Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele teemal "i2010 – Euroopa infoühiskond majanduskasvu ja tööhõive eest" (KOM(2005)0229) ja kaasnevat komisjoni personali töödokumenti laiendatud mõju hindamise kohta (SEK(2005)0717);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv)(1);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 460/2004, millega luuakse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet(2);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja regioonide komiteele e-juurdepääsetavuse kohta (KOM(2005)0425);

–   võttes arvesse 15. juuli 2005. aasta digitaalse lõhe foorumi raportit lairibajuurdepääsu ja riikliku toetuse kohta alateenindatud piirkondades;

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele turupõhise lähenemisviisi kohta raadiospektrite haldamisele Euroopa Liidus (KOM(2005)0400);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile Euroopa Liidu tuleviku raadiospektripoliitika kohta – teine aastaaruanne (KOM(2005)0411);

–   võttes arvesse raadiospektripoliitika töörühma 19. novembri 2004. aasta arvamust õigustega teisese kauplemise kohta raadiospektri kasutamiseks;

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 22. ja 23. märtsi 2005. aasta Brüsseli kohtumise järeldusi;

–   võttes arvesse ELi säästva arengu strateegiat, mis võeti vastu 15. ja 16. juuni 2001. aasta Göteborgi Euroopa Ülemkogul;

–   võttes arvesse komisjoni töödokumenti keskkonnakaalutluste integreerimise kohta teistesse poliitikavaldkondadesse – Cardiffi protsessi kokkuvõte (KOM(2004)0394);

–   võttes arvesse 1.–5. detsembri 2005. aasta 2695. transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetikakomisjoni koosoleku järeldusi strateegia i2010 kohta;

–   võttes arvesse 25 riiklikku reformiprogrammi, mille liikmesriigid koostasid eelnimetatud Brüsseli Euroopa Ülemkogu palvel 2005. aasta märtsis;

–   võttes arvesse oma 23. juuni 2005. aasta resolutsiooni infoühiskonna kohta(3) ja 1. detsembri 2005. aasta resolutsiooni 2004. aasta Euroopa elektroonilise side reguleerimise ja turgude kohta(4);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning kultuuri- ja hariduskomisjoni, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A6-0036/2006),

A.   arvestades, et EL ei saa saavutada Lissaboni eesmärke, kui liikmesriigid ei asu otsustavalt tegutsema strateegia i2010 täieliku rakendamise nimel;

B.   arvestades, et 25 riikliku reformiprogrammi eelülevaade näitab, et üldjoontes on liikmesriigid hakanud tegelema teadus- ja arendustöö ning innovatsiooni väljakutsega ning arvestades, et enamik liikmesriike peavad ka e-valitsust heaks avaliku halduse ja avalike teenuste parandamise viisiks;

C.   arvestades, et koos komisjoniga vastutavad algatuse i2010 edukuse eest ka liikmesriigid ja teised sidusrühmad;

D.   arvestades, et käesoleva raamistiku täpne ja õigeaegne rakendamine on avatud, konkurentsivõimelise ja innovatiivse elektrooniliste sideteenuste turu oluline eeltingimus; arvestades siiski, et raamistiku ülevõtmise ja rakendamise menetlused on liikmesriikides väga erinevad;

E.   arvestades, et EL on IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) alases uurimistegevuses maha jäänud, investeerides vaid 80 eurot inimese kohta, võrreldes 350 euroga Jaapanis ja 400 euroga Ameerika Ühendriikides, ning järele jõudmiseks tuleb ELil seega suurendada investeeringuid uurimistegevusse ja uuendustesse ning nõuda liikmesriikidelt, et nad suurendaksid oma kulutusi uurimistegevusse ja uuendustesse IKT alal, et järele jõuda;

F.   arvestades, et teadusuuringute ja innovatsiooni pakutavate eeliste täielikuks ärakasutamiseks peavad IKT kasutusele võtma inimesed, avalikud teenused ja ettevõtted, eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd);

G.   arvestades, et lairibajuurdepääsu abonentide arv on viimase kahe aasta jooksul peaaegu kahekordistunud; arvestades siiski, et äärepoolsed ja maapiirkonnad on vähem teenindatud, sest levik on kontsentreeritud tiheasustusega aladele;

H.   arvestades, et IKT eelised peavad olema kättesaadavad kõigile, hoolimata nende haridusest, sotsiaalsest seisundist, soost ja vanusest;

I.   arvestades,et kõikidel kodanikel on õigus juurdepääsule mitmekesise ja kvaliteetse infosisuga vabalt levitatavatele meediakanalitele;

J.   arvestades, et komisjon peaks tehniliste vahendite ja õigusaktide väljatöötamisel tagama, et soolist aspekti võetaks arvesse; arvestades, et komisjon ja liikmesriigid peaksid võtma konkreetseid meetmeid, et suurendada naisõpilaste arvu IKTga seotud tehnilistel aladel ja tagada, et naistele avaneb juurdepääs uutele töö saamise võimalustele kõikidel tasanditel IKT valdkonnas ja meedias, ning et erilist tähelepanu tuleks pöörata maapiirkondade, saarte, mägiste alade ning geograafiliselt kõrvaliste piirkondade naiste ja teiste kõige haavatavamas olukorras olevate naiste olukorrale;

K.   märgib, et IKT ning tõhusalt juhitud infoühiskond võivad kaasa aidata sotsiaalsete lõhede ja digitaalse lõhe vähendamisele ning edendada sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust;

