Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Neljapäev, 1. detsember 2005 - Brüssel
EÜ ja Lõuna-Aafrika Vabariigi vaheline leping ***
 Euroregioonid
 Andrzej Pęczaki parlamendiliikme puutumatuse kaitse taotlus
 Giovanni Claudio Fava parlamendiliikme puutumatuse kaitse taotlus
 Paranduseelarve nr 6/2005 projekt (muudatusettepanek)
 Paranduseelarve nr 6/2005
 Eelarvedistsipliin
 Farmaatsiatoodete patentide sundlitsentsimine ***I
 Linnugripp *
 Kulutused veterinaaria valdkonnas *
 Eurotsooni laienemine *
 Ühine käibemaksusüsteem *
 Käibemaksu tagastamine *
 Euroopa Liidu reguleerivad asutused
 WTO konverentsi ettevalmistamine
 Inimõigused Kambodžas, Laoses ja Vietnamis
 Olümpiarahu
 Areng ja sport
 Komisjoni heakskiitmise suunised
 Konkurentsieeskirjade kohaldamine meretranspordi suhtes
 Elektrooniline side
 Töömahukatele teenustele kohaldatav vähendatud käibemaksumäär

EÜ ja Lõuna-Aafrika Vabariigi vaheline leping ***
PDF 192kWORD 33k
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega sõlmitakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Aafrika Vabariigi vahelise kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu lisaprotokoll, et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga (KOM(2005)0372 – C6-0350/2005 – 2005/0152(AVC))
P6_TA(2005)0447A6-0328/2005

(Nõusolekumenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2005)0372)(1);

–   võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2005. aasta otsust 2005/206/EÜ(2) eespool nimetatud protokolli allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta;

–   võttes arvesse nõukogu esitatud nõusoleku taotlust vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 teisele lõigule koostoimes artikliga 310 ja artikli 300 lõike 2 esimese lõiguga (C6-0350/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 75 ja artikli 83 lõiget 7;

–   võttes arvesse arengukomisjoni soovitust (A6-0328/2005),

1.   annab nõusoleku eespool nimetatud protokolli sõlmimiseks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide ja Lõuna-Aafrika Vabariigi valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELTs seni avaldamata.
(2) ELT L 68, 15.3.2005, lk 32.


Euroregioonid
PDF 118kWORD 46k
Euroopa Parlamendi resolutsioon "Euroregioonide" rolli kohta regionaalpoliitika arengus (2004/2257(INI))
P6_TA(2005)0448A6-0311/2005

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 87 lõiget 3;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 158;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekut, milles kehtestatakse üldsätted Euroopa naabruse ja partnerluse instrumendi loomiseks (KOM(2004)0628);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekut Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta (KOM(2004)0495);

–   võttes arvesse nõukogu määruse ettepanekut, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (KOM(2004)0492);

–   võttes arvesse nõukogu määruse ettepanekut, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond (KOM(2004)0494);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekut Euroopa piiriülese koostöö rühmituse (EPKR) asutamise kohta (KOM(2004)0496);

–   võttes arvesse territoriaalsete kogukondade või Euroopa Nõukogu asutuste vahelise piiriülese koostöö Euroopa raamkonventsiooni (Madrid, 21. mai 1980) ja selle lisaprotokolle ning Euroopa Nõukogu Euroopa kohalike omavalitsuste hartat (Strasbourg, 15. oktoober 1985);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse regionaalarengu komisjoni raportit (A6-0311/2005),

A.   arvestades, et 1. mail 2004. aastal toimunud Euroopa Liidu laienemine 25 liikmesriigini on suurendanud ebavõrdsust Euroopa regioonide vahel ning järgmised laienemised võivad ebavõrdsust veelgi suurendada ja et laienemine on märgatavalt suurendanud kaasatud piirialade arvu, tuleks märkida, et euroregioonid on teinud otsustava panuse piiride ületamiseks Euroopas, luues heanaaberlikke suhteid, ühendades inimesi mõlemal pool piire ja lõhkudes eelarvamusi, eelkõige riigipiire ületava kohaliku ja regionaalse koostöö raames;

B.   arvestades, et regionaalseid ebavõrdsusi tuleb laienenud liidus vähendada ning need lahendada tõhusa ühtekuuluvuspoliitika abil, mille eesmärk on harmooniline areng ELis;

C.   arvestades, et tõhusa ühtekuuluvuspoliitika ja Euroopa integratsiooni hulka kuulub piiriülese koostöö säästva arengu tagamine ja lõplik ülesaamine raskustest, mis on siiamaani esinenud selliste ühisprojektide rahastamisel, mis toovad kasu kohalikele asutustele ja regioonidele mõlemal pool piiri;ˇ

D.   arvestades, et euroregioonid ja sarnased struktuurid on piiriülese koostöö olulised instrumendid, mida tuleb siiski veel edasi arendada ja parandada, ning et neil peaks olema kindel õiguslik staatus;

E.   arvestades, et euroregioonide lõppeesmärk on edendada piiriülest koostööd piirialade, kohalike üksuste, regionaalsete asutuste, sotsiaalpartnerite ja kõikide teiste osaliste vahel, mis ei pruugi olla ELi liikmesriigid, sellistes valdkondades nagu kultuur, haridus, turism, majandusküsimused ning muud igapäevaelu puudutavad küsimused;

F.   arvestades, et Euroopa Piirialade Assotsiatsioon on esitanud mitmeid aruandeid piiriülese koostöö olukorra kohta Euroopas ja on teostanud uuringuid piiriülese õigusliku vahendi kohta, mis käsitleb komisjoni ja regioonide komitee detsentraliseeritud koostööd,

1.   leiab, et piiriülene koostöö on Euroopa ühtekuuluvuse ja integratsiooni seisukohalt olulise tähtsusega ning seda tuleb seetõttu laialdaselt toetada;

2.   kutsub liikmesriike üles edendama euroregioonide kasutamist piiriülese koostöö ühe vahendina;

3.   märgib, et euroregioon või sarnane struktuur täidab olulisi piiriüleseid ülesandeid, näiteks:

   info- ja teeninduspunkt kodanikele, institutsioonidele, regionaalsetele ja kohalikele asutustele;
   ühiste väärtuste, eesmärkide ja strateegiate keskus;
   piiriüleste probleemide lahendamise liikumapanev jõud;
   esindaja kõigi piiriüleste küsimuste puhul;

4.   märgib, et euroregioonid on kõigi piiriüleste suhete, kontaktide, teabevahetuste, rakenduskavade ja projektide ümarlauaks ning et need vajavad oma ülesannete täitmiseks kindlat õiguslikku staatust;

5.   rõhutab, et piiriülene koostöö annab sobiva võimaluse lahendada igapäevaseid probleeme kummalgi pool piiri, eelkõige majanduse, sotsiaalküsimuste, kultuuri ja keskkonna vallas;

6.   rõhutab, et piiriülene koostöö annab märkimisväärse panuse Lissaboni strateegia rakendamisse:

   ühise innovatsiooni ja teadusuuringute kaudu;
   uurimis- ja arendustegevuse piiriüleste võrkude kaudu;
   parimate tavade ja kogemuste vahetuse kaudu;

7.   märgib, et euroregioonid tugevdavad kohalike parimate tavade vahetusprojektide kaudu lähedasi suhteid; peab seepärast äärmiselt oluliseks, et praegu jõus olevas komisjoni teatises INTERREG III(1) sätestatud abi mikroprojektide vorm säilitataks struktuurifondide raames;

8.   võtab arvesse Euroopa piiriülese koostöö rühmituse (EPKR) osas käimas olevat õigusloome alast tööd, mille eesmärk on lihtsustada piiriülese koostöö vahendeid (soodustades nende tegevust, ratsionaliseerides menetlusi ja vähendades tegevuskulusid), pannes sellega aluse euroregioonide arengule;

9.   rõhutab vajadust pidada esmatähtsaks uute ja vanade liikmesriikide regioonide vaheliste erinevuste kõrvaldamist;

10.   rõhutab vajadust laiendada euroregioonide ja sarnaste struktuuride mõistet, ehkki neil ei pruugi olla vajalikku õiguslikku pädevust koostöö mitmete suundade hõlmamiseks; ühiste huvide võimalikud valdkonnad võiksid olla seotud kultuuri, hariduse, turismi ja majandusküsimuste edendamisega ning vajadusel organiseeritud kuritegevuse, uimastikaubanduse ja pettustega võitlemine partnerluses asjaomaste riiklike institutsioonidega;

11.   juhib tähelepanu vajadusele integreerida ühiste piiridega riikides kavandatud projektid;

12.   tervitab komisjoni jõupingutusi piiriülese koostöö vahendite lihtsustamisel;

13.   kutsub üles andma euroregioonidele ja sarnastele struktuuridele, nagu esitatud EPKRi õiguslikus raamistikus, võimaluse välja töötada, rakendada ja hallata piiriüleseid programme ELis ning Euroopa naabruse ja partnerluse instrumendiga ning ühinemiseelse abi rahastamisvahendiga (IPA) kooskõlas olevaid programme alates 2007. aastast partnerluses riiklike institutsioonidega;

14.   rõhutab piiriülese koostöö ja euroregioonide tähtsust looduslikult ebasoodsate tingimustega liikmesriikide, sealhulgas väikeste saareriikide jaoks;

15.   rõhutab vajadust toetada piirülest koostööd ja euroregioonide asutamist, kaasa arvatud regioonid Lähis-Ida tundlikes piirkondades, püüdluses edendada sõbralikke suhteid, stabiilsust, julgeolekut ja majandushuve vastastikuse austuse ja kasuga;

16.   juhib tähelepanu oma 6. juulil 2005 vastu võetud resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu määruse ettepanekut Ühtekuuluvusfondi loomise kohta(2) lõike 1 punktile xxvii ning kutsub komisjoni üles nägema ette samalaadse preemiate süsteemi "ühenduse kvaliteedi- ja tõhususreservi" vormis, mille konkreetne eesmärk on edendada piiriülese mõjuga või euroregioonides olemasoleva infrastruktuuriga potentsiaalselt kokkusobivaid meetmeid;

17.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Komisjoni 2. septembri 2004. aasta teatis liikmesriikidele, mis määrab juhendid ühenduse Euroopa territooriumi harmoonilise ja tasakaalustatud arengu julgustamiseks kavandatud üleeuroopalise koostöö algatuseks INTERREG III (ELT C 226, 10.9.2004, lk 2).
(2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0278.


Andrzej Pęczaki parlamendiliikme puutumatuse kaitse taotlus
PDF 190kWORD 35k
Euroopa Parlamendi otsus Euroopa Parlamendi endise liikme Andrzej Pęczaki puutumatuse ja privileegide kaitse taotluse kohta (2005/2128(IMM))
P6_TA(2005)0449A6-0330/2005

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Andrzej Pęczaki poolt 18. aprillil 2005. aastal esitatud ja 25. mai 2005. aasta täiskogu istungil teatavaks tehtud taotlust kaitsta tema puutumatust seoses tema vastu Poolas Łódźi ringkonnakohtus algatatud kriminaalasjaga;

–   võttes arvesse 8. aprilli 1965. aasta Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artikleid 8, 9 ja 10 ning 20. septembri 1976. aasta akti, millega käsitletakse Euroopa Parlamendi liikmete otsestel ja üldistel valimistel valimist artikli 6 lõiget 2;

–   võttes arvesse Euroopa Kohtu 12. mai 1964. aasta ja 10. juuli 1986. aasta otsuseid(1);

–   võttes arvesse kodukorra artikli 6 lõiget 3 ja artiklit 7;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0330/2005),

A.   arvestades, et Andrzej Pęczak valiti 23. septembril 2001 Poola parlamenti (Sejmi); arvestades, et pärast ühinemislepingu allkirjastamist 16. aprillil 2003 sai temast vaatleja; arvestades, et ta oli 1. maist 2004 kuni 19. juulini 2004 Euroopa Parlamendi liige; arvestades, et tema ametiaeg Poola parlamendis lõppes 19. oktoobril 2005;

B.   arvestades Andrzej Pęczaki kaebust, et Poola prokuratuur rikkus menetluse käigus seadust ning et tema vahistamisel ja vahi all pidamisel, samuti eelvangistuse hilisematel pikendamistel on poliitilised põhjused;

C.   arvestades Andrzej Pęczaki kaebust, et tema vastu algatatud kriminaalmenetlus on vastuolus süütuse presumptsiooniga ning et tema vahistamise ja eelvangistuse tingimused piiravad tema võimet ennast kaitsta;

D.   arvestades Andrzej Pęczaki kaebust, et menetlus, mille abil Sejm temalt puutumatuse ära võttis, oli "õigustühine" ning põhines ajakirjanduses ilmunud materjalidel ning et tema poolt erinevatele isikutele (nt ombudsmanile) saadetud tegevusettepanekud ei andnud tulemust;

E.   arvestades, et saadud teabe põhjal ei ole Andrzej Pęczakil parlamendiliikme puutumatust seoses ühegi nõudega, millele on Euroopa Parlamendi presidendi tähelepanu juhitud,

1.   otsustab mitte kaitsta Andrzej Pęczaki puutumatust ja privileege.

(1) Otsus kohtuasjas 101/63: Wagner v. Fohrmann ja Krier, EKL 1964, lk 195 ja otsus kohtuasjas 149/85, Wybot v. Faure ja teised, EKL 1986, lk 2391.


Giovanni Claudio Fava parlamendiliikme puutumatuse kaitse taotlus
PDF 101kWORD 31k
Euroopa Parlamendi otsus Giovanni Claudio Fava puutumatuse ja privileegide kaitse taotluse kohta (2005/2174(IMM))
P6_TA(2005)0450A6-0331/2005

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Giovanni Claudio Fava 1. juulil 2005. aastal esitatud ja 6. juuli 2005. aasta täiskogu istungil teatavaks tehtud taotlust kaitsta tema puutumatust; 

–   olles Giovanni Claudio Fava ära kuulanud vastavalt kodukorra artikli 7 lõikele 3;

–   võttes arvesse 8. aprilli 1965. aasta Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artikleid 9 ja 10 ning 20. septembri 1976. aasta akti, millega käsitletakse Euroopa Parlamendi liikmete otsestel ja üldistel valimistel valimist artikli 6 lõiget 2;

–   võttes arvesse Euroopa Kohtu 12. mai 1964. aasta ja 10. juuli 1986. aasta otsuseid(1);

–   võttes arvesse kodukorra artikli 6 lõiget 3 ja artiklit 7;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0331/2005),

1.   otsustab kaitsta Giovanni Claudio Fava puutumatust ja privileege;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava komisjoni raport Itaalia Vabariigi asjakohastele ametivõimudele.

(1) Otsus kohtuasjas 101/63, Wagner v Fohrmann ja Krier, EKL 1964, lk 195 ja otsus kohtuasjas 149/85, Wybot v Faure ja teised, EKL 1986, lk 2391.


Paranduseelarve nr 6/2005 projekt (muudatusettepanek)
PDF 206kWORD 61k
Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta paranduseelarve nr 6/2005 projekti kohta, IV jagu – Euroopa Kohus – Avaliku teenistuse kohtu asutamine, nõukogu poolt muudetud (C6-0404/2005 – 2005/2159(BUD))
P6_TA(2005)0451A6-0336/2005

Muudatusettepanek 1

IV JAGU – Euroopa Kohus

Ametikohtade loetelu – kahe alalise B*3, kahe alalise C*1 ja nelja ajutise B*3 ametikoha loomine.

Aktiivses teenistuses olev personal

Rida

2005. aasta eelarve

PEAP 6/2005

Muudatusettepanek

2005. aasta eelarve + PEAP 6 (muudetud)

Kohustused

Kohustused

Kohustused

Kohustused

1 1 0 0

Põhipalgad

111 633 022

111 964 022

+73 000

112 037 022

1 1 0 1

Peretoetused

8 940 000

8 967 000

+6 000

8 973 000

1 1 0 2

Kodumaalt lahkumise ja välismaal elamise toetused (sealhulgas ESTÜ personalieeskirjade artikkel 97)

17 770 000

17 823 000

+12 000

17 835 000

1 1 3 0

Ravikindlustus

3 890 000

3 902 000

+3 000

3 905 000

1 1 8 1

Sõidukulud (sealhulgas pereliikmete sõidukulud)

42 000

45 000

+2 000

47 000

1 1 8 2

Sisseseadmis-, ümberasumis- ja üleviimistoetused

1 170 000

1 223 000

+30 000

1 253 000

1 1 8 3

Kolimiskulud

217 000

238 000

+10 000

248 000

1 1 8 4

Ajutine päevaraha

956 000

1 008 000

+23 000

1 031 000

1 1 9 1

Määratlemata otstarbega assigneering

1 973 000

1 242 000

-159 000

1 083 000

Selgitus

Kaheksa ametikoha loomine (kaks alalist B*3, kaks alalist C*1 ja neli alalist B*3 ametikohta), mida nõukogu heaks ei kiitnud, ning paranduseelarve nr 7/2005 esialgse projekti arvude taastamine.


Paranduseelarve nr 6/2005
PDF 192kWORD 35k
Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta paranduseelarve nr 6/2005 projekti kohta, IV jagu – Euroopa Kohus – Avaliku teenistuse kohtu asutamine, nõukogu poolt muudetud (C6-0404/2005 – 2005/2159(BUD))
P6_TA(2005)0452A6-0336/2005

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut ja eelkõige selle artikli 272 lõiget 6;

–   võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut ja eelkõige selle artiklit 177;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(1), ja eelkõige selle artikleid 37 ja 38;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2005. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 16. detsembril 2004(2);

–   võttes arvesse 6. mail 1999. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvemenetluse parandamise ja eelarvedistsipliini kohta(3);

–   võttes arvesse komisjoni poolt 5. septembril 2005 esitatud Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta paranduseelarve nr  7/2005 esialgset projekti (KOM(2005)0419);

–   võttes arvesse nõukogu poolt 3. oktoobril 2005 koostatud paranduseelarve nr 6/2005 projekti (12180/2005 – C6-0304/2005);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta paranduseelarve nr 6/2005 projekti kohta, IV jagu – Euroopa Kohus – Avaliku teenistuse kohtu asutamine(4);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2005. aasta paranduseelarve nr 6/2005 projekti muudatusettepanekut(5);

–   võttes arvesse, et nõukogu lükkas 21. novembril 2005 tagasi Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud paranduseelarve nr 6/2005 projekti muudatusettepaneku (SGS5/13784);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 69 ja IV lisa;

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A6-0336/2005),

1.   võtab arvesse nõukogu teist lugemist;

2.   kinnitab esimesel lugemisel vastu võetud Euroopa Parlamendi otsuse;

3.   teeb presidendile ülesandeks kuulutada paranduseelarve nr 6/2005 lõplikult vastu võetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Euroopa Kohtule.

(1) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(2) ELT L 60, 8.3.2005, lk 1.
(3) EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1. Kokkulepet on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 2005/708/EÜ (ELT L 269, 14.10.2005, lk 24).
(4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0392.
(5) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0391.


Eelarvedistsipliin
PDF 194kWORD 40k
Euroopa Parlamendi resolutsioon eelarvemenetluse parandamist ja eelarvedistsipliini käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe kohta (2005/2237(INI))
P6_TA(2005)0453A6-0356/2005

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 272;

   võttes arvesse komisjoni teatisi nõukogule ja Euroopa Parlamendile: 26. veebruari 2004. aasta teatist pealkirjaga " Ehitades meie ühist tulevikku: Laienenud liidu poliitikaväljakutsed ja eelarvevahendid 2007-2013" (KOM(2004)0101), 14. juuli 2004. aasta teatist pealkirjaga "Finantsperspektiivid 2007–2013" (KOM(2004)0487) ja komisjoni 12. aprilli 2005. aasta töödokumenti pealkirjaga "Komisjoni ettepaneku mitmeaastase finantsraamistiku 2007-2013 kohta tehnilised kohandused" (SEK(2005)0494);

–   võttes arvesse 6. mail 1999. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvemenetluse parandamise ja eelarvedistsipliini kohta(1) ning eriti selle punkti 26;

–   võttes arvesse oma 8. juuni 2005. aasta resolutsiooni laienenud liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite (2007–2013) kohta(2);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A6-0356/2005),

A.   arvestades, et kehtiv finantsperspektiiv lõpeb põhimõtteliselt 2006. aastal;

B.   arvestades, et enamikku ühenduse õigusaktidest, mis käsitlevad finantsmõjuga mitmeaastaseid programme, tuleb alates 2007. aastast uuendada;

C.   arvestades, et kehtiv finantsperspektiiv on osa institutsioonidevahelisest kokkuleppest eelarvemenetluse parandamise ja eelarvedistsipliini kohta, mida saab sõlmida ainult kahe eelarvepädeva institutsiooni ühise kokkuleppe alusel;

D.   arvestades, et finantsperspektiivi puudumisel on EÜ asutamislepingu artiklis 272 ette nähtud iga-aastased eelarved;

E.   arvestades, et Euroopa Parlament võttis vastu läbirääkimispositsiooni, milles määratletakse parlamendi poliitilised prioriteedid seoses tulevase finantsperspektiiviga ning ettepanek ELi eelarve ümberstruktureerimiseks ja eelarve rakendamise kvaliteedi edendamiseks menetluste parandamise teel,

1.   kinnitab oma eespool nimetatud 8. juuni 2005. aasta resolutsioonis väljendatud seisukohta;

2.   kinnitab oma tahet teha kõik selleks, et jõuda vastuvõetavale kokkuleppele järgmise finantsperspektiivi ja institutsioonidevahelise kokkuleppe osas, et säilitada Euroopa Liidu kohustused ning eesmärgid uue mitmeaastase perioodi jooksul;

3.   jagab komisjoni muret kokkuleppe õigeaegse saavutamise pärast, et tagada programmide järjepidevus ja reformimine ning valmistada järgmine periood ette õigeaegselt 2007. aasta eelarvemenetluse alguseks (aprill 2007);

4.   võtab teadmiseks president Barroso 20.oktoobri 2005. aasta kirja, milles sisalduvad komisjoni ettepanekud läbirääkimiste lõppetapiks, ning peab nende ettepanekute teatud aspekte kasulikuks, kuid tuletab nõukogule ja komisjonile meelde oma eespool nimetatud 8. juuni 2005. aasta resolutsioonis (finantsperspektiivi 2007–2013 täiendamiseks) kõikide osutatud punktide tähtsust ning on arvamusel, et nende lisamine institutsioonidevahelisse kokkuleppesse on uue finantsperspektiivi jaoks olulise tähtsusega;

5.   palub komisjonil esitada institutsioonidevahelise kokkuleppe ametliku läbivaadatud ettepaneku, kuhu oleks lisatud Euroopa Parlamendi ettepanekud reservide ja paindlikkuse kohta ning muud eespool nimetatud 8. juuni 2005. aasta resolutsioonis toodud kvalitatiivsed punktid;

6.   rõhutab, et institutsioonidevahelise kokkuleppeta ei saa finantsperspektiivi vastu võtta; tuletab meelde, et sellega seoses võttis Euroopa Parlament vastu läbirääkimisele mittekuuluvad punktid, näiteks läbivaatamisklausli loomine, paindlikkusreservid, rakendamise kvaliteedi parandamine finantsperspektiivi läbivaatamise abil, halduskoormuse lihtsustamine, liikmesriikide teostatav sertifitseerimine ja Euroopa Parlamendi õiguste austamine välisprogrammides;

7.  7. märgib, et lahkarvamused, mis takistasid kokkuleppele jõudmist Euroopa Ülemkogu 17. juuni 2005. aasta kohtumisel, ei puudutanud niivõrd kulutuste taset või jagunemist kui nende rahastamist, mis kinnitab, et üldises kokkuleppes finantsperspektiivi kohta peab sisalduma ka kokkulepe omavahendite praeguse süsteemi reformimise põhimõtte kohta;

8.   palub nõukogul väljendada ühises seisukohas ja läbirääkimiste mandaadis tõsist valmisolekut läbirääkimisteks, lisades nendele nii finantsraamistiku ettepaneku kui ka punktid, kuidas parandada eelarve struktuuri ning eelarve täitmise ja rakendamise kvaliteeti ning kuidas võtta igakülgselt arvesse Lissaboni strateegiat vastavalt Euroopa Parlamendi läbirääkimispositsioonile;

9.   tuletab nõukogule meelde, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahelise kokkuleppeta ei ole finantsperspektiivi ega institutsioonidevahelist kokkulepet võimalik vastu võtta; tuletab samuti meelde, et kuna Euroopa Parlament võttis läbirääkimispositsiooni vastu õigeaegselt 8. juunil 2005, lükkab ta tagasi kõik katsed pidada teda vastutavaks kokkuleppele jõudmisega venitamises;

10.   tuletab nõukogule meelde, et finantsperspektiivi 2007–2013 ja uue institutsioonidevahelise kokkuleppe puudumisel on Euroopa Liidu finantsvajaduste, sealhulgas mitmeaastaste programmidega seotud vajaduste täimist võimalik tagada asutamislepingu artikli 272 alusel või kohandades 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe muudetud punkti 26;

11.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1. Kokkulepet on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 2005/708/EÜ (ELT L 269, 14.10.2005, lk 24).
(2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0224.


Farmaatsiatoodete patentide sundlitsentsimine ***I
PDF 255kWORD 125k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse tervishoiuprobleemidega riikidesse eksportimiseks toodetavate farmaatsiatoodete patentide sundlitsentsimist (KOM(2004)0737 – C6-0168/2004 – 2004/0258(COD))
P6_TA(2005)0454A6-0242/2005

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2004)0737)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikleid 95 ning 133, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C6-0168/2004);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning arengukomisjoni, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ja õiguskomisjon arvamusi (A6-0242/2005),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil asi uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui ta kavatseb ettepanekut oluliselt muuta või seda teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 1. detsembril 2005 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2006, milles käsitletakse rahvatervise probleemidega riikidesse eksportimiseks toodetavate farmaatsiatoodete patentide sundlitsentsimist

P6_TC1-COD(2004)0258


EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 95 ja 133,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,(2)

tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(3)

ning arvestades järgmist:

1)   14. novembril 2001. aastal võeti Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) neljandal ministrite konverentsil vastu intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut (TRIPS-leping) ja tervisekaitset käsitlev Doha deklaratsioon. Deklaratsiooniga tunnustatakse iga WTO liikme õigust anda sundlitsentse ja vabadust määrata kindlaks litsentside andmise tingimused. Lisaks arvestatakse asjaoluga, et farmaatsiasektoris mitteküllaldase või puuduva tootmisvõimsusega WTO liikmeil võivad tekkida probleemid sundlitsentsimise tõhusal ärakasutamisel.

2)   30. augustil 2003. aastal võttis WTO üldnõukogu oma esimehe poolt ette loetud avalduse valguses vastu otsuse (edaspidi "otsus") TRIPS-lepingut ja tervisekaitset käsitleva Doha deklaratsiooni lõike 6 rakendamise kohta. Otsusega loobutakse teatud tingimustel teatud kohustustest, mis puudutavad TRIPS-lepingus sätestatud sundlitsentside väljaandmist, et arvestada ebapiisava tootmisvõimsusega WTO liikmete vajadusi.

(3)  Arvestades ühenduse aktiivset osa otsuse vastuvõtmisel ning kohustusi WTO ees, et täielikult kaasa aidata otsuse rakendamisele, ja selle üleskutset kõigile WTO liikmetele tagamaks tingimuste kohaldamine, et otsuse alusel sätestatud süsteem tõhusalt töötaks, on oluline, et ühendus rakendaks otsust oma õiguskorra alusel.

(4)  Otsuse ühtseks rakendamiseks tuleb kõigis liikmesriikides tagada samad sundlitsentside andmise tingimused farmaatsiatoodete tootmiseks ja müügiks, kui need tooted on mõeldud ekspordiks, et vältida konkurentsi moonutamist ühisturu operaatorite suhtes. Ühtseid eeskirju tuleks kohaldada ka otsuse alusel toodetud farmaatsiatoodete ühenduse territooriumile taassisseveo ennetamiseks.

(5)  Käesolev määrus on osa laiemast Euroopa ja rahvusvahelisest tegevusest, käsitlemaks rahvatervise probleeme, millega puutuvad kokku vähimarenenud riigid ja teised arenguriigid, eriti aga parandamaks juurdepääsu jõukohaste hindadega ravimitele, mis on ohutud ja tõhusad, sealhulgas kindlaksmääratud doosiga ravimikombinatsioonidele, ning mille kvaliteet on tagatud. Sellega seoses muutuvad kättesaadavateks ühenduse farmaatsiaalastes õigusaktides sätestatud menetlused, millega tagatakse nende toodete teaduslik kvaliteet, eeskätt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määruses (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet(4) artiklis 58 ettenähtud menetlus.

(6)  Kuna käesoleva määruse alusel sätestatud sundlitsentsimissüsteem on ette nähtud tervisekaitseprobleemide lahendamiseks, tuleks seda kasutada heauskselt. Riigid ei tohi seda süsteemi kasutada tööstus- ega kaubanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks. Määrus on koostatud selleks, et luua kindel õiguslik raamistik ja hoida ära kohtuvaidlusi.

(7)  Kuna käesolev määrus on osa laiemast tegevusest, et võimaldada arenguriikidele juurdepääs taskukohastele ravimitele, on komisjoni tegevusprogrammis kavandatud täiendavad meetmed: HIV/AIDSi, malaaria ja tuberkuloosi vastase tegevuse kiirendamine vaesuse vähendamise kontekstis ja komisjoni teatis Euroopa ühtse poliitika raamistiku kohta välistegevusteks HIV/AIDSi, malaaria ja tuberkuloosi vastu võitlemisel. Vajalik on pidev ja kiire edasiminek, mis hõlmab meetmeid, et toetada teadusuuringuid nende haigustega võitlemiseks ja suurendada arenguriikide suutlikkust.

