Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ (5786/2/2005 – C6-0267/2005 – 2001/0004(COD))

P6_TA(2005)0517 A6-0338/2005

(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (5786/2/2005 – C6-0267/2005);

–   võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2000)0899)(2) suhtes;

–   võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekut (KOM(2003)0048)(3);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 62;

–   võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni soovitust teisele lugemisele (A6-0338/2005),

1.   kiidab ühise seisukoha muudetud kujul heaks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud teisel lugemisel 15. detsembril 2005 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/.../EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ (uuesti sõnastamine)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut(4),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(5),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(6)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiv 98/37/EÜ masinaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta(7) kodifitseeris direktiivi 89/392/EMÜ(8). Nüüd, kui tehakse olulisi muudatusi direktiivi 98/37/EÜ, on selguse huvides soovitav, et kõnealune direktiiv ümber sõnastataks.

(2)  Masinaehitussektor on oluline osa masinatööstusest ja ühenduse majanduse tööstuslikke alustalasid. Masinate kasutamisest otseselt tulenevate arvukate õnnetuste sotsiaalset maksumust saab vähendada masinate põhimõtteliselt ohutu projekteerimise ja valmistamise ning nõuetekohase paigalduse ja hoolduse abil.

(3)  Liikmesriigid vastutavad inimeste, eriti töötajate ja tarbijate, ja vajaduse korral koduloomade tervisekaitse ning kaupade ohutuse tagamise eest oma territooriumil, eeskätt seoses masinate kasutamisest tuleneva ohuga.

(4)  Kasutajatele õiguskindluse andmiseks peaksid direktiivi reguleerimisala ja kohaldamise kontseptsioonid olema võimalikult täpselt määratletud.

(5)  Liikmesriikide kohustuslikud normid ehitustõstukitele, mis on ette nähtud inimeste või inimeste ja kaupade tõstmiseks ning mida tihtipeale täiendavad de facto kohustuslikud tehnospetsifikaadid ja/või vabatahtlikud standardid, ei tähenda tingimata erinevat tervisekaitse ja ohutuse taset, kuid sellele vaatamata seavad need oma erinevuste tõttu tõkkeid ühendusesisesele kaubandusele. Lisaks sellele erinevad masinate sertifitseerimissüsteem ja siseriiklikud vastavushindamissüsteemid märgatavalt üksteisest. Seepärast ei ole soovitav käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta inimeste või inimeste ja kaupade tõstmiseks ette nähtud ehitustõstukeid.

(6)  Asjakohane on käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta relvad, sealhulgas tulirelvad, millele kohaldatakse nõukogu 18. juuni 1991. aasta direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta(9); tulirelvade väljajätmine ei peaks puudutama kantavaid kinnitusseadmeid ega muid tööstuses ja tehnikas kasutatavaid lööktoimelisi seadmeid. Vaja on ette näha üleminekukord, mis võimaldaks liikmesriikidel lubada selliste masinate turule laskmist ja kasutuselevõtmist, mis on toodetud käesoleva direktiivi vastuvõtmise ajal kehtivate siseriiklike sätete kohaselt, sealhulgas 1. juuli 1969. aasta väikerelvade tulistamisjälgede vastastikuse tunnustamise konventsiooni rakendussätete kohaselt. See üleminekukord võimaldaks ka Euroopa standardiorganisatsioonidel koostada tänapäevasele tehnikatasemele vastava ohutustasemega standardeid.

(7)  Käesolevat direktiivi ei kohaldata inimeste tõstmisele masinatega, mis ei ole kavandatud inimeste tõstmiseks. Kuid see ei mõjuta liikmesriikide õigust võtta muudetud nõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiivi 89/655/EMÜ, töötajate poolt tööl kasutatavatele töövahenditele esitatavate tervisekaitse ja ohutuse miinimumnõuete kohta (teine üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)(10), rakendamise eesmärgil nimetatud tõstukitega seotud siseriiklikke meetmeid, kui need on kooskõlas asutamislepinguga.

(8)  Põllu- ja metsamajanduslike traktorite osas ei tuleks käesoleva direktiivi sätteid, mis puudutavad hetkel Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiviga 2003/37/EÜ põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate, ja nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse andmise kohta(11) hõlmamata riske enam kohaldada siis, kui sellised riskid on hõlmatud käesoleva direktiiviga 2003/37/EÜ.

(9)  Tõhusaks abivahendiks direktiivide asjakohase ja ühesuguse kohaldamise tagamisel on turujärelevalve. Seetõttu on turujärelevalve harmooniliseks toimimiseks vaja kehtestada õiguslik raamistik.

(10)  Liikmesriigid peavad tagama käesoleva direktiivi tõhusa jõustamise oma territooriumil ja asjaomaste masinate ohutuse võimalikult ulatusliku parandamise kooskõlas käesoleva direktiivi sätetega. Liikmesriigid peaksid tagama suutlikkuse tulemusliku turujärelevalve teostamiseks, võttes arvesse komisjoni poolt välja töötatud suuniseid, et saavutada käesoleva direktiivi nõuetekohane ja ühtne kohaldamine.

(11)  Turujärelevalve kontekstis tuleks selgelt eristada masinale vastavuseeldust andva harmoneeritud standardi vaidlustamist ja masinaid käsitlevat kaitseklauslit.

(12)  Masina kasutuselevõtmine käesoleva direktiivi tähenduses võib tähendada üksnes masina enda kasutamist ettenähtud otstarbel või põhjendatult ettenähtaval viisil. See ei välista masina kasutamisele väliste tingimuste seadmist, kui seejuures ei muudeta masinat käesolevas direktiivis määratlemata viisil.

(13)  Samuti on vajalik luua kohane mehhanism, mis võimaldaks võtta ühenduse tasandil erimeetmeid, mis kohustaksid liikmesriike keelama või piirama teatud tüüpi masinate, mis kujutavad endast ohtu inimeste elule ja tervisele kas puuduste tõttu harmoneeritud standardites või oma tehniliste näitajate tõttu, turule laskmist või kehtestama selliste masinate suhtes eritingimused. Et tagada selliste meetmete tarvilikkuse asjakohane hindamine, peaks need meetmed võtma komisjon, keda abistab komitee arvestades konsultatsioone liikmesriikide ja teiste huvitatud pooltega. Kuivõrd sellised meetmed ei ole otsekohalduvad ettevõtjate suhtes, peaksid liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed nende rakendamiseks.

(14)  Masina ohutuse tagamiseks tuleks järgida olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid; neid nõudeid tuleks kohaldada arukalt, võttes arvesse tänapäevaseid nõudeid valmistamise ajal ning tehnilisi ja majanduslikke nõudeid.

(15)  Kui masinat saab kasutada ka tarbija, st mitteelukutseline operaator, peab tootja seda masina projekteerimisel ja valmistamisel arvestama. Sama kehtib ka masina tavakasutusel, kui seda kasutatakse tarbijale teenuse osutamiseks.

(16)  Kuigi käesoleva direktiivi nõudeid osaliselt komplekteeritud masinatele täies ulatuses ei kohaldata, on siiski tähtis kindlustada konkreetse menetluse abil selliste osaliselt komplekteeritud masinate vaba liikumine.

(17)  Messidel, näitustel jne peaks olema võimalik välja panna masinaid, mis käesoleva direktiivi nõudeid ei rahulda. Siiski tuleb huvitundvaid osalisi nõuetekohaselt teavitada sellest, et masin ei vasta nõuetele ning et sellises seisundis masinat ei saa osta.

(18)  Käesolev direktiiv määrab kindlaks üksnes olulised üldkohaldatavad tervisekaitse- ja ohutusnõuded, mida täiendavad konkreetsemad nõuded teatavat liiki masinate puhul. Et aidata tootjatel tõestada vastavust nendele olulistele nõuetele ja võimaldada neil kontrollida vastavust nimetatud olulistele nõuetele, on masinate konstrueerimisest ja valmistamisest tulenevate ohtude vältimiseks soovitav standardid ühenduse tasandil ühtlustada. Kõnealused standardid on koostanud eraõiguslikud isikud ja need peaksid jääma mittesiduvaks.

(19)  Käesoleva direktiiviga hõlmatud masinate kasutamisega seotud riski laadist lähtuvalt tuleks kindlaks määrata menetlused oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete vastavuse hindamiseks. Nende menetluste väljatöötamisel tuleks arvestada selliste masinate olemusest tuleneva ohu suurust. Järelikult peaks iga masinaliigi jaoks olema oma asjakohane menetlus kooskõlas nõukogu 22. juuli 1993. aasta otsusega 93/465/EMÜ, mis käsitleb tehnilise ühtlustamise direktiivides kasutatavaid vastavushindamismenetluse eri etappide mooduleid ning CE-vastavusmärgise kinnitamise ja kasutamise eeskirju(12), mis võtab arvesse sellise masina puhul vajaliku kontrolli iseloomu.

(20)  Tootjad peaksid täies ulatuses vastutama oma masinate käesoleva direktiivi sätetele vastavuse kinnitamise eest. Siiski on soovitav rangem sertifitseerimiskord teatavat tüüpi masinate puhul, mille ohutegur on suurem,

(21)  CE-märgis tuleks täielikult tunnustada ainsaks vastavusmärgiseks, mis tagab, et masin vastab käesoleva direktiivi nõuetele. Kõik muud märgised, mis viivad kolmandat osapoolt CE-vastavusmärgise tähenduse või vormi või mõlema suhtes eksiteele, peaksid olema keelatud.

(22)  CE-märgise ja tootja märgise ühesuguse kvaliteedi tagamiseks tuleks need masinale peale kanda samal viisil. Segaduste vältimiseks teatavatel masinaosadel olla võivate CE-märgiste ja masina CE-märgise vahel, tuleks viimane kindlasti paigutada selle eest vastutava isiku nime kõrvale, kelleks on tootja või tema volitatud esindaja.

(23)  Tootja või tema volitatud esindaja peaks tagama ka iga tema poolt turule lasta kavatsetava masina riskihindamise läbiviimise. Selleks peaks ta kindlaks määrama, millised on need tema masinale kohaldatavad olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded, mille suhtes ta peab meetmeid võtma.

(24)  On oluline, et enne EÜ vastavusdeklaratsiooni koostamist koostab tootja või tema ühenduse registrisse kantud volitatud esindaja tehnilise toimiku. Kogu dokumentatsiooni pidev kättesaadavus materiaalsel kujul ei ole siiski oluline, kuid nõudmise korral tuleb see esitada. Dokumentatsioon ei pea sisaldama masinate valmistamisel kasutatud alamkoostude üksikasjalikke kavandeid, välja arvatud siis, kui teave nende kohta on olulistele tervisekaitse ja ohutusnõuetele vastavuse tuvastamiseks hädavajalik.

(25)  Iga käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud otsuse adressaate tuleks teavitada otsuse tegemise põhjustest ning nende käsutuses olevatest õiguskaitsevahenditest.

(26)  Liikmesriigid peaksid kehtestama käesoleva direktiivi sätete rikkumise eest kohaldatavad sanktsioonid. Need sanktsioonid peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(27)  Käesoleva direktiivi kohaldamine mitmetele inimese tõstmiseks ette nähtud masinatele nõuab käesoleva direktiiviga hõlmatud toodete täpsemat piiritlemist Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 1995. aasta direktiiviga 95/16/EÜ lifte käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta(13) hõlmatud toodete suhtes. Seetõttu peeti kõnealuse direktiivi reguleerimisala uuestimääratlemist vajalikuks. Direktiivi 95/16/EÜ peaks seetõttu vastavalt muutma.

(28)  Kuivõrd käesoleva direktiivi eesmärki, milleks on põhiliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete kehtestamine seoses projekteerimise ja tootmisega, et parendada turule lastavate seadmete ohutust, ei ole võimalik rahuldaval määral saavutada liikmesriikide tasandil, ja see on paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamiselepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(29)  Nõukogu peaks kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe(14) punktiga 34 julgustama liikmesriike koostama enda jaoks ja ühenduse huvides tabelid, kus on võimaluste piires näidatud käesoleva direktiivi ja selle ülevõtmise meetmete vastavus, ning tegema need üldsusele kättesaadavaks.

(30)  Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega sätestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused(15).

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Reguleerimisala

1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse järgmistele toodetele:

2.  Käesoleva direktiivi reguleerimisalast on välja jäetud:

Artikkel 2

Mõisted

Käesoleva direktiivi tähenduses tähendab "masin" tooteid, mis on loetletud artikli 1 lõike 1 punktides a–f.

Artikkel 3

Eridirektiivid

Kui masinatega seotud ohud, mis on nimetatud I lisas, on täpsemalt täielikult või osaliselt reguleeritud teiste ühenduse direktiividega, siis käesolevat direktiivi ei kohaldata või lõpetatakse käesoleva direktiivi kohaldamine sellistele masinatele selliste ohtude puhul alates nende teiste direktiivide rakendamiskuupäevast.

Artikkel 4

Turujärelevalve

1.  Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed, et masinat saaks turule lasta ja/või kasutusele võtta ainult siis, kui see vastab käesoleva direktiivi asjakohastele sätetele ega ohusta inimeste tervist ja ohutust ega koduloomi või vara, eeldades, et masin on nõuetekohaselt paigaldatud, masinat on nõuetekohaselt hooldatud ning seda kasutatakse ettenähtud otstarbel või põhjendatult eeldatavate tingimuste kohaselt.

2.  Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed, et oleks tagatud osaliselt komplekteeritud masinate turulelaskmisel nende vastavus käesoleva direktiivi asjakohastele sätetele.

3.  Liikmesriigid moodustavad või määravad pädevad ametiasutused, kes teostavad järelevalvet masinate ja osaliselt komplekteeritud masinate vastavuse üle lõigetes 1 ja 2 sätestatule.

4.  Liikmesriigid määravad kindlaks lõikes 3 nimetatud pädevate ametiasutuste ülesanded, organisatsiooni ja volitused ning teavitavad sellest nagu ka igast edaspidisest muudatusest komisjoni ja teisi liikmesriike.

Artikkel 5

Turulelaskmine ja kasutuselevõtmine

1.  Enne masina turulelaskmist ja/või kasutuselevõtmist peab tootja või tema volitatud esindaja:

2.  Enne osaliselt komplekteeritud masina turulelaskmist peab tootja või tema volitatud esindaja tagama artiklis 13 nimetatud menetluste läbiviimise.

3.  Artiklis 12 nimetatud menetluste läbiviimiseks peavad tootjal või volitatud esindajal olema vahendid või juurdepääs vahenditele, millega tagatakse masina vastavus I lisas sätestatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

4.  Kui masinale kohaldatakse ka teisi ühenduse direktiive, mis käsitlevad muid aspekte ning sätestavad CE-märgise masinale kandmise, on nimetatud märgisel viide selle kohta, et masin vastab ka nende teiste direktiivide sätetele.

Kui ühe või mitme nimetatud direktiiviga antakse tootjale või volitatud esindajale aga vabadus valida üleminekuperioodil kohaldatav süsteem, peab CE-märgis näitama vastavust üksnes tootja või tema volitatud esindaja kohaldatavatele direktiividele. EÜ vastavusdeklaratsiooni tuleb märkida kohaldatavate direktiivide viiteandmed Euroopa Liidu Teatajas avaldatud kujul.

Artikkel 6

Liikumisvabadus

1.  Liikmesriigid ei keela, piira ega takista käesolevale direktiivile vastava masina turulelaskmist ja/või kasutuselevõtmist oma territooriumil.

2.  Liikmesriigid ei keela, piira ega takista osaliselt komplekteeritud masina turulelaskmist, kui tootja või tema volitatud esindaja esitab II lisa 1. osa B jaos nimetatud kinnituse ühendatavuse kohta, kinnitades, et nimetatud komplekteerimata masin ehitatakse masinasse sisse või ühendatakse masina moodustamiseks teise komplekteerimata masinaga.

3.  Liikmesriigid ei takista käesolevale direktiivile mittevastava masina või osaliselt komplekteeritud masina näitamist messidel, näitustel, demonstratsioonidel jne juhul, kui nähtavale kohale asetatud sildil on selgelt kinnitatud, et antud masin ei vasta nõuetele ning et seda ei tehta kättesaadavaks enne, kui see on nõuetega vastavusse viidud. Lisaks tuleb sellise mittevastava masina või osaliselt komplekteeritud masina tutvustamise ajal võtta piisavaid ohutusmeetmeid inimeste kaitsmiseks.

Artikkel 7

Vastavuseeldus ja harmoneeritud standardid

1.  Liikmesriigid peavad käesoleva direktiivi sätetele vastavaks CE-märgisega ja II lisa 1 osa A jaos määratletud EÜ vastavusdeklaratsiooniga varustatud masinat.

2.  Eeldatakse, et harmoneeritud standardi, mille kohta on avaldatud viited Euroopa Liidu Teatajas, kohaselt toodetud masin vastab nimetatud harmoneeritud standardiga kaetud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

3.  Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas viited harmoneeritud standardite kohta.

4.  Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed selleks, et sotsiaalsed partnerid saaksid harmoneeritud standardite ettevalmistamise ja järelevalve protsessi siseriiklikul tasandil mõjutada.

Artikkel 8

Erimeetmed

1.  Toimides kooskõlas artikli 22 lõikes 3 nimetatud menetlusega, võib komisjon võtta asjakohased meetmed järgmiste punktidega seotud sätete rakendamiseks:

2.  Toimides kooskõlas artikli 22 lõikes 2 nimetatud menetlusega, võib komisjon võtta asjakohased meetmed, mis on seotud käesoleva direktiivi rakendamise ja praktilise kohaldamisega, sealhulgas artikli 19 lõikes 1 sätestatud meetmed koostöö tagamiseks liikmesriikide vahel ja komisjoniga.

Artikkel 9

Erimeetmed potentsiaalselt ohtlike masinate suhtes

1.  Kui komisjon leiab artiklis 10 nimetatud menetluse kohaselt, et harmoneeritud standard ei rahulda täielikult I lisas sätestatud olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, mida selles standardis käsitletakse võib komisjon või liikmesriik ohutuse ja tervise kaitsmise eesmärgil võtta vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 meetmeid, mis kohustavad liikmesriike keelama või piirama selliste masinate, mille tehnilised näitajad kujutavad standardi ebapiisavuse tõttu endast ohtu, turule laskmist või kehtestama selliste masinate suhtes eritingimused.

Kui komisjon artiklis 11 nimetatud menetluse kohaselt leiab, et liikmesriigi poolt võetud meede on õigustatud, võib komisjon võtta vastavalt nimetatud artikli lõikele 3 meetmeid, mis kohustavad liikmesriike keelama või piirama selliste masinate, mis tehniliste näitajate tõttu kujutavad endast sama ohtu, turule laskmist või kehtestama selliste masinate suhtes eritingimused.

2.  Iga liikmesriik võib taotleda komisjonilt lõikes 1 osutatud meetmete võtmise vajaduse läbivaatamist.

3.  Lõikes 1 osutatud juhtudel konsulteerib komisjon liikmesriikide ja teiste huvitatud pooltega ning teatab neile, milliseid meetmeid ta ühenduse tasandil isikute tervise ja ohutuse kõrgetasemelise kaitse tagamiseks võtta kavatseb.

Võttes nõuetekohaselt arvesse nende konsultatsioonide tulemusi, kiidab komisjon tegutsedes artikli 22 lõikes 3 nimetatud korra kohaselt vajalikud meetmed heaks.

Artikkel 10

Harmoneeritud standardi vaidlustamise menetlus

Kui liikmesriik või komisjon leiab, et harmoneeritud standard ei rahulda täielikult I lisas sätestatud olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, mida standardis käsitletakse, esitab komisjon või asjaosaline liikmesriik küsimuse koos põhjendusega direktiivi 98/34/EÜ alusel moodustatud komiteele. Komitee teeb viivitamata oma arvamuse teatavaks. Komitee arvamusest lähtudes otsustab komisjon, kas ta avaldab kõnealuse harmoneeritud standardi kogumahus või osaliselt või jätab selle avaldamata või säilitab selle endisel kujul kogumahus või osaliselt või kustutab Euroopa Liidu Teatajast viited sellele.

Artikkel 11

Kaitseklausel

1.  Kui liikmesriik teeb kindlaks, et käesoleva direktiiviga hõlmatud masin, mis kannab CE-märgist, millega on kaasas EÜ vastavusdeklaratsioon ja mida kasutatakse ettenähtud otstarbel või põhjendatult eeldatavate tingimuste kohaselt, seab ohtu inimeste tervise ja ohutuse, või mõnel juhul koduloomad või vara, peab liikmesriik võtma kõik vajalikud meetmeid sellise masina turult kõrvaldamiseks, turulelaskmise ja/või kasutuselevõtmise keelamiseks või sellise masina vaba liikumise piiramiseks.

2.  Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele viivitamata igast sellisest meetmest, viidates oma otsuse põhjustele ja eriti sellele, kas mittevastavus tuleneb sellest, et:

3.  Komisjon alustab asjaosalistega viivitamata konsultatsioone.

Pärast konsultatsioone kaalub komisjon, kas liikmesriigi poolt võetud meetmed on õigustatud või mitte, ning teavitab oma otsusest algatuse teinud liikmesriiki, teisi liikmesriike ja tootjat või tema volitatud esindajat.

4.  Kui lõikes 1 nimetatud meetmed põhinevad harmoneeritud standardites esinevatel puudustel ja meetmed võtnud liikmesriik jääb meetmete võtmise osas oma seisukoha juurde, algatab komisjon või liikmesriik artiklis 10 nimetatud menetluse.

5.  Kui masin ei vasta nõuetele ja on varustatud CE-märgisega, võtab pädev liikmesriik asjakohased meetmed märgise masinale kinnitaja suhtes ja teavitab sellest komisjoni. Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike.

6.  Komisjon hoolitseb selle eest, et liikmesriikidele teatatakse menetluse käigust ja lõpptulemustest.

Artikkel 12

Masina vastavushindamisprotseduurid

1.  Masina vastavuse kinnitamiseks käesoleva direktiivi sätetele kohaldab tootja või tema volitatud esindaja ühte lõigetes 2, 3 ja 4 kirjeldatud vastavushindamisprotseduuridest.

2.  Kui masin ei ole nimetatud IV lisas, kasutab tootja või tema volitatud esindaja VIII lisas sätestatud masinatootmise sisekontrollidel põhinevat vastavushindamist.

3.  Kui masin on nimetatud IV lisas ja valmistatud kooskõlas artikli 7 lõikes 2 nimetatud harmoneeritud standarditega ning kui need standardid hõlmavad kõiki asjakohaseid olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, rakendab tootja või tema volitatud esindaja ühte järgnevalt loetletud protseduuridest:

4.  Kui masin on nimetatud IV lisas ega ole valmistatud artikli 7 lõikes 2 sätestatud harmoneeritud standardite kohaselt või kui masin vastab vaid osaliselt nimetatud standarditele või kui harmoneeritud standardid ei hõlma kõiki asjakohaseid olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid või kui kõnealuse masina kohta harmoneeritud standardid puuduvad, kohaldab tootja või tema volitatud esindaja ühte järgnevatest menetlustest:

Artikkel 13

Osaliselt komplekteeritud masinatele kohaldatav menetlus

1.  Osaliselt komplekteeritud masina tootja või tema volitatud esindaja peab enne nimetatud masina turulelaskmist hoolitsema selle eest, et:

2.  Paigaldusjuhendid ja ühendatavusdeklaratsioon peavad olema osaliselt komplekteeritud masinaga kaasas seni, kuni see on lõplikult masinaga ühendatud, seejärel saab neist osa nimetatud masina tehnilisest dokumentatsioonist.

Artikkel 14

Teavitatud asutused

1.  Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele asutused, kelle nad on määranud artikli 12 lõigete 3 ja 4 kohase turulelaskmiseks vajaliku vastavushindamise läbiviijateks, samuti teatavad nad konkreetsed vastavushindamisprotseduurid ja masinatüübid, mille suhtes nimetatud asutustele volitused on antud, ning komisjoni poolt neile eelnevalt omistatud tunnuskoodid. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike igast edaspidisest muudatusest.

2.  Liikmesriigid tagavad pideva järelevalve teostamise teavitatud asutuste üle, et kontrollida nende vastavust XI lisas sätestatud kriteeriumidele. Teavitatud asutus esitab nõudmise korral kogu asjakohase teabe ja dokumentatsiooni, sealhulgas eelarvedokumendid, et võimaldada liikmesriigil kontrollida XI lisa nõuete täitmist.

3.  Liikmesriik kohaldab XI lisas ette nähtud kriteeriume teavitatavate või juba teavitatud asutuste hindamiseks.

4.  Komisjon avaldab teavitatud asutuste nimekirja, nende tunnuskoodid ja volitustejärgsed ülesanded Euroopa Liidu Teatajas. Komisjon tagab selle nimekirja ajakohastamise.

5.  Eeldatakse, et asutused, kes vastavad asjakohastes harmoneeritud standardites, mille kohta avaldatakse viited Euroopa Liidu Teatajas sätestatud hindamiskriteeriumidele, vastavad asjakohastele kriteeriumidele.

6.  Kui teavitatud asutus leiab, et tootja ei ole käesoleva direktiivi asjakohaseid sätteid täitnud või ei täida neid enam või et EÜ tüübihindamissertifikaati või heakskiitu kvaliteedisüsteemile ei oleks tohtinud anda, peab ta proportsionaalsuse põhimõtet arvestades väljastatud sertifikaadi või heakskiidu peatama või kehtetuks tunnistama või kehtestama selle suhtes piirangud, välja arvatud juhul, kui vastavus nendele nõuetele tagatakse tootja võetud asjakohaste parandusmeetmetega. Sertifikaadi või heakskiidu peatamise või kehtetuks tunnistamise või sellele piirangute seadmise korral või juhtudel, mil võib osutuda vajalikuks pädeva ametiasutuse sekkumine, teatab teavitatud asutus artikli 4 kohaselt sellest pädevale asutusele. Liikmesriik teatab sellest viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile. Peab olema võimalik edasi kaevata.

7.  Käesoleva direktiivi ühetaolise kohaldamise koordineerimiseks sätestab komisjon kogemustevahetuse korraldamise määramise, teatamise ja järelevalve eest vastutavate liikmesriikide asutuste ning teavitatud asutuste vahel.

8.  Asutusest teavitanud liikmesriik peab teavituse viivitamata kehtetuks tunnistama, kui ta saab teada, et:

Liikmesriik teatab sellest viivitamata vastavalt komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

Artikkel 15

Masinate paigaldamine ja kasutamine

Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide õigust kehtestada kooskõlas ühenduse õigusaktidega nõudeid, mida nad peavad vajalikuks inimeste, eriti tööliste kaitse tagamiseks masinate kasutamisel, eeldusel, et see ei tähenda masinate muutmist käesolevas direktiivis määratlemata viisil.

Artikkel 16

CE-märgis

1.  CE-vastavusmärgis koosneb vastavalt III lisa näitele suurtähtedest "CE".

2.  CE-märgis kantakse masinale nähtavalt, loetavalt ja kustutamatult vastavalt III lisale.

3.  Keelatud on kanda masinatele märgiseid, silte ja pealdisi, mis võivad kolmandaid osapooli CE-märgise tähenduse või vormi või mõlema osas eksiteele juhtida. Masinatele võib kanda teisi märgiseid tingimusel, et need ei halvenda CE-märgise nähtavust, loetavust ja arusaadavust.

Artikkel 17

Märgise mittevastavus

1.  Liikmesriigid tunnistavad märgise mittevastavaks järgmistel juhtudel:

2.  Kui liikmesriik teeb kindlaks märgise mittevastavuse käesoleva direktiivi asjakohastele sätetele, on tootja või tema volitatud esindaja kohustatud toote vastavusse viima, et lõpetada eeskirjade rikkumine, tehes seda liikmesriigi poolt kindlaksmääratud tingimuste kohaselt.

3.  Kui mittevastavus jätkub, peab liikmesriik võtma kõik vajalikud meetmed selleks, et piirata kõnesoleva masina turulelaskmist, keelata turulelaskmine või tagada masina turult kõrvaldamine artiklis 11 sätestatud korras.

Artikkel 18

Konfidentsiaalsus

1.  Ilma et see piiraks kehtivate siseriiklike sätete ja tavade kohaldamist konfidentsiaalsuse osas, tagavad liikmesriigid, et kõik osapooled ja isikud, keda käesoleva direktiivi kohaldamine puudutab, peavad kinni kohustusest säilitada tööülesannete käigus omandatud teabe konfidentsiaalsus. Konfidentsiaalseks loetakse eelkõige äri-, kutse- ja kaubandussaladused, v.a kui sellise teabe avalikustamine on vajalik inimeste tervise ja ohutuse kaitseks.

2.  Lõikes 1 sätestatu ei mõjuta liikmesriikide ja teavitatud asutuste kohustusi vastastikuse teabevahetuse ja hoiatuste andmise osas.

3.  Liikmesriikide ja komisjoni poolt artiklite 9 ja 11 kohaselt vastu võetud otsused avaldatakse.

Artikkel 19

Liikmesriikidevaheline koostöö

1.  Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed, et tagada artikli 4 lõikes 3 nimetatud pädevate ametiasutuste omavaheline ja komisjoniga tehtav koostöö ning üksteisele käesoleva direktiivi ühetaolist kohaldamist võimaldava teabe edastamine.

2.  Käesoleva direktiivi ühetaolise kohaldamise korraldamiseks määrab komisjon kindlaks turu järelevalve eest vastutavate pädevate ametiasutuste vahelise kogemuste vahetamise korra.

Artikkel 20

Õiguskaitsevahendid

Iga käesoleva direktiivi kohaselt võetud meedet, mis piirab käesoleva direktiiviga hõlmatud masina turulelaskmist ja/või kasutuselevõtmist, tuleb üksikasjalikult põhjendada . Sellisest meetmest teatatakse viivitamata asjaomasele poolele, kellele teatatakse samas ka kõnealuses liikmesriigis kehtivate õigusaktide alusel talle võimaldatavatest õiguskaitsevahenditest ja tähtaegadest, mida selliste õiguskaitsevahendite suhtes kohaldatakse.

Artikkel 21

Teabe levitamine

Komisjon võtab käesoleva direktiivi rakendamist puudutava asjakohase teabe kättesaadavaks muutmiseks asjakohased meetmed.

Artikkel 22

Komitee

1.  Komisjoni abistab komitee (edaspidi "komitee").

2.  Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse artiklis 8 sätestatut.

3.  Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtaeg on kolm kuud.

4.  Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 23

Sanktsioonid

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad sanktsioonide kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Kehtestatavad sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad nendest sätetest komisjonile hiljemalt …(20) ja annavad viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest.

Artikkel 24

Direktiivi 95/16/EÜ muutmine

Direktiivi 95/16/EÜ muudetakse järgmiselt:

1)  Artikli 1 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmistega:

2.  Lift – käesoleva direktiivi tähenduses tõstevahend, mis teenindab kindlaid tasapindu ja millel on piki jäiku, horisontaali suhtes üle 15-kraadise kaldega juhikuid liikuv kandur ja mis on mõeldud alltoodu transportimiseks:

Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvateks liftideks loetakse fikseeritud suunal liikuvad tõstevahendid ka siis, kui need ei liigu mööda jäiku juhikuid.

"Kandur" – liftiosa, mille abil inimesi ja/või kaupa üles või alla tõstetakse.

3.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata alltoodu suhtes:

2)  I lisa punkt 1.2 asendatakse järgmisega:

1.2  Kandur

Iga lifti kandur peab olema kabiin. See peab olema projekteeritud ja valmistatud selliselt, et see vastaks ruumikuselt ja tugevuselt lifti paigaldaja poolt ettenähtud maksimaalsele inimeste arvule ja nimikoormusele.

Inimeste transportimiseks ettenähtud liftide puhul peab liftikabiin olema juhul, kui liftikabiini mõõtmed seda lubavad, projekteeritud ja valmistatud selliselt, et selle strukturaalsed tunnusjooned ei takista ega tõkesta juurdepääsu liftile ega lifti kasutamist puuetega inimeste poolt ning võimaldavad teha asjakohaseid kohandusi, mille eesmärgiks on muuta liftikabiini kasutamine puuetega inimestele hõlpsamaks.

Artikkel 25

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 98/37/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Kehtetuks tunnistatud direktiivile tehtud viiteid käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja neid tuleks lugeda XII lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

Artikkel 26

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt […](21). Nad teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates …(22)*.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiivi reguleerimisalas nende poolt vastuvõetavate riiklike õigusnormide teksti koos tabeliga, milles on näidatud käesoleva direktiivi sätete vastavus vastuvõetud siseriiklikele sätetele.

Artikkel 27

Erand

Selliste lööktoimeliste kantavate kinnitus- ja muude seadmete turulelaskmist ja kasutuselevõtmist, mis on vastavuses käesoleva direktiivi vastuvõtmise ajal kehtivate siseriiklike sätetega, võivad liikmesriigid lubada kuni …(23)."

Artikkel 28

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 29

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

MASINATE PROJEKTEERIMISE JA VALMISTAMISEGA SEOTUD OLULISED TERVISEKAITSE- JA OHUTUSNÕUDED

ÜLDPÕHIMÕTTED

1.  Masina tootja või tema volitatud esindaja peab hoolitsema selle eest, et viiakse läbi riskide hindamine, mis on vajalik masinale kohaldatavate tervisekaitse- ja ohutusnõuete kindlaksmääramiseks ja mille tulemusi masina projekteerimisel ja valmistamisel tuleb arvestada.

2.  Olulistes tervisekaitse- ja ohutusnõuetes sätestatud kohustusi kohaldatakse üksnes siis, kui kõnesoleva masinaga seotud oht tekib ajal, kui masinat kasutatakse vastavalt tootja või tema volitatud esindaja poolsetele tingimustele või ka ettenähtavates mittesihipärastes olukordades. Kõikidel juhtudel kohaldatakse punktis 1.1.2 nimetatud ohutuse tagamise põhimõtteid ning punktides 1.7.3 ja 1.7.4 nimetatud kohustusi masinate märgistamise ja kasutusjuhendi kohta.

3.  Käesolevas lisas sätestatud olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded on kohustuslikud; kaasaja tehnika võimalusi arvestades võib siiski nimetatud nõuetes seatud eesmärkide saavutamine osutuda võimatuks. Sellisel juhul tuleb masina projekteerimisel ja valmistamisel võimalikult suures ulatuses arvestada antud eesmärkide saavutamisega.

4.  Käesolev lisa koosneb mitmest osast. Esimene osa käsitleb üldist reguleerimisala ja on rakendatav kõikidele masinatüüpidele. Teised osad käsitlevad kindlate masinatüüpidega seotud konkreetseid ohte. Siiski on oluline arvestada käesolevat lisa tervikuna, et oleks võimalik täita kõiki asjakohaseid olulisi nõudeid. Masina projekteerimisel tuleb arvesse võtta nii üldosa kui ka ühe või enama ülejäänud osa nõudeid, sõltuvalt nende üldpõhimõtete punkti 1 kohaselt läbi viidud riskide hindamise tulemustest.

1.  OLULISED TERVISEKAITSE- JA OHUTUSNÕUDED

1.1.  Üldised märkused

1.1.1.  Mõisted

1.1.2.  Ohutuse tagamise põhimõtted

a)  Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et see sobib oma funktsiooni täitmiseks ja et seda saab kasutada, seadistada ja hooldada ilma inimesi ohustamata, kui nimetatud toiminguid sooritatakse ettenähtud tingimuste kohaselt, arvestades ka selle iga põhjendatult ettenähtava väärkasutamise võimalust.

Võetavate meetmete eesmärk peab olema õnnetusohu kõrvaldamine kogu ettenähtud masina kasutusaja jooksul, sealhulgas transpordi-, monteerimis-, demonteerimis-, blokeerimis- ja lammutamisetapil.

b)  Sobivaimate meetodite valikul peab tootja või tema volitatud esindaja järgima järgmisi põhimõtteid siin esitatud järjekorras:

c)  Masina projekteerimisel ja valmistamisel ning juhendite koostamisel peab tootja või tema volitatud esindaja arvestama lisaks masina ettenähtud kasutamisele ka selle iga põhjendatult ettenähtava väärkasutusega.

Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et selle mittesihipärane kasutamine on välistatud, kui see tekitab riske. Vajaduse korral peab kasutusjuhend juhtima kasutaja tähelepanu valedele kasutusviisidele, mis võivad kogemuste põhjal ette tulla.

d)  Masina projekteerimisel ja valmistamisel tuleb arvestada piiranguid, mida isikukaitsevahendite vajalik või ettenähtud kasutamine operaatorile tekitab.

e)  Masinal peavad olema kõik vajalikud eri- ja lisaseadmed, et seda oleks võimalik ohutult seadistada, hooldada ja kasutada.

1.1.3.  Materjalid ja tooted

Masina valmistamisel kasutatavad või masina kasutamise käigus tarvitatavad tooted ei tohi seada ohtu inimeste ohutust või tervist. Eriti vedelike ja gaaside kasutamise korral tuleb masin projekteerida ja valmistada nii, et selle kasutamisega ei kaasne täitmisest, kasutamisest, kokkukogumisest või tühjendamisest tulenevaid riske.

1.1.4.  Valgustus

Kui valgustusseadme puudumine võib vaatamata normaalse tugevusega üldvalgustusele põhjustada riski, peab masin olema varustatud vastavate tööde tegemiseks sobiva valgustusseadmega.

Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et valgustus ei tekita segavaid varje, ei pimesta ja masina liikuvatel osadel ei ole ohtlikku stroboskoopilist toimet.

Sagedast kontrollimist vajavad siseosad ning seadistamis- ja hooldusalad peavad olema asjakohaselt valgustatud.

1.1.5.  Masina käsitsemist hõlbustav konstruktsioon

Kui masinat ja/või tema osi käsitletakse juhendite kohaselt, ei tohi masina transportimisel masina ja/või selle osad ootamatult liikuma hakata ja nende ebastabiilsusest ei tohi tekkida ohte.

Selliste tööriistade ja/või masinaosade jaoks, mille käsitsemine võib ka kergest kaalust hoolimata olla ohtlik, tuleb ette näha erimeetmed.

1.1.6.  Ergonoomika

1.1.7.  Töötamiskohad

Töötamiskoht peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et operaatorit ei ohustaks heitgaasid ja/või hapnikupuudus.

Kui masin on mõeldud kasutamiseks ohtlikus keskkonnas, mis põhjustab riske operaatori tervisele ja ohutusele või kui masin ise tekitab ohtliku keskkonna, peab kasutama piisavaid vahendeid operaatorile heade töötingimuste tagamiseks ning tema kaitsmiseks kõikide ettenähtavate ohtude eest.

Vajaduse korral tuleb töötamiskohta paigaldada piisava suurusega kabiin, mis on projekteeritud, ehitatud ja/või varustatud eespool nimetatud nõuete kohaselt. Väljapääs peab võimaldama kiiret kabiinist lahkumist. Lisaks peaks kabiinil võimaluse korral olema tavaväljapääsust erinevasse suunda avanev tagavaraväljapääs.

1.1.8.  Istmed

Kui see on asjakohane ja kui töötingimused seda võimaldavad, tuleb masina lahutamatu osa moodustavad töötamiskohad konstrueerida nii, et sinna oleks võimalik paigaldada istmeid.

Kui on ette nähtud, et operaator tööoperatsioonide ajal istub ning tema töötamiskoht moodustab lahutamatu osa masinast, tuleb iste tarnida koos masinaga.

Operaatori iste peab võimaldama stabiilse asendi säilitamist. Lisaks peab saama juhtimispidemete ja istme vahelist kaugust operaatori vajadustest lähtuvalt kohandada.

Kui masin vibreerib, peab iste olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et see vähendaks operaatorile ülekantavat vibratsiooni võimaliku madalaima tasemeni. Istme kinnitused peavad vastu pidama kõikidele neile osaks saavatele pingetele. Kui operaatori jalgade all puudub põrand, tuleb iste varustada jalatoega, mis on kaetud mittelibiseva materjaliga.

1.2.  Juhtimissüsteemid

1.2.1.  Juhtimissüsteemide ohutus ja töökindlus

Juhtmeta juhtimise korral peab masin automaatselt seiskuma, kui ta ei saa korrektset signaali, kaasa arvatud infovahetuse puudumine.

1.2.2.  Juhtimisseadised

Kui juhtimisseadis on konstrueeritud ja valmistatud mitme erineva toimingu sooritamiseks, nii et puudub ühene vastavus toiminguga, peab tehtav toiming olema selgelt esile toodud ja vajaduse korral nõudma kinnitust.

Juhtimisseadised peavad olema paigutatud nii, et nende asetus, liikumine ja vastasmõju liigutamisele on vastavuses sooritatavate toimingutega, arvestades sealjuures ka ergonoomika põhimõtteid.

Masinal peavad olema ohutuks kasutamiseks vajalikud informatsiooninäidikud. Operaator peab saama neid juhtimiskohast lugeda.

Operaatoril peab olema võimalus igast juhtimiskohast veenduda, et ohualadel ei ole kedagi, või siis peab juhtimissüsteem olema projekteeritud ja valmistatud nii, et selle käivitamine ei ole võimalik seni, kui keegi viibib ohualas.

Kui ei ole võimalik kasutada ühtegi neist võimalustest, antakse enne masina käivitamist heli- ja/või visuaalne hoiatussignaal. Ohustatud isikul peab olema aega ohualast lahkumiseks või võimalus masina käivitamise takistamiseks.

Vajaduse korral tuleb ette näha vahendid, millega tagatakse masina juhtimine üksnes juhtimiskohtadest, mis paiknevad ühes või mitmes eelnevalt kindlaksmääratud kohas või alal.

Kui juhtimiskohti on rohkem kui üks, peab juhtimissüsteem olema konstrueeritud nii, et ühe juhtimiskoha kasutamine välistab teiste kasutamise, välja arvatud seiskamis- ja hädaseiskamisseadised.

Kui masinal on kaks või rohkem juhtimiskohta, peab igaüks neist olema varustatud kõikide nõutavate juhtimisseadistega, ilma et operaatorid üksteist segaks või ohtlikku olukorda paneks.

1.2.3.  Käivitamine

Masina käivitamine peab olema võimalik üksnes selleks ettenähtud juhtimisseadise tahtliku mõjutamise teel.

Siiski võib masina taaskäivitamist või tööolude muutmist tahtlikult mõjutada seadise abil, mis ei ole ettenähtud juhtimisseadis, kuid seda vaid tingimusel, et see ei tekita ohtlikku olukorda.

Automaatselt töötavate masinate käivitamine, pärast seiskumist taaskäivitamine või nende tööolude muutmine võib olla võimalik ilma sekkumiseta, kui see ei tekita ohtlikku olukorda.

Kui masinal on mitu käivitamispidet ja operaatorid võivad seetõttu üksteist ohtu seada, tuleb selliste riskide kõrvaldamiseks varustada masin lisaseadistega.

Kui ohutuse tagamiseks on vaja, et masina käivitamine ja/või seiskamine peavad toimuma konkreetses järjestuses, peavad olema paigaldatud seadmed, mis hoolitsevad toimingute õiges järjekorras toimumise eest.

1.2.4.  Seiskamine

1.2.4.1.  Tavaseiskamine

Iga masina peab olema varustatud juhtimisseadisega, mille abil saab selle ohutult ja täielikult seisata.

Igal töötamiskohal peab olema seiskamisseadis, mille abil saab ohu liigust olenevalt seisata mõned või kõik masina liikuvad osad nii, et masin muutuks ohutuks.

Masina seiskamisfunktsioon peab käivitusfunktsiooniga võrreldes olema eelisseisundis.

Kui masin või tema ohtlikud liikuvad osad on seiskunud, tuleb asjakohaste ajamite energiavarustus lõpetada.

1.2.4.2.  Seiskamine käitamise ajal

Kui masina käitamisest tulenevatel põhjustel on vaja, et seiskamine ei lõpetaks ajamite energiavarustust, peab seiskamisolek olema järelevalve all.

1.2.4.3.  Hädaseiskamine

Igal masinal peab olema üks või mitu hädaseiskamisseadist, mille abil saab vältida tegelikku või võimalikke riske.

Kui hädaseiskamispideme kasutamine on pärast seiskamiskäsku lõppenud, peab käsk jääma jõusse ja hädaseiskamisseadis sisselülitatuks, kuni see välja lülitatakse; seadist peab olema võimalik sisse lülitada üksnes nii, et see kutsub esile seiskamiskäsu; seadist peab olema võimalik välja lülitada üksnes asjakohaselt toimides ning seadise väljalülitamine ei tohi masinat taaskäivitada, vaid peab taaskäivitamist üksnes võimaldama.

Hädaseiskamise funktsioon on töötamisviisist olenemata alati kasutamisvalmis ja kasutamiseks kättesaadav.

Hädaseiskamisseadis peab teisi ohutusmeetmeid toetama, mitte neid asendama.

1.2.4.4.  Masinate kogum

Koostoimimiseks mõeldud masinate või masinaosade puhul peab tootja masinad projekteerima ja valmistama nii, et seiskamisseadised, sealhulgas hädaseiskamisseadised, seiskavad lisaks masinale ka kõik sellega seotud seadmed, kui nende toimimise jätkumine võib olla ohtlik.

1.2.5.  Juhtimis- või töötamisviiside valik

Valitud juhtimis- või töötamisviis peab olema esmajärguline kõikide muude juhtimis- või töötamisviiside suhtes, välja arvatud hädaseiskamine.

Kui masina projekteerimisel ja valmistamisel on olnud eesmärgiks mitmesuguste juhtimis- või töötamisviiside kasutamise võimaldamine ja kui need nõuavad erinevaid kaitsemeetmeid ja/või töömenetlusi, peab masinal olema töörežiimide valiku lüliti, mis on igas asendis lukustatav. Lüliti igale asendile peab vastama üks juhtimis- või töötamisviis.

Valimislüliti asemel võib kasutada muid valikumeetodeid, mis võimaldavad masina teatavaid funktsioone kasutada vaid teatavatel operaatorirühmadel.

Kui neid nelja tingimust ei ole võimalik täita samaaegselt, peab juhtimis- või töötamisviisi valiku lüliti lülitama sisse muud kaitsemeetmed, mis on projekteeritud ja valmistatud ohutu sekkumisala tagamiseks.

Lisaks sellele peab operaator saama seadistamispaigast juhtida tema poolt kasutatavate osade toimimist.

1.2.6.  Energiavarustuse häired

Masina energiavarustuse katkemine, taastumine pärast katkestust või mis tahes muutumine ei tohi põhjustada ohtlikke olukordi.

1.3.  Kaitse mehaaniliste ohtude eest

1.3.1.  Stabiilsuse kadumise risk

Masin, selle osad ja lisaseadmed peavad olema piisavalt stabiilsed, et vältida ümberminekut, kukkumist või ootamatuid liikumisi transportimise, monteerimise, demonteerimise ja muude masinaga tehtavate toimingute käigus.

Kui masina kuju või selle ettenähtud paigaldusviis ei anna piisavat stabiilsust, peavad masinal olema asjakohased ankurdusvahendid ja sellele tuleb osutada kasutusjuhendis.

1.3.2.  Purunemisoht töötamise ajal

Masina erinevad osad ja nendevahelised ühendused peavad suutma vastu pidada neile kasutamisel mõjuvatele koormustele.

Kasutatavate materjalide vastupidavus peab olema piisav, tootja või tema volitatud esindaja poolt ettenähtud tööolude laadi jaoks, võttes eelkõige arvesse väsimist, vananemist, korrosiooni ja hõõrdumist.

Kasutusjuhendis tuleb näidata ohutusnõuetest tuleneva kontrollimise ning hoolduse laad ja sagedus. Vajaduse korral tuleb seal ka osutada kuluvatele osadele ja nende vahetamistingimustele.

Kui murdumis- või purunemisoht püsib võetud meetmetest hoolimata, tuleb kõnesolevad osad monteerida, paigaldada ja/või neid kaitsta nii, et murdumise korral oleks välistatud kildude eemalepaiskumine masinast ja ohtlike olukordade tekkimine.

Vedelikku või gaasi sisaldavad, eriti kõrgsurvestatud torud ja lõdvikud peavad vastu pidama ettenähtud sise- ja väliskoormustele ning olema tugevalt kinnitatud ja/või kaitstud igasuguste väliskoormuste ja -pingete eest; murdumisest tuleneva ohu vältimiseks tuleb kasutusele võtta ettevaatusabinõud.

1.3.3.  Kukkuvatest või eemalepaiskuvatest esemetest tulenevad ohud

Tuleb võtta kasutusele ettevaatusabinõud kukkuvatest või eemalepaiskuvatest esemetest tulenevate ohtude vältimiseks.

1.3.4.  Pindadest, servadest või nurkadest tulenevad ohud

Kuivõrd masina kasutusotstarve võimaldab, ei tohi ligipääsetavatel masinaosadel olla teravaid servi, teravaid nurki ega karedaid välispindu, mis võivad tekitada vigastusi.

1.3.5.  Ühendmasinatega seotud ohud

Kui masinad on mõeldud mitme erineva toimingu jaoks, kusjuures pärast iga toimingut eemaldatakse töödeldav detail käsitsi (ühendmasinad), peab see olema projekteeritud ja valmistatud nii, et ühendmasinate iga osa on võimalik kasutada eraldi, ilma et nende muud osad põhjustaksid riske ohustatud isikule.

Selleks peab olema võimalik iga kaitsmata osa eraldi käivitada ja seisata.

1.3.6.  Tööolude muutustega seotud ohud

Kui masin on mõeldud toimingute tegemiseks erisugustes kasutustingimustes, peab see olema projekteeritud ja valmistatud nii, et tingimusi saab valida ning seadistada ohutult ja töökindlalt.

1.3.7.  Liikuvate osadega seotud riskid

Masina liikuvad osad peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et välditakse kokkupuutest tulenevaid ohte, mis võivad põhjustada õnnetusi, või peavad riskide püsimise korral olema varustatud kaitsepiirete või kaitseseadeldistega.

Tuleb võtta kõik vajalikud meetmed liikuvate osade juhusliku blokeerumise vältimiseks töö käigus. Kui lukustumine võib toimuda võetud ettevaatusabinõudest hoolimata, tuleks vajaduse korral varustada masin erikaitseseadiste ja tööriistadega, mis võimaldaksid seadmeid ohutult vabastada.

Erikaitseseadiseid ja nende kasutamist tutvustatakse kasutusjuhendis ja kui see on võimalik, siis ka masina külge kinnitatud sildil.

1.3.8.  Liikuvatest osadest tulenevate ohtude eest kaitsvate seadiste valik

Liikuvatest osadest tulenevate ohtude eest kaitsvad kaitsepiirded või kaitseseadised tuleb valida riski tüübi põhjal. Valiku tegemise hõlbustamiseks tuleb järgida järgmisi suunised:

1.3.8.1.  Jõuülekande liikuvad osad

Avatavaid blokeerivaid kaitsepiirdeid tuleks kasutada juhul, kui nende poolt kaitstavatele osadele peab sageli juurde pääsema.

1.3.8.2.  Liikuvad osad tööprotsessis

1.3.9.  Ootamatute liikumiste risk

Kui teatav masinaosa on seisatud, peab igasugune masina kasutamine seiskamisasendis, välja arvatud kaitseseadeldiste toimingud, olema tõkestatud või ohutu.

1.4.  Kaitsepiirete ja kaitseseadiste nõutavad omadused

1.4.1.  Üldnõuded

Lisaks peavad kaitsepiirded, kui see on võimalik, pakkuma kaitset masinast väljapaiskuvate või kukkuvate töödeldavate materjalide või esemete eest ning masina emissioonide eest.

1.4.2.  Kaitsepiiretele esitatavad erinõuded

1.4.2.1.  Kinnitatud kaitsepiirded

Kinnitatud kaitsepiirded peavad olema kinnitatud süsteemide abil, mida on võimalik avada või eemaldada üksnes tööriistadega.

Need kinnitussüsteemid peavad jääma kaitsepiirete eemaldamisel kaitsepiirete või masinaga ühendatuks.

Võimaluse korral ei tohi kaitsepiirded ilma kinnitusteta oma kohale jääda.

1.4.2.2.  Avatavad blokeerivad kaitsepiirded

Avatavad blokeerivad kaitsepiirded peavad olema projekteeritud nii, et ühe nende koostisosa puudumine või mittetoimimine tõkestab masina ohtliku toimingu alustamist või seiskab selle.

1.4.2.3.  Juurdepääsu piiravad reguleeritavad kaitsepiirded

1.4.3.  Kaitseseadistele esitatavad erinõuded

Kaitseseadised peavad olema seadistatavad üksnes tahtliku tegevuse käigus.

1.5.  Muude ohtudega seotud riskid

1.5.1.  Elektritoide

Kui masinal on elektritoide, peab masin olema projekteeritud, valmistatud ja varustatud nii, et kõik elektriga seotud ohud on välistatud või neid saab vältida.

Masinatele kohaldatakse ohutuseesmärke, mis on sätestatud nõukogu direktiivis 73/23/EMÜ. Elektriga seotud ohtudega masinate vastavushindamise ja turulelaskmise ja/või kasutuselevõtmisega seotud kohustused on sätestatud vaid käesoleva direktiiviga.

1.5.2.  Staatiline elekter

Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et välditakse või piiratakse potentsiaalselt ohtlike elektrostaatiliste laengute kogunemist ja/või sellel peab olema mahalaadimissüsteem.

1.5.3.  Muu toide, v.a elektritoide

Muu toitega, v.a elektritoide, masin peab olema projekteeritud, valmistatud ja varustatud nii, et välditakse kõiki nende energialiikidega seotud võimalikke ohte.

1.5.4.  Koostamisvead

Kui teatavate osade paigaldamisel või vahetamisel tehtavad vead võivad tekitada ohtu, tuleb need vead välistada juba selliste osade projekteerimisel ja valmistamisel, või kui see ei ole võimalik, siis osadel ja/või kinnituskohtadel esitatava teabe abil. Sama teave tuleb esitada liikuvatel osadel ja/või nende kinnituskohtadel, kui ohu vältimiseks on vaja teada liikumissuunda.

Vajaduse korral tuleb vajalik lisateave ohu kohta esitada kasutusjuhendis.

Kui vigane ühendus võib tekitada ohtu, tuleb gaasi- või vedelikutorude ja elektrijuhtmete ebaõige ühendamise võimalus välistada juba projekteerimisega, või kui see ei ole võimalik, siis ühendatavatel torudel, juhtmetel ja vajaduse korral nende liitmikel esitatava teabe abil.

1.5.5.  Äärmuslikud temperatuurid

Tuleb võtta meetmeid, et kõrvaldada igasugune selliste vigastuste oht, mis tuleneb kokkupuutest kõrge või väga madala temperatuuriga masinaosade või materjalidega või lähedusest nendele.

Tuleb ka võtta meetmed, et kaitseks kuuma või väga külma materjali eemalepaiskumise vastu või selle ohu vältimiseks.

1.5.6.  Tuli

Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et on välistatud igasugune tule- ja ülekuumenemisrisk, mida masin ise või masinas toodetavad või kasutatavad gaasid, vedelikud, tolm, aurud või muud ained võivad põhjustada.

1.5.7.  Plahvatusoht

Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et on välistatud igasugune plahvatusrisk, mida masin ise või masinas toodetavad või kasutatavad gaasid, vedelikud, tolm, aurud või muud ained võivad põhjustada.

Kui masina kasutamine potentsiaalselt plahvatusohtlikus keskkonnas tekitab plahvatusohu, peab masin vastama sellekohastele kehtivatele ühenduse eridirektiividele.

1.5.8.  Müra

Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et masina tekitatavast õhumürast tulenevad ohud oleksid vähendatud miinimumini, võttes arvesse tehnika arengut ja kättesaadavaid vahendeid müra vähendamiseks, eriti selle tekkekohas.

Mürataset on võimalik hinnata, võrreldes seda andmetega sarnaste masinate müratekitamise kohta.

1.5.9.  Vibratsioon

Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et masina tekitatavast vibratsioonist tulenevad ohud oleksid vähendatud miinimumini, võttes arvesse tehnika arengut ja kättesaadavaid vahendeid vibreerimise vähendamiseks, eriti selle tekkekohas.

Vibratsioonitaset on võimalik hinnata, võrreldes seda andmetega sarnaste masinate vibratsioonitekitamise kohta.

1.5.10.  Kiirgus

Masina ebasoovitav kiirgusemissioon peab olema välistatud või vähendatud inimese jaoks ohutule tasemele.

Masina igasugune tööga seotud ioniseeriv kiirgusemissioon masina seadistamise, töötamise ja puhastamise ajal ei tohi ületada taset, mis on masina toimimiseks hädavajalik. Ohu korral tuleb rakendada kõiki vajalikke kaitsemeetmeid.

Igasugune masina tööga seotud mitteioniseeriv kiirgusemissioon masina seadistamise, töötamise ja puhastamise ajal peab jääma tasemele, mis inimesi ei kahjusta.

1.5.11.  Väliskiirgus

Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et väliskiirgus ei häiri selle tööd.

1.5.12.  Laserkiirgus

1.5.13.  Ohtlike materjalide ja ainete emissioonid

Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et on võimalik vältida masinas tekkivate ohtlike materjalide ja ainete sissehingamist; allaneelamist; nahale, silma ning limaskestadele sattumist ning läbi naha tungimist.

Kui ohtu ei ole võimalik kõrvaldada, peab masina varustus võimaldama ohtlike materjalide ja ainete kogumist, kõrvaldamist, pihustatava veega ärauhtmist, filtreerimist või mõne samaväärse tõhusa meetodiga käsitlemist.

Kui tööprotsess ei ole masina töötamise ajal täielikult suletud, peavad jääkainete kogumis- ja/või kõrvaldamisseadmed paiknema nii, et nende tõhusus oleks võimalikult suur.

1.5.14.  Masinasse kinnijäämise oht

Masin peab olema projekteeritud, valmistatud või varustatud vastavate seadmetega nii, et oleks välistatud inimese kinnijäämine sellesse, või kui see ei ole võimalik, siis nii, et inimene saab kutsuda abi.

1.5.15.  Libisemis-, komistamis- ja kukkumisoht

Masinaosad, kus inimesed võivad liikuda või seista, peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et välditakse libisemist, komistamist ja kukkumist nendel osadel või nendelt alla.

Kui see on vajalik, tuleb need osad varustada käetugedega, mis kinnitatakse vastavalt kasutaja vajadustele ning mis võimaldavad neil tasakaalu säilitada.

1.5.16.  Välgulöök

Masin, mis vajab kasutamise ajal kaitset välgulöögi vastu, tuleb varustada elektrilaengu maandamissüsteemiga.

1.6.  Hooldus

1.6.1.  Masina hooldus

Seadistamis- ja hoolduskohad peavad asuma väljaspool ohualasid. Seadistamis-, hooldus-, parandus- ja puhastustoiminguid peab olema võimalik teha siis, kui masin on seisatud.

Kui tehnilistel põhjustel ei ole võimalik täita ühte või mitut eespool esitatud tingimust, tuleb võtta meetmeid, et neid toiminguid oleks võimalik ohutult teha (vt punkti 1.2.5.).

Automaatmasinad ja vajaduse korral ka muud masinad peavad olema varustatud ühendamisseadisega diagnostilise veaotsimisseadme paigaldamiseks.

Automaatmasinate need osad, mida on vaja tihti vahetada, peavad olema hõlpsasti ja ohutult eemaldatavad ja vahetatavad. Juurdepääs neile osadele peab olema selline, et kõnealust tööd oleks võimalik teha vajalike tehniliste vahendite abil ja ettenähtud viisil.

1.6.2.  Juurdepääs töötamiskohtadele ja hoolduspunktidele

Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et see võimaldaks ohutut juurdepääsu kõikidele tootmis-, seadistamis- ja hooldustoiminguteks vajalikele kohtadele.

1.6.3.  Energiaallikatest lahutamine

Masinal peavad olema vahendid selle lahutamiseks kõikidest energiaallikatest. Sellised vahendid peavad olema selgesti äratuntavad. Need peavad olema lukustatavad, kui energiavarustuse taastamine võib ohustada inimesi. Energiaallikast lahutajat peab olema võimalik lukustada ka siis, kui operaator ei saa mis tahes temale juurdepääsetavast kohast kontrollida, kas energiavarustus on veel katkenud.

Kui masin saab toite elektrivõrku ühendatava pistiku kaudu, piisab pistiku lahutamisest sellisel juhul, kui operaatoril on võimalik kontrollida kõikidest juurdepääsetavatest punktidest, kas pistik on lahutatud asendis.

Pärast energiavarustusest lahutamist peab olema võimalik tavalisel viisil hajutada masina ahelates olevat jääk- või kogunenud energiat, ilma et see ohustaks inimesi.

Erandina eelmistes lõikudes esitatud nõuetest võivad oma energiaallikaga jääda ühendatuks teatavad sellised ahelad, mille eesmärk on näiteks osade kinnihoidmine, teabe kaitsmine, sisemuse valgustamine jne. Sel juhul tuleb operaatori ohutuse tagamiseks võtta erimeetmeid.

1.6.4.  Operaatori sekkumine

Masin peab olema projekteeritud, valmistatud ja varustatud nii, et operaatori sekkumise vajadus oleks võimalikult väike. Kui sekkumist ei saa vältida, peab operaatoril olema võimalik sekkuda hõlpsalt ja ohutult.

1.6.5.  Siseosade puhastamine

Masin peab olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et ohtlikke aineid või tooteid sisaldanud siseosi on võimalik puhastada masinasse sisenemata; võimalik tühjendamine peab olema võimalik ka väljastpoolt. Kui on täiesti võimatu vältida masinasse sisenemist, peab masin olema projekteeritud ja valmistatud nii, et puhastamine saaks toimuda võimalikult ohutult.

1.7.  Teave

1.7.1.  Teave ja hoiatused masina kohta

On soovitav, et teave ja hoiatused masina kohta oleksid esitatud kergesti mõistetavate sümbolitena või piktogrammidena. Kogu kirjalik ja suuline teave ning hoiatused peavad olema ühenduse ametlikus keeles (keeltes), mille vastavalt asutamislepingule võib kindlaks määrata liikmesriik, kus masin turule lastakse ja/või kasutusele võetakse ning nõudmise korral võivad masinaga kaasas olla versioonid mistahes teises operaatorile arusaadavas ühenduse ametlikus keeles (keeltes).

1.7.1.1.  Teave ja infoseadised

Masina juhtimiseks vajalik teave peab olema üheselt ja lihtsalt mõistetav. Seda ei tohi olla liiga palju, et operaatorit mitte üle koormata.

Kuvarid ja muud interaktiivsed suhtlusvahendid masina ja operaatori vaheliseks suhtlemiseks peavad olema lihtsalt mõistetavad ja hõlpsasti kasutatavad.

1.7.1.2.  Hoiatusseadised

Kui rike järelevalveta masina töös võib ohustada inimeste tervist ja ohutust, peab masin olema varustatud nii, et see annab hoiatuseks asjakohase valgus- või helisignaali.

Kui masinal on hoiatusseadised, peavad need olema üheselt mõistetavad ja hõlpsasti märgatavad. Operaatoril peab olema võimalik igal ajal kontrollida selliste hoiatusseadiste toimimist.

Tuleb järgida ohutusmärke ja -värve käsitlevate ühenduse eridirektiivide nõudeid.

1.7.2.  Jääkriskide eest hoiatamine

Kui masina ohutuks konstrueerimiseks võetud meetmetest ning vastuvõetud kaitsemeetmetest ja täiendavatest kaitseabinõudest hoolimata risk püsib, tuleb ette näha vajalikud hoiatused, sealhulgas ka hoiatusseadiseid.

1.7.3.  Masina märgistus

Masinale CE-märgise kandmisel on keelatud selle dateerimine varasema või hilisema kuupäevaga.

Kui masin on projekteeritud ja valmistatud potentsiaalselt plahvatusohtlikus keskkonnas kasutamiseks, tuleb see teave ka masinale märkida.

Masinal peab olema ka oluline täielik teave selle tüübi ja ohutu kasutamise kohta. See teave peab vastama punktis 1.7.1 esitatud nõudele.

Kui masinaosa tuleb kasutamise ajal käsitseda tõsteseadmega, peab selle mass olema esitatud loetavalt, kustutamatult ja üheselt mõistetavalt.

1.7.4.  Kasutusjuhend

Iga masinaga peab kaasas olema kasutusjuhend ühenduse ametlikus keeles (ametlikes keeltes), kus masin turule lastakse ja/või kasutusele võetakse.

Masinaga kaasasolev kasutusjuhend peab olema kas "algupärane kasutusjuhend" või "algupärase kasutusjuhendi tõlge", millele peaks olema lisatud algupärane kasutusjuhend.

Erandina sellest nõudest võib hooldusjuhend, mis on mõeldud kasutamiseks tootja või tema volitatud esindaja spetsialiseerunud töötajatele, olla koostatud ainult ühes ühenduse keeles, millest need töötajad aru saavad.

Kasutusjuhend peab olema koostatud kooskõlas allpool esitatud põhimõtetega:

1.7.4.1.  Kasutusjuhendi koostamise üldpõhimõtted

a)  Kasutusjuhend tuleb koostada ühes või mitmes ühenduse ametlikus keeles. Tootja või tema volitatud esindaja poolt kinnitatud kasutusjuhendi variandis (variantides) peavad olema sõnad "algupärane kasutusjuhend".

b)  Kui selle riigi ametlikus keeles (keeltes), kus masinat kasutama hakatakse, "algupärast kasutusjuhendit" ei ole, peab tootja või tema volitatud esindaja või kõnesoleval keelealal masinat turule laskev isik hankima tõlke vastavasse keelde (vastavatesse keeltesse). Tõlkes peavad olema sõnad "algupärase kasutusjuhendi tõlge".

c)  Kasutusjuhendi sisu peab hõlmama mitte ainult masina kavandatud kasutamist, vaid arvestama ka iga põhjendatult ettenähtava väärkasutamisega.

d)  Masinate puhul, mis on mõeldud kasutamiseks ka mittekutselistele operaatoritele, tuleb kasutusjuhendi sõnastuses ja skeemis arvesse võtta üldist haridustaset ja otsustusvõimet, mida sellistelt operaatoritelt põhjendatult eeldada võib.

1.7.4.2.  Kasutusjuhendi sisu

Need väärtused saadakse kas kõnesoleva masina tegelike mõõtmistega või määratakse kindlaks tehniliselt võrreldavatel masinatel sooritatud ning toodetava masina suhtes representatiivsete mõõtmiste alusel.

Väga suurte masinate puhul võib A-filtriga korrigeeritud helivõimsustaseme asemel esitada A-filtriga korrigeeritud ekvivalentse püsiva helirõhutaseme piiritletud kohtades masina ümber.

Kui harmoneeritud standardeid ei kohaldata, tuleb helitaset mõõta masinale kõige sobivamal meetodil. Kui on näidatud helitugevusväärtused, tuleb näidata nende väärtuste mõõtemääramatuse tase. Tuleb kirjeldada masina tööolusid mõõtmise ajal ja mõõtmisel kasutatud meetodeid.

Kui töötamiskoht (töötamiskohad) on määratlemata või neid ei saa määratleda, tuleb A-filtriga korrigeeritud helirõhutaset mõõta 1 meetri kaugusel masina pinnast ja 1,60 meetri kaugusel põrandast või juurdepääsuplatvormist. Tuleb näidata helirõhu suurim tase ja selle esinemiskoht.

1.7.4.3.  Trükised

Masinat kirjeldavad trükised ei tohi tervise ja ohutuse osas olla kasutusjuhendiga vastuolus. Masina toimivusnäitajaid kirjeldavad trükised peavad sisaldama emissioonide kohta sama teavet kui kasutusjuhend.

2.  TÄIENDAVAD OLULISED TERVISEKAITSE- JA OHUTUSNÕUDED TEATAVATE MASINALIIKIDE PUHUL

Toiduainetetööstuse masinad, kosmeetika- ja farmaatsiatööstuse masinad, käeshoitavad või käsijuhitavad masinad, kantavad kinnitusseadmed ja muud lööktoimelised seadmed ning masinad puidu ja sarnaste füüsikaliste omadustega materjalide töötlemiseks peavad vastama kõikidele käesolevas peatükis kirjeldatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele (vt "Üldpõhimõtted", punkt 4).

2.1.  Toiduainetetööstuse masinad ning kosmeetika- või farmaatsiatööstuse masinad

2.1.1.  Üldist

Masinad, mis on mõeldud kasutamiseks toiduainetetööstuses või kosmeetika- ja farmaatsiatööstuses, peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et välditakse kõiki nakkus-, haigus- ja mürgitusohte.

2.1.2.  Kasutusjuhend

Toiduainetetööstuse masinate kasutusjuhenditesse ning kosmeetika- ja farmaatsiatööstuse masinate kasutusjuhenditesse tuleb märkida soovitatavad puhastus-, desinfitseerimis- ja loputusvahendid ja -meetodid mitte ainult kergesti juurdepääsetavate, vaid ka nende kohtade jaoks, kuhu ei ole võimalik või soovitav juurde pääseda.

2.2.  Kaasaskantavad käeshoitavad 54/või käsijuhitavad masinad

2.2.1.  Üldist

Kantava masina käepidemed peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et käivitamine ja seiskamine oleks kerge ja lihtne.

2.2.1.1.  Kasutusjuhend

Need väärtused saadakse kas kõnesoleva masina tegelikul mõõtmistel või määratakse kindlaks tehniliselt võrreldavatel masinatel sooritatud ning toodetava masina suhtes representatiivsete mõõtmiste alusel.

Kui ei kohaldata harmoneeritud standardeid, tuleb vibratsiooni mõõta masinale kõige sobivamal viisil.

Tuleb kindlaks määrata tööolud mõõtmise ajal ja mõõtmisel kasutatavad meetodid või viidata kohaldatavale harmoneeritud standardile.

2.2.2.  Lööktoimelised kantavad kinnitus- ja muud masinad

2.2.2.1.  Üldist

Vajaduse korral peab olema võimalik kinnitada masinale killukaitset (killukaitseid), mille tarnib masina tootja.

2.2.2.2.  Kasutusjuhend

2.3.  Puidu ja puidusarnaste materjalide töötlemise masinad

3.  TÄIENDAVAD OLULISED TERVISEKAITSE- JA OHUTUSNÕUDED TEATAVATE MASINA LIIKUMISEST TULENEVATE OHTUDE VÄLTIMISEKS

Masinad, mis tekitavad liikumisest tulenevaid ohte, peavad vastama kõikidele käesolevas peatükis kirjeldatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele (vt "Üldised põhimõtted", punkt 4).

3.1.  Üldist

3.1.1.  Mõisted

a)  "Masinad, mis tekitavad ohte tulenevalt oma liikumisest":

b)  "Juht" – masina liikumise eest vastutav operaator. Juht võib sõita koos masinaga või liikuda jalgsi koos masinaga või juhtida masinat kaugjuhtimise teel.

3.2.  Töötamiskohad

3.2.1.  Juhtimiskoht

Juhtimiskohal peab olema selline nähtavus, et juht saab masinat ja selle tööriistu nende ettenähtud kasutustingimustes käitada talle ja ohustatud isikutele täiesti ohutult. Vajaduse korral peab masin olema varustatud asjakohaste seadmetega ebapiisavast otsesest nähtavusest tulenevate ohtude kõrvaldamiseks.

Masin, millel juht sõidab, peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et juhtimiskohast ei saa tahtmatult puudutada rattaid või roomikuid.

Masinas oleva juhi juhtimiskoht peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et selle saab varustada juhikabiiniga, kui see ei suurenda ohtu ja kui selleks on piisavalt ruumi. Kabiinis peab olema koht juhile vajalike juhiste jaoks.

3.2.2.  Istmed

Kui on oht, et operaatorid või muud masinal sõitvad inimesed võivad jääda masinaosade ja aluse vahele, kui masin peaks ümber minema või ümber paiskuma, eriti masinate puhul, mis on varustatud punktis 3.4.3 või 3.4.4 nimetatud kaitsekabiinidega, peavad istmed olema projekteeritud või varustatud turvasüsteemiga, mis hoiab inimesi istmetel, piiramata tegutsemiseks vajalikke või vedrustusest põhjustatud liigutusi. Selliseid turvasüsteeme ei peaks paigaldama, kui need suurendavad ohtu.

3.2.3.  Kohad teistele inimestele

Kui kasutustingimused näevad ette, et masin võib ajutiselt või pidevalt vedada ka muid inimesi kui juht, või kui need inimesed töötavad masinal, tuleb masin varustada sobivate kohtadega, et inimesi oleks võimalik masinas vedada või et nad saaksid seal ohutult töötada.

Punkti 3.2.1 teist ja kolmandat lõiku kohaldatakse lisaks juhiistmele ka teistele isikutele ettenähtud kohtadele.

3.3.  Juhtimissüsteemid

Vajaduse korral tuleb rakendada meetmeid selle vältimiseks, et juhtimispidemeid kasutaksid selleks õigustamata isikud.

Kaugjuhtimise puhul peavad igalt juhtimisüksuselt täpselt nähtuma selle üksuse poolt juhitavad masinad.

Kaugjuhtimisega masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et see reageerib vaid tema jaoks kavandatud juhtimisüksuse signaalidele.

3.3.1.  Juhtimisseadmed

Juht peab saama juhtimiskohalt kasutada kõiki masina tööks vajalikke juhtimisseadmeid, välja arvatud toimingud, mida saab ohutult sooritada üksnes juhtimiskohast eemal asuvaid juhtimispidemeid kasutades. See erand käsitleb eelkõige muid töötamiskohti, mitte juhtimiskohta, mille eest vastutavad teised operaatorid, mitte aga juht, või olukordi, kus juht peab toimingu ohutuks tegemiseks oma juhtimiskohalt lahkuma.

Pedaalide olemasolu korral peavad need olema projekteeritud, valmistatud ja varustatud nii, et juhil on võimalik neid ohutult kasutada ja et eksimise oht on võimalikult väike. Nende pind peab olema libisemiskindel ja kergesti puhastatav.

Kui masina juhtimispidemete kasutamine võib tekitada ohtu, eelkõige ohtlikku liikumist, peavad juhtimispidemed, välja arvatud mitme eelseadistatud asendiga juhtimispidemed, tagastuma neutraalasendisse niipea, kui operaator need vabastab.

Ratastel liikuva masina puhul peab roolimehhanism olema projekteeritud ja valmistatud nii, et see vähendab löökidest juhtratastele põhjustatud rooliratta või juhthoova äkiliste liikumiste jõudu.

Iga juhtimisseade, mis lukustab diferentsiaali, peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et see võimaldab diferentsiaali vabastada masina liikumise ajal.

Punkti 1.2.2 kuuendat lõiku, mis puudutab akustilisi ja/või visuaalseid hoiatussignaale, kohaldatakse üksnes tagurpidiliikumise puhul.

3.3.2.  Käivitamine/liikumine

Masinast juhitava iseliikuva masina sõitmine peab olema võimalik üksnes siis, kui juht kasutab juhtimisseadiseid.

Kui masin tuleb töötamiseks varustada seadmetega, mis ületavad selle tavalise liikumisruumi (näiteks toed, kraananool jne), peab juhil olema võimalus enne masina liikuma hakkamist hõlpsalt kontrollida, et sellised seadmed on kindlas, ohutut liikumist võimaldavas asendis.

See kehtib ka kõikide muude osade puhul, mis peavad ohutu liikumise võimaldamiseks olema kindlas asendis ja vajaduse korral lukustatud.

Kui see ei suurenda teisi riske, peab masina liikumine sõltuma eespool nimetatud osade ohutust asendist.

Masin ei tohi mootori käivitamisel ootamatult liikuma hakata.

3.3.3.  Sõitmisfunktsioon

Ilma et see piiraks liikluseeskirjade kohaldamist, peavad iseliikuvad masinad ja nende haagised vastama aeglustus-, peatumis-, pidurdus- ja paigaldusnõuetele, et tagada ohutus kõikides lubatud kasutus-, laadimis-, kiirus-, maastiku- ja kaldetingimustes.

Juht peab saama iseliikuva masina kiirust vähendada ja masinat peatada selleks ettenähtud põhiseadise abil. Ohutuse tagamiseks peab masinal põhiseadise tõrke või selle energiavarustuse häire korral olema aeglustamiseks ja peatumiseks täiesti iseseisvate ja kergesti juurdepääsetavate juhtimispidemetega hädapidur.

Kui see on ohutuse tagamiseks vajalik, peab masinal olema seisupidur paigalseisva masina liikumatuks muutmiseks. Seisupidur võib olla ühendatud mõne teises lõigus nimetatud seadisega tingimusel, et see on täiesti mehaaniline.

Punkti 1.2.4 ei kohaldata sõitmisfunktsiooni suhtes.

3.3.4.  Käies juhitavate masinate liikumine

Käies juhitava iseliikuva masina liikumine peab olema võimalik üksnes siis, kui juht mõjutab pidevalt vastavat juhtimispidet. Oluline on, et masin ei tohi mootori käivitumisel liikuma hakata.

Samuti peab masina tavaline sõidukiirus olema vastavuses juhi käimiskiirusega.

Masinate puhul, mille külge võib kinnitada pöörleva tööriista, ei tohi olla võimalik seda tööriista käivitada ajal, mil tagasikäik on sisse lülitatud, välja arvatud juhul, kui masina liikumine on põhjustatud tööriista liikumisest. Viimasel juhul peab tagurdamiskiirus olema selline, et see ei ohusta juhti.

3.3.5.  Juhtimisahela tõrge

Roolivõimendi olemasolu korral ei tohi selle energiavarustuse häire takistada masina juhtimist selle peatamiseks kuluva aja jooksul.

3.4.  Kaitse mehhaaniliste ohtude eest

3.4.1.  Ootamatu liikumine

Masin peab olema projekteeritud, valmistatud ja vajaduse korral asetatud liikuvale alusele nii, et masina liigutamise korral on tagatud, et selle raskuskeskme kontrollimatud võnked ei mõjuta selle stabiilsust ega põhjusta konstruktsioonide ülekoormust.

3.4.2.  Liikuvad ülekandeosad

Mootorid, mille eemaldatavad kaitsepiirded takistavad juurdepääsu mootoriruumis paiknevatele liikuvatele osadele, ei vaja punkti 1.3.8.1 erandina blokeerimisseadiseid siis, kui nende avamiseks on vaja tööriista või võtit või juhtimiskohas paiknevat juhtimispidet ja kui selleks juhtimiskohaks on kinnine lukustatav kabiin, mis välistab kõrvaliste isikute juurdepääsu.

3.4.3.  Ümberminek

Kui iseliikuva masina juhi, operaatori(te) või mõne muu isiku (muude isikute) töötamiskoht on masinas ja on olemas ümberminekuoht, peab masin olema varustatud asjakohase kaitsva konstruktsiooniga,, kui see ohtu ei suurenda.

Kaitsev konstruktsioon peab olema selline, et ümbermineku korral pakub see masinas olevale inimesele (olevatele inimestele) piisava ohutu ruumi.

Tõendamaks, et ümbermineku korral kaitsev konstruktsioon vastab teises lõigus sätestatud nõuetele, peab tootja või tema volitatud esindaja iga kõnealuse konstruktsioonitüübi puhul tegema või laskma teha asjakohased testid.

3.4.4.  Kukkuvad esemed

Kui iseliikuva masina juhi, operaatori(te) või mõne muu isiku (mõnede muude isikute) töötamiskoht on masinas ja ohtu võivad tekitada kukkuvad esemed või materjal, tuleb seda masina projekteerimisel ja valmistamisel arvestada ning masin tuleb varustada asjakohase kaitsva struktuuriga , kui suurus seda võimaldab.

See konstruktsioon peab olema selline, et esemete või materjali kukkumise korral pakub see kaasasõitva(te)le isiku(te)le piisavalt ohutut ruumi.

Tõendamaks, et kukkuvate esemete eest kaitsev konstruktsioon vastab teises lõigus sätestatud nõuetele, peab tootja või tema volitatud esindaja iga kõnealuse turvakatusetüübi puhul tegema või laskma teha asjakohased testid.

3.4.5.  Juurdepääsuvahendid

Käsipuud ja astmed peavad olema projekteeritud, valmistatud ja paigaldatud nii, et operaator kasutab neid vaistlikult ega kasuta nende asemel masinale juurdepääsuks juhtimispidemeid.

3.4.6.  Pukseerimisseadised

Kõikidel pukseerivatel või pukseeritavatel masinatel peavad olema pukseerimis- või haakeseadised, mis on projekteeritud, valmistatud ja paigaldatud nii, et on tagatud hõlbus ja ohutu külge- ja lahtihaakimine ning on välistatud juhuslik lahtihaakumine kasutamise ajal.

Kui veotiisli kaal seda nõuab, peab sellistel masinatel olema tugijalg, mille toetuspind on koormusele ja pinnasele sobiv.

3.4.7.  Iseliikuva masina (või veduki) ja käitatava masina vaheline jõuülekanne

Eemaldatavad jõuülekandevõllid, mis ühendavad iseliikuva masina (või veduki) käitatava masina esimese paikse laagriga, peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et iga töö käigus liikuv osa oleks kogu pikkuses kaitstud.

Iseliikuva masina (või veduki) poolel peab väljundvõll, mille külge on kinnitatud jõuülekandevõll, olema kaitstud kas iseliikuva masina (või veduki) külge kinnitatud ja ühendatud kaitsepiirde või mõne muu võrdväärset kaitset pakkuva seadisega.

Seda kaitsepiiret peab olema võimalik avada, et väljundvõllile ligi pääseda. Kui kaitsepiire on paigas, peab seal olema piisavalt ruumi, et veovõll ei vigastaks masina (veduki) liikumise ajal kaitsepiiret.

Pukseeritava masina poolel peab sisendvõll olema kaitstud masina külge kinnitatud kaitsekattega.

Pöördemomendi piirajaid või vabajooksusidureid võib kardaanvõllile külge kinnitada üksnes käitatava masina poolses otsas. Jõuülekandevõll peab olema vastavalt tähistatud.

Kõikidel pukseeritavatel masinatel, mille tööks on vaja jõuülekandevõlli, et ühendada see iseliikuva masina või vedukiga, peab olema selline jõuülekandevõlli kinnitussüsteem, et masina lahtihaakimisel ei saa jõuülekandevõll ja selle kate kokkupuutel maa või masinaga kahjustada.

Katte välisosad peavad olema projekteeritud, valmistatud ja paigutatud nii, et need ei saa pöörelda koos jõuülekandevõlliga. Kate peab jõuülekandevõlli tavaliste universaalliigendite korral katma kuni seesmiste harkide otsteni ja lainurkuniversaalliigendite puhul kuni välimise liigendi või liigendite keskkohani.

Kui juurdepääsutee töötamiskohtadele asub eemaldatava jõuülekandevõlli läheduses, tuleb see projekteerida ja valmistada nii, et võlli katteid ei saa kasutada astmetena, kui need ei ole selleks projekteeritud ja valmistatud.

3.5.  Kaitse muude ohtude eest

3.5.1.  Akud

Aku hoidik peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et ümbermineku korral välditakse elektrolüüdi paiskumist operaatori peale ning aurude kogunemist kohtadesse, kus on operaatorid.

Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et akut saab selleks ettenähtud kergesti juurdepääsetava tööriista abil lahti ühendada.

3.5.2.  Tuli

3.5.3.  Ohtlike ainete emissioonid

Punkti 1.5.13. teist ja kolmandat lõiku ei kohaldata siis, kui masina põhiülesanne on toodete pihustamine. Siiski peab ohualas viibiv operaator olema kaitstud nende ohtlike emissioonide ohu eest.

3.6.  Teave ja näidikud

3.6.1.  Märgid, signaalid ja hoiatusmärguanded

Kõikidel masinatel peavad olema kasutamist, seadistamist ja hooldust käsitlevad märguandevahendid ja/või juhendsildid kõikides vajalikes kohtades, et tagada inimeste tervis ja ohutus. Need peavad olema valitud, projekteeritud ja valmistatud nii, et need oleksid selgelt nähtavad ja kustutamatud.

Kaugjuhitav masin, mis tavalistes kasutustingimustes seab inimesed löögi- või muljumisohtu, peab olema varustatud asjakohaste vahenditega, et anda märku oma liikumisest, või vahenditega, mis kaitsevad inimesi ohu eest. Sama kehtib masinate suhtes, mille kasutamine on seotud pideva edasi-tagasi liikumisega piki ühte telge ja kui juht ei näe otse masina taha.

Masin peab olema valmistatud nii, et kõiki hoiatus- ja märguandeseadiseid ei saa tahtmatult mittetoimivaks muuta. Kui see on ohutuse seisukohalt oluline, peavad sellistel seadistel olema vahendid nende korrasoleku kontrollimiseks ja nende tõrge peab olema operaatorile hõlpsasti märgatav.

Kui masina või selle tööriistade liikumine on eriti ohtlik, peavad masinal olema sildid, mis hoiatavad töötavale masinale lähenemise eest; sildid peavad olema loetavad võimalikult kaugelt, et tagada nende inimeste ohutus, kes peavad viibima masina lähedal.

3.6.2.  Märgistus

3.6.3.  Kasutusjuhend

3.6.3.1.  Vibratsioon

Need väärtused saadakse kõnesoleva masina tegelike mõõtmistega või määratakse kindlaks tehniliselt võrreldavatel masinatel sooritatud ja toodetava masina suhtes representatiivsete mõõtmiste alusel.

Kui harmoneeritud standardeid ei kohaldata, tuleb vibratsiooni mõõta masinale kõige sobivamal meetodil.

Tuleb kirjeldada masina tööolusid mõõtmise ajal ja mõõtmisel kasutatud meetodeid.

3.6.3.2.  Mitmekülgne kasutamine

Kasutusjuhendid mitmeotstarbelistele masinatele, mida saab varustusest olenevalt kasutada mitmel erineval otstarbel, samuti vahetatavate seadmete kasutusjuhendid peavad sisaldama teavet, mis on vajalik põhimasina ning selle vahetatavate seadmete ohutuks monteerimiseks ja kasutamiseks.

4.  TÄIENDAVAD OLULISED TERVISEKAITSE- JA OHUTUSNÕUDED TEATAVATE TÕSTMISEST TULENEVATE OHTUDE VÄLTIMISEKS

Masinad, mille tõstmistoimingud tekitavad ohtu, peavad vastama kõikidele käesolevas peatükis kirjeldatud tervisekaitse- ja ohutusnõuetele (vt "Üldised põhimõtted", punkt 4).

4.1.  Üldist

4.1.1.  Mõisted

a)  "Tõstetoiming" – antud hetkel paiknemistasandi muutmist vajavate kaupadest ja/või inimestest koosneva lastiüksuse liikumine.

b)  "Suunatav last" – last, mille kogu liikumine toimub mööda jäiku või painduvaid juhikuid, mille asendi määravad kinnitatud punktid.

c)  "Koormusvarutegur" – aritmeetiline suhe masina tootja või tema volitatud esindaja tagatud suurima koormuse, mida masinaosa suudab kanda, ja suurima lubatud töökoormuse vahel, mis on masinaosale märgitud.

d)  "Katsetustegur" – aritmeetiline suhe staatilise või dünaamilise koormuskatse käigus tõstemasinale või tõstmise abiseadisele rakendatud koormuse ja tõstemasinale või tõstmise abiseadisele märgitud suurima lubatud koormuse vahel.

e)  "Staatiline koormuskatse" – katse, mille käigus masinat või tõstmise abiseadist esmalt kontrollitakse ja koormatakse suurima lubatud koormusega, mis on korrutatud asjakohase staatilise katsetusteguriga, ja seejärel kontrollitakse uuesti pärast kõnealuse koormuse eemaldamist, tagamaks, et ei ole tekkinud kahjustusi.

f)  "Dünaamiline koormuskatse" – katse, mille käigus masinat kasutatakse selle kõikvõimalikes koostudes suurimal lubatud koormusel, mis on korrutatud asjakohase dünaamilise katsetusteguriga, võttes arvesse tõstemasina dünaamilist toimimist, kontrollimaks selle nõuetekohast toimimist.

g)  "Kandur" – masinaosa, mille peal või milles inimesed ja/või kaup tõstmisel asuvad.

4.1.2.  Kaitse mehhaaniliste ohtude eest

4.1.2.1.  Ebastabiilsusest tulenevad riskid

Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et punktis 1.3.1 nõutav stabiilsus säilib nii masina kasutamisel kui ka kasutusväliselt, sealhulgas kõik transportimis-, monteerimis- ja demonteerimisetapid koostisosade eeldatavate tõrgete korral ning kasutusjuhendi kohaselt tehtavate katsetuste ajal. Selleks peab tootja või tema volitatud esindaja kasutama asjakohaseid kontrollimeetodeid.

4.1.2.2.  Masinad, mis liiguvad juhtrööbastel ja rööbasteedel

Masinal peavad olema seadised, mis juhtrööbastele või rööbasteedele mõjudes väldivad rööbastelt mahasõitu.

Kui rööbastelt mahasõit toimub sellistest seadistest olenemata või rööbastee või liikuva osa tõrke tõttu, peavad masinal olema sellised seadised, mis takistavad seadmete, osade või lasti kukkumist või masina ümberminekut.

4.1.2.3.  Mehhaaniline vastupidavus

Masin, tõstmise abiseadis ja nende osad peavad neile ettenähtud paigaldustingimustes ja tööoludes suutma vastu pidada neile avaldatavale koormusele nii kasutamise ajal kui ka vajaduse korral kasutusväliselt kõikides asjakohastes koostudes, võttes vajaduse korral asjakohaselt arvesse keskkonnategureid ja inimeste avaldatavat jõudu. Seda nõuet tuleb täita ka vedamise, monteerimise ja demonteerimise ajal.

Masin ja tõstmise abiseadised peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et välditakse väsimisest või kulumisest tulenevaid tõrkeid, võttes asjakohaselt arvesse nende kasutusotstarvet.

Kasutatavad materjalid peavad olema valitud ettenähtud töökeskkonna järgi, võttes eelkõige arvesse korrosiooni, hõõrdumist, lööke, külmarabedust ja vananemist.

Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et see läbib tõrgeteta sellised dünaamilised koormuskatsed, mille tegemisel kasutatakse dünaamilise katsetusteguriga korrutatud suurimat lubatud koormust. See dünaamiline katsetustegur valitakse nii, et oleks tagatud piisav ohutustase, üldiselt on teguri väärtus 1,1. Üldreeglina tehakse koormuskatsed ettenähtud nimikiirusel. Kui masina juhtimisahel võimaldab mitut samaaegset liikumist, tuleb katsed teha kõige ebasoodsamates tingimustes, s.t üldiselt kõnealused liikumised ühendatakse.

4.1.2.4.  Plokirattad, trumlid, rattad, trossid ja ketid

Plokirataste, trumlite ja rataste läbimõõt peab vastama nende külge kinnitatavate trosside või kettide mõõtmetele.

Trumlid ja rattad peavad olema projekteeritud, valmistatud ja paigaldatud nii, et nendel olevad trossid või ketid saaksid ümber nende keerduda neilt maha tulemata.

Otseselt lasti tõstmisel või hoidmisel kasutatavate trosside puhul ei tohi kasutada pleissimist mujal kui otstes. Pleissimine on siiski lubatud seadiste puhul, mida on kasutusotstarbest lähtuvalt vaja regulaarselt teisaldada.

Trosside ja trossiotste ühine koormusvarutegur tuleb valida nii, et oleks tagatud piisav ohutustase; üldiselt on selle teguri väärtus 5.

Tõstekettide koormusvarutegur tuleb valida nii, et oleks tagatud piisav ohutustase; üldiselt on selle teguri väärtus 4.

Tõendamaks, et on saavutatud piisav koormusvarutegur, peab tootja või tema volitatud esindaja iga kõnealuse otseselt lasti tõstmiseks kasutatava keti- või trossitüübi ja trossiotste puhul tegema või laskma teha asjakohased testid.

4.1.2.5.  Tõstmise abiseadised ja nende koostisosad

Tõstmise abiseadised ja nende koostisosad peavad olema sellise suurusega, et peaksid vastu väsimus- ja vananemisprotsessile ning töötsüklite arvule neile kohaldamissätetes määratud kasutusaja jooksul.

4.1.2.6.  Liikumise juhtimine

Liikumist juhtivad seadised peavad toimima nii, et masin, millele need on paigaldatud, püsib ohutuna.

a)  Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud või seadisega varustatud nii, et selle osade liikumise amplituud jääb kindlaksmääratud piiridesse. Selliste seadiste töölehakkamisele peab vajaduse korral eelnema hoiatus.

b)  Kui mitut paikset või rööbastel liikuvat masinat saab samas kohas samaaegselt liigutada ja on olemas kokkupõrkeoht, peavad sellised masinad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et neid saab varustada süsteemidega, mis võimaldavad sellist ohtu vältida.

c)  Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et last ei saa ohtlikult libiseda ega vabalt ja ootamatult kukkuda isegi energiavarustuse osalise või täieliku katkemise korral ega siis, kui operaator lõpetab masina kasutamise.

d)  Tavalistes tööoludes ei tohi olla võimalik lasta lasti alla üksnes hõõrdepiduri abil, välja arvatud masinate puhul, mille otstarve eeldab nende sellist toimimist.

e)  Haardeseadised peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et on välistatud lasti tahtmatu lahtilaskmine.

4.1.2.7.  Lasti liikumine käsitlemise ajal

Masina juhtimiskoht peab olema paigutatud nii, et on tagatud liikuvate osade liikumisteede parim võimalik nähtavus, et vältida võimalikke kokkupõrkeid samaaegselt liikuda ja ohtu tekitada võivate inimeste, seadmete või muude masinatega.

Suunatava lastiga masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et välditakse inimeste vigastusi, mis võivad tekkida lasti, kanduri või vastukaalu liikumisest.

4.1.2.8.  Liikumatuid vastuvõtuplatvorme teenindavad masinad

4.1.2.8.1.  Kanduri liikumine

Liikumatuid vastuvõtuplatvorme teenindavate masinate kandurite liikumine vastuvõtuplatvormi suunas ja juures peab olema jäigalt suunatud. Käärsüsteeme käsitletakse samuti suunatud juhtimissüsteemina.

4.1.2.8.2.  Juurdepääs kandurile

Kui inimestel on juurdepääs kandurile, peab masin olema projekteeritud ja valmistatud nii, et oleks tagatud kanduri püsimine paigal, kui inimestel on sellele juurdepääs, eriti lasti peale- ja mahalaadimise ajal.

Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et kanduri ja teenindatava vastuvõtuplatvormi tasapindade vahe ei põhjustaks komistamisohtu.

4.1.2.8.3.  Liikuva kanduriga kokkupuutumisest tekkiv oht

Kui see punkti 4.1.2.7 teise lõigu nõudmiste täitmiseks on vajalik, tuleb sõitmisala tavalise töötamise ajal muuta mittejuurdepääsetavaks.

Kui masina kontrollimisel või hooldamisel on oht, et kanduri all või kohal paiknevad inimesed võidakse pressida kanduri ja mõne kinnitatud osa vahele, tuleb jätta inimestele piisavalt ruumi kas siis füüsiliste varjumiskohtade näol või mehhaaniliste seadmete abil, mis kanduri liikumise blokeerivad.

4.1.2.8.4.  Lasti kandurilt allakukkumise oht

Kui last võib kandurilt kukkuda, peab masin olema projekteeritud ja valmistatud nii, et see oht oleks välistatud.

4.1.2.8.5.  Vastuvõtuplatvormid

Risk, et inimesed võivad kokku puutuda liikuva kanduri või muude liikuvate masinaosadega vastuvõtuplatvormide juures, peab olema välistatud.

4.1.3.  Otstarbele vastavus

Masina turulelaskmisel või esmakordsel kasutuselevõtmisel peab tootja või tema volitatud esindaja rakendama asjakohaseid meetmeid või laskma neid rakendada, et tagada kasutusvalmis käsi- või jõuajamiga tõstmise abiseadiste või masina ettenähtud funktsioonide ohutu täitmine.

Punktis 4.1.2.3. nimetatud staatiline ja dünaamiline koormuskatse tuleb teha kõikidele kasutusvalmis tõstemasinatele.

Kui masinat ei saa monteerida tootja või tema volitatud esindaja tootmisruumides, tuleb kasutuskohal võtta asjakohased meetmed. Seega võib meetmeid võtta kas tootmiskohal või kasutuskohal.

4.2.  Nõuded masinatele, mis ei ole käsitsi käitatavad.

4.2.1.  Liikumise juhtimine

Masina või selle seadmete juhtimiseks tuleb kasutada isetagastuvaid juhtimisseadiseid. Kui aga osalise või täieliku liikumise puhul puudub masina või lasti kokkupõrkeoht, võib nimetatud seadised asendada juhtimisseadistega, mis võimaldavad automaatset peatamist eelnevalt valitud asendites, ilma et operaator peaks isetagastuvat juhtimisseadist mõjutama.

4.2.2.  Kontroll lasti üle

4.2.3.  Trossidel liikuvad masinad

Kande-, tõmbe või tõstetrossidel peab olema vastukaal, mis võimaldab trossi pinget pidevalt seadistada.

4.3.  Teave ja märgistused

4.3.1.  Ketid, trossid ja linttropid

Igal tõsteketil, -trossil või linttropil, mis ei kuulu koostu, peab olema märgis, või kui see ei ole võimalik, siis plaat või eemaldamatu rõngas tootja või tema volitatud esindaja nime ja aadressi ning vastava tunnistuse numbriga.

4.3.2.  Tõstmise abiseadised

Kui tõstmise abiseadiseid on füüsiliselt võimatu märgistada, peavad esimeses lõigus nimetatud andmed olema esitatud tõstmise abiseadise külge kindlalt kinnitatud plaadil või mõnel muul vahendil.

Andmed peavad olema loetavad ja asuma kohas, kus need ei kao töötlemise, kulumise jms tõttu ja kus need ei kahjusta tõstmise abiseadise tugevust.

4.3.3.  Tõstemasinad

Suurim lubatud töökoormus peab olema märgitud masinale nähtavalt. See märgistus peab olema loetav ja kustutamatu ning kodeerimata kujul.

Kui suurim lubatud töökoormus sõltub masina kasutusvariandist, peab igal juhtimiskohal olema koormussilt iga kasutusvariandi suurima lubatud töökoormuse väärtusega, eelistatult diagrammi või tabeli kujul.

Masinal, mis on mõeldud vaid kaupade tõstmiseks ja on varustatud tõsteplatvormiga, kuhu inimestel on juurdepääs, peab olema selge ja kustutamatu inimeste tõstmist keelav hoiatus. See hoiatus peab olema nähtav kõikjalt, kust on võimalik platvormile pääseda.

4.4.  Kasutusjuhend

4.4.1.  Tõstmise abiseadised

4.4.2.  Tõstemasinad

5.  ALLMAATÖÖMASINATELE ESITATAVAD TÄIENDAVAD OLULISED TERVISEKAITSE- JA OHUTUSNÕUDED

Allmaatöömasinad peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et need vastavad kõikidele käesolevas peatükis (vt "Üldised põhimõtted", punkt 4) kirjeldatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

5.1.  Ebastabiilsusest tulenevad riskid

Hüdraulilised laetoestikud peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et nende liikumisel säilib etteantud suund ning need ei libise enne nendele koormuse rakendamist, rakendamise ajal ega pärast nendelt koormuse eemaldamist. Neil peavad olema kinnituspunktid üksikute hüdrotugede ülaosa tugiplaatide jaoks.

5.2.  Liikumine

Hüdraulilised laetoestikud peavad võimaldama inimestel takistamatult liikuda.

5.3.  Juhtimispidemed

Rööbastel liikuva masina kiirendus- ja pidurdusseadised peavad olema käsitsi käitatavad. Kuid seda lubavad seadised võivad olla ka jalaga käitatavad.

Hüdrauliliste laetoestike juhtimispidemed peavad olema projekteeritud ja paigutatud nii, et teisaldustoimingute ajal on operaatorid kaitstud kaitsekatusega. Juhtimispidemed peavad olema kaitstud juhusliku vabanemise eest.

5.4.  Peatumine

Rööbastel iseliikuval alltöömasinal peab olema automaatne pidurdusseadis, mis mõjutab masina liikumist reguleerivat juhtimisahelat.

5.5.  Tuli

Kergestisüttivate osadega masinate suhtes on punkti 3.5.2. teine taane kohustuslik.

Allmaatöömasina pidurdussüsteem peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et see ei tekita sädemeid ega põhjusta tulekahju.

Soojusmootoritega alltöömasinal peavad olema üksnes sellised sisepõlemismootorid, mis kasutavad madala aurustumisrõhuga kütust ja välistavad igasuguse elektrisädemete tekke.

5.6.  Heitgaasid

Sisepõlemismootorite heitgaase ei tohi suunata ülespoole.

6.  TÄIENDAVAD OLULISED TERVISEKAITSE- JA OHUTUSNÕUDED MASINATELE INIMESTE TÕSTMISEST TULENEVATE TEATAVATE OHTUDE VÄLTIMISEKS

Masinad, mis tekitavad ohtu seoses inimeste tõstmisega, peavad vastama kõikidele käesolevas peatükis (vt "Üldised põhimõtted", punkt 4) kirjeldatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

6.1.  Üldist

6.1.1.  Mehhaaniline tugevus

Kandur, kaasa arvatud selle põrandas või laes olla võivad luugid, peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et seal on piisavalt ruumi ning et selle tugevus vastab lubatud suurimale inimeste arvule ja suurimale lubatud koormusele.

Punktides 4.1.2.4. ja 4.1.2.5. määratletud masinaosade koormusvarutegurid ei ole inimeste tõstmiseks mõeldud masinate puhul piisavad ja üldiselt tuleb neid kahekordistada. Inimeste või inimeste ja kaupade tõstmiseks mõeldud masinate kandurid peavad olema varustatud riputus- või toetussüsteemiga, mis on projekteeritud ja valmistatud selleks, et tagada piisav kontroll ohutustaseme üle ning vältida kanduri kukkumisohtu.

Kanduri riputamisel trosside või kettidega on põhireegliks see, et vaja on vähemalt kahte sõltumatut omaette kinnitusega ketti või trossi.

6.1.2.  Koormuse kontroll muul kui inimjõul töötava kanduri puhul

Punkti 4.2.2. nõudeid kohaldatakse suurimast lubatud koormusest ja ümberminekumomendi suurusest olenemata, välja arvatud siis, kui tootja suudab tõendada, et ülekoormuse või ümbermineku ohtu ei ole.

6.2.  Juhtimisseadised

Kui ohutusnõuetega ei nähta ette muid lahendusi, peab kandur üldiselt olema projekteeritud ja valmistatud nii, et selles olevatel inimestel on vahendid selle üles-alla liikumise juhtimiseks ja vajaduse korral kanduri muu liikumise juhtimiseks.

Nende juhtimisseadiste toimimine peab olema esmajärguline sedasama liikumist juhtivate muude seadiste suhtes, välja arvatud hädaseiskamisseadised.

Nende liikumiste juhtimisseadised peavad olema pidevalt mõjutamist nõudvad, välja arvatud siis, kui kandur ise on täielikult suletud.

6.3.  Kanduris või kanduril olevate inimeste ohustatus

6.3.1.  Kanduri liikumisest tulenevad riskid

Inimeste tõstmiseks mõeldud masin peab olema projekteeritud, valmistatud ja varustatud nii, et kanduri liikumise kiirendamisest või aeglustamisest ei tuleneks riske inimesele.

6.3.2.  Inimeste kandurist kukkumise risk

Kanduri põrand ei tohi kalduda ka liikumise ajal niivõrd, et kanduris olijail tekib kukkumisrisk.

Kui kandur on projekteeritud töötamiskohaks, tuleb võtta meetmeid selle stabiilsuse tagamiseks ja ohtliku liikumise vältimiseks.

Kui punktis 1.5.15 nimetatud meetmed ei ole piisavad, peab kanduril olema seda kasutavate inimeste võimalikule arvule vastav arv kinnituspunkte. Kinnituspunktid peavad olema kukkumise eest kaitsvate isikukaitsevahendite kinnitamiseks piisavalt tugevad.

Põrandas või laes olevad luugid või külguksed peavad avanema suunda, mis välistab kukkumisohu nende ootamatu avanemise korral.

6.3.3.  Kandurile kukkuvate esemete põhjustatud risk

Kui on olemas risk, et esemed võivad kukkuda kandurile ja ohustada inimesi, peab kandur olema varustatud kaitsekatusega.

6.4.  Liikumatuid vastuvõtuplatvorme teenindavad masinad

6.4.1.  Kanduris või kanduril inimestele avalduvad riskid

Kandur peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et välditakse inimeste ja/või kanduris või kanduril olevate esemete kokkupuudet ükskõik milliste liikuvate elementidega. Kui see on nimetatud nõudmise täitmiseks vajalik, peab kandur olema täielikult suletud ning selle uksed peavad olema varustatud blokeerivate seadistega, mis väldivad kanduri ohtlikku liikumist enne uste sulgumist. Uksed peavad jääma suletuks, kui kandur peatub kahe vastuvõtuplatvormi vahel ning on olemas kandurilt kukkumise oht.

Masin peab olema projekteeritud, valmistatud ja vajaduse korral varustatud seadistega kanduri ootamatu üles või alla liikumise takistamiseks. Seadised peavad võimaldama kanduri seiskamist selle kõige suuremal töökoormusel ja kõige suurema ettenähtud kiiruse juures.

Olenemata koormustingimustest ei tohi kanduri peatamiseks toimuv aeglustamine ohustada kandurit kasutavaid inimesi.

6.4.2.  Juhtimisseadised kanduri juhtimiseks vastuvõtuplatvormide läheduses

6.4.3.  Juurdepääs kandurile

Vastuvõtuplatvormide ääres ja kanduril olevad piirded peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et oleks tagatud ettenähtud kaubakoguste ja inimeste hulga ohutu transportimine vastuvõtuplatvormilt kandurile ja kandurilt vastuvõtuplatvormile.

6.5.  Märgistused

II LISA

DEKLARATSIOONID

1.  SISUKORD

A.  EÜ VASTAVUSDEKLARATSIOON MASINA KOHTA

Nimetatud deklaratsioon ja selle tõlked peavad vastama samadele tingimustele kui kasutusjuhendid (vt I lisa punkti 1.7.4.1. alapunkte a ja b) ning need peavad olema kas kirjutatud masinal või käsitsi suurte tähtedega.

See deklaratsioon käsitleb üksnes masina seisundit selle turulelaskmisel ega hõlma masinale lisatud komponente ja/või hiljem lõppkasutaja poolt sooritatud toiminguid.

B.  DEKLARATSIOON OSALISELT KOMPLEKTEERITUD MASINA ÜHENDATAVUSE KOHTA

Antud deklaratsioon ja selle tõlge peavad olema koostatud samade tingimuste kohaselt kui kasutusjuhend (vt I lisa punkti 1.7.4.1 alapunkte a ja b) ning peavad olema kas kirjutatud masinal või käsitsi suurte tähtedega.

2.  SÄILITAMINE

Masina tootja või tema volitatud esindaja säilitab EÜ vastavusdeklaratsiooni originaali vähemalt kümme aastat pärast masina valmistamise viimast kuupäeva.

Osaliselt komplekteeritud masina tootja või tema volitatud esindaja säilitab deklaratsiooni originaali masina ühendatavuse kohta vähemalt kümme aastat pärast osaliselt komplekteeritud masina valmistamise viimast kuupäeva.

III LISA

CE-MÄRGIS

CE-vastavusmärgis koosneb tähtedest "CE" alltoodud kujul:

CE-märgise vähendamisel või suurendamisel tuleb kinni pidada eespool esitatud joonise proportsioonidest.

CE-märgise erinevad osad peavad olema ühekõrgused, vähemalt 5 mm kõrged. Väikesemõõtmeliste masinate puhul võib sellest alampiirist loobuda.

CE-märgis tuleb kanda masinale tootja või tema volitatud esindaja nime vahetusse lähedusse, kasutades sama tehnikat.

Kui on kohaldatud artikli 12 lõike 3 punktis c ja artikli 12 lõike 4 punktis b nimetatud kvaliteedi täieliku tagamise menetlust, lisatakse CE-märgisele teavitatud asutuse identifitseerimisnumber.

IV LISA

MASINATE TÜÜBID, MILLE SUHTES TULEB KOHALDADA ÜHTE ARTIKLI 12 LÕIGETES 3 JA 4 NIMETATUD MENETLUSTEST

1.  Järgmist tüüpi ketassaed (ühe- või mitmekettalised) puidu ja samasuguste füüsikaliste omadustega materjalide töötlemiseks või liha ja samalaadsete füüsikaliste omadustega materjalide töötlemiseks:

2.  Käsitsi etteandmisega rihthöövelmasinad puidutöötluseks.

3.  Käsitsi laaditavad ja/või tühjendatavad ühepoolsed paksushöövelmasinad puidutöötlemiseks, millel on sisseehitatud mehhaaniline etteandeseadis.

4.  Järgmised käsitsi laaditavad ja/või tühjendatavad lintsaed puidu ja samalaadsete füüsikaliste omadustega materjalide või liha ja samalaadsete füüsikaliste omadustega materjalide töötlemiseks:

4.1.  Saagimise ajal fikseeritud asendis lindiga saed , millel on kindel või edasi-tagasi liikuv alus või tugi tooriku jaoks.

4.2.  Saed, mille lint liigub koos edasi-tagasi liikuva kelguga.

5.  Ühendmasinad punktides 1–4 ja 7 nimetatud tüüpi masinatest puidu ja samalaadsete füüsikaliste omadustega materjalide töötlemiseks.

6.  Käsietteandega mitmeteralised tapimasinad puidutöötluseks.

7.  Käsietteandega vertikaalfreespingid puidu ja samalaadsete füüsikaliste omadustega materjalide töötlemiseks.

8.  Kantavad puidukettsaed.

9.  Pressid, sealhulgas profiilide painutuspressid metallide külmtöötluseks, käsitsi laaditavad ja/või tühjendatavad, mille liikuvate osade käigupikkus võib ületada 6 mm ja kiirus võib ületada 30 mm/s.

10.  Käsitsi laaditavad ja/või tühjendatavad plasti survevalu- või vormpressimismasinad.

11.  Käsitsi laaditavad ja/või tühjendatavad kummi survevalu- või vormpressimismasinad.

12.  Järgmist tüüpi allmaatöömasinad:

13.  Käsitsi laaditavad, kokkusurumismehhanismiga veokid majapidamisjäätmete kogumiseks.

14.  Eemaldatavad jõuülekandemehhanismid koos kaitsepiiretega.

15.  Kaitsepiirded eemaldatavate jõuülekandemehhanismide jaoks.

16.  Autoteeninduse tõstukid.

17.  Sellised seadmed inimeste tõstmiseks, millega on seotud oht kukkuda rohkem kui kolme meetri kõrguselt.

18.  Lööktoimelised kantavad kinnitus- ja muud masinad.

19.  Kaitseseadeldised, mis on ette nähtud inimese kohalolu kindlakstegemiseks.

20.  Avatavad mehaanilise ajamiga blokeerivad piirded, mis on projekteeritud punktides 9, 10 ja 11 nimetatud masinate turvamiseks.

21.  Loogikaseadmed turvafunktsioonide kindlustamiseks.

22.  Ümbermineku korral kaitsvad struktuurid.

23.  Kukkuvate esemete eest kaitsvad struktuurid.

V LISA

ARTIKLI 2 LÕIKES C NIMETATUD

OHUTUSSEADISTE NÄIDISLOETELU

1.  Kardaanvõllide piirded;

2.  Kaitseseadeldised, mis on mõeldud inimeste kohalolu kindlakstegemiseks;

3.  Avatavad ajamiga töötavad blokeeringuga piirded, mis on projekteeritud IV lisa punktides 9, 10 ja 11 nimetatud masinate turvamiseks;

4.  Loogikaseadmed turvafunktsioonide kindlustamiseks;

5.  Ventiilid, millel on lisavahendid rikete avastamiseks ja mis on mõeldud masina ohtliku liikumise juhtimiseks;

6.  Masina emissioonide imisüsteemid;

7.  Piirded ja kaitseseadised, mis on ette nähtud inimeste kaitsmiseks masina tööprotsessi kaasatud liikuvate osade eest;

8.  Seadised tõstemasinate laadimise ja ümberpaigutamise juhtimise järelevalveks;

9.  Kõik inimeste istmetel kinnihoidmise vahendid;

10.  Hädaseiskamisseadised;

11.  Mahalaadimissüsteemid potentsiaalselt ohtlike elektrostaatiliste laengute kogunemise vältimiseks;

12.  I lisa punktides 1.5.7, 3.4.7 ja 4.1.2.6 nimetatud energiapiirajad ja vabastusseadised;

13.  Müra ja vibratsiooni emissiooni vähendamise süsteemid;

14.  Ümbermineku korral kaitsvad struktuurid;

15.  Kukkuvate esemete eest kaitsvad struktuurid;

16.  Kahekäejuhtimisseadised;

17.  Inimeste ühelt vastuvõtuplatvormilt teisele tõstmiseks ja allalaskmiseks mõeldud masinate komponendid, mis kuuluvad järgmisse loetelusse:

VI LISA

OSALISELT KOMPLEKTEERITUD MASINA PAIGALDUSJUHENDID

Osaliselt komplekteeritud masinate paigaldusjuhendites tuleb kirjeldada neid tingimusi, mida lõppmasinaga ühendamisel tuleb järgida, et tagada tervisekaitse- ja ohutusnõuete täitmine.

Paigaldusjuhendid peavad olema kirja pandud ühes ühenduse ametlikus keeles, mis on arusaadav selle masina tootjale, millega osaliselt komplekteeritud masin ühendatakse, või tema volitatud esindajale.

VII LISA

A.  MASINA TEHNILINE TOIMIK

Käeolevas osas kirjeldatakse tehnilise toimiku koostamismenetlust. Tehniline toimik peab tõestama masina vastavust direktiivile. See peab hõlmama masina projekteerimist, valmistamist ja toimimist antud hindamiseks vajalikus ulatuses. Tehniline toimik tuleb koostada ühes või mitmes ühenduse ametlikus keeles, välja arvatud masina kasutusjuhend, millele kohaldatakse I lisa punkti 1.7.4.1 erisätteid.

1.  Tehniline toimik sisaldab järgmist:

Tootja peab viima läbi masina koostisosade, kinnituste ja valmis masina nõutavad uuringud ja katsetused, et määrata kindlaks, kas tema projekteeritud ja valmistatud masinat saab ohutult paigaldada ja kasutusele võtta. Asjakohased aruanded ja tulemused peavad olema lisatud tehnilisele toimikule.

2.  Punktis 1 nimetatud tehniline toimik peab olema liikmesriikide pädevatele ametiasutustele kättesaadav vähemalt kümme aastat pärast masina valmistamiskuupäeva või seeriatoodangu puhul kümme aastat pärast selle viimase ühiku tootmist.

Tehniline toimik ei pea paiknema ühenduse territooriumil, ka ei pea see olema pidevalt materiaalsel kujul kättesaadav. Kuid see peab olema EÜ vastavusdeklaratsioonis kindlaksmääratud isiku poolt kokkukogutav ja materjali keerukusest sõltuva ajaperioodi vältel kättesaadavaks muudetav.

Tehniline toimik ei pea sisaldama üksikasjalikke kavandeid või muid täpseid andmeid masina valmistamisel kasutatud alakoostude kohta, välja arvatud siis, kui teave selle kohta on olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele vastavuse tõestamiseks hädavajalik.

3.  Kui riikliku pädeva ametiasutuse põhjendatud taotluse peale ei suudeta tehnilist dokumentatsiooni esitada, võib see olla piisavaks põhjuseks, et seada kahtluse alla kõnesoleva masina vastavus olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

B.  OSALISELT KOMPLEKTEERITUD MASINA ASJAKOHANE TEHNILINE DOKUMENTATSIOON

Käesolevas osas kirjeldatakse asjakohase tehnilise dokumentatsiooni koostamismenetlust. Nimetatud dokumentatsioon peab näitama, millised käesoleva direktiivi nõuded on kohaldatud ja täidetud. Hõlmatud peab olema osaliselt komplekteeritud masina konstrueerimine, valmistamine ja toimimine ulatuses, mis on vajalik kohaldatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele vastavuse hindamiseks. Dokumentatsioon koostatakse ühes või mitmes ühenduse ametlikest keeles.

Tootja peab läbi viima koostisosade, kinnituste ja valmis masinate nõutavad uuringud ja katsetused, et määrata kindlaks, kas tema projekteeritud ja valmistatud masinat saab ohutult paigaldada ja kasutusele võtta. Asjakohased aruanded ja tulemused peavad olema lisatud tehnilisele toimikule.

Asjakohane tehniline toimik peab olema liikmesriikide pädevatele ametiasutustele kättesaadav vähemalt kümme aastat pärast osaliselt komplekteeritud masina valmistamiskuupäeva või seeriatoodangu puhul kümme aastat pärast selle viimase ühiku tootmist, samuti liikmesriikide pädevatele ametiasutustele tehtud taotluse korral. See ei pea paiknema ühenduse territooriumil, ka ei pea see olema pidevalt materiaalsel kujul kättesaadav. Kuid see peab olema ühendamisdeklaratsioonis kindlaksmääratud isiku poolt kokkukogutav ja esitatav asjakohasele ametiasutusele.

Kui siseriikliku pädeva ametiasutuse põhjendatud taotluse peale ei suudeta tehnilist toimikut esitada, võib see olla piisavaks põhjuseks, et seada kahtluse alla kõnesoleva osaliselt komplekteeritud masina vastavus sellele kohaldatavatele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

VIII LISA

VASTAVUSHINDAMINE JA SISEKONTROLL

MASINA TOOTMISE AJAL

1.  Käesolevas lisas kirjeldatakse menetlust, mille abil tootja või tema volitatud esindaja, täites punktides 2 ja 3 sätestatud kohustusi, tagab ja tõendab, et kõnesolev masin vastab käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele.

2.  Iga masinatüübi kohta koostab tootja või tema volitatud esindaja VII lisa A osas nimetatud tehnilise toimiku.

3.  Tootja peab võtma kõik vajalikud meetmed selleks, et tootmisprotsessis oleks tagatud toodetud masina vastavus VII lisa A osas nimetatud tehnilisele dokumentatsioonile ning käesoleva direktiivi nõuetele.

IX LISA

EÜ TÜÜBIHINDAMINE

EÜ tüübihindamine on menetlus, millega teavitatud asutus selgitab välja ja tõendab dokumentaalselt, et IV lisas nimetatud masina tüüpiline näidiseksemplar (edaspidi "tüüp") vastab käesoleva direktiivi sätetele.

1.  Masina tootja või tema volitatud esindaja peab iga tüübi kohta koostama VII lisa A osas nimetatud tehnilise dokumentatsiooni.

2.  Igale tüübile EÜ tüübihindamise teostamiseks esitab tootja või tema volitatud esindaja taotluse tema enda poolt valitud teavitatud asutusele.

Lisaks peab taotleja andma teavitatud asutuse käsutusse tüübinäidise. Kui katsetuste kava seda nõuab, võib teavitatud asutus nõuda täiendavaid tüübinäidiseid.

3.  Teavitatud asutus:

4.  Kui tüüp vastab käesoleva direktiivi nõuetele, väljastab teavitatud asutus taotlejale EÜ tüübihindamissertifikaadi . Sertifikaat peab sisaldama tootja või tema volitatud esindaja nime ja aadressi, heakskiidetud tüübi äratundmiseks vajalikke andmeid, kontrollimise järeldusi ja sertifikaadi kehtivust puudutavaid tingimusi.

Tootja ja teavitatud asutus peavad säilitama nimetatud sertifikaadi koopiat, tehnilist dokumentatsiooni ja asjakohaseid dokumente 15 aastat alates sertifikaadi väljastamise kuupäevast.

5.  Kui tüüp ei vasta käesoleva direktiivi sätetes esitatud nõuetele, keeldub teavitatud asutus taotlejale EÜ tüübihindamissertifikaadi väljastamisest esitades üksikasjaliku põhjenduse oma keeldumise kohta. Ta teatab sellest taotlejale, teistele teavitatud asutustele ning liikmesriigile, kes temast teavitas. Ette tuleb näha edasikaebamise kord.

6.  Taotleja teatab teavitatud asutusele, kes säilitab EÜ tüübihindamise kohta käivat tehnilist toimikut, kõikidest muutustest, mis heakskiidetud tüübi osas tehakse. Teavitatud asutus uurib tehtud muudatusi ning seejärel kas kinnitab olemasoleva EÜ tüübihindamissertifikaadi kehtivust või väljastab uue sertifikaadi, kui muudatused ohustavad vastavust oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuetega või tüübi jaoks ettenähtud töötingimustega.

7.  Komisjon, liikmesriigid ja teised teavitatud asutused võivad vastava taotluse esitamise korral saada EÜ tüübihindamissertifikaadi koopia. Põhjendatud taotluse korral võivad komisjon ja liikmesriigid saada koopia tehnilisest toimikust ning teavitatud asutuse poolt läbi viidud katsete tulemustest.

8.  Tehnilised toimikud ja muud EÜ tüübihindamismenetlustega seotud dokumendid koostatakse selle liikmesriigi ühes ühenduse ametlikus keeles (keeltes), kus teavitatud asutus on registreeritud või mistahes teavitatud asutuse jaoks vastuvõetavas ühenduse keeles.

9.  EÜ tüübihindamissertifikaadi kehtivus.

9.1  Teavitatud asutus vastutab EÜ tüübihindamissertifikaadi kehtivuse jätkuvuse tagamise eest. Ta teavitab tootjat kõikidest suurtest muutustest, mis võiksid sertifikaadii kehtivust mõjutada. Teavitatud asutus tühistab kehtivuse kaotanud sertifikaadid.

9.2  Kõnesoleva masina tootja vastutab masina kaasaja tehnika nõuetele vastavuse tagamise eest.

9.3  Tootja taotlusel väljastab teavitatud asutus talle iga viie aasta tagant ülevaate EÜ tüübihindamissertifikaadi kehtivusest.

Kui teavitatud asutus leiab, et tõend kaasaja tehnika nõudeid arvestades jääb kehtima, uuendab ta sertifikaadi järgmiseks viieks aastaks.

Tootja ja teavitatud asutus säilitavad nimetatud tõendi koopiat, tehnilist dokumentatsiooni ja kõiki asjakohaseid dokumente 15 aastat alates nimetatud sertifikaadi väljastamise kuupäevast.

9.4  Kui EÜ tüübihindamissertifikaati ei uuendata, peab tootja lõpetama kõnesoleva masina turulelaskmise.

X LISA

TÄIELIKU KVALITEEDI SÜSTEEM

Käesolev lisa kirjeldab vastavushindamist IV lisas nimetatud masina puhul, mis on toodetud täielikku kvaliteedi süsteemi kasutades ja menetlust, millega teavitatud asutus kvaliteedisüsteemi hindab ja selle heaks kiidab ning selle rakendamist kontrollib.

1.  Tootja peab projekteerimiseks, tootmiseks, lõplikuks kontrollimiseks ja katsetamiseks kasutama punktis 2 nimetatud heakskiidetud kvaliteedisüsteemi ning tema suhtes tuleb kohaldada järelevalvet vastavalt punktile 3.

2.  Kvaliteedisüsteem

2.1  Tootja või tema volitatud esindaja esitab oma kvaliteedisüsteemi hindamiseks taotluse enda valitud teavitatud asutusele.

2.2  Kvaliteedisüsteem peab tagama masina vastavuse käesoleva direktiivi sätetele. Kõik tootja poolt vastu võetud elemendid, nõuded ja sätted tuleb süstemaatiliselt ja kavakindlalt kirjalike meetmete, protseduuride ja kirjalike juhenditena dokumenteerida. Niisugune kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon peab võimaldama kvaliteediprogrammide, -plaanide, - käsiraamatu ja protokollide ühetaolist tõlgendamist.

2.3  Teavitatud asutus peab hindama kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punkti 2.2 nõuetele.

Tuleb eeldada, et kvaliteedisüsteemid, mille abil kohaldatakse asjakohast harmoneeritud standardit, vastavad punkti 2.2 nõuetele.

Auditeerimisrühmas peab olema vähemalt üks liige, kellel on kõnealuse masina tehnoloogia hindamise kogemusi. Hindamismenetlus hõlmab kontrollkülastust tootja ruumidesse. Hindamise käigus viib auditeerimisrühm läbi punkti 2.1 teise lõigu kolmandas taandes märgitud tehniliste toimikute läbivaatuse, et tagada nende vastavus asjakohastele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

Otsusest teatatakse tootjale või tema volitatud esindajale. Teade peab sisaldama hindamise põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust. Peab olema võimalik edasi kaevata.

2.4  Tootja kohustub täitma heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ning hoidma süsteemi sobival ja tõhusal moel töökorras.

Tootja või tema volitatud esindaja teatab kvaliteedisüsteemi heaks kiitnud teavitatud asutusele igasugusest kavatsetavast kvaliteedisüsteemi muudatusest.

Teavitatud asutus hindab kavandatavaid muudatusi ja otsustab, kas ka muudetud kvaliteedisüsteem vastab punkti 2.2 nõuetele või on vaja hindamist korrata.

Ta teatab oma otsusest tootjale. Teade peab sisaldama hindamise põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust

3.  Teavitatud asutuse vastutusel olev järelevalve

3.1  Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

3.2  Tootja võimaldab teavitatud asutusele kontrollimiseks juurdepääsu projekteerimis-, tootmis-, kontrollimis-, katsetamis- ja laoruumidesse ning annab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige alltoodu:

3.3  Et olla kindel, et tootja hoiab kvaliteedisüsteemi töökorras ning rakendab seda, teeb teavitatud asutus perioodilisi kontrollimisi; ta esitab tootjale ka aruande auditeerimise kohta. Kindla ajaperioodi järel toimuvate kontrollimiste sagedus peab olema selline, et iga kolme aasta järel viiakse läbi täielik kvaliteedihindamine.

3.4  Lisaks võib teavitatud asutus teha tootjale etteteatamata kontrollkäike. Selliste täiendavate kontrollkäikude vajadus ja sagedus määratakse teavitatud asutuse kontrollkäikude järelevalvesüsteemi abil. Eelkõige arvestatakse kontrollkäikude järelevalvesüsteemis järgmisi tegureid:

Selliste külastustega seoses võib teavitatud asutus vajaduse korral teha või lasta teha katseid, et kontrollida kvaliteedisüsteemi nõuetekohast toimimist. Ta esitab tootjale kontrollkäigu aruande ja katse tegemise korral katsearuande.

4.  Tootja või tema volitatud esindaja hoiab riiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavana kümneaastase perioodi vältel alates viimasest tootmiskuupäevast:

XI LISA

MIINIMUMNÕUDED, MILLEGA LIIKMESRIIGID PEAVAD TEAVITATUD ASUTUSTE MÄÄRAMISEL ARVESTAMA

1.  Kontrolli eest vastutav asutus, selle juht ja personal ei tohi olla kontrollitavate masinate projekteerija, tootja, tarnija ega paigaldaja ega ühegi nimetatud osapoole volitatud esindaja. Nimetatud isikud ei tohi otseselt ega volitatud esindajatena olla seotud masinate projekteerimise, tootmise, turustamise või hooldusega. See ei välista võimalust vahetada tehnilist teavet tootja ja teavitatud asutuse vahel.

2.  Teavitatud asutus ja selle personal peavad tegema kontrollkatseid suurima erialase asjatundlikkuse ja tehnilise pädevusega ning olema vabad igasugustest, surveavaldustest ja ahvatlustest eelkõige rahalistest, mis võivad nende otsuseid või kontrolli tulemusi mõjutada, eriti isikute või isikute rühmade suhtes, kes on huvitatud kontrollide tulemustest.

3.  Teavitatud asutusel peab olema tehniliste teadmiste ning vastavushindamise läbiviimiseks piisavate ja asjakohaste kogemustega personal iga masinarühma jaoks, mille jaoks ta on registreeritud. Tal peavad olema vajalikud vahendid tehniliste ja administratiivülesannete täitmiseks seoses kontrollide asjakohasel viisil läbiviimisega; ka peab tal olema juurdepääs erikontrollideks vajalikele seadmetele.

4.  Kontrollide eest vastutavatel töötajatel peab olema:

5.  Peab olema tagatud inspekteerijate erapooletus. Nende palk ei tohi sõltuda tehtud katsete hulgast ega tulemustest.

6.  Asutus peab võtma endale vastutuskindlustuse juhul, kui vastutus ei kuulu siseriikliku õiguse alusel riigile või kui liikmesriik ise ei ole kontrollide eest otseselt vastutav.

7.  Teavitatud asutuse personal peab hoidma ametisaladust teabe osas, mis on omandatud käesoleva direktiivi või selle jõustamiseks vastuvõetud siseriiklike õigusaktide kohaselt täidetud ülesannete käigus (välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate haldusasutustega, kus teavitatud asutus tegutseb).

8.  Teavitatud asutused peavad osalema koordineerivas tegevuses. Nad peavad ka kas otseselt osalema või olema esindatud Euroopa standardiseerimistegevuses, et teada, milline on asjakohaste standarditega seotud olukord.

9.  Liikmesriigid võivad võtta kõiki nende käsutuses olevaid meetmeid, mis on vajalikud selle tagamiseks, et kui teavitatud asutus oma töö lõpetab, saadetakse antud asutuse klientide toimikud teisele teavitatud asutusele või muudetakse kättesaadavaks liikmesriigile, kes antud asutusest on teavitanud.

XII LISA

VASTAVUSTABEL(24)

(1) ELT C 271 E, 12.11.2003, lk 491. (2) EÜT C 154 E, 29.5.2001, lk 164. (3) ELTs seni avaldamata. (4) EÜT C 154, 29.5.2001, lk 164. (5) EÜT C 311, 7.11.2001, lk 1. (6) Euroopa Parlamendi 4. juuli 2002. aasta seisukoht (ELT C 271 E, 12.11.2003, lk 491), nõukogu 18. juuli 2005. aasta ühine seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2005. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). (7) EÜT L 207, 23.7.1998, lk 1. Direktiivi on muudetud direktiiviga 98/79/EÜ (EÜT L 331, 7.12.1998, lk 1). (8) Nõukogu 14. juuni 1989. aasta direktiiv 89/392/EMÜ masinaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 9). (9) EÜT L 256, 13.9.1991, lk 51. (10) EÜT L 393, 30.12.1989, lk 13. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/45/EÜ (EÜT L 195, 19.7.2001, lk 46). (11) ELT L 171, 9.7.2003, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2005/67/EÜ (ELT L 273, 19.10.2005, lk 17). (12) EÜT L 220, 30.8.1993, lk 23. (13) EÜT L 213, 7.9.1995, lk 1. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1). (14) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1. (15) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. (16) EÜT L 42, 23.2.1970, lk1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/64/EÜ (ELT L 310, 25.11.2005, lk 10). (17) EÜT L 124, 9.5.2002, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2005/30/EÜ (ELT L 106, 27.4.2005, lk 17). (18) EÜT L 77, 26.3.1973, lk 29. Direktiivi on muudetud direktiiviga 93/68/EMÜ (EÜT L 220, 30.8.1993, lk 1). (19) EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga. (20) * 24 kuu möödumisel käesoleva direktiivi jõustumisest. (21) * 24 kuu möödumisel käesoleva direktiivi jõustumisest. (22) ** 42 kuu möödumisel käesoleva direktiivi jõustumisest. (23) * Viie aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist. (24) Tabel näitab direktiivi 98/37/EÜ ja käesoleva direktiivi sama objekti käsitlevate osade omavahelist vastavust. Siiski ei ole vastavate osade sisu tingimata samane.

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ, mis käsitlevad teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid ja konsolideeritud aruandeid (KOM(2004)0725 – C6- 0164/2004 – 2004/0250(COD))

P6_TA(2005)0518 A6-0384/2005

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2004)0725)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 44 lõiget 1, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0164/2004);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ja majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A6-0384/2005),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepanek uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui ta kavatseb seda oluliselt muuta või seda teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. detsembril 2005 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/.../EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ, mis käsitlevad teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid ja konsolideeritud aruandeid, nõukogu direktiivi 86/635/EMÜ pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta ning nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ kindlustusseltside raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 44 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,(2)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(3)

ning arvestades järgmist:

1)   21. mail 2003 võttis komisjon vastu tegevuskava, milles avaldati meetmed äriühinguõiguse kaasajastamise ja ettevõtete üldjuhtimise edendamise kohta ühenduses. Ühenduse lühiajaliseks prioriteediks seati nõukogu liikmete kollektiivse vastutuse kinnitamine, seotud osapooltega sooritatavate tehingute ja bilansiväliste meetmete läbipaistvuse suurendamine ning äriühingus rakendatavate üldjuhtimistavade avalikustamise parandamine.

(2)  Vastavalt tegevuskavale pidid äriühingu haldus-, juhtimis- ja järelevalveorganite liikmed olema vähemalt kollektiivselt äriühingu ees vastutavad raamatupidamise aastaaruannete ja tegevusaruannete koostamise ning avaldamise eest. Sama lähenemine pidi hakkama kehtima ka konsolideeritud raamatupidamisaruandeid koostavate ettevõtete haldus-, juhtimis- ja järelvalveorganite liikmete suhtes. Need organid toimivad neile siseriikliku õigusega omistatud pädevuse raames. Ühelt poolt ei takistaks see liikmesriike kaugemale minemast ja kehtestamast otsest vastutust aktsionäride või huvirühmade ees. Teiselt poolt pidid liikmesriigid vältima nõukogu üksikliikmetega piirduva vastutussüsteemi valimist. Samas ei tohiks see takistada liikmesriikide kohtuid ja järelvalveasutusi rakendamast sanktsioone nõukogu üksikliikme suhtes.

(3)  Vastutus põhineb siseriiklikul õigusel. Liikmesriigi õigus- või haldusnormidega sätestatud vastutust puudutavad eeskirjad peavad olema kohaldatavad haldus-, juhtimis- ja järelevalveorganite suhtes. Liikmesriikidele peaks jääma vabadus määratleda vastutuse ulatus.

(4)  Usaldusväärse finantsaruandluse protsessi edendamiseks ELis peavad ettevõtte finantsaruande ettevalmistamise eest vastutava organi liikmed olema kohustatud tagama, et ettevõtte raamatupidamise aastaaruannetes ja majandusaasta aruandes toodud finantsteave annab tõese ja ausa ülevaate.

5)   27. septembril 2004 võttis komisjon vastu teatise kuritarvituste ärahoidmisest ja nende vastu võitlemisest finants- ja ärialal, milles kirjeldatakse muuhulgas äriühingute sisekontrolli ja nõukogu liikmete vastutust käsitlevaid komisjoni poliitilisi algatusi.

(6)  Nõukogu 25. juuli 1978. aasta neljas direktiiv 78/660/EMÜ, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid,(4) ning nõukogu 13. juuni 1983. aasta seitsmes direktiiv 83/349/EMÜ, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb konsolideeritud aastaaruandeid,(5) sätestavad praegu ainult äriühingu ja selle sidusettevõtete vaheliste tehingute avalikustamise. Eesmärgiga lähendada äriühinguid, mille väärtpaberitega ei ole lubatud reguleeritud turgudel kaubelda, äriühingutele, mis kohaldavad oma konsolideeritud aruannete suhtes rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid, tuleks avalikustamist laiendada, et hõlmata ka muid seotud osapooli, nagu tippjuhid ja nõukogu liikmete abikaasad, aga ainult juhul, kui sellised tehingud on olulised ega ole teostatud tavapärastel turutingimustel. Tavapärastele turutingimustele mittevastavate seotud osapooltega sõlmitud oluliste tehingute avalikustamine võib aidata aastaaruannete kasutajatel hinnata äriühingu finantsseisundit, ning kui äriühing kuulub kontserni, siis kontserni kui terviku seisundit. Kontsernisisesed seotud osapooltega sõlmitud tehingud tuleks konsolideeritud raamatupidamisaruandeid koostades kõrvale jätta.

(7)  Seotud osapooli käsitlevaid määratlusi, mis on sätestatud rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites, mille komisjon on vastu võtnud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta(6), tuleks kohaldada direktiividele 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ.

(8)  Bilansivälised meetmed võivad olla äriühingule riskiks või kasuks, mis on oluline äriühingu finantsseisundi hindamisel, ning kui äriühing kuulub kontserni, siis kontserni kui terviku seisundi hindamisel.

(9)  Bilansivälisteks meetmeteks võib lugeda äriühingu igasuguseid isikutega, ka juriidilise isiku õigusteta üksustega, tehtavaid tehinguid või kokkuleppeid, mis ei kajastu bilansis. Bilansivälised meetmed võivad olla seotud ühe või mitme eriotstarbelise majandusüksuse loomise või kasutamisega ning offshore toimingutega muuhulgas majanduslikel, õiguslikel, maksundus- või raamatupidamisalastel eesmärkidel. Selliste bilansiväliste meetmete näited on riski ja eeliste jagamise meetmed või lepingust, näiteks võlafaktooringust, ühitatud müügi- ja tagasiostulepingutest, veoselepingutest, võta-või-maksa lepingutest, eraldiseisvate äriühingute ja juriidilise isiku õigusteta üksuste kaudu korraldatud väärtpaberitele üleminekust, panditud varadest, kasutusrendilepingutest, alltöövõtust ja sarnastest lepingutest tulenevad kohustused. Bilansis kajastamata meetmetega seonduvate oluliste riskide ja eeliste kohane avalikustamine tuleks ette näha raamatupidamisaruannete või konsolideeritud aruannete lisades.

(10)  Äriühinguid, mille väärtpaberitega on lubatud kaubelda reguleeritud turul ja millel on registreeritud asukoht ühenduses, tuleks kohustada avaldama tegevusaruande vastava selgesti eristava osana üldjuhtimise aastaaruande. Kõnealune aruanne peaks vähemalt andma aktsionäridele hõlpsasti kättesaadavat olulist teavet tegelikult rakendatud üldjuhtimistavadest, sealhulgas riskijuhtimissüsteemide ja finantsaruandluse sisekontrolli peamiste näitajate kirjeldust. Ettevõtte üldjuhtimise aruandes peaks olema selgelt ära näidatud, kas äriühing kohaldab muid kui siseriikliku õigusega ettenähtud ettevõtte üldjuhtimise sätteid, olenemata sellest, kas need sätted on otseselt kehtestatud äriühingu kohta kehtivas ettevõtte üldjuhtimise eeskirjas või muus ettevõtte üldjuhtimise eeskirjas, mida äriühing võib olla otsustanud kohaldada. Vajaduse korral võivad äriühingud esitada ka keskkonna- ja sotsiaalsete aspektide analüüsi, mis on vajalik äriühingu arengu, tulemuste ja seisundi mõistmiseks. Konsolideeritud tegevusaruannet koostavatelt ettevõtjatelt ei ole tarvis nõuda eraldi üldjuhtimise aruannet.Samas tuleks esitada riskijuhtimissüsteemi ning kontserni sisekontrollisüsteemi käsitlev teave.

(11)  Käesoleva direktiivi alusel vastu võetud erinevad meetmed ei peaks tingimata olema kohaldatavad sama tüüpi äriühingutele või ettevõtjatele. Liikmesriikidel peaks olema võimalus vastavalt direktiivi 78/660/EMÜ artiklile 11 teha väikeettevõtjatele erandeid antud direktiiviga sätestatud seotud osapooli ja bilansiväliseid meetmeid puudutavate nõuete osas. Äriühingutelt, mis juba avalikustavad oma raamatupidamises teavet seotud osapooltega tehingute kohta vastavalt Euroopa Liidus vastu võetud rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele, ei tuleks antud direktiivi alusel nõuda täiendava teabe avalikustamist, sest rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamine juba annab tõese ja ausa ülevaate antud äriühingust. Ettevõtte üldjuhtimise aruannet käsitlevad käesoleva direktiivi sätted peaksid olema kohaldatavad kõigile äriühingutele, sealhulgas pankadele, kindlustus- ja edasikindlustusseltsidele ning võlakirjade emitentidele, kelle väärtpaberitega on lubatud kaubelda reguleeritud turul ja kellel on ühenduses registrijärgne asukoht. Nõukogu liikmete kohustusi ja vastutust käsitlevad käesoleva direktiivi sätted peaksid olema kohaldatavad kõigile äriühingutele, kelle suhtes on kohaldatavad direktiiv 78/660/EMÜ, nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiiv 86/635/EMÜ pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta (7) ning 19. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/674/EMÜ kindlustusseltside raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta(8) ja kõigile ettevõtjatele, kes koostavad raamatupidamise konsolideeritud aruandeid vastavalt direktiivile 83/349/EMÜ.

(12)  Praegu näeb direktiiv 78/660/EMÜ ette muu hulgas bilansi ja netokäibe maksimaalse piirmäära ülevaatamist iga viie aasta järel, mida liikmesriigid võivad kohaldada teatud avalikustamisnõuetest vabastatavate ettevõtete kindlaks määramisel. Lisaks neile iga viie aasta järel toimuvatele ülevaatamistele on võimalik ka bilansi ja netokäibe täiendav ühekordne kasv. Liikmesriigid ei ole kohustatud kõnealuseid suurendatud piirmäärasid kasutusele võtma.

(13)  Ettevõetava tegevuse eesmärk on eelkõige piiriüleste investeeringute hõlbustamine, võrreldavuse parandamine terves ELis ning üldsuse usalduse suurendamine finantsaruannete vastu hoogustatud ja järjekindla avalikustamise kaudu. Liikmesriikidel ei ole seda võimalik piisavalt saavutada, sest siseriiklikud õigusaktid on erinevad. Raamatupidamisdirektiivide muutmise ja süvendatud ühtlustamise toel on eesmärke parem saavutada ühenduse tasandil. Ühendus võib võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud lähimuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(14)  Seetõttu tuleks direktiive 78/660/EMÜ, 83/349/EMÜ, 86/635/EMÜ ja 91/674/EMÜ vastavalt muuta.

(15)  Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse põhimõtteid, mida on tunnustatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas.

(16)  Vastavalt paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe lõikele 34 julgustatakse liikmesriike koostama endale ja ühenduse huvides oma tabeleid, mis näitlikustaksid võimalikult ulatuslikult seost käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel ning avalikustaksid need.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 78/660/EMÜ muutmine

Direktiivi 78/660/EMÜ muudetakse järgmiselt:

1.  Artikli 11 esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

2.  Artikli 11 kolmandas lõigus asendatakse sõnad "direktiiv, milles on sätestatud käesolevad summad artikli 53 lõikes 2 ette nähtud läbivaatuse tulemusel" sõnadega "iga direktiiv, milles on sätestatud käesolevad summad".

3.  Artikli 27 esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

4.  Artikli 27 kolmandas lõigus asendatakse sõnad "direktiiv, milles on sätestatud käesolevad summad artikli 53 lõikes 2 ette nähtud läbivaatuse tulemusel" sõnadega "iga direktiiv, milles on sätestatud käesolevad summad".

5.  Artiklile 42a lisatakse järgmine lõige:

(5a) Erandina lõigete 3 ja 4 sätetest võivad liikmesriigid kooskõlas komisjoni 29. septembri 2003 määrusega (EÜ) nr 1725/2003, millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid*(muudetud kujul) vastu võetud rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega kuni käesoleva direktiivi jõustumiseni lubada või nõuda rahastamisvahendite hindamist koos kaasneva avalikustamisnõudega, mis on ette nähtud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta** vastu võetud rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites.

_________________

* ELT L 261, 13.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2106/2005 (ELT L 337, 22.12.2005, lk 16).

** EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

6.  Artikli 43 lõikele 1 lisatakse punktid 7a ja 7b:

7a) äriühingu bilansis kajastamata meetmete olemus ja majanduslik eesmärk ning nende meetmete finantsmõju äriühingule, eeldusel, et sellised riske ja eeliseid sisaldavad meetmed on olulised, ja niivõrd kui nende riskide ja eeliste avalikustamine on vajalik äriühingu finantsolukorra hindamiseks.

Liikmesriigid võivad direktiivi 78/660/EMÜ artiklis 27 viidatud äriühingutel lubada piirduda andmete avalikustamisel meetmete olemust ja majanduslikku eesmärki kirjeldava teabega;

7b) äriühingu poolt seotud osapooltega sõlmitud tehingud, sealhulgas antud tehingute suurus, suhte olemus seotud osapoolega, samuti muu tehinguid puudutav teave, mis on vajalik äriühingu finantsolukorra mõistmiseks, kui antud tehingud on olulised ning neid ei ole sõlmitud tavapärastes turutingimustes. Üksikuid tehinguid puudutav teave võidakse ühendada vastavalt tehingute iseloomule, välja arvatud juhtudel, kui eraldi teave on vajalik, et mõista seotud osapooltega tehtud tehingute mõju äriühingu finantsolukorrale.

Liikmesriigid võivad teha erandi tehingutele kahe või enama kontserni liikme vahel eeldusel, et antud kontserni liige on tehingu osapooleks olevate tütarettevõtjate ainuomanik.

Seotud osapoolel on sama tähendus mis vastavalt määrusele (EÜ) nr 1606/2002 vastu võetud rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites.

7.  Lisatakse artikkel 46a:

Artikkel 46a

Liikmesriigid võivad lubada, et antud artiklis nõutav teave esitatakse koos tegevusaruandega avaldatavas eraldi aruandes artikli 47 kohaselt või võib tegevusaruandes olla viide kohale ettevõtte koduleheküljel, kus see dokument on avalikkusele kättesaadav. Eraldi aruande korral sisaldab ettevõtte üldjuhtimise aruanne viidet tegevusaruandele, kus punkti 4 alusel nõutav teave on kättesaadav. Käesoleva direktiivi artikli 51 lõike 1 teist lõiku kohaldatakse käesoleva artikli esimese lõigu punktide 3 ja 4 suhtes. Ülejäänud teabe puhul kontrollib audiitor, kas ettevõtte üldjuhtimise aruanne on koostatud.

Äriühingutele, kes on emiteerinud muid väärtpabereid kui aktsiaid, millega on lubatud kaubelda reguleeritud turul direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses, võivad liikmesriigid teha erandi esimese lõigu punktide 1, 2, 5 ja 6 sätete rakendamise suhtes, välja arvatud juhul, kui kõnealused äriühingud omavad emiteeritud aktsiaid, millega kaubeldakse mitmepoolses kauplemissüsteemis direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 15 tähenduses.

_____________________

* ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.

** ELT L 142, 30.4.2004, lk 12.

8.  Lisatakse 10.A jagu:

A JAGU

Kohustus ja vastutus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande eest

Artikkel 50b

Liikmesriigid tagavad, et äriühingu haldus-, juhtimis- või järelevalveorganite liikmed on kollektiivselt kohustatud tagama raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ja eraldi esitamise korral artiklile 46a vastava ettevõtte üldjuhtimise aruande koostamise ja avaldamise vastavalt käesoleva direktiivi nõuetele ja vajadusel vastavalt määrusega (EÜ) nr 1606/2002 vastu võetud rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele. Antud organid toimivad neile siseriikliku õigusega omistatud pädevuse raames.

Artikkel 50c

Liikmesriigid tagavad, et vastutust käsitlevaid haldus- ja õigusnorme kohaldatakse käesoleva direktiivi artiklis 50b osutatud haldus-, juhtimis- ja järelvalveorganite liikmete suhtes, vähemalt mis puudutab äriühingut seoses artiklis 50b viidatud kohustuse rikkumisega.

9.  Artiklit 53a muudetakse järgmiselt:

10.  Lisatakse artikkel 60a:

Artikkel 60a

Liikmesriigid sätestavad eeskirjad, mis näevad ette karistuse käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike sätete rikkumise eest, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamiseks. Kehtestatavad karistused ja meetmed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

11.  Artiklit 61a muudetakse järgmiselt:

Artikkel 2

Direktiivi 83/349/EMÜ muutmine

Direktiivi 83/349/EMÜ muudetakse järgmiselt:

1.  Artiklile 34 lisatakse punktid 7a ja 7b:

7a) kõigi konsolideeritud bilansis kajastamata meetmete olemus ja majanduslik eesmärk ning nende meetmete finantsmõju, eeldusel, et sellised riske ja eeliseid sisaldavad meetmed on olulised, ja niivõrd kui nende riskide ja eeliste avalikustamine on vajalik ühendatud äriühingute finantsolukorra hindamiseks tervikuna;

7b) emaettevõtja või teiste ühendatud ettevõtete poolt seotud osapooltega sõlmitud tehingud, välja arvatud kontsernisisesed tehingud, kaasa arvatud selliste tehingute maht, suhte olemus seotud osapoolega, samuti muu tehinguid puudutav teave, mis on vajalik tervikuna käsitletavasse ühendatud äriühingusse kaasatud ettevõtjate finantsseisundi mõistmiseks, kui sellised tehingud on olulised ning ei ole sõlmitud vastavalt tavapärastele turutingimustele. Üksikuid tehinguid puudutav teave võidakse ühendada vastavalt tehingute iseloomule, välja arvatud juhtudel, kui eraldi teave on vajalik, et mõista seotud osapooltega tehtud tehingute mõju tervikuna käsitletavasse ühendatud äriühingusse kuuluvate ettevõtjate finantsolukorrale.

2.  Artikli 36 lõikele 2 lisatakse punkt f:

Kui liikmesriik lubab direktiivi 78/660/EMÜ artikli 46a punktis 1 nõutava teave esitatamist koos tegevusaruandega avaldatavas eraldi aruandes vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 47, moodustab punkti 1 alusel esitatud teave osa eraldi aruandest. Kohaldatakse käesoleva direktiivi artikli 37 lõike 1 teist lõiku.

__________________

* ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.

3.  Lisatakse 3.A jagu:

A JAGU

Kohustus ja vastutus raamatupidamise konsolideeritud aastaaruande ja konsolideeritud tegevusaruande eest

Artikkel 36a

Liikmesriigid tagavad, et äriühingu haldus-, juhtimis- või järelevalveorganite liikmed on kollektiivselt kohustatud tagama ja eraldi esitamise korral direktiivi 78/660/EMÜ artiklile 46a vastava ettevõtte üldjuhtimise aruande koostamise ja avaldamise vastavuse käesoleva direktiivi nõuetele ja vajadusel vastavuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta* vastu võetud rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele. Antud organid toimivad neile siseriikliku õigusega omistatud pädevuse raames.

Artikkel 36b

Liikmesriigid tagavad, et nende vastutust käsitlevaid õigusnorme kohaldatakse artiklis 36a osutatud haldus-, juhtimis- ja järelvalveorganite liikmete suhtes, vähemalt mis puudutab konsolideeritud aruandeid koostavat ettevõtjat seoses artiklis 36a viidatud kohustuse rikkumisega.

____________________

* EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

4.  Artiklile 41 lisatakse lõige 1a:

1a. Seotud osapoolel on sama tähendus, mis vastavalt määrusele (EÜ) nr 1606/2002 vastu võetud rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites.

5.  Lisatakse artikkel 48:

Artikkel 48

Liikmesriigid sätestavad eeskirjad, mis näevad ette karistuse käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike sätete rikkumise eest, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamiseks. Kehtestatavad trahvid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 3

Direktiivi 86/635/EMÜ muutmine

Direktiivi 86/635/EMÜ muudetakse järgmiselt:

Artikli 1 lõike 1 esimene lause asendatakse järgmise lausega:

Direktiivi 78/660/EMÜ artikleid 2, 3, artikli 4 lõikeid 1, 3–6, artikleid 6, 7, 13, 14, artikli 15 lõikeid 3 ja 4, artikleid 16–21, 29–35, 37–41, artikli 42 esimest lauset, artikleid 42a–42f, artikli 45 lõiget 1, artikli 46 lõikeid 1 ja 2, artikleid 46a, 48–50, 50a, 50b, 50c, artikli 51 lõiget 1 ning artikleid 51a, 56–59, 60a, 61 ja 61a kohaldatakse käesoleva direktiivi artiklis 2 märgitud institutsioonidele, välja arvatud siis, kui direktiiv teisiti sätestab.

Artikkel 4

Direktiivi 91/674/EMÜ muutmine

Direktiivi 91/674/EMÜ muudetakse järgmiselt:

Artikli 1 lõike 1 esimene lause asendatakse järgmise lausega:

Direktiivi 78/660/EMÜ artikleid 2, 3, artikli 4 lõikeid 1, 3–6, artikleid 6, 7, 13, 14, artikli 15 lõikeid 3 ja 4, artikleid 16–21, 29–35, 37–41, artikleid 42, 42a–42f, artikli 43 lõike 1 punkte 1–7 b ja 9–14, artikli 45 lõiget 1, artikli 46 lõikeid 1 ja 2, artikleid 46a, 48–50, 50a, 50b, 50c, artikli 51 lõiget 1 ning artikleid 51a, 56–59, 60a, 61 ja 61a kohaldatakse käesoleva direktiivi artiklis 2 märgitud ettevõtjatele, välja arvatud siis, kui direktiiv teisiti sätestab.

Artikkel 5

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt ...(9).

Kui liikmesriigid need õigusnormid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 6

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 7

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELTs seni avaldamata. (2) ELT C 294, 25.11.2005, lk 4. (3) Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2005. aasta seisukoht. (4) EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga. (5) EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga. (6) ELT L 243, 11.9.2002, lk 1. (7) EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/51/EÜ (ELT L 178, 17.7.2003, lk 16). (8) EÜT L 374, 31.12.1991, lk 7. Direktiivi on muudetud direktiiviga 2003/51/EÜ. (9) * 24 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.