Euroopa Parlamendi soovitus nõukogule Euroopa vahistamismääruse hindamise kohta (2005/2175(INI))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Adelin Hazani poolt fraktsiooni PSE nimel esitatud soovituse ettepanekut nõukogule Euroopa vahistamismääruse hinnangu kohta (B6-0455/2005);
– võttes arvesse Amsterdami lepingut, millega sõnastati esmakordselt Euroopa õigusruumi loomise eesmärk;
– võttes arvesse 15. ja 16. oktoobri 1999. aasta Tampere Euroopa Ülemkogu eesistuja järeldusi, mille kohaselt on vastastikuse tunnustamise põhimõte õigusalane koostöö nurgakiviks;
– võttes arvesse oma 6. veebruari 2002. aasta seisukohta Euroopa vahistamismäärust ja liikmesriikidevahelist üleandmiskorda käsitleva nõukogu raamotsuse eelnõu kohta(1);
– võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsust 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta(2);
– võttes arvesse komisjoni 23. veebruari 2005. aasta aruannet (KOM(2005)0063), mis põhineb nõukogu raamotsuse 2002/584/JSK artiklile 34;
– võttes arvesse komisjoni 24. jaanuari 2006. aasta aruannet (KOM(2006)0008), mis põhineb nõukogu raamotsuse 2002/584/JSK artiklile 34;
– võttes arvesse Poola (27. aprill 2005), Saksamaa (18. juuli 2005) ja Küprose (7. november 2005) põhiseaduskohtute otsuseid ja erinevaid käimasolevaid menetlusi, eriti Belgia vahekohtu menetlust;
– võttes arvesse 17. ja 18. oktoobri 2005. aasta parlamentaarset kohtumist Euroopa õigusalase ja politseikoostöö parlamentaarse kontrolli tugevdamise teemal, kus osales sadakond liikmesriikide parlamentide liiget ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni liikmed;
– võttes arvesse kodukorra artikli 114 lõiget 3;
– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0049/2006),
A. arvestades Euroopa vahistamismääruse uuenduslikkust ja eeskujulikkust õigusalase koostöö arendamisel ja vastastikuse usalduse tugevdamisel ning selle otsest mõju kodanike vabadustele;
B. arvestades, et Euroopa vahistamismäärus on endiselt üks Euroopa Liidu peamisi tööriistu õigusalase koostöö valdkonnas, näiteks võitluses terrorismi ja raske kuritegevusega;
C. arvestades, et komisjoni poolt läbi viidud esmane hindamine näitab, et Euroopa vahistamismäärus on osutunud tõhusaks võrreldes väljaandmismehhanismiga, mis on pikaldane, raskepärane ja tänaseks mahajäänud; arvestades, et Euroopa vahistamismäärus võimaldab ka vähendada ohtu, et kohtualune või süüdimõistetu pääseb "kohtuliku suveräänsuse" kaalutlustel õigusemõistmisest, ning aitab nii tõhusamalt võidelda organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga;
D. rõhutades, et üks Euroopa vahistamismääruse eelistest on, et erinevalt väljaandmismenetlusest väldib see poliitilise võimu sekkumist menetlusse;
E. arvestades, et mitmed liikmesriigid on väljendanud soovi säilitada traditsioonilise väljaandmismehhanismi elemente (kahepoolse karistatavuse kontroll, poliitilise võimu sekkumine kohtulikku menetlusse) või esitada raamotsusega 2002/584/JSK vastuolus olevaid täiendavaid argumente, nagu näiteks poliitilised või riikliku julgeolekuga seotud või põhiõiguste kaitsel põhinevad kaalutlused;
F. arvestades, et Euroopa vahistamismääruse rakendamisel on esinenud praktilisi raskusi, eelkõige erinevate ja Euroopa vahistamismääruse nõuetega raskesti kokkusobivate blankettide tõlkimise, edastamise ja kasutamise osas;
G. arvestades mitmes liikmesriigis (eriti Saksamaal) esinenud ülevõtmisraskusi ja vajadust viia liikmesriikide põhiseaduslikud tekstid vastavusse raamotsusega 2002/584/JSK, et võimaldada kodanike üleandmist (eriti Poolas ja Küprosel);
H. kartes, et raskused õõnestavad vastastikust usaldust ja loovad ahelreaktsiooni, mis lükkab edasi Euroopa vahistamismääruse kohaldamist teistes liikmesriikides, nagu näitab fakt, et Saksamaa põhiseadusliku kohtu otsuse järel, mis tühistas raamotsust ülevõtvad õigusaktid, andsid mitmed liikmesriigid teada, et nad peavad taas hakkama ajutiselt kohandama väljaandmisvahendeid, mis olid jõus enne Euroopa vahistamismäärust, kuni võetakse vastu uus ülevõtmisseadus, mis on Saksamaa põhiseadusega kooskõlas;
I. arvestades, et kuna kriminaalmenetluse osas on ühenduse miinimumnormid puudulikud, on kohtutevaheline vastastikune usaldus ebapiisav ja see takistab tõhusat õiguskoostööd;
J. meenutades, et vastastikusel usaldusel põhineva vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva Euroopa ala rajamine ei saa toimuda ilma siseriiklike õigusaktide minimaalse ühtlustamiseta, nagu rõhutas Euroopa Parlament oma 22. veebruari 2005. aasta soovituses(3);
K. arvestades, et komisjoni esitatud esmane hindamine (KOM(2005)0063) puudutab vaid 24 liikmesriiki ja seda oli võimalik täiendada alles hiljuti (KOM(2006)0008) andmetega, mis puudutavad Itaaliat kui viimast liikmesriiki, kes raamotsuse 2002/584/JSK alles hiljuti oma õigusesse üle võttis;
L. arvestades, et ülevõtmise käigus liikmesriikides tekkinud probleemid on suuresti sarnase iseloomuga, nagu näitas 17. ja 18. oktoobri 2005. aasta parlamentaarsel kohtumisel toimunud arutelu, ning et tulevikus on vajalik tugevdatud teabevahetus ja suurendatud koostöö liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi vahel, et tagada raamotsuse 2002/584/JSK ja muude arutlusel olevate raamotsuste õnnestunud ülevõtmine;
M. arvestades, et Euroopa Liidu põhiseaduse leping sisaldab õigusalase ja politseikoostöö valdkonnas mitmeid uuenduslikke ideid; arvestades, et nendest ideedest on sammaste kaotamine ning menetluse viimine ühenduse tasandile selline, mis tugevdaks Euroopa Liidu võimet tegutseda, samuti võetud otsuste demokraatlikkust ja läbipaistvust; rõhutades, et see lepingu osa ei põhjustanud hiljutiste ratifitseerimiskampaaniate käigus arutelu ega vastuseisu;
N. avaldades kahetsust, et Euroopa Parlamendi roll Euroopa vahistamismääruse vastuvõtmisel ning Euroopa Kohtu järelevalve selle kohaldamise üle on piiratud, kuna nimetatud meede kuulub ELi lepingu artiklite 31 ja 34 alusel (VI jaotis) kolmandasse sambasse;
O. arvestades, et jõusolevaid lepinguid tuleks kogu ulatuses kohaldada ja sellest tulenevalt tuleb rakendada ELi lepingu artiklis 42 ette nähtud üleminekumeetmeid, millega liikmesriikidele on ette nähtud võimalus otsustada Euroopa vahistamismääruse integreerimise üle esimesse sambasse, et tagada Euroopa Parlamendi poolt teostatav demokraatlik kontroll ja Euroopa Kohtu poolt teostatav kohtulik kontroll;
P. arvestades, et 15. detsembril 2005. aastal allkirjastasid Taani, Soome, Island, Rootsi ja Norra konventsiooni, millega loodi Põhjamaade vahistamismäärus; arvestades, et Põhjamaade vahistamismäärus, mis küll põhineb Euroopa vahistamismääruse põhimõtetel ja struktuuril, omab selle ees mitmeid eeliseid, muutes üleandmiskorra tõhusamaks eriti tänu järgmistele faktoritele: vahistamismääruse mittetäitmise valikuliste põhjuste arvu vähendamine; menetlustähtaegade veelgi suurem vähendamine võrreldes Euroopa vahistamismäärusega; arvestades, et Euroopa Liidule tooks kasu, kui Euroopa vahistamismääruse tõhususe tugevdamiseks lähtutaks Põhjamaade vahistamismääruse eeskujust;
1. edastab nõukogule järgmised soovitused:
Ülevõtmine ja praktiline rakendamine
a)
võtta võimalikult ruttu vastu raamotsuse vastuvõtmise ettepanek, mis käsitleb teatavaid Euroopa Liidu kriminaalmenetluse raames heaks kiidetud protsessiõigusi, võttes arvesse Euroopa Parlamendi 12. aprilli 2005. aasta seisukohas(4). esitatud muudatusettepanekuid; see meede on hädavajalik Euroopa Liidu kodanikele ühesuguse õigusliku kaitse tagamiseks ja tänu selles sisalduvatele tagatistele lihtsustab see ühe liikmesriigi kodaniku üleandmist teisele liikmesriigile;
b)
tagada, et liikmesriigid ei taaskehtestaks raamotsuse 2002/584/JSK ülevõtmisel teo kahepoolse karistatavuse süstemaatilist kontrolli oma kodanike suhtes, sest see kahjustab Euroopa vahistamismääruse tõhusust ja nõrgendab liikmesriikidevahelist vastastikust usaldust;
c)
tagada, et poliitiline võim ei saaks Euroopa vahistamismääruse rakendamismenetlusse sekkuda, mis võiks põhjustada probleeme väljaandmismenetluse osas; meenutab, et nüüdsest ei või keskvõim väljuda kahtlusaluste tohi süüdimõistetud isikute üleandmise menetluse lihtsustaja rollist;
d)
tagada, et mõnedes liikmesriikides raamotsuse 2002/584/JSK ratione temporis kohaldamisega jätkuvalt seonduvad probleemid leiaksid lahenduse ja et need ei kahjustaks selle rakendamist liikmesriikides, kus raamotsust siiani korrektselt kohaldatakse;
e)
tagada, et liikmesriigid võtaksid viivitamatult meetmed kõigi põhiseadusest või muudest õigusaktidest tulenevate takistuste kõrvaldamiseks, mis ei võimalda Euroopa vahistamismääruse kohaldamist nende kodanikele;
f)
esitada Euroopa Parlamendile igal aastal aruande meetmete kohta, mida ta on võtnud, et liikmesriigid tagaksid Euroopa vahistamismääruse korrektse ülevõtmise ja tõhusa rakendamise, nagu soovitatakse eelnimetatud punktides b, c, d ja e;
Hindamine
g)
näha koostöös parlamendiga mõlema eelarveorgani pädevuse raames komisjonile kui lepingute järelevalvajale ette vajalikud vahendid ülevõtmise kvaliteedi süvendatud kontrollimiseks;
h)
viia komisjoni toetusel ja koordineeritud viisil läbi erinevate liikmesriikide õigusala töötajate ees seisnud raskuste objektiivne, erapooletu ja süvendatud hindamine ning rikastada seda kvalitatiivse hindamisega, mis toimuks Euroopa vahistamismääruste jaotamise põhjal seaduserikkumiste järgi;
i)
vältida antud teemal, mille näol on tegu kolmanda samba meetmega, mitme paralleelse uuringu läbiviimist, kuigi nõukogul võib olla kiusatus omaenda uurimistööd läbi viia (Euroopa Liidu lepingu VI jaotis);
j)
tagada Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide regulaarne teavitamine ja nendega konsulteerimine Euroopa vahistamismääruse rakendamisel tehtud edusammude osas ja kaasata Euroopa Parlament ja liikmesriikide parlamendid hindamismenetlusse Euroopa põhiseaduse lepingu artikli III-260 tähenduses;
Põhiõigused
k)
tagada, et liikmesriigid ei kohustaks raamotsuse ülevõtmisel Euroopa vahistamismäärust täitvat kohtunikku kontrollima süsteemselt põhiõigustest kinnipidamist, mis tekitaks diskrimineerimise ohu, samas kui antud mehhanism põhineb vastastikuse tunnustamise põhimõttel ja seda kontrolli viib läbi vahistamismääruse välja andnud liikmesriik;
l)
pöörata Euroopa vahistamismääruse kohaldamisel erilist tähelepanu inimõiguste ja isiklike vabaduste austamise küsimusele, mille puhul tuleks paluda tulevase põhiõiguste agentuuri abi;
Tõhusus ja demokraatia
m)
käivitada võimalikult kiiresti Euroopa Liidu lepingu artiklis 42 ette nähtud üleminekumeetmed, integreerides seeläbi Euroopa vahistamismääruse esimesse sambasse, et muuta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva Euroopa ala valdkonnas võetud meetmed täiesti demokraatlikuks ja tõhusamaks;
o o o
2. teeb presidendile ülesandeks edastada soovitus nõukogule ja teavitamise eesmärgil komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.