(8)  On hädavajalik, et käesoleva määruse alusel valmistatud tooted jõuavad ainult vajajateni ning neid ei tohi kõrvale suunata neist, kellele need olid ette nähtud. Sundlitsentside väljastamine käesoleva määruse alusel peab seega kehtestama litsentsisaajale selged tingimused, mis puudutavad litsentsiga hõlmatud tegevusi, litsentsi alusel toodetud farmaatsiatoodete identifitseerimist ning riike, kuhu need tooted imporditakse.

(9)  Tuleks sätestada tollitegevus välispiiridel, et käsitleda sundlitsentsi alusel ekspordiks toodetud ja müüdud tooteid, mida isik soovib ühenduse territooriumile taas sisse vedada.

(10)  Kui sundlitsentsi alusel toodetud farmaatsiatooted on konfiskeeritud vastavalt käesolevale määrusele, võib pädev asutus kooskõlas siseriiklike õigusaktidega ja eesmärgiga tagada konfiskeeritud farmaatsiatoodete kasutamine ettenähtud otstarbel otsustada saata need tooted vastavalt antud sundlitsentsile asjakohasesse importivasse riiki.

(11)  Et vältida ületootmise ja toodete võimaliku kõrvalesuunamise hõlbustamist, peaksid pädevad asutused arvestama samade toodete ja riikide olemasolevaid sundlitsentse ning taotleja poolt samaaegselt esitatud taotlusi.

(12)  Kuna käesoleva määruse eesmärke, eelkõige otsuses sätestatud süsteemi tõhusale rakendamisele kaasaaitava sundlitsentside andmise ühtlustatud menetluse loomist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada eksportivatel riikidel olemasolevate vahendite tõttu ning seetõttu on neid nende võimaliku mõju tõttu siseturu operaatoritele parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmed kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(13)  Ühendus tunnistab, et äärmiselt soovitav oleks tehnosiirde edendamine ja tootmisvõimsuse suurendamine riikides, kus farmaatsiasektori võimsus on ebapiisav või puudub hoopis, eesmärgiga hõlbustada ja suurendada farmaatsiatoodete tootmist nende riikide poolt.

(14)  Et tagada käesoleva määruse alusel sundlitsentsi taotluste tõhus menetlemine, peavad liikmesriigid olema suutelised kehtestama puhtalt vormilised või halduslikud nõuded, nagu eeskirjad taotluse keele, kasutatava vormi, patendi (patentide) ja/või täiendava kaitse tunnistuse (tunnistuste) identifitseerimise kohta, mille suhtes sundlitsentsi taotletakse, ning eeskirjad elektrooniliselt esitatud taotluste kohta.

(15)  Nähakse ette lihtne viis tasumiseks, et kiirendada sundlitsentsi andmise menetlust riikliku hädaolukorra või muude äärmiselt pakiliste asjaolude puhul või riikliku mittekaubandusliku kasutamise korral vastavalt TRIPS-lepingu artikli 31 punktile b. Otsuse langetamiseks piisava tasu kohta muudel kui ülalpool loetletud juhtudel võiks võrdlussuurusena kasutada 4%,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse patentidele ja täiendava kaitse tunnistustele farmaatsiatoodete valmistamiseks ja müügiks ettenähtud sundlitsentside andmise menetlus, mis käsitlevad patente ja täiendava kaitse tunnistusi farmaatsiatoodete valmistamiseks ja müügiks, kui niisugused tooted on mõeldud ekspordiks abikõlblikesse importivatesse riikidesse, kes vajavaid selliseid tooteid rahvatervise probleemidega tegelemiseks.

Liikmesriigid annavad sundlitsentsi igale isikule, kes esitab taotluse kooskõlas artikliga 6 ja vastavalt artiklites 6–10 sätestatud tingimustele.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kohaldatakse järgmisi mõisteid:

   1) farmaatsiatoode – igasugune farmaatsiasektori toode, sh Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta(5) artikli 1 lõikes 2 määratletud ravimid, toimeained ja diagnostikakomplektid ex vivo;
   2) õiguste omanik – iga patendi või täiendava kaitse tunnistuse, mille suhtes on käesoleva määruse alusel kohaldatud sundlitsentsi, omanik;
   3) importiv riik – riik, kuhu farmaatsiatoodet eksporditakse;
   4) pädev asutus – artiklite 1 kuni 11, 16 ja 17 tähenduses siseriiklik asutus, kes on antud liikmesriigis pädev andma käesoleva määruse alusel välja sundlitsentse.

Artikkel 3

Pädev asutus

Artikli 2 lõikes 4 määratletud pädev asutus on see, kes on siseriikliku patendiõiguse alusel pädev andma välja sundlitsentse, kui asjaomane liikmesriik ei määra teisiti.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni artikli 2 lõikes 4 määratletud pädeva asutuse määramisest.

Teatised avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Abikõlblikud importivad riigid

Abikõlblikud importivad riigid on järgmised:

   a) kõik vähimarenenud riigid, kes kuuluvad ÜRO vastavasse nimekirja;
   b) iga WTO liige, kes ei kuulu punktis a viidatud vähimarenenud riikide hulka ja on teavitanud TRIPSi nõukogu oma soovist süsteemi kasutada importijana, lisades kas süsteemi kasutatakse täies või piiratud ulatuses;
   c) kõik riigid, kes ei ole WTO liikmed, kuid kuuluvad OECD arenguabikomitee väikese sissetulekuga riikide nimekirja (riiklik kogutulu inimese kohta on vähem kui 745 USA dollarit) ja on teavitanud komisjoni oma soovist kasutada süsteemi importijana, lisades kas süsteemi kasutatakse täies või piiratud ulatuses.

Iga WTO liige, kes on esitanud WTOle avalduse, et ta ei kasuta süsteemi kui importiv WTO liige, ei ole siiski abikõlblik importiv riik.

Artikkel 5

Laienemine vähimarenenud riikidele ja arenguriikidelede, kes ei ole WTO liikmed

Vastavalt artiklile 4 abikõlblike importivate riikide suhtes, kes ei ole WTO liikmed, kohaldatakse järgmisi sätteid:

   a) importiv riik esitab artikli 8 lõikes 1 viidatud teatise otse komisjonile;
   b) importiv riik teavitab artikli 8 lõikes 1 viidatud teatises, et ta kasutab süsteemi rahvatervise probleemidega tegelemiseks ja mitte vahendina tööstus- või kaubanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks ning et ta rakendab otsuse lõikes 4 toodud meetmeid;

c)   pädev asutus võib õiguste omaniku taotlusel või omaalgatuslikult, kui siseriiklikud õigusaktid lubavad pädeval asutusel omaalgatusliku tegutsemise, lõpetada vastavalt käesolevale artiklile antud sundlitsentsi kehtivus, kui importiv riik ei ole täitnud punktis b toodud kohustusi. Enne sundlitsentsi kehtivuse lõpetamist võtab pädev asutus arvesse artikli 6 lõike 3 punktis f viidatud asutuste väljendatud arvamusi.

Artikkel 6

Sundlitsentsi taotlemine

1.  Käesoleva määruse alusel võib iga isik esitada sundlitsentsi saamiseks pädevale asutusele taotluse liikmesriigis või -riikides, kus kehtivad patendid või täiendava kaitse tunnistused, mis katavad ekspordi korral tema kavatsetavad tootmis- ja müügitegevused.

2.  Kui sundlitsentsi taotlev isik esitab taotlused asutustele sama toote kohta rohkem kui ühes riigis, peab ta taotluses selle ära märkima koos üksikasjadega koguste ja asjassepuutuvate importivate riikide kohta.

3.  Vastavalt lõikele 1 tuleb taotluses esitada järgmine teave:

   a) taotleja ja agendi või esindaja, keda taotleja on volitanud enda eest pädeva asutuse ees tegutsema, nimi ja kontaktandmed;
   b) farmaatsiatoote või toodete, mida taotleja soovib sundlitsentsi alusel ekspordiks toota või müüa, mittekaubanduslik nimi või nimed;
   c) farmaatsiatoote kogus, mida taotleja soovib toota sundlitsentsi alusel;
   d) importiv riik või riigid;
   e) vajaduse korral tõendid eelnevate läbirääkimiste kohta õiguste omanikuga vastavalt artiklile 9;
  f) tõendid erinõude kohta:

ning nõutud toote kogus.
   i) importiva(te) riigi või riikide pädevalt asutuselt või
   ii) valitsusväliselt organisatsioonilt, mis tegutseb ühe või mitme importiva riigi ametlikul heakskiidul või
   iii) ÜRO organilt või muult rahvusvaheliselt terviseorganisatsioonilt, mis tegutseb ühe või mitme importiva riigi ametlikul heakskiidul,

4.  Siseriikliku õiguse alusel võidakse ette näha puhtalt vormilisi või haldusnõudeid, mida on vaja taotluse tõhusaks läbivaatamiseks. Sellised nõuded ei tohi asjatult suurendada taotleja kulusid või kohustusi ega muuta sundlitsentside andmise menetlust käesoleva määruse alusel koormavamaks kui on muude sundlitsentside andmise menetlus siseriikliku õiguse alusel.

Artikkel 7

Õiguste omaniku õigused

Pädev asutus teatab õiguste omanikule viivitamatult sundlitsentsi taotlusest. Enne sundlitsentsi andmist annab pädev asutus õiguste omanikule võimaluse teha taotluse kohta märkusi ning esitada pädevale asutusele taotluse kohta igasugust asjakohast teavet.

Artikkel 8

Vastavustõendamine

1.  Pädev asutus kontrollib, et:

või

   a) iga taotluses mainitud importiv riik, kes on WTO liige, on kooskõlas otsusega WTOle teatise esitanud,
  b) iga taotluses mainitud importiv riik, kes ei ole WTO liige, on vastavalt käesolevale määrusele esitanud komisjonile teatise iga toote kohta, mille suhtes see taotlus kehtib, milles:
   i) täpsustatakse vajaliku toote või vajalike toodete nimetusi ja vajatavaid koguseid;
   ii) välja arvatud juhul, kui importiv riik on vähimarenenud riik, kinnitatakse, et riik on tõendanud, et tal pole piisavat tootmisvõimsust või puudub tal see farmaatsiasektoris täielikult kõnealus(t)e toote/toodete jaoks ühel otsuse lisas sätestatud viisil;
   iii) kinnitatakse, et kui farmaatsiatoode on patenditud importiva riigi territooriumil, siis see importiv riik on andnud või kavatseb anda asjaomase toote impordiks sundlitsentsi kooskõlas WTO TRIPS-lepingu artikliga 31 ja otsuse sätetega.

See lõige ei piira TRIPSi nõukogu 27. juuni 2002. aasta otsuse alusel vähimarenenud riikide suhtes võimaldatud paindlikkust.

2.  Pädev asutus kontrollib, et taotluses esitatud toote kogus ei ületaks importiva riigi poolt, kes on WTO liige, WTOle teatatud kogust või kui importiv riik ei ole WTO liige, siis komisjonile teatatud kogust ning et arvestades muid mujal antud sundlitsentse, ei ületaks importiva riigi jaoks tootmiseks lubatud toote üldkogus märkimisväärselt selle riigi WTOle teatatud kogust, kui importiv riik on WTO liige, või kui importiv riik ei ole WTO liige, siis komisjonile teatatud kogust.

Artikkel 9

Eelnevad läbirääkimised

1.  Taotleja peab esitama pädevat asutust rahuldavad tõendid, et ta on teinud jõupingutusi õiguste omanikult volituse saamiseks ning need jõupingutused ei ole vilja kandnud kolmekümne päeva jooksul enne taotluse esitamist.

2.  Lõikes 1 esitatud nõuet ei kohaldata riikliku hädaolukorra puhul või muude äärmiselt pakiliste asjaolude korral või riikliku mittekaubandusliku kasutamise juhtudel vastavalt TRIPS-lepingu artikli 31 lõikele b.

Artikkel 10

Sundlitsentsi tingimused

1.  Antav litsents ei ole võõrandatav, välja arvatud ettevõtte või maineväärtuse selle osa puhul, millele litsents on antud, ja on mitteainuõiguslik. Litsents sisaldab lõigetes 2–9 sätestatud eritingimusi, mida litsentsisaaja peab täitma.

2.  Litsentsi alusel toodetud toote (toodete) kogus ei tohi ületada taotluses viidatud importivale riigile või riikidele vajalikku kogust, võttes arvesse muude mujal antud sundlitsentside alusel toodetud toote (toodete) kogust.

3.  Litsentsi kestus määratakse kindlaks.

4.  Litsents on rangelt piiratud kõnesoleva toote tootmisega ekspordiks ja levitamiseks taotluses näidatud riigis või riikides. Sundlitsentsi alusel valmistatud või imporditud toodet ei tohi pakkuda müügiks ega viia turule muudes riikides kui taotluses näidatud, välja arvatud juhul, kui importiv riik kasutab otsuse lõike 6 punktis i antud võimalusi eksportida piirkondliku kaubanduslepingu teistesse liikmesriikidesse, kus esineb sama tervishoiuprobleem.

5.  Litsentsi alusel valmistatud tooted peavad kooskõlas käesoleva määrusega olema selgelt tähistatud erimärgistuse või -sildiga. Tooted peavad olema eristatavad õiguste omaniku toodetutest eripakendi abil ja/või eri värvide/kuju poolest, eeldades, et selline eristus on teostatav ega mõjuta oluliselt toote hinda. Pakendil ning kaasneval trükisel peab olema tähistus, et selle toote suhtes kehtib käesoleva määruse alusel sundlitsents, pädeva asutuse nimi ja identifitseeriv viitenumber ning selgitus, et toode on ette nähtud ekspordiks ja levitamiseks vastavasse importivasse riiki või importivatesse riikidesse. Toodet iseloomustavad üksikasjad tehakse kättesaadavaks liikmesriikide tolliasutustele.

6.  Enne taotluses viidatud importivale riigile või riikidele saatmist peab litsentsisaaja veebilehele üles panema järgmise teabe:

   a) litsentsi alusel tarnitav kogus ning importivad riigid, kuhu need tarnitakse;
   b) asjaomase toote või asjaomaste toodete eristatavad tunnused.

Veebilehe aadress edastatakse pädevale asutusele.

7.  Kui sundlitsentsialune toode (sundlitsentsialused tooted) on patenditud taotluses viidatud importivates riikides, võib toodet (tooteid) eksportida vaid siis, kui need riigid on toodete impordiks, müügiks ja/või levitamiseks väljastanud sundlitsentsi.

8.  Pädev asutus võib õiguste omaniku nõudmisel või omal algatusel, kui siseriiklik õigus võimaldab tal omal algatusel tegutseda, nõuda litsentsisaaja raamatupidamis- ja äridokumentatsioonile juurdepääsu, mille ainueesmärgiks on kontrollida litsentsi tingimuste, eriti toodete lõpliku sihtpunktiga seotud tingimuste täitmist. Raamatupidamis- ja äridokumentatsioon peab sisaldama tõendeid toote ekspordi kohta ekspordideklaratsiooni kaudu, mida kinnitab asjaomane tolliasutus, ning tõendeid ekspordi kohta ühelt artikli 6 lõike 3 punktis f viidatud asutustest.

9.  Litsentsisaaja vastutab õiguste omanikule kohase tasu maksmise eest, mille määrab pädev asutus järgnevalt:

   a) artikli 9 lõikes 2 nimetatud juhtudel on tasu suuruseks kõige rohkem 4% koguhinnast, mida importiv riik maksab või mida tema nimel makstakse;
   b) kõigil teistel juhtudel määratakse tasu, arvestades asjakohas(t)ele importiva(te)le riigile/riikidele litsentsiga antud kasutamise majanduslikku väärtust, samuti litsentsiküsimusega seotud humanitaar- või mitteärilisi asjaolusid.

10.  Litsentsi tingimused ei sõltu toote levitamise viisist importivas riigis.

Levitamine võib toimuda näiteks mõne artikli 6 lõike 3 punktis f nimetatud asutuse vahendusel ning ärilistel või mitteärilistel tingimustel, sealhulgas ka täiesti tasuta.

Artikkel 11

Taotlusest keeldumine

Pädev asutus lükkab taotluse tagasi, kui artiklites 6–9 sätestatud tingimusi pole täidetud, või kui taotlus ei sisalda vajalikke elemente, mis võimaldaksid tal artikli 10 kohaselt litsentsi anda. Enne taotluse tagasilükkamist annab pädev asutus taotlejale võimaluse olukorra parandamiseks ja ärakuulamiseks.

Artikkel 12

Teatamine

Sundlitsentsi andmisel teavitab liikmesriik komisjoni vahendusel TRIPS-nõukogu litsentsi andmisest ning sellega seotud eritingimustest.

Esitatud teave sisaldab järgmisi andmeid litsentsi kohta:

   a) litsentsisaaja nimi ja aadress;
   b) asjaomane toode või asjaomased tooted;
   c) tarnitav kogus;
   d) riik või riigid, kuhu toode või tooted eksporditakse;
   e) litsentsi kestus;
   f) artikli 10 lõikes 6 viidatud veebiaadress.

Artikkel 13

Importimise keelustamine

1.  On keelatud vastavalt otsusele või käesolevale määrusele antud sundlitsentsi alusel valmistatud toodete ühendusse importimine nende vabasse ringlusse laskmiseks, taaseksportimiseks, nende suhtes peatamismenetluse rakendamiseks või nende vabatsooni või vabalattu paigutamiseks.

2.  Lõige 1 ei kehti taasekspordi puhul taotluses viidatud importivasse riiki, mis on märgitud toote pakendil ja dokumentatsioonil, või transiidi- või tollilaoprotseduuri alusel vabatsooni või vabalattu paigutamisel importivasse riiki taaseksportimise eesmärgil.

Artikkel 14

Tolli tegevus

1.  Kui on piisavalt põhjust kahtlustada, et vastupidiselt artikli 13 lõikele 1 imporditakse otsuse või käesoleva määruse kohaselt antud sundlitsentsi alusel valmistatud tooteid ühendusse, peatab toll nende toodete vabasse ringlusse laskmise või peab need kinni seniks, kui on saadud pädevate ametiasutuste otsus kauba iseloomu kohta. Liikmesriigid tagavad vastava organi õiguse kontrollida, kas selline importimine toimus või mitte. Peatamise või kinnipidamise aeg ei tohi ületada 10 tööpäeva, välja arvatud erijuhtudel, kui tähtaega võib pikendada kuni 10 tööpäeva võrra. Nimetatud tähtaja möödumisel tuleb tooted vabastada, kui kõik tolliformaalsused on täidetud.

2.  Pädevat ametiasutust, õiguste omanikku ning asjaomaste toodete tootjat või eksportijat teavitatakse viivitamata toodete vabasse ringlusse laskmise peatamisest või toodete kinnipidamisest ning neile antakse kogu kõnealuste toodete kohta olemasolev teave. Arvesse võetakse siseriiklikke isikuandmete ning kaubandus- ja tööstussaladuse kaitset ning kutse- ja haldusalast konfidentsiaalsust käsitlevaid norme.

Importijale ja vajaduse korral eksportijale antakse igakülgne võimalus esitada pädevale ametiasutusele andmed, mida ta toote puhul vajalikuks peab.

3.  Kui leitakse kinnitust sellele, et eesmärgiks oli vastupidiselt käesoleva määruse artikli 13 lõike 1 keelule selliste toodete import ühendusse, mille vabasse ringlusse laskmine on peatatud või mille toll on kinni pidanud, tagab pädev ametiasutus nende toodete konfiskeerimise ja kõrvaldamise vastavalt siseriiklikele õigusaktidele.

4.  Kaupade vabasse ringlusse laskmise peatamine või kinnipidamine või konfiskeerimine toimub importija kulul. Kui importijalt ei ole võimalik neid kulusid välja nõuda, võib need vastavalt siseriiklikele õigusaktidele välja nõuda mõnelt teiselt isikult, kes vastutab ebaseadusliku impordi katse eest.

5.  Kui järgnevalt leitakse, et tooted, mille vabasse ringlusse lubamine on peatatud või mis on tollis kinni peetud, ei riku artikli 13 lõike 1 keeldu, annab toll tooted kaubasaajale välja, juhul kui kõik tolliformaalsused on täidetud.

6.  Pädev ametiasutus teavitab komisjoni kõikidest käesoleva määruse alusel tehtud konfiskeerimise või hävitamise otsustest.

Artikkel 15

Isiklikku pagasit käsitlev erand

Artikleid 13 ja 14 ei kohaldata reisijate isiklikus pagasis sisalduvate oma tarbeks mõeldud mittekaubanduslikku laadi kaupade jaoks ettenähtud tollimaksuvabastuse piires.

Artikkel 16

Litsentsi kehtivuse lõpetamine või läbivaatamine

1.  Litsentsisaaja õigustatud huvide nõuetekohaseks kaitsmiseks võib käesoleva määruse alusel antud sundlitsentsi kehtivuse lõpetada pädeva asutuse või artiklis 17 viidatud organite otsusega, kui litsentsisaaja ei järgi litsentsitingimusi.

Pädeval asutusel on õigus õiguste omaniku või litsentsisaaja põhjendatud nõudmisel kontrollida, kas litsentsitingimustest on kinni peetud. Kontroll tugineb vajaduse korral importivas riigis läbi viidud hindamisele.

2.  Käesoleva määruse alusel antud litsentsi kehtivuse lõpetamisest teavitatakse komisjoni vahendusel TRIPS-nõukogu.

3.  Pärast litsentsi kehtivuse lõpetamist on pädeval ametiasutusel või liikmesriigi poolt nimetatud muul organil õigus kehtestada mõistlik ajavahemik, mille jooksul korraldab litsentsisaaja tema valduses, halduses, võimuses või kontrolli all olevate toodete ümbersuunamise omal kulul vastavalt artiklile 4 määratletud abivajavatesse riikidesse või kõrvaldamise muul viisil, nagu näeb ette pädev asutus või liikmesriigi poolt nimetatud muu organ kooskõlas õiguste omanikuga.

4.  Kui importiv riik teatab, et farmaatsiatoodete kogus ei ole enam tema vajadustega vastavuses, siis võib pädev asutus pärast litsentsisaaja taotluse esitamist muuta litsentsitingimusi, lubades toote täiendavate koguste tootmist ja eksportimist määral, mis on vajalik asjassepuutuva importiva riigi vajaduste rahuldamiseks. Sellistel juhtudel vaadatakse litsentsisaaja taotlus läbi vastavalt lihtsustatud ja kiirendatud menetlusele, seejuures ei nõuta artikli 6 lõike 3 punktides a ja b nimetatud teavet eeldusel, et litsentsisaaja identifitseerib algse sundlitsentsi. Olukordades, mille puhul kohaldatakse artikli 9 lõiget 1, kuid artikli 9 lõikes 2 toodud mööndusi mitte, ei nõuta edasisi tõendeid läbirääkimiste kohta õiguste omanikuga eeldusel, et taotletav lisakogus ei ületa 25% algse litsentsiga lubatud kogusest.

Olukordades, mille puhul kohaldatakse artikli 9 lõiget 2, ei nõuta tõendeid läbirääkimiste kohta õiguste omanikuga.

Artikkel 17

Kaebused

1.  Kaebused pädeva asutuse otsuse suhtes ja litsentsitingimustega kooskõlastatust puudutavad vaidlused vaatab läbi siseriiklike õigusaktide alusel vastutav asjaomane organ.

2.  Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 nimetatud pädeval asutusel ja/või organil on õigus otsustada, et sundlitsentsi andmise otsuse suhtes esitatud kaebusel on peatav toime.

Artikkel 18

Ravimite ohutus ja tõhusus

1.  Kui sundlitsentsi taotlus puudutab ravimitvõib taotleja kasutada:

   a) teadusliku arvamuse menetluskorda, mis on kehtestatud määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 58 alusel, või
   b) muid menetluskordi samalaadse siseriikliku õigusakti korra kohaselt, nagu näiteks teaduslikud arvamused või ekspordisertifikaadid, mis on mõeldud eranditult ühenduseväliste turgude jaoks.

2.  Kui mõni ülalnimetatud menetluste taotlus puudutab toodet, mis on geneerilise ravimi variant, mis on lubatud turule direktiivi 2001/83/EÜ artikli 6 kohaselt, ei kohaldata määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 14 lõikes 11 ega direktiivi 2001/83/EÜ artikli 10 lõigetes 1 ja 5 turu kaitseks sätestatud tähtaegu.

Artikkel 19

Läbivaatamine

Kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist ning seejärel iga kolme aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning majandus- ja sotsiaalkomiteele aruande käesoleva määruse toimimise kohta ning panuse kohta, mille määrus on andnud otsuse alusel loodud süsteemi rakendamisse, kaasa arvatud asjakohased plaanid muudatusettepanekute esitamiseks. Aruanne hõlmab eelkõige järgmisi punkte:

   a) artikli 10 lõike 9 kohaldamist õiguste omanikule tasu määramise kohta;
   b) lihtsustatud ja kiirendatud menetluse rakendamist vastavalt artikli 16 lõikele 4;
   c) artikli 10 lõike 5 kohaste nõuete piisavus kaubandushäirete ärahoidmiseks ja
   d) panus, mille käesolev määrus on andnud otsuse alusel loodud süsteemi rakendamisse.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELTs seni avaldamata.
(2) ELT C 286, 17.11.2005, lk 4.
(3) Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2005. aasta seisukoht.
(4) ELT L 136, 30.4.2004, lk 1.
(5) ELT L 311, 28.11.2001, lk 67. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/24/EÜ (ELT L 136, 30.4.2004, lk 85).


Linnugripp *
PDF 439kWORD 235k
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete kohta (KOM(2005)0171 – C6-0195/2005 – 2005/0062(CNS))
P6_TA(2005)0455A6-0327/2005

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

−   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2005)0171)(1);

−   võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklit 37, millele vastavalt nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0195/2005);

−   võttes arvesse õigusasjade komisjoni arvamust ettepandud õigusliku aluse kohta,

