Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2005/2054(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0015/2006

Esitatud tekstid :

A6-0015/2006

Arutelud :

PV 15/02/2006 - 14
CRE 15/02/2006 - 14

Hääletused :

PV 16/02/2006 - 6.8
CRE 16/02/2006 - 6.8
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2006)0068

Vastuvõetud tekstid
PDF 151kWORD 81k
Neljapäev, 16. veebruar 2006 - Strasbourg
Euroopa Liidu metsastrateegia rakendamine
P6_TA(2006)0068A6-0015/2006

Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Liidu metsastrateegia rakendamise kohta (2005/2054(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 30. jaanuari 1997. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu metsastrateegia kohta(1);

–   võttes arvesse komisjoni 18. novembri 1998. aasta teatist Euroopa Liidu metsastrateegia kohta (KOM(1998)0649);

–   võttes arvesse nõukogu 15. detsembri 1998. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu metsastrateegia kohta(2);

–   võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 14/2000 ühise põllumajanduspoliitika keskkonnasõbralikumaks muutmise kohta(3);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga "Aruanne ELi metsastrateegia rakendamise kohta" (KOM(2005)0084) ja sellele lisatud töödokumenti, mille on koostanud komisjoni talitused, perioodil 1999–2004 ELi metsastrateegia raames võetud meetmete ja tehtud algatuste kohta;

–   võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 9/2004 metsamajandusmeetmete kohta maaelu arengu poliitikas(4);

–   võttes arvesse 30. mai 2005. aasta põllumajanduse ja kalanduse nõukogu järeldusi seoses ELi metsandusalase tegevuskavaga;

–   võttes arvesse oma pädeva komisjoni ning Prantsusmaa metsaameti 21. juuni 2005. aasta uurimust Euroopa metsastrateegia perspektiivide kohta;

–   võttes arvesse Regioonide Komitee 12. septembri 2005. aasta arvamuse projekti pealkirjaga "Aruanne ELi metsastrateegia rakendamise kohta";

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 4. augusti 2005. aasta arvamuse projekti pealkirjaga "Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule – Aruanne ELi metsastrateegia rakendamise kohta";

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A6-0015/2006),

Üldküsimused

A.   arvestades, et komisjoni ettepanek seoses ELi säästva metsamajanduse tegevuskavaga ei sea kahtluse alla ELi metsastrateegia aluspõhimõtteid, nagu lähimuspõhimõttel rajanev säästev metsamajandus ning metsade ja seal eluneva loomastiku multifunktsionaalsuse ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja suurendamine; ELi metsastrateegia näol on tegu dünaamilise protsessiga, kuhu on võimalik lisada uusi elemente; ELi tegevuskava tuleb vaadelda täiendava vahendina, mille abil on võimalik saavutada suuremat kooskõla eesmärkide ja meetmete vahel erinevates tegevusvaldkondades;

B.   juhib tähelepanu sellele, et majanduskasvu lepitamistel oluliste keskkonnaväärtustega, nagu metsa kaitsefunktsioonide ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ning maaelu areng, annab metsamajandus eriti selge panuse paljude Lissaboni ja Göteborgi strateegia eesmärkide saavutamisele;

C.   arvestades, et kuigi Euroopa Ühenduse asutamislepingus ega Euroopa põhiseaduse lepingu projektis ei ole ette nähtud õiguslikku alust ühise metsapoliitika jaoks, on ühenduse tegevuse mõju metsandusele kogu aeg suurenenud;

D.   arvestades, et osaliselt kasutavad erinevad liikmesriigid metsa kohta erinevaid määratlusi, mistõttu ei ole ühenduse metsamajandusmeetmeid võimalik üheselt hinnata;

E.   rõhutab, et kõikide otsuste juures, mis on seotud Euroopa metsadega, tuleb võtta arvesse seda, et Euroopa metsad on väga erinevad ja seisavad silmitsi erinevate keskkonnaprobleemidega;

Strateegia punkt nr 1: osalemine metsandussektoriga seotud rahvusvahelistes protsessides

