Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 9. juuni 2005. aasta(1) ja 27. oktoobri 2005. aasta(2) resolutsioone Aserbaidžaani kohta;

–   võttes arvesse oma 19. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni Euroopa naabruspoliitika kohta(3);

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Lõuna-Kaukaasia kohta ja eelkõige oma 11. märtsi 1999. aasta resolutsiooni Kaukaasia rahuprotsessi toetamise kohta(4) ning 26. veebruari 2004. aasta soovitust nõukogule ELi poliitika Lõuna-Kaukaasia suunas kohta(5);

–   võttes arvesse nõukogu 14. juuni 2004. aasta otsust kaasata nii Armeenia kui ka Aserbaidžaan Euroopa naabruspoliitikasse, eelkõige selleks, et aidata kaasa heanaaberlikele suhetele eriti vähemuste austamise kaudu;

–   võttes arvesse Armeenia ja Aserbaidžaani kohustusi Euroopa Nõukogu ees, eriti seoses Euroopa kultuurikonventsiooni, Euroopa arheoloogilise pärandi kaitse muudetud konventsiooni ja rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooniga, mille nad on ratifitseerinud ja mida nad on kohustunud järgima;

–   võttes arvesse UNESCO 1954. aasta Haagi konventsiooni kultuuriväärtuste kaitse kohta relvakonflikti korral ning selle 1954. aasta protokolli, mille osalisriigid on nii Armeenia kui ka Aserbaidžaan ning mida kohaldatakse okupeeritud aladele;

–   võttes arvesse 2003. aasta UNESCO kultuuripärandi tahtliku hävitamise deklaratsiooni, mille kohaselt rahvusvaheline üldsus tunnistab kultuuripärandi kaitse tähtsust ja kinnitab veel kord oma kindlat kavatsust võidelda selle tahtliku hävitamise vastu mis tahes vormis, et kultuuripärandi saaks järgmistele põlvkondadele edasi anda;

–   võttes arvesse rahvusvahelise mälestiste ja kultuuriväärtuslike paikade nõukogu (ICOMOS)(6) aruannet ning ÜRO inimõiguste komisjoni vaheraportit usuvabaduse kohta(7);

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

A.   arvestades Armeenia väiteid, et Aserbaidžaani jõud viisid 1998. aasta novembris ja 2002. aasta detsembris läbi kampaaniad Nahhitševani piirkonnas Džulfas asuva Armeenia kalmistu hävitamiseks; arvestades, et Armeenia ametivõimude värske videomaterjal annab kinnitust sellest, et viimati on hävitustöö toimunud 2005. aasta detsembris;

B.   arvestades rahvusvahelise üldsuse aktiivset reageerimist sellisele tegevusele; arvestades, et Aserbaidžaan ei ole andnud vastuseid ÜRO endise eriraportööri Abdelfattah Amori küsimustele 1998. aasta novembris ja 2002. aasta detsembris toimunud sündmuste kohta;

C.   arvestades, et on esitatud tõsiseid väiteid Aserbaidžaani ametivõimude seotuse kohta nimetatud mälestiste hävitamisega;

D.   rõhutades, et see arheoloogiline ala, kus oli säilinud 6 000 ajaloolist hauakivi Armeenia religioossele kunstile omaselt kivisse raiutud ristidega, on väga erakordne ning annab tunnistust antud piirkonna etnilisest ja kultuurilisest mitmekülgsusest;

E.   arvestades, et mis tahes mälestise või kultuuri-, usu- või rahvusliku pärandi hävitamine või rüüstamine on vastuolus Euroopa Liidu põhimõtetega;

F.   arvestades, et nimetatud hävitustöö on seotud Armeenia ja Aserbaidžaani vahelise külmutatud konfliktiga Mägi-Karabahhi territooriumi pärast;

G.   arvestades, et läbirääkimised Mägi-Karabahhi teemal võivad peatselt jõuda positiivse lahenduseni ning et kokkulepe konflikti lahendamise põhimõtete kohta võidakse saavutada vaatamata sellele, et Rambouillet's Armeenia ja Aserbaidžaani presidentide vahel 10. ja 11. veebruaril 2006 toimunud kohtumine jäi tulemusteta;

H.   tuletades meelde, et Euroopa naabruspoliitika eesmärk on luua Armeenia ja Aserbaidžaaniga privilegeeritud partnerlus, mis põhineb ühistel väärtustel ning sealhulgas vähemuste ja nende kultuuripärandi austamisel,

1.   mõistab karmilt hukka Džulfa kalmistu hävitamise ja kõigi ajaloolise tähtsusega alade hävitamise Armeenia või Aserbaidžaani territooriumil, ning mõistab hukka igasuguse tegevuse, mille eesmärk on mõne rahva kultuuripärandi hävitamine;

2.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles tegema Armeenia ja Aserbaidžaani valitsustele selgeks, et nad peavad tegema kõik endast oleneva, et lõpetada etniline puhastus, mis on viinud sellise hävitamiseni, ning leidma võimalusi pagulaste ja ümberasustatud isikute järkjärgulise tagasipöördumise lihtsustamiseks;

3.   nõuab, et Armeenia ja Aserbaidžaani valitsused täidaksid oma rahvusvahelisi kohustusi – eelkõige kultuuripärandi valdkonnas – ning eriti selliseid kohustusi, mis tulenevad nende liitumisest Euroopa Nõukoguga ja ühinemisest Euroopa naabruspoliitikaga;

4.   rõhutab, et vähemuste õiguste ning sealhulgas nende ajaloolise, usu- ja kultuuripärandi austamine on Euroopa naabruspoliitika tõelise ja tulemusliku arendamise eeltingimus, mis peab viima ka heanaaberlike suhete loomiseni kõigi asjaomaste riikide vahel;

5.   nõuab, et Aserbaidžaan võimaldaks tegutseda oma territooriumil arheoloogilise pärandi ja eriti Armeenia pärandi uurimise ja kaitsmise missioonides osalejatel, näiteks ICOMOSi ekspertidel, ning lubaks Euroopa Parlamendi delegatsioonil külastada Džulfa arheoloogilist ala;

6.   kutsub Armeenia ja Aserbaidžaani valitsusi üles täitma rahvusvahelistes organisatsioonides nagu UNESCO ja Euroopa Nõukogu osalemisest tulenevaid rahvusvahelisi kohustusi, eelkõige kultuuri ja muinsuskaitse valdkonnas, ning kutsub neid üles tegema kõik endast oleneva, et kaitsta oma territooriumil asuvat arheoloogilist, ajaloolist ja kultuuripärandit ning vältida teiste ohustatud alade hävitamist;

7.   palub komisjonil ja nõukogul lisada nimetatud piirkondade arheoloogilise ja ajaloolise väärtusega paikade kaitset käsitleva sätte praegu Euroopa naabruspoliitika raames arutatavatesse tegevuskavadesse;

8.   palub komisjonil ja nõukogul seada Euroopa naabruspoliitika tegevuskavade rakendamise tingimuseks inimõiguste ja vähemuste õiguste üldtunnustatud põhimõtetest kinnipidamise Armeenia ja Aserbaidžaani poolt, eriti seoses nende kohustustega Euroopa Nõukogu liikmetena, ning palub komisjonil ja nõukogul lisada tegevuskavadesse erisätted vähemuste kultuuripärandi kaitsmiseks;

9.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele, Armeenia valitsusele ja presidendile, Aserbaidžaani valitsusele ja presidendile ning OSCE parlamentaarsele assambleele, Euroopa Nõukogu parlamentaarsele assambleele, UNESCO peadirektorile ja ÜRO peasekretärile.

(1) Vastuvõetud tekstid P6_TA(2005)0243. (2) Vastuvõetud tekstid P6_TA(2005)0411. (3) Vastuvõetud tekstid P6_TA(2006)0028. (4) EÜT C 175, 21.6.1999, lk 251. (5) ELT C 98 E, 23.4.2004, lk 193. (6) 2002. aasta aruanne maailma ohustatud mälestiste ja kultuuriväärtuslike paikade kohta. (7) ÜRO üldassamblee 58. istung – dokument 1/58/296, 19.8.2003.