L.   arvestades, et digitaalsel lähenemisel on potentsiaali pakkuda tarbijatele juurdepääsu väga mitmekesistele tõhustatud teenustele ja suuremahulisele infosisule ja seega tuleb parandada ja tugevdada turvalist infrastruktuuri ning luua soodne ja turvaline keskkond, mis stimuleerib nende ühtlustuvate teenuste konkurentsivõimelist kasutuselevõtmist;

M.   arvestades, et IKT-l võivad olla nii otsesed positiivsed keskkonnamõjud kui kaudsed sotsiaalsed ja majanduslikud tulemused;

N.   arvestades, et raadiospekter on paljude ühiskonna oluliste teenuste põhiressurss ning seega võib selle tõhus ja sidus kasutamine aidata Euroopa Liidul saavutada Lissaboni eesmärgid, kui tagatakse, et üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutatakse nõuetekohaselt spektriga ning need on häirete eest piisavalt kaitstud, sest see on optimaalne viis majanduskasvu, konkurentsivõime ja tööhõive ergutamiseks;

O.   arvestades, et Lissaboni eesmärkide saavutamine eeldab Euroopa Liidult, liikmesriikidelt ja ettevõtetelt selget, konkreetset ja ühtset investeerimist IKTsse;

P.   arvestades, et liikmesriikidel on oluline piisavalt investeerida paindlikku reguleerivasse raamistikku, mis toetab kodanikuõigusi ning annab tegevustele selles sektoris hea aluse uute leiutiste turustamiseks,

1.   leiab, et teabele juurdepääsu ja selle kasutamise vabadus on peamine kriteerium, mis võimaldab teadmistepõhisel ühiskonnal demokraatlikult areneda selleks vajalike tehnoloogiliste uuendustega, mida nõuti Lissabonis;

2.   leiab, et teadmistepõhist ühiskonda ei teki, kui digitaalset lõhet ei ületata, mis võimaldaks kõikidel kodanikel pääseda ligi teabe loomisele, seda kasutada ja selle loomises osaleda, vaid pigem leiab kogu Euroopa Liidus aset kultuuri ja tööstuse allakäik;

3.   kutsub komisjoni üles pidama kodanikke mitte üksnes digitaalse infosisu passiivseteks tarbijateks, vaid ka teabe loojateks ning koostama programmi ja soodsat õiguslikku raamistikku, et neist saaksid teadmistepõhise ühiskonna aktiivsed osalejad, saavutades seeläbi Lissaboni eesmärgid;

4.   nõuab, et komisjon võtaks vastu konkreetse, innovatiivse ja tulevikku suunatud joone oma IKT-õigusaktide reformimisel, et IKTd käsitletaks komisjoni teatises toodud mõistest märkimisväärsemalt laiemalt ning see hõlmaks tarbijate ja kasutajate õigusi; leiab, et täiendavates ettepanekutes tuleks täpselt määratleda komisjoni kasutatud mõisted "infoühiskonna teenused", "meedia", "meediateenused" ja "audiovisuaalsed teenused";

5.   nõuab, et kõik kommunikatsiooni ja infoga seotud Euroopa õigusaktid peavad põhinema tehnoloogilisel erapooletusel, garanteerides seega, et uued leiutised ja tegutsejad saavad võimalikult kergesti turule siseneda;

6.   märgib, et kuna üleminek analoogtehnoloogialt digitaaltehnoloogiale soodustab edastamisvormide levikut, tuleb seda läbi viia koordineeritud poliitika ning sobiva õigusliku raamistiku abil, et seista vastu ühtlustamisele, mida meedia kontsentreerumine võib kaasa tuua;

7.   kutsub liikmesriike üles palju rohkem investeerima IKT kasutusse avaliku sektori teenuste puhul, nagu tervishoid, haridus ja valitsus, mille puhul saab IKT hõlbustada reageerimist sotsiaalteenustega seotud vajadustele tulevikus ning edendada üleeuroopaliste teenuste väljatöötamist;

8.   on seisukohal, et infoühiskonnas peavad avaliku teenistuse asutused suutma vastata üksikkasutaja ja kasutajate rühmade üha keerukamatele vajadustele ja sellest tulenevalt toetuma selliste vajaduste täitmisele pühendunud teenindussektori asjakohasele reaktsioonile, et tagada tõhus ja teenusele vastav planeerimine;

9.   võttes arvesse, et investeerimine IKTsse on oluline majanduskasvu ja tootlikkuse seisukohast, ärgitab liikmesriike ja ettevõtteid soodustama suuremaid investeeringuid IKTsse, et vähendada suutlikkuse mahajäämust võrreldes meie konkurentidega;

10.   tunnistab, et IKT on üks tähtsamaid vahendeid arengumaade muutmisel globaalse mõjujõuga riikideks;

11.   tunneb siiski muret, et komisjon jätkab oma strateegia määratlemist ja poliitika kujundamist töökohtade loomisel vähese või puuduva statistilise tõendusmaterjali alusel; tuletab meelde, et samal ajal kui IKT alal jätkub rekordiline kasv, ei ole sarnane kasv alati ilmnenud tööhõives; tuletab meelde, et tööhõivemäärad ELis on praegu seitse punkti väiksemad Lissaboni eesmärkidest; kutsub komisjoni üles teostama põhjalikke statistilisi analüüse tehnoloogiliste muutuste mõju kohta IKT valdkonna tööhõiveturule ELis;