F.   arvestades, et liikmesriigid järgivad nõukogu tehtud Euroopa metsastrateegia alast üleskutset osaleda kõikides metsandusega seotud rahvusvahelistes protsessides;

G.   rõhutab metsa ökosüsteemi olulisust bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele vastavalt rahvusvahelistele konventsioonidele, eelkõige vastavalt sellistele algatustele nagu 1992. aasta Rio konventsioon bioloogilise mitmekesisuse kohta või Euroopa Ülemkogul 2001. aasta Göteborgi ja 2002. aastal Johannesburgi kohtumistel vastu võetud ja heaks kiidetud algatus liikide arvu vähenemise peatamiseks 2010. aastaks; märgib, et nende kohustuste edukaks täitmiseks on oluline luua piisavalt palju looduskaitsealasid ning muuta maastikukujunduse raames metsamajandusmeetodid bioloogilistele tingimustele vastavamaks;

Strateegia punkt nr 2: rahvusvahelisel tasemel võetud kohustuste rakendamine riiklike metsaprogrammide raames

H.   arvestades, et riiklikud ja piirkondlikud metsandusprogrammid on ELi metsastrateegia eesmärkide rakendamise põhiline vahend ning need peavad tagama kooskõla ja sidususe riiklike poliitiliste eesmärkide ning rahvusvaheliste kohustuste vahel;

Strateegia punkt nr 3: kooskõlastamise, teabevahetuse ja koostöö parandamine kõigis metsandussektoriga seotud poliitikavaldkondades

I.   arvestades, et vajadus – mida on rõhutatud juba alates 1998. aastast – parandada ühelt poolt erinevate liikmesriikide ja teiselt poolt komisjoni ja liikmesriikide vahel kooskõlastamist, teabevahetust ja koostööd ühenduse kõikides metsandussektoriga seotud poliitikavaldkondades (põllumajandus-, keskkonna-, energia-, teadus-, tööstus-, siseturu, kaubandus- ja arenguabi poliitika) on endiselt suur;

Strateegia punkt nr 4: säästva metsamajanduse edendamine maapiirkondade säilitamise ja arendamise raames

J.   arvestades, et ühenduse tasandil rakendatakse ELi metsastrateegiat peamiselt maaelu arengu poliitika raames, mis väljendub ka selles, et aastatel 2000–2006 eraldati maaelu arengu poliitika raames metsamajandusmeetmete rahastamiseks 4,8 miljardit eurot, millest pool suunati põllumajandusmaa metsastamise jaoks ning teist poolt kasutati muude metsamajandusmeetmete rahastamiseks;

Strateegia punkt nr 5: metsade kaitse Euroopas

K.   arvestades, et metsanduse areng peab olema majanduslikult, ökoloogiliselt, sotsiaalselt ja kultuuriliselt säästev ning et metsakaitse, metsakahjustuste seire, kahjustatud metsakoosluse taastamine, keskkonnahüvede kindlustamine ja eelkõige veeringluse reguleerimine on säästva metsamajanduse olulised osad; metsanduse keskne eesmärk on metsade eluvõimelisuse säilitamine, kaitstes neid metsatulekahjude ja õhusaaste, pinnase ja vee saastumise ning kahjude eest, mida põhjustavad haigused, kahjurid ja erosioon;

L.   lootes tagada metsaaladel bioloogilise mitmekesisuse ja nõudes, et kõnealustel metsaaladel loomulikult eluneva loomastiku majandamisel ja kasutamisel seataks eesmärgiks nende liikide pikaajaline säilimine, pöörates sealjuures tähelepanu metsanduse ja jahinduse vahelisele tasakaalule;