−   võttes arvesse kodukorra artiklit 51,

−   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamusi (A6-0327/2005),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 teist lõiku;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti informeerida, kui nõukogu kavatseb kõrvale kalduda Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud tekstist;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1
Põhjendus 1
(1)  Linnugripp (lindude gripp, klassikaline lindude katk) on tõsine, äärmiselt nakkav kodu- ja muude lindude haigus, mida tekitavad mitmesugused gripiviirused. Need viirused võivad edasi levida ka imetajatele, sealhulgas sigadele ja inimestele.
(1)  Linnugripp (lindude gripp, klassikaline lindude katk) on tõsine, äärmiselt nakkav kodu- ja muude lindude haigus, mida tekitavad mitmesugused gripiviirused. Need viirused võivad edasi levida ka imetajatele, sealhulgas sigadele ja inimestele ning Maailma Tervise Organisatsiooni (WHO) arvates kujutavad need tõsist ohtu inimeste tervisele, kuna nendega võib kaasneda gripipandeemia oht.
Muudatusettepanek 2
Põhjendus 7
(7)  Mõnede lindudelt pärinevate gripiviiruse tüvedega nakatumine võib põhjustada kodulindudel episootilise ulatusega haiguspuhanguid ning põhjustada nende seas ulatuslikke häireid ja suremust, mis võib ähvardada eeskätt kodulinnukasvatuse üldist tulusust. Linnugripiviirused võivad mõjuda ka inimestele ja kujutada endast tõsist ohtu inimeste tervisele.
(7)  Mõnede lindudelt pärinevate gripiviiruse tüvedega nakatumine võib põhjustada kodulindudel episootilise ulatusega haiguspuhanguid ning põhjustada nende seas ulatuslikke häireid ja suremust, mis võib ähvardada kogu kodulinnukasvatust. Linnugripiviirused võivad mõjuda ka inimestele ja linnugripi viirusetüvest pärineva inimgripi pandeemia puhkemine kujutab endast WHO arvates tõsist ohtu rahva tervisele.
Muudatusettepanek 3
Põhjendus 7 a (uus)
(7 a) Liikmesriigid peaksid andma naaberriikidele ja linnugripist kannatanud riikidele tõhusamat logistilist abi ja vastava palve korral teostama ka kontrolle, et aidata nendel riikidel edendada riskide hindamise ja ohjeldamise võimet, eelkõige laboratooriumide võimsust ja rahvusvaheliselt kokkulepitud standarditele vastavat tagatud kvaliteediga ning kontrollitud metodoloogiat, epideemiavaktsiinide tõhustatud kasutamist ja sobivate viirusevastaste ainete sihtkasutust, et hõlbustada majanduslikult erapooletut, arukat ja tasuvusel põhinevat riskijuhtimist;
Muudatusettepanek 4
Põhjendus 7 b (uus)
(7 b) Liikmesriigid peaksid toetama tõhusamat teaduslikku uurimistegevust ELis, et mõista paremini viroloogiliste adaptiivmehhanismide vahelist seost, st mutatsiooni, ümberkombineerumist või ümberjärjestumist koos riskide hindamisega ja spetsiifilise ülekandumise teid ühelt liigilt teisele ning metodoloogiaid, pidades eelkõige silmas pikaajaliselt kättesaadavate erivaktsiinide arendamist, mis mõjuksid rohkem kui ühele alamtüübile.
Muudatusettepanek 5
Põhjendus 7 c (uus)
(7 c) Tuleks tugevdada veterinaar- ja tervishoiuasutuste vahelist inim- ja zoonootilise gripi alast koostööd, kaasa arvatud püsival eelarvelisel ja õiguslikul alusel põhinevat laboratoorset järelevalvet ja ühenduse tugilaborite kaasamist, millele on võrdsetel alustel antud luba tegutseda mõlemas sektoris.
Muudatusettepanek 6
Põhjendus 9
(9)  Linnugripi tõrjet käsitlevad ühenduse õigusaktid peaksid võimaldama liikmesriikidel vastu võtta haigustõrjemeetmed paindlikult ja proportsionaalselt, arvestades erinevate viirusetüvede ohtlikkust, kõnealuste meetmete tõenäolist sotsiaalset ja majanduslikku mõju põllumajandussektorile ja teistele asjaomastele sektoritele ning tagades samas, et iga konkreetse haigusstsenaariumi korral võetakse kõige asjakohasemaid meetmeid.
(9)  Linnugripi tõrjet käsitlevad ühenduse õigusaktid peaksid võimaldama liikmesriikidel vastu võtta haigustõrjemeetmed paindlikult ja proportsionaalselt, arvestades erinevate viirusetüvede ohtlikkust, kõnealuste meetmete tõenäolist sotsiaalset ja majanduslikku mõju põllumajandussektorile ja teistele asjaomastele sektoritele ning tagades samas, et iga konkreetse haigusstsenaariumi korral võetakse kõige asjakohasemaid ja kooskõlastatumaid meetmeid.
Muudatusettepanek 7
Põhjendus 9 a (uus)
(9 a) Euroopa Liidu ja liikmesriikide meetmed tuleks koostada kooskõlas rahvusvaheliste suunistega ja tihedas koostöös vastavate rahvusvaheliste organitega (s.t Maailma Tervise Organisatsioon (WHO) , Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) ja Maailma Loomatervishoiu Organisatsioon(OIE)).
Muudatusettepanek 8
Põhjendus 9 b (uus)
(9b) Võitlus linnugripi ja võimaliku gripipandeemia vastu ületab liikmesriikide piire ning nõuab seega valmisoleku- ja sekkumiskavade koostamist rahvatervise ja loomade tervise kaitsmiseks.
Muudatusettepanek 9
Põhjendus 10
(10)  Linnugripist inimeste tervisele tuleneda võivate probleemide ettenägemiseks ja ennetamiseks tuleks püüda seada liikmesriikide veterinaar- ja tervishoiutalituste vahel sisse tõhus teabevahetus ja tihe koostöö, nii et pädevad asutused saaksid vajaduse korral alati võtta inimeste tervise kaitseks vajalikke meetmeid.
(10)  Linnugripist inimeste tervisele tuleneda võivate probleemide ettenägemiseks ja ennetamiseks on üldsuse usalduse tugevdamiseks hädavajalik seada liikmesriikide veterinaar- ja tervishoiutalituste vahel sisse tõhus ja kooskõlastatud teabevahetus ja tihe koostöö, nii et pädevad asutused saaksid inimeste tervise kaitsmise eesmärgil võtta vajalikke meetmeid ning tagada nimetatud meetmete ja valmisoleku- ja sekkumiskavade paremat koordineerimist. Sekkumiskavad peaksid ette nägema vahendid ja tegevuse, mis oleks epideemia korral kiiresti kasutatavad.
Muudatusettepanek 10
Põhjendus 10 a (uus)
(10 a) Tõhususe suurendamiseks ja kulutuste vähendamiseks peaksid ühendus ja liikmesriigid jälgima ühiselt metslindude rändekäitumist ja uurima ohu ulatust, mida nad ELile ja muudele asjakohastele aladele linnugripi leviku osas kujutavad.
Muudatusettepanek 11
Põhjendus 10 b (uus)
(10 b) Ühendus ja liikmesriigid peaksid aitama kolmandatel riikidel, keda on tabanud linnugripipuhangud, selle haigusega võidelda. Asjaomaseid riike tuleks aidata sobivate programmide raames pakutavate kogemuste ja rahastamise abil, tehes tihedat koostööd vastavate rahvusvaheliste organisatsioonidega (FAO, OIE ja WHO).
Muudatusettepanek 12
Põhjendus 11
(11)  Madala patogeensusega linnugripi viiruste suure patogeensusega viirusteks muteerumise võimalusi arvestades tuleb hoolt kanda kodulindude nakatumise varase avastamise eest, et saaks sellele kiiresti reageerida ja vastu võtta vajalikud meetmed, mis peaksid hõlmama liikmesriikide teostatavat aktiivse järelevalve süsteemi. Niisugust järelevalvet tuleks korralda üldiste suuniste kohaselt, mida tuleks korrigeerida vastavalt kõnealuses valdkonnas ilmnenud uutele teadmistele ja arengutele.
(11)  Madala patogeensusega linnugripi viiruste suure patogeensusega viirusteks muteerumise võimalusi arvestades tuleb hoolt kanda kodulindude, muude lindude ja ka inimeste nakatumise varase avastamise eest, et saaks sellele kiiresti reageerida ja võtta vajalikud meetmed, mis peaksid hõlmama liikmesriikide teostatavat aktiivse järelevalve süsteemi. Niisugust järelevalvet tuleks korralda üldiste suuniste kohaselt, mida tuleks korrigeerida vastavalt kõnealuses valdkonnas ilmnenud uutele teadmistele ja arengutele.
Muudatusettepanek 13
Põhjendus 11 a (uus)
(11 a) Komisjon peaks kooskõlastama ja jälgima teadusuuringuid uute linnugripivastaste vaktsiinide väljatöötamiseks liikmesriikides, et julgustada teadlasi töötama välja vaktsiine,
a) mis hõlmavad mitut linnugripi tüve,
b) mõjuvad kõikide asjaomaste linnuliikide puhul ning
c) mida manustatakse oraalselt.
Suuline muudatusettepanek
Põhjendus 11 b (uus)
(11 b) Jahimehi Euroopas tuleks julgustada abistama metslindude linnugripi puhangute jälgimisel teavitades pädevaid asutusi oma kahtlustutest, et linnud võivad olla nakatunud.
Muudatusettepanek 14
Põhjendus 12
(12)  Linnugripi kahtluse korral, mille aluseks võivad olla kliinilised või laboratoorsed uuringud või muud nakkuse kahtlusele viitavad põhjused, peaksid koheselt käivituma ametlikud uurimised, et vajaduse korral oleks võimalik võtta kiireid ja tulemuslikke meetmeid. Kõnealuseid meetmeid tuleks tugevdada (sealhulgas lindude hävitamisega nakatunud ja nakatumisohus olevates majandites) kohe, kui nakkuse kahtlus on kinnitust leidnud.
(12)  Linnugripi kahtluse korral, mille aluseks võivad olla kliinilised või laboratoorsed uuringud või muud nakkuse kahtlusele viitavad põhjused, peaksid koheselt käivituma ametlikud uurimised, et ELi kiire reageerimise süsteemi raames saaks tervishoiu ja toiduahela ohutuse suhtes automaatselt võtta kiireid ja tulemuslikke meetmeid. Kõnealuseid meetmeid tuleks tugevdada (sealhulgas lindude hävitamisega nakatunud ja nakatumisohus olevates majandites) kohe, kui nakkuse kahtlus on kinnitust leidnud. Ametlikud uurimised peaksid hõlmama loomade ja inimeste tervise kliinilisi või laboratoorseid uuringuid.
Muudatusettepanek 15
Põhjendus 13
(13)  Madala patogeensusega linnugripi viiruse avastamisel või seroloogiliste nakkustunnuste korral, kui viiruse esinemist ei saa tõendada viirusisolatsiooni testidega, võivad tõrjemeetmed erineda suure patogeensusega linnugripi viiruse avastamise korral kohaldatavatest meetmetest, kuna nimetatud olukordade riskitase on erinev.
(13)  Madala patogeensusega linnugripi viiruse avastamisel või seroloogiliste nakkustunnuste korral, kui viiruse esinemist ei saa tõendada viirusisolatsiooni testidega, peaksid tõrjemeetmed erinema suure patogeensusega linnugripi viiruse avastamise korral kohaldatavatest meetmetest, kuna nimetatud olukordade riskitase on erinev.
Muudatusettepanek 16
Põhjendus 14
(14)  Haigustõrjemeetmete kohaldamisel ja eeskätt piirangutsoonide kehtestamisel tuleks samuti tegutseda erineva rangusega, võttes arvesse kodulindude arvukust ja muid riskitegureid piirkonnas, kus nakkus avastati.
(14)  Haigustõrjemeetmete kohaldamisel ja eeskätt piirangutsoonide kehtestamisel tuleks samuti tegutseda erineva rangusega, võttes arvesse kodulindude arvukust ja muid riskitegureid piirkonnas, kus nakkus avastati, nagu näiteks rändlinde ligi meelitavate veealade lähedust.
Muudatusettepanek 17
Põhjendus 17
(17)  Linnugripi vastu vaktsineerimine võib olla tulemuslik abinõu, mis lisandub muudele haigustõrjemeetoditele ja võimaldab vältida lindude ning kodulindude massilist surmamist ning hävitamist. Praeguste teadmiste kohaselt võib vaktsineerimine lisaks hädaolukorras kasutamisele aidata ka haigestumist ära hoida seal, kus on tavalisest suurem linnugripi loodusest või muudest allikatest sissetoomise oht. Seetõttu tuleks kehtestada erakorralist ja kaitsevaktsineerimist käsitlevad sätted.
(17)  Kontrollid, haiguste avastamiseks pisteliselt loomadel tehtavad analüüsid ja linnugripi vastu vaktsineerimine võivad olla tulemuslikud abinõud, mis lisanduvad muudele haigustõrjemeetoditele ja võimaldavad vältida lindude ning kodulindude massilist surmamist ning hävitamist. Praeguste teadmiste kohaselt võib vaktsineerimine lisaks hädaolukorras kasutamisele aidata ka haigestumist ära hoida seal, kus on tavalisest suurem linnugripi loodusest või muudest allikatest sissetoomise oht. Seetõttu tuleks kehtestada kontrollimist, haiguste avastamiseks pisteliselt loomadel tehtavate analüüse, erakorralist ja kaitsevaktsineerimist käsitlevad sätted.
Muudatusettepanek 18
Põhjendus 18 a (uus)
(18 a) Komisjon peaks vaktsiinide ja katsemeetodite arendamiseks ettenähtud vahendeid optimaalselt kasutama. Teadustegevus peaks olema kooskõlas DIVA strateegiaga ning suunatud linnugripi tõrje ning vaktsineeritud loomadest saadud toodete müügi hõlbustamisele.
Muudatusettepanek 19
Põhjendus 19
(19)  Ühendusel ja liikmesriikidel peaks olema ka võimalus luua linnugripivaktsiini varusid, millega kodu- ja muid linde erakorralise olukorra puhul vaktsineerida.
(19)  Ühendus ja liikmesriigid peaks looma linnugripivaktsiini varusid, millega kodu- ja muid linde erakorralise olukorra puhul vaktsineerida.
Muudatusettepanek 20
Põhjendus 19 a (uus)
(19 a) Piiramaks käesoleva direktiivi rakendamisel liikmesriikidele antavast finantsabist tingitud koormust ELi eelarvele, peaks komisjon andma üldsusele objektiivset teavet ohtude puudumise kohta vaktsineeritud loomade liha tarbimisel, sest vaktsineerimise nõuetekohase läbiviimise puhul pole erinevust vaktsineerimata loomade tarbimisega.
Muudatusettepanek 21
Põhjendus 20
(20)  Tuleks püüda tagada linnugripi ühtlustatud diagnoosimismenetluse ja –meetodite kasutamine, sealhulgas ühenduse tugilabori ja liikmesriikide tugilaborite toimimine.
(20)  Tuleks teha ettevalmistusi ja need võimalikult kiiresti ellu rakendada, et tagada linnugripi ühtlustatud diagnoosimismenetluse ja –meetodite kasutamine, sealhulgas ühenduse tugilabori ja liikmesriikide ning ELi naaberriikide tugilaborite toimimine.
Muudatusettepanek 22
Põhjendus 20 a (uus)
(20 a) Tuleks püüda tagada koostöö ühenduse tugilabori, liikmesriikide tugilaborite ja inimgripiga tegelevate samalaadsete asutuste (st ühenduse inimgripi tugilabori ja VIII lisa punkti 2 alapunkti c alapunktis v viidatud siseriiklike inimgripi tugilaborite) vahel.
Muudatusettepanek 23
Põhjendus 20 b (uus)
(20 b) Ühendus ja liikmesriigid peaksid tagama tõhusama koostöö ja suurendama jõupingutusi vaktsiinide väljatöötamise ja testimismeetodite valdkonnas.
Muudatusettepanek 24
Põhjendus 21
(21)  Tuleks püüda tagada liikmesriikide ettevalmistuste selline tase, mis võimaldaks neil tulemuslikult toime tulla ühe või mitme linnugripipuhangu tagajärjel tekkiva eriolukorraga; selleks peaksid nad eelkõige koostama situatsioonplaanid ja moodustama tauditõrjekeskused. Kõnealustes situatsioonplaanides tuleks arvestada ohuga, mida linnugripp kujutab kodulinnukasvatajate ja teiste töötajate tervisele.
(21)  Tuleks püüda tagada liikmesriikide ettevalmistuste selline tase, mis võimaldaks neil tulemuslikult toime tulla ühe või mitme linnugripipuhangu tagajärjel tekkiva eriolukorraga; selleks peaksid nad eelkõige koostama situatsioonplaanid ja moodustama koordineeritud tauditõrjekeskused. Kõnealustes situatsioonplaanides tuleks arvestada ohuga, mida linnugripp kujutab kodulinnukasvatajate ja teiste töötajate tervisele ning riiklike gripipandeemiaks valmisoleku- ja sekkumiskavadega.
Muudatusettepanek 25
Põhjendus 21 a (uus)
(21 a) Komisjon ja liikmesriigid peaksid koostama abi andmise tegevuskava ELi naabruses mitteasuvatele riikidele, kus on toiminud puhanguid, millel võib olla mõju haiguse ilmumisele Euroopas.
Muudatusettepanek 26
Põhjendus 21 b (uus)
(21 b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 851/2004 alusel, millega asutatakse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus1, on komisjoni ja liikmesriikide jaoks oluline teha keskusega koostööd, et kavandada meetmeid võitluseks linnugripi vastu ja koostada valmisoleku- ja sekkumiskavasid.
______________________
1 ELT L 142, 30.4.2004, lk 1.
Muudatusettepanek 27
Põhjendus 21 c (uus)
(21 c) Komisjon peaks koos liikmesriikidega püüdma ühtlustada nakkuslike loomahaiguste puhangute kulude riikliku kaasrahastamise osa jaotumist liikmesriikide valitsuste ja põllumajandussektori vahel.
Muudatusettepanek 28
Põhjendus 21 d (uus)
(21 d) Piiramaks käesoleva direktiivi rakendamisel liikmesriikidele antavast finantsabist tingitud koormust ELi eelarvele, peaks komisjon asuma aktiivselt ergutama liha tootjaid ja turustajaid tegema koostööd vaktsineeritud loomade liha vahettegematu müügi osas.
Muudatusettepanek 29
Põhjendus 21 e (uus)
(21 e) Piiramaks käesoleva direktiivi rakendamisel liikmesriikidele antavast finantsabist tingitud koormust ELi eelarvele, peaks komisjon aktiivselt osalema püüdluses muuta OIE vaktsineeritud loomadega seotud kauplemispiiranguid käsitlevat korda.
Muudatusettepanek 30
Põhjendus 22
(22)  Kui linnugripp avastatakse importimise ajal karantiinikeskuses või -rajatises, nagu see on sätestatud komisjoni 16. oktoobri 2000. aasta otsuses 2000/666/EÜ, millega sätestatakse muude lindude kui kodulindude impordi loomatervishoiunõuded ja veterinaarsertifikaat ning karantiinitingimused, tuleb sellest teatada komisjonile. Kuid liikmesriikides asetleidvate haiguspuhangute korral ei ole asjakohane teatamine, mis on ette nähtud nõukogu 21. detsembri 1982. aasta direktiiviga 82/894/EMÜ ühendusesisese loomahaigustest teatamise kohta.
(22)  Kui linnugripp avastatakse importimise ajal karantiinikeskuses või -rajatises, nagu see on sätestatud komisjoni 16. oktoobri 2000. aasta otsuses 2000/666/EÜ, millega sätestatakse muude lindude kui kodulindude impordi loomatervishoiunõuded ja veterinaarsertifikaat ning karantiinitingimused, tuleb sellest teatada komisjonile. Liikmesriigid peaksid suurendama nii seadusliku kui ebaseadusliku metslindude impordi kontrolli, et vähendada linnugripi leviku riski metslindude impordi kaudu. Kuid liikmesriikides asetleidvate haiguspuhangute korral ei ole asjakohane teatamine, mis on ette nähtud nõukogu 21. detsembri 1982. aasta direktiiviga 82/894/EMÜ ühendusesisese loomahaigustest teatamise kohta.
Muudatusettepanek 31
Põhjendus 23
(23)  Puhastamine ja desinfitseerimine peaks olema ühenduse linnugripitõrjepoliitika lahutamatu osa. Desinfitseerimisvahendeid tuleb kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivile 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist.
(23)  Puhastamine ja desinfitseerimine peaks olema ühenduse linnugripitõrjepoliitika üks lahutamatutest osadest. Desinfitseerimisvahendeid tuleb kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivile 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist.
Muudatusettepanek 32
Põhjendus 29
(29)  Käesoleva direktiiviga kehtestatakse kodu- ja muude lindude hulgas linnugripi puhkemise korral kohaldatavad minimaalsed tõrjemeetmed. Samas võivad liikmesriigid võtta käesoleva direktiiviga reguleeritud valdkonnas rangemaid haldus- ja sanitaarmeetmeid. Lisaks nähakse käesoleva direktiiviga ette, et liikmesriikide asutused võivad kohaldada mitmesugustest haigusolukordadest tulenevate terviseriskide ulatusega proportsionaalseid meetmeid.
(29)  Käesoleva direktiiviga kehtestatakse kodu- ja muude lindude hulgas linnugripi puhkemise korral kohaldatavad minimaalsed tõrjemeetmed. Samas võivad liikmesriigid võtta käesoleva direktiiviga reguleeritud valdkonnas rangemaid haldus- ja sanitaarmeetmeid. Lisaks nähakse käesoleva direktiiviga ette, et liikmesriikide asutused peaksid kohaldama mitmesugustest haigusolukordadest tulenevate terviseriskide ulatusega proportsionaalseid meetmeid.
Muudatusettepanek 33
Põhjendus 30
(30)  Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele on põhieesmärgi (linnukasvatussektori arengu tagamine ja loomade tervise kaitse) saavutamiseks vajalik ja asjakohane kehtestada linnugripi vältimise ja tõrje eri- ja miinimummeetmeid käsitlevad eeskirjad. Vastavalt asutamislepingu artikli 5 kolmandale lõigule ei lähe käesolev direktiiv kaugemale sellest, mis on vajalik seatud eesmärkide saavutamiseks.
Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele on põhieesmärgi (rahvatervise ja loomade tervise kaitse ning linnukasvatussektori arengu tagamine) saavutamiseks vajalik ja asjakohane kehtestada linnugripi vältimise ja tõrje eri- ja miinimummeetmeid käsitlevad eeskirjad. Vastavalt asutamislepingu artikli 5 kolmandale lõigule ei lähe käesolev direktiiv kaugemale sellest, mis on vajalik seatud eesmärkide saavutamiseks.
Muudatusettepanek 34
Põhjendus 32 a (uus)
(32 a) Komisjon ja liikmesriigid on kohustatud teavitama avalikkust episootilistest ja epidemioloogilistest ohtudest kõikide kasutuses olevate meediakanalite kaudu.
Muudatusettepanek 35
Artikli 3 lõike 7 punkt b a (uus)
b a) teadusuuringuteks või ohustatud liikide või ametlikult registreeritud haruldaste kodu- või muude linnutõugude kaitse eesmärgil (nt tsirkus, loomaaed või loomapark).
Muudatusettepanek 36
Artikli 3 lõike 15 punkt b
b) linnugripi teise ja järgnevate puhangute korral kõik kodu- või muud linnud, kelle puhul kliinilised tunnused, surmajärgsed kahjustused või artikli 51 lõike 3 esimese lõigu nõuete kohaselt volitatud laborites (edaspidi "volitatud labor") tehtud laborikatsetel saadud reaktsioonid viitavad diagnostikakäsiraamatu kohaselt linnugripidiagnoosile;
b) linnugripi teise ja järgnevate puhangute korral, mille puhul kliinilised tunnused, surmajärgsed kahjustused või artikli 51 lõike 3 esimese lõigu nõuete kohaselt volitatud laborites (edaspidi "volitatud labor") tehtud laborikatsetel saadud reaktsioonid viitavad diagnostikakäsiraamatu kohaselt linnugripidiagnoosile;
Muudatusettepanek 37
Artikli 3 lõige 30
30. haiguspuhang – majand, kus pädev asutus on kindlaks teinud linnugripi esinemise;
30. haiguspuhangkodulinde või muid linde pidav majand, kus pädev asutus on kindlaks teinud linnugripi esinemise;
Muudatusettepanek 38
Artikli 3 lõige 35
35. rümbad – surnud või surmatud kodu- või muud linnud.
35. rümbad – linnugrippi nakatumise kahtluse või kindlaks tehtud nakatumise tõttu surnud või surmatud kodu- või muud linnud;
Muudatusettepanek 125
Artikli 3 punkt 35 a (uus)
35 a. vajalikud bio-ohutusmeetmed - meetmed, mis on mõeldud haigustekitajate leviku ohu vähendamiseks.
Muudatusettepanek 39
Artikli 4 lõike 1 punkt a
a) avastada erinevate kodulinnuliikide nakatumist linnugripiviiruse alatüüpidega H5 ja H7
a) avastada erinevate kodulinnuliikide ja imetajate nakatumist linnugripiviiruse alatüüpidega H5 ja H7
Muudatusettepanek 40
Artikli 4 lõike 1 punkt a a (uus)
aa) pädevate asutuste kaudu kontrollida ja teostada pistelisi haiguste avastamise analüüse;
Muudatusettepanek 41
Artikli 4 lõige 3 a (uus)
3 a. Komisjon annab Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusele teavet iga-aastaste järelevalveprogrammide rakendamise kohta.
Muudatusettepanek 42
Artikli 5 lõige 1
1.  Liikmesriigid näevad ette pädeva asutuse teavitamise kõigist kodu- või muude lindude nakatumise või kodu- ja muude lindude nakatumiskahtluse juhtudest.
1.  Liikmesriigid näevad ette pädeva asutuse teavitamise kõigist kodu- või muude lindude nakatumise või kodu- ja muude lindude nakatumiskahtluse juhtudest olenemata põhjustajaks oleva viiruse olemusest või patogeensusest.
Muudatusettepanek 43
Artikli 5 lõige 2 a (uus)
2 a. Komisjon esitab Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusele ülevaatlikke andmeid II lisas nimetatud aruannete ja teadaannete esitamise kohta.
Muudatusettepanek 44
Artikli 6 lõige 4
4.  Kui epidemioloogiline uurimine näitab, et linnugripp võib olla tulnud teistest liikmesriikidest või edasi kandunud teistesse liikmesriikidesse, teatatakse uurimistulemustest koheselt komisjonile ja teistele asjaomastele liikmesriikidele.
4.  Kui epidemioloogiline uurimine näitab, et linnugripp võib olla tulnud teistest liikmesriikidest või edasi kandunud teistesse liikmesriikidesse, teatatakse uurimistulemustest koheselt komisjonile, teistele asjaomastele liikmesriikidele ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusele.
Muudatusettepanek 45
Artikli 7 lõike 2 punkt b
b) koostatakse nimestik, milles esitatakse liigiti majandis juba haigestunud, surnud või tõenäoliselt nakatuvate kodu- ja muude lindude ja kõigi koduloomadena peetavate imetajate arv; kogu taudikahtluse kestel täiendatakse iga päev seda nimestikku koorunud lindude ning surnud loomade ja lindude arvuga ning nõudmise korral esitatakse nimestik pädevale asutusele;
b) koostatakse nimestik, milles esitatakse liigiti majandis juba haigestunud, surnud või tõenäoliselt nakatuvate kodu- ja muude lindude ja kõigi koduloomadena peetavate imetajate arv; kogu taudikahtluse kestel täiendatakse iga päev seda nimestikku koorunud lindude ning sündinud ja surnud loomade ja lindude arvuga ning nõudmise korral esitatakse nimestik pädevale asutusele;
Muudatusettepanek 46
Artikli 7 lõike 2 punkt f
f) majandist ei tohi välja viia mune, välja arvatud need munad, sealhulgas haudemunad, mida pädev asutus on määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa X jao II peatüki kohaselt lubanud saata otse munatooteid valmistavasse ettevõttesse käitlemiseks ja töötlemiseks kooskõlas määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa IX peatükiga; kui pädev asutus annab välja niisuguse loa, kohaldatakse käesoleva direktiivi III lisas esitatud tingimusi;
f) majandist ei tohi mune välja viia;
Muudatusettepanek 47
Artikli 10 lõike 2 esimene lõik
2.  Kodu- ja muude lindude ja linnumunade, samuti linnukasvatussektoriga seotud sõidukite suhtes võib liikmesriigi suurtes piirkondades või kogu liikmesriigis kehtestada ajutise liikumispiirangu.
2.  Kodu- ja muude lindude ja linnumunade, samuti linnukasvatussektoriga seotud sõidukite suhtes võib liikmesriigi suurtes piirkondades või kogu liikmesriigis kehtestada ajutise liikumispiirangu, oodates ära epidemioloogilise uurimise ja pooleliolevate laboriuuringute tulemused.
Muudatusettepanek 48
Artikli 10 lõike 3 teine lõik
Kui tingimused võimaldavad, võib kõnealuste meetmete kohaldamisel piirduda üksnes nakatumiskahtlusega kodulindude ja nende tootmise üksustega.
välja jäetud
Muudatusettepanek 49
Artikli 11 lõike 2 esimene lõik
2.  Kõik neisse liikidesse kuuluvad kodu- ja muud linnud, mille puhul on SPLG esinemine majandis kindlaks tehtud, surmatakse viivitamatult ametliku järelevalve all. Surmamine toimub viisil, millega välditakse linnugripi levimist, eriti transportimisel või surmamisel, ning vastavalt nõukogu direktiivile 93/119/EÜ.
2.  Kõik kodu- ja muud linnud majandis, milles on SPLG esinemine kindlaks tehtud, surmatakse viivitamatult ametliku järelevalve all. Surmamine toimub viisil, millega välditakse linnugripi levimist, eriti transportimisel või surmamisel, ning vastavalt nõukogu direktiivile 93/119/EÜ.
Muudatusettepanek 50
Artikli 11 lõike 5 teine lõik
Samas võib pädev asutus lubada saata lauamune otse munatooteid valmistavasse ettevõttesse vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa X jao II peatükile ning neid käidelda ja töödelda kooskõlas määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa IX peatükiga. Kõigi selliste lubade suhtes kohaldatakse käesoleva direktiivi III lisas esitatud tingimusi.
välja jäetud
Muudatusettepanek 51
Artikli 13 lõike 2 punkt b
b) nende suhtes tuleb kohaldada täiendavat järelevalvet ja neid tuleb kontrollida diagnostikakäsiraamatu kohaselt seni, kuni laborikatsed on näidanud, et nad ei kujuta endast enam SPLG edasise leviku mõttes erilist ohtu; ning
b) nende suhtes tuleb kohaldada täiendavat järelevalvet ja neid tuleb kontrollida diagnostikakäsiraamatu kohaselt ja neid ei tohi päritolumajandist ära viia seni, kuni laborikatsed on näidanud, et nad ei kujuta endast enam SPLG edasise leviku mõttes erilist ohtu; ning
Muudatusettepanek 52
Artikli 16 lõige 1 a (uus)
1 a. Pädev asutus võib vahetult pärast SPLG puhangut linnukasvatusmajandis, mis ei ole kaubanduslik majand, kehtestada riskide hindamise põhjal ja vähemalt V lisas sätestatud kriteeriume arvestades kaitsetsooni ja järelevalvetsooni.
Muudatusettepanek 53
Artikli 16 lõike 2 punkt c
c) teiste majandite paiknemine ja kaugus;
c) teiste majandite paiknemine, kaugus ja paiknemistihedus ning lindude arvukus;
Muudatusettepanek 54
Artikli 16 lõike 2 punkt e
e) kodu- ja muude lindude, nende rümpade, sõnniku, allapanu või kasutatud allapanu igasuguse kaitse- ja järelevalvetsoonide sisese liikumise kontrollimiseks vajalike töötajate ja rajatiste olemasolu, eriti juhul, kui surmamisele ja kõrvaldamisele määratud kodu- ja muud linnud tuleb nende päritolumajandist välja toimetada.
välja jäetud
Muudatusettepanek 55
Artikli 16 lõige 2 a (uus)
2 a. Kui SPLG puhang piirdub mittekaubandusliku majandi/lemmiklindude kasvatusmajandi, tsirkuse, loomaaia, lemmiklindude kaupluse, loomapargi või tarastatud alaga, kus peetakse kodu- või muid linde teadusuuringuteks või ohustatud liikide või ametlikult registreeritud haruldaste linnutõugude (v.a kodulindude) kaitse eesmärgil, võib pädev asutus pärast veterinaarset riskide hindamist teha vajalikus ulatuses erandeid 3.–5. jao sätetest, mis käsitlevad kaitse- ja järelevalvetsoonide kehtestamist ja meetmete kohaldamist nendes tsoonides eeldusel, et erandid ei ohusta haiguse järelevalvet.
Muudatusettepanek 56
Artikli 16 lõige 3
3.  Pädev asutus võib lõikes 2 sätestatud kriteeriume arvesse võttes kehtestada kaitse- ja järelevalvetsoonide ümber või kõrval täiendavaid piirangutsoone.
