Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma eelnevaid resolutsioone Guantanamo kinnipeetavate õiguste kohta õiglasele kohtuprotsessile, ja eriti oma 7.veebruari 2002. aasta resolutsiooni kinnipeetavate olukorra kohta Guantanamo Bays(1) ning oma 10. märtsi 2004. aasta soovitust nõukogule Guantanamo kinnipeetavate õiguse kohta õiglasele kohtuprotsessile(2);

–   võttes arvesse oma 28. aprilli 2005. aasta resolutsiooni(3) inimõiguste olukorra kohta maailmas 2004. aastal;

–   võttes arvesse oma 18. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni Afganistani kohta(4);

–   võttes arvesse piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemis- ja karistamisviiside vastast konventsiooni, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 10. detsembril 1984;

–   võttes arvesse ELi suuniseid piinamise ja surmanuhtluse vastase võitluse kohta ning suuniseid inimõigustealaste dialoogide kohta kolmandate riikidega, mis võeti vastu 2001. aastal;

–   võttes arvesse kaitse-eelarve kinnitamise seadust, mille USA president Bush allkirjastas 30. detsembril 2005 ja mis sisaldab McCaini muudatust, millega kuulutatakse piinamise kasutamine ebaseaduslikuks, ning Graham-Levini muudatust ‐ millega kehtestatakse, vastavalt Valge Maja tõlgendusele ("allakirjutamisavaldus") ‐, et Guantanamos kinni peetavatel välismaalastel ei ole mingit õigust oma habeas corpus kohtuasjade läbivaatamisele USA tsiviilkohtutes;

–   võttes arvesse Ameerika Ühendriikide uut õigusakti (Army Regulation 190-55), mis jõustub 17. veebruaril 2006, mis võimaldab sõjakohtute poolt surmamõistetud vangide hukkamist kõikides kinnipidamiskeskustes, kaasa arvatud Guantanamo Bays;

–   võttes arvesse ÜRO inimõiguste komisjoni viie eksperdi koostatud ettekannet Guantanamo Bay kinnipidamiskeskuse kohta;

–   võttes arvesse Saksamaa kantsleri hiljutist nõudmist sulgeda Guantanamo Bay kinnipidamiskeskus;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

1.   kutsub USA valitsust üles sulgema Guantanamo Bay kinnipidamisasutust ja nõuab, et iga vangi koheldaks vastavalt rahvusvahelisele humanitaarõigusele ning et nende üle peaks viivitamata õiglast ja avalikku kohut pädev, sõltumatu ja erapooletu tribunal;

2.   mõistab hukka igasuguse piinamise ja väärkohtlemise ning kordab vajadust järgida rahvusvahelist õigust;

3.   rõhutab, et nüüdisaegne terrorism, eriti ülemaailmne demokraatlike riikide ning nende elanikkonna vastu suunatud terrorism kujutab endast ohtu meie ühiskondade põhilistele ja elementaarsetele inimõigustele;

4.   kordab, et terrorismivastast võitlust, mis on liidu üks prioriteetidest ning võtmeaspektiks selle välistegevuses, saab edukalt jätkata üksnes inimõigusi ja kodanikuvabadusi täielikult austades;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ÜVJP kõrgele esindajale, liikmesriikide parlamentidele, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile ning Ameerika Ühendriikide presidendile ja Kongressile.

(1) EÜT C 284 E, 21.11.2002, lk 353. (2) ELT C 102 E. 28.4.2004, lk 640. (3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0150. (4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0017.