M.   arvestades, et maaelu arengu poliitika raames ette nähtud tulekahjude ennetamisest ei piisa selleks, et tõhusalt võidelda metsatulekahjudega, mis on metsakahjustuste peamine põhjus Euroopa Liidus ja üks kõrbestumist kiirendavaid tegureid paljudes Euroopa piirkondades; avaldades ühtlasi kahetsust selle üle, et piirkondlike ja riiklike programmide rakendamine ei ole omavahel koordineeritud, mida saaks parandada riiklikul ja kohalikul tasandil rakendatavate ennetusmeetmete ühtlustamiseks koostatavate ühenduse strateegiliste suuniste abil; kutsudes komisjoni üles soovitama igal piirkonnal välja töötada üldine strateegia tulekahjudega võitlemiseks ning oma tegevust riiklikul tasandil koordineerida; olles arvamusel, et selline ennetusstrateegia peab võtma arvesse suhteid põllumajanduse ja metsakeskkonna vahel, piirkonnale omaseid riske ja meetmeid nendega toimetulemiseks;

N.   juhtides tähelepanu ulatuslikes metsatulekahjudes korduvalt kannatada saanud piirkondadele ja väljendades solidaarsust nendega; pidades siiski oluliseks märkida, et nii metsatulekahjudega seotud probleemid kui nendega võitlemise üldised tingimused on liikmesriigiti väga erinevad; rõhutades, et kogemuste kohaselt on metsatulekahjude tõhusal ennetamisel ja kustutamisel suur roll kohalikul osalusel ja kohalikul tasandil rakendatavatel meetmetel ning metsandustavade muutmisel, eelkõige kergeltsüttivate liikide, nagu eukalüpt, monokultuurse koosluse kaotamise näol;

O.   rõhutades, et uus keskkonna rahastamisvahend (LIFE+) on oluline vahend kõigi Euroopa metsade kaitsmiseks metsade olukorda halvendavate tegurite ennetamise, sh metsatulekahjude seire ja vältimise abil;

Strateegia punkt nr 6: troopiliste metsade kaitse

P.   arvestades, et ebaseaduslik troopiliste metsade raie ei põhjusta rasket ökoloogilist, majanduslikku ja sotsiaalset kahju mitte üksnes asukohariikidele, vaid ka parasvöötmes asuvatele riikidele, kuna see moonutab märkimisväärselt konkurentsi puiduturul;

Q.   tervitades komisjoni poolt ebaseadusliku metsaraiega võitlemiseks koostatud tegevuskava FLEGT (metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust käsitlev EL tegevuskava); olles arvamusel, et ebaseaduslik metsaraie tekitab ulatuslikke keskkonna- ja sotsiaalprobleeme ning moonutab puidukaubandust ja põhjustab metsatööstusele rahalist kahju; meenutades, et edu saavutamiseks ebaseaduslikult raiutud puiduga kauplemise vastases võitluses on äärmiselt oluline tegeleda probleemi lähtekohtadega, nagu selguse puudumine omandiküsimustes, korruptsioon ja vaesus; pidades samuti oluliseks ebaseaduslikult raiutud puiduga tegelevate inimeste ja ettevõtjate suhtes reaalsete sanktsioonide ja karistuste kehtestamist;

R.   märkides, et suur osa ELi imporditavast puidust on töödeldud ja osa sellest on pärit ebaseaduslikest allikatest; paludes komisjonil ebaseaduslikult raiutud puidu impordi keelustamise lihtsustamiseks kaaluda ühenduse tolliseadustiku ja puidule kehtestatud mittesooduspäritolu eeskirjade muutmist nii, et edaspidi peaks riik, kus loodusvaradest pärinevaid tooteid on viimati töödeldud, tõendama tooraine päritolu seaduslikkust;

Strateegia punkt nr 7: kliimamuutuste leevendamine ja säästlik energiavarustus

S.   arvestades, et, kuna süsinik ladestub biomassis ja pinnases, on metsadel oluline roll süsiniku talletajana maa süsinikuringes; arvestades, et metsade uuendamine, metsade tootlikkuse säilitamine ning süsinikuemissioonita saadavate metsasaaduste laialdasem kasutamine tagab süsinikuringe olemasolu ja suurendab seda; arvestades, et metsad pakuvad süsinikuvaba ja taastuvenergiat ning aitavad kaasa säästlike energialiikide kasutamisele ELis ning et metsad ja metsasaadused aitavad sel viisil kaasa globaalse soojenemise ja kasvuhooneefekti aeglustumisele ning ELi keskkonnaeesmärkide saavutamisele (näiteks Kyoto protokolli täitmine);