3.  Tõendite olemasolul, et SPLG leviku oht ei pruugi piirduda kaitse- ja järelevalvetsoonidega, võib pädev asutus lõikes 2 sätestatud kriteeriume arvesse võttes kehtestada kaitse- ja järelevalvetsoonide ümber või kõrval täiendavaid piirangutsoone.
Muudatusettepanek 57
Artikli 16 lõige 4
4.  Kui kaitse-, järelevalve- või täiendav piirangutsoon jääb mitme liikmesriigi territooriumile, teevad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused tsooni kehtestamisel koostööd.
4.  Kui kaitse-, järelevalve- või täiendav piirangutsoon jääb mitme liikmesriigi territooriumile, teevad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused tsooni kehtestamisel koostööd. Sama kehtib ka ELi vahetute naaberriikide suhtes.
Muudatusettepanek 58
Artikli 19 punkt h
h) omanik säilitab haiguse järelevalve ja tõrje huvides andmed kõigi majandeid külastanud isikute kohta ja peab pädeva asutuse nõudmisel tegema need viimasele kättesaadavaks.
h) omanik säilitab haiguse järelevalve ja tõrje huvides andmed kõigi majandeid või mittekaubanduslikes majandites selgete piiridega alasid (nt loomaaiad või loomapargid), kus linde hoitakse vangistuses, külastanud isikute kohta ja peab pädeva asutuse nõudmisel tegema need viimasele kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 59
Artikli 23 sissejuhatus
Erandina artiklist 22 võib pädev asutus anda loa koheselt tapale viidavate kodulindude otseveoks järgmistel tingimustel:
Erandina artiklist 22 võib pädev asutus kokkuleppel omaniku ja määratud tapamajaga anda loa koheselt tapale viidavate kodulindude otseveoks järgmistel tingimustel:
Muudatusettepanek 60
Artikli 24 lõike 1 sissejuhatus
1.  Erandina artiklist 22 võib pädev asutus järgmistel tingimustel lubada vastkoorunud tibude otsevedu samas liikmesriigis asuvasse majandisse või selle majandi varjualusesse, kus ei ole muid kodulinde ja mis asub soovitavalt väljaspool kaitse- ja järelevalvetsoone:
1.  Erandina artiklist 22 võib pädev asutus järgmistel tingimustel lubada vastkoorunud tibude otsevedu samas liikmesriigis asuvasse majandisse või selle majandi varjualusesse, kus ei ole muid kodulinde – välja arvatud juhul, kui pädev asutus on andnud selleks selgesõnalise loa – ja mis asub soovitavalt väljaspool kaitse- ja järelevalvetsoone:
Muudatusettepanek 61
Artikli 25 sissejuhatus
Erandina artiklist 22 võib pädev asutus järgmistel tingimustel lubada munema hakkavate kodulindude otsevedu kaitse- või järelevalvetsoonis asuvasse majandisse või selle majandi varjualusesse, kus ei ole muid kodulinde:
Erandina artiklist 22 võib pädev asutus järgmistel tingimustel lubada munema hakkavate kodulindude otsevedu kaitse- või järelevalvetsoonis asuvasse majandisse või selle majandi varjualusesse või väljaspool riskide hindamisele kuuluvaid tsoone asuvasse majandisse, kus ei ole muid kodulinde, välja arvatud juhul, kui pädev asutus on andnud selleks selgesõnalise loa:
Muudatusettepanek 62
Artikli 26 lõige 2 a (uus)
2 a. Erandina artiklist 22 võib pädev asutus lubada määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa X jao II peatüki kohaselt saata munad (sh haudemunad) otse munatooteid valmistavasse ettevõttesse käitlemiseks ja töötlemiseks kooskõlas määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa IX peatükiga;
Muudatusettepanek 63
Artikli 30 punkti c sissejuhatus
c) kodulindude, munema hakkavate kodulindude, vastkoorunud tibude ja haude- ja lauamunade vedu väljaspool järelevalvetsooni asuvatesse majanditesse, tapamajadesse või pakendamiskeskustesse on keelatud; pädev asutus võib siiski anda loa järgmiste kaubaartiklite otsevedudeks:
c) kodulindude, munema hakkavate kodulindude, vastkoorunud tibude ja haude- ja lauamunade vedu sees- või väljaspool järelevalvetsooni asuvatesse majanditesse, tapamajadesse, pakendamiskeskustesse või töötlusettevõtetesse on keelatud; pädev asutus võib siiski anda loa järgmiste kaubaartiklite otsevedudeks:
Muudatusettepanek 64
Artikli 30 punkti c alapunkt ii
ii) munema hakkavate kodulindude vedu samas liikmesriigis asuvasse majandisse, kus ei ole teisi kodulinde; pärast munema hakkavate kodulindude kohaletoomist võetakse kõnealune majand ametliku järelevalve alla;
ii) munema hakkavate kodulindude vedu samas liikmesriigis asuvasse majandisse, kus ei ole teisi kodulinde, välja arvatud juhul, kui pädev asutus on andnud selleks selgesõnalise loa; pärast munema hakkavate kodulindude kohaletoomist võetakse kõnealune majand ametliku järelevalve alla;
Muudatusettepanek 65
Artikli 30 punkti c alapunkti iii esimene taane
– samas liikmesriigis asuvasse majandisse või selle majandi varjualusesse, kus ei ole teisi kodulinde, tingimusel, et kohaldatakse vajalikke bio-ohutusmeetmeid ja majand võetakse pärast tibude kohaletoomist ametliku järelevalve alla, või
– samas liikmesriigis asuvasse majandisse või selle majandi varjualusesse, kus ei ole teisi kodulinde, välja arvatud juhul, kui pädev asutus on andnud selleks selgesõnalise loa, tingimusel, et kohaldatakse vajalikke bio-ohutusmeetmeid ja majand võetakse pärast tibude kohaletoomist ametliku järelevalve alla, või
Muudatusettepanek 66
Artikli 30 punkti c alapunkt v a (uus)
v a) munatooteid valmistavasse ettevõttesse vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa X jao II peatükile viidavad munad (sh haudemunad), mida käideldakse ja töödeldakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa IX peatükiga.
Muudatusettepanek 67
Artikli 38 punkt a
a) kodu- või muid linde ei tooda tapamajja, piiripunkti ega transpordivahendisse enne, kui punktis b sätestatud ja artikli 49 nõuetele vastavast puhastamisest ja desinfitseerimisest on möödunud vähemalt 24 tundi; piiripunktis võib sissetoomise keeldu laiendada ka muudele loomadele;
a) kodu- või muid linde ei tooda tapamajja ega transpordivahendisse enne, kui punktis b sätestatud ja artikli 49 nõuetele vastavast puhastamisest ja desinfitseerimisest on möödunud vähemalt 24 tundi; piiripunktis pikendatakse sissetoomise keeldu 48 tunnini ja keeldu võib laiendada ka muudele loomadele;
Muudatusettepanek 68
Artikli 38 punkt b
b) ehitised, seadmed ja sõidukid puhastatakse ja desinfitseeritakse vastavalt artiklile 49 ja ametliku veterinaararsti järelevalve all;
b) ehitised, seadmed ja sõidukid puhastatakse ja desinfitseeritakse vastavalt artiklile 49 ja ametliku veterinaararsti järelevalve all ning vastavalt sellele väljastatakse sanitaartingimuste täitmist garanteeriv tõend;
Muudatusettepanek 119
Artikli 39 lõige 1
1.  Ilma et see piiraks artikli 7 lõike 2 punktides a, b, c, e, g ja h sätestatud meetmete kohaldamist, tagab pädev asutus MPLG puhangute korral riskide hindamise põhjal ja vähemalt V lisas loetletud kriteeriume arvestades käesoleva artikli lõigetes 2–6 esitatud meetmete kohaldamise.
1.  Ilma et see piiraks artikli 7 lõike 2 punktides a, b, c, e, g ja h sätestatud meetmete kohaldamist, tagab pädev asutus MPLG puhangute korral käesoleva artikli lõigetes 2–6 esitatud meetmete kohaldamise.
Muudatusettepanek 120
Artikli 39 lõige 2
2.  Pädev asutus tagab kõigi majandis olevate kodulindude ja nende muude linnuliikide, kellel on avastatud MPLG, hävitamise ametliku järelevalve all ja linnugripi edasilevimist tõkestaval viisil.
2.  Pädev asutus tagab kõigi majandis olevate kodulindude ja nende muude linnuliikide, kellel on avastatud MPLG, surmamise ametliku järelevalve all ja linnugripi edasilevimist tõkestaval viisil.
Hävitamine võib hõlmata ka muid majandis olevaid linde sõltuvalt ohust, mida nad põhjustavad linnugripi levitajatena, samuti teisi majandeid, mida võib epidemioloogilise uuringu põhjal lugeda kontaktmajanditeks.
Surmamine hõlmab ka muid majandis olevaid linde, samuti teisi majandeid, mida võib lugeda kontaktmajanditeks, tulenevalt ohust, mida nad põhjustavad linnugripi levitajatena.
Enne hävitamist ei tohi kodu- ega muid linde ilma pädeva asutuse loata majandisse tuua ega sealt välja viia
Enne surmamist ei tohi kodu- ega muid linde ilma pädeva asutuse loata majandisse tuua ega sealt välja viia
Muudatusettepanek 122
Artikli 39 lõike 5 punkt c
c) majandis juba olevad ja enne lindude lõike 2 sätete kohast hävitamist veel toodetavad lauamunad veetakse määratud pakendamiskeskusesse, töödeldakse või kõrvaldatakse;
c) majandis juba olevad ja enne lindude lõike 2 sätete kohast surmamist veel toodetavad lauamunad kõrvaldatakse;
Muudatusettepanek 124
Artikli 39 lõige 6
6.  Pädev asutus võib kohaldada MPLG leviku tõkestamiseks profülaktilisi lisameetmeid, muu hulgas selgitada välja munade kasutamise eesmärgi ja töötlemise viisi ning saadud liha edasise töötlemise viisid, tingimusel et järgitakse lõike 3 punktis b sätestatud menetlust.
välja jäetud
Muudatusettepanek 69
Artikkel 43
Pädev asutus kehtestab vahetult pärast MPLG puhangut majandi ümber vähemalt kolme kilomeetrise raadiusega piirangutsooni.
Pädev asutus kehtestab vahetult pärast MPLG puhangut majandi ümber vähemalt kolme kilomeetrise raadiusega piirangutsooni või võtab riskide hindamise põhjal muud vajalikud meetmed.
Muudatusettepanek 70
Artikli 44 lõike 1 punkti d alapunkt ii
ii) munema hakkavate kodulindude vedu samas liikmesriigis asuvasse ametliku järelevalve all olevasse majandisse, kus ei ole teisi kodulinde; pärast munema hakkavate kodulindude kohaletoomist võetakse kõnealune majand ametliku järelevalve alla;
ii) munema hakkavate kodulindude vedu samas liikmesriigis asuvasse ametliku järelevalve all olevasse majandisse, kus ei ole teisi kodulinde, välja arvatud juhul, kui pädev asutus on andnud selleks selgesõnalise loa; pärast munema hakkavate kodulindude kohaletoomist võetakse kõnealune majand ametliku järelevalve alla;
Muudatusettepanek 71
Artikli 44 lõike 1 punkti d alapunkti iii esimene taane
– samas liikmesriigis asuvasse majandisse, kus ei ole teisi kodulinde, või kõnealuse majandi varjualusesse tingimusel, et kohaldatakse vajalikke bio-ohutusmeetmeid ja majand võetakse pärast tibude kohaletoomist ametliku järelevalve alla, või
– samas liikmesriigis asuvasse majandisse, kus ei ole teisi kodulinde, välja arvatud juhul, kui pädev asutus on andnud selleks selgesõnalise loa, või kõnealuse majandi varjualusesse tingimusel, et kohaldatakse vajalikke bio-ohutusmeetmeid ja majand võetakse pärast tibude kohaletoomist ametliku järelevalve alla, või
Muudatusettepanek 72
Artikli 44 lõike 1 punkti d alapunkt v a (uus)
v a) munatooteid valmistavasse ettevõttesse vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa X jao II peatükile viidavad munad (sh haudemunad), mida käideldakse ja töödeldakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa IX peatükiga;
Muudatusettepanek 73
Artikli 46 lõige 1 a (uus)
1 a. Kui MPLG esinemine on kinnitust leidnud ainult ühes majandis, võib pädev asutus teha riskide hindamise põhjal erandeid kõigi või mõnede artiklites 43 ja 44 sätestatud meetmete suhtes.
Muudatusettepanek 74
V a peatükk (uus) (artikli 46 järel)
V a peatükk
MEETMED, MIDA KOHALDATAKSE MPLG JA SPLG SEROLOOGILISE AVASTAMISE KORRAL, KUI SEDA EI KINNITA VIIRUSISOLATSIOONI JA POLÜMERAASI AHELREAKTSIOONI (PCR) TESTID
Artikkel 46 a
Riskide hindamise põhjal meetmete kohaldamine
Ilma et see piiraks artikli 7 lõike 2 punktides a, b, c, e, g ja h sätestatud meetmete kohaldamist, tagab pädev asutus MPLG ja SPLG seroloogilise avastamise korral, kui seda ei kinnita viirusisolatsiooni või polümeraasi ahelreaktsiooni testid, riskide hindamise põhjal asjakohaste meetmete kohaldamise. Pädev asutus teavitab sellest komisjoni.
Muudatusettepanek 75
Artikli 47 lõige 2 a (uus)
2 a. Seoses sellega tuleks eelnevalt koostada hädaolukorra plaanid, mida rakendatakse juhul, kui inimesed peaksid nakatuma. Nimetatud hädaolukorra paanide eesmärk on:
– tagada liikmesriikide vahel vajalik kooskõlastamine,
– vältida paanika tekkimist elanike hulgas,
– võidelda kaubitsemise astu, mis võib tekkida tõsise ohu tegeliku tekkimise korral,
– määrata kindlaks esmajärjekorras isoleeritavad alad,
– koostada nimekiri eelisjärjekorras vaktsineeritavatest rühmadest,
– tagada epideemiavastaste toodete õiglane ja kõikihaarav laiali jaotamine.
Muudatusettepanek 76
Artikli 47 lõige 2 b (uus)
2 b. Kui ELis või ELi naaberriikides peaks puhkema gripipandeemia, peab komisjonil olema võimalik 24 tunni jooksul kehtestada selliseid meetmeid nagu karantiinid, lennujaamade desinfitseerimine teatud piirkondadest saabuvate lendude vastuvõtmisel ning reisipiirangud.
Muudatusettepanek 77
Artikli 47 lõige 2 c (uus)
2 c. Komisjon toetab piisavas koguses viirusevastaste vahendite ja vaktsiinide eraldamist viirusega kokku puutuvatele isikutele, juhul kui ühte või mitut liikmesriiki peaks tabama puhang.
Muudatusettepanek 78
Artikli 47 lõige 4 d (uus)
2 d. Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et pandeemia korral jaotatakse kättesaadavad viirusevastased vahendid ja vaktsiinid tõhusalt liikmesriikide ja ELi naaberriikide vahel.
Muudatusettepanek 79
Artikli 47 lõige 3 a (uus)
3 a. Liikmesriigid tagavad:
– efektiivse süsteemi talupidajate, linnukasvatussektori töötajate ja avalikkuse riskist teavitamiseks, mis põhineb ühtlustatud strateegial ja tegevuskaval loomade ja inimeste tervise eest vastutavate asutuste vahel kohalikul, riiklikul ja ELi tasandil.
– et kodulindude praakijad kannavad kaitseriietust ja võtavad ettevaatusabinõuna viirusevastaseid ravimeid; tuleks ergutada vaktsineerimist hariliku sesoonse gripi vastu kui vahendit, mis vähendab selle kõrge riskirühma nakatumise võimalust korraga nii lindude kui inimeste viirusega, andes viirustele sellega võimaluse vahetada geene ja luua pandeemilisi viirusetüvesid.
Muudatusettepanek 80
Artikli 47 lõige 3 b (uus)
3 b. Liikmesriigid tagavad:
– viirusevastaste ravimite julgeolekuvaru olemasolu, et pandeemia korral saaks profülaktilist kaitset anda kiiresti kõikidele suurima kokkupuuteohuga inimestele ELi piires;
– piisava vaktsiinide tootmisvõimsuse, et pandeemia korral saaks kõiki suurima kokkupuuteohuga inimesi ennetavalt asjaomase tüve vastu vaktsineerida, vajadusel sesoonse inimgripi vastase vaktsineerimise suurendamise kaudu.
Liikmesriigid teavitavad komisjoni viirusevastaste ravimite julgeolekuvaru kogusest ja vaktsiinide tootmisvõimsusest, et aidata komisjonil koostada kogu ühendust hõlmavaid kiire reageerimise kavasid viirusevastaste ravimite liikmesriikide vaheliseks jaotuseks pandeemia korral. Viirusevastaste ravimite varu kogus ja nõutav vaktsiinide tootmisvõimsus arvutatakse välja kehtivate epidemioloogiliste mudelite alusel.
Muudatusettepanek 81
Artikli 47 lõige 3 c (uus)
3 c. Komisjon koostab vastavalt artikli 65 lõikes 3 viidatud menetlusele kogu ühendust hõlmavad pandeemia valmisolekukavad, mis käsitlevad vaktsiinide ja viirusevastaste ravimite jaotamist liikmesriikide vahel pandeemia korral. Nimetatud kavad põhinevad liikmesriikide viirusevastaste ravimite varu kogusel ja asukohal ning vaktsiinide tootmisvõimsusel. Kavad näevad ette nii vaktsiinide kui viirusevastaste ravimite määramist kõikidele isikutele ELis, kellel on suurim kokkupuuteoht linnugripiga. Nimetatud kavad avaldatakse ühe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist.
Muudatusettepanek 82
Artikli 47 lõige 4 a (uus)
4 a. Liikmesriigid tagavad artikli 65 lõikes 3 sätestatud menetluse raames teabevahetuse ja koostöö komisjoniga ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega seoses gripipandeemia vastu võitlemist käsitlevate valmisoleku- ja sekkumiskavadega.
Muudatusettepanek 83
Artikli 49 punkt b a (uus)
b a) kui puhastamine, desinfitseerimine ja töötlemine on lõpetatud, väljastatakse tõend, millega garanteeritakse, et ruumide, sõidukite või piiripunktide sanitaartingimused on täidetud ja tavapärane tegevus võib jätkuda.
Muudatusettepanek 84
Artikli 50 lõige 5
5.  Kontaktmajandite kodulindudega taasasustamine toimub pädeva asutuse juhiste kohaselt.
5.  Kontaktmajandite kodulindudega taasasustamine toimub pädeva asutuse juhiste kohaselt riskide hindamise põhjal.
Muudatusettepanek 85
Artikli 51 lõike 1 teine lõik
Kõnealune käsiraamat võetakse artikli 65 lõikes 2 viidatud menetluse kohaselt vastu kuue kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist. Kõik käsiraamatu hilisemad parandused võetakse vastu sama menetluse kohaselt.
Kõnealune käsiraamat võetakse artikli 65 lõikes 2 viidatud menetluse kohaselt vastu kolme kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist. Kõik käsiraamatu hilisemad parandused võetakse vastu sama menetluse kohaselt.
Muudatusettepanek 86
Artikli 52 lõige 3 a (uus)
3 a. Komisjon tagab teabevahetuse ja koostöö ühenduse tugilabori ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse vahel.
Muudatusettepanek 87
Artikli 53 lõike 1 punkt a
a) nende territooriumil on keelatud linnugripivastane vaktsineerimine, v.a 2. ja 3. jaos sätestatud tingimustel;
a) nende territooriumil on keelatud linnugripivastane vaktsineerimine, v.a 2. ja 3. jaos sätestatud tingimustel ning v.a juhul, kui FAO prognoosib rahvusvahelist linnugripi ohtu või kui liikmesriik kavatseb linnuliha suhtes sisse viia täiendavad meetmed;
Muudatusettepanek 88
Artikli 54 lõike 1 esimene lõik a (uus)
Liikmesriigid võivad kooskõlas käesoleva jaoga viia läbi kodulindude või muude lindude erakorralist vaktsineerimist, kui haigus on kinnitust leidnud naaberriigis ja on tõsine oht, et haigus levib ELi.
Muudatusettepanek 89
Artikli 57 lõike 2 punkt b
b) geograafiline piirkond, kus kaitsevaktsineerimine läbi viiakse ja seal asuvate majandite arv;
b) geograafiline piirkond või riskigrupp, kus kaitsevaktsineerimine läbi viiakse ja seal asuvate majandite arv;
Muudatusettepanek 90
Artikli 57 lõike 2 punkt i
i) epidemioloogilise olukorra ja kaitsevaktsineerimiskampaania tulemuslikkuse jälgimiseks ning vaktsineeritud kodu- ja muude lindude liikumise kontrollimiseks tehtavad laborikatsed majandites, kus on kavas kaitsevaktsineerimine läbi viia ja vaktsineerimispiirkonna teistes majandites teostatavad samasugused katsed.
i) epidemioloogilise olukorra ja kaitsevaktsineerimiskampaania tulemuslikkuse jälgimiseks ning vaktsineeritud kodu- ja muude lindude liikumise kontrollimiseks tehtavad laborikatsed majandites, kus on kavas kaitsevaktsineerimine läbi viia ja vaktsineerimispiirkonna teistes majandites teostatavad samasugused katsed. Vajaduse korral võib kava osutada sätetele, mis käsitlevad majandite kontrollimist riikliku linnugripi järelevalveprogrammi raames.
Muudatusettepanek 91
Artikli 57 lõige 3 a (uus)
3 a. Liikmesriikidel, kus paiknevad suure geneetilise, teadusliku või kaitseväärtusega linnud, on luba omandada ja kasutada ennetavaid vaktsiine komitee loal ja komisjoni poole pöördumata.
Muudatusettepanek 92
Artikkel 57 a (uus)
Artikkel 57 a
Diferentseeritud kaitsevaktsineerimine
Liikmesriigid kehtestavad vastavalt artiklile 57 loomaaialoomadele ja ametlikult registreeritud haruldastele kodulinnu- ja muude lindude liikidele erilised kaitsevaktsineerimise kavad, et vältida selliste loomade asjatut tapmist. Selliste vaktsineeritud loomade suhtes võidakse kehtestada erilisi liikumispiiranguid.
Muudatusettepanek 93
Artikli 58 lõike 2 teine lõik
Kaitsevaktsineerimise kava kinnitamisega võib kaasneda piirangute kehtestamine kodu- või muude lindude ja neist valmistatud toodete liikumise suhtes. Kõnealused meetmed võivad olla kodulinnu- ja muude lindude teatavate piiritletud kasvatusalade suhtes kehtestatavad piirangud või piirangutsoonide kehtestamine.
Kaitsevaktsineerimise kava kinnitamisega võib kaasneda piirangute kehtestamine kodu- või muude lindude liikumise suhtes. Kõnealused meetmed võivad olla kodulinnu- ja muude lindude teatavate piiritletud kasvatusalade suhtes kehtestatavad piirangud või piirangutsoonide kehtestamine.
Muudatusettepanek 94
Artikli 58 lõige 2 a (uus)
2 a. Komisjon lubab liikmesriikidel ohtliku rahvusvahelise olukorra tekkimisel kasutada riskigruppides ja riskipiirkondades kaitsevaktsineerimist kui alternatiivi üldnõudele hoida linde siseruumides ilma, et see piiraks ühenduse kaubandust.
Muudatusettepanek 95
Artikkel 58 a (uus)
Artikkel 58 a
Liha reklaamimisel ja märgistamisel looma, kellelt liha pärineb, linnugripi vastu vaktsineerimisele viitamise keeld
Selvehallidel ja muudel ettevõtetel on keelatud liha reklaamimisel ja/või märgistamisel viidata looma, kellelt liha pärineb, linnugripi vastu vaktsineerimisele.
Muudatusettepanek 96
Artikli 59 lõige 1
1.  Ühenduse vaktsiinipanga võib moodustada artikli 65 lõikes 2 viidatud menetluse kohaselt.
1.  Ühenduse vaktsiinipank moodustatakse artikli 65 lõikes 2 viidatud menetluse kohaselt.
Muudatusettepanek 97
Artikli 59 lõige 2 a (uus)
2 a) Euroopa Liit annab logistilist ja rahalist toetust, et aidata kaasa vaktsiinide väljatöötamisele. Liit peab ühtlasi tagama vaktsiinide kiire ja takistusteta eksportimise tootjariikidest nendesse Euroopa Liidu riikidesse, kus vaktsiini ei toodeta.
Muudatusettepanek 98
Artikli 59 lõige 3
3.  Kui see on ühenduse huvides, võib komisjon tarnida vaktsiine kolmandatele riikidele.
3.  Kui see on ühenduse huvides, võib komisjon tarnida vaktsiine kolmandatele riikidele ja lisada oma kohustustele kõikide võimalike vahenditega, võimalusel koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega, abi andmine kolmandatele riikidele, kes ei suuda üldse või ei suuda piisavalt tõhusalt võidelda linnugripipuhanguga.
Muudatusettepanek 99
Artikli 63 lõige 1
1.  Liikmesriigid koostavad X lisale vastavad situatsioonplaanid, milles täpsustatakse haiguse puhkemisel kohaldatavaid siseriiklikke meetmeid, ja esitavad need plaanid komisjonile kinnitamiseks.
1.  Liikmesriigid koostavad X lisale vastavad situatsioonplaanid, milles täpsustatakse haiguse puhkemisel kohaldatavaid siseriiklikke meetmeid, ja esitavad need plaanid komisjonile kinnitamiseks. Nimetatud plaanid võtavad arvesse riiklikke gripipandeemiaks valmisoleku- ja sekkumiskavasid.
Muudatusettepanek 100
Artikli 63 lõige 4 a (uus)
4 a) Euroopa institutsioonidele koostatakse eraldi tegevusplaan, kui reisipiirangud ei võimalda osalemist rahvusvahelistel (näiteks nõukogu ja Euroopa Parlamendi) kohtumistel.
Muudatusettepanek 101
Artikli 63 lõige 5
5.  Lisaks lõigetega 1–4 ettenähtud meetmetele võib artikli 65 lõikes 2 viidatud menetluse kohaselt vastu võtta linnugripi kiiret ja tulemuslikku likvideerimist tagavad täiendavad eeskirjad, kaasa arvatud tauditõrjekeskusi, eksperdirühmi ja reaalajas toimuvat hoiatamist käsitlevad sätted.
5.  Lisaks lõigetega 1–4 ettenähtud meetmetele võetakse artikli 65 lõikes 2 viidatud menetluse kohaselt vastu linnugripi kiiret ja tulemuslikku likvideerimist tagavad täiendavad eeskirjad, kaasa arvatud tauditõrjekeskusi, eksperdirühmi ja reaalajas toimuvat hoiatamist käsitlevad sätted. Liikmesriigid ajakohastavad oma situatsioonplaane vastavalt reaalajas läbiviidud katsete tulemustele ning edastavad ajakohastatud teabe komisjonile.
Muudatusettepanek 102
Artikli 63 lõige 5 a (uus)
5 a. Lisaks situatsioonplaanidele peavad liikmesriigid koostama tõhusaid inimeste pandeemia valmisolekukavasid, milles on eeskirjad viirusevastaste ravimite tootmise, ladustamise ja suurima kokkupuuteohuga inimestele jaotuse kohta, eeskirjad vaktsiinide väljatöötamise ja masstootmise koordineerimise kohta ning eeskirjad kohustuslike reaalajas toimuvate hoiatuste, sealhulgas piiriülese kriisiohjeldamise koostöö, näiteks süstemaatilise lennukite õhufiltrite viroloogilise kontrolli kohta. Riiklikud valmisolekukavad, reaalajas toimunud simulatsioonide tulemused ning pärast reaalajas toimunud simulatsioone ajakohastatud kavad edastatakse komisjonile ja avaldatakse kuue kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist.
Muudatusettepanek 103
Artikli 65 lõike 2 teine lõik
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 kohaseks tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 kohaseks tähtajaks kehtestatakse kaks kuud.
Muudatusettepanek 104
Artikli 67 lõige 2
2.  Käesoleva direktiivi kohaldamise ajal võib vastavalt artikli 65 lõikes 2 viidatud menetlusele võtta linnugripi tõrje kohta vastu täiendavaid üleminekusätteid.
2.  Enne käesoleva direktiivi kohaldamist võib vastavalt artikli 65 lõikes 2 viidatud menetlusele võtta vastu ülemineku käesoleva direktiivi sätetele linnugripi tõrje kohta.
Muudatusettepanek 105
Artikkel 68 a (uus)
Artikkel 68 a
Arutelu OIEga
Komisjon alustab arutelu Maailma Loomatervishoiu Organisatsioonis (OIE), eesmärgiga laiendada rahvusvahelisel tasandil linnugripi vastu võitlemise ja selle järelevalve meetmeid, mis on võrreldavad Euroopa Liidu poolt vastu võetud meetmetega, ning eesmärgiga viia sisse nõue madala patogeensusega linnugripist süstemaatilise teavitamise kohta. Komisjon peab samuti läbirääkimisi metslindude kohustusliku järelevalvesüsteemi sisseviimise üle. Sellega seoses esitab komisjon rahvusvahelisele organisatsioonile oma ettepanekud.
Muudatusettepanek 106
III lisa
See lisa on välja jäetud
Muudatusettepanek 107
V lisa punkt c a (uus)
c a) kodulindude arvukus;
Muudatusettepanek 108
VI lisa lõike 1 punkt b
b) kasutatavad desinfitseerimisvahendid ja nende kontsentratsioonid peavad tagama linnugripiviiruse hävitamise ja olema pädeva asutuse poolt heaks kiidetud;
b) kasutatavad desinfitseerimismeetodid ja –protseduurid ning desinfitseerimisvahendid ja nende kontsentratsioonid peavad tagama linnugripiviiruse hävitamise ja olema pädeva asutuse poolt heaks kiidetud;
Muudatusettepanek 109
VI lisa lõike 2 punkti a alapunkt ii
ii) surmatud kodu- või muid linde tuleb pritsida desinfitseerimislahusega;
ii) surmatud kodu- või muid linde tuleb pritsida desinfitseerimislahusega või need tuleb desinfitseerida muul pädevate asutuste poolt heaks kiidetud viisil nagu näiteks kompostimine;
Muudatusettepanek 110
VI lisa osa 2 punkti a alapunkt v
v) tapmise, surmamise või hoonete, hoovide, tarberiistade jne surmajärgse või suureulatusliku saastumise käigus maha sattunud veri või koetükid tuleb hoolikalt kokku koguda ja koos surmatud kodu- või muude lindudega kõrvaldada;
v) surmamise või hoonete, hoovide, tarberiistade jne surmajärgse või suureulatusliku saastumise käigus maha sattunud veri või koetükid tuleb hoolikalt kokku koguda ja koos surmatud kodu- või muude lindudega kõrvaldada;
Muudatusettepanek 111
IX lisa osa 2 punkti b alapunkt iii
iii) paigutatakse linnumajja või varjualusesse, kus:
iii) paigutatakse linnumajja või varjualusesse, mida on pädeva asutuse juhiste kohaselt pestud ja desinfitseeritud;
– ei ole vähemalt kolmel viimasel nädalal kodulinde hoitud; ning
– mida on pädeva asutuse juhiste kohaselt pestud ja desinfitseeritud;
Muudatusettepanek 112
IX lisa osa 2 punkti c alapunkt iii
iii) paigutatakse linnumajja või varjualusesse, kus ei ole vähemalt kolmel eelneval nädalal kodulinde hoitud ja mida on pestud ja desinfitseeritud;
iii) paigutatakse linnumajja või varjualusesse, mida on pädeva asutuse juhiste kohaselt pestud ja desinfitseeritud;
Muudatusettepanek 113
IX lisa osa 3 punkti b alapunkt ii
ii) paigutatakse linnumajja või varjualusesse:
ii) paigutatakse linnumajja või varjualusesse, mida on pädeva asutuse juhiste kohaselt pestud ja desinfitseeritud;
– kus ei ole vähemalt kolmel viimasel nädalal kodulinde hoitud; ning
– mida on pädeva asutuse juhiste kohaselt pestud ja desinfitseeritud;
Muudatusettepanek 114
IX lisa osa 4 punkti b alapunkt iii
iii) paigutatakse linnumajja või varjualusesse, kus:
välja jäetud
– ei ole vähemalt kolmel viimasel nädalal kodulinde hoitud; ning
– mida on pädeva asutuse juhiste kohaselt pestud ja desinfitseeritud;
Muudatusettepanek 115
IX lisa osa 4 punkti c alapunkt iii
iii) paigutatakse linnumajja või varjualusesse, kus ei ole vähemalt kolmel eelneval nädalal kodulinde hoitud ja mida on pestud ja desinfitseeritud;
välja jäetud
Muudatusettepanek 116
X lisa sissejuhatus
Situatsioonplaanides tuleb sätestada vähemalt järgmised asjaolud:
Situatsiooniplaanid põhinevad teadmistel ja riskide hindamisel, need varustatakse piisavate vahenditega ning need vastavad vähemalt järgmistele kriteeriumitele:
Muudatusettepanek 117
X lisa osa 4 a (uus)
4 a. Pädev asutus peab läbi viima maapiirkondade majandust laiemalt käsitleva situatsiooniplaani tagajärgede sotsiaalmajandusliku mõju hindamise.
Muudatusettepanek 118
X lisa osa 13
13.  Võetakse meetmeid veterinaaria-, tervishoiu- ja keskkonnaalaste pädevate asutuste vahelise tiheda koostöö korraldamiseks.
13.  Võetakse meetmeid veterinaaria-, tervishoiu- ja keskkonnaalaste pädevate asutuste vahelise tiheda koostöö korraldamiseks, eriti talupidajate, linnukasvatussektori töötajate ja avalikkuse nõuetekohase riskist teavitamise tagamiseks.

(1) ELTs seni avaldamata.


Kulutused veterinaaria valdkonnas *
PDF 354kWORD 62k
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega muudetakse nõukogu otsust 90/424/EMÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas (KOM(2005)0171 – C6-0196/2005 – 2005/0063(CNS))
P6_TA(2005)0456A6-0326/2005

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2005)0171)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0196/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni(A6-0326/2005),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjoni oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti informeerida, kui nõukogu kavatseb kõrvale kalduda Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud tekstist;

4.   nõuab 4. märtsi 1975. aasta ühisdeklaratsioonis ettenähtud lepitusmenetluse alustamist, kui nõukogu kavatseb kõrvale kalduda Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud tekstist;

5.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

6.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1
PÕHJENDUS 4
(4)  Seoses direktiivi xxx vastuvõtmisega on asjakohane muuta otsust 90/424/EMÜ nii, et ühenduse rahalist toetust saaks anda ka nendele haiguse likvideerimismeetmetele, mida liikmesriigid on võtnud, et võidelda lindude gripi madala patogeensusega viiruse tüvedega, mis võivad muteeruda kõrge patogeensusega tüvedeks.
(4)  Seoses direktiivi 2005/.../EÜ vastuvõtmisega on asjakohane muuta otsust 90/424/EMÜ nii, et ühenduse rahalist toetust saaks anda ka nendele haiguse likvideerimismeetmetele, mida liikmesriigid on võtnud, et võidelda lindude gripi madala patogeensusega viiruse tüvedega, mis võivad muteeruda kõrge patogeensusega tüvedeks. Mutatsiooniriski tõttu on asjakohane näha ette ühenduse rahalise abi andmine võrdsel tasemel nii kõrge patogeensusega kui ka madala patogeensusega lindude gripi juhtude puhul.
Muudatusettepanek 2
PÕHJENDUS 5 A (uus)
(5 a) Pidades silmas lindude gripi epideemia mõju rahvatervisele, tuleks suuremat rõhku panna ennetamisele ja seirele, määratledes eelkõige igas riigis kindlaks ohustatud alad ning alustades igakuisete süsteemsete seroloogiliste uuringutega, mille tulemused edastatakse asutustele, kelle otsesesse vastutusalasse küsimus kuulub.
Muudatusettepanek 3
PÕHJENDUS 5 B (uus)
(5 b) Viivitamata tuleb võtta meetmeid lindude gripi erinevate tüvede puhul kasutatava suu kaudu manustatava vaktsiini uuringute toetamiseks ja vajadusel selle kasutamise edendamiseks.
Muudatusettepanek 4
ARTIKLI 1 PUNKT -1 (uus)
Artikli 1 lõigud 2 a, 2 b ja 2 c (uued) (otsus 90/424/EMÜ)
– 1)  Artikli 1 lõike 2 järele lisatakse järgmised lõigud:
Komisjon kaalub võimalust asutada Euroopa loomatervishoiu fond, kuna olemasolevad eelarvelised vahendid pole uue epideemia puhkemise korral tõenäoliselt piisavad. Fond võiks katta nakkavate loomahaiguste puhangutega kaasnevad kulud. Fondi võiksid rahaliselt toetada karjakasvatajad ja teised Euroopa Liidus paiknevad asjaomased isikud või ettevõtjad.
Komisjon koostab ettepaneku, milles käsitletakse kulude jaotamise ühtlustamist liikmesriikides põllumajandussektori ja valitsuse vahel seoses nakkavate loomahaiguste puhangutega.
Erandlikke turutoetusmeetmeid käsitlevad nõukogu määrused (EMÜ) nr 2759/751, (EMÜ) nr 2771/752, (EMÜ) nr 2777/753, (EÜ) nr 1254/19994, (EÜ) nr 1255/19995 ja (EÜ) nr 2529/20016 viiakse kooskõlla nõukogu otsusega 90/424/EMÜ muudetud kujul.
_____________________________
1 Nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrus (EMÜ) nr 2759/75 sealihaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 282, 1.11.1975, lk 1).
2Nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrus (EMÜ) nr 2771/75 munaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 282, 1.11.1975, lk 49).
3Nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrus (EMÜ) nr 2777/75 kodulinnulihaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 282, 1.11.1975, lk 77).
4 Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21).
5 Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48).
6Nõukogu 19. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2529/2001 lamba- ja kitselihaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 341, 22.12.2001, lk 3).
Muudatusettepanek 5
ARTIKLI 1 PUNKTI 1 PUNKT B
Artikli 3 lõike 2 esimene taane (otsus 90/424/EMÜ)
– "vastuvõtlikest liikidest haigestunud või nakatunud või haigus- või nakkuskahtlaste loomade tapmist ja hävitamist ning lindude gripi korral munade hävitamist"
– "vastuvõtlikest liikidest haigestunud või nakatunud või haigus- või nakkuskahtlaste loomade tapmist ja hävitamist ning lindude gripi korral munade hävitamist ning väärtuse langust, kui munade ja linnuliha jaoks leitakse teised kasutusviisid ning nendest saadud tulu on madalam kui munade või linnuliha normaalväärtus"
Muudatusettepanek 6
ARTIKLI 1 PUNKT 2
Artikli 3 a lõige 1 (otsus 90/424/EMÜ)
1.  Käesolevat artiklit kohaldatakse liikmesriigi territooriumil lindude gripi puhangu korral.
1.  Käesolevat artiklit kohaldatakse liikmesriigi territooriumil lindude gripi puhangu korral; samuti kohaldatakse seda ühenduse toetuse suhtes seoses ennetus- ja koostöömeetmetega ning kolmandatele riikidele antava tehnilise abi suhtes.
Muudatusettepanek 7
ARTIKLI 1 PUNKT 2
Artikli 3 a lõige 2 (otsus 90/424/EMÜ)
2.  Asjaomane liikmesriik saab ühenduselt rahalist toetust lindude gripi likvideerimiseks, kui direktiivis xxx sätestatud miinimaalseid tõrjemeetmeid on täielikult ja tõhusalt rakendatud kooskõlas ühenduse asjaomaste õigusaktidega ning vastuvõtlikest liikidest haigestunud või nakatunud või haigus- või nakkuskahtlaste loomade tapmise korral on karja omanikud saanud kiiresti ja piisavat hüvitust.
2.  Asjaomane liikmesriik saab ühenduselt rahalist toetust lindude gripi likvideerimiseks, kui direktiivis 2005/.../EÜ sätestatud minimaalseid tõrjemeetmeid on täielikult ja tõhusalt rakendatud kooskõlas ühenduse asjaomaste õigusaktidega ning vastuvõtlikest liikidest haigestunud või nakatunud või haigus- või nakkuskahtlaste loomade tapmise korral, munade hävitamise ja väärtuse languse korral, kui munade ja linnuliha jaoks leitakse teised kasutusviiseid ning nendest saadud tulu on madalam kui munade või linnuliha normaalväärtus, on karja omanikud saanud kiiresti ja piisavat hüvitust See tähendab muuhulgas seda, et hüvitist erinevat tüüpi munade eest makstakse diferentseeritult.
Muudatusettepanek 8
ARTIKLI 1 PUNKT 2
Artikli 3 a lõige 2 a (uus) (otsus 90/424/EMÜ)
2 a. Liikmesriigid saavad ühenduselt toetust ka haiguse järelevalve- ja kontrollisüsteemi väljatöötamiseks, muuhulgas laboratoorse diagnostika, sobivate vaktsiinide uuringute, muude uuringute korraldamise, ekspertide kohtumiste, teavitusmeetmete väljatöötamise ja trükiste avaldamise jaoks ning kõikide meetmete jaoks, mis on ette nähtud rändlindude rände mõju hindamiseks nakkushaiguste levikule Euroopas ja rändlindude rändeteede jälgimise tagamiseks.
Muudatusettepanek 9
ARTIKLI 1 PUNKT 2
Artikli 3 a lõike 3 esimene taane (otsus 90/424/EMÜ)
- kõrge patogeensusega lindude gripi korral 50% ja madala patogeensusega lindude gripi korral 30% järgmistest kulutustest, mida liikmesriik on kandnud, hüvitades karja omanikele loomade surmamise ja hävitamise, loomsete saaduste hävitamise, majandi ja seadmete puhastamise ja desinfitseerimise, saastunud sööda hävitamise ja saastunud seadmete hävitamise juhul, kui neid ei saa desinfitseerida,
– kõrge patogeensusega lindude gripi korral 50% ja madala patogeensusega lindude gripi korral samuti 50% järgmistest kulutustest, mida liikmesriik on kandnud, hüvitades karja omanikele loomade surmamise ja hävitamise, loomsete saaduste hävitamise, väärtuse languse, kui munade ja linnuliha jaoks leitakse teised kasutusviisid ning nendest saadud tulu on madalam kui munade või linnuliha normaalväärtus, majandi ja seadmete puhastamise ja desinfitseerimise, saastunud sööda hävitamise ja saastunud seadmete hävitamise juhul, kui neid ei saa desinfitseerida,
Muudatusettepanek 10
ARTIKLI 1 PUNKT 2
Artikli 3 a lõike 3 teine taane a (uus) (otsus 90/424/EMÜ)
– 100% vaktsineerimiskuludest.
Amendement 11
ARTIKLI 1 PUNKT 2
Artikli 3 a lõige 3 a (uus) (otsus 90/424/EMÜ)
3 a. Ühendus toetab samuti koostöö arendamist eelkõige Aasias asuvate kolmandate riikidega ja tehnilise abi andmist nendele riikidele, et tagada lindude gripi päritolumaades haiguse ennetamine ja avastamine.

(1) ELTs seni avaldamata.


Eurotsooni laienemine *
PDF 280kWORD 49k
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 974/98 euro kasutuselevõtu kohta (KOM(2005)0357 – C6-0374/2005 – 2005/0145(CNS))
P6_TA(2005)0457A6-0329/2005

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2005)0357)(1);

–   pärast seda, kui nõukogu on EÜ asutamislepingu kohaselt Euroopa Parlamendiga konsulteerinud (C6-0374/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A6-0329/2005),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjoni oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamendile teatada, kui nõukogu kavatseb kõrvale kalduda Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud tekstist;

4.   nõuab 4. märtsi 1975. aasta ühisdeklaratsioonis ettenähtud lepitusmenetluse alustamist, kui nõukogu kavatseb kõrvale kalduda Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud tekstist;

5.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

6.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1
PÕHJENDUS 3 A (uus)
(3 a) On sobiv koostada osalevate liikmesriikide nimekiri, mida võib laiendada, kui järgmised liikmesriigid võtavad omavääringuna kasutusele euro.
Muudatusettepanek 2
PÕHJENDUS 5
(5)  Kui liikmesriik leiab, et üleminekuperioodi ei ole vaja, saab selles liikmesriigis euro pangatähtedest ja müntidest ametlik maksevahend eurole ülemineku päeval. Sellistel liikmesriikidel peaks siiski olema võimalik kohaldada üheaastast omavääringu järkjärgulise käibelt kõrvaldamise aega, mille jooksul oleks võimalik viidata uutes õiguslikes vahendites jätkuvalt omavääringule. See annaks nende liikmesriikide ettevõtjatele rohkem aega euro kasutuselevõtuks valmistuda ning seega kergendaks üleminekut.
(5)  Üleminekuperioodi võib vähendada nullini, kui liikmesriik leiab, et pikemat üleminekuperioodi ei ole vaja. Sellisel juhul saab selles liikmesriigis euro pangatähtedest ja müntidest ametlik maksevahend eurole ülemineku päeval. Sellistel liikmesriikidel peaks siiski olema võimalik kohaldada üheaastast omavääringu järkjärgulise käibelt kõrvaldamise aega, mille jooksul oleks võimalik viidata uutes õiguslikes vahendites jätkuvalt omavääringule. See annaks nende liikmesriikide ettevõtjatele rohkem aega euro kasutuselevõtuks valmistuda ning seega kergendaks üleminekut.
Muudatusettepanek 3
PÕHJENDUS 5 A (uus)
(5 a) Tulevased euroalaga ühinejad peaksid varakult valmistama ette riikliku plaani euro pangatähtede ja müntide kasutusele võtmiseks ning vanade riiklike pangatähtede ja müntide ringlusest kõrvaldamiseks. Nad peaksid samuti välja töötama tasakaalustatud ja aktiivse kommunikatsioonistrateegia, mis on suunatud kodanikele, äriühingutele, klientidele ja tarnijatele. Plaan peaks hõlmama ka strateegia arendamist hindade ja koguste samaaegse eurodes ja omavääringus esitamise kohta, mis peaks algama aegsasti enne sularahavahetuse päeva ja lõppema sobival ajal pärast seda, et kodanikel oleks piisavalt aega kohaneda uue väärtuste skaalaga.
Muudatusettepanek 4
PÕHJENDUS 6
(6)  Pankadelt tuleks nõuda, et nad vahetaksid omavääringus pangatähti ja münte tasuta euro pangatähtedeks ja müntideks teatava ülemmäära ulatuses omavääringu ja euro üheaegse ringluse ajal.
(6)  Pankadelt tuleks nõuda, et nad vahetaksid omavääringus pangatähti ja münte tasuta euro pangatähtedeks ja müntideks teatava ülemmäära ulatuses mitte kauem kui kuni kolm kuud pärast omavääringu ja euro üheaegse ringluse lõppu.
Muudatusettepanek 5
ARTIKLI 1 PUNKT 1
Artikli 1 punkt h (määrus (EÜ) nr 974/98/EÜ)
(h) "üleminekuperiood" tähendab eurole ülemineku päeval kell 00.00 algavat ja sularahavahetuse päeval kell 00.00 lõppevat ajavahemikku;
(h) "üleminekuperiood" tähendab eurole ülemineku päeval kell 00.00 algavat ja sularahavahetuse päeval kell 00.00 lõppevat ajavahemikku, mis kestab maksimaalselt üks aasta;
Amendment 6
ARTIKLI 1 PUNKTI 8 ALAPUNKT A
Artikli 15 lõiked 1 ja 2 (määrus (EÜ) nr 974/98)
(a)  Lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad "pärast üleminekuperioodi lõppu" sõnadega "alates vastavast sularahavahetuse päevast";
(a)  Lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad "pärast üleminekuperioodi lõppu" sõnadega "alates vastavast sularahavahetuse päevast"; Esimeses lõikes sõnade "pärast üleminekuperioodi lõppu" ja "seda ajavahemikku" vahele ja teise lõike lõppu lisatakse sõnad "pärast 1. jaanuarit 2002 eurole üleminevate osalevate riikide jaoks on see vahemik kuni kaks kuud".
Muudatusettepanek 7
ARTIKLI 1 PUNKTI 8 ALAPUNKT B
Artikli 15 lõike 3 esimene lõik (määrus (EÜ) nr 974/98)
Lõikes 1 osutatud aja jooksul vahetavad pärast 1. jaanuari 2002 eurole üleminevate osalevate liikmesriikide pangad oma klientide omavääringus pangatähti ja münte tasuta ja ilma piiranguteta ülemmäära ulatuses, mille võib sätestada siseriiklike õigusaktidega. Pangad võivad nõuda teatamist, kui vahetatav kogus ületab panga sätestatud ülemmäära, mis võrdub kodumajapidamisele ettenähtud kogusega.
3.  Mitte kauem kui kolme kuu jooksul pärast omavääringu ja euro üheaegse ringluse lõppu vahetavad pärast 1. jaanuari 2002 eurole üleminevate osalevate liikmesriikide pangad oma klientide omavääringus pangatähti ja münte tasuta ja ilma piiranguteta ülemmäära ulatuses, mille võib sätestada siseriiklike õigusaktidega. Pangad võivad nõuda teatamist, kui vahetatav kogus ületab panga sätestatud ülemmäära, mis võrdub kodumajapidamisele ettenähtud kogusega.

(1) ELTs seni avaldamata.


Ühine käibemaksusüsteem *
PDF 196kWORD 40k
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse ühist käibemaksusüsteemi käsitlevat direktiivi 77/388/EMÜ ühtse määra miinimumtaseme kohaldamisaja kestuse osas (KOM(2005)0136 – C6-0113/2005 – 2005/0051(CNS))
P6_TA(2005)0458A6-0323/2005

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2005)0136)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 93, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0113/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A6-0323/2005);

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjoni oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti informeerida, kui nõukogu kavatseb kõrvale kalduda Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud tekstist;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1
ARTIKKEL 1
Artikli 12 lõike 3 punkti a esimene lõik (direktiiv 77/388/EMÜ)
Iga liikmesriik kehtestab ühtse käibemaksumäära, mis on väljendatud protsendina maksustatavast summast ja mis on ühesugune nii kaupade tarnimise kui teenuste osutamise korral. Alates 1. jaanuarist 2006 ja kuni 31. detsembrini 2010 ei tohi see ühtne määr olla väiksem kui 15%.
Iga liikmesriik kehtestab ühtse käibemaksumäära, mis on väljendatud protsendina maksustatavast summast ja mis on ühesugune nii kaupade tarnimise kui teenuste osutamise korral. Alates 1. jaanuarist 2006 ja kuni 31. detsembrini 2010 ei tohi see ühtne määr olla väiksem kui 15% ega suurem kui 25%.
Muudatusettepanek 2
ARTIKKEL 3 A (uus)
Artikkel 3 a
Komisjon viib 1. jaanuariks 2007 läbi kaudselt arvutatud ja ühtsete käibemaksumäärade makromajanduslike mõjude ning liikmesriikide eelarve tuludele avaldavate mõjude üldhindamise.
Hindamises pööratakse tähelepanu sellele, et liikmesriikidele antakse ühtsed võimalused kohaldada kaupade ja teenuste suhtes vähendatud käibemaksumäära.

(1) ELTs seni avaldamata.


Käibemaksu tagastamine *
PDF 196kWORD 41k
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad käibemaksu tagastamiseks vastavalt direktiivile 77/388/EMÜ maksukohustuslastele, kelle registrijärgne asukoht ei ole riigi territooriumil, vaid teises liikmesriigis (KOM(2004)0728 – C6-0251/2005 – 2005/0807(CNS))
P6_TA(2005)0459A6-0324/2005

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2004)0728)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 93, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0251/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A6-0324/2005),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjoni oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti informeerida, kui nõukogu kavatseb kõrvale kalduda Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud tekstist;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1
Artikli 7 lõige 1
1.  Liikmesriik, kus arvestati käibemaksu, teeb oma otsuse tagastamisavalduse kohta taotlejale teatavaks kolme kuu jooksul alates avalduse esitamise kuupäevast.
1.  Liikmesriik, kus arvestati käibemaksu, teeb oma otsuse tagastamisavalduse kohta taotlejale teatavaks kolme kuu jooksul alates avalduse esitamise kuupäevast. Asukohaliikmesriik teavitab käibemaksu tagastavat liikmesriiki maksukohustuslase poolt pädevale maksuasutusele käibemaksu tagastamisavalduse esitamisest.
Muudatusettepanek 2
Artikli 7 lõike 1 esimene lõik a (uus)
Kolmekuuline periood algab päevast, mil käibemaksu tagastava liikmesriigi maksuasutus saab asukohaliikmesriigi maksuasutuselt maksukohustuslase kohta elektroonilised käibemaksu tagastuse andmed. Maksukohustuslast teavitatakse sellest automaatselt.
Muudatusettepanek 3
Artikli 7 lõike 3 teine lõik a (uus)
Tagasimakse tähtaeg on üks nädal pärast kolmekuulise otsustamisaja möödumist.
Muudatusettepanek 4
Artikli 7 lõike 4 esimene lõik
4.  Erijuhtudel võib käibemaksu arvestamise liikmesriik taotleda lisateavet kolme kuu jooksul alates avalduse esitamise kuupäevast. Kui see periood on möödunud, et või täiendavat teavet taotleda.
4.  Kui käibemaksu tagastava liikmesriigi maksuasutus taotleb täiendava uurimise läbiviimist, võib maksukohustuslase käibemaksu tagastuse saamise õigustatuse üle otsustamise perioodi pikendada. Siiski ei tohi tagastamisavalduse esitamise kuupäeva ja tagasimakse kuupäeva vaheline periood ületada nelja kuud.

(1) ELTs seni avaldamata.


Euroopa Liidu reguleerivad asutused
PDF 112kWORD 43k
Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjoni esitatud institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu kohta, millega luuakse Euroopa Liidu reguleerivate asutuste ühtne raamistik
P6_TA(2005)0460B6-0634/2005

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut (KOM(2005)0059);

–   võttes arvesse oma 13. jaanuari 2004. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta pealkirjaga "Euroopa Liidu reguleerivate asutuste raamistik"(1);

–   võttes arvesse Nice'i valitsustevahelise konverentsi deklaratsiooni Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 10 kohta, ja tuletades meelde ühenduse institutsioonide kohustust teha lojaalset koostööd;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni 11. oktoobri 2005. aasta arvamust ettepaneku kohta võtta vastu määrus, millega muudetakse tegevdirektori ametiaja osas määrust (EMÜ) nr 1210/90 Euroopa Keskkonnaagentuuri ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu asutamise kohta;

–   võttes arvesse põhiseaduskomisjoni ja eelarvekomisjoni ühiselt nõukogule esitatud suuliselt vastatavat küsimust ja nõukogu poolt 15. novembri 2005. aasta istungil antud vastust;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,

A.   arvestades, et oma 13. jaanuari 2004. aasta resolutsioonis toodud põhjendused on endiselt aktuaalsed; arvestades eelkõige, et praeguste ja tulevaste asutuste struktuuri tuleb selguse, läbipaistvuse ja õiguskindluse huvides, aga ka 25 ja enama liikmesriigiga liitu silmas pidades ratsionaliseerida ja lihtsustada ning et uute ametite loomist tuleb hinnata kõige rangemate kriteeriumide alusel, eelkõige nende tegevuse otstarbekuse ja õigustatuse osas;

B.   arvestades, et komisjon järgis institutsioonidevahelise kokkuleppe projekti esitamisega Euroopa Parlamendi üleskutset sõlmida enne raammääruse vastuvõtmist institutsioonidevaheline kokkulepe, milles sätestatakse selgelt antud valdkonnas kohaldamiseks ühtsed suunised;

C.   arvestades, et eelpoolnimetatud deklaratsioon Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 10 kohta ütleb, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon võivad sõlmida institutsioonidevahelisi kokkuleppeid, kui nende lojaalse koostöökohustuse raames osutub vajalikuks hõlbustada asutamislepingu sätete kohaldamist,

1.   tervitab komisjoni poolt esitatud projekti;

2.   avaldab kahetsust, et nõukogu ei ole valmis alustama läbirääkimisi komisjoni projekti alusel kokkuleppe sõlmimiseks;

3.   kutsub komisjoni üles jätkama jõupingutusi nõukogu ümberveenmiseks;

4.   juhib tähelepanu sellele, et asutuste loomise edaspidiste ettepanekute läbivaatamisel võtab ta aluseks eelkõige järgmised põhimõtted:

   a) asutuse loomine toimub tavapärase õigusloomemenetluse raames, seega reeglina kaasotsustamismenetluse teel; asutamislepingu artiklis 308 sätestatud menetlust kasutatakse vaid erandjuhtudel, kui asutamislepingu vastavat valdkonda reguleerivad sätted ei ole piisavaks õiguslikuks aluseks;
   b) iga ettepanekuga asutuse loomiseks kaasneb kulutasuvuse analüüs ja täpne mõjuhindamine, mis tõendab, et loodav asutus suudab antud ülesandeid kulutasuvamalt täita kui komisjoni talitused;
   c) asutusele tema pädevusse jäävates küsimustes antav sõltumatus ei vabasta komisjoni poliitilisest vastutusest asutuse tegevuse eest;
   d) komisjon peab täitevorgani, üldjuhul direktori valimise ja määramise ülesannet täites järgima poliitilise vastutuse ja aruandekohustuse nõuet;
   e) Euroopa Parlament peab direktori ametikohale kandideerija(te) suhtes rakendama eelkontrolli kuulamistega, järelkontrolli nende tegevusele heakskiidu andmisega seoses eelarve rakendamisega ja samuti jooksvat kontrolli, jälgides asutuse tegevust oma vastavate erialakomisjonide vahendusel; direktori ametiaja pikendamise üle otsustab üksnes haldusnõukogu hinnangu põhjal, mis anti direktori esimesele ametiajale;
   f) nõukogu peaks määrama järelvalveorgani, haldusnõukogu liikmeteks tunnustatud eksperdid, keda Euroopa Parlament võib enne nende nimetamist kutsuda kuulamisele, kui ta peab seda vajalikuks. Nende ekspertide arv peaks olema mõistlikus proportsioonis asutuse ülesannete ja olulisusega, kusjuures pikaajaliselt on tõhususe huvides eesmärgiks haldusnõukogu liikmete arvu vähendamine. Niikaua kui haldusnõukogu liikmete arv vastab liikmesriikide arvule, peaks Euroopa Parlament omalt poolt määrama kaks haldusnõukogu liiget.
   g) asutuse tegude kohta, millel on õiguslik toime kolmanda poole suhtes, võib esitada halduskaebuse komisjonile, kes võib kaebuse rahuldada, kusjuures komisjoni otsuse võib kohtus vaidlustada;

5.   avaldab muret seoses detsentraliseeritud asutuste arvu jätkuva suurenemisega (praegu 23, aastal 1995 oli neid 5), kuna seetõttu tekib oht, et komisjoni täitevfunktsiooni õõnestatakse, killustades seda paljude asutuste vahel, mis enamasti töötavad valitsustevahelisel põhimõttel, ning avaldab seepärast soovi, et vähemalt Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimisprotsessi järelemõtlemisperioodil ei kavandataks uute asutuste loomist;

6.   tervitab detsentraliseeritud asutuste ühenduse eelarves kasvavate kulude taustal asjaolu, et eelnõu kohaselt kohustub komisjon põhjendama iga asutuse loomise ettepanekut mõjuanalüüsi alusel, mis peale subsidiaarsus- ja proportsionaalsuse põhimõtete järgimist hõlmab kontrolli ja kooskõlastamise eesmärgil ka kulude võimalikult täielikku eelhindamist, samuti mõju inimressurssidele ja halduskuludele;

7.   märgib, et kuigi asutused saavad toetust ühenduse eelarvest, langetavad ühenduse õiguse kohaldamist puudutavaid poliitilisi otsuseid asutuste haldusnõukogudes siiski liikmesriikide esindajad;

8.   avaldab kahetsust, et komisjon ei ole ilmselt valmis esitama selget seisukohta olemasolevate asutuste ja nende edaspidise arengu finantsmõju kohta järgmise finantsperspektiivi kehtivuse ajal;

9.   nõuab asutuste halduskulude suurendamise maksimaalse määra sätestamist institutsioonidevahelises kokkuleppes sarnaselt komisjoni puhul nõutule;

10.   nõuab vastupidiselt eelnõu tekstile institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaldamisala järkjärgulist laiendamist olemasolevatele asutustele;

11.   teeb komisjonide esimeeste konverentsile ülesandeks teha kokkuvõte asutuste eest vastutavate alaliste komisjonide, eelarvekomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni koostööst asutuste üle järelevalve teostamisel ning ajakohastada 1998. aasta juulis vastu võetud "suuniseid";

12.   teeb põhiseaduskomisjonile ülesandeks jälgida komisjoni eelnõuga toimuvaid edasisi arenguid ja vajadusel küsimus uuesti arutlusele võtta;

13.   palub põhiseaduskomisjoni ja eelarvekomisjoni esimeestel ja raportööridel võtta poliitilisel tasandil mitteametlikult ühendust nõukogu ja komisjoni esindajatega, et uurida arenguid nõukogus seoses horisontaalmeetmetega, mis käsitlevad reguleerivate asutuste tulevast struktuuri;

14.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.

(1) ELT C 92 E, 16.4.2004, lk 119.


WTO konverentsi ettevalmistamine
PDF 125kWORD 45k
Euroopa Parlamendi resolutsioon Hongkongis toimuva Maailma Kaubandusorganisatsiooni kuuenda ministrite konverentsi ettevalmistamise kohta
P6_TA(2005)0461RC-B6-0619/2005

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu 18. oktoobri 2005. aasta järeldusi WTO Doha arenguagenda kohta;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 12. mai 2005. aasta resolutsiooni, milles hinnatakse WTO peanõukogu 1. augusti 2004. aasta otsuse järgset Doha vooru(1);

–   võttes arvesse oma eelnevaid resolutsioone WTO ministrite konverentside kohta ja eelkõige 25. oktoobri 2001(2) ja 3. juuli 2003(3) resolutsioone;

–   võttes arvesse peanõukogu 1. augustil 2004 vastuvõetud otsust Doha tööprogrammi kohta;

–   võttes arvesse Doha ministrite konverentsi 14. novembri 2001. aasta WTO deklaratsiooni;

–   võttes arvesse Interparlamentaarse Liidu ja Euroopa Parlamendi poolt korraldatud WTOd käsitleva parlamentaarse konverentsi 2004. aasta novembri istungi tulemusi;

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 36, 27 ja 133;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,

A.   arvestades, et möödunud viiekümne aasta jooksul on WTO mitmepoolne kaubandussüsteem oluliselt edendanud majanduskasvu, arengut ja tööhõivet, kuid kasu on jaotunud ebavõrdselt eelkõige arenguriikide osas;

B.   arvestades, et rahvusvahelisel kaubandusel võib olla põhiroll majandusarengu edendamisel ja vaesuse leevendamisel; arvestades, et WTO ministrid on tunnistanud, et kõik inimesed peavad suurenenud võimalustest ja heaolu kasvust osa saama, mida mitmepoolne kaubandussüsteem tekitab, ja on võtnud kohustuseks asetada arenguriikide, eelkõige vähimarenenud riikide vajadused ja huvid Doha tööprogrammis kõige tähtsamale kohale; märkides sellega seoses, et turule juurdepääsu parandamisel, tasakaalustatud eeskirjadel, hästi eesmärgistatud ja pidevalt rahastatud tehnilisel abil ning suutlikkuse tõstmise programmidel on selles oluline osa;

C.   arvestades, et peanõukogu kinnitas 1. augustil 2004 veel kord Dohas vastu võetud ministrite deklaratsiooni ja otsuseid ning kõikide liikmete täielikku pühendumist nende elluviimisele ja koostas läbirääkimiste raamistiku Doha tööprogrammi lõpuleviimiseks ja Dohas alustatud läbirääkimiste edukaks lõpetamiseks;

D.   arvestades, et Doha arenguagenda põhieesmärk on arenguriikide majanduslik edendamine; arvestades, et sellest eesmärgist tuleks lähtuda igas läbirääkimiste osas tegelike ja jätkusuutlike tulemuste saavutamiseks; arvestades, et läbirääkimistest tulenev majanduslik netokasu peab suures osas minema vähimarenenud riikidele, et edendada aastatuhande arengueesmärkide saavutamist;

E.   arvestades panust, mida edukad läbirääkimised annavad töökohtade, kasvu ja julgeoleku suurendamisse Euroopas, sest ELi eksportijad saavad lisavõimalusi jõukamas ja avatumas maailmamajanduses ja stabiilsem maailm annab rohkem hüvesid.

Üldine

1.   usub, et mitmepoolse kaubandussüsteemi tugevdamiseks, mis on maailmamajanduse edenemise ja harmoonilise arengu tagatis, peab Doha voor olema edukas; kinnitab veel kord tugevat toetust seisukohale, et areng on Doha vooru kõige tähtsam küsimus, ja rõhutab, et läbirääkimised peavad teenima vaesuse kaotamise ja globaliseerumise hüvede õiglasema jaotamise eesmärki; avaldab kahetsust, et enne Hongkongi on läbirääkimiste kulg aeglustunud;

2.   palub nõukogul ja teistel kaubanduspartneritel järgida Doha arenguagenda auahnet programmi, tegutsedes täielikus vastavuses arengumõõtmega; tunneb sügavat muret tõsise ja kahjustava mõju üle, mida ebaõnnestumine avaldaks mitmepoolsele kaubandussüsteemile; kutsub seetõttu üles suhtuma konstruktiivselt Hongkongis toimuvasse kuuendasse ministrite konverentsi, et Doha arenguagenda 2006. aastal edukalt lõpule viia;

3.   rõhutab, et Doha arenguagenda tulemused peavad olema tasakaalustatud ja need peavad sisaldama kohustusi igale Doha vooru põhisektorile;

4.   palub kõikidel asjaosalistel, eelkõige kõikidel arenenud ja enamarenenud riikidel, tegutseda vastutustundlikult enne Hongkongi konverentsi, et vooru edukale lõpetamisele lähemale jõuda; leiab, et kõik osalised peaksid tegutsema kooskõlas oma arengutaseme ja läbirääkimisõigustega;

Põllumajandus

5.   tuletab meelde, et Hongkongis saavutatavad põllumajandusega seotud tulemused peavad sisaldama kõikide eksporditoetuste õigeaegset järkjärgulist kaotamist, mida peavad tegema kõik arenenud riikidest WTO liikmed paralleelselt, sealhulgas toetused, mida antakse toiduabina või riiklike kaubandusüksuste kaudu, ja muud toetused;

6.   rõhutab, et kaubandust moonutava kodumaise toetuse oluline vähendamine ja turulepääsu oluline parandamine on võrdselt vajalikud; kordab sellega seoses oma toetust ühise põllumajanduspoliitika reformile;

7.   rõhutab, et ELi põllumajanduse multifunktsionaalset laadi tuleks kaubandusläbirääkimistel arvesse võtta; toetab ELi rõhuasetust kaubandusega mitteseotud probleemidele, et tagada toidu kvaliteet ja ohutus, keskkonna kaitsmine, maapiirkondade tööhõive ja areng;

8.   nõuab geograafiliste tähiste tõhusat tunnustamist piirkondliku arengu tegurina ja kultuuritraditsioonide säilitamise vahendina, mis tuleb praeguses voorus saavutada;

9.   rõhutab lahenduse leidmise tähtsust tundlike toodete osas, võttes täielikult arvesse Doha arenguvooru põhimõtteid; nõuab tõhusa lahenduse leidmist puuvilla osas; rõhutab sellega seoses, et igasugune puuvilla ekspordiga seotud toetus arenenud riikides tuleb 2010. aastaks lõpetada ja kutsub eelkõige USAd järgima ELi eeskuju puuvillaturu reformimisel;

Mittepõllumajandustoodetele juurdepääs (NAMA)

10.   rõhutab, et WTO läbirääkimisi NAMA osas tuleks kiirendada niipea kui võimalik; leiab, et arenenud riikide ja arenguriikide, aga ka arenguriikide vahelised kaubandustõkked takistavad säästvat arengut; leiab, et lõuna–lõuna suunalise turu järkjärgulise avamise huvides on oluline, et enamarenenud riigid täidaksid oma kohust ja avaksid oma turud vähimarenenud riikidele, ja on seisukohal, et samal viisil tuleks tegelda ka sooduskohtlemise vähendamise probleemiga;

11.   nõuab tungivalt, et NAMA läbirääkimistel vastuvõetavas mudelis oleks täielikult arvesse võetud kokkulepitud mittetäieliku vastastikkuse põhimõtet ja arenguriikide olukorda, kus üldiselt on kõrged tööstustariifid, mis annab olulise osa eelarvetuludesse; rõhutab, et mudel peab võimaldama tärkavate tööstuste asjakohast kaitsmist, edendama industrialiseerimist ja majanduslikku mitmekesistamist ning tagama tööhõive eelkõige vähimarenenud riikides;

12.   märgib, et on strateegiliselt tähtis, et kõik kaubanduspartnerid kõrvaldaksid põhjendatud juhtudel ka mittetariifsed tõkked, kuna need takistavad turule juurdepääsu ja võivad seda isegi rohkem teha, kui tariifseid tõkkeid vähendatakse;

Teenused

13.   tunnistab, et Hongkongi ministrite konverentsil on vaja panna alus ambitsioonikale teenuskaubanduse kokkuleppele, mis ühelt poolt parandab ELi teenuseosutajate turulepääsu ja teiselt poolt kaitseb kõikide WTO liikmete võimalust reguleerida oma teenusesektorit kooskõlas teenuskaubanduse üldlepinguga (GATS); märgib, et ELil on suur huvi laiendada teenuseosutajate ekspordivõimalusi; leiab, et selles valdkonnas tuleb teha märkimisväärseid edusamme, arvestades ravi-, koolitus- ja audiovisuaalsete teenustega seotud erandeid;

14.   ergutab arenenud ja arenevaid WTO liikmeid näitama üles samasugust pühendumust nagu EL 2005. aasta jaanuari läbivaadatud pakkumisega ning esitama vastavad pakkumised; rõhutab, et Doha läbirääkimiste senist edusammude vähesust arvestades tuleks uurida täiendavaid lähenemisviise, mis toovad kaasa turgude senisest suurema avamise teenuste valdkonnas, võttes asjakohaselt arvesse vähimarenenud maade huve; nõuab teenuskaubanduse üldlepingu läbirääkimistel suuremat läbipaistvust;

Arenguküsimused

15.   usub kindlalt, et kaubandus koos abi ja võlakergendusega on hädavajalikud aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks aastaks 2015; nõuab seepärast Doha vooru arenguküsimustes konkreetseid tulemusi juba Hongkongi ministrite konverentsil; leiab, et eri- ja diferentseeritud kohtlemise (S&D) rakendamine peaks olema WTO kokkulepete lahutamatu osa;

16.   kutsub kõiki arenenud riike üles avama oma turgu tollidest ja kvootidest vabastamise teel kõikidele vähimarenenud maadest pärit kaupadele, nagu EL on seda juba teinud, eelkõige algatuse "Kõik peale relvade" tulemusena; toetab täielikult vähimarenenud ja muude ebasoodsamas olukorras olevate riikide "tasuta vooru" ideed; rõhutab, et see oleks oluline stiimul põhja-lõuna kaubandusele;

17.   rõhutab, et vähimarenenud riigid ei suuda iialgi ära kasutada rohkem arenenud maade turgude avanemist, kui selliseid meetmeid ei täienda kaubandusega seotud tehniline abi;

18.   nõuab sidusaid "kaubandusabi" soodustusi arengumaadele, mis vajavad abi suutlikkuse suurendamiseks, et lõigata kasu turulepääsu hõlbustamisest ja kaubanduseeskirjade parandamisest ning laiendada oma tootmisbaasi, asendada tollidest saadud vahendid muude fiskaalvahenditega ning täita WTOs võetud kohustused;

19.   nõuab kiiremas korras alalise lahenduse leidmist intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide (TRIPs) ja kaubandusega seotud investeerimismeetmete (TRIMs) valdkonnas, et rahvaterviseprobleemidega silmitsi seisvatele riikidele, kel puudub tootmisvõimsus, oleks tagatud juurdepääs ravimitele;

Muud küsimused

20.   ootab Hongkongi ministrite konverentsilt märkimisväärseid edusamme ka mõnes muus küsimuses: rõhutab kaubanduse hõlbustamise tähtsust, et edendada kaupade ja teenuste vahetamist riikide, eriti arengumaade vahel; nõuab tolliprotseduuride lihtsustamist ja nendega seotud bürokraatia olulist vähendamist;

21.   rõhutab konkreetsete tulemuste tähtsust rangemate mitmepoolsete eeskirjade kehtestamisel dumpinguvastaste meetmete, tasakaalustusmeetmete ja subsiidiumite valdkonnas, võttes arvesse arengumaade ja vähimarenenud maade vajadusi; nõuab edusamme intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide (TRIPs) valdkonnas ning meetmeid võltsimise ja piraatluse vastu; leiab, et nende eesmärkide saavutamine tugevdab mitmepoolset kaubandussüsteemi;

22.   rõhutab, et Doha voorus on tähtis arvesse võtta ka mittekaubanduslikke kaalutlusi, näiteks sotsiaalseid, keskkonna- ja kultuuriküsimusi; rõhutab, et tööhõive- ja sotsiaalküsimuste käsitlemata jätmine kaubandusläbirääkimistel võib vähendada WTO liikmesriikide kodanike toetust Hongkongis tehtavatele edusammudele;

23.   nõuab, et läbirääkimised kaubanduse ja keskkonna teemal aitaksid leida sobivad viisid, kuidas tagada, et kõik kaubandusotsused on kooskõlas mitmepoolsete keskkonnalepingute kaubandusmeetmetega;

WTO reform ja läbipaistvus

24.   palub komisjonil Euroopa Parlamenti Hongkongi ministrite konverentsi eel ja ajal ning läbirääkimiste vältel sündmustega täielikult kursis hoida ning pidada regulaarset dialoogi ELi läbirääkimistemandaadi põhielementide teemal; tuletab meelde Uruguay vooru lõpus saavutatud õigust panna järgmiste voorude tulemused heakskiitmiseks Euroopa Parlamendis hääletusele;

25.   rõhutab, et on tähtis säilitada avalikku ja poliitilist toetust WTO mitmepoolsele kaubandussüsteemile; rõhutab, et kiiresti on vaja parandada üldsuse teavitamist ning alustada arutelu WTO ülesehituse reformi teemal;

26.   nõuab kindlalt hädavajalikku WTO reformi, muu hulgas läbirääkimiste korra täiustamist, et suurendada tõhusust ja läbipaistvust ning jõuda WTO liikmete hulgas konsensusele; peab niisama tähtsaks ka WTO vaidluste lahendamise mehhanismi uuendamist;

o
o   o

27.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning WTO peadirektorile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0182.
(2) EÜT C 112 E, 9.5.2002, lk 321.
(3) ELT C 74 E, 2.3.2004, lk 861.


Inimõigused Kambodžas, Laoses ja Vietnamis
PDF 284kWORD 53k
Euroopa Parlamendi resolutsioon inimõiguste olukorra kohta Kambodžas, Laoses ja Vietnamis
P6_TA(2005)0462RC-B6-0622/2005

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ELi aastaaruannet, mis käsitleb inimõiguste olukorda 2005. aastal;

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Kambodža, Laose ja Vietnami kohta ning eriti oma 28. aprilli 2005. aasta resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta maailmas 2004. aastal(1);

–   võttes arvesse 1997. aasta koostöölepinguid ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Kambodža Kuningriigi ja Laose Demokraatliku Rahvavabariigi vahel ning 1995. aasta koostöölepingut ELi ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahel;

–   võttes arvesse nõukogus 2004. aasta 14. juunil heaks kiidetud ELi suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4;

A.   tunnustades kolme riigi viimaste aastate suuri edusamme majandusarengus ja toetades nende riikide pingutusi mitmekülgse koostöö arendamisel piirkondlike ja mittepiirkondlike partneritega;

B.   toetades Euroopa Liidu, liikmesriikide ja rahvusvahelise ühenduse muude liikmete tegevust, et aidata kaasa oma valitsuste vaesuse vähendamise programmidele;

C.   avaldades kahetsust, et majandus- ja sotsiaalreformid ei ole veel ühitatud asjakohaste poliitiliste ja kodanikuõigustealaste reformidega;

D.   tervitab ELi-Vietnami ja ELi-Laose institutsioonide rajamise, haldusreformi, juhtimise ning inimõiguste alaste töörühmade esimeste koosolekute pidamist 2005. aasta juunis, kuid on arvamusel, et põhiõiguste olukord on jätkuvalt mureküsimus;

Kambodža

E.   arvestades, et 3. veebruaril 2005 võttis Kambodža Kuningriigi Rahvusassamblee parlamentaarse puutumatuse kolmelt Sam Rainsy erakonna liikmelt, nimelt erakonna esimehelt Sam Rainsylt ning Chea Pochilt ja Cheam Channylt;

F.   arvestades, et Cheam Channy ja tema asetäitja Khom Pisethi üle mõisteti kohut sõjakohtus, hoolimata asjaolust, et Kambodža siseriikliku seaduse kohaselt ei tohi tsiviilisikuid sõjakohtutesse anda;

G.   arvestades, et nimetatud sõjakohtus ei järgitud kaitseõigusi, ning et Cheam Channyle mõisteti seitsmeaastane vanglakaristus, mille tõttu kaotas ta ka oma koha parlamendis;

H.   arvestades, et naiste olukord Kambodžas on eriti murettekitav, kuna nad seisavad silmitsi diskrimineerimise ja äärmiste raskustega erinevates valdkondades, nagu on märgitud parlamendi 13. jaanuari 2005. aasta resolutsioonis naiste ja laste inimkaubanduse kohta Kambodžas(2);

I.   arvestades, et nimetatud kolme opositsiooni kuuluva parlamendiliikme parlamentaarse puutumatuse võtmine, hiljutised ajakirjanike (raadiojaama Beehive direktor Mam Sonando) ja õpetajate (Kambodža sõltumatu õpetajate ühenduse president Rong Chhun) kinni pidamine ja vahi alla võtmine ning töötajate vabakaubandusühenduse presidendi Chea Mony, tsiviilteenistujate ühenduse presidendi Men Nathi ja üliõpilaste demokraatialiikumise liikme Ea Channa kohta esitatud süüdistused näitavad Kambodža kodanikuvabaduste olukorra üldist halvenemist ja poliitiliste teisitimõtlejate represseerimist;

J.   arvestades, et mitte mingil moel ei ole tagatud kohtunike sõltumatus ja erapooletus ning seetõttu ei ole tagatud ka kohtunike võime viia Khmer Rouge'i juhtide üle toimuvad kohtuprotsessid läbi eraldi selleks rajatud kohtus ilma poliitilise sekkumiseta;

Laos

K.   arvestades, et Laose Demokraatliku Rahvavabariigi võimud võtavad hoolimata Euroopa Liidu, rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvahelise ühenduse muude liikmete suurest esindatusest jätkuvalt meetmeid sõna-, pressi-, ühinemis-, kogunemis- ja usuvabaduse piiramiseks;

L.   arvestades, et rahvusvaheline meedia ja inimõiguste kaitse organisatsioonid teatavad jätkuvalt Laose hmongide tagakiusamisest, kelle humanitaarolukord on jätkuvalt kohutav;

M.   arvestades, et 26. oktoobri 1999. aasta rahuliikumise põhilised juhid Thongpraseuth Keuakoun, Seng-Aloun Phengphanh, Bouavanh Chanmanivong ja Keochay, kes nõudsid demokraatlikke reforme, on siiani vahi all, ning et liikumise üks juht Khamphouvieng Sisa-At suri vanglas väärkohtlemise ja õiguste äravõtmise tagajärjel;

N.   arvestades, et välisvaatlejatele, eriti Amnesty Internationali välisvaatlejatele, on keelatud vaba juurdepääs Laose territooriumile;

Vietnam

O.   tervitades Vietnami_ELi suhete arengut aastani 2010 käsitleva üldplaani ja tegevuskava vastuvõtmist Vietnami poolt 2005. aasta juunis ning valitsuse suurenenud tahet arutada inimõiguste teemasid;

P.   tunnustades Vietnami Sotsialistliku Vabariigi olulisi edusamme majanduslike ja sotsiaalsete õiguste suunas, mida näitavad sotsiaalindikaatorid ja ÜRO arenguprogrammi inimarengu indeks;

Q.   arvestades, et Vietnami võimud piiravad ikka veel sõna- ja pressivabadust, eelkõige luues politseiteenistuse 2004. aastal Interneti tsenseerimiseks ning vangistades küberdissidendid, sealhulgas Nguyen Dan Que ja Pham Hong Soni, Nguyen Vu Binhi ja Nguyen Khac Toani salakuulamise eest, mis seisnes lihtsalt teabe levitamises Internetis;

R.   arvestades, et kõrgplatoo (kesk- ja põhjaosa) põlisvähemused, eriti degarid kannatavad diskrimineerimise ning selliste meetmete nagu esivanematelt päritud maa võõrandamise või usulise represseerimise all;

S.   arvestades, et Vietnami Ühendatud Budistlikku Kirikut on alates 1975. aastast süstemaatiliselt taga kiusatud kiriku pühendumuse tõttu usuvabadusele, inimõigustele ja demokraatlikule reformile, arvestades, et kirik on alates 1981. aastast keelustatud, kiriku vara konfiskeeritud ning kiriku all tegutsevad koolid, ülikoolid, samuti sotsiaalsed ja kultuurilised institutsioonid hävitatud, samuti arvestades, et Vietnami Ühendatud Budistliku Kiriku patriarhi Thich Huyen Quangi ja tema asetäitjat Thich Quang Dod on meelevaldselt vahi all hoitud juba peaaegu 25 aastat;

T.   arvestades, et Kesk- ja Lõuna-Vietnami üheksas provintsis 2005. aastal loodud Vietnami Ühendatud Budistliku Kiriku kohalike komiteede liikmeid on süstemaatiliselt politsei poolt taga kiusatud nimetatud vaestes provintsides inimestele abi andmise eest ning arvestades, et Vietnami Ühendatud Budistliku Kiriku mungale Thich Vien Phuong tehti rahatrahv, mis on samaväärne 43 kuu põhipalgaga selle eest, et ta lihtsalt filmis Thich Quang Do poolt ÜRO inimõiguste komisjonile 2005. aasta aprillis saadetud kaebust inimõiguste ja demokraatia olukorra kohta Vietnamis;

U.   võttes arvesse hiljuti pärast 26 aastat vahi all olemist ümberkasvatamislaagrist lahkunud buda munga Thich Thien Minhi tunnistusi seoses kohutavate tingimustega, mida Xuan Loci Z30A laagri vangid, eriti rohkem kui 18 aastat vahi all peetud roomakatoliku preestrid Pham Minh Tri ja Nguyen Duc Vinh, ja Hoa Hao budistliku sekti 87-aastane liige Ngo Quang Vinh peavad taluma;

V.   võttes teadmiseks, et kuigi 2004. aastal kehtestati uus usu ja religiooni seadus, mis peaks hõlmama kõiki usuelu aspekte, kehtivad Vietnami Ühendatud Budistliku Kiriku ja protestantlike kirikute, eriti mennoniidi kiriku suhtes endiselt arvukad piirangud;

W.   arvestades, et ÜRO inimõiguste komisjon esitas Vietnami võimudele soovituse (Ref. CCPR/CO/75/VNM 26. juuli 2002) seoses kümne aasta plaaniga "Õigussüsteemi arengu strateegia", mida osaliselt rahastavad doonorriigid, nende seas ka mõned liikmesriigid,

Kambodža

1.   avaldab toetust ÜRO peasekretäri eriesindajale Kambodžas ja nõuab kindlalt, et võimalikult peatselt asutataks sõltumatu Punaste Khmeeride tribunali, nagu ÜROga juunis 2003 kokku lepiti;

2.   kutsub Kambodža võime üles:

   viivitamatult ja tingimusteta vabastama Cheam Channy ja tagastama tema parlamendimandaadi ning taastama Sam Rainsy ja tema kahe parteikaaslase parlamendiliikme puutumatuse, nagu nõutakse EP 10. märtsi 2005. aasta resolutsioonis ja parlamentidevahelise liidu 19. oktoobri 2005. aasta resolutsioonis Kambodža kohta(3);
   alustama poliitilisi ja institutsionaalseid reforme demokraatliku riigi rajamiseks, kus valitseksid õigusriigi põhimõtted ja mis rajaneks põhivabadustest kinnipidamisel;
   ilmutama tahet tõhusalt võidelda sügavale juurdunud korruptsiooniga, metsade massilise hävitamisega, mille tulemuseks on inimeste ümberasumine, ning seksiturismiäriga, teha lõpp karistamatuse kultuurile ning kõik õiguserikkujad kohtu ette tuua;

3.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles moodustama institutsioonide rajamise, haldusreformi, juhtimise ja inimõiguste töörühma ning selle töö tulemustest Euroopa Parlamendile aru andma;

4.   soovitab muuhulgas, et Euroopa Parlamendi ajutine delegatsioon külastaks Kambodžat niipea kui võimalik, et hinnata vahistatud parlamendiliikmete, ajakirjanduse esindajate ja ametiühingujuhtide olukorda riigis ning et lõpetataks kõigi poliitiliste vangide vahi all hoidmine;

Laos

5.   kutsub Laose võime üles:

   vabastama kõik poliitilised ja veendumusvangid, kaasa arvatud 26. oktoobri 1999. aasta liikumise juhid, kristlased, kes on vangistatud sellepärast, et nad keeldusid oma usust lahti ütlemast, hmongid ning eriti Thao Moua ja Pa Phue Khangi, kes olid Laost külastanud Euroopa ajakirjanikele teejuhiks ja 2003. aastal vahistati;
   koostama ja rakendama niipea kui võimalik kõiki riigi demokratiseerimiseks vajalikke reforme, garanteerima poliitilise opositsiooni rahulik väljendamine ning tagama rahvusliku leppimise eesmärgil rahvusvahelise järelevalve all toimuvate mitmeparteiliste valimiste kiire korraldamine;
   rakendama programme, mis võimaldaksid hmongide ning teiste etniliste ja usuvähemuste lõimimist Laose ühiskonnaga, säilitades samas nende sotsiaalsed ja poliitilised õigused, et kiiresti parandada nende inimõigusi ja elutingimusi;
   võimaldama ÜRO spetsialiseeritud asutuste ja humanitaarorganisatsioonide esindajate takistamatut juurdepääsu, et nad saaksid külastada poliitvange, hmonge ning kõiki Laose etnilisi ja usulisi vähemusi;
   viivitamatult ratifitseerima kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti;

6.   kutsub komisjoni üles pingsalt jälgima Laose hmongi kogukonna olukorda ning etnilistele vähemustele suunatud riiklikke programme;

Vietnam

7.   kutsub Vietnami võime üles:

   pidama Vietnami sõja lõppemise 30. aastapäevaga seoses tõelist dialoogi, mis kaasaks kogu elanikkonna Vietnami majanduslikku, sotsiaalsesse, intellektuaalsesse ja poliitilisse arengusse;
   tegema poliitilisi reforme demokraatia ja õigusriigi kehtestamiseks, alustades mitmeparteisüsteemi lubamisest ja kõigile oma vaadete väljendamise õiguse tagamisest;
   rakendama õigussüsteemi arengu strateegiat vastavalt ÜRO inimõiguste komisjoni soovitustele ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti sätetele;
   lõpetama Vietnami Ühendatud Budistliku Kiriku represseerimise ning ametlikult tunnistama selle ning teiste tunnustamata kirikute olemasolu riigis;
   vabastama kõik Vietnami poliitvangid ja veendumusvangid, kes on vangistatud selle eest, et nad õiguspäraselt ja rahumeelselt kasutasid oma arvamusvabadust ja sõnavabadust, ajakirjandusvabadust ning usuvabadust, eriti Thich Huyen Quangi ja Thich Quang Do, keda ÜRO loeb omavolilise vahistamise ohvriteks(4);
   tagama kõigist Vietnami põhiseaduses ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis sätestatud põhiõigustest kinnipidamise, eriti võimaldades luua tõeliselt vaba ajakirjanduse;
   kindlustama vastavalt Kambodža-Vietnami-UNHCRi kokkuleppele kõigi Vietnamist põgenenud degarite turvalise tagasipöördumise ning võimaldama UNHCRil ja rahvusvahelistel valitsusvälistel organisatsioonidel tagasipöördujate olukorda nõuetekohaselt jälgida;

Üldosa

8.   toetab komisjoni rahastatavaid projekte ajakirjanduse edendamiseks ja suutlikkuse suurendamise programmide toetuseks Laose Rahvusassamblees, samuti institutsioonide rajamise, haldusreformi, juhtimise ja inimõiguste töörühma algatatud meetmeid Vietnamis;

9.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles parlamenti täielikult kaasama EL-Vietnami ja EL-Laose institutsioonide rajamise, haldusreformi, juhtimise ja inimõiguste töörühmadesse;

10.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles koostama üksikasjalikku hinnangut Kambodža, Laose ja Vietnami rakendusmeetmetest pärast assotsiatsiooni- ja koostöölepingute allakirjutamist, pidades silmas nende lepingute artiklit 1, mis kinnitab, et demokraatlikest põhimõtetest ja põhiõigustest kinnipidamine on lepingute oluline koostisosa, ning toimunust parlamendile aru andma;

o
o   o

11.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ÜRO peasekretärile ning Laose, Vietnami ja Kambodža valitsustele ja parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0150.
(2) ELT C 247 E, 6.10.2005, lk 161.
(3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0081.
(4) Omavolilise vahistamise töörühm, arvamus 18/2005, 26. mai 2005.