12.   rõhutab digitaalse lähenemise olulisust ja toetab riikide majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu takistuste kõrvaldamist, nagu seati eesmärgiks maailma infoühiskonna tippkohtumisel (Tunise kohustused – 18. november 2005);

13.   kutsub liikmesriike ja komisjoni üles liikmesriikide stabiilsus- ja lähenemisprogrammide hindamisel pidama rangelt silmas IKT olulisust ja rolli majanduskasvu, tööhõive ning majandus- ja rahaliidu toimimise seisukohalt;

14.   tuletab meelde, et nii i2010 infoühiskonda puudutavad eesmärgid kui ka Lissaboni agenda eesmärgid peavad olema aastateks 2007–2013 ette nähtud ELi finantsperspektiivis asjakohaselt kajastatud;

15.   kordab, kui tähtis on VKEde, ettevõtluse alustajate ja IKT sektori jaoks tervikuna kapitaliturgude läbipaistvus ja likviidsus, mis vähendab laenuvõtmise kulusid; toetab eriti mikrolaene ja teisi riskikapitali vorme;

16.   juhib tähelepanu sellele, et ELis on püsivalt tõsine puudus ettevõtlusvaimust ja riskeerimisvalmidusest; nõuab VKEde ja ettevõtluse alustajate halduskoormuse vähendamist ning maksuvabastusi tegevuse alustamise perioodil;

17.   kinnitab i2010 infoühiskonna olulisust piirkondliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vastu võitlemisel kõigis liikmesriikides, nagu rõhutati ka komisjoni teatises "Ühtekuuluvuspoliitika toetus majanduskasvule ja töökohtade loomisele: ühenduse strateegilised suunised, 2007–2013" (KOM(2005)0299);

1. eesmärk: ühtne Euroopa inforuum

18.   märgib, et ELi majanduskasvu ja arengu huvides on sama oluline, kui uue teabe tootmine seoses IKTga, tagada olemasoleva teabe ja tehnoloogia laialdane kasutatavus kõigis tegevustes, kõigis tegevusvaldkondades, sealhulgas nii avalikus halduses, ettevõtluses kui ka kodanike igapäevaelus, ehk teisisõnu üldlevinud infoühiskonna tekkimine;

19.   rõhutab, et programm i2010 on otsustav etapp sellise infoühiskonna kujunemisel, mis peaks võimaldama igaühel tehnoloogia ja teadmiste kättesaadavuse abil programmis osaleda, kasutada interaktiivseid meetodeid ja võrgustike poolt pakutavaid sotsiaalse suhtluse uusi vorme ning olla kriitiline kodanik, kes on oma valikutes vaba; märgib, et infoühiskonna tulek seab info- ja kommunikatsioonivaldkonna töötajatele uusi kohustusi ning annab kodanikele nõrgematest ühiskonnakihtidest (eakad, puuetega, üksi elavad, sotsiaalsetes raskustes isikud jt) uusi võimalusi oma õigusi teostada, et nad saaksid võimalikult suurt kasu uute info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate levikust; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid aitaksid tagada, et tehnoloogia oleks kodanikele paremini kättesaadav ja täidaks ühiskonna moraalseid vajadusi;

20.   toetab kindlalt i2010 kui uut strateegilist vahendit raamistiku loomiseks kõikidele IKT-alastele algatustele ELis; soovitab meeles pidada, et ELi infoühiskonnaruumi määratlemine ei saa toimuda eraldi selle valdkonna rahvusvahelisest arengust;

21.   nõuab, et IKT horisontaalset olemust võetaks arvesse, mis nõuab koostööd ja kooskõlastatust nii ELi tegevuste vahel kui ka liikmesriikide tasandil ning samuti stiimuleid sektori tegijatele luua ja võtta kasutusele uusi leiutisi;

22.   rõhutab, et Euroopa ja riiklikud õigusaktid peaksid toetama konkurentsi kajastamaks IKT horisontaalset olemust ja püüdma vältida vertikaalsete struktuuride tekkimist ja säilimist, mis on konkurentsile ja uuendustele kahjulik; märgib, et vertikaalsed struktuurid võivad takistada tarbijatel konkurentsist kasu saada;

23.   nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid seaksid eesmärgiks paindlikkuse, lihtsustamise ja seaduste kiire ning samaaegse rakendamise selles valdkonnas ning selle kiire kohandamise uutele vajadustele, mis tulenevad tehnoloogilisest arengust; on arvamusel, et õigusaktid peaksid soodustama uute teadmiste tootmist ja uute tehnoloogiate arendamist, edendama investeeringuid sisu tootmisesse, varustusse, võrkudesse ja võrguteenustesse IKT valdkonnas; need peaksid edendama konkurentsi, infotehnoloogia ja -teenuste kasutamist ning info turvalisust ning lõpuks toetama VKEsid nii, et neil oleks kõnealuses sektoris võtmeroll;

24.   märgib, et komisjon on kohustatud elektroonilise meedia infrastruktuuri käsitlevate normide tõlgendamise ja rakendamise kaudu tagama ja edendama meedia pluralismi; juhib tähelepanu asjaolule, et on komisjonil korduvalt palunud koostada meediaomandi koondumist ning informatsioonivabaduse ja pluralismi põhimõtete järgimist käsitleva rohelise raamatu, pidades silmas, et see annaks tõuke küsimuse sisuliseks aruteluks suurte tehnoloogiliste ja turumuudatuste ajastul; väljendab kahetsust, et antud teemavaldkond ei ole lülitatud i2010 töökavasse; palub komisjonil töötada välja Internetti käsitleva reguleeriva raamistiku, võttes arvesse, et tegu on teadmiste põhise majanduse põhivahendiga;

25.   nõuab, et õigusaktid peaksid püüdma kiirendada infoühiskonna arengut ja mitmekesisust ning selle hüvede levitamist ühiskonnale tervikuna;

26.   märgib, et on äärmiselt oluline, et inimestele tagataks võimalikult laialdane juurdepääs kvaliteetsele infosisule ja teenustele ükskõik kus, kasutades nende valitud tehnoloogiat tingimuste poolt kehtestatud võimaluste piires; märgib täiendavalt, et kasutajad (tarbijad, kodanikud) on valmis uute teenuste ja tehniliste vahendite kasutuselevõtuks ainult juhul, kui neile tundub, et neid on piisavalt lihtne kasutada ja et need on infosisult mõttekad;

27.   tuletab meelde, et tõhusa üldlevinud infoühiskonna areng nõuab lairiba- ja juhtmevaba tehnoloogia üldist võimaldamist, mis nõuab täiendavat toetust liikmesriigi tasandil ning kutsub üles ühisprojekte toetama ja neisse investeerima, intellektuaalomandi õiguste kaitsmist ning digitaalse meedia edendamist; samuti peaks kasutajatel olema võimalik vahetada oma teenuseosutajat, ilma et nad peaksid muutma oma e-posti aadressi;

28.   tunnistab, et lairibaside on üldlevinud infoühiskonna arengu eeltingimus; leiab, et see peaks olema kindel lähenemiseesmärk liikmesriikide ja nende piirkondade vahel;

29.   tuletab meelde, et liikumine üldlevinud infoühiskonna poole edendab ka säästvat arengut, millele EL on pühendunud; usub, et IKT peaks vähendama koormust keskkonnale ja loodusressursside kasutamisele ning edendama sotsiaalset arengut;

30.   märgib immateriaalsete õiguste kasvavat rolli kaubanduspoliitika vahendina vabakaubandusega seotud küsimuste kontekstis ja kutsub üles võtma meetmeid tootjate õiguste kaitsmiseks ning ebaseadusliku ja piraatsisu vastu võitlemiseks; on seisukohal, et see on ainus viis tagada ja edendada infosisu arengut; hoiatab sagenevate katsete eest Ameerika Ühendriikides kasutada patente ja intellektuaalset omandit puudutavaid õigusakte protektsionistliku vahendina kaubanduspoliitikas;

31.  Kutsub komisjoni üles täpsustama konkreetseid tegevusi pakkumaks kaitset kahjuliku infosisu eest, ning selles kontekstis edendama muuhulgas Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti rolli;

32.   kutsub komisjoni üles, õigusakte läbi vaadates, lisama meetmeid ettevaatuspõhimõtte tagamiseks seoses tervishoiu, tarbijakaitse ja keskkonnaküsimustega, koostöös teiste organitega, nagu näiteks Maailma Tervishoiuorganisatsioon;

33.   kutsub komisjoni üles, õigusakte läbi vaadates, sätestama kvaliteedi kriteeriumid, näiteks lapsepõlve kaitse ja tarbijate valikuvabadus;

34.   tunnustab, et komisjon kiitis heaks ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/552/EMÜ, teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (KOM(2005)0646), mille eesmärk on kaasajastada niinimetatud piirideta televisiooni direktiivi, mis on oluline ELi arenemisel Europa infoühiskonnaks; rõhutab, et seda direktiivi tuleb kohandada vastavalt muutustele lähenevas meediamaailmas ja seda tuleks igati arvesse võtta, kui tegemist on selle ulatusega; märgib, et see peaks aitama kaasa soodsa keskkonna loomisele Euroopa tööstusele, muutes kehtetuks ebavajalikud eeskirjad ja liikudes üldlevinud infoühiskonna suunas; tunnistab lisaks, et ühendused infosisu reguleerimise ja infrastruktuuri reguleerimise vahel, mida tunnustatakse elektroonilise side õiguslikus raamistikus, on oma väärtust tõestanud ja peaks säilima ka tulevikus;

35.   nõuab tungivalt, et komisjon edendaks viivitamatult konkreetseid meetmeid Euroopa infosisu loomise ja levitamise hõlbustamiseks ning toetamiseks; on arvamusel, et tuleb tagada olemasolevate toetusprogrammide jätkumine ning tuleb tunnustada nende möödapääsmatust infoühiskonna arendamisel; nõuab, et tuleks toetada üleeuroopalisi ringhäälingusüsteeme, nagu näiteks EuroNews; rõhutab, et kultuuriliselt ja keeleliselt mitmekülgse infosisu tootmine on üks võimalusi uute oskuste ja uute töökohtade tekkimise soodustamiseks, eriti kujundamise ja loominguga seotud valdkondades kõigis 25 liikmesriigis; rõhutab, et need uued elukutsed peavad saama võimaluse areneda ühtlustatud reguleerivas raamistikus, mis tagab neile majandusliku ja juriidilise kindluse;

36.   leiab, et mis tahes turupõhise lähenemisviisi kasutuselevõtmine raadiospektritele eeldaks seadusandjate, ettevõtjate ja teiste osalejate toetust ning hoiatab raadiospektri poliitika jätmise eest üksnes turujõudude mängumaaks; leiab, et raadiospektri reguleerimine tuleks täide viia vastavalt eeskirjadele, mis peavad sammu väga kiirelt muutuvate turunõuetega paindlikul ja tõhusal viisil; soovitab, et mis tahes muudatused põhineksid hoolikal analüüsil ja hetkeprobleemide lahendamisel, pöörates nõuetekohast tähelepanu liikmesriikide huvidele ja sellega seoses, tuleb alati hoolitseda, et oleks tagatud piisavalt häirevaba keskkond; märgib, et 3G-spektri oksjonitel makstavad hinnad on aeglustanud kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgustike kasutuselevõtmist, ning et sellise olukorra kordumist tuleb vältida;

37.   arvab, et keskseim küsimus raadiospektri poliitikas on jõupingutus saavutada spektrisektorite paindlik reguleerimine ja piisav ühtlustamine ELi tasandil; märgib, et raadiospektri haldamise eesmärk peaks olema teha turule sisenemine sektori uutele leiutistele ja tegutsejatele võimalikult lihtsaks, sealhulgas piirkondadele, aidates kaasa ühenduse meedia arengule; kutsub komisjoni üles esitama asjakohaseid ettepanekuid selles valdkonnas; märgib, et häireid käsitlevate eeskirjade järgimine on digitaalses keskkonnas hädavajalik;

38.   tuletab meelde, et võrgu turvalisuse arendamine on möödapääsmatu, et suurendada usaldust kõikide võrguteenuste ning kaubanduslike ja e-valitsuse teenuste vastu; soovitab võrgu turvalisust edendada tehniliste ja seaduslike vahendite ning hariduse abil, nt luues üleeuroopalise infoturbe strateegia ja algatades iga-aastase Euroopa infoturbe päeva, et suurendada kodanike teadlikkust infoturbest, jälgides seejuures, et oleks tagatud, et selline turvalisus ei piiraks sõnavabadust ega kodanike õigusi; avaldab heameelt komisjoni ettepaneku üle käivitada 2006. aastal turvalise infoühiskonna strateegia, et internetiteenused muutuksid usaldusväärsemaks ja et neid usaldaksid rohkem mitte ainult investeerijad, vaid ka kasutajad, seda nii piraatluse (mis mõjutab müüki) kui ka illegaalse ja kahjuliku infosisu (alaealiste ning inimväärikuse kaitse ja eraelu kaitse) ning tehnoloogiliste puuduste osas (et tagada IKT tõhus kasutamine);

39.   tuletab meelde, et tööstus- ja konkurentsipoliitika peab toetama ELi innovatsioonitööstust; märgib, et selleks on vajalik sellise paindliku regulatiivse baasi kindlustamine, mis pakub ka ergutusi;

40.   tuletab meelde, et IKT tööstuse valdkondade reguleerimine oli algusest peale kavandatud üleminekulahendusena turgude avamiseks ja keskpikal perioodil peab toimuma üleminek üldiste konkurentsieeskirjade ainukasutamisele;

41.   hoiatab, et reguleerimine ja ametivõimude muu tegevus ei tohi viia selleni, et mõnda tehnoloogiat eelistatakse teiste arvel: reguleerimine peab olema tehnoloogiate suhtes erapooletu;

42.   rõhutab tehniliste tingimuste täitmise olulisust mittediskrimineeriva juurdepääsu tagamisel infoühiskonna infosisule ja digitaalse lõhe tekkimise vältimisel Euroopa Liidus; kordab sellest tulenevalt veel kord oma nõudmisi avatud ja koostoimivate standardite kehtestamise osas, eelkõige rakendusprogrammi liideste valdkonnas vastavalt raamdirektiivi artiklile 18;

43.   tunnistab terve IKT kaubandusbilansi tähtsust kui olulist osa ELi positsiooni toetajana maailmamajanduses; palub komisjonil 2006. aasta septembriks esitada täieliku ja analüütilise ülevaate ELi tugevatest ja nõrkadest külgedest kõikides IKT-alastes sektorites;

2. eesmärk: uuendused ja investeeringud uurimistegevusse

44.   rõhutab, et uuenduslik IKT-tööstus on majanduskasvu ja töökohtade loomise möödapääsmatu eeltingimus ELis, eriti muude tööstuste ja teenuste puhul peale IKT;

45.   tuletab meelde, et IKT on juba muutnud viisi, kuidas ettevõtted globaalselt tegutsevad ning ettevõtted saavad kasu uuendustest nagu infotehnoloogiliste seadmete rentimine, tarkvara arendamine ja uued veebiteenuste ülesehitused; õhutab ELi looma keskkonda, mis soodustab uuendusi eesmärgiga säilitada oma konkurentsieelis;

46.   nõuab tungivalt teadusuuringute ja tehnoloogilise uuenduse seitsmenda raamprogrammi ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi (2007–13) kiiret vastuvõtmist, mis mõlemad peavad tagama piisavad rahalised vahendid IKTsse investeerimiseks, mis on konkurentsivõime, majanduskasvu ja töökohtade loomise eeltingimuseks; rõhutab tähelepanu, mida tuleks pöörata ettevõtluse tugevdamisele, eelkõige VKEde puhul, eriti nendes sektorites, mis saavad IKT-alastest uuendustest kasu;

47.   nõuab komisjonilt ja liikmesriikidelt konkreetseid meetmeid IKT pakutavate võimaluste ärakasutamiseks, võimaldades seeläbi takistada töökohtade üleviimist madalapalgalistesse riikidesse ja võimaldades suuremat majanduskasvu ja tööhõive määra; leiab, et on hädavajalik suurendada investeerimise taset Barcelonas paika pandud 3%-lise SKT eesmärgi saavutamiseks ning pikaajalises plaanis säilitada sellealaline suunatus globaalsetele konkurentsitasanditele;

48.   on veendunud, et ELi majanduslik tulevik sõltub tööjõu tootlikkuse suuremast kasvust;

49.   palub komisjonil ja liikmesriikidel esitada parlamendile 2006. aasta septembriks mõjuanalüüs IKT majanduse mõju kohta tugevama majanduskasvu toetamisele erinevates liikmesriikides ja Euroopa piirkondades;

50.   märgib, et ELi tasandil tuleb võtta viivitamatult meetmeid, et eemaldada takistused uue põlvkonna võrkude arengult; kutsub komisjoni üles seda küsimust oma elektroonilist sidet reguleeriva raamistiku peatsel läbivaatamisel käsitlema;

51.   märgib, et IKT rakendamine sellistes valdkondades nagu keele- ja heaoluga seotud tehnoloogia on ühendusele omane ning sellel on suur potentsiaal ka globaalsel tasandil; nõuab tungivalt, et EL ja liikmesriigid toetaksid teadustööd nendes valdkondades;

52.   soovitab, et rohkem tähelepanu suunataks rollile, mida IKT mängib avatud ja teadmistepõhise ühiskonna loomisel; palub komisjonil ja liikmesriikidel luua haridusstandardite ühtsem strateegia IKT alal;

53.   nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid otsiksid konkreetseid viise kõikide suurte tegutsejate võrgustumise edendamiseks (suurettevõtted ja VKEd, riigiasutused ja teadusasutused) ning suurendamaks nende võimalusi osaleda projektide elluviimises ja kasutuselevõtmises;

54.   tuletab meelde ELi uuendusi ja teadusuuringuid puudutavaid kohustusi, mis sätestati komisjoni majanduskasvu ja töökohtade loomise komplekssetes suunistes (2005–2008) (KOM(2005)0141), ning nõuab nende suuniste järjekindlat rakendamist seoses Lissaboni strateegial põhinevate reformiprogrammidega;

55.   usub riiklikesse lihtsustatud maksusüsteemidesse, mis ergutavad investeerima IKTsse ning teadus- ja arendustegevusse; seoses sellega tervitab komisjoni ettepanekuid ühise konsolideeritud ettevõtte tulumaksubaasi sisseseadmiseks.

3. eesmärk: ühtne Euroopa infoühiskond

56.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid määratleksid oma riiklike reformiprogrammide abil infoühiskonna prioriteedid, tõhustaksid oma jõupingutusi selles sektoris ning annaksid igal aastal aru nende programmide edusammude kohta, andes üksikasjaliku kirjelduse mitte üksnes infoühiskonna näitajate arengu kohta, vaid ka programmide sotsiaalse ja majandusliku kasulikkuse kohta;

57.   tuletab meelde, et kogu i2010 strateegia edukust hinnatakse ulatuse järgi, mil määral see viimase Euroopa kodanikuni jõuab; usub, et selle eesmärgi saavutamisel on piirkondadel võtmeroll, ning seetõttu tuleb neid mobiliseerida ja täiendavalt abistada, et nad teeksid sisulisi algatusi piirkondlikuks ühtlustamiseks ning ühtekuuluvuseks, kaotades digitaalse lõhe;

58.   tuletab meelde, et sotsiaalkindlustus, tervishoid ja heaolu on infoühiskonna arengu võtmesektorid;

59.   märgib, et avalikel teenustel ja avalikel ringhäälinguteenustel on oluline roll riiklikus ja äritegevuses, sest need annavad oma panuse sotsiaalsesse ühtekuuluvusse, demokraatlikusse arutellu ja pluralismi Euroopas; tõstab esile lisaks ka seda, et Euroopa õiguslik raamistik info- ja sideühiskonna jaoks peab tagama, et avalikud ringhäälinguteenused on võimelised osalema tehnoloogilises ja sotsiaalses arengus ning jätkama oma sotsiaalse funktsiooni täitmist;

60.   märgib, et avalik-õiguslik ringhääling mängib üldlevinud infoühiskonnas jätkuvalt olulist rolli avalikult kättesaadava kvaliteetse ja sõltumatu teabe kaitsjana; rõhutab, kui oluline on tagada avalik-õiguslikule ringhäälingule juurdepääs tuleviku platvormile;

61.   rõhutab, kui oluline on tagada kõigile võrdne juurdepääs vajalikule meedia, eriti kujutisi edastava elektroonilise meedia ja uue interaktiivse digitaaltehnoloogia alasele haridusele ning sellega seonduvate oskuste omandamisele, et vältida sotsiaalse ja kultuurilise tõrjutuse uute vormide teket, ning peab võrdset juurdepääsu vabalt levitatavatele meediakanalitele, mis edastavad mitmekesist ja kvaliteetset teavet, Euroopa kodanike põhiõiguseks; rõhutab sellega seoses avalik-õigusliku ringhäälingu programmide rolli Euroopas sotsiaalse ühtekuuluvuse, demokraatliku arutelu ja arvamuste paljususe edendamisel ning nõuab, et nende programmide jätkumine oleks tagatud ka tulevikus;

62.   nõuab, et asetataks rõhk koostalitlusvõime ja parimate tavade küsimustele elektrooniliste teenuste alal avalikus sektoris kodanikele ja ettevõtetele maksustamise, tervishoiu, kindlustuskaitse ja pensionite küsimustes, mille peamine eesmärk on aidata kaasa liikmesriikide kodanike vabale ja takistamatule liikumis- ja asutamisõigusele ning tööhõivele;

63.   nõuab tungivalt, et riikide valitsused rakendaksid i2010 algatusi ja programme oma riiklike haldusorganite reformimisel, et pakkuda VKEdele ja kodanikele paremaid, tõhusamaid ja kergemini kättesaadavaid teenuseid;

64.   tuletab meelde IKT tehnoloogiate potentsiaali, aga ka vajalikke institutsioonilisi muudatusi elektroonilise demokraatia saavutamise eesmärgil Euroopa kodanike elektroonilise osalemise kaudu otsustamisprotsessis, ning kutsub üles võtma asjakohaseid edendamismeetmeid;

65.   tuletab meelde, et osalemise edendamisel tuleb investeerida ka nendesse oskustesse, mida eurooplased vajavad infoühiskonnas toimetulekuks; nõuab konkreetseid tegevusi IKT-oskuste arendamiseks, ja nõuab kodanike teadlikkuse tõstmist IKT pakutavate uute võimaluste kohta ka traditsiooniliste sidekanalite kaudu, tuues välja on-line halduse eelised ja ergutades seeläbi ka uute teenuste kasutamist;

66.   märgib, et üle poole ELi rahvastikust ei saa IKTst täit kasu; rõhutab, et IKT tähendab ka loovuse toetamiseks tehtavaid investeeringuid inimkapitali, milleks tuleb suurendada haridus- ja kultuurieelarveid; tervitab komisjoni algatust edendada hariduse ja mitmesuguste koolitusprogrammide kaudu digitaalset kirjaoskust, mis muudab IKT tooted ja teenused kättesaadavamaks;

67.   rõhutab IKT-alase erikoolituse tähtsat rolli koolides ja elukestva õppe raames, eelkõige naiste puhul, mis tagaks inimeste informeerituse ja võimaldaks neil kasutada moodsaid tehnoloogiaid nii ametialasel kui ka isiklikul tasandil;

68.   märgib, et Euroopa vananeva rahvastiku tõttu on vaja investeerida tooteplaneerimisse, eriti põhimõttesse Design for All ning eelkõige kõikidesse asjakohastesse tehnoloogia, teenuste ja keskkonna lahendustesse; nõuab, et eriti võetaks arvesse konkreetsete rühmade, näiteks vanurite või puuetega inimeste vajadusi; kutsub komisjoni üles kasutama sellel eesmärgil oma tulevast kaasatuse strateegiat;

69.   nõuab, et liikmesriigid võtaksid täiendavaid meetmeid tagamaks juurdepääsu e-valitsuse teenustele, sõltumata kohast, ajast või jõukusest;

70.   tuletab meelde, et igal ELi kodanikul on õigus pääseda juurde teabele; ärgitab komisjoni kiirendama 2008. aastaks kavandatud e-kaasatuse algatust, mis vastab väljakutsetele seoses e-kirjaoskuse, vananemise ja e-juurdepääsu, geograafiliste lahknevuste ja sotsiaalteenuste kättesaadavusega kõigile; nõuab tungivalt, et komisjon koostaks viivitamatult ettepaneku kodanike põhiõiguste harta kohta digitaalajastul; ärgitab liikmesriike tagama, et ükski kodanik või tarbija ei jääks vastu oma tahtmist kõrvale üldlevinud infoühiskonna olulistest teenustest;

71.   teeb ettepaneku, et hea valitsustava saavutamiseks ja kõigi eurooplaste infoühiskonda kuulumise tagamiseks võtaksid Euroopa valitsusorganid järk-järgult vastu e-õiguste harta ning kehtestaksid ühised põhimõtted ja suunised, millega määratletaks kõigi kodanike ühised õigused; teeb ettepaneku, et nende põhimõtete elluviimiseks tuleks riiklikul ja piirkondlikul tasandil läbi viia rakendustegevusi ja -programme, et panna alus konkurentsil ja pädevusel põhinevale digitaalajastu ühiskonnale ning tagada sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus; märgib, et võrdne ja mittediskrimineeriv juurdepääs läbipaistvale, mitmekülgsele ja põhjalikule teabele ning kvaliteetsetele teenustele turvalises keskkonnas, mis tahes avatud ja koostoimivatel normidel põhinevate telekommunikatsiooni teenuse või platvormi (Internetist mobiiltelefonideni) abil, on oluline õigus, mis tagab infoühiskonna ajastul aktiivse kodanikkonna ja mis tuleb integreerida e-õiguste hartasse; nendib, et harta peaks samuti sisaldama kõigi kodanike jaoks õigust olla võimeline aru saama valitsusasutustest ja nendega suhtlema ning sellest tulenevalt osaleda võrdsetel alustel otsuste vastuvõtmises ja poliitilistes protsessides; leiab, et avalike teenuste ratsionaliseerimine, ümberkorraldamine, läbipaistvus ja juurdepääs neile teenustele on osaleva kodanikkonna väljaarendamiseks olulised eeltingimused;

72.   rõhutab, et tehnoloogia erakordne areng on põhjalikult muutnud meediat kaasaegses ühiskonnas, mistõttu võib meedia kodanike mõttemaailma ja käitumist oluliselt mõjutada ning on seetõttu lahutamatult seotud iga riigi demokraatliku elukorraldusega; rõhutab, et juurdepääs Internetile põhineb vältimatult inimõigustel; kutsub komisjoni üles austama oma algatuse i2010 raames audiovisuaalse mudeli põhiväärtusi ja kandma hoolt, et audiovisuaalsete meediakanalite – millel on üheaegselt majanduslik ja kultuuriline väärtus – erilist mõju kultuurilisele mitmekesisusele võetaks piisavalt arvesse;

73.   rõhutab eraelu ja infoturbe kaitse tähtsust üldlevinud infoühiskonnas; tuletab meelde, õigusaktid peavad tagama kodanike ja ettevõtete usalduse digitaalse infosisu ning side vastu;

74.   rõhutab, kui oluline on majanduslikus ja sotsiaalses mõttes vabaneda maapiirkondade digitaalsest isolatsioonist ja rõhutab, et need piirkonnad omavad potentsiaali anda panus piirkondlikusse, riiklikusse ja Euroopa heaolu loomisesse; seega leiab, et on oluline, et kõik piirkonnad saaksid kasu mitte kahju uuenduste plahvatuslikust tõusust ITK valdkonnas;

75.   on seisukohal, et meediaalane haridus, nagu on sätestatud Euroopa Nõukogu soovituses 1466 (2000), peaks andma kodanikele alates lapsepõlvest tehnilised või muud vahendid, mis võimaldaksid neil hinnata kriitiliselt ja kasutada enda huvides nendeni jõudvat üha kasvavat info- ja kommunikatsioonitulva; nendib muuhulgas, et õppimise kaudu omandavad kodanikud oskuse koostada sõnumeid ja valida suhtlemiseks kõige sobivama meediavahendi ning saavad sel viisil täielikult kasutada oma õigust info- ja sõnavabadusele;

76.   kutsub komisjoni üles investeerima oma uuringuteks ette nähtud vahendeid infoühiskonna mõju hindamiseks Euroopa ühiskonnale ja kultuurile;

77.   nõuab tungivalt, et üha lähenevas, mobiilsemas ja interaktiivsemas maailmas vastaksid kõik poliitilised otsused, sh ka need, mis on tehtud Euroopa Liidu sees – nii reguleeriva raamistiku kehtestamisel uue meedia poolt osutatavate teenuste ja sisu osas kui ka infrastruktuuri puudutavate meetmete või konkurentsiõiguse ja subsiidiumide osas – täielikult Euroopa Liidu põhiõiguste hartale ja 20. oktoobri 2005. aasta UNESCO kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioonile, mis näeb liikmesriikidele ette kohustuse kaitsta kultuurilist mitmekesisust ja edendada multikultuurilisust ning kätkeb endas audiovisuaalse meedia üheaegselt majanduslikku ja kultuurilist väärtust; tuletab meelde, et infoühiskond ning korralikult juhitud IKT võivad olla kultuurilise mitmekesisuse ning mitmekeelsuse tugevdamisel ja kaitsel väga positiivseteks vahenditeks;

78.   on seisukohal, et praeguse Euroopa Liidu tulevikku puudutava arutelu raames oleks hea võimalus arutada institutsionaalseid küsimusi eesmärgiga tugevdada Euroopa institutsionaalset mudelit ning muuta seda selgemaks, ning institutsioonidel, eeskätt komisjonil oleks võimalik näidata üles huvi demokraatiaga laiemalt seotud küsimuste ja kodanike probleemide vastu; avaldab heameelt, et järelemõtlemisperiood annab Euroopa institutsioonidele võimaluse tegutseda õigusloome alal kodanike kõige laialdasemate probleemide lahendamiseks ning arvestada neid probleeme oma poliitilistes suundades;

79.   leiab, et IKT puhul on hädavajalik keskenduda soolisele mõõtmele, et vältida digitaalse revolutsiooni negatiivset mõju soolisele võrdõiguslikkusele ning olemasoleva ebavõrdsuse ja diskrimineerimise põlistamist; märgib, et on oluline võtta nõuetekohaselt arvesse digitaalse lõhe kõiki eri tahke, eelkõige soolist aspekti, mis peaks olema tulevase Euroopa e-osaluse algatuse eraldiseisva meetme teemaks; leiab, et oht jääda sotsiaalselt tõrjutuks suutmatuse tõttu kasutada uusi tehnoloogiaid ja infotehnoloogiaid ähvardab naisi suurel määral;

80.   palub komisjonil analüüsida ühenduse õigustikku infoühiskonna aspektist ja eelkõige soolisest aspektist; palub komisjonil alustada dialoogi meediaturu peamiste osalistega, et koostada meediakanalitele soolise võrdõiguslikkuse koodeks; palub komisjonil pöörata erilist tähelepanu uute info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate väärkasutusele naiste ja laste inimkaubanduses ning edendada kõiki selle probleemiga võitlemiseks vajalikke õiguslikke ja tehnoloogilisi algatusi;

o
o   o

81.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.

(1) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33. (2) ELT L 77, 13.3.2004, lk 1. (3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0260. (4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0467.