T.   arvestades, et metsasaaduste oluliselt laialdasem kasutuselevõtt taastuva energiaallikana aitab samuti vähendada ELi energiavajadust ning võimaldab piirkondades, kus esineb põllumajanduslikku ületootmist või millele on avaldanud mõju ühise turukorralduse reformid, alustada alternatiivina energiakultuuride kasvatamist;

Strateegia punkt nr 8: metsandussektori konkurentsivõime, tööhõive ja sissetulekute suurendamine

U.   arvestades, et metsandus- ja puidusektorile ei ole ühenduse majanduspoliitikas piisavalt tähelepanu pööratud ning seda on käsitletud pigem kõrvalvaldkonnana, kuigi nimetatud sektor loob arvukalt uusi töökohti, omab märkimisväärselt suurt käivet ning annab olulise panuse maapiirkondade eluvõimelisusesse;

V.   arvestades, et tänu keskkonnahüvedele on metsadel suur tähtsus elukvaliteedi jaoks ning tänu metsasaadustele on need ka majanduslikult olulised,

W.   arvestades, et komisjon tunnustab metsade multifunktsionaalset rolli, kuid tõdedes, et enamikul juhtudel ei väljendu see asjaomaste piirkondade majanduses ja püsielanike sissetulekutes määral, mis vastaks metsa potentsiaalile;

X.   on sellepärast arvamusel, et mitmete ELi ees seisvate keskkonnaküsimuste lahendamiseks on vaja tagada metsandusele piisavad vahendid ning omada selget arusaama metsamajanduse erinevatest eesmärkidest;

Strateegia punkt nr 9: metsandussektoriga seotud teadus- ja arendustegevuse edendamine

Y.   võttes arvesse, et metsandussektor saab olla vastavuses konkurentsivõime ja säästva arengu vallas esitatavate nõudmistega vaid juhul, kui selle tegevuses õnnestub leida uusi lähenemisviise ning võtta kasutusele uuenduslikku tehnoloogiat ning kui selle suhtes ei rakendata seoses üldiste kohustustega, mis omanikul on ettevõtja ees, liiga suuri makse, mis kahandaks sektori tulusust;

Z.   rõhutades puidualaste teadusuuringute olulisust Euroopa Liidu konkurentsivõime ja keskkonnaga seotud eesmärkide saavutamiseks; märkides, et puidul kui toorainel on palju uurimata omadusi, mis eelkõige on seotud selle keemilise koostisega ning mille uurimise ja seonduva tootearenduse jaoks tuleks eraldada piisavalt vahendeid; juhtides tähelepanu sellele, et puidu kasutamise suurendamine näiteks ehitusel, paberi valmistamisel, pakkematerjalides ja energia vallas aitab kaasa taastumatute loodusvarade kasutamise vähendamisele;

AA.  arvestades, et tulekahjude ennetamise ja kustutamise vallas tuleks edendada uurimis- ja arendustegevust, et töötada välja satelliitidel ja muul tipptehnoloogial põhinevaid uusi meetodeid, mida oleks võimalik kasutada lisaks metsade kaitsele ka üldisemalt elanikkonna kaitseks;

Strateegia punkt nr 10: säästva metsamajanduse edendamine kutseõppe- ja täiendkoolituse programmide abil

AB.   arvestades, et metsandussektorile ei ole Euroopa kutseõppe- ja täiendkoolituse programmides seni peaaegu üldse tähelepanu pööratud;

Strateegia punkt nr 11: säästva metsamajanduse edendamine teabe- ja kommunikatsioonistrateegiate abil

AC.   arvestades, et Euroopa Liidu eelmise metsastrateegia käigus pole piisavalt kasutatud kõiki võimalusi säästva metsamajanduse toetamiseks teabe- ja kommunikatsioonistrateegiate abil,

Üldküsimused

1.   toetab komisjoni, kelle hinnangul nõuab ühenduse poliitika edasine areng Euroopa metsastrateegia kaasamist ühenduse üldisesse tegevusse ning liikmesriikide koostööd selles vallas Euroopa Ülemkogu Lissaboni (2000) ja Göteborgi (2001) kohtumistel vastu võetud otsustele ning kuuendale keskkonnaalasele tegevusprogrammile (2002), ühise põllumajanduspoliitika reformile (2003) ja ELi laienemisele (2004) tuginedes; toetab seetõttu komisjoni algatust luua ELi säästva metsamajanduse tegevuskava, mis peaks hõlmama viieaastast perioodi; rõhutab, et see tuleb koostada tihedas koostöös liikmesriikide ja piirkondadega ning konsulteerides asjaomaste organisatsioonidega; rõhutab, et Euroopa metsastrateegia on loonud alusraamistiku metsaga seotud poliitika, algatuste ja meetmete jaoks ning mõjutanud suhtumist metsandusega seotud küsimustesse; rõhutab, et ülalnimetatud poliitilised raamtingimuste muutused võimaldavad muuta ühenduse metsaressursside majandamist sidusamaks ja aktiivsemaks;

2.   on seisukohal, et ühenduse erinevate poliitikavaldkondade ning Lissaboni ja Göteborgi strateegia mõju tõttu metsade olukorrale peavad komisjon ja nõukogu uurima objektiivsel viisil võimalust luua Euroopa Ühenduse asutamislepingus või tulevases Euroopa põhiseaduse lepingu projektis metsanduse jaoks asjaomane õiguslik alus; teeb ettepaneku, et senikaua, kuni Euroopa Liidul pole metsanduse jaoks eraldi õiguslikku alust, tuleks metsi käsitlevate õigusaktide juures teatud ulatuses arvestada lähimuspõhimõttega;

3.   palub liikmesriikidel ja komisjonil leppida kokku mõiste "mets" ühtses tõlgenduses, et tulevikus oleks võimalik paremini hinnata metsandust käsitlevaid ühenduse meetmeid;

Strateegia punkt nr 1: osalemine metsandussektoriga seotud rahvusvahelistes protsessides

4.   avaldab heameelt selle üle, et liikmesriigid ja komisjon on Euroopa metsade kaitset käsitleva ministrite konverentsi raames toimunud dünaamilise dialoogi käigus töötanud välja ühise arusaama säästvast metsamajandusest, ning ergutab seda poliitilises otsustusprotsessis senisest suuremal määral arvesse võtma;

5.   tervitab liikmesriikide aktiivset osalemist kõigis rahvusvahelistes metsasektoriga seotud protsessides ja juhib tähelepanu sellele, et säästva arengu tippkohtumisel 2002. aastal Johannesburgis tõsteti esile seda, et säästva metsamajanduse abil on võimalik saavutada teisi aastatuhande eesmärke; rõhutab lisaks sellele, et osalevate riikide valitsused kohustusid koostama arvukalt metsaga seotud otsuseid hõlmava siduva tegevuskava;

6.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles viima 2006. aasta veebruaris toimuva ÜRO metsafoorumi (UNFF) kuuenda istungjärgu raames ellu nõukogu 26. aprilli 2005. aasta järeldused, mille kohaselt on ökoloogilisest ja sotsiaalsest vaatepunktist parim vahend metsa säästvaks majandamiseks õiguslikult siduv meede;

7.   rõhutab, et keskkonnapoliitika elluviimiseks rahvusvahelisel ja ühenduse tasandil peaks EL nägema ette kooskõlastatud ja sobiva mehhanismi, mille juures võetaks arvesse ja austataks metsade multifunktsionaalset rolli ning mille puhul oleks tagatud huvitatud osapoolte laialdane osalemine ja avatud teabepoliitika;

Strateegia punkt nr 2: rahvusvahelisel tasemel võetud kohustuste rakendamine riiklike metsaprogrammide raames

8.   palub komisjonil ja liikmesriikidel riiklike metsaprogrammide ühtlustatud reguleerimiseks võtta üle Euroopa metsade kaitset käsitleva ministrite konverentsi raames välja töötatud kokkuleppe projekt ning määrata kindlaks kriteeriumid, mille alusel hinnata selle tulemusi;

Strateegia punkt nr 3: kooskõlastamise, teabevahetuse ja koostöö parandamine kõigis metsandussektoriga seotud poliitikavaldkondades

9.   peab metsaküsimustega tegeleva talitustevahelise töörühma moodustamisega tehtud edusammudest hoolimata vajalikuks kooskõlastamise edasist parandamist metsaküsimustega tegelevate komisjoni eri peadirektoraatide vahel; ergutab lisaks metsaküsimustes pädevate komisjoni talituste senisele horisontaalsele integratsioonile kaaluma ka võimalust edendada vertikaalset integratsiooni, mis hõlmaks komisjoni talituste kõiki tegevusvälju ja oleks esindatud peasekretariaadi tasandil; teeb ettepaneku luua komisjoni peasekretariaadis struktuuriüksus, mis tegeleks metsandussektori jaoks oluliste poliitikasuundade kooskõlastamisega;

10.   teeb ettepaneku tugevdada alalist metsakomiteed, laiendades ja täpsustades selle pädevust, näiteks tegevuskavade koostamise ja hindamise ning riiklike metsaprogrammide raames;

Strateegia punkt nr 4: säästva metsamajanduse edendamine maapiirkondade säilitamise ja arendamise raames

11.   on arvamusel, et nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1257/1999 toetuse kohta maaelu arendamiseks(5) alusel Euroopa Liidu poolt kaasrahastatavate metsamajandusmeetmete suhtes tuleb luua tõhusad järelevalvesüsteemid ning järgida sealjuures metsastrateegia rakendamise alaseid kontrollikoja soovitusi;

12.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma vastavate maaelu arengu programmide koostamisel enam arvesse ELi metsastrateegia ja ELi säästva metsamajanduse tegevuskava eesmärke ja meetmeid;

Strateegia punkt nr 5: metsade kaitse Euroopas

13.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles nägema ELi säästva metsamajanduse tegevuskavas ette tõhusaid meetmeid ohtude ennetamiseks ning katastroofidega (tulekahjud, tormid, putukad ja põud) toimetulemiseks; tuletab liikmesriikidele meelde, et neil tuleb oma maaelu arengu programmides üle võtta metsatulekahjude ennetamise suhtes ette nähtud meetmed;

14.   rõhutab, et ELi säästva metsamajanduse tegevuskava peab metsade multifunktsionaalse rolli edendamisel pöörama rohkem tähelepanu pinnase, vee ja õhu ning liigilise mitmekesisuse ja tüüpiliste metsamaastike kaitsele;

15.   on arvamusel, et mägipiirkondades tuleks soodustada metsade ja karjamaade eraldamist ja rakendada eelkõige üldistel turvalisuskaalutlustel teeradadelt lahkumise keeldu, sest metsamaa ja karjamaa eraldamata jätmine ning liigne tallamine võib põhjustada raskeid erosioonikahjustusi;

16.   kutsub üles töötama liikmesriikide jaoks välja soovitust, milles teha ettepanek kasutada metsatulekahjude ennetamiseks integreeritud strateegiat, mis sisaldaks selliseid meetmeid nagu metsa liigse biomassi kogumine ja kasutamine, põlenud alade eesmärgi muutmise ajutine keelamine, et tõkestada metsatulekahjude järgset spekuleerimist, ja eraldi ameti asutamine keskkonnakuritegude alase eriuurimise läbiviimiseks;

17.   palub liikmesriikidel ja piirkondadel vaadata üle metsatulekahjude ennetamise ja nende vastu võitlemise meetmed järgmise finantsraamistiku perioodiks, et ajakohastada ja muuta dünaamilisemaks neid meetmeid, mille rakendamine pole olnud piisav;