Olümpiarahu
PDF 107kWORD 36k
Euroopa Parlamendi resolutsioon olümpiarahu kohta Torino 2006. aasta taliolümpiamängude ajal
P6_TA(2005)0463B6-0618/2005

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 1. aprilli 2004. aasta resolutsiooni olümpiarahu kohta(1);

–   võttes arvesse ÜROs 2003. aastal ühehäälselt vastu võetud resolutsiooni "Rahumeelse ja parema maailma ehitamine spordi ja olümpiaideaalide abil";

–   võttes arvesse, et olümpiarahu järgimise üleskutse on lisatud aastatuhande deklaratsiooni;

–   võttes arvesse Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK), Torino taliolümpiamängude korralduskomitee ja Itaalia ametivõimude 2005. aasta juulis tehtud ühisavaldust, milles nad lubavad olümpiarahu, turvalisi mänge ja tihedat ürituste programmi, mis annavad kõikidele inimestele kogu maailmas võimaluse mõtiskleda olümpiarahu üle ning edendada sellega seotud väärtusi;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,

A.   arvestades, et XX taliolümpia ja paraolümpia toimuvad Euroopas, Torinos 10.–26. veebruarini 2006;

B.   arvestades, et olümpiarahu kontseptsioon (ekecheiria) pärineb antiik-Kreekast ja tähendab igasuguse vaenutegevuse katkestamist olümpiamängude ajaks;

C.   arvestades, et meie ajastul väljendab olümpiarahu inimkonna soovi ehitada üles ausa võistluse, humanismi, vendluse ja sallivuse põhimõtetele rajanev maailm, mis kujutaks endast muistseid traditsioone ning tänaseid suuri väljakutseid, nagu ülemaailmse rahu säilitamine, erinevate kultuuride vaheline dialoog ning rahvastevaheline mõistmine ja koostöö, ühendavat silda;

D.   arvestades, et olümpiarahu sümbol on rahutuvi traditsioonilise olümpiatule taustal, kusjuures tuvi esindab üht olümpialiikumise ideaali – spordi kasutamist rahumeelse ja parema maailma ehitamiseks – ja tuli sümboliseerib soojust, mida olümpiamängud annavad kogu maailmale;

E.   arvestades, et olümpiamängud, taliolümpia ja paraolümpia, mille pioneerid on noored, tagavad spordiideaalide kestmajäämise ning nende vaimus elab edasi meie kultuuri ja tsivilisatsiooni pärand; arvestades ühtlasi, et olümpiarahu on rahvaste rahumeelse kooseksisteerimise musternäide,

1.   tervitab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni töörühma tegevust seoses spordi kui arengu ja rahu edendaja käsitlemisega, mis oma konkreetse ülemaailmse tööga peegeldab olümpiarahu ideaale;

2.   tervitab ÜRO püüdeid saavutada sõdivates piirkondades relvarahu, ning manitseb sõdivaid pooli kogu olümpiamängude kestel olümpiarahust kinni pidama;

3.   nõuab tungivalt, et komisjon asetaks oma arengu- ja rahuvalvetegevuses ning aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel suurema rõhu spordi võimalustele;

4.   tervitab Rahvusvahelise Olümpiarahu Sihtasutuse tööd ja usub, et Euroopa Liit peaks selles töös aktiivselt osalema;

5.   palub nõukogul tungivalt soovitada kõikidel liikmesriikidel, liituvatel, kandidaat- ja naaberriikidel ning kõikidel Torino taliolümpiamängudel ja paraolümpial osalevatel riikidel austada nimetatud mängude ning järgnevate taliolümpiate ja paraolümpiate ajal olümpiarahu;

6.   palub nõukogul ja komisjonil toetada ROKi jõupingutusi rahu ja üksteisemõistmise edendamiseks spordi abil;

7.   tuletab nõukogule meelde tema kohustust kõnealune küsimus iga kahe aasta tagant läbi vaadata ja kinnitada toetust olümpiarahule 2006. aasta Torino olümpiamängude ja paraolümpia ajal;

8.   kutsub nõukogu ja komisjoni aitama kaasa olümpiarahu austamisele Torino taliolümpia ajal, korraldades spetsiaalse ürituse, mis võiks aset leida Euroopa Parlamendis;

9.   võtab ülesande teha kõik, mis on tema võimuses, et tagada olümpiarahu järgimine ja kehtestada maailmas rahu;

10.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles saatma esindajaid 2006. aasta Torino taliolümpia ava- ja lõputseremooniale;

11.   kutsub nõukogu ja komisjoni julgustama ROKi ja Torino olümpiamängude korralduskomiteed kasutama mängude puhuks linna ülespandavas märgistuses nähtaval kohal Euroopa Liidu lippu ja tagama samuti selle olemasolu võistluste toimumiskohtades;

12.   usub, et olümpiarahu on palju enamat kui üleskutse vaenutegevuse lühiajaliseks katkestamiseks ning sellega seoses tunneb heameelt koolituslike ja uskudevaheliste algatuste üle Torinos, Jeruusalemmas ja Sarajevos;

13.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikidel ja Torino taliolümpial ja paraolümpial osalevatele riikide valitsustele, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile ning Rahvusvahelise Olümpiakomitee presidendile.

(1) ELT C 103 E, 29.4.2004, lk 816.


Areng ja sport
PDF 112kWORD 39k
Euroopa Parlamendi resolutsioon arengu ja spordi kohta
P6_TA(2005)0464B6-0633/2005

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ÜRO peaassamblee poolt 17. novembril 2003. aastal vastu võetud resolutsiooni 58/5 pealkirjaga "Sport kui hariduse, tervise, arengu ja rahu edendamise vahend";

–   võttes arvesse ÜRO 1989. aasta lapse õiguste konventsiooni;

–   võttes arvesse 18. veebruari 2003. aasta rahvusvahelise spordi- ja arengukonverentsil vastu võetud Magglingeni deklaratsiooni;

–   võttes arvesse aruannet 13. - 14. novembril 2003 Amsterdamis toimunud Järgmise sammu konverentsi kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,

A.   arvestades, et aasta 2005 on ÜRO rahvusvaheline spordi ja kehakultuuri aasta;

B.   arvestades, et rahvusvahelise spordiaasta üks eesmärk on luua õiged tingimused enamateks spordil rajanevateks arengukavadeks ja -projektideks;

C.   arvestades, et kehakultuuri ja spordiprojektid võivad aidata saavutada aastatuhande arengueesmärke, eriti tervise, hariduse, sotsiaalse mobilisatsiooni, soolise võrdõiguslikkuse, keskkonna ja rahuga seonduvate teemade osas;

D.   arvestades, et sport võib mängida positiivset rolli sotsiaalse kaasatuse ja ühtekuuluvuse, kultuuridevahelise dialoogi, keskkonnaküsimuste mõistmise ja laste, näiteks lapssõdurite taasintegreerimise osas konfliktijärgsetes olukordades;

E.   arvestades, et arendatavad spordiprojektid on "vähekulukad, kuid ulatusliku mõjuga";

F.   arvestades, et lapse õiguste konventsiooni kohaselt on lastel õigus mängida;

G.   arvestades, et arengumaades elab 60 miljonit puudega inimest; arvestades, et arengumaades ei pöörata küllaldast tähelepanu puudega inimeste huvidele ja probleemidele;

H.   arvestades, et ÜRO arenguprogrammi (UNDP) 1995. aasta inimarengu aruandes märgiti, et areng konkreetsete jõupingutusteta naistele võrdse osalemise võimaluste andmiseks moonutab kõigi arenguprotsessi,

1.   tervitab 2005. aastat kui ÜRO rahvusvahelise spordi ja kehakultuuri aastat, sest sport ja kehakultuur on suurepärased hariduse, tervise, arengu ja rahu edendamise vahendid, eelkõige ühiskonna ohustatud rühmades, nagu lapsed ja puudega inimesed;

2.   rõhutab spordi märkimisväärseid hariduslikke ja sotsiaalseid ülesandeid ning tähtsust mitte ainult kehalise arengu seisukohalt, vaid ka võimet edendada sotsiaalseid väärtusi, näiteks meeskonnavaimu, ausat konkurentsi, koostööd, sallivust ja solidaarsust;

3.   tunnistab spordiorganisatsioonide märkimisväärset sotsiaalset tähtsust kodanikuühiskonna lahutamatu osana ja kõikidest sotsiaalsetest klassidest ja erineva vaimse ning kultuurilise taustaga inimeste ühendajana rohujuurte tasandist eliidini, viimane kaasa arvatud;

4.   rõhutab, et spordi enda kättesaadavust tuleb arendada, et sport võiks olla tõhus arenguvahend;

5.   rõhutab, et spordiprojektid võivad olla valdkondadevaheline vahend suutlikkuse tõstmiseks hariduse, üldise tervishoiu, HIV/AIDSi ennetamise ja rahu tagamise valdkonnas ning võitluses sotsiaalse tõrjutuse, vägivalla, ebavõrdsuse, rassismi ja ksenofoobia vastu;

6.   kutsub komisjoni üles kaaluma spordipõhiste arengukavade ja -projektide toetamist sihtotstarbelise eelarve kaudu;

7.   kutsub komisjoni üles edendama uurimuse koostamist, mis käsitleb arengu- ja spordiorganisatsioonide läbiviidud projektide mõju arengule ja spordile, selle valdkonna poliitika potentsiaali ja ELi, liikmesriikide ja/või valitsusväliste organisatsioonide võimalikku rolli arengus ja spordis;

8.   kutsub komisjoni üles looma programme kehalise kasvatuse õpetajate teadmiste ja kogemuste arendamiseks "areng läbi spordi" valdkonnas;

9.   kutsub nõukogu üles otseselt kaasama sporti ja arengut vaesuse vähendamisele suunatud riiklikkusse poliitikasse ning kutsub nõukogu ja komisjoni üles tegema koostööd riikide ja rahvusvaheliste spordiorganisatsioonidega nende eesmärkide saavutamiseks;

10.   tunnistab naiste täielikku õigust spordis vabalt osaleda ja julgustab naiste enamat osalemist spordis ja arengus, määratleb soolise võrdõiguslikkuse kui ühe eesmärgi spordi kui arengualgatuse arendamisel ning rõhutab, et ülemaailmsed konverentsid teemal "naised ja sport" viisid suurte edusammudeni naisspordi valdkonnas kogu maailmas;

11.   julgustab rahvusvahelisi ja riikide spordiorganeid ja spordiga seotud organisatsioone töötama välja ja rakendama õppetegevuse kõigil tasanditel antava haridusega ühilduvaid partnerlusalgatusi ja arendusprojekte, et aidata aastatuhande arengueesmärke saavutada;

12.   nõuab erilise tähelepanu pööramist puudega inimeste juurdepääsule sporditegevusele, samuti kõigile eluvaldkondadele, arvestades selle tähtsust puudega inimeste rehabilitatsioonis ja sotsiaalsel kaasamisel, näiteks rakendades tervishoiutöötajaid kohalikul tasandil ning tõstes kohalike kogukondade suutlikkust asjatundlikkuse arendamise ja tugivahendite abil;

13.   nõuab ajakirjanike koolitamist, et kaotada stereotüüpsed käsitlused, diskrimineerimine ja rassism spordisündmuste kajastamisel;

14.   julgustab rahvusvaheliste spordiürituste korraldajaid ja sponsoreid investeerima kohalikesse kogukondadesse arengumaades;

15.   tervitab eelseisvat ülemaailmset kehakultuuri alast tippkohtumist, mis toimub 2.–3. detsembril 2005 Šveitsis Magglingenis;

16.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, AKV-ELi ministrite nõukogule ja parlamentaarsele ühisassambleele, ÜRO peasekretärile ja Aafrika Liidule.


Komisjoni heakskiitmise suunised
PDF 115kWORD 45k
Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Komisjoni heakskiitmise suuniste kohta (2005/2024(INI))
P6_TA(2005)0465A6-0179/2005

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikleid 213 ja 214 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 126(1);

–   võttes arvesse Euroopa põhiseaduse lepingu artikleid I-26, I-27, I-28, I-348 ja III-350 ja valitsustevahelise konverentsi lõppaktile lisatud Euroopa põhiseaduse lepingu artikli I-27 deklaratsiooni 7;

–   võttes arvesse 20. septembri 1976. aasta akti Euroopa Parlamendi liikmete otseste ja üldiste valimiste kohta(2);

–   võttes arvesse 26. mai 2005. aasta Euroopa Parlamendi ja komisjoni vaheliste suhete raamlepingut(3);

–   võttes arvesse oma 18. novembri 2004. aasta resolutsiooni uue komisjoni valimise kohta(4);

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 45, 98 ja 99;

–   võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit

(A6-0179/2005),

A.   arvestades, et volinikukandidaatide kuulamised Euroopa Parlamendis, mida esmakordselt kasutati 1994. aastal ja mida pärast seda on edasi arendatud, on saavutanud õiguspärasuse, mida aktsepteerivad täielikult lisaks Euroopa Parlamendile ja komisjonile ka nõukogu ja liikmesriigid;

B.   arvestades, et komisjoni demokraatlikku õiguspärasust suurendab ka Euroopa Parlamendi tunnustamisprotsess, mis on avatud, õiglane ja pidev ning mille käigus iga volinikukandidaat avaldab Euroopa Parlamendile kogu asjakohase teabe;

C.   arvestades, et kogemusi ja tulevast põhiseaduslikku reformi silmas pidades tuleb nüüd üle vaadata see, kuidas Euroopa Parlament komisjoni heaks kiidab,

1.   võtab vastu järgmised põhimõtted, kriteeriumid ja korra, millega pannakse kogu komisjoni koosseis nõusolekuhääletusele,

Hindamise kriteeriumid

a) Euroopa Parlament hindab volinikukandidaate nende üldise asjatundlikkuse, Euroopa asjadesse pühendumuse ja kaheldamatu sõltumatuse alusel. Parlament hindab vastava haldusala teadmisi ja suhtlemisoskust;

b) Euroopa Parlament peab eriti silmas sugude võrdset esindatust. See võib väljenduda portfellide jaotamises presidendikandidaadi poolt;

c) Euroopa Parlament võib taotleda mis tahes asjakohast teavet, mis aitab teha otsust kandidaatide sobivuse kohta. Parlament soovib finantshuvidega seotud teabe täielikku avaldamist;

Kuulamised

d) iga volinikukandidaat kutsutakse ühekordseks kolmetunniseks kuulamiseks Euroopa Parlamendi asjaomase komisjoni või komisjonide ette. Kuulamised on avalikud;

e) kuulamisi organiseeritakse koos esimeeste konverentsi ja komisjonide esimeeste konverentsiga. Asjaomaste komisjonide kaasamiseks antakse kohased korraldused, kui haldusalad segunevad. On kolm võimalust:

– volinikukandidaadi portfell langeb kokku üheainsa parlamendikomisjoni pädevusvaldkondadega; sel juhul kuulatakse volinikukandidaati ainult selle parlamendikomisjoni poolt;

– volinikukandidaadi portfell sisaldab võrdsetes osades mitme parlamendikomisjoni pädevusvaldkondi; sel juhul kuulatakse volinikukandidaati ühiselt nende parlamendikomisjonide poolt;

– volinikukandidaadi portfell sisaldab väga suures osas ühe parlamendikomisjoni pädevusvaldkondi ja vaid väikses osas ühe või mitme teise parlamendikomisjoni pädevusvaldkondi; sel juhul kuulatakse volinikukandidaati põhiosas pädeva parlamendikomisjoni poolt, kes kutsub teised parlamendikomisjonid kuulamisest osa võtma.

Korra osas peetakse üksikasjalikult nõu komisjoni presidendikandidaadiga;

f) parlamendikomisjonid esitavad kirjalikult vastatavad küsimused volinikukandidaatidele aegsasti enne kuulamisi. Iga pädev parlamendikomisjon võib esitada kuni viis olulist kirjalikult vastatavat küsimust;

g) kuulamised toimuvad sellistel asjaoludel ja tingimustel, mille korral volinikukandidaatidel on võrdne ja õiglane võimalus end ja oma arvamusi esitleda;

h) volinikukandidaatidel palutakse esitada suuline avasõna pikkusega kuni kakskümmend minutit. Kuulamised tuleb korraldada nii, et need arendaksid mitmekülgset poliitilist dialoogi volinikukandidaatide ja parlamendiliikmete vahel. Enne istungi lõppu tuleb volinikukandidaatidele võimaldada lühike lõppsõna;

Hindamine

i) kahekümne nelja tunni jooksul tuleb avalikus registris kättesaadavaks teha kuulamiste indekseeritud videosalvestus;

j) iga volinikukandidaadi kohta hinnangu andmiseks peavad komisjonid viivitamatult pärast kuulamist kohtuma. Kõnealused kohtumised on kinnised. Parlamendikomisjone palutakse hinnata, kas volinikukandidaadid sobivad komisjoni liikmeks ning kas nad sobivad täitma neile määratud ülesandeid. Kui parlamendikomisjon mõlemas küsimuses konsensust ei saavuta, paneb komisjoni esimees viimase abinõuna mõlemad otsused hääletusele. Hinnangud avalikustatakse ja esitatakse esimeeste konverentsi ja komisjonide esimeeste konverentsi ühisele kinnisele koosolekule. Pärast arvamuste vahetamist ja kui lisateavet ei taotleta, kuulutavad esimeeste konverents ja komisjonide esimeeste konverents kuulamised lõppenuks;

k) komisjoni presidendikandidaat esitleb kogu komisjoni koosseisu Euroopa Parlamendi istungil. Esitlusele järgneb arutelu. Arutelu lõpetamiseks võib iga fraktsioon või vähemalt 37 parlamendiliiget esitada resolutsiooni ettepaneku. Pärast resolutsiooni ettepaneku hääletamist hääletab Euroopa Parlament, kas anda oma nõusolek presidendija teiste komisjoni liikmete ametisse nimetamiseks või mitte. Parlament otsustab nimelisel hääletamisel antud häälte enamusega. Euroopa Parlament võib lükata hääletuse edasi järgmisele istungile.

2. muudatuste korral komisjoni koosseisus või korralduses selle ametiaja jooksul võtab vastu järgmised meetmed:

a) Euroopa Parlament kutsub viivitamatult voliniku kandidaadi kuulamisele lõikes 1 sätestatud tingimustel juhul, kui ametikoht on vaja täita tagasiastumise, kohustusliku pensionilejäämise või surma korral;

b) uue liikmesriigi ühinemise korral kutsub Euroopa Parlament volinikukandidaadi kuulamisele lõikes 1 sätestatud tingimustel;

c) portfellide olulise ümberjagamise korral kutsutakse asjaomased volinikud enne uute kohustuste võtmist vastavate parlamendikomisjonide ette;

3.   palub ülemkogul komisjoni heakskiiduprotsessi ettevalmistamise hõlbustamiseks tuua järgmised parlamendivalimised 2009. aasta juunist üle maisse;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon kodukorra eest vastutavale komisjonile eesmärgiga esitada kodukorra asjakohased muudatusettepanekud aegsasti enne järgmisi parlamendivalimisi;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule.

(1) Nice'i lepingu laienemise protokolli artikliga 4 muudetud kujul, nagu seda on muudetud 2003. aasta ühinemisakti artikliga 45.
(2) EÜT L 278, 8.10.1976, lk 5. Akti on muudetud nõukogu otsusega 2002/772/EÜ, Euratom (EÜT L 283, 21.10.2002, lk 1).
(3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0194, Lisa.
(4) ELT C 201 E, 18.8.2005, lk 113.


Konkurentsieeskirjade kohaldamine meretranspordi suhtes
PDF 217kWORD 62k
Euroopa Parlamendi resolutsioon EÜ konkurentsieeskirjade kohaldamise kohta meretranspordi suhtes (2005/2033(INI))
P6_TA(2005)0466A6-0314/2005

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 80, 81, 82, 83, 85 ja 86;

–   võttes arvesse valget raamatut määruse (EMÜ) nr 4056/86, millega EÜ konkurentsieeskirju kohaldatakse meretranspordile, läbivaatamise kohta (KOM(2004)0675);

–   võttes arvesse valget raamatut "Euroopa transpordipoliitika aastani 2010: aeg otsustada" (KOM(2001)0370);

–   võttes arvesse 23. ja 24. märtsi 2000. aasta Lissaboni Euroopa Ülemkogu eesistuja järeldusi, milles komisjoni palutakse "kiirendada liberaliseerimist sellistes valdkondades nagu gaas, elekter, postiteenused ja transport";

–   võttes arvesse nõukogu määrust (EMÜ) nr 954/79(1), mis sisaldab liinilaevanduskonverentsi toimimisjuhendi kohaldamise raamistikku selliselt, et see ühtiks EÜ asutamislepinguga;

–   võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1986. aasta määrust (EMÜ) nr 4056/86, millega nähakse ette üksikasjalikud eeskirjad asutamislepingu artiklite 85 ja 86 (praegu artiklite 81 ja 82) kohaldamiseks meretranspordis(2);

–   võttes arvesse nõukogu 7. detsembri 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 3577/92 teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta merevedudel liikmesmaades (merekabotaaž)(3);

–   võttes arvesse nõukogu 19 aprilli 2000. aasta määrust (EÜ) nr 823/2000 asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta liinilaevandusettevõtjate teatavat liiki kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes (konsortsiumid)(4);

–   võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta(5);

–   võttes arvesse komisjoni 13. juuli 2005. aasta aruteludokumenti määruse (EMÜ) nr 4056/86 läbivaatamise kohta;

–   võttes arvesse 2005. aasta mais avaldatud komisjoni energeetika ja transpordi peadirektoraadi nimel ICF Consulting poolt läbiviidud "Liinilaevanduse majandusabi uuringu" lõppraportit;

−   võttes arvesse komisjoni konkurentsi peadirektoraadi nimel Global Insight'i poolt läbiviidud ning 8. novembril 2005 avaldatud uuringut "Konkurentsieeskirjade kohaldamine liinilaevanduses";

–   võttes arvesse komisjoni 27.märtsi 2003. aasta konsultatsioonidokumenti määruse (EMÜ) nr 4056/86 läbivaatamise kohta;

–   võttes arvesse Euroopa majandus-ja sotsiaalkomitee(6) ning regioonide komitee(7) arvamusi valges raamatus esitatud määruse (EMÜ) nr 4056/86 läbivaatamise kohta;

–   võttes arvesse ÜRO 1974. aasta kaubandus- ja arengukonverentsi liinilaevanduskonverentsi toimimisjuhendit;

–   võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee (OECD) sekretariaadi 16. aprilli 2002. aasta aruannet "Konkurentsipoliitika liinilaevanduses";

–   võttes arvesse Euroopa Liinilaevanduse Assotsiatsiooni (ELAA) 6. augusti 2004. aasta kirja "Määruse (EMÜ) nr 4056/86 läbivaatamine: uue "reguleeriva struktuuri" ettepanek";

–   võttes arvesse Rotterdami Erasmuse Ülikooli 12. novembri 2003. aasta raportit, mis puudutab tema antud abi esitiste töötlemisel, mis saadi seoses komisjoni konsultatsioonidokumendiga määruse (EMÜ) nr 4056/86 läbivaatamise kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni aruannet (A6-0314/2005);

A.   arvestades, et Euroopa laevandus on pidevalt arenev valdkond, mis tegutseb eriti globaliseerunud ja konkureerival turul, mida iseloomustavad meretranspordituru olukorda ja tingimusi pidevalt muutvad uued koostöövormid, ühinemised ja liidud, ning on tendents koonduda suurteks laevandusettevõteteks;

B.   arvestades, et meretransport on siiani jagunenud kaheks peamiseks kategooriaks: a) liiniteenuste turg, st regulaarteenused ja b) rahvusvaheliste trampteenuste turg, st mitteregulaarteenused, ning arvestades, et liiniteenuste esimest kategooriat on alates 1875. aastast korraldatud liinilaevanduskonverentside süsteemi kohaselt, teine kategooria tegutseb aga mitteregulaarsel viisil ning prahihinnad räägitakse läbi pakkumise ja nõudluse alusel;

C.   arvestades, et konverentside stabiliseerivat rolli tunnustati ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi liinilaevanduskonverentsi toimimisjuhendis;

D.   arvestades, et määrus (EMÜ) nr 4056/86 vabastas konverentsid konkurentsipoliitika eeskirjadest (asutamislepingu artiklid 81 ja 82), kuid võimaldas vabakaubandust, mis tähendab, et on tagatud oluline konkurents väljastpoolt, rahvusvahelised trampteenused ja kabotaažteenused (meretransporditeenused ainult ühe liikmesriigi sadamate vahel) on aga ühenduse konkurentsi-rakenduseeskirjadest vabastatud (määrus (EÜ) nr 1/2003);

E.   arvestades, et juba on tekkimas teised koostöövormid nagu liinilaevandusettevõtete konsortsiumid, millele samuti kehtib grupierand (määrus (EÜ) nr 823/2000, mida on muu hulgas muudetud määrusega (EÜ) nr 611/2005)(8); arvestades, et nende ulatus on erinev, sest määruse alusel ei saa kehtestada viitemäärasid;

F.   arvestades, et liinilaevanduskonverentsidele viimased üheksateist aastat kehtinud vabastus on rahvusvahelise kaubanduse arengus mänginud olulist reguleerivat rolli ning praegune konverentsirežiim näib olevat palju "liberaalsem" kui minevikus, säilitades samas eelised, mis tulenevad usaldusväärsete liiniteenuste osutamisest konkurentsivõimeliste hindadega;

G.   arvestades, et viimase kaheksa aasta jooksul (1997–2004) on suuremate liinilaevanduskonverentsi-süsteemide kaudu toimuva rahvusvahelise kaubanduse maht märkimisväärselt kasvanud ning oluline osa selle kaubanduse kasvust langeb (mõningate kõikumistega) väiksematele konverentsisüsteemidele,

H.   arvestades, et määruse (EMÜ) nr 4056/86 läbivaatamise osas tegi komisjon järelduse, et:

   a) liinilaevanduskonverentsidele edasine vabastamine ei ole õigustatud,
   b) trampteenuste ja kabotaaži väljajätmine konkurentsi-rakenduseeskirjadest ei ole õigustatud,
   c) tehniliste lepingute või kollisiooninormi sätete säilitamiseks puudub vajadus, ning teeb ettepaneku need kaotada;
   I. arvestades, et enamik asjaosalisi pooldab olemasoleva režiimi läbivaatamist, et saavutada hinnastabiilsus, tõhusad ja kvaliteetsed teenused ning väikeste ja keskmise suurusega laevandusettevõtete jätkuv konkurentsivõime;

J.   arvestades mõjude uuringut, mida komisjoni algatusel viis läbi konsultatsioonifirma Global Insight, et hinnata võimalikke tagajärgi, kui määruses (EMÜ) nr 4056/86 ettenähtud liinilaevanduskonverentside grupierand kehtetuks tunnistatakse ning ELAA poolt alternatiivses ettepanekus pakutud süsteemiga asendatakse;

Üldsätted

1.   kutsub komisjoni ja kõiki asjaosalisi üles mõistma, et määruse (EMÜ) nr 4056/86 läbivaatamise eesmärk peab olema elujõulise ja konkurentsivõimelise Euroopa laevandusvaldkonna säilitamine ning selle laienemise edendamine Lissaboni strateegia ja transpordipoliitika raames, mis on kokku võetud valges raamatus ning Marco Polo I ja Marco Polo II programmis, ning eriti tähtis on seda teha, pidades silmas uute mereriikide, nimelt Hiina, Lõuna-Korea ja Taiwani esilekerkimist;

2.   kutsub komisjoni üles kaaluma hoolikalt võimaliku alternatiivse süsteemi tagajärgi kogu meretranspordisektorile, nimelt liinilaevanduskonverentside liikmetele ja mitteliikmetele ning nende konkurentidele (sõltumatutele organitele), nende klientidele (lastisaatjatele) ja lõpptarbijatele;

3.   märgib, et Global Insight'i uuringu tulemused ei anna tugevat alust liinilaevanduskonverentside grupierandi kehtestuks tunnistamiseks, kuna eelnevates uuringutes toodud puudujääkidele kohaldamisala ning andmete osas ei ole ka viimases uuringus lahendusi leitud; kutsub komisjoni üles seda uue ettepaneku raamistikus arvesse võtma ning arutama seda asjaomaste ringkondade, Euroopa Parlamendi ning nõukoguga;

4.   kutsub komisjoni üles määruse (EMÜ) nr 4056/86 läbivaatamise puhul silmas pidama teiste riikide (USA, Austraalia, Jaapani ja Kanada) olemasolevaid õigus- ja tegevusrežiime, sest Euroopa süsteemi väärkohandamine nende režiimide suhtes võib põhjustada kogu maailmas destabiliseerivaid sotsiaal-majanduslikke mõjusid ning viia protektsionistlike meetmeteni;

5.   rõhutab süsteemi üldise uuendamise korral negatiivsete tagajärgede tõenäosust mitte niivõrd suurtele kui pigem väikestele ja keskmise suurusega kaubandusliku meresõidu liinidele ning rõhutab ka tõendite puudumist selle kohta, et liinilaevanduskonverentside kaotamine langetaks hindu;

6.   märgib, et täielik liberaliseerimine, sealhulgas määruses (EMÜ) nr 4056/86 liinilaevanduskonverentsidele ettenähtud vabastuse kaotamine, eeldab vastavate muutuste tegemist komisjoni määruses (EÜ) nr 823/2000 – muudetud määrusega (EÜ) nr 611/2005 – mis näeb liinilaevandusettevõtete konsortsiumidele ette grupierandid;

7.   jääb arvamusele, et valdkonna mis tahes reguleerimine peab arvesse võtma erilistest piirangutest mõjutatud piirkondade olemust, näiteks asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 kirjeldatud liiki piirkondi, mis sõltuvad eripäraste teenuste jätkuvast osutamisest;

8.   rõhutab kasvava arvu koostöövormide tähtsust, kuivõrd need vastavad ühenduse konkurentsiõigusele, näiteks läbirääkimistel põhinevate kokkulepete valdkonnas, mille kaudu lastivedajad saavad paindlikult koordineerida oma konkurentsikäitumist turul prahihindade ja teiste teenusetingimuste osas olenemata sellest, kas nad on konverentside liikmed või mitte;

Liinilaevanduskonverentsid

9.   järeldab, et esimese astme kohtu pretsedendiõiguse (ühendatud kohtuasjad T-191/98, T-212/98 kuni T-214/98 Atlantic Container Line AB ja teised v komisjon(9) (TACA kohtuasi)) alusel, mille kohaselt laevade mahutavust tohib reguleerida vaid juhul, kui ei tekitata kunstlikku nõudlust koos prahihindade tõusuga, ning konverentside võimet oma prahihindu määrata on oluliselt piiratud, on asutamislepingu artikli 81 lõikes 3 sätestatud neli kumulatiivset tingimust täidetud, isegi kui need on vaid osaliselt täidetud;

10.   juhib tähelepanu asjaolule, et kui määrusega (EMÜ) nr 4056/86 võetakse kasutusele suletud konverentside süsteem, võimaldab see ka vabakaubandust, mis tähendab, et tagatakse oluline konkurents väljastpoolt ning ei lubata täiendavaid piiranguid liinilaevanduskonverentsidest tulenevale konkurentsile;

11.   toetab komisjoni kavatsust määrus (EMÜ) nr 4056/86 läbi vaadata ja mitte kehtetuks tunnistada, et tagada vastavus konkurentsieeskirjadele peamiselt prahihindade otsese fikseerimise võimaluse välistamise kaudu, kuid võimaldades viitemäära fikseerimise konverentside poolt või hinnaindeksite fikseerimise alternatiivse süsteemi raames ja kooskõlas Euroopa Kohtu kohtupraktikaga ning tagades, et ülekoormus ja sellega seotud kulud arvestatakse läbipaistvalt ning pärast dialoogi lastisaatjatega, ning rõhutab, et selline läbivaatamine peab tagama prahihindade stabiilsuse, teenuste kõrge kvaliteedi ja õiglase konkurentsi kõikidele ettevõtetele olenemata nende suurusest;

12.   on seisukohal, et Euroopa Liinilaevanduse Ühingu (ELAA) ettepanek sisaldab huvitavaid punkte, sealhulgas hinnaindeksite kehtestamine ning lastivedajale, lastisaatjatele ja sektori teistele osalistele avatud arutelufoorumite loomine, mida komisjon peaks kooskõlas konkurentsieeskirjadega arvesse võtma muutva määruse koostamisel, ning uue määruse kohaldamisaeg võiks olla piiratud viie aastaga, mille möödumisel toimub hindamine; on seisukohal, et komisjon peaks hindama nende punktide vastavust asutamislepingu artikli 81 lõikes 3 sätestatud nelja kumulatiivse tingimusega;

13.   on seisukohal, et olenemata sellest, milline alternatiivne lahendus valitakse, tuleb ette näha üleminekuperiood, mis võimaldaks kõigil osalistel (lastivedajad, lastisaatjad ja sektori muud osalised) kohaneda uue reguleeriva raamistikuga;

14.   kutsub komisjoni üles tema pädevuse piires ning 1974. aasta UNCTADi liinilaevanduskonverentside toimimisjuhendi kohaselt võetud kohustuste alusel sõlmima teiste lepinguosalistega kokkuleppe, enne kui ta esitab ettepaneku määruse (EMÜ) nr 4056/86 muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks; usub, et nende läbirääkimiste eesmärgiks peaks olema asjakohaseima meetodi leidmine liikmesriikide, kellel on toimimisjuhendi kohaselt veel kahepoolsed kohustused, võimalikule uuele õiguslikule staatusele üleminekuks, et vältida negatiivseid tagajärgi;

Rahvusvahelised trampteenused ja kabotaažteenused

15.   juhib tähelepanu, et trampteenuste valdkond on suures osas reguleerimata ning tegutseb ausa konkurentsi eeskirjade alusel; toetab komisjoni ettepanekut lisada need teenused määruse (EÜ) nr 1/2003 kohaldamisalasse;

16.   peab vajalikuks, et komisjon kehtestaks õiguskindluse ja selguse huvides üheainsa protsessina suunised puistlastipuulide ja spetsiifiliste kaubandusliikide vastavuse kohta konkurentsieeskirjadele, eritingimusel, et ta ei tee seda enne ettepanekute avaldamist ning asjaomaste ringkondadega konsulteerimist;

17.   juhib tähelepanu asjaolule, et kabotaažteenuste valdkonnas on reguleerimist juba vähendatud määruse (EMÜ) nr 3577/92 kohaselt; on seisukohal, et arvestades, et neid teenuseid osutatakse ühe ja sama liikmesriigi sadamate vahel, ei puuduta need liikmesriikide vahelist ühendusesisest kaubandust (asutamislepingu artiklid 81 ja 82) ning seega puudub vajadus ja juriidiline kohustus lisada see sektor määruse (EÜ) nr 1/2003 kohaldamisalasse;

Puhttehnilised kokkulepped

18.   kutsub komisjoni üles mitte kiirendama ettepanekut kaotada määruse (EMÜ) nr 4056/86 artiklis 2 sisalduv kord tehniliste kokkulepete seaduslikkuse osas, uskudes, et tehniliste kokkulepetele puhtalt juriidilise raamistiku allesjätmine suurendab õiguskindlust ja teenuste osutajate paremat suunitlust;

Õigusnormide vastuolu

19.   kutsub komisjoni üles mitte jätkama ettepanekuga tunnistada kehtetuks määruse (EMÜ) nr 4056/86 artikkel 9, mis näeb ühenduse õiguse ja kolmandate riikide õiguse vastuolu korral ette läbirääkimised, arvestades eelkõige komisjoni kavatsust konkurentsiõigust meretranspordi osas muuta;

o
o   o

20.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L121, 17.5.1979, lk 1.
(2) EÜT L378, 31.12.1986, lk 4.
(3) EÜT L364, 12.12.1992, lk 7.
(4) EÜT L100, 20.4.2000, lk 24.
(5) EÜT L1, 4.1.2003, lk 1.
(6) ELT C 157, 28.6.2005, lk 130.
(7) ELT C 231, 20.9.2005, lk 38.
(8) Komisjoni 20. aprilli 2005. aasta määrus (EÜ) nr 611/2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 823/2000 asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta liinilaevandusettevõtjate teatavat liiki kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste suhtes (konsortsiumid) (ELT L 101, 21.4.2005, lk 10).
(9) EKL [2003] II-3275.


Elektrooniline side
PDF 131kWORD 64k
Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa elektroonilise side reguleerimise ja turgude kohta 2004 (2005/2052(INI))
P6_TA(2005)0467A6-0305/2005

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga "Euroopa elektroonilise side reguleerimine ja turud 2004" (KOM(2004)0759);

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 22. ja 23. märtsi 2005. aasta Brüsseli kohtumise eesistuja järeldusi;

–   võttes arvesse kõrgetasemelise töörühma 2004. aasta novembri aruannet Lissaboni strateegia kohta;

–   võttes arvesse oma 18. novembri 2003. aasta resolutsiooni komisjoni kaheksanda telekommunikatsioonisektorit reguleerivate õigusaktide raamistiku rakendamist käsitleva aruande(1) kohta;

–   võttes arvesse oma 12. veebruari 2003. aasta resolutsiooni kolmanda põlvkonna (3G) mobiilside täieliku kasutuselevõtmise kohta(2);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv)(3);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv)(4);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise regulatiivse raamistiku kohta (raamdirektiiv)(5);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv)(6);

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 23. ja 24. märtsi 2000. aasta Lissaboni kohtumise eesistuja järeldusi;

–   võttes arvesse komisjoni 29. juuli 2002. aasta otsust, millega asutati elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste Euroopa reguleerijate töörühm(7);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning õiguskomisjoni arvamust (A6-0305/2005),

A.   arvestades, et ühenduse õigusaktide ülevõtmise ja rakendamise menetlused erinevad liikmesriigiti ning see olukord seab ohtu tõelise ühtse turu väljakujundamise elektroonilise side valdkonnas;

B.   arvestades, et komisjon mängib regulatiivse raamistiku rakendamisel ja nõuetekohasel kohaldamisel keskset rolli;

C.   arvestades, et komisjon võib algatada ühenduse õiguse rikkumise menetluse liikmesriikide suhtes, kes kohaldavad asjakohaseid õigusakte puudulikult või üldse mitte;

D.   arvestades, et komisjon hindab raamdirektiivi artiklis 7 kirjeldatud korras meetmeid, mida riikide reguleerivad asutused kavatsevad võtta;

E.   arvestades, et need sätted kujutavad endast paindlikku tööriista, mis võimaldavad reguleerijal sekkuda turu toimimisse, kui on oht vabale konkurentsile;

F.   arvestades, et need reguleerimise aspektid on tähtsad, sest võimaldavad reguleerijal õigesti mõjutada arenevat turgu, kus viimased tehnoloogilised uuendused võimaldavad pakkuda tarbijatele uusi teenuseid;

G.   arvestades, et kõnealune reguleerimissüsteem võimaldab kohandada heastasmivahendite kohaldamist proportsionaalsuse põhimõtte alusel ning vähendada regulatiivseid kohustusi, kui konkurentsisuundumused turul seda õigustavad;

H.   arvestades, et riikide reguleerivad asutused otsustavad täiesti sõltumatult turu toimimisse sekkumise üle ning et sekkumise tingimus on proportsionaalsus taotletavate eesmärkidega;

I.   arvestades, et apellatsioonimenetlused riikide reguleerivate asutuste otsuste vastu on pikaajalised ning et mõnes liikmesriigis lükatakse riikide reguleerivate asutuste otsuste jõustumist süstemaatiliselt edasi, kuni apellatsioonimenetlus kestab;

J.   arvestades, et viivitused rakendamisel ja turuanalüüside tegemisel on oluline takistus elektroonilise side ühtse turu loomisel, luues eri liikmesriikide äriühingutele erinevad tegutsemistingimused ning tekitades ebakindlust seoses üleminekuperioodil rakendatava regulatiivse lähenemisega;

K.   arvestades, et selge regulatiivne raamistik loob tingimused, mis julgustavad operaatoreid uusi investeeringuid tegema, ning et see on hädavajalik eeldus, et Euroopa elektroonilise side sektor saaks asuda juhtivale positsioonile maailmas;

L.   arvestades, et komisjon võib elektroonilise side infrastruktuuri eeskirjade tõlgendamise ja kohaldamise teel oluliselt kaasa aidata meediakanalite paljususe kindlustamisele ja edendamisele;

M.   arvestades, et hoolimata riikide reguleerivate asutuste võetud meetmetest vähendada ülemäära kõrgeid rändluse tasusid ELis, on välismaale või välismaalt võetavate kõnede hinnad jätkuvalt liiga kõrged, ning arvestades konkurentsivastaste kokkulepete ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamise ohtu;

N.   arvestades, et õigesti reguleeritud ühtne turg suudab kindlustada õiglased teenuse- ja hinnatingimused kõikide tarbijate jaoks, tagades vajaliku läbipaistvuse ja turvalisuse;

O.   arvestades, et õiguslik raamistik saab kaasa aidata meediakanalite paljususe tekkimisele ja säilimisele;

P.   arvestades, et üldhuviteenuseid käsitlevas valges raamatus (KOM(2004)0374) ütleb komisjon, et avatud ja konkurentsivõimelise siseturu loomise eesmärk sobib kokku üldhuviteenuste arendamise eesmärgiga, ning seetõttu on tähtis kindlustada tarbijate jaoks õiglased hinna- ja teenusetingimused, mis looks kogu Euroopa territooriumi hõlmava ühtse telekommunikatsioonituru, nii et digitaalne lõhe väheneks – see on Euroopa Liidu põhieesmärke,

1.   jagab muresid, millele komisjon oma eespool nimetatud teatises osutab; toetab täielikult komisjoni tema rollis reguleerimise liikumapaneva jõuna, pidades silmas nii uute õigusaktide õiget tõlgendamist kui ka vajadust tagada õigeaegse ja pideva järelevalve abil nende ühtne kohaldamine viisil, mis on kooskõlas elektroonilise side reguleerimise eesmärkidega;

Institutsiooniline raamistik

2.   rõhutab, et institutsioonid peaksid alustama arutelu, mille eesmärk on tugevdada ja selgitada nii Euroopa elektroonilise side sektori institutsioonilist mudelit kui ka vastavat regulatiivset raamistikku ning leida nimetatud eesmärgi saavutamiseks parimad viisid;

Komisjon

3.   nõuab seetõttu komisjoni rolli tugevdamist ja rõhutab, et komisjon peaks täitma keskset rolli ühenduse õigusaktide valvurina, samal ajal kui Euroopa reguleerijate töörühm peaks jätkama tegutsemist komisjoni nõuande- ja nõustamisorganina otsuse 2002/627/EÜ kohaselt, eesmärgiga kohaldada regulatiivset raamistikku järjekindlalt ja ühtselt raamdirektiivi artikli 7 lõike 2 alusel;

4.   toetab täielikult komisjoni tegevust nii menetluste algatamisel nende liikmesriikide vastu, kes ei suuda täita oma kohustusi, kui ka riikide reguleerivate asutuste raamdirektiivi artikli 7 kohaste teadete analüüsimisel; kutsub komisjoni üles hoolikalt valvama, et siseriiklike turgudega seotud meetmed ei seaks ohtu elektroonilise side ühtse turu väljakujundamist;

Euroopa reguleerijate töörühm

5.   rõhutab, et Euroopa reguleerijate töörühm ja sõltumatute reguleerivate organite töörühma koosseis ja ülesanded kattuvad olulisel määral ning et seetõttu tuleb vältida mis tahes topelt tehtavat tööd ja piiratud haldusvahendite asjatut kasutamist; soovitab seda silmas pidades jõuda kokkuleppele Euroopa reguleerijate töörühma ja sõltumatute reguleerivate organite töörühma järkjärgulise ühendamise suhtes;

6.   rõhutab, et Euroopa reguleerijate töörühm peaks piirduma nõuandva tegevusega, kaasates kõiki osapooli võimalikult ulatuslikult ja läbipaistvalt, ning talle regulatiivse raamistiku alusel konkreetselt usaldatud ülesannete täitmisega;

Euroopa Parlament

7.   kutsub komisjoni üles esitama Euroopa Parlamendile aastaaruannet regulatiivse raamistiku rakendamise edusammude kohta vahetult pärast selle vastuvõtmist, koos teiste aruannetega, mis käsitlevad elektroonilise side turu toimimise analüüsi, et Euroopa Parlament oleks õigeaegselt järelevalveprotsessi kaasatud;

8.   tunneb heameelt lairiba kasutuse kiire kasvu üle; palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti oma tegevusest lairibasektori arengu jälgimisel ja sellega seoses võetud meetmetest;

Liikmesriigid ja riikide reguleerivad asutused

9.   avaldab kahetsust, et mõned liikmesriigid ei ole regulatiivset raamistikku ikka veel täielikult üle võtnud või nõuetekohaselt kohaldanud, ja kutsub nimetatud liikmesriike üles viivitamatult täitma ühenduse elektroonilise sidega seotud õigusakte;

10.   kutsub liikmesriike üles toetama piisaval määral riikide reguleerivaid asutusi, kes piiratud vahendite tõttu ei suuda neile antud ülesandeid kiiresti täita; palub liikmesriikidel võtta vajalikud meetmed, et kiirendada riikide reguleerivate asutuste otsuste vastu algatatud apellatsioonimenetlusi;

11.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid RRAde täieliku sõltumatuse ning kutsub komisjoni üles olukorda teraselt jälgima ja Euroopa Parlamenti teavitama;

12.   ergutab riikide reguleerivaid asutusi ja komisjoni läbi viima paremaid mõju hindamisi ja võrdlusuuringuid kavandatavate kohustuste kohta ning nende tõhususe ja tulemuslikkuse kohta turgude puhul;

13.   kutsub liikmesriike üles järgima läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid ning põhjendama kõiki haldustasusid, mida operaatorid teenuste osutamise loa saamiseks maksma peavad, arvestades ühtlasi üldisi huve; kutsub komisjoni üles nimetatud valdkonnas viivitamatult kontrolle läbi viima;

14.   rõhutab, kui tähtis on piisav sageduste eraldamine üldise huvi teenustele, avatud, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad menetlused ning piisav paindlikkus raadiosageduste eraldamisel ja litsentside andmisel;

15.   soovitab liikmesriikidel, komisjonil ja riikide reguleerivatel asutustel arvestada seda, et regulatiivne raamistik peab soodustama ja kaitsma investeeringuid; rõhutab vajadust ergutada investeeringuid infrastruktuuri, eelkõige lairibavõrkudesse, kolmanda põlvkonna mobiilsidesse ja muudesse uutesse turgudesse, võttes samas arvesse üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid;

16.   rõhutab vajadust kaitsta reguleeritud teenuseid muutuvast tehnoloogiast hoolimata, eriti seoses juurdepääsuvõrguga; seepärast peab tähtsaks säilitada võimalust võimaldada teistele operaatoritele juurdepääsu uuele infrastruktuurile õiglastel ja mõistlikel tingimustel;

17.   juhib tähelepanu sellele, et reguleeriv sekkumine peaks keskenduma ausat konkurentsi takistavate turumoonutuste kõrvaldamisele, võttes eelkõige arvesse vajadust edendada uute turgude arengut ning turuosaliste võrdseid võimalusi;

18.   juhib tähelepanu sellele, et kolmanda põlvkonna mobiilside arengut takistavad mõnikord riiklikud ja kohalikud infrastruktuuride rajamise lubamist käsitlevad sätted ning ranged litsentside andmise kriteeriumid; kutsub seetõttu pädevaid asutusi üles olukorda parandama ja kolmanda põlvkonna mobiilside täieliku väljaarendamise takistusi kõrvaldama;

19.   kutsub liikmesriikide üles jälgima, et mobiilsidevõrgu rajatiste asukohad valitakse välja asjakohaselt tervise- ja keskkonnakaitset arvestades ning kooskõlas läbipaistvate linnaplaneerimise menetlustega; kutsub komisjoni üles neid tegevusi jälgima ning nende kohta korrapäraselt Euroopa Parlamendile aru andma; rõhutab kiirgusväärtusi käsitleva teabe avalikustamise vajadust;

20.   tunneb heameelt vabatahtlike käitumiseeskirjade üle kasutajate kaitsmiseks soovimatute kommertsteadaannete eest ja nõuab eelneva nõusoleku saamise kohustuse eeskirjade üleeuroopalist kasutuselevõttu;

21.   rõhutab andmete privaatsuse tähtsust seoses kasvava hulga andmete säilitamise nõuetega ning märgib e-sideoperaatorite kaua kestnud koostööd õiguskaitseasutustega, mis on toimunud selges õiguslikus raamistikus ning iga üksikjuhtumit eraldi arvestades; tunnistab, et nõutav andmete säilitamise kohustus kahjustaks kodanikuvabadusi ja põhjustaks operaatoritele märkimisväärseid kulutusi; järeldab, et mis tahes andmete säilitamise eeskirjad tuleks vastu võtta nõukogu ja Euroopa Parlamendi kaasotsustamismenetluse teel;

Tööstus ja tarbijad

22.   rõhutab, et side- ja infotehnoloogia sektor on Euroopa majanduse edasiviiv jõud, mis aitab olulisel määral kaasa majanduskasvule ja töökohtade loomisele;

23.   juhib tähelepanu sellele, et elektroonilise sidega seotud Euroopa õigusaktide eesmärgiks on edendada konkurentsi ettevõtjate vahel ja samaaegselt tagada tarbijakaitse kõrge tase;

24.   kutsub komisjoni üles kasutajate õiguste kaitsmise eesmärgil korrapäraselt läbi viima ja Euroopa Parlamendile esitama uuringuid, milles on analüüsitud vähemalt järgmisi parameetreid: arvete esitamise läbipaistvus, lepingute garantiid ning hinna- ja turusuundumused lairiba-, püsiliini- ja mobiilsideteenuste puhul;

25.   tunneb heameelt kliendiliinidele juurdepääsu eraldamise kasvu üle, kuid rõhutab, et areng peab jätkuma, tagamaks turul klientide huvides konkurentsi;

26.   palub telekommunikatsiooniteenuste pakkujatel arvestada telekommunikatsiooniteenuste valiku, hinna, kvaliteedi ja ligipääsetavuse osas puuetega kasutajate vajadusi ning kutsub reguleerivaid asutusi üles pidama teenuste hindamisel nõu puuetega inimeste esindajatega;

27.   palub kolmanda põlvkonna (3G) teenuse pakkujatel välja kujundada hinna ja teenuse suhe, mis lubaks võimalikult paljudel inimestel võimalikult paljudes kohtades kasutada lairibateenuseid, kaotades seega lairibateenuste geograafilised piirid;

28.   rõhutab, kuivõrd oluline on, et operaatorid võtaksid kasutusele läbipaistva hinnapoliitika ning teavitaksid tarbijaid põhjalikult ja selgelt pakutavatest teenustest ja nende hindadest, eelkõige tarbijale tekkivatest kuludest; jälgib seoses rahvusvaheliste rändlusteenuste puhul hoolikalt komisjoni viimaseid menetlusi seoses valitseva seisundi kuritarvitamist käsitlevate normidega (asutamislepingu artikkel 82) ja vastuväiteavaldusega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles analüüsima, milliseid struktuurimuutusi on vaja kohaste ja läbipaistvate rändluse tasude tagamiseks; lisaks sellele palub nõukogul teha komisjonile ülesandeks koostada tegevusplaan ja ajakava, mis võimaldaks tarbijatel kasutada rahvusvahelist rändlust kogu Euroopa territooriumil parima võimaliku hinnaga ja nii ruttu kui võimalik jätkuva teenusena;

29.   kutsub komisjoni ja Euroopa riikide reguleerivad asutusi veel kord üles tegema jõupingutusi kindlustamaks edasisi edusamme numbrite liikuvuses nii tavavõrgus kui ka mobiilsidevõrgus ja kõne ühendamise tasude osas;

30.   juhib tähelepanu sellele, et toimiv mobiilinumbri liikuvuse süsteem on elulise tähtsusega mobiilsideoperaatorite vahelise terve konkurentsi seisukohast, ning rõhutab seetõttu, et tasu numbri liikumise eest peaks olema kõigis liikmesriikides seatud madalale tasemele või nulltasemele ning et mõnes liikmesriigis tuleks lühendada numbri liikumiseks kuluvat aega;

31.   kutsub komisjoni üles võtma meetmeid alandamaks mobiilside lepingute lõpetamistasusid, mis on paljudes liikmesriikides jätkuvalt kõrged, kuid mis tuleks siduda vastavate kuludega;

32.   juhib tähelepanu sellele, et komisjon selgitas valges raamatus üldhuviteenuste kohta, et eesmärk luua avatud ja konkurentsivõimeline siseturg on kooskõlas eesmärgiga arendada avalikult ligipääsetavaid, kõrgekvaliteedilisi ja taskukohase hinnaga üldhuviteenuseid ning regulatiivse sekkumise puhul tuleks seepärast arvesse võtta mõlemat eesmärki;

33.   ootab uuringutulemusi, mis näitavad, kuidas liikmesriigid tõlgendavad üldist huvi pakkuvaid eesmärke edastamiskohustuste kehtestamisel;

34.   tervitab komisjoni algatust rahvusvahelise rändluse valdkonna läbipaistvuse osas, mis annab tarbijatele kasulikku teavet erinevate mobiilsideoperaatorite poolt erinevates ELi liikmesriikides võetavate jaemüügitariifide kohta, ning kutsub eelkõige teenusepakkujaid üles vähendama rändluse tasusid, et kõrged tasud ei piiraks majanduslikku ja sotsiaalset koostööd liikmesriikide vahel; palub komisjonil välja töötada uusi algatusi, et alandada piiriüleste mobiilikõnede kõrgeid hindu, nii et varsti oleks võimalik tarbijale tagada tõeline siseturg, kus kehtivad taskukohased mobiilside rändluse tasud;

35.   juhib tähelepanu sellele, et kõikidel Euroopa kodanikel peab olema juurdepääs infoühiskonna teenustele ja et see tähendab tarbijasõbraliku regulatsiooni kasutamist, et vähendada digitaalset lõhet, eriti puuetega ja vanemate inimeste puhul; on seisukohal, et avatud Euroopa standardi toetamine teenuste, edastusplatvormide ja terminalidevahelise koostalitlusvõime tagamiseks annab olulise panuse selle eesmärgi saavutamiseks;

36.   palub komisjonil uurida, kuidas edasi minna, et arendada antud sektori eri riigisisesed turud välja piirideta ning ühiste õigusnormidega siseturuks, kus operaatoritel on võimalik tegutseda ja konkureerida ühtsel turul;

o
o   o

37.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa reguleerijate töörühmale ning asjakohastele riikide reguleerivatele asutustele.

(1) ELT C 87 E, 7.4.2004, lk 65.
(2) ELT C 43 E, 19.2.2004, lk 260.
(3) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 7.
(4) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 21.
(5) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33.
(6) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 51.
(7) EÜT L 200, 30.7.2002, lk 38.


Töömahukatele teenustele kohaldatav vähendatud käibemaksumäär
PDF 111kWORD 38k
Euroopa Parlamendi resolutsioon direktiivi 1999/85/EÜ (mis käsitleb töömahukatele teenustele kohaldatavat vähendatud käibemaksumäära) aegumise kohta
P6_TA(2005)0468B6-0630/2005

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 11. ja 12. detsembri 1998. aasta Viini kohtumise eesistujariigi järeldusi, mis kutsusid komisjoni üles "võimaldama seda soovivatel liikmesriikidel katsetada piiriülesest konkurentsist välja jäävate töömahukate teenuste vähendatud käibemaksumääraga", et edendada tööhõivet;

–   võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 1999. aasta direktiivi 1999/85/EÜ, millega muudetakse direktiivi 77/388/EMÜ seoses võimalusega katseliselt kohaldada vähendatud käibemaksumäära töömahukate teenuste suhtes(1);

–   võttes arvesse komisjoni aruannet nõukogule ja Euroopa Parlamendile vähendatud käibemaksumäära katselise rakendamise kohta teatud töömahukatele teenustele (KOM(2003)0309);

–   võttes arvesse oma 15. jaanuari 2004. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 77/388/EMÜ, et pikendada vahendi kasutamist, millega liikmesriikidel lubatakse kohaldada teatud töömahukatele teenustele vähendatud käibemaksumäära(2);

–   võttes arvesse oma 4. detsembri 2003. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 77/388/EMÜ vähendatud käibemaksumäära kohta(3);

–   võttes arvesse oma 14. detsembri 2004. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 77/388/EMÜ Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemise tõttu(4);

–   võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,

A.   arvestades, et antud eksperiment seoses vähendatud käibemaksumääraga oli ajaliselt rangelt piiratud ja hõlmas ainult direktiivi 77/388/EMÜ(5) uues K lisas kirjeldatud teenuseid ning arvestades, et need sätted kaotavad kehtivuse 31. detsembril 2005;

B.   arvestades, et direktiiv 1999/85/EÜ sätestab, et osalevad liikmesriigid peavad koostama üksikasjaliku hinnangu eksperimendi mõju kohta töökohtade loomisele ja efektiivsusele ning et komisjonilt nõutakse üldise hindamisaruande esitamist;

C.   arvestades, et antud kava koostati 1999. aastal ajutisel alusel ja et selle eesmärgid hõlmasid tööhõive suurendamist ning varimajanduse osakaalu vähendamist; arvestades, et selgelt oli ära näidatud, et antud kava tuleb kolme aasta pärast lõpetada, ning arvestades, et seda on sealtpeale juba pikendatud;

D.   arvestades, et komisjon on ühtlasi esitanud ettepaneku võtta vastu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 77/388/EMÜ vähendatud käibemaksumäära osas (KOM(2003)0397)) eesmärgiga võimaldada liikmesriikidele võrdsed võimalused kohaldada teatud valdkondades vähendatud käibemaksumäära ja muuta otstarbekamaks praegu mõnes liikmesriigis kohaldatavad arvukad erandid;

E.   arvestades, et oleks keeruline lõpetada järsult meetmed, millega ettevõtjad on ära harjunud;

F.   arvestades, et liikmesriikidele tuleks võimaldada võrdsed võimalused kohaldada teatud valdkondades vähendatud käibemaksumäära ja arendada sotsiaal- ja kultuuripoliitikat läbi paindliku kaudse maksustamise süsteemi;

G.   arvestades, et vähendatud käibemaksumäärade kohaldamise sätted tuginevad vaba valiku põhimõttele, fakultatiivsed ja mitte kohustuslikud, ka ei põhjusta need suuri piiriüleseid moonutusi,

1.   nõuab, et nõukogu pikendaks eksperimenti 2006. aasta lõpuni, selleks ajaks palutakse komisjonil esitada kogu katseperioodi jooksul kogutud andmetele tuginev terviklik hinnang; teeb ettepaneku, et uues hinnangus võetaks arvesse loodud töökohtade netomäära, samuti selle saavutamise vahendeid, et saada laiaulatuslik ülevaade eksperimendi majandusliku mõju kohta;

2.   on arvamusel, et eksperiment ei ole olnud jõus piisavalt pikka aega, et seda täpselt hinnata, ja et 2003. aastal esitatud hinnang tugines puudulikele andmetele;

3.   nõuab murettekitava olukorraga arvestamist seoses kõnealuste sätete kehtivuse kaotamise ja vahetu üleminekuga ühtsetele käibemaksumääradele, mis võib tuua kaasa hinnatõusu ja avaldada negatiivset mõju tööhõivele asjaomastes sektorites, ning kutsub komisjoni ja nõukogu üles võtma sobivaid meetmeid õigusliku ebakindluse ärahoidmiseks 1. jaanuarist 2006;

4.   toetab rahuldavate tulemustega sektorite arvamist direktiivi 77/388/EMÜ H lisasse hindamise järel, viies sellega antud erandid püsivale alusele, ja kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut, mis sisaldab plaani erandite järk-järgulise kaotamise kohta sektorites, kus positiivseid tulemusi saavutatud ei ole;

5.   kutsub nõukogu üles edasiste viivitusteta heaks kiitma oma eespool nimetatud 14. detsembri 2004. aasta seisukohas käsitletud direktiivi, millega lubatakse uutel liikmesriikidel kohaldada vähendatud määrasid teatud töömahukate teenuste suhtes, kui nad seda tahavad, tehes lõpu praegusele diskrimineerivale olukorrale;

6.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 277, 28.10.1999, lk 34.
(2) ELT C 92 E, 16.4.2004, lk 382.
(3) ELT C 89 E, 14.4.2004, lk 138.
(4) ELT C 226 E, 15.9.2005, lk 49.
(5) EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika