 96/391/EÜ ning nr 1229/2003/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta](6) määratleb eesmärgid, tegevuse prioriteedid ning ühist huvi pakkuvad projektid võrkude lõpuleviimiseks ja arendamiseks, sealhulgas prioriteetsed projektid. Vajalike investeeringute ulatus, mis võimaldaks kõikidel liikmesriikidel täiel määral siseturul osalemist ning nende naaberriikide vaheliste ühenduste loomist, on ainult prioriteetsete projektide jaoks praegusest kuni 2013. aastani ligikaudu 28 miljardit EUR. Ligikaudu 8 miljardit EUR sellest summast on mõeldud kolmandatesse riikidesse investeerimiseks.

8)   12. ja 13. detsembri 2003. aasta Euroopa Ülemkogu kutsus komisjoni muuhulgas üles jätkama vajaduse uurimist luua konkreetsed ühenduse tagatisvahendid, mis kataksid üleeuroopaliste transpordivõrkude loomise järgselt teatavaid riske. Energia valdkonnas kutsus nõukogu komisjoni üles suunama vajaduse korral kulusid füüsilisse kapitali investeerimiseks, et soodustada arengut.

(9)  Nõukogu 18. septembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2236/95, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas(7), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EÜ) nr 1655/1999 ning (EÜ) nr 807/2004, on juba tõeline edusamm, kuna see võimaldab prioriteetseteks kuulutatud projektidele kõrgemat – kuni 20%ni ulatuvat(8) – finantseerimise määra. Siiski sõltub kõik rakenduseeskirjadest, mis vajavad lihtsustamist ning eelarvelistest vahenditest, mille ressursid on piiratud. Seetõttu on lisaks riiklikele avalikele ning erafinantseeringutele vaja suurendada ka ühenduse abi, suurendades samaaegselt toetussummasid ning -määra, et tõsta ühenduse kapitali mõjujõudu ning sel viisil teostada kinnitatud prioriteetsed projektid.

(10)  Seoses üleeuroopalise transpordivõrgu osade – transport, energia ning telekommunikatsioon – arenguga, nende loomuomaste erinevustega ning iga programmi tõhusa haldamisega tuleks erinevate valdkondade jaoks kehtestada erinevad määrused. Siiani kattis kõiki valdkondi määrus (EÜ) nr 2236/95.

(11)  Käesoleva määrusega luuakse programm, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas. Selle programmi eesmärgiks on panustada siseturu tugevdamisse ja ergutada ühenduse konkurentsivõimet, säästvat arengut ning kasvu, järgides seejuures acquis communautaire´i, eelkõige keskkonna osas.

(12)  Kuna üleeuroopaliste transpordi- ning energiavõrkude rakendamise eesmärke ei suudaks asjassepuutuvad liikmesriigid piisaval määral realiseerida, eelkõige riiklike tegevuste koordineerimise vajaduse tõttu, mida saaks paremini läbi viia ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud lähimuse põhimõttele. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuspõhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(13)  Programmis tuleb ühenduse rahaline abi suunata projektidesse või projektide osadesse, mis on Euroopa seisukohast suurima lisandväärtusega, ning püüda julgustada projektide läbiviijaid kiirendama põhjendustes 4 ja 7 osutatud transporti ja energiat käsitlevate suuniste kohta võetud otsustes määratletud prioriteetsete projektide teostamist.

(14)  Ühenduse rahalist abi antakse üleeuroopaliste transpordi- ning energiavõrkude investeerimisprojektide arendamise, pideva finantskohustuse loomise, institutsionaalsete investorite mobiliseerimise ning avaliku- ja erasektori vaheliste finantspartnerlussidemete loomise eesmärgil. Energiasektoris peab rahaline abi aitama peamiselt ületada võimalike projektide ettevalmistamise ning ehitustööde eelplaneeringu vältel tekkivaid rahalisi raskusi ning olema suunatud prioriteetsete projektide piiriülestele lõikudele ning ühendustele naaberriikidega.

(15)  Ühenduse rahalist abi peab olema võimalik anda erinevates vormides, näiteks otsetoetustena, intressialandusena, laenugarantii vahendite või riskikapitalifondide osalustena, samuti peab see suutma katta ehitusfaasile järgnevaid spetsiifilisi riske. Olenemata selle vormist, tuleks ühenduse rahalist abi anda kooskõlas finantsmääruse(9) ja selle rakenduseeskirjade sätetega.

(16)  Ühendus peaks tunnustama TEN-projektide teemaksu lisade kaudu ristfinantseerimist kui täiendavat põhimõtet teiste TEN-projektide kiiremaks elluviimiseks ning olema hoolas, et pidada kinni Euroopa Parlamendi ja nõukogu kehtestatud detailsest menetlustest.

(17)  Ühenduse rahalise toetuse rakendamisel suuremahulistes ning mitu aastat kestvates projektides peaks ühendusel olema võimalik võtta mitmeaastane kohustus, kusjuures tuleb teha vahet rahastatava projekti, mitmeaastase programmi läbiviimise loa ja iga-aastaste maksete assigneeringu vahel. Vaid püsiv, huvipakkuv ja komisjoni pikaajaliselt siduv finantskohustus võimaldab vähendada projektide elluviimisega seotud ebakindlust ning koondada nii avaliku kui erasektori investorid.

(18)  Euroopa Liit peaks püüdma ergutada tõhusaks osutunud avaliku ja erasektori ühise rahastamise institutsioonilisi või lepingulisi vorme õiguslike tagatiste abil, mis on ühildatavad konkurentsiõigusega ja siseturuga, ning püüdes levitada häid tavasid liikmesriikide seas.

(19)  Eriti suurt tähelepanu tuleb pöörata üleeuroopalisi võrke puudutavate ühenduse tegevuste tõhusale koordineerimisele, eelkõige struktuuri- ning ühtekuuluvusfondide finantseeringute, aga ka Euroopa Investeerimispanga sekkumiste puhul.

(20)  Käesolev määrus kehtestab kogu programmi ajaks rahastamisvahendid, mis on eelarvepädevate institutsioonide jaoks vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 33 eelarvedistsipliini ning eelarvemenetluse täiustamise juhendiks(10).

(21)  Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused(11).

(22)  Võttes arvesse käesoleva määrusega spetsiifiliste sätete vastu võtmist transpordi- ja energiavaldkonnas ning ... määrusega (EÜ) nr …/... (12) kinnitatud asukoha määramise ning satelliidipõhist navigatsioonisüsteemi puudutavate sätete vastu võtmist, tuleb muuta määrust (EÜ) nr 2236/95, piirates selle kohaldamisala vaid telekommunikatsioonivaldkonnale.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. peatükk

Üldsätted

Artikkel 1

Teema

Käesolev määrus määratleb üleeuroopaliste transpordi- ning energiavõrkude valdkonnas ühist huvi pakkuvate projektide ühenduse abi tingimused, viisid ning ellurakendamise protseduurid vastavalt asutamislepingu artikli 155 lõikele 1.

Artikkel 2

Mõisted

2. peatükk

Taotlused, abikõlblikud projektid ning abi tüübid

Artikkel 3

Projektide abikõlblikkus

1.  Ühenduse abi võivad saada ainult käesoleva määrusega vastavuses olevad ühist huvi pakkuvad projektid, mis on määratletud otsustes nr 1692/96/EÜ ning nr 1229/2003/EÜ.

2.  Abikõlbulikkus sõltub ühenduse poliitikate ja õigusaktide järgimisest eelkõige konkurentsi, keskkonna- ja tervisekaitse, säästva arengu ja riigihanke valdkonnas ning ühenduse võrkude mitmeliigilise ühendamise poliitikate tõhusast rakendamisest, eriti raudteede ning siseveeliikluse, merelaevaliikluse ja merelähisõidu osas.

3.  Vaid transpordivaldkonnas sõltub abikõlbulikkus ka iga asjaomase liikmesriigi kohustumisest tagada asjaomastele piirkondadele piisav ligipääs võrgustikule ja liikmesriigi finantsosalusest ühenduse rahalist abi taotlevas kandidaatprojektis, hõlmates vajaduse korral ka erakapitali.

Artikkel 4

Rahalise abi taotluse esitamine

Rahalise abi taotlused esitab komisjonile asjaomane liikmesriik või asjaomased liikmesriigid ning energiavaldkonnas võivad kokkuleppel viimase või viimastega taotlusi esitada ka asjaomased riiklikud asutused või ettevõtted.

Artikkel 5

Projektide valimine

1.  Ühist huvi pakkuvatele projektidele antakse ühenduse rahalist abi vastavalt nende osalusele eesmärkide ning prioriteetide saavutamises, mis on määratletud komisjoni valge raamatu "Euroopa transpordipoliitika aastani 2010: aeg otsustada"(14), otsuse nr 1692/96/EÜ, mida on muudetud otsusega nr 884/2004/EÜ, ja otsuse nr 1229/2003/EÜ raames.

2.  Transpordivaldkonnas pööratakse erilist tähelepanu järgmistele projektidele ning programmidele:

3.  Energiavaldkonnas pööratakse erilist tähelepanu projektidele, mis panustavad otsuses nr .../.../EÜ [üleeuroopaliste energiavõrkude suuniste kehtestamise ning otsuste 96/391/EÜ ja nr 1229/2003/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta] sätestatud eesmärkide ja prioriteetide saavutamisse.

Vastavalt otsusele nr .../.../EÜ [üleeuroopaliste energiavõrkude suuniste kehtestamise ning otsuste 96/391/EÜ ja nr 1229/2003/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta] omistatakse kohane prioriteet projektidele, mis on kuulutatud ühenduse huve teenivateks.

Artikkel 6

Abi tüübid

Ühenduse rahaline abi katab nii uuringud, tööd kui ka ehitusfaasijärgsed riskid.

Artikkel 7

Toetuse vormid

1.  Ühenduse rahalist abi võib artikli 3 lõikes 1 osutatud projektide uuringute ning tööde tarbeks anda ühes või enamas järgmises vormis:

2.  Ühenduse rahaline abi ei ületa järgmisi määrasid:

3.  Komisjon võtab vastavalt artikli 17 lõikes 2 osutatud menetlusele vastu käesoleva artikli lõike 1 punktides b, c ning d osutatud rahastamisvahendite eeskirjad, ajakava ning maksete suurused. Komisjon esitab rakendusmeetmete projektid Euroopa Parlamendile piisavalt varakult, et Euroopa Parlament saaks vajaduse korral avaldada oma arvamust vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklile 8, enne kui meetmed vastu võetakse.

Artikkel 8

Ühenduse rahalise abi ühendamine

1.  Uuringute ning töödega seotud rahalist abi võib ühendada.

2.  EIP sekkumised on kooskõlas käesoleva määruse alusel antava rahalise abiga.

Artikkel 9

Vastavus ja kooskõlastatus ühenduse poliitikaga

1.  Vastavalt käesolevale määrusele rahastatavad ühist huvi pakkuvad projektid peavad olema vastavuses asutamislepingu sätetega, nendest lähtuvalt vastu võetud aktidega ning ühenduse poliitikavaldkondadega, sealhulgas nendega, mis käsitlevad keskkonnakaitset, säästvat arengut, koostalitlusvõimet, konkurentsi ning riigihankelepingute sõlmimist.

2.  Komisjon järgib käesoleva määruse raames ette võetud projektide kooskõlastatust ning sidusust ühenduse eelarve, EIP ning ühenduse muude rahastamisvahendite abil alustatud tegevustega.

3. peatükk

Rakendamine, programmide koostamine, kontroll

Artikkel 10

Rakendamine

Komisjon vastutab käesoleva määruse rakendamise eest. Komisjon täpsustab oma otsustes abi andmise kohta ühist huvi pakkuvate projektide rakendamise eeskirjad ja tingimused.

Artikkel 11

Mitmeaastaste programmide koostamine ning aastaprogramm

1.  Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad komisjoni ettepanekul vastavalt asutamislepingu artiklis 251 nimetatud menetlusele vastu mitmeaastase programmi. Komisjon koostab vastavalt artikli 17 lõikes 2 ette nähtud menetlusele aastaprogrammi. Komisjon esitab aastaprogrammi Euroopa Parlamendile piisavalt varakult, et Euroopa Parlament saaks vajaduse korral avaldada oma arvamust vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklile 8, enne selle vastuvõtmist.

2.  Mitmeaastane programm hõlmab prioriteetseid projekte ning kehtestab rahalise abi kriteeriumid ja finantseelarve perioodiks 2007–2013. See summa peab jääma 65% ja 85% vahele artikli 20 lõikes 1 ette nähtud eelarveressurssidest.

3.  Aastaprogramm määratleb ühenduse rahalise abi andmise kriteeriumid nendele ühist huvi pakkuvatele projektidele, mida mitmeaastane programm ei hõlma. Igal aastal suunatakse TEN-T mitmeaastase programmi raames kasutamata jäänud ressursid aastaprogrammis sisalduvate ühist huvi pakkuvate projektide finantseerimiseks.

Artikkel 12

Abi andmine

1.  Kõikide ühist huvi pakkuvate projektide kohta, mis on välja valitud mitmeaastase programmi raames, võtab komisjon artikli 17 lõike 2 kohaselt vastu ühekordse abi andmise otsuse. Nimetatud otsuses esitatakse selgelt kogu perioodiks eraldatud assigneeringute summa ning ajakava iga-aastaste assigneeringute tasumiseks komisjoni poolt. Komisjon realiseerib iga aasta eelarveosaluse vastavalt abi andmisele otsusele, võttes seejuures arvesse hinnangut projektide arengustaadiumidele, prognoositavaid vajadusi ning vabasid vahendeid eelarves.

2.  Komisjon saab anda rahalist abi piiriüleseks lõiguks või selle osaks olevale transpordiprojektile, kui asjaomaste liikmesriikide vahel on sõlmitud kahepoolne kokkulepe piiriülese projekti täieliku väljaehitamise kohta vastavate riikide territooriumidel.

3.  Kõikide ühist huvi pakkuvate projektide kohta, välja arvatud lõikes 1 osutatud projektid, võtab komisjon vastu komisjoni rahalise abi andmise ning eelarvelise kulukohustuse otsuse.

4.  Komisjon teavitab asjaomaseid liikmesriike nii abiandmise otsusest kui ka vastava rahalise abi eeskirjadest ning teavitab abisaajaid.

Artikkel 13

Finantssätted

1.  Ühenduse abi võib katta üksnes projektiga seotud kulutusi, mida on teinud toetuse saajad või projekti elluviimise eest vastutavad kolmandad isikud.

2.  Kulutusi, mis on tehtud enne kuupäeva, mil komisjon sai abi taotluse, ei kaeta.

3.  Artikli 12 alusel tehtud komisjoni rahalise abi andmise otsused on siduvad ning annavad õiguse eelarvega lubatud kulutuste tegemiseks.

4.  Üldjuhul tehakse maksed ettemaksetena, vahemaksetena ja lõppmaksena. Ettemakse, mis tavaliselt ei ületa 50% esimesest iga-aastasest osarahast, makstakse siis, kui abitaotlus on rahuldatud. Vahemaksed tehakse maksetaotluste alusel, võttes arvesse projekti rakendamisel või uuringute tegemisel saavutatud edu ja vajaduse korral arvestades rahastamiskavasid, mis on rangelt ja läbipaistvuse põhimõtet järgides läbi vaadatud.

5.  Maksete puhul tuleb arvesse võtta asjaolu, et infrastruktuuri projekte viiakse ellu mitme aasta jooksul. Seetõttu on oluline ette näha ka mitmeaastane finantseerimine.

6.  Komisjon teeb lõppmakse pärast seda, kui on heaks kiitnud abisaaja esitatud ning liikmesriigi kinnitatud projekti või uuringu lõpparuande, kus on loetletud kõik tegelikud kulutused.

Artikkel 14

Liikmesriikide kohustused

1.  Liikmesriigid võtavad nende vastutusvaldkonnas kõikvõimalikud meetmed vastavalt käesolevale määrusele ühenduse rahalist abi saavate ühist huvi pakkuvate projektide elluviimiseks.

2.  Liikmesriigid teostavad projektide tehnilist jälgimist ja finantskontrolli tihedas koostöös komisjoniga ning tõendavad kõnealuse projekti või projekti osa raames tehtud kulutuste tõesuse ning vastavuse. Liikmesriigid võivad nõuda komisjoni osalemist kohapealsetes kontrollides. Samuti võib komisjon nõuda kohapealseid kontrolle ja nendes osaleda.

3.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni lõike 2 kohaselt võetud meetmetest ning esitavad projekti nõuetekohase läbiviimise tagamiseks mõeldud kontroll-, haldus- ning jälgimissüsteemide kirjelduse. Komisjon arvestab seda teavet vastavalt artiklile 15 abi võimaliku lõpetamise, vähendamise või peatamise otsuse tegemisel.

Artikkel 15

Abi tühistamine, vähendamine ja peatamine

1.  Välja arvatud komisjoni ees täielikult põhjendatud juhtudel tühistab komisjon ühenduse rahalise abi ühist huvi pakkuvatele projektidele, mida ei alustatud kahe aasta vältel alates nende toetust kinnitavas otsuses määratud alguskuupäevast.

2.  Juhul kui osa projekti rakendamiseks määratud abist või kogu abi ei näi olevat põhjendatud, rakendab komisjon sobivat aruandluse kontrolli ning nõuab liikmesriigilt ja/või abisaajalt tähelepanekute esitamist kindlaksmääratud tähtajaks.

3.  Lõikes 2 ette nähtud kontrolli järel võib komisjon vähendada, peatada või tühistada vastava tegevuse toetamise ja nõuda tagasi juba väljamakstud summad, kui kontrolli käigus ilmnes eeskirjade eiramist või kui ei ole täidetud ühte abi andmise aluseks olnud tingimustest, eelkõige juhul, kui sellega kaasnes komisjonilt selleks kinnitust saamata olulisi projekti rakendamise iseloomu või eeskirju mõjutavaid muudatusi.

4.  Abi lubamatu ühendamisega kaasneb seadusvastaselt makstud summade tagastamine.

5.  Juhul kui kümne aasta jooksul pärast ühenduse rahalise abi andmist projektile ei ole seda projekti lõpetatud, nõuab komisjon vastavalt proportsionaalsuse printsiibile ning kõiki asjassepuutuvaid faktoreid arvesse võttes makstud abi tagasimaksmist.

6.  Kõik põhjendamatult makstud summad tuleb komisjonile tagastada.

Artikkel 16

Ühenduse finantshuvide kaitsmine

1.  Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib teostada kohapealseid kontrolle vastavalt nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest(15).

2.  Käesoleva määruse raames finantseeritavate ühenduse tegevuste puhul peetakse nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta(16) artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade eiramiseks ühenduse õiguse mistahes sätte rikkumist ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks ühenduste üldeelarvet või nende juhitavaid eelarveid kas otse ühenduste nimel kogutud omavahenditest laekunud tulu vähenemise või kaotamise või põhjendamatu kuluartikli tõttu.

3.  Käesoleva määruse alusel vastu võetud otsustega nähakse ette komisjoni või tema volitatud esindaja poolne järelvalve ja finantskontroll ning vajadusel kontrollikoja kohapealsed raamatupidamise kontrollid.

4.  Vastav liikmesriik ning komisjon vahetavad tihedalt kogu läbiviidud kontrollide tulemusi käsitlevat teavet.

4. peatükk

Lõppsätted

Artikkel 17

Komitee

1.  Komisjoni abistab komitee.

2.  Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artiklis 8 sätestatut.

3.  Komitee võtab vastu oma töökorra.

4.  EIP ja Euroopa Parlament määravad komiteesse oma esindajad, kes ei osale hääletustes.

Artikkel 18

Hindamine

Komisjon ning liikmesriigid, keda abistavad rahalise abi saajad, võivad ühist huvi pakkuvate projektide ja programmide elluviimise eeskirjade või nende rakendamise mõju hinnata, et näha, kas prognoositud sihid, sealhulgas keskkonnakaitse valdkonnas, on saavutatud. Komisjon võib toetust saavalt liikmesriigilt nõuda ühist huvi pakkuvate ning käesoleva määruse raames finantseeritavate projektide kohta spetsiifilise hinnangu esitamist või vajaduse korral anda liikmesriigile vajalikku teavet ning abi projektide hindamiseks.

Artikkel 19

Teavitamine

1.  Komisjon esitab iga kolme aasta tagant Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele aruande käesoleva määruse raames läbi viidud tegevuste kohta. See aruanne sisaldab ühenduse sekkumise abil saadud tulemuste hindamist erinevates kohaldamisalades, võrreldes esialgsete eesmärkidega, ning peatükki käimasoleva mitmeaastase programmi sisu ja rakendamise kohta. Aruanne sisaldab ka teavet iga projekti rahastamisallikate kohta.

2.  Asjaomased liikmesriigid ning vajaduse korral ka toetuse saajad vastutavad käesoleva määruse raames pakutava rahalise abi kohta käiva teabe adekvaatse avaldamise eest, et teavitada avalikkust ühenduse rollist ühist huvi pakkuvate projektide elluviimisel. Liikmesriigid teevad avalikkusele kättesaadavaks kogu teabe, mis puudutab käesoleva määruse raames potentsiaalselt abikõlblikele projektidele antud majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid hinnanguid.

3.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile igal aastal koos esialgse eelarveprojektiga aruande finantsmõjude kohta, mis tulenevad otsuse nr 884/2004/EÜ artikli 1 punkti 10 alusel loodud Euroopa koordinaatorite olemasolust ja tegevusest.

Artikkel 20

Eelarvevahendid

1.  Käesoleva määruse rakendamiseks soovitatav finantsraamistik on 2007.–2013. aastaks 20,464 miljardit EUR, millest 20,35 miljardit EUR on määratud transpordile ning 114 miljonit EUR energiale.

2.  Eelarvepädev asutus määrab iga-aastased krediidid finantsperspektiivide ulatuses.

Artikkel 21

Läbivaatamisklausel

Enne 2010. aasta lõppu esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule üldaruande kogemustest, mis on saadud käesolevas määruses sätestatud mehhanismidest ühenduse rahalise abi andmiseks.

Euroopa Parlament ja nõukogu otsustavad vastavalt asutamislepingu artikli 156 esimeses lõigus ette nähtud menetlusele, kas ja millistel tingimustel käesoleva määrusega ettenähtud tegevused säilitatakse või muudetakse artikli 20 lõike 1 punktis 1 määratud perioodi vältel.

Artikkel 22

Määruse (EÜ) nr 2236/95 muutmine

Määrust (EÜ) nr 2236/95 muudetakse järgmiselt:

1)  Pealkiri asendatakse järgmisega:

Nõukogu 18. septembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2236/95, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste telekommunikatsioonivõrkude valdkonnas

2)  Artikkel 1 asendatakse järgnevaga:

Artikkel 1

Mõisted ja kohaldamisala

Käesolev määrus määratleb tingimused, eeskirjad ja korra, mille alusel antakse ühenduse abi asutamislepingu artikli 155 lõikes 1 nimetatud ühist huvi pakkuvatele projektidele üleeuroopaliste telekommunikatsiooni võrkude valdkonnas.

3)  Artikli 4 lõige 3 jäetakse välja.

4)  Artikli 5 lõige 3 asendatakse järgmisega:

3.  Käesoleva määruse kohaselt antava ühenduse abi kogusumma ei tohi ületada [...]% investeeringute üldmaksumusest, olenemata valitud sekkumise vormist

5)  Artikkel 5a jäetakse välja.

6)  Artikli 9 lõike 1 punkti a neljas taane jäetakse välja.

7)  Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

Artikkel 10

Rahalise abi andmine

Komisjon otsustab käesoleva määruse kohase rahalise abi andmise asutamislepingu artiklis 274 kehtestatud korras, hinnates taotlusi vastavalt valikukriteeriumidele.

8)  Artikli 11 lõige 7 asendatakse järgmisega:

7.  "7. Komisjon kehtestab artikli 17 lõikes 3 ettenähtud korras raamistiku intressitoetuste, stipendiumide, laenutagatistoetuste ning riskikapitali osaluse maksmise korrale, ajakavale ja määrale selliste investeerimisfondide või samaväärsete finantsasutuste jaoks, kes esmajoones pakuvad riskikapitali üleeuroopalistele võrguprojektidele."

9)  Artikkel 14 jäetakse välja.

10)  Artikli 15 lõike 3 esimene lause, kus osutatakse artiklitele 5 ning 6, asendatakse viitega artikli 5 lõigetele 1 ja 2 ning artiklile 6.

11)  Artikli 16 lõige 1 asendatakse järgmisega:

1.  "1. Komisjon esitab igal aastal Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele aruande käesoleva määruse alusel tehtavate toimingute kohta. See aruanne sisaldab ühenduse abi kaudu erinevates valdkondades saavutatud tulemuste hinnangut esialgseid eesmärke silmas pidades."

12)  Lisa jäetakse välja.

Artikkel 23

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Transpordi- ja energiavaldkonnas käesoleva määruse jõustumise kuupäeval käimasolevate toimingute kohta kehtib endiselt määrus (EÜ) nr 2236/95 sellisena, nagu see kehtib 31. detsembril 2006. aastal.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

..

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELTs seni avaldamata. (2) ELT C 234, 22.9.2005, lk 69. (3) Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2005 seisukoht. (4) EÜT L 228, 9.9.1996, lk 1. Otsust on viimati muudetud otsusega nr 884/2004/EÜ (ELT L 167, 30.4.2004, lk 1). (5) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0224. (6) ELT ..., ..., lk ... (7) EÜT L 228, 23.9.1995, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1159/2005 (ELT L 191, 22.7.2005, lk 16). (8) Energiavaldkonnas rakendub kõnealune määr kõikidele prioriteetsetele projektidele, transpordivaldkonnas vaid piiriülestele või loodustõkkeid ületavatele osadele. (9) Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1). (10) EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1. (11) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. (12) ... määrus (EÜ) nr .../... [asukoha määramise ning satelliidipõhise navigatsioonisüsteemi kohta (GALILEO)] (ELT L ...). (13) ELT L 176, 15.7.2003, lk 11. (14) KOM(2001)0370. (15) EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2. (16) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 95/2/EÜ toiduainetes kasutatavate lisaainete (välja arvatud värv- ja magusainete) kohta ning direktiivi 94/35/EÜ toiduainetes kasutatavate magusainete kohta (KOM(2004)0650 – C6-0139/2004 – 2004/0237(COD))

P6_TA(2005)0404 A6-0191/2005

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2004)0650)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0139/2004);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit (A6-0191/2005),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil asi uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui ta kavatseb ettepanekut oluliselt muuta või seda teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 26. oktoobril 2005 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/.../EÜ, millega muudetakse direktiivi 95/2/EÜ toiduainetes kasutatavate lisaainete (välja arvatud värv- ja magusainete) kohta ning direktiivi 94/35/EÜ toiduainetes kasutatavate magusainete kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

pärast konsulteerimist toidu teaduskomiteega ja Euroopa Toiduohutusametiga,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3),

ning arvestades järgmist:

(1)  Lisaaineid võib toiduainetes kasutada ainult siis, kui need on kooskõlas nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/107/EMÜ inimtarbimiseks ettenähtud toiduainetes lubatud lisaaineid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta(4) II lisa nõuetega.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 1995. aasta direktiiv 95/2/EÜ toiduainetes kasutatavate lisaainete (välja arvatud värv- ja magusainete) kohta(5) sätestab lisaainete loetelu, mida võib ühenduses kasutada, ja nende kasutamise tingimused.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 1994. aasta direktiiv 94/35/EÜ toiduainetes kasutatavate magusainete kohta(6) sätestab magusainete loetelu, mida võib ühenduses kasutada, ja nende kasutamise tingimused.

(4)  Alates direktiivide 95/2/EÜ ja 94/35/EÜ vastuvõtmisest on toiduainetes kasutatavate lisaainete valdkonnas toimunud tehniline areng. Selle arenguga arvestamiseks tuleb nimetatud direktiive parandada.

(5)  Euroopa Toiduohutusameti 26. novembril 2003 väljendatud arvamuse põhjal muudetakse lubatud lisaainete loetelu, et hoida nitrosamiinide tase võimalikult madal, vähendades toiduainetele lisatavate nitritite ja nitraatide taset ning samal ajal säilitades toiduainete mikrobioloogilise ohutuse. Euroopa Toiduohutusamet soovitab sätestada õigusaktides nitritite ja nitraatide taseme "lisatud kogusena". Euroopa Toiduohutusamet on seisukohal, et mitte nitritite jääkide kogus vaid lisatud kogus aitab kaasa Clostridium botulinum vastasele mõjule. Kehtivaid nõudeid muudetakse nii, et Euroopa Toiduohutusameti nimetatud maksimaalne lubatud tase kuumtöötlemata ja kuumtöödeldud lihatoodetes, juustus ja kalas oleks sätestatud lisatud kogustena. Teatud tavapäraselt valmistatud lihatoodete suhtes peaks siiski erandkorras kehtestama maksimaalsed jääkide kogused, tingimusel et tooted on piisavalt täpselt määratletud. Sätestatud tasemed peaksid tagama, et toidu teaduskomitee poolt 1990. aastal kehtestatud aktsepteeritavaid päevadoose (ADI) ei ületata. Tooteid, mida õigusaktides konkreetselt ei nimetata, kuid mida traditsiooniliselt toodetakse sarnasel viisil (st jms tooted) võib vajadusel liigitada vastavalt direktiivi 95/2/EÜ artiklitele 5 ja 6. Juustu puhul tuleks tase sätestada juustupiimale lisatud kogusena. Kui kasutatakse protsessi, mille puhul nitraat lisatakse pärast vadaku eraldamist ja vee lisamist, peaks saavutatama sama tase, mis oleks saadud nitraadi lisamisel otse juustupiimale.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. detsembri 2003. aasta direktiiv 2003/114/EÜ, millega muudetakse direktiivi 95/2/EÜ toiduainetes kasutatavate lisaainete (välja arvatud värv- ja magusainete) kohta, kohustab komisjoni ja Euroopa Toiduohutusametit üle vaatama E 214-219 p-hüdroksübensoaatide ja nende naatriumsoolade kasutamistingimused enne 1. juulit 2004. Euroopa Toiduohutusamet hindas informatsiooni p-hüdroksübensoaatide ohutuse kohta ning esitas oma arvamuse 13. juulil 2004. Euroopa Toiduohutusamet kehtestas metüül ja etüül p-hüdroksübensoehappe alküülestrite ja nende naatriumsoolade aktsepteeritavaks päevaseks doosiks (ADI) kokku 0,10 mg kehamassi kilogrammi kohta. Euroopa Toiduohutusamet oli arvamusel, et propüülparabeen ei peaks selle rühma aktsepteeritava päevase doosi hulka kuuluma, sest vastupidiselt metüül- ja etüül- parabeenile avaldas propüülparabeen mõju noorte rottide suguhormoonidele ja paljunemiselunditele. Seega ei saanud Euroopa Toiduohutusamet soovitada propüülparabeeni aktsepteeritavat päevast doosi, sest puudus selge täheldatava kahjuliku toimeta annus (NOAEL). E 216 propüül-p-hüdroksübensoaat ja E 217 naatriumpropüül-p-hüdroksübensoaat tuleb direktiivist 95/2/EÜ eemaldada. Samuti tuleb lõpetada p-hüdroksübensoaatide kasutamine vedelates dieettoidulisandites.

7)   2004. aasta aprillis peatas komisjon merevetikatest ja teatud vaikudest saadud želeerivaid lisaaineid sisaldava kapslites marmelaadi turuleviimise ja impordi nende toodete poolt põhjustatava lämbumisohu tõttu (otsus 2004/374/EÜ(7)). Arvestades kõnealuse otsuse läbivaatamise tulemusi tuleb lõpetada teatavate želeerivate lisaainete kasutamine kapslis marmelaadis.

(8)  Toidu teaduskomitee (SCF) analüüsis informatsiooni erütrooli ohutuse kohta ja avaldas oma arvamuse 5. märtsil 2003. Komitee arvamuse kohaselt on erütrooli kasutamine lisaainena lubatav. Komitee märgib ka, et erütroolil on lahtistav mõju, kuid see avaldub suurema doosi juures kui polüoolide puhul. Erütroolil on mitmeid tehnilisi mitte-magustavaid omadusi, mis on olulised paljude toiduainete jaoks alates kondiitritoodetest kuni piimatoodeteni. Nende hulka kuuluvad lõhna- ja maitsetugevdaja, tugiaine, niiskusesäilitaja, stabilisaatori, paksendaja, mahuaine ja sekvestrandi funktsioonid. Erütrooli peab lubama kasutada samades toiduainetes kui teisi polüoole. Peale selle tuleb muuta direktiivi 94/35/EÜ, sest erütrooli, nagu teisi lubatud polüoole, kasutatakse ka magustamise eesmärgil.

(9)  Toidu teaduskomitee analüüsis informatsiooni soja hemitselluloosi ohutuse kohta ja avaldas oma arvamuse 4. aprillil 2003. Komitee arvamuse kohaselt on soja hemitselluloosi kasutamine teatavates toiduainetes ja teatava sisalduse juures lubatav. Seetõttu on kohane kõnealust kasutust teataval otstarbel lubada. Soja suhtes allergiliste isikute olukorra kergendamiseks ei tohiks soja sisaldumist siiski lubada töötlemata toiduainetes, mis üldiselt sojauba ei sisalda. Igal juhul tuleks tarbijaid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/13/EÜ toiduainete märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta(8) sätetele teavitada, kui toode sisaldab soja hemitselluloosi.

(10)  Euroopa Toiduohutusamet analüüsis informatsiooni etüültselluloosi ohutuse kohta ja avaldas oma arvamuse 17. veebruaril 2004. Toiduohutusamet otsustas lisada etüültselluloosi toidu teaduskomitee poolt koostatud "määratlemata" aktsepteeritava päevase doosiga rühma. Etüültselluloosi kasutatakse peamiselt toidulisandites ja kapseldatud lõhna- ja maitseainetes. Seega peaks etüültselluloosi lubama kasutada sarnaselt teiste tselluloosidega.

(11)  Euroopa Toiduohutusamet analüüsis informatsiooni pullulaani ohutuse kohta ja avaldas oma arvamuse 13. juulil 2004. Amet luges aktsepteeritavaks pullulaani kasutamise kapslite ja tablettidena esinevate toidulisandite katetes ning samuti õhukese lehe kujul esinevates hingeõhu värskendajates. Seetõttu on kohane nimetatud kasutusi lubada.

(12)  Euroopa Toiduohutusamet analüüsis informatsiooni tertsiaarbutüültertsiaarbutüülhüdrokinooni (TBHQ) ohutuse kohta ja avaldas oma arvamuse 12. juulil 2004. Toiduohutusamet kehtestas selle antioksüdandi aktsepteeritavaks päevadoosiks 0–0,7 mg kehakaalu kilogrammi kohta ning leidis, et selle kasutamine on aktsepteeritav teatud toiduainetes teatavate (sisaldus)normide piires. Seetõttu on kohane kõnealust lisaainet lubada.

(13)  Toidu teaduskomitee analüüsis informatsiooni alumiiniumoktenüülsuktsinaattärklise (SAOS) ohutuse kohta ja avaldas oma arvamuse 21. märtsil 1997. Komitee leidis, et selle lisaaine kasutamist mikrokapslites vitamiinide ja karotinoidide ühe komponendina võib pidada aktsepteeritavaks. Seetõttu on kohane nimetatud kasutust lubada.

(14)  Sõira tootmisel lisatakse pastöriseeritud piimale E 500ii naatriumvesinikkarbonaat piimhappe puhvedamiseks vajaliku pH-väärtuseni, et sellega luua laagerduskultuuridele vajalikud kasvutingimused. Seepärast on asjakohane lubada naatriumvesinikkarbonaadi kasutamine sõiras.

(15)  Praegu on lubatud sorbaatide (E 200 - 203) ja bensoaatide (E 210 - 213) kasutamine keedetud krevettides nende konserveerimisel. Seepärast on asjakohane laiendada seda luba kõigile keedetud vähilaadsetele ja molluskitele.

(16)  E 551 ränidioksiidi lubatakse kasutada tugiainena toiduvärvides maksimaalselt 5% ulatuses. Ränidioksiidi kasutamist tugiainena toiduvärvides E 171 (titaandioksiid) ja E 172 (raudoksiidid ja -hüdroksiidid) maksimaalselt tuleks samuti lubada 90% ulatuses värvpigmendi suhtes.

(17)  Direktiivi 95/2/EÜ kohaselt on selle direktiivi I lisas loetletud lisaainete kasutamine piiratud traditsioonilises prantsuse leivas "Pain courant francais". Sama piirangut tuleks kasutada ka traditsioonilise ungari suhtes. Samuti oleks asjakohane lubada kasutada askorbiinhapet (E 300), naatriumaskorbaati (E 301) ja kaltsiumdinaatriumi EDTA (E 385) ungari maksapasteetides.

(18)  Vaja on ajakohastada praegusi nõudeid sulfitite (E 220–228) kasutamise kohta keedetud vähilaadsetes, lauaviinamarjades ja litšides.

(19)  Vastavalt liikmesriikide taotlusele ja kooskõlas toidu teaduskomitee 5. märtsi 2003. aasta arvamusega peaks 4-heksüülresortsinooli, mille kasutamine on lubatud siseriiklikul tasemel vastavalt direktiivile 89/107/EMÜ, lubama kasutada ka ühenduse tasemel.

(20)  Direktiivis 95/2/EÜ kasutatud mõisteid peaks kohandama, võttes arvesse nõukogu 3. mai 1989. aasta direktiivi 89/398/EMÜ eritoiduks ettenähtud toiduaineid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta(9), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/46/EÜ toidulisandeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta(10) ja komisjoni 25. märtsi 1999. aasta direktiivi 1999/21/EÜ meditsiiniliseks eriotstarbeks mõeldud dieettoitude kohta(11).

(21)  Seega tuleks direktiive 95/2/EÜ ja 94/35/EÜ vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 95/2/EÜ muudetakse järgmiselt:

1)  Artikli 1 lõike 3 punkt c asendatakse järgmisega:

2)  Artikli 3 lõikes 2 asendatakse sõna "võõrutustoidu" sõnadega "töödeldud teraviljatoodete ja imikutoidu".

3)  Lisasid muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi I lisale.

Artikkel 2

Direktiivi 94/35/EÜ lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi II lisale.

Artikkel 3

1.  Liikmesriigid jõustavad hiljemalt ...(12) käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid:

Siiski võib tooteid, mis ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele ja mis on turule viidud või märgistatud enne punktis b osutatud kuupäeva, turustada kuni varude ammendumiseni.

Liikmesriigid edastavad komisjonile viivitamata nende õigusnormide tekstid ning nende normide ja käesoleva direktiivi nõuete vastavustabeli.

2.  Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

.

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

Direktiivi 95/2/EC lisasid muudetakse järgmiselt:

1)  I lisa muudetakse järgmiselt:

a)  Sissejuhatusse lisatakse järgmine märkus:

4.  Numbrite E 400, E 401, E 402, E 403, E 404, E 406, E 407, E 407a, E 410, E 412, E 413, E 414, E 415, E 417, E 418 ja E 440 all loetletud aineid ei tohi kasutada kapslites marmelaadis (*)

_______________

(*) Käesolevas direktiivis tähendab kapslites marmelaad pooljäikades kapslites sisalduvaid tiheda konsistentsiga pastilaa-marmelaaditooteid, mis on mõeldud kapslist suhupigistamiseks ja korraga allaneelamiseks.

b)  Tabelisse lisatakse järgmine rida:

2)  II lisa muudetakse järgmiselt:

a)  "Valminud juustu" käsitlev rida asendatakse järgmisega:

b)   "Pain courant français" käsitlevas reas lisatakse pärast sõnu "Pain courant français" järgmised sõnad: "Friss Búzakenyér, fehér és félbarna kenyerek".

c)   "Foie gras, foie gras entier, blocs de foie gras" käsitlevas reas lisatakse pärast sõnu "Foie gras, foie gras entier, blocs de foie gras" järgmised sõnad:"Libamáj, libamáj egészben, libamáj tömbben".

3)  III lisa muudetakse järgmiselt:

i)  Tabelist "Sorbaadid, bensoaadid ja p-hüdroksübensoaadid" jäetakse välja järgmised read: "E 216 Propüül-p-hüdroksübensoaat" ja "E 217 Naatriumpropüül-p-hüdroksübensoaat".

ii)  Toiduainete tabelit muudetakse järgmiselt:

–  Jäetakse välja järgmised read:

–  Lisatakse järgmised read:

_______________

(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/46/EÜ (EÜT L 183, 12.7.2002, lk 51).

iii)  Sõnad "Dieettoidud meditsiiniliste näidustuste puhuks" asendatakse sõnadega "Direktiivis 1999/21/EC (**) määratletud meditsiiniliseks eriotstarbeks mõeldud toidud.

_______________

(**) Komisjoni 25. märtsi 1999. aasta direktiiv 1999/21/EÜ (EÜT L 91, 7.4.1999, lk 29)."

b)  B osa muudetakse järgmiselt:

i)  Toiduainete tabelit muudetakse järgmiselt:

–  Järgmist rida muudetakse järgmiselt:

–  Lisatakse järgmised read:

ii)  Sõnad "Tärklised (välja arvatud võõrutustoidu, jätkupiimasegude ja imiku piimasegude tärklised)" asendatakse sõnadega "Tärklised (välja arvatud imiku piimasegude, jätkupiimasegude, teraviljatoodete ja muude imikutoitude tärklised)".

c)  C osas asendatakse E 249 ja E 250 ning E 251 and E 252 käsitlevad read järgmisega:

1 Märgistuse "toidus kasutamiseks" puhul võib nitritit müüa ainult segus soola või soolaasendajaga.

2 F0 väärtus 3 võrdub 3 minuti kuumutamisega 121ºC juures (bakterisisalduse vähendamine ühelt miljardilt eoselt iga 1000 konservitoosi kohta ühe eoseni tuhande konservitoosi kohta).

3 Nitraate võib sisalduda mõnedes kuumtöödeldud lihatoodetes nitritite loomuliku muundumise tulemusena nitraatideks madala happesusega keskkonnas.

(1)  Lihatooted sukeldatakse nitriteid ja/või nitraate, keedusoola ning muid komponente sisaldavasse soolveelahusesse. Lihatooteid võib veel edasi töödelda, nt suitsutada.

(1.1) Liha sisse pritsitakse soolveelahust, millele järgneb 3–10 päeva kestev märgsoolamine. Soolveelahus sisaldab muuhulgas ka mikrobioloogilisi starterkultuure.

(1.2) Märgsoolamine 3–5 päeva jooksul. Toodet ei kuumtöödelda ja sellel on kõrge veeaktiivsus.

(1.3) Märgsoolamine vähemalt 4 päeva jooksul ning eelkeedetud.

(1.4) Liha sisse pritsitakse soolveelahust, millele järgneb märgsoolamine. Sooldumisaeg on 14–21 päeva, millele järgneb 4–5 nädalane valmimine külmas suitsus.

(1.5) Märgsoolamine 4–5 päeva temperatuuril 5-7o C, laagerdumine tavaliselt 24–40 tundi temperatuuril 22oC, võib-olla suitsutamine 24 tunni vältel temperatuuril 20–25oC ning 3–6 nädalat hoidmist temperatuuril 12–14oC.

(1.6) Sooldumisaeg sõltuvalt lihatükkide kujust ja kaalust on umbes 2 päeva 1 kg kohta, millele järgneb stabiliseerumine/laagerdumine.

(2)  Kuivsoolamisprotsess tähendab nitriteid ja/või nitraate, soola ja teisi komponente sisaldava kuivsoolamissegude kandmist liha pinnale, millele järgneb stabiliseerumis-/laagerdumisaeg. Lihatooteid võib veel edasi töödelda, nt suitsutada.

(2.1) Kuivsoolamine, millele järgneb vähemalt 4-päevane laagerdumisaeg.

(2.2) Kuivsoolamine, millele järgneb vähemalt 10-päevane stabiliseerumisaeg ning üle 45-päevane laagerdumisaeg.

(2.3) Kuivsoolamine 10–15 päeva vältel, millele järgneb 30–45 päevane stabiliseerumisaeg ning vähemalt 2-kuune laagerdumisaeg.

(2.4) Kuivsoolamine 3 päeva + 1 päev/kg, millele järgnevad 1-nädalane soolamisjärgne periood ning 45-päevane kuni 18-kuune valmimisperiood.

(2.5) Sooldumisaeg sõltuvalt lihatükkide kujust ja kaalust on ligikaudu 10–14 päeva 1 kg kohta, millele järgneb stabiliseerumine/laagerdumine.

(3)  Märg- ja kuivsoolamisprotsesse kasutatakse kombineeritult või kui liittoode sisaldab nitriteid ja/või nitraate või kui tootesse pritsitakse enne kuumutamist soolveelahust. Lihatooteid võib veel edasi töödelda, nt suitsutada.

(3.1) Kuiv- ja märgsoolamist kasutatakse kombineeritult (ilma soolveelahuse sissepritsimiseta). Sooldumisaeg sõltuvalt lihatükkide kujust ja kaalust on umbes 14–35 päeva, millele järgneb stabiliseerumine/laagerdumine.

(3.2) Soolveelahuse sissepritsimine, millele järgneb mitte varem kui 2 päeva pärast kuni 3-tunnine vees keetmine.

(3.3) Tootel on vähemalt 4-nädalane laagerdumisaeg ning vee ja valkude suhe on alla 1,7.

(3.4) Laagerdumisaeg on vähemalt 30 päeva.

(3.5) Kuivatatud toodet kuumutatakse kuni 70°C, millele järgneb 8–12 päevane kuivatamis- ja suitsutamisprotsess. Fermenteeritud toote 14–30 päevasele kolmeastmelisele käärimisprotsessile järgneb suitsutamine.

(3.6) Fermenteeritud ja kuivatatud toorvorst, millesse ei ole lisatud nitrititeid. Toodet fermenteeritakse temperatuurivahemikus 18–22oC või madalamal temperatuuril (10–12oC) ja seejärel lastakse tootel vähemalt 3 nädalat valmida. Toote vee ja valkude suhe on alla 1,7."

d)  D osa muudetakse järgmiselt:

i)  Märkust muudetakse järgmiselt: "Märk * tabelis osutab proportsionaalsuse reeglile: kui kasutatakse gallaatide, TBHQ, BHA ja BHT segu, tuleb iga aine sisaldust proportsionaalselt alandada.

iii)  Lisatakse järgmine märkus:

4)  IV lisa muudetakse järgmiselt:

a)  E 385 käsitlev rida asendatakse järgmisega:

* EÜT L 316, 9.12.1994, lk 2."

b)  Pärast E 967 käsitlevat rida lisatakse järgmine rida:

c)  Lisatakse järgmine rida:

d)  Reas E 468 asendatakse sõnad "Kuivad dieettoidulisandid" sõnadega "Direktiivis 2002/46/EÜ määratletud tahked toidulisandid".

e)  Ridades E 338 kuni E 452 asendatakse sõnad "Dieettoidulisandid" sõnadega "Direktiivis 2002/46/EÜ määratletud toidulisandid".

f)  Ridades E 405, E 416, E 432 kuni E 436, E 473 ja E 474, E 475, E 491 kuni E 495, E 551 kuni E 559, ja E 901 kuni E 904, asendatakse sõna "Dieettoidulisandid" sõnadega "Direktiivis 2002/46/EÜ määratletud toidulisandid".

g)  Ridades E 1201 ja 1202 asendatakse sõnad "Dieettoidulisandid tablettide või kaetud tablettide kujul" sõnadega "Direktiivis 2002/46/EÜ määratletud toidulisandid tablettide või kaetud tablettide kujul".

h)  Ridades E 405, E 432 kuni E 436, E 473 ja E 474, E 475, E 477, E 481 ja E 482, E 491 kuni E 495 asendatakse sõnad "Dieettoidud meditsiiniliste näidustuste puhuks" sõnadega "Direktiivis 1999/21/EÜ määratletud meditsiiniliseks eriotstarbeks mõeldud toidud".

i)  Järgmine rida asendatakse järgmisega:

j)  Lisatakse järgmised read:

5)  V lisa muudetakse järgmiselt:

a)  Pärast E 967 käsitlevat rida lisatakse järgmine rida:

b)  Pärast E 466 käsitlevat rida lisatakse järgmine rida:

c)  E 551 and E 552 käsitleva rea kolmandasse veergu lisatakse järgmine lause:

E 551 titaandioksiidis E 171 ja raudoksiidides ja –hüdroksiidides E 172 (maksimaalselt 90% ulatuses pigmendi suhtes)

6)  VI lisa muudetakse järgmiselt:

a)  Sissejuhatava märkuse esimeses, teises ja kolmandas lõigus asendatakse sõna "võõrutustoit" sõnadega "töödeldud teraviljatooted ja imikutoit".

b)   3. osa pealkirjas, ridades E 170 kuni 526, E 500, E 501 ja E 503, E 338, E 410 kuni E 440, E 1404 kuni E 1450 ja E 1451 asendatakse sõna "võõrutustoit" sõnadega "töödeldud teraviljatooted ja imikutoit".

c)   4. osas lisatakse pärast rida E 471 järgmine rida:

II LISA

Direktiivi 94/35/EÜ lisa muudetakse järgmiselt:

a)  E 420 kuni E 967 käsitleva rea esimesse veergu lisatakse "E 968".

b)  E 420 kuni E 967 käsitleva rea teise veergu lisatakse sõna "Erütritool".

(1) ELTs seni avaldamata. (2) ELT C 255, 14.10.2005, lk 59. (3) Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2005 seisukoht. (4) EÜT L 40, 11.2.1989, lk 27. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1) (5) EÜT L 61, 18.3.1995, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2003/114/EÜ (ELT L 24, 29.1.2004, lk 58). (6) EÜT L 237, 10.9.1994, lk 3. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2003/115/EÜ (ELT L 24, 29.1.2004, lk 65). (7) ELT L 118, 23.4.2004, lk 70. (8) EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2003/89/EÜ (ELT L 308, 25.11.2003, lk 15). (9) EÜT L 186, 30.6.1989, lk 27. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga (EÜ) nr 1882/2003 (10) EÜT L 183, 12.7.2002, lk 51. (11) EÜT L 91, 7.4.1999, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga. (12) * 18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist. (13) ** 24 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu raamotsus organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta (KOM(2005)0006 – C6-0061/2005 – 2005/0003(CNS))

P6_TA(2005)0405 A6-0277/2005

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut (KOM(2005)0006)(1);

–   võttes arvesse ELi lepingu artikli 34 lõike 2 punkti b;

–   võttes arvesse ELi lepingu artikli 39 lõiget 1, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0061/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 93 ja 51;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja väliskomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A6-0277/2005),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb kõrvale kalduda Euroopa Parlamendi poolt heakskiidetud tekstist;

4.   kutsub nõukogu üles Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerima, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud Muudatusettepanek 1 Põhjendus 3 (3)  Haagi programmi punktis 3.3.2 sätestatakse, et kriminaalmateriaalõiguse ühtlustamine peab eelkõige toimuma rahvusvahelise mõõtmega eriti ohtliku kuritegevusega seotud valdkondade puhul ja tuleks eelistada kuritegevusvaldkondi, mida on aluslepingutes konkreetselt nimetatud. Liikmesriikidel tuleks vastastikku ühtlustada kuritegelikku ühendusse kuulumisel toime pandud kuritegude mõisted. Lisaks tuleks selliseid kuritegusid toime pannud või nende eest vastutavate füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes ette näha karistused ja sanktsioonid, mis vastavad selliste kuritegude raskusastmele. (3)  Haagi programmi punktis 3.3.2 sätestatakse, et kriminaalmateriaalõiguse ühtlustamine peab eelkõige toimuma rahvusvahelise mõõtmega eriti ohtliku kuritegevusega seotud valdkondade puhul ja tuleks eelistada kuritegevusvaldkondi, mida on aluslepingutes konkreetselt nimetatud. Liikmesriikidel tuleks vastastikku ühtlustada kuritegelikku ühendusse kuulumisel toime pandud kuritegude mõisted. Siiski on liikmesriikidel vabadus liigitada kuritegelikuks ühenduseks samuti teisi isikute rühmi, näiteks rühmi, kelle eesmärk ei ole rahalise või muu materiaalse kasu saamine või kes panevad toime kuritegusid, mille eest on karistuseks ette nähtud alla nelja aasta pikkuse maksimummääraga vabadusekaotus või vabadust piirav julgeolekumeede. Lisaks tuleks selliseid kuritegusid toime pannud või nende eest vastutavate füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes ette näha karistused ja sanktsioonid, mis vastavad selliste kuritegude raskusastmele. Muudatusettepanek 2 Põhjendus 4 (4)  Tuleks muuta karistatavaks "kuritegeliku ühenduse juhtimine" ning lisada sätted õigusasutuste vahelise koostöö lihtsustamiseks ja nende tegevuse kooskõlastamiseks Eurojusti vahendusel. (4)  Tuleks muuta karistatavaks "kuritegeliku ühenduse toetamine, loomine, selle tegevuse korraldamine või juhtimine" ning lisada sätted õigusasutuste vahelise koostöö lihtsustamiseks ja nende tegevuse kooskõlastamiseks Eurojusti vahendusel. Muudatusettepanek 3 Põhjendus 4 a (uus) (4 a) Võttes arvesse kolmanda samba andmekaitsevahendi heakskiitmist, tuleks arendada Interpoli ja Europoli koostööd, pidades silmas teabe ühist kasutamist rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse uurimise eesmärgil. Muudatusettepanek 4 Põhjendus 4 b (uus) (4 b) Sõltuvalt nõukogu ... raamotsuse .../.../... Euroopa tõendite kogumise loa kohta, millega nähakse ette esemete, dokumentide ja andmete kogumine nende kasutamiseks kriminaalmenetluses,1 vastuvõtmisest peaksid liikmesriigid hõlbustama rahvusvaheliste organiseeritud kuritegude toimepanijate vastu saadud tõendite vastastikust tunnustamist. ___________ 1 ELT L ... Muudatusettepanek 5 Põhjendus 5 a (uus) (5 a) Hästi funktsioneerivate ja mobiilsete rahvusvaheliste kuritegelike võrkude areng ja ülesehitus aeglustavad uurimist, mistõttu tuleks antud nähtusele asjakohasema reageerimise ja liikmesriikidevahelise koostöö tõhususe suurendamise huvides mõelda, milliste vahenditega on võimalik toetada liikmesriikide koordineeritud algatust sobivate instrumentide, näiteks eriuurimise ja kuritegelikku maailma sisseimbumise meetodite ja -tehnikate ning osas liikmesriikides juba kasutusel olevate salajaste kaastöötajate kohtlemise reeglite väljatöötamiseks. Muudatusettepanek 6 Põhjendus 6 a (uus) (6 a) Käesolev raamotsus loob eeldatavasti aluse, mille abil on võimalik veenda kolmandaid riike sarnaseid regulatsioone vastu võtma. Liikmesriigid peaksid andma eeskuju, tuues kaalukaid tõendeid oma kindlameelsuse kohta. Muudatusettepanek 7 Põhjendus 7 a (uus) (7 a) Kuritegelikud ühendused ületavad karistamatult ja märkimisväärset tulu saades Euroopa Liidu sisepiire, samal ajal kui politseiametnikel, kelle õigused piirduvad ainult nende endi liikmesriigiga, selline õigus puudub (välja arvatud mõningad lühiajalise kestvusega erandid). Muudatusettepanek 8 Põhjendus 8 (8)  Käesolevas raamotsuses võetakse arvesse põhiõigusi, mis on tagatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooniga, eriti selle artikleid 6 ja 49, (8)  Käesolevas raamotsuses võetakse arvesse põhiõigusi vastavalt inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsioonile selliselt, nagu nad lähtuvad põhiseaduslikest traditsioonidest, mis on liikmesriikides käibel ühenduse õiguse põhimõtetena. EL järgib Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikes 2 toodud põhimõtteid, mis peegelduvad Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eriti selle kuuendas peatükis. Käesolevat raamotsust ei või mingil juhul tõlgendada nii, nagu püütaks sellega vähendada või piirata selliseid põhiõigusi või -vabadusi nagu streigiõigus, ühinemis- või kogunemisvabadus ning sõnavabadus, kaasa arvatud igaühe õigus luua oma huvide kaitseks ametiühinguid ja nendega ühineda ning sellega seotud õigus meelt avaldada. Muudatusettepanek 44 Põhjendus 8 a (uus) 8 a) nõukogus läbivaatamisel olevas raamotsuse ettepanekus (raamotsuse ettepanek teatavate protsessuaalsete õiguste kohta kriminaalmenetlustes kõikjal Euroopa Liidus¹) sätestatud tagatisi kohaldatakse käesolevale raamotsusele. ___________ 1 KOM(2004)0328. Muudatusettepanek 9 Artikli 1 esimene lõik Käesoleva raamotsuse tähenduses on kuritegelik ühendus teatud ajavahemiku jooksul toimiv struktuuriline ühendus, millesse kuulub rohkem kui kaks inimest ning mis tegutseb kooskõlastatult, panemaks toime kuritegusid, mille eest on karistuseks ette nähtud vähemalt nelja aasta pikkuse maksimummääraga vabadusekaotus või vabadust piirav julgeolekumeede või sellest rangem karistus, ja mille otseseks või kaudseks eesmärgiks on rahalise või ainelise kasu saamine. Käesoleva raamotsuse tähenduses on "kuritegelik ühendus" struktuuriline ühendus, millesse kuulub rohkem kui kaks inimest ning mis tegutseb kooskõlastatult, panemaks toime kuritegusid, mille eest on karistuseks ette nähtud vähemalt nelja aasta pikkuse maksimummääraga vabadusekaotus või vabadust piirav julgeolekumeede või sellest rangem karistus, ja mille otseseks või kaudseks eesmärgiks on rahalise või ainelise kasu saamine. Muudatusettepanek 10 Artikli 1 teine lõik Struktuuriline ühendus tähistab ühendust, mis ei ole moodustatud kuriteo vahetuks toimepanekuks juhuslikult ning kus liikmete ülesanded, ühenduse ülesehituse järjepidevus ja struktuur ei pruugi olla ametlikult määratletud. "Struktuuriline ühendus" tähistab ühendust, mis ei ole moodustatud ühe või enama kuriteo vahetuks kooskõlastatud toimepanekuks juhuslikult ning kus liikmete ülesanded, ühenduse ülesehituse järjepidevus ja hierarhiline struktuur ei pruugi olla ametlikult määratletud. Muudatusettepanek 45 Artikkel 1 a (uus) Artikkel 1 a Ennetamine ja kontroll kuritegevuse üle Liikmesriigid tagavad Europoli kui kriminaaljälitust teostava organi tugevdamise, et võimaldada täita ülesandeid, nagu teabe ja operatiivinformatsiooni andmine liikmesriikidele, mis viib mõjusamate tulemusteni organiseeritud kuritegevuse ennetamisel ja sellega võitlemisel. Europoli tugevdamine on võimalik vaid tingimusel, et sellest saab Euroopa Parlamendi demokraatlikule kontrollile alluv Euroopa Liidu organ. Muudatusettepanek 12 Artikli 2 punkt a (a) kuritegeliku ühenduse juhtimine; a) kuritegeliku ühenduse toetamine, loomine, selle tegevuse korraldamine või juhtimine; Muudatusettepanek 13 Artikli 2 punkt b (b) isiku tegevus, kes tahtlikult ning teadlikuna ühenduse eesmärgist ja üldisest tegevusest või ühenduse kavatsusest panna toime kõnealuseid kuritegusid, võtab aktiivselt osa ühenduse kuritegelikest toimingutest, mis kuuluvad artikli 1 alla, ka juhul, kui asjaomane isik ei osale kõnealuste kuritegude tegelikus täideviimises või kui kõnealuseid kuritegusid tegelikult toime ei panda või muust tegevusest, sealhulgas viimase teabe või muude aineliste vahenditega varustamine, uute liikmete värbamine samuti nagu ühenduse tegevuse rahastamine mis tahes viisil, mille puhul kõnealune isik on teadlik, et tema osalus aitab kaasa ühenduse kuritegevusele. b) isiku tegevus, kes tahtlikult ning teadlikuna ühenduse eesmärgist ja üldisest tegevusest või ühenduse kavatsusest panna toime kõnealuseid kuritegusid, võtab aktiivselt osa ühenduse kuritegelikest toimingutest, mis kuuluvad artikli 1 alla, ka juhul, kui asjaomane isik ei osale kõnealuste kuritegude tegelikus täideviimises või kui kõnealuseid kuritegusid tegelikult toime ei panda või muust tegevusest, sealhulgas viimase teabe või muude aineliste vahenditega varustamine, kuritegelikele toimingutele õhutamine, uute liikmete värbamine, samuti nagu ühenduse tegevuse rahastamine mis tahes viisil, mille puhul kõnealune isik on teadlik, et tema osalus aitab kaasa ühenduse kuritegevusele. Muudatusettepanek 14 Artikli 2 lõige 1 a (uus) Käesolev raamotsus ei mõjuta kohustust austada põhiõigusi ja õiguse aluspõhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 6. Muudatusettepanek 15 Artikli 3 lõige 2 a (uus) 2 a. Iga liikmesriik võtab vajalikke meetmeid tagamaks, et isikute suhtes, kes on toime pannud kuriteo artikli 2 tähenduses, oleks võimalik lisaks käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud karistustele kohaldada ka järgmisi karistusi: a) asjaomase kuriteo sooritamisel kasutatud või selleks kavandatud eseme ning eseme, mis kujutab tasu, tulu või kasumit, või eseme, mis oli kuriteo objekt, kinnipidamine; b) asjaomase kuriteo toimepanekul omandatud kauba, vahendite ja toodete konfiskeerimine; c) kaupade hävitamine; d) kohtuotsuste avaldamine; e) ajutine või alaline kutsealase või ärilise tegevuse keeld; f) poliitilistele ja avaliku teenistuse ametikohtadele asumise ja kandideerimise keeld. Muudatusettepanek 16 Artikli 3 lõige 2 b (uus) 2 b. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et artiklis 2 kirjeldatud kuritegude eest oleks võimalik määrata käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud vabadusekaotustest rangem vabadusekaotus, kui: a) kuritegelik ühendus tegutseb terroristlikel eesmärkidel; b) kuritegelik ühendus tegeleb inimkaubandusega; c) kuritegelik ühendus on maffia tüüpi, st kuritegude toimepanemiseks, otsese või kaudse juhtimise või kontrolli saavutamiseks majandustegevuse, litsentside, lubade, riigihangete ja avalike teenuste üle või endale põhjendamatu tulu või eeliste saamiseks või valimistel hääleõiguse vaba teostamise takistamiseks või vältimiseks või endale või teistele häälte kogumiseks kasutatakse ühendusega seotuse hirmutavat mõju ja sellest tulenevat allumise ja vaikimiskohustuse nõuet. Muudatusettepanek 17 Artikli 3 lõige 2 c (uus) 2 c. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et organiseeritud kuritegevusega saadud tulu oleks võimalik konfiskeerida või hävitada. Muudatusettepanek 18 Artikli 4 punkt a (a) loobub kuritegevusest ja a) loobub kuritegevusest, näitab tahet ühiskonda tagasi pöörduda ja Muudatusettepanek 19 Artikli 4 punkti b esimene taane – vältida või leevendada kuriteo mõju; – vältida, kõrvaldada või leevendada kuriteo mõju; Muudatusettepanek 20 Artikli 4 punkti b teine taane – teha kindlaks või võtta vastutusele teisi teo toimepanijaid; – teha kindlaks või võtta vahi alla artiklis 2 kirjeldatud kuritegude eest vastutavad isikud; Muudatusettepanek 21 Artikli 4 punkti b kolmas taane – leida tõendeid; – leida tõendeid artiklis 2 kirjeldatud kuritegude kohta; Muudatusettepanek 24 Artikli 5 lõike 1 sissejuhatav osa (1)  Kõik liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et juriidilisi isikuid saab võtta vastutusele mis tahes artiklis 2 nimetatud kuriteo eest, mille on nende kasuks toime pannud iseseisvalt või juriidilise organi liikmena tegutsenud isik, kes on juriidilise isiku juures juhtival kohal, mis põhineb ühel järgmistest õigustest: 1.  Kõik liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et juriidilisi isikuid saab võtta vastutusele mis tahes artiklis 2 nimetatud kuriteo eest, mille toimepanemiseks ühendus asutati ja mille on nende kasuks toime pannud iseseisvalt või juriidilise organi liikmena tegutsenud isik, kes on juriidilise isiku juures juhtival kohal, mis põhineb ühel järgmistest õigustest: Muudatusettepanek 25 Artikli 5 lõike 1 punkt a (a) õigusel esindada seda juriidilist isikut; a) õigusel esindada seda juriidilist isikut, sealhulgas faktiline õigus; Muudatusettepanek 26 Artikli 5 lõike 1 punkt b (b) õigusel teha otsuseid selle juriidilise isiku nimel; b) õigusel teha otsuseid selle juriidilise isiku nimel, sealhulgas faktiline õigus; Muudatusettepanek 27 Artikli 5 lõige 3 3.  Juriidilise isiku vastutusele võtmine vastavalt lõigetele 1 ja 2 ei välista paralleelse kriminaalmenetluse algatamist füüsilise isiku suhtes, kes on pannud toime artiklis 2 nimetatud kuriteo või olnud selle kaasosaline. 3.  Juriidilise isiku vastutusele võtmine vastavalt lõigetele 1 ja 2 ei välista paralleelse kriminaalmenetluse algatamist füüsilise isiku suhtes, kes on pannud toime artiklis 2 nimetatud kuriteo, mille toimepanemiseks ühendus asutati. Muudatusettepanek 28 Artikli 6 punkt b (b) ajutine või alaline äritegevuse keeld; (Ei mõjuta eestikeelset versiooni.) Muudatusettepanek 29 Artikli 6 punkt e a (uus) e a) asjaomase kuriteo sooritamisel kasutatud või selleks kavandatud eseme või vahendi, mis kujutab tasu, tulu või kasumit, või eseme, mis oli artiklis 2 e kirjeldatud kuriteo objekt, kinnipidamine; Muudatusettepanek 30 Artikli 6 punkt e b (uus) e b) kaupade hävitamine; Muudatusettepanek 31 Artikli 6 punkt e c (uus) e c) kohtuotsuste avaldamine. Muudatusettepanek 32 Artikli 7 lõiked 2 ja 3 Kui artiklis 2 nimetatud kuritegu kuulub enama kui ühe liikmesriigi jurisdiktsiooni alla ja kui ükskõik kes neist on võimeline nõuetekohaselt esitama süüdistuse samade faktide alusel, teevad kõnealused liikmesriigid koostööd otsustamaks, kes neist esitab kuriteo toimepanijale süüdistuse, et koondada menetlus võimaluse korral ühte liikmesriiki. Selleks kasutavad liikmesriigid vajaduse korral Eurojusti. Kui artiklis 2 nimetatud kuritegu kuulub enama kui ühe liikmesriigi jurisdiktsiooni alla ja kui ükskõik kes neist on võimeline nõuetekohaselt esitama süüdistuse samade faktide alusel, teevad kõnealused liikmesriigid koostööd otsustamaks, kes neist esitab kuriteo toimepanijale süüdistuse, et koondada menetlus võimaluse korral ühte liikmesriiki. Selleks kasutavad liikmesriigid vajaduse korral Eurojusti. Juhul kui liikmesriigid ei jõua kahe kuu jooksul ühisele otsusele, teeb otsuse Eurojust. Arvesse võetakse järgmisi tegureid allpool esitatud järjekorras: Arvesse võetakse järgmisi tegureid allpool esitatud järjekorras: (a) liikmesriik, mille territooriumil tegu on toime pandud; a) liikmesriik, mille territooriumil tegu on toime pandud; (b) liikmesriik, mille kodanik või resident teo täideviija on; b) liikmesriik, kust ohvrid pärit on; (c) liikmesriik, kust ohvrid pärit on; c) liikmesriik, mille kodanik või resident õigusrikkuja on; (d) liikmesriik, mille territooriumil teo täideviija on leitud. d) liikmesriik, mille territooriumil teo täideviija on leitud. Muudatusettepanek 33 Artikli 7 lõike 3 punkt d a (uus) d a) liikmesriik, kus kriminaalmenetlus esimesena algatati. Muudatusettepanek 34 Artikli 8 lõige 1 1.  Liikmesriigid tagavad, et käesoleva raamotsusega hõlmatud kuritegude uurimine või nende suhtes süüdistuse esitamine ei sõltu kuriteoohvri tunnistustest või süüdistustest vähemalt juhul, kui teod on toime pandud liikmeriigi territooriumil. 1.  Liikmesriigid tagavad, et käesoleva raamotsusega hõlmatud kuritegude uurimine või nende suhtes süüdistuse esitamine toimub tõhusaimal viisil, austades igakülgselt inimõigusi ja ei sõltu kuriteoohvri tunnistustest või süüdistustest vähemalt juhul, kui teod on toime pandud liikmeriigi territooriumil. Muudatusettepanek 35 Artikli 8 lõige 2 2.  Lisaks nõukogu 15. märtsil 2001. aastal vastu võetud raamotsusele 2001/220/JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses võtab iga liikmesriik vajaduse korral kõik võimalikud meetmed, et tagada kriminaalmenetluse raames ohvri perekonnale asjakohane abi. 2.  Lisaks nõukogu 15. märtsil 2001. aastal vastu võetud raamotsusele 2001/220/JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses võtab iga liikmesriik vajaduse korral kõik võimalikud meetmed, et tagada kriminaalmenetluse raames ohvrile ja ta perekonnale asjakohane kaitse ja abi. Muudatusettepanek 36 Artikkel 8 a (uus) Artikkel 8 a Raskete ja organiseeritud kuritegude uurimise üksuse ja varade tagasinõudmise üksus Iga liikmesriik moodustab raskete ja organiseeritud kuritegude uurimise üksuse ja varade tagasinõudmise üksuse, et tagada tegevuse kooskõlastatus riiklikul tasandil ja tegutseda ühtse kontaktpunktina. Muudatusettepanek 37 Artikkel 8 b (uus) Artikkel 8 b Tunnistajate ja politsei kaastöötajate kaitse Kõik liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et kaitsta isikuid, kes annavad teavet, mis aitab kaasa kuritegelike ühenduste poolt sooritatavate kuritegude ärahoidmisele, avastamisele ja/või kuritegude eest karistamisele, olenemata sellest, kas tegemist on tunnistajate või kuriteo toimepanijatega artikli 4 tähenduses, kaitstakse asjakohasel viisil nende või nende perekondade vastu suunatud kättemaksuohu, ähvarduste ja otsese hirmutamise eest. Muudatusettepanek 38 Artikkel 8 c (uus) Artikkel 8 c Rahvusvaheline koostöö Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid rahvusvahelise koostöö tagamiseks, muu hulgas ühiste uurimisrühmade moodustamine. Muudatusettepanek 39 Artikli 10 lõige 1 a (uus) 1 a. Liikmesriigid koguvad statistilisi andmeid artiklis 2 kirjeldatud kuritegude kohta ja edastavad need andmed komisjonile, mis koostab alates 2006. aastast ühtlustatud ja võrreldavat statistikat. Muudatusettepanek 40 Artikli 10 lõige 2 2.  Liikmesriigid edastavad hiljemalt (…) nõukogu peasekretariaadile ja komisjonile sätete teksti, millega võetakse siseriiklikku õigusse üle käesolevast raamotsusest tulenevad kohustused. Selle teabe põhjal koostatud aruande ja komisjoni aruande alusel kontrollib nõukogu hiljemalt (…), kas liikmesriigid on võtnud käesoleva raamotsuse järgimiseks vajalikud meetmed. 2.  Liikmesriigid edastavad hiljemalt […] nõukogu peasekretariaadile ja komisjonile sätete teksti, millega võetakse siseriiklikku õigusse üle käesolevast raamotsusest tulenevad kohustused. Selle teabe põhjal koostatud aruande ja komisjoni poolt Euroopa Parlamendile ja nõukogule saadetud aruande alusel kontrollivad Euroopa Parlament ja nõukogu hiljemalt […], kas liikmesriigid on võtnud käesoleva raamotsuse järgimiseks vajalikud meetmed.

(1) ELTs seni avaldamata.

Euroopa Parlamendi resolutsioon gripipandeemia vastase strateegia kohta

P6_TA(2005)0406 B6-0548/2005

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 152;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni vastavalt kodukorra artiklile 108 esitatud suulist küsimust O-0089/2005;

–   võttes arvesse komisjoni avaldust;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,

A.   arvestades, et Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) on hoiatanud võimaliku gripipandeemia eest lähitulevikus;

B.   arvestades, et gripiviirus võib levida mõne päevaga ühelt mandrilt teisele;

C.   arvestades, et gripiviirusega tõhusalt võitlemiseks on inimeste ning loomade jaoks vaja piisavas koguses õigeid vaktsiine ja viirusevastaseid ravimeid;

D.   arvestades, et pandeemia tõenäoliseks allikaks oleks kõrge patogeensusega linnugripi viirus (H5N1), mille muteerumise või inimese gripiviirusega kombineerumise tulemuseks võib olla üliagressiivne viirus, mille eest olemasolevad vaktsiinid ei kaitse ja mille vastu on seetõttu vaja "uut" vaktsiini;

E.   arvestades, et suurim pandeemia oht on Aasia riikidest, kus suure patogeensusega linnugripp levib juba kaks aastat vaatamata pädevate asutuste jõupingutustele haiguse leviku tõkestamisel, ja arvestades, et seega on nimetatud riikide suurem toetamine nii Euroopa Liidu kui ka rahvusvahelise solidaarsuse huvides;

F.   arvestades, et uute vaktsiinide väljatöötamine ja tootmine on raske ning kulukas ja võib võtta vähemalt kuus kuud pärast viiruse isoleerimist ja uurimist;

G.   arvestades, et linnugripi viiruse võimaliku kombineerumise ohtu hooaja gripiviirusega saab vähendada tagades, et kõiki isikuid, kellel on suur risk puutuda kokku linnugripi viirusega, vaktsineeritakse hooajalise gripiviiruse vastu;

H.   arvestades, et riikide jaoks, kes ei tooda vaktsiine, kujutab vaktsiinide ebapiisav, ebavõrdne ja hilinenud tarne tõsist riski ;

I.   arvestades, et pandeemia puhkemine EList väljaspool võib tähendada tõsist terviseriski ka Euroopa Liidu kodanikele;

J.   arvestades, et liikmesriigid vastutavad gripipandeemia takistamiseks ja valmisolekuks vajalike meetmete võtmise eest, aga komisjonil on koordineeriv roll;

1.   peab WHO ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) hoiatusi võimaliku gripipandeemia kohta väga tõsisteks; juhib tähelepanu asjaolule, et pandeemia puhkemine ühes liikmesriigis või ELi naaberpiirkondades tähendaks kohest terviseriski kogu Euroopa Liidu jaoks;

2.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid kõik vajalikud meetmed, et vältida H5N1 ümberkombineerumist inimeselt inimesele levivaks gripiviiruseks; nõuab seega, et esmajärjekorras vaktsineeritaks linnukasvatus- ja sellega seotud sektorites töötavad isikud;

3.   juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et eelnevalt tuleb paika panna hädaolukorra lahendamise plaanid juhuks, kui viirus levib inimestele ning et nimetatud hädaolukorra lahendamise plaanide eesmärk peab olema:

4.   nõuab tungivalt, et nõukogu jõuaks kokkuleppele gripiviiruseks valmisoleku plaanide osas, mis garanteeriks kõikide liikmesriikide osaluse; nimetatud plaanid peaksid sisaldama ostulepinguid, et tagada pandeemiast tulenevatele vajadustele vastamiseks vaktsiinide ja viirusevastaste ravimite varud, samuti antibiootikume sekundaarsete nakkuste raviks; palub nõukogul seda viivitamatult teha ning edastada kõnealused plaanid komisjonile; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ajakohastaksid oma plaane vastavalt reaalajaliste simulatsioonide tulemustele ja WHO ning ECDC soovitustele ja teavitaksid mainitud ajakohastamistest komisjoni;

5.   palub komisjonil tugevdada koordineerivat rolli tihedas koostöös ECDCga ning toetada liikmesriikide pingutusi, pakkudes tehnilist nõustamist valmisoleku planeerimiseks; palub komisjonil Euroopa Parlamenti regulaarselt teavitada asjade käigust ja olemasolevate vaktsiinide kogustest;

6.   nõuab tungivalt, et komisjon rakendaks pandeemia puhkemisel koostöös ECDCga üldise kommunikatsioonistrateegia;

7.   juhib tähelepanu asjaolule, et valmisoleku põhiline eeldus on vaktsiinide ja viirusevastaste ravimite õigeaegne väljatöötamine ning koguseliselt piisav tootmine; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema tööstusega koostööd, et võimalikult lühikese aja jooksul võtta vajalikud meetmed uute vaktsiinide tootmiseks, milleks teadlaste arvamuste kohaselt võib kuluda kolm kuni kaheksa kuud;

8.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid vastavalt WHO soovitustele enne pandeemiat gripivastast vaktsineerimist, mis ühtlasi ergutaks tööstust suurendama oma tootmisvõimet, et suudetaks katta vaktsiinivajadus pandeemia puhkemisel; palub liikmesriikidel võtta esmajärjekorras vaktsineeritavate hulka kanakasvatajaid, et vähendada inim- ja linnugripi viiruse kombineerumise ohtu ühes olulisemas võimalikus kokkupuutepunktis; meenutab liikmesriikidele, et vaktsiinide ja viirusevastaste ravimite ladustamine pandeemia ohus on vähem kulukas kui pandeemia tagajärjed, juhul kui vaktsiinid puuduvad;

9.   märgib, et liikmesriikidel on väga erinevad rahalised vahendid vaktsiinide ja viirusevastaste ravimite ladustamiseks, samuti tööstusega ostulepingute sõlmimiseks; soovitab, et komisjon kaaluks ELi solidaarsusfondi kasutamist kui ettevaatusabinõud, mis võimaldaks ennetavat tegevust gripipandeemiaks valmistumisel, sealhulgas uute vaktsiinide tootmiseks ja uute testimismeetodite väljatöötamiseks;

10.   nõuab tungivalt, et komisjon tagaks jätkuva teabevahetuse ohustatud riikidega; arvab, et Euroopa Liit peab aitama ohustatud riikidel tõhustada riski hindamist ja isoleerimise võimet;

11.   juhib tähelepanu asjaolule, et nakkuse peamiseks allikaks on jätkuvalt Kagu-Aasia; palub komisjonil ja nõukogul seega teha mainitud piirkonnaga majanduslikku ja teaduslikku koostööd peamiste nakkusetekitajate likvideerimiseks, eelkõige arvestades, et viiruse muteerumise oht on väga kõrge;

12.   kutsub komisjoni ja liikmesriike suurendama toetust linnugripi viiruse pärast praegu kõige rohkem kannatavatele riikidele ja pakkuma tõhusat tehnilist abi, et tõkestada viiruse levikut ja vähendada muteerumise või võimalikku pandeemiat põhjustavaks vormiks kombineerumise ohtu;

13.   palub komisjonil ja liikmesriikidel toetada linnugripist mõjutatud riikides kõikide kanakasvatajate vaktsineerimisprogrammi, kuna nimetatud töötajad on üks olulisemaid kokkupuuteid inim- ja linnugripi viiruste vahel ning sealt võib alguse saada globaalse pandeemia tüvi;

14.   palub komisjonil esitada kava, mille abil tagatakse vaktsiinide ning viirusevastaste ravimite kiire ning tõhus ümberpaigutamine pandeemia puhkemisel, et takistada pandeemia levikut, võttes eriti arvesse neid liikmesriike, kes ei tooda vaktsiine ja viirusevastaseid ravimeid;

15.   juhib tähelepanu asjaolule, et inspektsioonid, rändlindude liikumise teekondade uurimine, loomadele tehtav pisteline kontroll ja linnugripivastane vaktsineerimine võivad tõhusalt täiendada haiguse tõrjemeetmeid; tervitab seega komisjoni ettepanekut võtta vastu uus direktiiv linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete kohta, milles vaktsineerimisele antakse haigusega võitlemisel oluliselt suurem roll; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid nimetatud vahendit sobivaimal viisil, et vähendada võimalikult palju loomade massilist tapmist; samuti kutsub kõiki lihasektoriga seotuid üles täitma oma kohustust ning tagama vaktsineeritud ja vaktsineerimata loomadest saadud toodetele võrdsed müügitingimused;

16.   palub nõukogul vastu võtta plaan gripiviiruse riigist riiki leviku tõkestamiseks, kehtestades piirangud rahvusvahelistele reisidele ning koostades kavad tervisekontrollide teostamiseks sadamates ja lennujaamades;

17.   kutsub tervishoiuküsimuste nõukogu üles, juhul kui gripipandeemia peaks jõudma ELi või ELi naaberriikidesse, volitama komisjoni võtma 24 tunni jooksul erakorralisi meetmeid nagu karantiinid, lennujaamade desinfitseerimine nakatatud piirkondadest saabuvate lendude vastuvõtmisel ning reisipiirangud;

18.   palub komisjonil toetada kolmandatele riikidele, eelkõige Aasia riikidele, suunatud ennetus-, kootöö- ja tehnilise abi meetmeid, et tagada ennetus- ja seiremeetmete toimimine riikides, kust linnugripp on alguse saanud;

19.   nõuab tungivalt, et komisjon aitaks liikmesriikidel koostada karantiini läbiviimise kavad;

20.   palub Euroopa Liidu institutsioonidel koostada oma valmisoleku plaanid;

21.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid teavitaksid tõhusalt oma kodanikke haiguse leviku ohust reisimisel;

22.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon eraldaksid vahendeid, millega toetataks Lääne-Aasia riike haigusega võitlemisel nõustamise ja rahalise toetuse abil;

23.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikidele.

Euroopa Parlamendi resolutsioon biotehnoloogialeiutiste patentide kohta

P6_TA(2005)0407 RC-B6-0551/2005

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 1998. aasta direktiivi 98/44/EÜ biotehnoloogialeiutiste õiguskaitse kohta(1) (edaspidi "direktiiv");

–   võttes arvesse nõukogu 26. veebruari 1998. aasta ühisseisukohale (EÜ) nr 19/98 lisatud selgitust nõukogu põhjenduste kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/44/EÜ biotehnoloogialeiutiste õiguskaitse kohta(2);

–   võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste ja inimväärikuse kaitse konventsiooni bioloogia ja arstiteaduse rakendamisel: inimõiguste ja biomeditsiini konventsioon, mis allkirjastati Oviedos 1997. aastal;

–   võttes arvesse 5. oktoobri 1973. aasta Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni (Euroopa Patendikonventsioon);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 30. märtsi 2000. aasta resolutsiooni Euroopa Patendiameti otsuse kohta seoses 8. detsembril 1999 välja antud patendiga nr EP695351(3);

–   võttes arvesse komisjoni aruannet nõukogule ja Euroopa Parlamendile "Patendiõiguse areng ja tähendus biotehnoloogia ja tehnogeneetika valdkonnas" (KOM(2005)0312);

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,

A.   arvestades, et biotehnoloogia on üks tähtsamaid tulevikutehnoloogiaid ning seda tuleb sobiva poliitilise raamistikuga toetada, võttes ühtlasi arvesse eetilisi, keskkonna- ja tervisekaitse aspekte;

B.   arvestades, et patendid on vajalikud innovatsiooni edendamiseks;

C.   arvestades, et biotehnoloogia mängib paljudes tegevusvaldkondades järjest olulisemat rolli ning et biotehnoloogialeiutiste kaitse on ühenduse tööstusliku arengu seisukohalt kindlasti põhjapaneva tähtsusega;

D.   arvestades, et biotehnoloogia valdkonnas on teatud eriomaseid probleeme, seega on üldist patendiõigust vaja asjassepuutuvate eeskirjadega konkreetsemaks muuta;

E.   arvestades, et eetiliselt põhjendatud kitsenduste määratlus on biotehnoloogias erilise tähtsusega;

F.   arvestades, et Euroopa Patendiamet andis 2. veebruaril 2005 välja patendi (EP1257168), mis sisaldab inimese sugurakkude valikumeetodit ja võimaldab sugurakkude endi patenteerimist;

G.   arvestades, et selle otsuse suhtes on avaldatud vastuseisu, nii et õiguslik olukord on endiselt ebaselge;

H.   arvestades, et Euroopa Patendiamet on samuti välja andnud Euroopa patendid EP1121015 ja EP1196153, mis hõlmavad ka inimeste sugurakke, ja EP1121015, mis hõlmab isegi külmutatud inimembrüosid,

I.   arvestades, et Euroopa Patendiamet oli nõus vastuseisuga patendile EP695351 (Edinburghi patent) ja väljendus selgesõnaliselt, et embrüonaalsetele tüvirakkudele ei saa anda välja patente;

J.   arvestades, et direktiiv võimaldab inimese DNA patentimist ainult seoses mingi funktsiooniga, aga on ebaselge, kas DNA patent hõlmab kasutamist ainult selles funktsioonis või on ka muud funktsioonid patendiga hõlmatud;

K.   arvestades, et vastavalt direktiivi artikli 16 punkti c kohaselt esitatavale esimesele aruandele vaadatakse uuesti läbi küsimus, kas tuleks lubada geeni nukleotiidsete järjestuste (DNA järjestused) patente vastavalt klassikalisele patendinõudluse mudelile, st et esimene leiutaja võib esitada leiutise suhtes nõude, mis hõlmab kõnealuse järjestuse kasutused tulevikus, või tuleks patenti piirata nii, et patenditaotluses võib kinnitada ainult eriotstarbelise kasutuse kirjelduse ("sihtotstarbeline kaitse");

L.   arvestades, et liiga helde patentide väljaandmine võib lämmatada innovatsiooni;

M.   arvestades, et üldsust tuleb täies ulatuses teavitada ja et Euroopa Liit peab mängima avaliku arutelu edendamisel juhtivat rolli;

N.   arvestades, et embrüonaalsete tüvirakkude loomiseks tuleb hävitada embrüosid ja tehnoloogiate patentimine, milles inimembrüosid hävitatakse või kasutatakse kaubanduslikel või tööstuslikel eesmärkidel, on direktiivi artikli 6 lõike 2 punkti c kohaselt patentsusest välja jäetud;

O.   arvestades, et direktiivi artikkel 6 välistab inimeste kloonimise ja et nõukogu märkis oma selgitustes parlamendile selgelt, et antud patentimise keeld ei hõlma ainult kloonimist paljundamise eesmärgil ja et termin "inimene" hõlmab selles suhtes embrüo etappi,

1.   toetab biotehnoloogiat kui tulevikutehnoloogiat ja leiab, et asjakohane poliitiline raamistik on oluline selle tehnoloogia toetamiseks, võttes arvesse ühtlasi eetilisi, keskkonna- ja tervisekaitse aspekte;

2.   on arvamusel, et biotehnoloogialeiutiste patentimine ühiseeskirjade kohaselt kogu Euroopas on oluline eeltingimus selle tulevikutehnoloogia asjakohaseks toetamiseks Euroopas;

3.   toetab edasisi tüviraku-uuringuid ning muid võimalusi inimeste tervise edendamiseks, kuid rõhutab oma põhiseisukohta seoses biotehnoloogia rakendamisega inimesel, eriti keeldumist sekkumisest inimese algsesse geneetilisse identiteeti, keeldumist inimese kloonimisest mistahes arenguastmel ja keeldumist sellistest uuringutest inimlootega, mille käigus loode hävib;

4.   on arvamusel, et direktiiv annab selleks raamistiku enamikul juhtudel, aga jätab siiski lahtiseks olulised küsimused, näiteks inimese DNA patentimise;

5.   palub Euroopa Patendiametil ja liikmesriikidel anda inimese DNA patente üksnes seoses konkreetse rakendusega ja piirata patendi kohaldamisala nimetatud konkreetse rakendusega, nii et teised kasutajad saavad kasutada ja patentida sama DNA järjestust muude rakenduste puhul (sihtotstarbeline kaitse);

6.   palub komisjonil uurida, kas niisugust direktiivi tõlgendamist on võimalik saavutada liikmesriikidele antava soovituse abil või tuleb muuta direktiivi artiklit 5;

7.   kinnitab veel kord, et ükski teaduslik kaalutlus ei luba inimelu väärikuse põhimõtet rikkuda;

8.   märgib, et biotehnoloogia eetikanõustajate mitteametliku nõunikerühma loomine, nagu teatati direktiivi artikli 16 punkti c kohaselt esitatavas esimeses aruandes, millel on volitused analüüsida biotehnoloogialeiutistega seotud olulisi küsimusi ja nõustada komisjoni tulevaste aruannete ettevalmistamisel;

9.   juhib tähelepanu, et sugurakud kui inimkeha osa ei ole patentsed ja need ei ole kindlalt leiutatud, seetõttu rikub patent EP1257168 direktiivi;

10.   juhib tähelepanu, et ta tunneb sügavat muret mistahes kava suhtes võtta kasutusele soovaliku meetodid;

11.   märgib, et iga inimene võib esitada patendile vastuväite Euroopa Patendikonventsiooni artikli 99 lõike 1 kohaselt;

12.   otsustab paluda komisjonil esitada viivitamata vastuväide patendile EP1257168;

13.   kutsub Euroopa Patendiametit, komisjoni ja liikmesriikide pädevaid asutusi tegema koostööd Euroopa Parlamendiga, et kindlustada igat liiki inimkloonimise patentimise välistamine direktiivi alusel;

14.   rõhutab, et inimese embrüonaalsete tüvirakkude loomiseks hävitatakse inimeste embrüosid ja seetõttu on inimese embrüonaalseid tüvirakke või inimese embrüotest kasvavatud rakke kasutavate tehnoloogiate patentimine direktiivi artikli 6 lõike 2 punkti c rikkumine;

15.   võtab teadmiseks patentide kohaldamisala ja tüvirakkude patentsust käsitleva teise aruande järeldused;

16.   kutsub komisjoni kaaluma järgmises aruandes põhjalikult direktiivi artikli 4 lõike 1 punkti a nõuetekohast rakendamist;

17.   kutsub komisjoni üles jätkama arengute jälgimist, võttes arvesse nii eetilisi aspekte kui võimalikku mõju tervishoiu kättesaadavusele ja taskukohasusele ning konkurentsivõimele;

18.   palub, et Euroopa Patendiamet looks täiendava organi, kes antud küsimuse tundlikkuse tõttu kontrolliks enne väljaandmist patente, mis on eetilisest seisukohast tundlikud;

19.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja Euroopa Patendiametile.

(1) EÜT L 213, 30.7.1998, lk 13. (2) EÜT C 110, 8.4.1998, lk 17. (3) EÜT C 378, 29.12.2000, lk 95.

Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Liidu lähenemisviisi kohta majandusmigratsiooni juhtimisele (KOM (2004)0811 - 2005/2059(INI))

P6_TA(2005)0408 A6-0286/2005

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut Euroopa Liidu lähenemisviisi kohta majandusmigratsiooni juhtimisele (KOM(2004)0811);

–   võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, eriti selle artiklit 13, mis käsitleb liikumis- ja elukoha valimise vabadust ning õigust kodumaale tagasi pöörduda;

–   võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja eriti selle artiklit 8, mis käsitleb era- ja perekonnaelu kaitset;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 15, mis käsitleb kutsevabadust ja õigust tööle;

–   võttes arvesse komisjoni teatist legaalse ja illegaalse migratsiooni vaheliste seoste uurimuse kohta (KOM(2004)0412);

–   võttes arvesse komisjoni teatist esimese migratsiooni ja integratsiooni aastaaruande kohta (KOM(2004)0508);

–   võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee 15. detsembri 2004. aasta ja 24. jaanuari 2005. aasta arvamusi legaalse ja illegaalse migratsiooni vaheliste seoste uurimust käsitleva komisjoni teatise kohta;

–   võttes arvesse parlamendi 15. jaanuari 2004. aasta resolutsiooni sisserännet, integratsiooni ja tööhõivet käsitleva komisjoni teatise kohta(1);

–   võttes arvesse Amsterdami lepingut, mis annab ühendusele ülesanded ja seab vastutuse sisserände ja varjupaiga küsimustes, ning EÜ asutamislepingu artiklit 63;

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. oktoobri 1999. aasta Tampere kohtumise, 14. ja 15. detsembri 2001. aasta Laekeni kohtumise, 21. ja 22. juuni 2002. aasta Sevilla kohtumise ja 19. ja 20. juuni 2003. aasta Thessaloniki kohtumise otsuseid;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 14. oktoobri 2004. aasta soovitust nõukogule ja Euroopa Ülemkogule vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala tuleviku ning selle õiguspärasuse ja tõhususe suurendamiseks vajalike meetmete kohta(2);

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 4. ja 5. novembri 2004. aasta Brüsseli kohtumise otsuseid ja sellele lisatud Haagi programmi;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning arengukomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A6-0286/2005),

A.   arvestades, et töötajate ühendusse toimuva juhitud rände ja täieliku tööhõive huvides peaks ELi ülesanne olema ühise rändepoliitika väljatöötamine, mis oleks kooskõlas ühenduse arengupoliitikaga ning mis toimiks kõrvuti isikute ühendusesisese vaba liikumise õigusega;

B.   arvestades üldist ja kooskõlastatud raamistust pakkuva Euroopa rändepoliitika puudumist ning seda, et Euroopa Liit ja selle liikmesmaad peavad suutma olemasolevaid rändevooge hallata;

C.   arvestades, et ELil on vaja võimalikult kiiresti välja töötada tõeline Euroopa sisserändepoliitika;

D.   arvestades, et majandusmigratsioon võib kaasa aidata olemasoleva rände juhtimisele, kuna see võib oluliselt vähendada ebaseaduslikku sisserännet ning samas võib sel olla otsustav mõju võitlemisele ebaseaduslike sisserändajate ekspluateerimise vastu varimajanduses ning võitlemisele inimkaubandusega;

E.   arvestades, et majandusmigratsioon on vaid osa ühenduse demograafiliste ja majanduslike raskuste lahendusest; arvestades, et üleilmastumise väljakutsele vastamiseks tuleks teha jõupingutusi, et leida uusi lahendusi majanduspoliitika ja tööturu valdkondades, eriti seoses naiste ja meeste töö ja perekonnaelu tasakaalu ning võrdse töö eest võrdse tasustamisega;

F.   arvestades, et Euroopa sisserändepoliitika peab rajanema isikute põhiõiguste järgimisel kooskõlas kehtivate rahvusvaheliste konventsioonidega;

G.   arvestades Euroopa aktiivse elanikkonna vananemise prognoose ja ohte, mis ähvardavad ajapikku põlvkondadevahelist solidaarsust Euroopas, tekitades uut vajadust nii kvalifitseeritud kui ka kvalifitseerimata tööjõu järele kõikides liikmesriikides;

H.   arvestades et liikmesriigid on muutunud sisserände päritoluriikidest sihtriikideks;

I.   arvestades, et kuna rändevood puudutavad mitte ainult piiriäärseid riike, vaid kogu Euroopa Liitu tervikuna, on seda enam vaja kehtestada ühine sisserändepoliitika;

J.   olles veendunud, et sisepiirideta Euroopa Liit peab turvalise Euroopa ühiskonna säilimise huvides lähenema välispiiride valvamisele ühiselt, ühtselt ja tõhusalt ning arendama vastastikuse solidaarsuse alusel ja kooskõlas rahvusvaheliste inimõigustealaste kohustustega ühist viisa-, varjupaiga- ja sisserändepoliitikat; arvestades, et see poliitika peab järgima põhiõigusi ja hõlmama võitlust diskrimineerimise, rassismi ja ksenofoobiaga ning tegelema rändega üldiselt, tasakaalustatult ja inimlikult;

K.   arvestades, et 23. jaanuar 2006 on nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/109/EÜ (pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta)(3) ülevõtmise tähtaeg ning see direktiiv sätestab, et kui mõni kolmanda riigi kodanik elab seaduslikult viis aastat mõnes liikmesriigis, võib ta saada pikaajalise elaniku staatuse ja seega õiguse elada mõnes teises liikmesriigis;

L.   olles arvamusel, et majanduslikel põhjustel toimuv sisseränne kujutab endast Euroopa Liidu jaoks põhilist väljakutset, mis nõuab pigem ühist lähenemist kui rändeküsimuse kitsalt riigisisest käsitlemist;

M.   arvestades, et on selgunud sisserände positiivne mõju tööturule (dünaamilisus) ning et sisserännet tuleks seetõttu pigem võimalusena tervitada, kui julgeolekuküsimuseks pidada;

N.   arvestades, et majandusmigratsiooni poliitika tuleks siduda Lissaboni strateegia ja Euroopa tööhõivestrateegiaga;

O.   olles veendunud, et seadusliku sisserände ja integratsiooni korraldamise meetmeid peavad toetama välispiiride valvamise, tagasisaatmispoliitika, ebaseadusliku sisserände, inimkaubanduse ning sisserändajate musta tööjõuna ärakasutamise tõkestamise meetmed;

P.   olles veendunud, et seadusliku sisserände poliitika edu nõuab ka laiaulatusliku ja ennetava integreerimise strateegia ellurakendamist, mis hõlmab tervet rida sotsiaalseid, majanduslikke ja kodakondsust puudutavaid meetmeid, samuti tutvustamiskavasid ja keeleõpet, ning sisserände- ja integratsioonipoliitika koos käsitlemist;

Q.   arvestades vajadust tagada, et järgitaks iga Euroopa Liidu territooriumil seaduslikult elava sisserändaja õigust elada perekonnas, nagu näeb ette Euroopa inimõiguste konventsioon, ning vajadust vaadata läbi nõukogu 22. septembri 2003. aasta direktiiv 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta(4), et tagada selle õiguse järgimine;

R.   olles teadlik, et selles valdkonnas on suure tähtsusega Euroopa Liidu ja liikmesriikide koostöö päritolumaadega ning sellega peab kaasnema tõeline koosarenemispoliitika;

S.   arvestades, et kõik liikmesriigid peaksid ratifitseerima võõrtöötajate ja nende perekonnaliikmete õiguste kaitse rahvusvahelise konventsiooni;

T.   arvestades, et ebaseaduslik tööhõive tekitab kõige rohkem ebaseaduslikku sisserännet ning liikmesriigid peaksid seetõttu astuma samme, et võidelda ebaseadusliku tööhõivega, ning hoiatama ja karistama isikuid, kes võtavad tööle ebaseaduslikke sisserändajaid,

1.   avaldab kahetsust, et nõukogu otsustas säilitada seadusliku sisserände valdkonnas ühehäälsuse põhimõtte ja nõuandemenetluse; on vastupidisel veendumusel, et kaasotsustamismenetlus on ainus viis võtta vastu tõhusad ja läbipaistvad õigusaktid selles valdkonnas;

2.   tuletab meelde, et sisserändajad on oluliselt kaasa aidanud ja aitavad praegugi kaasa liikmesriikide majanduslikule, kultuurilisele ja sotsiaalsele arengule;

3.   arvab, et majandusmigratsioon on positiivne inimlik nähtus, mis on alati edendanud tsivilisatsioonide arengut ning kultuuri- ja tehnoloogiavahetust;

4.   avaldab kahetsust, et nõukogul ei ole seni õnnestunud kehtestada ühist sisserändepoliitikat ning et ta on põhiliselt keskendunud selle poliitika karistuslikule osale (tagasivõtulepingud, politseikontroll piiridel jne);

5.   juhib tähelepanu sellele, et põhiõiguste järgimisel ja rahvusvaheliste inimõiguste alaste kohustuste täitmisel rajaneva ühise rändepoliitika tegelik areng on Euroopa integratsiooni esmajärgulise tähtsusega eesmärk, mida on eriti rõhutatud 4.–5. novembril 2004. aastal vastuvõetud Haagi programmis;

6.   tuletab meelde, et valimisõigus kuulub liikmesriigi pädevusse;

7.   peab võõrtöötajate sotsiaalse ja poliitilise integratsiooni kiirendamise huvides vajalikuks neile võrdväärsete õiguste andmist; seetõttu kutsub liikmesriike, komisjoni ja nõukogu võtma vajalikke meetmeid, et tagada hääleõigus kohaliku omavalitsuse ja Euroopa Parlamendi valimistel nendele võõrtöötajatele, kes on vähemalt viis aastat olnud Euroopa Liidu alalised elanikud;

8.   palub liikmesriikidel välja töötada eri elamisload, mille eesmärk on lihtsustada tööotsimist;

9.   palub komisjonil lisada oma otsustesse ja raamotsustesse kõik ÜRO Peaassamblee 18. detsembril 1990. aastal vastu võetud võõrtöötajate ja nende perekonnaliikmete õiguste kaitse rahvusvahelise konventsiooni sätted, mille eesmärk on võõrtöötajate integreerimine; kutsub liikmesriike kooskõlas oma 24. veebruari 2005. aasta resolutsiooniga ELi prioriteetide ja soovituste kohta ÜRO inimõiguste komisjoni Genfis 14. märts - 22. aprill 2005 toimuvaks 61. istungjärguks(5) ning Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamusega(6), tagama mainitud ÜRO konventsiooni kiire ratifitseerimise, mida ükski liikmesriik seni teinud ei ole;

10.   rõhutab, et ränne nõuab erinevaid lähenemisviise, sõltuvalt riiki saabumise põhjustest, nagu varjupaiga otsimine, põgenemine või majandusränne;

11.   kutsub liikmesriike kõrvaldama viivitamatult kõik tõkked, mis takistavad ELi kodanike vaba liikumist;

12.   on arvamusel, et Euroopa Liidu sisserändepoliitikat tuleb kujundada üldise ja ühtse lähenemisviisi alusel, mis rajaneb erinevate poliitikavaldkondade koostoimel ja mitte üksnes liikmesriikide tööturuvajadusel;

13.   rõhutab vajadust kehtestada ühine sisserändepoliitika, et teha lõpp niisuguse tööjõu laialdasele kasutamisele, kes on haavatav seetõttu, et puuduvad seaduslikud sisserändeviisid;

14.   palub komisjonil Euroopa majandusmigratsiooni raamistiku väljatöötamisel arvesse võtta liikmesriikide erinevaid poliitikaid ja kogemusi ning rõhutab, et pidevalt tuleb hinnata rändepoliitika mõju ELi muudele poliitikatele, sealhulgas kaubanduspoliitikale;

15.   suhtub soosivalt võimalusse teha riiki sisenemise tingimused paindlikumaks ja tõhusamaks ning leiab, et töötamiseks tuleb anda elamisluba, välja töötada miinimumnõuded kolmandate riikide kodanike vastuvõtmiseks, kes soovivad töötada palgatöölistena või füüsiliselt isikust ettevõtjatena, ning anda elamisluba ja tööluba hooajatöölistele või tähtajalise tööga hõivatud töötajatele;

16.   peab sisserännanute integreerimiseks võetavate meetmete arendamisel möödapääsmatuks tugevdada solidaarsust, eriti uute liikmesriikidega;

17.   juhib tähelepanu asjaolule, et ulatusliku regulatsiooni eesmärk on anda võimalus ebaseaduslikele sisserändajatele, kuid see ei asenda sisserändega toimetuleku sisulist poliitikat ega ole tõhus meede majandusmigrantide töölevõtmiseks;

18.   palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta arvesse juba Euroopa Liidu territooriumil viibivate sisserännanute olukorda (varjupaigataotlejad, võõrtöötajate sugulased, üliõpilased, ebaseaduslikud sisserändajad jne), kes juba annavad panuse Euroopa majanduse õitsengusse, ilma et neid oleks seaduslikult tunnustatud;

19.   rõhutab, et majandusmigratsioon on osa Euroopa elanikkonna vananemise probleemi ja majandusraskuste lahendusest ning on veendunud, et liikmesriigid peavad leidma majandus- ja tööhõivepoliitikas, kaasa arvatud töö ja pereelu kokkusobitamise poliitikas, uusi teid, et tulla toime üleilmastunud maailma ees seisvate ülesannetega;

20.   tuletab meelde, et probleeme ELi tööturul ei tuleks lahendada ainult majandusmigratsiooni abil, vaid ka innovatsiooni ja uute tehnoloogiate edendamise, tootlikkuse suurendamise ning vanemate töötajate tööhõive soodustamisega ELis;

21.   soovitab nõukogul astuda sobivaid samme, et hõlbustada teabevahetust ja poliitika paremat kooskõlastamist;

22.   palub komisjonil analüüsida liikmesriikides ebaseadusliku sisserände vastu võitlemisel tõhusaks osutunud meetodeid;

23.   juhib tähelepanu asjaolule, kui oluline on, et Euroopa Liit lülitaks kõikidesse sõlmitavatesse assotsiatsiooni- ja koostöölepingutesse klausli rändevoogude ühise haldamise ja kohustusliku tagasivõtmise kohta ebaseadusliku sisserände korral;

24.   palub komisjonil ja liikmesriikidel käivitada üldsuse teadlikustamis- ja teavitamiskampaaniad seadusliku sisserände poliitika ja selle positiivse mõju teemadel, et hajutada eelkõige inimeste kahtlused ning luua sisserändest positiivne kujutlus;

25.   palub komisjonil töötada välja ettepaneku võtta vastu direktiiv, mis määrab kindlaks piisavad miinimumtingimused töö eesmärgil Euroopa Liidu territooriumile saabuvate kolmandate riikide kodanike vastuvõtmiseks ja mille peamine eesmärk on avada sisserände seaduslikud kanalid;

26.   on veendunud, et see õigusakt peaks määrama kindlaks üldise (mitte sektoripõhise) õigusliku tugiraamistiku;

27.   on veendunud, et soovitav on välja töötada üksainus haldusmenetlus töö- ja elamisloa andmiseks majandusmigrantidele, võttes arvesse subsidiaarsuse põhimõtet;

28.   märgib, et majandusmigrandi vastuvõtmine sellise süsteemi kohaselt peaks olema seotud konkreetse töökoha olemasoluga; palub siiski komisjonil uurida tööotsijatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele eri elamislubade andmise võimalust;

29.   palub liikmesriikidel kaaluda eriliste, kombineeritud elamis- ja töölubade sisseseadmist, mis hõlbustab hooajatööliste või tähtajalise tööga töötajate töölevõtmist;

30.   on veendunud, et ebaseadusliku sisserände ja "mustalt" töötamise vähendamiseks tuleks ettepanekusse lisada ka sätted, mis võimaldavad võõrtöötajatel siseneda riiki töö otsimise eesmärgil;

31.   palub komisjonil selgelt määratleda majandusmigrantide õigused ja kohustused;

32.   palub komisjonil välja töötada tagasisaatmispoliitika, mis põhineb vabatahtliku naasmise soodustamisel, sealhulgas võimalike toetavate meetmete olemasolu päritoluriigis;

33.   palub komisjonil arutada ka võimalike üle ettenähtud aja riiki jäävate isikute küsimust, võttes arvesse riigis töötamise ja viibimise kestust, pereliikmete kohalolekut ja integreerumise taset;

34.   palub liikmesriikidel võtta majandusmigratsiooni lubamisel lisaks majandushuvidele arvesse ka kõiki teisi õiguspäraseid huve, nii et loa andmine kajastab huvide tasakaalustatud arvestamise tulemust;

35.   kutsub komisjoni üles kaaluma miinimumnõuete kehtestamist valikukriteeriumide ja välisriigi diplomite samaväärsuse tunnustamise süsteemi kohta;

36.   palub komisjonil töötada viivitamatult välja ja rakendada koos liikmesriikidega suunised usaldusväärsete statistiliste andmete kogumise eesmärgil, et saada terviklik ja diferentseeritud ülevaade rändest ning selle mõjust liikmesriikide ja päritolumaa majandusele ning tegelikust tööjõuvajadusest kogu Euroopa Liidus;

37.   teades, et liikmesriigid vastutavad otsuste eest, mis puudutavad nende territooriumil viibivate kolmandate riikide kodanike valikut ja arvu, pooldab liikmesriikide andmete hindamist ja vajaduse korral üldiste prognooside koostamist;

38.   palub komisjonil uurida kohalike ja/või piirkondlike info- või kontaktpunktide loomise võimalust Euroopa ettevõtetele, kes on huvitatud majandusmigrantide palkamisest;

39.   kutsub liikmesriike üles esitama komisjonile statistikaga kinnitatud prognoose, et nende põhjal saaks koostada tööjõuvajaduse prognoose kogu Euroopa Liidu kohta;

40.   innustab liikmesriike looma sihtotstarbelist Interneti kodulehekülge vabade töökohtadega, et anda tööotsijatele ajakohastatud ja avalikult kättesaadavat teavet, samuti teha vabad töökohad kättesaadavaks EURESi kodulehel;

41.   palub komisjonil oma tulevase tegevuskava väljatöötamisel ette näha sätted, mis teevad võimalikuks integratsioonialaste parimate tavade vahetamise liikmesriikide vahel;

42.   juhib tähelepanu asjaolule, et integratsiooniküsimused on liikmesriikide pädevuses, mis tähendab õigusi ja kohustusi mitte ainult vastuvõtvale ühiskonnale, vaid ka sisserändajale; palub liikmesriikidel kooskõlastada oma riigi poliitika, kasutades avatud kooskõlastamist vastavalt nõukogu poolt 19. novembril 2004. aastal vastu võetud ELi sisserändajate integratsioonipoliitikat käsitlevatele üldistele suunistele;

43.   palub komisjonil teha ettepaneku kehtestada eeskirjad, millega majandusmigrantidele tagatakse juurdepääs nende endi poolt Euroopa sotsiaalkindlustusskeemidesse makstud vahenditele pärast tagasipöördumist arengumaadesse;

44.   palub komisjonil ja liikmesriikidel pöörata erilist tähelepanu nende naissoost sisserändajate olukorrale, kellel on ülalpeetavad lapsed, eriti mis puudutab ajutisest töölepingust tulenevaid õigusi;

45.   palub vastuvõtjaliikmesriikidel ja rändajate päritoluriikidel sõlmida kokkulepped, millega tagatakse erialase tööstaažiga või sotsiaalkindlustusega seotud õiguste ülekandmine teise riiki;

46.   rõhutab, et rändajate poolt arenguriigist kodumaale tehtavate ülekannete summad on oluliselt suuremad kui saadav arenguabi ning sellel on ääretult suur tähtsus vaesuse kõrvaldamise, kui ühe aastatuhande arengueesmärgi, saavutamisel ja nõuab tungivalt, et asjaomased institutsioonid kergendaksid ülekannete tegemist võttes selle eest võimalikult madalat tasu;

47.   rõhutab koostöö tähtsust ühelt poolt vastuvõtva ühiskonna ja teiselt poolt sisserändajate ja nende päritoluühiskonna vahel;

48.   peab vajalikuks muuta üldsuse arusaama sisserändest Euroopas, eelkõige aktiivse võitlusega diskrimineerimise, rassismi ja ksenofoobia vastu ning sisserände ajaloo lülitamisega koolide õppekavasse;

49.   suhtub pooldavalt "ajude ringluse" hoogustamisesse, laiendades "ühenduse soodustuse" põhimõtet isikutele, kes on juba töötanud teatud arvu aastaid Euroopa Liidus enne oma riiki tagasipöördumist;

50.   leiab, et on eluliselt tähtis lisada Euroopa rändepoliitikasse ka ajude äravoolu probleemi praktilised lahendused;

51.   palub komisjonil alustada viivitamatult dialoogi päritoluriikide valitsustega, et saavutada õigusaktides tasakaal, mis võimaldab rännet ja ametialaste kogemuste omandamist; palub komisjonil dialoogi käigus ja asjaomaste riikide nõusolekul tugevdada erimeetmete väljatöötamist sektorites, mida ajude äravool eriti puudutab;

52.   kutsub asjaomaseid liikmesriike teavitama potentsiaalseid sisserändajaid enne päritoluriigist lahkumist nende seaduslikest võimalustest ja palub komisjonil toetada liikmesriikide samas riigis asuvate diplomaatiliste ja konsulaarstruktuuride tegevuse kooskõlastamist ja seda eesmärgiga suunata sisserändajad võimalusel nendesse liikmesriikidesse, mille vastuvõtuvalmidus vastab tema kutsealasele profiilile;

53.   tuletab meelde, et sisserändajatele on vaja tagada õiglane kohtlemine ja õigused;

54.   juhib tähelepanu asjaolule, et ühine rändepoliitika peab arvesse võtma põhjusi, miks sisserändajad vahel ka eluga riskides Euroopasse tulevad ning seetõttu tuleb rändepoliitika seostada aktiivse ühise arengukoostööpoliitikaga;

55.   rõhutab, et on oluline ja vajalik tugevdada koostööd mitte ainult ELi ja päritoluriikide vahel, vaid ka päritoluriikide endi vahel, eriti Euroopa naabruspoliitikasse kaasatud riikide vahel, AKV riikide vahel ning esimesena ja viimasena nimetatute vahel;

56.   ootab komisjonilt, et see keskenduks arengumaadest pärit inimestega organiseeritud kauplemise vastastes meetmetes kurjategijate karistamisele, mitte nende ohvrite vastutusele võtmisele; nendib, et paljudel inimkaubanduse ohvriks langenud naistel puudub õiguslik või sotsiaalne kaitse;

57.   kutsub komisjoni tunnustama laste migratsiooni kui majandusmigratsiooni iseseisvat osa ning tagama alaealistele rändajatele õigused ja nende kaitse vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklile 24;

58.   on seisukohal, et sisserände reguleerimine kolmandate riikide vahel aitab kaasa sisserändajate inimõiguste ja tööalaste õiguste kaitsele ning samas võimaldab tabada inimkaubitsejaid ning nad süüdi mõista;

59.   soovitab komisjonil võimaldada arengumaadesse tagasi pöördunud seaduslikele sisserändajatele kergemat taasasumist Euroopa Liitu võrreldes esimest korda ELi sisenevate rändajatega ning tunnustada sellega nimetatud isikute integreerumiskogemust;

60.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 92 E, 16.4.2004, lk 390. (2) ELT C 166 E, 7.7.2005, lk 58. (3) ELT L 16, 23.1.2004, lk 44. (4) ELT L 251, 3.10.2003, lk 12. (5) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0051. (6) 30. juuni 2004. aasta arvamus SOC/173.