18.   rõhutab, et metsa uuendamine on oluline kõrbestumise vastu võitlemise vahend; rõhutab, et kohalike liikide kasutamine metsa uuendamisel on aidanud kaasa liigilise mitmekesisuse säilimisele ja vähendanud metsatulekahjude ohtu ning see võib aidata kaasa lähestikku asuvate Natura 2000 alade kaitsmisele ja nende vahele ühendusteede loomisele, et võimaldada liikide levikut;

Strateegia punkt nr 6: troopiliste metsade kaitse

19.   toetab FLEGTi (metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust käsitleva ELi tegevuskava) tehtud algatusi ebaseadusliku raie vastu võitlemiseks ning rahvusvahelistest kokkulepetest kinnipidamise tagamiseks;

Strateegia punkt nr 7: kliimamuutuste leevendamine ja säästlik energiavarustus

20.   on seisukohal, et äärmiselt oluline on tunnustada metsade ja metsasaaduste tähtsust kliimamuutuste mõjude leevendamisel ning peab seetõttu oluliseks, et EL edendaks kõnealuses valdkonnas teadusuuringuid ja teabevahetust ning viiks läbi puidu kuvandi parandamise kampaaniaid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles otsima ELi metsastrateegia raames võimalusi, kuidas kaasata metsandussektorit paremini kliimamuutuste vastasesse võitlusesse, kahjustamata sealjuures selle konkurentsivõimet;

21.   kutsub Euroopa Liitu tungivalt üles edendama puidu kui taastuvtooraine ning keskkonnasäästlike metsatööstustoodete kasutamist;

22.   nõuab, et taastuvate energiaallikate (soojuse ja elektri koostootmine, biokütused) arendamise poliitiliste meetmete juures pöörataks täiel määral tähelepanu ka biomassile ja eelkõige puidu biomassile; palub liikmesriikidel kaaluda võimalust teha puidupõhise soojatoomise ergutamiseks maksusoodustusi;

Strateegia punkt nr 8: metsandussektori konkurentsivõime, tööhõive ja sissetulekute suurendamine

23.   tõstab esile komisjoni poolt korraldatud Euroopa Liidu metsandussektori konkurentsivõime analüüsi järeldusi, milles rõhutatakse metsamajanduspoliitika kooskõlastamise vajadust kõigi puidu- ja paberitööstuse väärtusahela erinevate lülide edendamiseks võetavate meetmetega; tervitab riiklikul ja ühenduse tasandil loodud ergutusmeetmeid väiksemate metsandusettevõtjate vabatahtliku ühinemise toetamiseks; juhib tähelepanu sellele, et erametsamajanduse organisatsioonide tugevdamine aitaks erametsaomanikel alustada säästva metsamajanduse põhimõtetele vastavat tegevust;

24.   kutsub komisjoni üles toetama liikmesriikide jõupingutusi metsade puiduressursside suurendamiseks ning selleks, et ületada struktuursed puudused, millega väiksemad metsandusettevõtjad oma metsandustoodete kasutamisel ja turustamisel kokku puutuvad, et tagada ühenduse püsiv varustamine puidu ja puidutoodetega ühenduse enda ressurssidest; on seisukohal, et eelkõige tuleb selleks kõrvaldada teatud takistused puidu kasutamiselt ja näha ette puidu uuenduslike kasutusotstarvete alast teadus- ja arendustegevust reguleerivad normid ja sätted ning kutsekvalifikatsiooni tõstmise meetmed; rõhutab, et seni on vaid osaliselt kasutatud sissetulekuallikaid, mida pakuvad sellised metsasaadused, mis pole seotud puiduga, nagu näiteks kork, seened ja marjad, või sellised keskkonnahüved nagu loodusturismi- ja jahipidamisvõimalus, kusjuures jahimajandusel määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 33 neljanda, viienda, seitsmenda, üheksanda, kümnenda ja üheteistkümnenda taande tähenduses on mõnes liikmesriigis küllaltki suur mõju sissetulekute mitmekesistamisele;

25.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles nägema ELi säästva metsamajanduse tegevuskavas ette tõhusaid meetmeid ohtude ennetamiseks ning katastroofidega (tulekahjud, tormid, putukad) toimetulemiseks; tuletab liikmesriikidele meelde, et neil tuleb oma maaelu arengu programmides üle võtta metsatulekahjude ennetamise suhtes ette nähtud meetmed; on seisukohal, et ELi säästva metsamajanduse tegevuskava peab hõlmama kogu väärtusahelat metsast puidu ja metsatööstustoodeteni;

26.   kutsub komisjoni üles võtma metsade uuendamise juures arvesse kohalikku päritolu liikide majanduspotentsiaali ning kohaliku taimestiku potentsiaali ning kõigist vastavatest saadustest ja keskkonnahüvedest maapiirkondadele tulenevat potentsiaali; on seisukohal, et selleks tuleb korraldada uurimus tootjatele vajaminevate toetusmeetmete kohta;

27.   palub komisjonil korraldada vajalikud uuringud maksusoodustuste kohta, mida erinevates liikmesriikides oleks võimalik teha, et toetada neid tootjaid, kelle tegevus põhjustab keskkonnale vähem kahju; on seisukohal, et meetmete võtmine tulekahjude ja kõrbestumise vältimiseks, metsade uuendamine kodumaiste liikidega, liigilise mitmekesisuse edendamine, looduslike metsade säästev majandamine ja keskkonnahüvede edendamine (näiteks veesüsteemi kaitse ja võitlus erosiooni vastu) kõnealuste tootjate poolt kujutavad endast ühiskonnale positiivset lisaväärtust, mis tuleks tootjatele asjakohaselt hüvitada;

28.   on arvamusel, et otseselt keskkonna ja maapiirkondade olukorra parandamiseks antav toetus ei tohiks sõltuda metsade omandivormist, ning et kõikide metsade suhtes tuleks kohaldada ühtesid ja samu õigusakte;

Strateegia punkt nr 9: metsandussektoriga seotud teadus- ja arendustegevuse edendamine

29.   nõuab metsaga ja selle multifunktsionaalse rolliga seotud teadus- ja arendustegevuse edendamise tõhustamist, eelkõige liigilise mitmekesisuse säästva arengu seisukohast, lisades metsasektori kesksed uurimisprojektid ühenduse seitsmendasse teadusuuringute raamprogrammi või liikmesriikide vastavatesse programmidesse, ning toetades juba algatatud tehnoloogiaplatvormi "mets-puit-paber";

Strateegia punkt nr 10: säästva metsamajanduse edendamine kutseõppe- ja täiendkoolituse programmide abil

30.   kutsub eelkõige liikmesriike üles tagama, et Euroopa Liidu pakutavaid kutseõppe- ja täienduskoolitusprogramme (Leonardo, Erasmus jne) kasutataks varasemast rohkem metsandusega seotud aladel;

31.   rõhutab, et toetus metsaomanikele seoses hariduse, võimsuste suurendamise, teavitustegevuse ja nõustamisteenustega on maaelu arengu kontekstis toimuva säästva metsamajanduse üks eeldusi;

Strateegia punkt nr 11: säästva metsamajanduse edendamine teabe- ja kommunikatsioonistrateegiate abil

32.   tervitab Euroopa metsandusettevõtjate püüdlusi tagada – eelkõige metsasaaduste sertifitseerimise abil – tarbijaile kindlustunne seoses metsa säästva majandamise ja metsa multifunktsionaalsusega arvestamisega; on arvamusel, et sel eesmärgil sobib nii FSC- kui PEDC-süsteem; palub võtta meetmeid nimetatud kahe sertifitseerimissüsteemi vastastikkuse tunnustamise tagamiseks;

o
o   o

33.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT C 55, 24.2.1997, lk 22.
(2) EÜT C 56, 26.2.1999, lk 1.
(3) EÜT C 353, 8.12.2000, lk 1.
(4) ELT C 67, 18.3.2005, lk 1.
(5) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika