Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (KOM(2005)0181 – C6-0234/2005 – 2005/0090(CNS))
(1) Nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (edaspidi "finantsmäärus") on kehtestatud finantsjuhtimise reformi õiguslikud alused. Sellisena tuleks selle olulisi elemente säilitada ja tugevdada. Peale selle on finantsmäärusega sätestatud eelarvepõhimõtted, mida tuleks järgida kõigis õigusaktides ja millest erandeid tuleks teha võimalikult vähe.
(1) Nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (edaspidi "finantsmäärus") on kehtestatud finantsjuhtimise reformi õiguslikud alused. Sellisena tuleks selle olulisi elemente säilitada ja tugevdada. Peale selle on finantsmäärusega sätestatud eelarvepõhimõtted, mis põhinevad EÜ asutamislepingu artiklil 268 ja sellele järgnevatel artiklitel ning mida tuleks järgida kõigis õigusaktides ja millest erandeid tuleks teha võimalikult vähe.
Muudatusettepanek 2 PÕHJENDUS 2
(2) Praktilised kogemused näitavad, et teatavad muudatused on õigustatud, et lihtsustada eelarve täitmist ja selle aluseks olevate poliitiliste eesmärkide saavutamist ning kohandada mõnesid menetluslikke ja dokumentidele esitatavaid nõudeid, et viia need kaasnevate kulude ja riskidega paremini vastavusse.
(2) Praktilised kogemused näitavad, et teatavad muudatused on õigustatud, et lihtsustada eelarve täitmist ja selle aluseks olevate poliitiliste eesmärkide saavutamist. Samuti on soovitatav kinnistada selgelt EÜ asutamislepingu artiklis 5 sätestatud haldusmeetmete proportsionaalsuse põhimõte, et oleks selge, et see on vastavuses kaasnevate kulude ja riskidega.
Muudatusettepanek 3 PÕHJENDUS 3
(3) Kõik muudatused peavad kaasa aitama komisjoni reformieesmärkide saavutamisele, peaksid aitama parandada või tagada usaldusväärset finantsjuhtimist ning tõhustada ühenduse finantshuvide kaitset pettuse ja ebaseaduslike tegevuste eest, aidates sellega kaasa piisava kindluse saavutamisele finantstehingute seaduslikkuses ja korrapärasuses.
(3) Kõik muudatused peavad kaasa aitama komisjoni reformieesmärkide saavutamisele, peaksid aitama parandada või tagada usaldusväärset finantsjuhtimist ning tagada tõhusam ühenduse finantshuvide kaitse pettuse ja ebaseaduslike tegevuste eest, aidates sellega kaasa piisava kindluse saavutamisele finantstehingute seaduslikkuses ja korrapärasuses.
Muudatusettepanek 4 PÕHJENDUS 5 A (uus)
(5 a) Vastavalt EÜ asutamislepingule lisatud ning 2. oktoobri 1997. aasta Amsterdami lepingu lisas olevale subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise protokolli punktile 1 on iga institutsioon kohustatud oma volituste kasutamisel järgima proportsionaalsuse põhimõtet, mille kohaselt ükski ühenduse meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik lepingu eesmärkide saavutamiseks.
Muudatusettepanek 5 PÕHJENDUS 6
(6) Mõnedes punktides on eelarvepõhimõtteid silmas pidades vaja suuremat tõhusust ja läbipaistvust, et paremini vastata tegevusvajadustele.
(6) Finantsmääruse kohaldamise praktilised kogemused on näidanud, et finantsjuhtimises osalejad kasutavad üksikjuhtumite puhul liiga vähe oma kaalutlusõigust. See tähendab ka, et nad võivad Euroopa Liidu täidesaatva võimuna langetada üksikjuhtumite puhul iseseisvalt ja oma äranägemise järgi otsuse, millal on meede EÜ asutamislepingule lisatud ning 2. oktoobri 1997. aasta Amsterdami lepingu lisas oleva subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise protokolli tähenduses proportsionaalne.
Muudatusettepanek 6 PÕHJENDUS 12
(12) Praegu peab komisjon enne annetuste, näiteks kingituste või annakute, millega kaasnevad kulutused, vastuvõtmist saama eelarvepädevatelt institutsioonidelt loa. Tarbetute ja tülikate menetluste vältimiseks peaks loa saamine olema kohustuslik vaid oluliste kulutuste korral.
(12) Praegu peab komisjon enne annetuste, näiteks kingituste või annakute, millega kaasnevad kulutused, vastuvõtmist saama eelarvepädevatelt institutsioonidelt loa. Tarbetute ja tülikate menetluste vältimiseks peaks loa saamine olema kohustuslik järelkulude korral.
Muudatusettepanek 7 PÕHJENDUS 13
(13)Seoses eelarve sihtotstarbelisuse põhimõttega tuleks assigneeringute ümberpaigutamist reguleerivaid eeskirju teatud punktides lihtsustada ja selgitada, sest praktikas on need osutunud tülikaks ja ebaselgeks. Finantsmääruse artikkel 22 oli mõeldud kohaldamiseks muudes institutsioonides kui komisjon, sest komisjonil on eraldi kord. Seda sätet tuleks seetõttu vastavalt muuta.
välja jäetud
Muudatusettepanek 8 PÕHJENDUS 14
(14)Vastavalt "teatamise korrale" teavitavad komisjon ja teised institutsioonid oma ümberpaigutuste ettepanekutest eelarvepädevaid institutsioone, kes vastuväidete esitamise soovi korral võivad tugineda tavalisele menetluskorrale. Sellistel juhtudel kohaldatakse eelarvepädevate institutsioonide vastuvõetava ümberpaigutusi käsitleva otsuse suhtes teoreetiliselt tavapäraseid tähtaegu. Samas ei ole tekstis välja toodud, mis ajast alates tähtaega arvestama hakatakse, ja see puudus tuleks kõrvaldada.
välja jäetud
Muudatusettepanek 9 PÕHJENDUS 16
(16)Tõhusust silmas pidades peaks komisjonil olema lubatud otsustada iseseisvalt ümberpaigutuste üle reservist, kui eelarve koostamise ajal puudub asjakohase meetme kohta põhiõigusakt finantsmääruse artiklis 49 määratletud tähenduses, kuid see võetakse vastu sama aasta jooksul.
välja jäetud
Muudatusettepanek 10 PÕHJENDUS 17
(17)Komisjoni haldusalaste ümberpaigutuste eeskirjad tuleks viia vastavusse uue tegevuspõhise eelarvestamise struktuuriga. Seega peaks "teatamise kord" piirduma ümberpaigutustega sama jaotise halduspeatüki artiklite vahel, kui need ületavad 10% eelarveaasta assigneeringutest. Teiselt poolt peaks komisjon iseseisvalt otsustama ümberpaigutuste üle erinevate jaotiste artiklite vahel, millest rahastatakse samaliigilisi kulusid.
välja jäetud
Muudatusettepanek 11 PÕHJENDUS 22 A (uus)
(22 a) Õiguskindluse suurendamiseks tuleks selgemalt kindlaks määrata eelarvevahendite käsutajate vastutuse kord.
Muudatusettepanek 12 PÕHJENDUS 27
(27) Kehtestama peaks nõuete kehtivuse aegumistähtaja. Erinevalt paljudest liikmesriikidest ei kohaldata ühenduse puhul aegumistähtaegu, mille korral finantsnõuded teatud aja möödudes aeguvad. Samuti ei ole ühenduse jaoks kehtestatud aegumistähtaegu kolmandate isikute vastu pööratud nõuete sissenõudmisel. Sellise aegumistähtaja kehtestamine uues artiklis 73b on vastavuses usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega.
(27) Kehtestama peaks nõuete kehtivuse aegumistähtaja. Erinevalt paljudest liikmesriikidest ei kohaldata ühenduse puhul aegumistähtaegu, mille korral finantsnõuded teatud aja möödudes aeguvad. Samuti ei ole ühenduse jaoks kehtestatud aegumistähtaegu kolmandate isikute vastu pööratud nõuete sissenõudmisel. Sellise aegumistähtaja kehtestamine uues artiklis 73b on vastavuses usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega. Tahtlikud kahjutekitajad ei peaks siiski saama tugineda samal määral aegumisele nagu teised võlgnikud. Seega tuleks aegumisperioodi algus piiritleda ajahetkega, mil kogu nõude ulatus on kindlaks määratud.
Muudatusettepanek 13 PÕHJENDUS 27 A (uus)
(27 a) Pakkumismenetlusi tuleks võimalusel ja sobivusel läbi viia institutsioonidevaheliselt, et vähendada ka väiksemate üksuste halduskoormust.
Muudatusettepanek 14 PÕHJENDUS 27 B (uus)
(27 b) Tarne- ja teenuslepingute sõlmimise menetlused tuleb muuta sujuvamaks ja enam pakkujate vajadustele suunatuks. Seejuures tuleb erilist tähelepanu pöörata sellele, et proportsionaalsuse põhimõte laieneks ka dokumenteerimiskuludele. Raamlepingud peavad leidma kajastamist finantsmääruses. Tarbetult pikk lepinguline seotus raamlepingute kaudu ei tohiks kitsendada konkurentsi ning väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ei tohiks nende suuruse tõttu algusest peale faktiliselt lepingute sõlmimise menetlusest kõrvale jätta.
Muudatusettepanek 15 PÕHJENDUS 29
(29) Finantsmääruse eeskirjad pakkujate menetlusest kõrvale jätmise kohta kehtestavad ühenduse institutsioonide jaoks rangema korra kui on sätestatud direktiivis 2004/18/EÜ. Finantsmääruses ei tehta mingit eristust kõige tõsisemate menetlusest kõrvale jätmise põhjuste ja muude põhjuste vahel. Direktiivis 2004/18/EÜ aga tehakse selline eristus ja sellise eristuse tegemise võimalus tuleks anda ka ühenduse institutsioonidele. Finantsmääruse artiklites 93 ja 94 peaks olema toodud kõige tõsisemad menetlusest kõrvale jätmise juhud, mille korral see peaks olema kohustuslik, jättes samas tellijale võimaluse riskianalüüsi alusel lisada muid menetlusest kõrvale jätmise juhtusid. Sama eristuse peaks tegema toetuste suhtes finantsmääruse artiklis 114. Finantsmääruse artiklis 96 sätestatud karistuste kohta käivaid eeskirju tuleks vastavalt muuta.
(29) Finantsmääruse eeskirjad pakkujate menetlusest kõrvale jätmise kohta kehtestavad ühenduse institutsioonide jaoks rangema korra kui on sätestatud direktiivis 2004/18/EÜ. Pakkujate menetlusest kõrvale jätmisel tuleks järgida proportsionaalsuse põhimõtet. Seejuures ei tohiks kõrvalejätmise periood olla pikem kui kümmet aastat, et vältida ebaproportsionaalseid karistusi. Menetlusest kõrvale jätmine enam kui viieks aastaks peaks toimuma ainult jõustunud kohtuotsuse alusel.
Muudatusettepanek 16 PÕHJENDUS 30 A (uus)
(30 a) Tõendavate dokumentide esitamise nõue peaks olema piiratud vajalike dokumentidega. Dokumentidega seotud nõuded peaksid muu hulgas lähtuma asjaomase lepingu väärtusest.
Muudatusettepanek 17 PÕHJENDUS 30 B (uus)
(30 b) Institutsioonide halduse õigluse ja nõuetekohasuse väliseks tõendamiseks peaksid toetuse saamise menetlustega seotud ühenduse teenistujad sellest alati teavitama oma ülemusi, et välistada huvide konflikti teket.
Muudatusettepanek 18 PÕHJENDUS 32 A (uus)
(32 a) Kõrvalejäetud pakkujatel peaks olema võimalus tõhusale õiguskaitsele, mille tagamine on ka liikmesriikide kohustus. Selleks tuleb luua sõltumatud järelevalveasutused, mis kontrollivad pakkumismenetlusi kiiresti ja ebaproportsionaalsete kuludeta ning tagavad tõhusa õiguskaitse.
Muudatusettepanek 19 PÕHJENDUS 32 B (uus)
(32 b) Liidu finantshuvide kaitse ei tohi pakkujatele kaasa tuua liiga suuri nõudmisi. Pakkujatelt tagatise nõudmine peaks seetõttu piirduma põhjendatud juhtudega ning tagatis ei tohi ületada tagatise andmise eesmärki.
Muudatusettepanek 20 PÕHJENDUS 34
(34) Toetusi käsitlevaid eeskirju oleks vaja lihtsustada. Nõuded kontrollimistele ja tagatistele peaksid olema paremini vastavuses kaasnevate finantsriskidega. Kõigepealt peaks mõned olulised muudatused tegema finantsmääruses, et hiljem saaks rakenduseeskirjades ette näha üksikasjalikud sätted. Finantsmääruse artiklis 108 tuleks toetuste kohaldamisala selgemaks muuta, seda eelkõige laenudega seotud toimingute ja kapitaliosalustega seonduva rahastamise puhul. Lisada tuleb proportsionaalsuse põhimõte.
(34) Toetusi käsitlevaid eeskirju oleks vaja lihtsustada. Osalejatele esitatavad haldusmenetluse nõuded peavad alati olema proportsionaalsed. Selleks tuleks perspektiivitud pakkumised võimalikult varajases menetlusetapis kõrvale jätta, et säästa taotlejat tarbetust tööst. Finantsmääruse artiklis 108 tuleks toetuste kohaldamisala selgemaks muuta, seda eelkõige laenudega seotud toimingute ja kapitaliosalustega seonduva rahastamise puhul. Eelkõige väikesemahuliste toetuste puhul peab olema võimalus anda toetust mahuka ja keeruka toetuslepingu asemel üksikotsuse alusel.
Muudatusettepanek 21 PÕHJENDUS 36
(36) Eeskirjad, mille kohaselt peab toetusi andma pakkumiskutsete alusel, on tõestanud oma kasulikkust. Ometi on kogemused näidanud, et teatavates olukordades ei jäta meetme iseloom abisaajate suhtes valikuvõimalust, ja finantsmääruse artiklis 110 peaks selliste erandlike juhtude esinemist selgesõnaliselt tunnistama.
(36) Eeskirjad, mille kohaselt peab toetusi andma pakkumiskutsete alusel, on tõestanud oma kasulikkust. Seoses sellega tuleks õigus- ja kavandamiskindluse huvides tagada, et pakkumismenetluse alguses taotlejatele esitatud nõuded menetluse käigus ei muutu. Ometi on kogemused näidanud, et teatavates olukordades ei jäta meetme iseloom abisaajate suhtes valikuvõimalust, ja finantsmääruse artiklis 110 peaks selliste erandlike juhtude esinemist selgesõnaliselt tunnistama.
Muudatusettepanek 22 PÕHJENDUS 37
(37) Eeskirju, mille kohaselt ühe meetme kohta ei tohi ühele ja samale abisaajale anda rohkem kui ühe toetuse, tuleks kohandada, sest mõned põhiõigusaktid lubavad ühenduse rahastatavaid toetusi kombineerida ja selliste juhtude arv võib tulevikus kasvada, et tagada kulutasuvus. Ometi tuleks kasutada juhust, et tuua finantsmääruse artiklis 111 selgelt välja, et samasid kulusid ei saa ühenduse eelarvest kunagi rahastada kaks korda.
(37) Tuleks kasutada juhust, et tuua finantsmääruse artiklis 111 selgelt välja, et samasid kulusid ei saa ühenduse eelarvest kunagi rahastada kaks korda ja toetus ei tohi ületada 100% abikõlblikest kulutustest.
Muudatusettepanek 23 PÕHJENDUS 39
(39) Selguse ja läbipaistvuse huvides peaks finantsmääruse uues artiklis 113a lubama kindlasummaliste maksete kasutamist traditsioonilisema meetodi kõrval, mille korral hüvitatakse tegelikult kantud kulud.
(39) Selguse ja läbipaistvuse huvides peaks finantsmääruse uues artiklis 113a lubama kindlasummaliste maksete kasutamist traditsioonilisema meetodi kõrval, mille korral hüvitatakse tegelikult kantud kulud. Abikõlblikud kulutused tuleb selgemalt määratleda.
Muudatusettepanek 24 PÕHJENDUS 40
(40) Finantsmääruse artiklis 114 peaks kaotama teatavad piirangud abisaajate abikõlblikkusele, et võimaldada toetusi füüsilistele isikutele ja teatavat tüüpi ühendustele, mis ei ole juriidilised isikud.
(40) Toetuse saajate kohustus esitada tõendavaid dokumente ja karistused, mida nende suhtes võib kohaldada, peaksid alati olema võrdelised riskiga. Lisaks sellele peaks kaotama teatavad piirangud abisaajate abikõlblikkusele, et võimaldada toetusi füüsilistele isikutele ja teatavat tüüpi ühendustele, mis ei ole juriidilised isikud.
Muudatusettepanek 25 PÕHJENDUS 40 A (uus)
(40 a) Taotlejate paremaks teavitamiseks tuleks rajada ühine teenistus, mille ülesandeks on sarnaste abitaotluste standardimine, teabe andmine taotlejatele ning võrdlusuuringute läbiviimine toetuste määramise kohta.
Muudatusettepanek 26 PÕHJENDUS 47
(47) Osaliselt või täielikult rakendamata jäetud projektidesse kirjutatud assigneeringuid peaks saama uuesti kasutusele võtta. See peaks olema võimalik ainult rangete tingimuste alusel ja ainult teadusuuringute valdkonnas, sest teadusuuringute projektid on seotud kõrgema finantsriskitasemega kui teiste poliitikavaldkondade omad.
(47) Arvestades teadusuuringute edendamise erilist tähtsust Euroopa Liidu konkurentsivõimele, peaks osaliselt või täielikult rakendamata jäetud projektidesse kirjutatud kasutamata või vabastatud kulukohustuste assigneeringuid saama uuesti kasutusele võtta.
Muudatusettepanek 27 ARTIKLI 1 PUNKT 2 Artikli 2 esimene lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
Kõik mõnes muus õigusaktis sisalduvad sätted, mis käsitlevad eelarve täitmist tulude ja kuludena, peavad eelkõige olema kooskõlas II jaotises sätestatud eelarvepõhimõtetega."
Kõik mõnes muus õigusaktis sisalduvad sätted, mis käsitlevad eelarve täitmist tulude ja kuludena, peavad olema kooskõlas ELi asutamislepingu artiklis 268 ja sellele järgnevates artiklites sätestatud eelarvepõhimõtetega."
Muudatusettepanek 28 ARTIKLI 1 PUNKT 2 Artikli 2 esimene a lõik (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
Institutsioonide poolt vastavalt käesolevale määrusele eelarve täitmiseks võetud mis tahes meede peab vastama EÜ asutamislepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele.
Muudatusettepanek 29 ARTIKLI 1 PUNKT 2 Artikli 2 esimene b lõik (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
Kui komisjon kavatseb mõne muu õigusakti ettepanekus finantsmääruse sätetest kõrvale kalduda, peab ta sellest selgesõnaliselt ja eraldi Euroopa Parlamendis eelarve eest vastutavale komisjonile teada andma.
Muudatusettepanek 136 ARTIKLI 1 PUNKT 5 A (uus) Artikli 9 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
5 a. Artikli 9 lõige 1 asendatakse järgmisega: "1. Vahendid, mida selle eelarveaasta lõpuks, mille jaoks nad eelarves ette nähti, ei ole ära kasutatud, põhimõtteliselt tühistatakse. Asjakohane organ võib siiski vastavalt lõigetele 2 ja 3 kõnealused kasutamata jäänud vahendid otsuse alusel, mis tuleb avaldada hiljemalt 15. veebruariks, kanda täies mahus üle järgmisse eelarveaastasse, või need võidakse üle kanda automaatselt vastavalt lõikele 4. Kasutamata kulukohustuste assigneeringuid ja kulukohustuste assigneeringuid, mis on vabastatud, sest kavatsusi, mille jaoks need ette nähti, täideti kas üldse mitte või üksnes osaliselt, võidakse piisavalt põhjendatud eelarvepädevate institutsioonide ühise otsuse alusel mingis alusaktis või kokkuleppes eelarvepädevate institutsioonide poolt ette nähtud juhtumite korral uuesti kasutusele võtta summas kuni maksimaalselt [...] EUR aasta kohta, kui algselt kavandatud programmid tuleb tingimata ellu viia või kui vajatakse vahendeid uute meetmete rahastamiseks."
Muudatusettepanek 30 ARTIKLI 1 PUNKT 6 Artikli 12 teine lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
Siiski võib häda- ja humanitaarabiks mõeldud assigneeringuid nõuetekohaselt põhjendatud erandlikel juhtudel alates jooksva aasta 15. detsembrist kulukohustustega siduda järgmiseks eelarveaastaks ettenähtud assigneeringute arvelt. Sellised kulukohustused ei tohi ületada ühte neljandikku viimase vastuvõetud eelarve vastaval eelarvereal esitatud assigneeringutest.
Siiski võib häda- ja humanitaarabiks mõeldud assigneeringuid nõuetekohaselt põhjendatud erandlikel juhtudel alates jooksva aasta 15. detsembrist kulukohustustega siduda järgmiseks eelarveaastaks ettenähtud assigneeringute arvelt. Sellised kulukohustused ei tohi ületada ühte neljandikku viimase vastuvõetud eelarve vastaval eelarvereal esitatud assigneeringutest. Eelarvepädevaid institutsioone tuleb nendest kulukohustustest teavitada.
Muudatusettepanek 31 ARTIKLI 1 PUNKT 6 A (uus) Artikli 14 lõige 2 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
6 a) Artikli 14 lõige 2 asendatakse järgmisega: "2. Ilma et see piiraks artikli 46 lõike 1 punkti 4 kohaldamist, ei või Euroopa Ühendus, Euroopa Aatomienergiaühendus ega artikli 185 kohased ühenduste asutatud asutused võtta laenu, välja arvatud otsese rahastamise puhul, mis on vajalik institutsioonidele kasutamiseks mõeldud kinnisvara soetamiseks, kui eelarvepädevad institutsioonid on vastavalt artikli 179 lõikele 3 esitanud selle kohta heakskiitva arvamuse."
Muudatusettepanek 32 ARTIKLI 1 PUNKT 7 Artikli 16 lõike 2 teine lause (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
Valuuta konverteerimise operatsioonid teostatakse selliselt, et projektitoetuste ühendusepoolses kaasrahastamises ei toimuks suuremaid muutusi.
Muudatusettepanek 33 ARTIKLI 1 PUNKT 9 Artikli 19 lõigu 2 esimene lause (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
Annetusi, millega kaasnevad olulised rahalised kulutused, võib komisjon vastu võtta ainult Euroopa Parlamendi ja nõukogu loal, kes teevad otsuse kahe kuu jooksul komisjoni taotluse saamise kuupäevast arvates.
Annetusi, millega kaasnevad järelkulud, võib komisjon vastu võtta ainult Euroopa Parlamendi ja nõukogu loal, kes teevad otsuse kahe kuu jooksul komisjoni taotluse saamise kuupäevast arvates.
Muudatusettepanek 34 ARTIKLI 1 PUNKT 10 Artikli 22 lõike 1 punkt b a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
b a) ühest artiklist teise ilma piiranguteta.
Muudatusettepanek 35 ARTIKLI 1 PUNKT 10 Artikli 22 lõike 2 esimene lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
2. Kolm nädalat enne lõikes 1 osutatud ümberpaigutuste tegemist teatavad institutsioonid eelarvepädevatele institutsioonidele ja komisjonile oma kavatsustest. Kui ükskõik kumb eelarvepädev institutsioon esitab kõnealuse aja jooksul mõjuvaid põhjusi, kohaldatakse artiklis 24 sätestatud korda.
2. Kolm nädalat enne lõikes 1 osutatud ümberpaigutuste tegemist teatavad institutsioonid eelarvepädevatele institutsioonidele oma kavatsustest. Kui ükskõik kumb eelarvepädev institutsioon esitab kõnealuse aja jooksul põhjusi, kohaldatakse artiklis 24 sätestatud korda.
Muudatusettepanek 36 ARTIKLI 1 PUNKT 10 Artikli 22 lõike 2 teine lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
Eelarvepädevad institutsioonid teevad otsuse kõnealuste ümberpaigutuste kohta artiklis 24 sätestatud tähtaja jooksul, mida hakatakse arvestama alates kuupäevast, mil eelarvepädev institutsioon neile kavatsetavast ümberpaigutusest teatas.
välja jäetud
Muudatusettepanek 37 ARTIKLI 1 PUNKT 10 Artikli 22 lõige 3 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
3. Iga institutsioon, välja arvatud komisjon, võib eelarvepädevatele institutsioonidele teha ettepaneku ümberpaigutusteks oma eelarveosa piires ühest jaotisest teise, kui need ületavad ülemmäära, milleks on 10% eelarveaasta assigneeringutest eelarvereal, millest ümberpaigutus tehakse. Eelarvepädev institutsioon teavitab komisjoni sellest nõuetekohaselt. Nende ümberpaigutuste suhtes kohaldatakse artiklis 24 kehtestatud korda.
3. Iga institutsioon, välja arvatud komisjon, võib eelarvepädevatele institutsioonidele teha ettepaneku ümberpaigutusteks oma eelarveosa piires ühest jaotisest teise, kui need ületavad ülemmäära, milleks on 10% eelarveaasta assigneeringutest eelarvereal, millest ümberpaigutus tehakse. Nende ümberpaigutuste suhtes kohaldatakse artiklis 24 kehtestatud korda.
Muudatusettepanek 38 ARTIKLI 1 PUNKT 10 Artikli 22 lõige 4 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
4.Iga institutsioon, välja arvatud komisjon, võib oma eelarveosa piires teha ümberpaigutusi peatükkide sees ilma eelarvepädevaid institutsioone sellest eelnevalt teavitamata.
välja jäetud
Muudatusettepanek 39 ARTIKLI 1 PUNKTI 11 ALAPUNKTI A PUNKT I Artikli 23 lõike 1 punkt b (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
i) punkt b asendatakse järgmisega:
välja jäetud
"b) personali- ja talituskulude puhul paigutada assigneeringuid ümber ühest jaotisest teise ainult artiklite vahel, millest finantseeritakse samaliigilisi kulusid".
Muudatusettepanek 40 ARTIKLI 1 PUNKTI 11 ALAPUNKTI A ALAPUNKT II Artikli 23 lõike 1 punkt d (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
ii)Lisatakse punkt d:
välja jäetud
"d) paigutada assigneeringuid artiklis 43 viidatud "määratlemata otstarbega assigneeringute" jaotisest ümber juhul, kui asjakohase meetme kohta puudub põhiõigusakt eelarve koostamise ajal, kuid see võetakse vastu eelarveaasta jooksul."
Muudatusettepanek 41 ARTIKLI 1 PUNKTI 11 ALAPUNKTI A ALAPUNKT III Artikli 23 lõike 1 teine lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
iii) Teine lõik jäetakse välja.
iii) Teine lõik asendatakse järgmisega: "Kolm nädalat enne punktides b ja c osutatud ümberpaigutuste tegemist teatab komisjon eelarvepädevatele institutsioonidele oma otsusest. Kui ükskõik kumb eelarvepädev institutsioon esitab kõnealuse aja jooksul mõjuvaid põhjusi, kohaldatakse artiklis 24 sätestatud korda. Kolm kuud enne eelarveaasta lõppu teatab komisjon eelarvepädevatele asutustele punktis b osutatud kulude täitmisest ja annab teada kavatsusest teha vastavalt punktile b ümberpaigutusi, mis puudutavad personali, koosseisuväliseid töötajaid ja teisi teenistujaid. Kui eelarvepädevad institutsioonid ei ole kuue nädala jooksul pärast teatamist kavandatud ümberpaigutustele vastuväiteid esitanud, võib komisjon edasi tegutseda ja teavitab järgneval kuul eelarvepädevaid asutusi ümberpaigutustest."
Muudatusettepanek 42 ARTIKLI 1 PUNKTI 11 ALAPUNKT B Artikli 23 lõige 1 a (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
b)Lisatakse lõige 1 a:
välja jäetud
"1 a. Komisjon teavitab eelarvepädevaid institutsioone kolm nädalat enne: a) ümberpaigutuste tegemist sama jaotise haldusassigneeringutele vastava peatüki artiklite vahel, kui selline ümberpaigutus ületab 10% eelarveaasta assigneeringutest, mis on kirjendatud artiklisse, kust ümberpaigutus tehakse; b) lõike 1 punktis c osutatud ümberpaigutuste tegemist. Kui ükskõik kumb eelarvepädev institutsioon esitab kõnealuse aja jooksul mõjuvaid põhjusi, kohaldatakse artiklis 24 sätestatud korda. Eelarvepädevad institutsioonid teevad otsuse kõnealuste ümberpaigutuste kohta artiklis 24 sätestatud tähtaja jooksul, mida hakatakse arvestama alates kuupäevast, mil eelarvepädev institutsioon neile kavatsetavast ümberpaigutusest teatas.
Muudatusettepanek 43 ARTIKLI 1 PUNKTI 11 ALAPUNKT C Artikli 23 lõige 2 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
c)Lõikes 2 asendatakse sõnad "lõike 1 punktis c" sõnadega "lõigetes 1 ja 1a".
välja jäetud
Muudatusettepanek 44 ARTIKLI 1 PUNKT 12 Artikli 26 lõike 2 esimene lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
12.Artikli 26 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:
välja jäetud
"Komisjoni ettepaneku põhjal otsustavad eelarvepädevad institutsioonid ümberpaigutuste üle, mille eesmärk on võimaldada hädaabireservi kasutamist. Iga toimingu kohta tuleb esitada eraldi ettepanek."
Muudatusettepanek 45 ARTIKLI 1 PUNKT 12 A (uus) Artikli 27 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
12 a) Artikli 27 lõige 1 asendatakse järgmisega:
"1. Eelarveassigneeringuid kasutatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt ehk säästlikkuse, tõhususe, mõjususe ja proportsionaalsuse põhimõtetest lähtuvalt."
Muudatusettepanek 46 ARTIKLI 1 PUNKT 12 B (uus) Artikli 27 lõike 2 kolmas a lõik (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
12 b) Artikli 27 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik: "Proportsionaalsus tähendab asjakohast suhet kulutuste – ka kontrollile tehtavate pingutuste – ja asjaga seotud summade ja riskide vahel."
Muudatusettepanek 47 ARTIKLI 1 PUNKT 12 C (uus) Artikli 27 lõige 4 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
12 c) Artiklile 27 lisatakse järgmine lõige: "4 a. Programmide ja meetmete rakendamisel järgib menetlus nende sisu. Käesoleva artikli nõudeid täpsustatakse rakenduseeskirjades."
Muudatusettepanek 48 ARTIKLI 1 PUNKT 12 D (uus) Artikli 27 lõige 4 b (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
12 d) Artiklile 27 lisatakse järgmine lõige: "4 b. Institutsioonid loovad riigihangete korra ja toetuste andmise menetluse osas tõhususe ja mõjususe mõõtmise ja võrdlemise süsteemid."
Muudatusettepanek 49 ARTIKLI 1 PUNKT 12 E (uus) Artikli 28 lõige 2 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
12 e) Artikli 28 lõige 2 asendatakse järgmisega: "2. Eelarvemenetluse käigus esitavad institutsioonid ja teised asutused vajaliku teabe rahavajaduse muutumise võrdlemiseks finantsselgitustes sisalduvate esialgsete hinnangutega. See teave käsitleb muu hulgas tehtud edusamme ja seda, kui kaugele on seadusandja jõudnud esitatud ettepanekute menetlemisel. Vajaduse korral muudetakse rahavajadust sõltuvalt põhiõigusakti käsitleva arutelu edenemisest."
Muudatusettepanek 50 ARTIKLI 1 PUNKT 12 F (uus) Artikli 28 lõige 3 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
12 f) Artikli 28 lõige 3 asendatakse järgmisega:
"3. Pettuste ja rikkumiste tõkestamiseks esitavad institutsioonid ja teised asutused finantsselgituses kogu teabe olemasolevate ja kavandatavate ennetus- ja kaitsemeetmete kohta."
Muudatusettepanek 51 ARTIKLI 1 PUNKT 13 Artikli 29 lõige 2 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
(13)Artikli 29 lõige 2 asendatakse järgmisega:
13)Artikkel 29 asendatakse järgmisega: "Artikkel 29 1.Eelarve koostatakse ja seda täidetakse ning raamatupidamisaruandlus toimub kooskõlas läbipaistvuse põhimõttega.
"2. Euroopa Parlamendi president laseb lõplikult vastuvõetud eelarve ja paranduseelarved avaldada Euroopa Liidu Teatajas.
2. Euroopa Parlamendi president laseb lõplikult vastuvõetud eelarve ja paranduseelarved avaldada Euroopa Liidu Teatajas.
Eelarve avaldatakse kolme kuu jooksul alates selle lõpliku vastuvõtmise kuupäevast. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne ja iga institutsiooni koostatud eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruanded avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas."
Eelarve avaldatakse kolme kuu jooksul alates selle lõpliku vastuvõtmise kuupäevast.
Komisjoni aruanded peavad sisaldama teavet ka eelarve märkuste suhtes võetud meetmete kohta."
Muudatusettepanek 52 ARTIKLI 1 PUNKT 13 A (uus) 9. peatüki artikkel 30 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
13 a) Esimese osa II jaotisele lisatakse järgmine peatükk ja artikkel: "9. peatükk Mõjusa ja tõhusa sisekontrolli põhimõte Artikkel 30 a 1.Eelarve täitmine tagatakse mõjusa ja tõhusa sisekontrolli abil vastavalt igale juhtimisviisile. 2.Seoses eelarve täitmisega määratletakse sisekontrolli kui kõikidele kontrolliketi tasanditele kohaldatavat protsessi, mille eesmärk on tagada piisav kindlus järgmiste eesmärkide saavutamise suhtes: a) tegevuse mõjusus ja tõhusus; b) finantsaruandluse usaldusväärsus; c) vara ja teabe kaitsmine ning pettuse ja eeskirjade eiramise ennetamine ja tuvastamine; d) aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrakohasusega seotud riskide nõuetekohane haldamine."
Muudatusettepanek 53 ARTIKLI 1 PUNKTI 16 ALAPUNKT A Artikli 43 lõike 1 teine lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
a)Lõike 1 teises lõigus asendatakse sõnad "artiklis 24" sõnadega "artiklites 23 ja 24".
välja jäetud
Muudatusettepanek 54 ARTIKLI 1 PUNKTI 16 ALAPUNKT B Artikli 43 lõige 2 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
b)Lõikes 2 asendatakse sõnad "artikli 24" sõnadega "artiklite 23 ja 24".
välja jäetud
Muudatusettepanek 55 ARTIKLI 1 PUNKTI 19 ALAPUNKTI A ALAPUNKT II Artikli 46 lõike 1 alalõike 1 punkt f (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
ii)Punkt f jäetakse välja.
välja jäetud
Muudatusettepanek 56 ARTIKLI 1 PUNKTI 19 ALAPUNKT B Artikli 46 lõike 1 alalõige 2 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
b)Alalõige 2 asendatakse järgmisega:
välja jäetud
"(2) iga institutsiooni eelarveosas näidatakse tulud ja kulud punktis 1 toodud struktuuri kohaselt."
Muudatusettepanek 57 ARTIKLI 1 PUNKTI 19 ALAPUNKT C Artikli 46 lõike 1 alalõike 3 punkt c (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
c)Alalõike 3 punkt c asendatakse järgmisega:
välja jäetud
"c) teadus- ja tehnotöötajate liigitus, mis võib põhineda nende palgaastmestikul igas eelarves sätestatud tingimuste kohaselt; ametikohtade loetelus tuleb täpsustada nende kõrgkvalifitseeritud teadus- ja tehnotöötajate arv, kellele võimaldatakse erisoodustusi personalieeskirjade erisätete alusel;"
Muudatusettepanek 58 ARTIKLI 1 PUNKTI 19 ALAPUNKT D Artikli 46 lõike 1 alalõige 5 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
d)Alalõige 5 asendatakse järgmisega:
välja jäetud
"(5) eelarveread, kuhu on kirjendatud tulud ja kulud, mis on vajalikud välistegevuse tagatisfondi kasutamiseks."
Muudatusettepanek 59 ARTIKLI 1 PUNKT 20 A (uus) Artikli 48 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
20 a) Artikli 48 lõige 1 asendatakse järgmisega: "1. Institutsioonid täidavad eelarvet nii tulude kui ka kulude osas käesoleva määruse kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires."
Muudatusettepanek 60 ARTIKLI 1 PUNKTI 22 ALAPUNKT A Artikli 53 lõike 3 teise lõigu sissejuhatav osa (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
Vahendite nõuetekohase kasutamise tagamiseks eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega rakendavad liikmesriigid kõiki meetmeid, mis on vajalikud selleks, et:
Vahendite nõuetekohase kasutamise tagamiseks eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega rakendavad liikmesriigid kõiki seadusandlikke, reguleerivaid ja haldusmeetmeid või muid ühenduste finantshuvide kaitsmist võimaldavaid meetmeid, mis on vajalikud selleks, et:
Muudatusettepanek 61 ARTIKLI 1 PUNKTI 22 ALAPUNKT A Artikli 53 lõike 3 teise lõigu punkt b (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
b) vältida rikkumisi ja pettusi ja tegeleda nendega;
b) vältida rikkumisi, ebamajanduslikkust ja pettusi ja tegeleda nendega;
Muudatusettepanek 62 ARTIKLI 1 PUNKTI 23 ALAPUNKTI B ALAPUNKT -I (uus) Artikli 54 lõike 2 sissejuhatav osa (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
-i)Sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
"2. Täites eelarvet artikli 53 lõike 2 alusel tsentraliseeritult ja delegeerimise teel või artikli 53 lõike 4 alusel, võib komisjon lõikes 1 sätestatud piires anda avaliku võimu teostamise ja eelkõige eelarve täitmisega seotud ülesandeid järgmistele asutustele:"
Muudatusettepanek 63 ARTIKLI 1 PUNKTI 23 ALAPUNKT C A (uus) Artikli 54 lõige 3 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
c a) Lisatakse järgmine lõige:
"3 a. Kasutades komisjoni poolt vastavalt artiklile 50 antud volitusi, võib Euroopa Parlament, kooskõlas oma kodukorra sätetega ning võttes vastu erieeskirjad, delegeerida täitmisülesanded kindlalt määratletud assigneeringute eest oma fraktsioonidele.
Käesolev erisäte ei tohi kõrvale kalduda artiklist 56, kui fraktsioonide toimimise erinõuded seda ei nõua."
Muudatusettepanek 64 ARTIKLI 1 PUNKT 24 Artikli 56 lõike 1 sissejuhatav osa (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
1. Kui komisjon täidab eelarvet kaudse tsentraliseeritud halduse korras, nõuab ta kõigepealt usaldusväärse finantsjuhtimise eeskirjade kohaselt tõendeid, et üksustes, millele ta täitmise delegeerib, kasutatakse järgmisi asjakohaseid ja toimivaid süsteeme ja menetlusi:
1. Kui komisjon või Euroopa Parlament täidab eelarvet kaudse tsentraliseeritud halduse korras, nõuavad nad iga kord kõigepealt usaldusväärse finantsjuhtimise eeskirjade kohaselt tõendeid, et üksustes, millele nad täitmise delegeerivad, kasutatakse järgmisi asjakohaseid ja toimivaid süsteeme ja menetlusi:
Muudatusettepanek 65 ARTIKLI 1 PUNKT 24 Artikli 56 lõige 3 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
3. Komisjon tagab delegeeritud ülesannete täitmise järelevalve, hindamise ja kontrolli. Ta võtab oma kontrollsüsteemide abil kontrollimiste tegemisel arvesse kontrollisüsteemide võrdväärsust.
3. Komisjon ja/või Euroopa Parlament tagavad delegeeritud ülesannete täitmise järelevalve, hindamise ja kontrolli. Nad võtavad oma kontrollsüsteemide abil kontrollimiste tegemisel arvesse kontrollisüsteemide võrdväärsust.
Muudatusettepanek 66 ARTIKLI 1 PUNKT 27 Artikli 60 lõike 7 esimene lause (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
(27) Artikli 60 lõike 7 esimene lause asendatakse järgmisega: "7. Volitatud eelarvevahendite käsutaja annab oma institutsioonile oma ülesannete täitmisest aru iga-aastase tegevusaruande vormis, millele on lisatud finants- ja haldusteave ning deklaratsioon, milles ta tõendab, et aruandes sisalduv teave annab tõese ja erapooletu ülevaate."
27) Artikli 60 lõige 7 asendatakse järgmisega:
"7. Volitatud eelarvevahendite käsutaja annab oma institutsioonile oma ülesannete täitmisest aru iga-aastase tegevusaruande vormis, millele on lisatud finants- ja haldusteave, viimasega seotud mis tahes reservatsioonid ning deklaratsioon, milles ta tõendab, et aruandes sisalduv teave annab tõese ja erapooletu ülevaate.
Selles aruandes võrreldakse tegevuse tulemusi seatud eesmärkidega ja esitatakse tegevusega seotud riskid ning kirjeldatakse käsutusse antud vahendite kasutamist ja sisekontrollisüsteemi toimimist. Siseaudiitor tutvub aastaaruande ja muude üksikasjalike andmetega. Hiljemalt iga aasta 15. juunil saadab komisjon eelarvepädevatele institutsioonidele eelmise aasta tegevusaruannete kokkuvõtte. Nendes aruannetes kirjeldatakse meetmeid, mida võeti vigade riski piiramiseks aruandes käsitletud toimingutes, ning antakse hinnang nende meetmete tõhususele."
Muudatusettepanek 67 ARTIKLI 1 PUNKTI 28 ALAPUNKT -A (uus) Artikli 61 lõike 1 punkt -e a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
-a)Lõikele 1 lisatakse järgmine punkt e a:
"e a) nende süsteemide tõhus toimimine;"
Muudatusettepanek 68 ARTIKLI 1 PUNKTI 28 ALAPUNKT A Artikli 61 lõige 2 a (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
,,2a. Peaarvepidaja koostab raamatupidamisaruanded lõike 2 kohaselt esitatud teabe põhjal. Artikli 129 lõigete 2 ja 3 kohaselt koostatud lõpliku raamatupidamisaruande juurde lisatakse peaarvepidaja koostatud deklaratsioon, millega ta tõendab, et see on koostatud kooskõlas VII jaotisega ja finantsaruannete lisas toodud raamatupidamispõhimõtete, eeskirjade ja meetoditega."
"2 a. Enne raamatupidamisaruannete vastuvõtmist institutsiooni poolt kirjutab peaarvepidaja neile alla, tõendades, et need annavad tõese ja erapooletu ülevaate institutsiooni rahaliselt olukorrast.
Sel eesmärgil veendub peaarvepidaja, et aruanded on koostatud vastavalt raamatupidamise eeskirjadele, meetoditele ja raamatupidamissüsteemidele, mis kuuluvad tema vastutusele, nagu on sätestatud käesolevas määruses tema institutsiooni aruannete kohta, ning et kõik tulud ja kulud on aruannetesse kirjendatud.
Tal on õigus kontrollida saadud teavet ning samuti teostada mis tahes täiendavaid kontrollimisi, mida ta peab vajalikuks aruannetele alla kirjutamiseks. Vajadusel esitab ta reservatsioone, selgitades täpselt selliste reservatsioonide liiki ja ulatust.
Volitatud eelarvevahendite käsutajad esitavad peaarvepidajale kogu teabe, mida viimane oma ülesannete täitmiseks vajab. Eelarvevahendite käsutajad jäävad täielikult vastutavaks nende hallatavate rahaliste vahendite nõuetekohase kasutamise ning nende kontrolli all olevate kulude seaduslikkuse ja korrakohasuse eest.
Teiste institutsioonide ja asutuste peaarvepidajad kirjutavad oma aastaaruannetele alla ja saadavad tõendi komisjoni peaarvepidajale."
Muudatusettepanek 69 ARTIKLI 1 PUNKTI 32 ALAPUNKT A Artikli 66 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
a) Lõike 1 esimene lause asendatakse järgmisega:
a) Lõige 1 asendatakse järgmisega:
"Eelarvevahendite käsutaja on rahaliselt vastutav personalieeskirjade kohaselt, milles sätestatakse, et koosseisulist töötajat, kelle suhtes on kohaldatavad vastavad sätted, võidakse kohustada täielikult või osaliselt hüvitama kahju, mida ühendused on kandnud raske rikkumise tagajärjel, mille ametnik on toime pannud oma ülesannete täitmisel või seoses nende täitmisega, eriti kui ta määrab kindlaks sissenõutavaid summasid, väljastab sissenõudekorraldusi, võtab kulukohustusi või allkirjastab maksekorraldusi käesolevat finantsmäärust ja rakenduseeskirju eirates."
"1. Eelarvevahendite käsutaja on personalieeskirjade kohaselt rahaliselt vastutav. Kahju hüvitamise kohustus kehtib eelkõige juhul, kui: – eelarvevahendite käsutaja määrab kindlaks sissenõutavaid summasid, väljastab sissenõudekorraldusi, võtab kulukohustusi või allkirjastab maksekorraldusi käesolevat finantsmäärust ja rakenduseeskirju tõsise hooletuse tõttu või tahtlikult eirates;
– eelarvevahendite käsutaja jätab tõsise hooletuse tõttu või tahtlikult väljastamata dokumendi, mis põhjendab sissenõutavat summat, jätab väljastamata sissenõudekorraldused või viivitab nende väljastamisega või viivitab maksekorralduste väljastamisega, mille tulemuseks võib olla institutsiooni tsiviilõiguslik vastutus kolmanda isiku ees.
Süü olemasolu ja raskuse kontrollimisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige eelarvevahendite käsutaja kohustuste täitmiseks tema käsutuses olevaid vahendeid.
Eelarvevahendite käsutaja vastutuse suurus oleneb proportsionaalsuse põhimõtet silmas pidades eelkõige süü raskusest. Eelarvevahendite käsutaja hooletu tegutsemise korral piirdub vastutus maksimaalselt 12 kuupalgaga. Eelarvevahendite käsutaja tahtliku või ettekavatsetud tegutsemise korral vastutab ta kogu tekkinud kahju eest."
Muudatusettepanek 70 ARTIKLI 1 PUNKTI 32 ALAPUNKT B A (uus) Artikli 66 lõige 4 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
b a) Lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:
"4. Iga institutsioon moodustab sõltumatult tegutseva finantsrikkumiste uurimise toimkonna või osaleb selle ühises moodustamises. Toimkond teeb kindlaks, kas on toimunud finantsrikkumine, ja missugused on võimalikud tagajärjed. Institutsioonide rühm võib moodustada ühise toimkonna. Toimkonna liikmeid võib määrata mis tahes institutsioonist."
Muudatusettepanek 71 ARTIKLI 1 PUNKT 33 A (uus) Artikli 72 lõige 2 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
33 a) Artiklile 72 lisatakse järgmine lõige:
"2 a. Alusetult makstud summad kuuluvad ühenduse eelarvesse ning need tuleks sisse nõuda, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, ja eelarves kirjendada.
Kui tagasinõudmismenetlustega tegelevad liikmesriigid või muud institutsioonid, võib kasutada ühenduse eelarvet tagasinõudmistega seotud kulude hüvitamiseks. Selliste tagasimaksmiste suhtes kohaldatakse rakenduseeskirju."
Muudatusettepanek 72 ARTIKLI 1 PUNKT 35 Artikkel 73b (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
Piiramata sealjuures erimääruste sätete ja ühenduste omavahendite süsteemi käsitleva nõukogu otsuse kohaldamist, kohaldatakse kolmandatele osapooltele esitatavate ühenduste nõuete ja ühendustele esitatavate kolmandate osapoolte nõuete suhtes viieaastast aegumistähtaega.
Piiramata sealjuures erimääruste sätete ja ühenduste omavahendite süsteemi käsitleva nõukogu otsuse kohaldamist, kohaldatakse kolmandatele osapooltele esitatavate ühenduste nõuete ja ühendustele esitatavate kolmandate osapoolte nõuete suhtes viieaastast aegumistähtaega. Kui nõude aluseks on tahtlik rikkumine, algab aegumistähtaja arvestusperiood kõige varem sellest ajahetkest, mil rikkuv sündmus ja kahjuhüvitisnõue koos põhjuse ja suurusega sai faktiliselt ja õiguslikult teatavaks ning see dokumenteeriti. Aegumisperioodi katkestab nõude esitamine kohtusse. Kui mitu võlgnikku vastutavad solidaarselt, loetakse ühe võlgniku suhtes toimunud katkestamist kehtivaks kõikide solidaarvõlgnike hulka kuuluvate võlgnike suhtes.
Aegumistähtaja arvutamise kuupäev ja selle arvestusperioodi katkestamise tingimused sätestatakse rakenduseeskirjades.
Aegumistähtaja arvutamise kuupäev ja selle arvestusperioodi katkestamise tingimused sätestatakse lisaks rakenduseeskirjades.
Muudatusettepanek 73 ARTIKLI 1 PUNKT 35 A (uus) Artikli 74 esimene lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
35 a) Artikli 74 esimene lõik asendatakse järgmisega:
"Trahvidest, lepingutest, karistusmaksetest ja sissenõutud summadest saadud tulu ning kogunenud viivis kirjendatakse lõplikult eelarvetuluna alles siis, kui nende määramise otsuseid ei ole enam võimalik Euroopa Kohtus tühistada."
Muudatusettepanek 74 ARTIKLI 1 PUNKT 37 A (uus) Artikli 79 esimene a lõik (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
37 a) Artiklile 79 lisatakse järgmine lõik: "Sissenõuded toovad kaasa komisjoni maksed ainult põhjendatud juhtudel."
Muudatusettepanek 75 ARTIKLI 1 PUNKT 37 B (uus) Artikli 80 esimene a lõik (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
37 b) Artiklile 80 lisatakse järgmine lõik: "Kui korralisi makseid teostatakse vastavalt osutatud teenustele või tarnitud kaupadele, võib eelarvevahendite käsutaja vastavalt oma riskianalüüsile nõuda otsearveldussüsteemi rakendamist."
Muudatusettepanek 76 ARTIKLI 1 PUNKT 37 C (uus) Artikli 83 esimene a lõik (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
37 c) Artiklile 83 lisatakse järgmine lõik:
"Institutsioonid esitavad eelarvepädevatele institutsioonidele aruande rakenduseeskirjades sätestatud tähtaegadest kinnipidamise ja nende tähtaegade arvestamise peatamise kohta."
Muudatusettepanek 77 ARTIKLI 1 PUNKTI 39 ALAPUNKT A A (uus) Artikli 88 lõike 1 esimene a lõik (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
a a) Lõikele 1 lisatakse järgmine esimene lõik a:
"Lepingu täitmist tohib alustada alles pärast selle allkirjastamist."
Muudatusettepanek 78 ARTIKLI 1 PUNKT 39 A (uus) Artikli 89 lõiked 2 a ja 2 b (uued) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
39 a) Artiklile 89 lisatakse järgmised lõiked:
"2 a. Piirkulude minimeerimiseks ja paralleelsete hankemenetluste vältimiseks peab tellija sobivate meetmete abil tagama hankemenetluste läbiviimise institutsioonidevaheliselt.
2 b. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate huvisid võetakse nõuetekohaselt arvesse, eelkõige jagades lepingud vajaduse korral erialasteks või osalepinguteks. Artiklites 105 ja 167 sätestatud künnistest ei tohi sellise jagamise abil kõrvale hoida."
Muudatusettepanek 79 ARTIKLI 1 PUNKT 39 B (uus) Artikli 90 lõike 1 esimese lõigu teine lause (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
39 b) Artikli 90 lõike 1 esimesele lõigule lisatakse järgmine lause: "See kehtib ka raamlepingu raames sõlmitud lepingute kohta, juhul kui ühe lepingu sõlmimine või raamlepingu raames sõlmitud lepingute liidetud maht ületab artiklites 105 ja 167 sätestatud künniseid."
Muudatusettepanek 80 ARTIKLI 1 PUNKT 41 A (uus) Artikkel 91 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
41 a) Lisatakse järgmine artikkel: "Artikkel 91 a 1.Kui tellija teeb kindlaks, et a) mitme samaaegse või üksteisele järgneva samalaadse hankemenetluse läbiviimise eeldatavad halduskulud ületavad eeldatavat hankemenetluste läbiviimisel saavutatavat kokkuhoidu ning on seetõttu ebatõhusad või b) seda eeldab hanke sisu ja c) see ei piira ebaproportsionaalselt konkurentsi, siis võib ta otsustada sõlmida raamlepingu. Eelarvevahendite käsutaja peab lisama dokumentatsioonile põhjendatud otsuse raamlepingu sõlmimise kohta. 2.Teenuste osutamiseks sõlmitud raamlepingu kestus ei tohi ületada 24 kuud, kusjuures lubatud on vaikimisi pikendamine kuni 24 kuu võrra (põhikestus). Kui lepingu eesmärk seda võimaldab, tuleb ette näha lepingu osalise lõpetamise võimalus. 3.Lepingut võib vaikimisi pikendada ainult siis, kui pikendamise hetkel on täidetud lõikes 1 sätestatud tingimused. Eelarvevahendite käsutaja kontrollib, kas tingimused on täidetud, ning lisab tulemuse dokumentatsioonile. 4.Kui lepingu sõlmimise ajal antud hinnangu kohaselt on lepingu eesmärgi teostamine võimalik ainult põhikestust ületava ajavahemiku jooksul, peab eelarvevahendite käsutaja lisama dokumentatsioonile ka põhikestuse ületamise põhjused. 5.Kui hanke sisuks on esemete tarnimine, tuleb lõikes 1 sätestatud tingimustele vaatamata raamlepingu sõlmimise ajal asjakohase korralduse abil tagada, et tellijale ei tekiks raamlepingu kestuse tõttu majanduslikku kahju."
Muudatusettepanek 81 ARTIKLI 1 PUNKT 41 B (uus) Artikkel 92 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
41 b) Artikkel 92 asendatakse järgmisega: "Artikkel 92 1.Pakkumiskutsega seotud dokumentides esitatakse hanke sisu täielik, selge ja täpne kirjeldus. 2.Valikukriteeriumid taotlejate või pakkujate suutlikkuse hindamiseks ja lepingute sõlmimise kriteeriumid pakkumiste sisu hindamiseks määratakse eelnevalt kindlaks ja esitatakse üksikasjalikult pakkumiskutse dokumentides. 3.Kõrvalejätmise põhjused (artiklid 93 ja 94) tehakse taotlejatele või pakkujatele eelnevalt teatavaks. 4.Kui artiklis 93 a ei sätestata teisiti, tuleb taotlejate või pakkujate tähelepanu juhtida sellele, et nad on kohustatud viivitamatult teatama välistamiskriteeriumite olemasolust ning nende puudumise korral seda kinnitama. Tähelepanu juhitakse artiklist 96 tulenevatele õiguslikele tagajärgedele. 5.Raamlepingu puhul tuleb taotlejate ja pakkujate tähelepanu juhtida sellele, et ka teistel institutsioonidel on õigus saada tarneid raamlepingus sätestatud tingimustel."
Muudatusettepanek 82 ARTIKLI 1 PUNKT 42 Artikli 93 lõike 1 punkt a (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
a) nad on res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud pettuses, korruptsioonis, kuritegelikus ühenduses osalemises, rahapesus või mõnes muus ebaseaduslikus tegevuses, mis kahjustab ühenduste finantshuve;
a) nad on viie aasta jooksul enne pakkumiskutse avaldamise kuupäeva kohtuotsusega süüdi mõistetud pettuses, korruptsioonis, kuritegelikus ühenduses osalemises, rahapesus või mõnes võrreldavas karistatavas tegevuses; menetlusest kõrvalejätmise kestust võib pikendada kuni kümne aastani, kui taotleja või pakkuja on res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud teos, mis kahjustab ühenduste finantshuve;
Muudatusettepanek 83 ARTIKLI 1 PUNKT 42 Artikli 93 lõige 3 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
3.Menetlusest kõrvale jätmise tingimused määratletakse eelnevalt ja tehakse taotlejatele või pakkujatele teatavaks.
välja jäetud
Muudatusettepanek 84 ARTIKLI 1 PUNKT 42 Artikli 93 lõike 4 esimene lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
4. Taotlejad või pakkujad peavad tõendama, et nende puhul ei kehti ükski lõikes 1 loetletud olukord, ja kui see on asjakohane, siis ka seda, et nende puhul ei kehti ükski lõikes 2 loetletud olukord.
4. Kui artikli 93 a sätetest ei tulene teisiti, peavad taotlejad või pakkujad tõendama, et nende puhul ei kehti ükski lõikes 1 loetletud olukord, ja kui see on asjakohane, siis ka seda, et nende puhul ei kehti ükski lõikes 2 loetletud olukord.
Muudatusettepanek 85 ARTIKLI 1 PUNKT 42 Artikli 93 lõike 4 teine lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
Juhul kui taotlejad ja pakkujad on juriidilised isikud peab tellija nõudmisel tõendama, kes on pakkumise esitanud juriidilise isiku omanikud.
välja jäetud
Muudatusettepanek 86 ARTIKLI 1 PUNKT 42 Artikkel 93 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
Artikkel 93 a 1.Olenemata artikli 89 sätetest peavad haldusnõuded ja dokumentide esitamise nõuded olema hankemenetluse igal ajahetkel selgelt kindlaks määratud ning seotud kõnealuse menetlusega. Eelkõige: a) võivad eelarvevahendite käsutajad loobuda enda riskihinnangu põhjal ühe või mitme tõendi esitamise nõudest, välja arvatud väikese väärtusega lepingute puhul, mille puhul on lubatud üks pakkumine läbirääkimistega menetluses; b) võib tellija muude hankemenetluste puhul vastavalt artikli 91 lõikele 3 nõuda kinnitust või muid tõendeid selle kohta, et kandidaat ei ole üheski artiklites 93 ja 94 nimetatud olukordadest ja et ta vastab ka muudele pakkumise vastuvõtmise kriteeriumitele; c) võib tellija kõikidel muudel juhtudel nõuda selliseid tõendeid, mida ta peab vajalikuks hankemenetluse läbiviimiseks. Lisaks peavad taotlejad või pakkujad tellija nõudmisel tõendama, kes on pakkumise esitanud juriidilise isiku omanikud või kuuluvad selle juhatusse või järelevalveorganisse või kellel on selle esindusõigus. 2.Olenemata 4. jao sätetest, ei tohi ositimakseid kinni pidada ainuüksi seetõttu, et ei kasutatud võimalust nõuda taotlejatelt või pakkujatelt tõendavaid dokumente.
Muudatusettepanek 87 ARTIKLI 1 PUNKT 42 Artikli 94 esimene a lõik (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
Olenemata muudest huvide konflikte käsitlevatest sätetest, eelkõige artikli 52 sätetest, eeldatakse, et huvide konflikt punkti a tähenduses esineb siis, kui taotleja või pakkuja oli toetuse andmise menetluse mis tahes etapis ühenduste teenistuja, välja arvatud juhul, kui tema ülemus oli talle hankemenetluses osalemiseks eelnevalt loa andnud.
Muudatusettepanek 88 ARTIKLI 1 PUNKT 43 Artikkel 95 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
(43)Artiklile 95 lisatakse järgmine lõik:
43)Artikkel 95 asendatakse järgmisega:
"Samas võivad kaks või enam institutsiooni kulude kokkuhoiu eesmärgil leppida kokku ühise andmekogu kasutamises."
"Artikkel 95
1.Iga institutsioon esitab komisjoni hallatavasse keskandmebaasi andmed nende taotlejate ja pakkujate kohta, kes on mõnes artiklites 93 ja 94 kirjeldatud olukordadest.
2.Enne lepingu sõlmimist tutvuvad andmebaasiga kõikide institutsioonide ja asutuste peaarvepidajad. Juurdepääs andmebaasile antakse ka liikmesriikide asjaomastele asutustele. Juurdepääsu võib anda kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, kui see on vajalik olulistel avaliku huviga seotud põhjustel, piiramata isikuandmete töötlemist käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamist.
3.Liikmesriigid esitavad komisjonile andmed ettevõtjate kohta, kes on ühes artikli 93 lõike 1 punktis a ja lõike 2 punktides b ja c nimetatud olukordadest, kui nende ettevõtjate tegevus kahjustas ühenduste finantshuve ja ühendused ei ole veel osalenud kohtumenetluses. Liikmesriikide asutused tutvuvad lepingu sõlmimisel komisjoni andmebaasidega, kui on kaasatud rahalised vahendid ELi fondidest, ja kasutavad teavet vastavalt."
Muudatusettepanek 89 ARTIKLI 1 PUNKT 44 Artikli 96 lõige 2 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
2 a. Taotleja või pakkuja võib menetlusest kõrvale jätta kauemaks kui viieks aastaks ainult kohtuotsuse või kohtuotsusega võrdse dokumendi alusel, millega taotleja või pakkuja mõisteti res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi menetlusest kõrvalejätmise seisukohalt olulise ühenduste huve kahjustava toimingu eest.
Muudatusettepanek 90 ARTIKLI 1 PUNKT 44 A Artikli 97 ees 3 a. jagu (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
44 a) Artikli 97 ette lisatakse järgmine uus 3 a. jagu:
"3 a. jagu Hankemenetluses osalejate õigused"
Muudatusettepanek 91 ARTIKLI 1 PUNKT 44 B (uus) Artikli 97 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
44 b) Artikli 97 lõige 1 jäetakse välja.
Muudatusettepanek 92 ARTIKLI 1 PUNKTI 46 ALAPUNKT A A (uus) Artikli 98 lõige 2 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
a a) Lõige 2 asendatakse järgmisega:
"2. Üksnes nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib tellija vastavalt rakenduseeskirjadele nõuda pakkujatelt eelnevalt tagatist, mis kindlustab, et tehtud pakkumisi tagasi ei võeta."
Muudatusettepanek 93 ARTIKLI 1 PUNKT 46 A (uus) Artikli 100 lõige 2 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
46 a) Artiklile 100 lisatakse järgmine lõige: "2 a. Lepingut ei tohi allkirjastada enne 14 nädalapäeva möödumist hetkest, mil taotlejaid või pakkujaid tagasilükkamisest teavitati (lõike 2 esimene osalause), kui sellega ei tekitata ühendustele olulist kahju. Ajavahemik hakkab kulgema alles siis, kui taotlejaid või pakkujaid on kirjalikult teavitatud kättesaadavatest õiguskaitsevahenditest antud otsuse vastu, eelkõige asjaomasest asutusest, tähtajast ja vormist. Enne selle ajavahemiku lõppu allkirjastatud leping on õigustühine."
Muudatusettepanek 94 ARTIKLI 1 PUNKT 46 B (uus) Artikkel 100 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
46 b) Lisatakse järgmine artikkel: "Artikkel 100 a 1.Komisjon võtab vajalikke meetmeid tagamaks, et finantsmääruse reguleerimisalasse kuuluvate avalike hankelepingute sõlmimise menetluste puhul saaks kontrollida hankemenetlust läbi viivate asutuste otsuseid tõhusalt ja eelkõige võimalikult kiiresti vastavalt artikli 100 b lõikes 7 sätestatud tingimustele, et teha kindlaks, kas kõnealused otsused ei ole vastuolus avalikke hankeid reguleeriva ühenduse õigusega või muude sätetega, mis seda õigust rakendavad. 2.Komisjon tagab, et läbivaatamismenetlus on vastavalt rakenduseeskirjades sätestatavatele tingimustele kättesaadav vähemalt kõigile neile isikutele, kellel on või oli huvi konkreetse tarne- või ehitustöölepingu vastu ja kes on väidetava õigusrikkumise tõttu kahju kannatanud või võivad kahju kannatada. Eelkõige võib komisjon nõuda, et läbivaatamismenetluse alustamist taotlev isik peab olema eelnevalt teatanud tellijale väidetavast õigusrikkumisest ja kavatsetavast läbivaatamisest."
Muudatusettepanek 95 ARTIKLI 1 PUNKT 46 C (uus) Artikkel 100 b (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
46 c) Lisatakse järgmine artikkel: "Artikkel 100 b 1.Komisjon tagab, et artiklis 100 a nimetatud läbivaatamismenetluse jaoks nähakse ette vajalikud volitused, et: a) võtta esimesel võimalusel esialgse kohtukorralduse korras ajutisi meetmeid väidetava õigusrikkumise kõrvaldamiseks või asjaomaste huvide edasise kahjustamise vältimiseks; nende hulka kuuluvad meetmed avaliku hanke lepingu sõlmimise menetluse peatamiseks või peatamise korraldamiseks või meetmed tellija iga muu otsuse rakendamiseks; b) jätta kõrvale ebaseaduslikud otsused või tagada nende kõrvalejätmine ning kõrvaldada pakkumiskutsest, lepingudokumentidest ning teistest kõnesolevat hankemenetlust käsitlevatest dokumentidest diskrimineerivad tehnilised, majanduslikud või finantsalased tingimused; c) maksta kahjutasu isikutele, kellele on õigusrikkumisega kahju tekitatud. 2.Lõikes 1 nimetatud volitusi võib delegeerida eraldi mitmele läbivaatamismenetluse eri aspektide eest vastutavale asutusele. 3.Läbivaatamismenetlus ei pruugi automaatset viia vastavate hankemenetluste peatamiseni. 4.Komisjon võib ette näha, et ajutiste meetmete rakendamise otsuse tegemisel võib vastutav asutus võtta arvesse kõnealuste meetmete võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada, ja üldsuse huvidele, ning ta võib otsustada kõnealuseid meetmeid mitte rakendada, kui nende negatiivsed tagajärjed võivad olla suuremad kui neist saadav kasu. Otsus ajutisi meetmeid mitte rakendada ei piira kõnealuseid meetmeid taotleva isiku muid õigusi. 5.Komisjon võib teha ettekirjutuse, et otsuse õigusvastasusel põhinevate kahjuhüvitisnõuete puhul peab see otsus olema kõigepealt tühistatud selleks vajalike volitustega asutuse poolt. 6.Lõikes 1 nimetatud volituste kasutamise mõju hankemenetluse alusel sõlmitud lepingule sätestatakse rakenduseeskirjades. Välja arvatud juhul, kui otsus tuleb tühistada enne kahjutasu maksmist, võib komisjon lisaks ette näha, et pärast hankemenetluse alusel lepingu sõlmimist piirduvad läbivaatamismenetluse eest vastutava asutuse volitused kahjutasu maksmisega õigusrikkumise tõttu kahju kannatanud isikutele. 7.Komisjon tagab, et läbivaatamismenetluse eest vastutavate asutuste otsuseid oleks võimalik tõhusalt ellu viia. 8.Kui läbivaatamismenetluse eest vastutav asutus ei ole kohtuasutus, peab ta oma otsuseid alati kirjalikult põhjendama. Lisaks tuleb sellisel juhul ette näha kord, mille kohaselt tagatakse, et järelevalveasutuse võetud väidetavalt ebaseaduslikud meetmed või talle antud volituste väidetava väärkasutamise võib saata kohtulikule läbivaatusele või läbivaatamiseks mõnele teisele asutusele, mis EÜ asutamislepingu artikli 234 tähenduses on kohus ning mis on sõltumatu nii tellijast kui järelevalveasutusest. Sellise sõltumatu asutuse liikmed nimetatakse ametisse ja vabastatakse ametist samasugustel tingimustel – mis puudutab nende ametisse nimetamise eest vastutavat asutust, ametiaja kestust ja ametist vabastamist – nagu kohtu liikmed. Vähemalt kõnealuse sõltumatu asutuse juhil on samasugune juriidiline ja erialane kvalifikatsioon nagu kohtu liikmetel. Sõltumatu asutus teeb oma otsused pärast mõlema poole ärakuulamist; tema otsused on komisjoni poolt kindlaksmääratavas korras õiguslikult siduvad."
Muudatusettepanek 96 ARTIKLI 1 PUNKT 46 D (uus) Artikkel 102 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
46 d) Artikkel 102 asendatakse järgmisega: "Artikkel 102 Teatavatel põhjendatud juhtudel nõuab tellija töövõtjatelt tagatist, et: a) tagada lepingu nõuetekohane täitmine; b) piirata eelrahastamise ja ositimaksetega seotud finantsriske. Ositimaksete puhul nõutakse tagatisi ainult siis, kui ei toimu tasumist juba osutatud tarnete või teenuste eest vastavalt eelnevalt kokku lepitud osadele."
Muudatusettepanek 97 ARTIKLI 1 PUNKT 50 -A (uus) Artikli 108 lõike 1 sissejuhatav osa (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
-a)Lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega: "1. Toetused on Euroopa ühenduste eelarvest antavad rahalised otsetoetused, mille abil rahastatakse:"
Muudatusettepanek 98 ARTIKLI 1 PUNKTI 50 ALAPUNKT -A A (uus) Artikli 108 lõike 1 teine lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
-a a) Lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega: "Toetuse andmise kohta sõlmitakse kirjalik leping või tehakse otsus, millest teavitatakse taotlejat. Toetuse andmise otsusesse võib lisada tingimusi, nõudeid või tähtaegu, mis oleksid võinud sisalduda ka toetuse andmise lepingus."
Muudatusettepanek 99 ARTIKLI 1 PUNKT 50 A Artikli 108 lõike 2 punktid g a ja g b (uued) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
g a) kulutused peamiselt institutsioonide liikmetest ja endistest liikmetest ning töötajatest ja endistest töötajatest koosnevatele organisatsioonidele, mis: – edendavad institutsiooni huve või toetavad selle tegevust; ja/või – organiseerivad institutsiooni ja/või selle liikmete ja endiste liikmete ning töötajate ja endiste töötajate huvides kultuurilist, sportlikku, sotsiaalset ja muud tegevust; ning
g b) kolmandate isikutega tehtava koostöö raames tehtavad kulutused, mida ei reguleeri hankesätted ja mis on seotud institutsiooni teabepoliitikaga. Need kategooriad loetakse artikli 49 tähenduses halduskuludeks. Neid käsitletakse eraldi eelarvepunktis.
Muudatusettepanek 100 ARTIKLI 1 PUNKT 52 Artikli 109 lõike 1 teine lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
Toetused ei või kumuleeruda, neid ei tohi anda tagasiulatuvalt ja nendega peab kaasnema kaasrahastamine.
Toetused ei või kumuleeruda, neid ei tohi anda tagasiulatuvalt ja nendega peab – olenemata sätetest toetuste andmise kohta ühekordsete maksetena või kindlasummaliste maksetena (artikli 113 lõike 1 punktid b ja c) – kaasnema kaasrahastamine.
Muudatusettepanek 101 ARTIKLI 1 PUNKT 52 Artikli 109 lõike 3 punkt d (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
d) madala maksumusega toetuste suhtes, mis on artikli 113 lõike 1 punktides b või c sätestatud vormis või nende kombinatsioonis vastavalt rakenduseeskirjadele.
d) toetuste suhtes, mis on artikli 113 a lõike 1 punktides b või c sätestatud vormis või nende kombinatsioonis vastavalt rakenduseeskirjadele.
Muudatusettepanek 102 ARTIKLI 1 PUNKT 52 Artikli 109 lõike 3 punkt d a (uus)(määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
d a) omavahendite, eelkõige sissemaksete ja liikmetasude suhtes, mida määruse (EÜ) nr 2004/20031 artikli 2 lõigete 1 ja 2 kohane Euroopa tasandi erakond kasutab oma iga-aastaseks tegevuseks ning mis ületavad 25% abikõlblikest kogukuludest, mida määruse (EÜ) nr 2004/2003 artikli 10 lõike 2 kohaselt peab kandma abisaaja.
_________ 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2004/2003 Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta (ELT L 297 , 15.11.2003, lk 1).
Muudatusettepanek 103 ARTIKLI 1 PUNKT 52 A (uus) Artikkel 109 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
52 a) Lisatakse järgmine artikkel 109 a: "Artikkel 109 a Taotlejate teavitamise ja nõustamise ülesannet täidab ühine teenistus. Eelkõige on selle teenistuse ülesandeks: – koostada ühised standardid samaliigiliste toetuste taotluse vormile ning jälgida taotluse vormide mahtu ja loetavust, – anda potentsiaalsetele taotlejatele teavet (eelkõige seminaride ja juhendite abil) ning – pidada andmebaasi, mille abil komisjon teavitab taotlejaid."
Muudatusettepanek 104 ARTIKLI 1 PUNKT 52 B (uus) Artikli 110 lõike 1 esimene lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
52 b) Artikli 110 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega: "1. Toetused, välja arvatud hädaabi ja humanitaarabi, põhinevad aastaprogrammil, mis avaldatakse aasta alguses, kuid kindlasti mitte hiljem kui 15. märtsil. Vastavalt käesoleva määruse artiklile 112 makstavad tegevustoetused kuuluvad samuti aastaprogrammi raamesse ning need võib avaldada juba eelneval aastal, kui järgmise aasta assigneeringud selleks on olemas."
Muudatusettepanek 105 ARTIKLI 1 PUNKT 53 Artikli 110 lõike 1 teine lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
Seda tööprogrammi rakendatakse pakkumiskutsete avaldamise teel, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel või juhul, kui abisaaja või asjaomase meetme tunnuste tõttu ei ole vastava meetme puhul muud valikut.
Seda tööprogrammi rakendatakse pakkumiskutsete avaldamise teel, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel või juhul, kui abisaaja või asjaomase meetme tunnuste tõttu ei ole vastava meetme puhul muud valikut. Pakkumiskutsed võib avaldada juba eelmisel aastal, tingimusel, et järgmisel aastal on olemas vajalikud assigneeringud. Avaldamise ajast ning artiklis 115 sätestatust olenemata teavitatakse kutses kõikidest eeskirjadest, mida toetuse andmise suhtes kohaldatakse (eelkõige artiklites 93 ja 94 sätestatud hankemenetlusest kõrvale jätmise kriteeriumidest), kusjuures viited sätetele on lubatud. Kohaldatavad eeskirjad on kogu menetluse kestel siduvad sõnastuses, mis kehtis pakkumiskutse avaldamise ajal.
Muudatusettepanek 106 ARTIKLI 1 PUNKT 53 A (uus) Artikli 110 lõige 2 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
53 a) Artikli 110 lõige 2 asendatakse järgmisega: "2. Kõik eelarveaasta käigus antud toetused tehakse (vajadusel elektroonilisel kujul) teatavaks kord aastas, võttes nõuetekohaselt arvesse konfidentsiaalsus- ja turvalisusnõudeid."
Muudatusettepanek 107 ARTIKLI 1 PUNKT 53 B (uus) Artikli 110 lõige 2 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
53 b) Artiklile 110 lisatakse järgmine lõige 2 a: "2 a. Samaaegselt avaldamisega vastavalt lõikele 2 edastab komisjon Euroopa Parlamendile aruande, milles on järgmised andmed: a) taotlejate arv eelmisel aastal; b) edukate taotluste arv ja protsent iga pakkumiskutse kohta ja iga toetava asutuse kohta; c) menetluse keskmine kestus pakkumiskutse avaldamisest kuni toetuslepingu sõlmimiseni või toetuse otsuse väljastamiseni iga pakkumiskutse kohta ja iga toetava asutuse kohta; d) keskmiselt lõpliku hindamise ja lõppmakseni kulunud aeg (vt artikli 119 lõiget 1)."
Muudatusettepanek 108 ARTIKLI 1 PUNKT 54 Artikkel 111 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
Ühe meetme kohta võib ühele ja samale abisaajale anda eelarvest ainult ühe toetuse, välja arvatud juhul, kui asjaomaste põhiõigusaktidega on lubatud teisiti.
1. Ühe meetme kohta võib ühele ja samale abisaajale anda eelarvest ainult ühe toetuse, välja arvatud juhul, kui asjaomaste põhiõigusaktidega on lubatud teisiti.
Abisaajale võib anda eelarvest ainult ühe tegevustoetuse eelarveaasta kohta.
2. Abisaajale võib anda eelarvest ainult ühe tegevustoetuse eelarveaasta kohta. Taotleja peab eelarvevahendite käsutajaid viivitamatult teavitama korduvast taotluse esitamisest ja projekti korduvast toetamisest.
Mingil juhul ei rahastata samasid kulusid ühenduse eelarvest kaks korda.
3.Mingil juhul ei rahastata samasid kulusid ühenduse eelarvest kaks korda. Mingil juhul ei tohi ületada abikõlblike kulutuste kogusummat.
Muudatusettepanek 109 ARTIKLI 1 PUNKT 55 A (uus) Artikli 113 lõige 2 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
55 a) Artikli 113 lõige 2 asendatakse järgmisega: "2. Kui põhiõigusaktis ei ole sätestatud teisiti, vähendatakse Euroopa Liidu üldistes huvides tegutsevate asutuste puhul olenemata sätetest toetuste andmise kohta ühekordsete maksetena või kindlasummaliste maksetena (artikli 113 a lõike 1 punktid b ja c) tegevustoetuste korduval andmisel nende suurust järk-järgult proportsionaalselt ja õiglaselt."
Muudatusettepanek 110 ARTIKLI 1 PUNKT 56 Artikli 113 lõike 1 punkt a (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
a) teatava protsendi tegelikult kantud abikõlblike kulude hüvitamine;
a) maksimaalse osa või teatava protsendi tegelikult kantud abikõlblike kulude hüvitamine;
Muudatusettepanek 111 ARTIKLI 1 PUNKT 56 Artikli 113 a lõige 1 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
1 a. Abikõlblikud kulutused võivad eelkõige olla: a) toetuse saaja vastavalt artiklile 118 esitamisele kuuluvale pangatagatisele või võrreldavale tagatisele tehtud kulutused; b) käibemaksu summad, mida toetuse saaja ei saa sisendilt makstud maksult maha arvata; c) kulutused välisauditile (artiklid 117 ja 119); d) halduskulud, kulutused tööjõule ja töövahenditele; e) amortisatsioon.
Muudatusettepanek 112 ARTIKLI 1 PUNKT 57 Artikli 114 lõike 3 teine lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
Taotlejad peavad tõendama, et ükski esimeses lõigus mainitud olukord nende puhul ei kehti.
Taotlejad tõendavad artiklis 109 sätestatud põhimõtteid arvestades eelarvevahendite käsutaja nõudmisel, et ükski esimeses lõigus mainitud olukord nende puhul ei kehti.
Muudatusettepanek 113 ARTIKLI 1 PUNKT 57 Artikli 114 lõike 4 teine lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
Selliseid karistusi võib määrata ka abisaajatele, kes on toetuslepingu täitmise ajal eelarvevahendite käsutaja nõutavate andmete esitamisel esitanud valeandmeid või on andmed esitamata jätnud.
Selliseid karistusi võib määrata ka abisaajatele, kes on toetuslepingu täitmise ajal eelarvevahendite käsutaja nõutavate andmete esitamisel esitanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu valeandmeid või on andmed esitamata jätnud.
Muudatusettepanek 114 ARTIKLI 1 PUNKT 57 Artikli 114 lõige 4 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
4 a. Eelarvevahendite käsutaja teeb ettepaneku andmete või taotluste esitamiseks või andmete või taotluste parandamiseks, kui neid pole esitatud või on need ebaõigesti esitatud ilmselgelt ainult kogemata või teadmatusest. Vajaduse korral ning kui see on võimaluste raames teostatav ja lubatav, annab ta teavet menetluses osalejate õiguste ja kohustuste kohta. Eelarvevahendite käsutaja peab menetluse kestel taotlejatega olnud kontaktid nõuetekohaselt dokumenteerima.
Muudatusettepanek 115 ARTIKLI 1 PUNKT 57 A (uus) Artikli 115 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
57 a) Artikli 115 lõige 1 asendatakse järgmisega: "1. Võttes arvesse artikli 109 lõikes 1 nimetatud põhimõtteid ja ettepanekute esitamise kutses eelnevalt teatavaks tehtud valikukriteeriumite abil hinnatakse taotleja suutlikkust viia lõpule väljapakutud meede või tööprogramm. See ei piira artikli 110 lõike 1 kohaldamist.
Valikukriteeriumid peavad andma ettekujutuse projektide eripärast, nende kvaliteedist ja elluviimisest."
Muudatusettepanek 116 ARTIKLI 1 PUNKT 57 B (uus) Artikli 115 lõiked 2 a ja 2 b (uued) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
57 b) Artiklile 115 lisatakse järgmised lõiked 2 a ja 2 b: "2 a. Toetuste andmise menetlus jagatakse põhimõtteliselt mitmeks menetlusetapiks ning esimene etapp piirdub esitatud vastuvõetavate taotluste esmase hindamisega. Kui mõnel taotlusel ei ole juba pärast seda menetlusetappi väljavaateid edule, teatatakse sellest vastavalt artikli 116 lõikele 3 taotlejale. Iga järgmine menetlusetapp peab eelmisest etapist selgelt erinema, eelkõige taotleja poolt nõutavate tõendite hulga ja sisu poolest. Ühte tõendit võib taotlejalt menetluse jooksul nõuda ainult ühe korra. Kogutud andmeid säilitatakse andmebaasis (artikkel 109 a). Menetlus püütakse kiiresti lõpule viia. 2 b. Vaatamata artikli 109 lõikes 1 sätestatud põhimõtetele, peab eelarvevahendite käsutaja pöörama kogu menetluse käigus tähelepanu eelkõige sellele, et taotleja jõupingutused seoses toetuse saamiseks vajaliku avaldamis-, dokumentatsiooni ja muude tõendamiskohustustega ei oleks ebaproportsionaalsed võrreldes saadava toetuse väärtusega."
Muudatusettepanek 117 ARTIKLI 1 PUNKT 58 Artikli 116 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
1. Ettepanekuid hinnatakse eelnevalt teatavaks tehtud valikukriteeriumide ja toetuste andmise kriteeriumide põhjal, et kindlaks teha, millised ettepanekud on rahastamiskõlblikud.
1. Ettepanekuid hinnatakse kahe kuu jooksul eelnevalt teatavaks tehtud valikukriteeriumide ja toetuste andmise kriteeriumide põhjal, et kindlaks teha, millised ettepanekud on rahastamiskõlblikud.
Muudatusettepanek 118 ARTIKLI 1 PUNKT 58 A (uus) Artikli 116 lõige 3 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
58 a) Artikli 116 lõige 3 asendatakse järgmisega:
"3. Vastutav eelarvevahendite käsutaja teatab taotlejale tema taotluse kohta tehtud otsusest kirjalikult ning allkirjastab lepingu pärast artikli 100 lõikes 2 a nimetatud ajavahemiku lõppu.
Kui taotletavat toetust ei anta, põhjendab institutsioon taotluse tagasilükkamist, tuginedes seejuures eeskätt juba teatavaks tehtud valikukriteeriumidele ja toetuste andmise kriteeriumidele."
Muudatusettepanek 119 ARTIKLI 1 PUNKT 58 B (uus) Artikkel 117 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
58 b) Artikkel 117 asendatakse järgmisega: "Artikkel 117 1.Maksete ajakavade koostamisel lähtutakse asjakohastest finantsriskidest, meetme kestusest ja edenemisest või abisaaja kantud kuludest. Maksed tuleb sooritada mõistliku aja jooksul. Kui maksete ajakava on lepinguga või otsusega kindlaks määratud, tuleb maksed sooritada tähtaja saabudes ilma täiendava nõudmiseta. See ei piira artikli 119 lõike 2 kohaldamist. 2.Võttes arvesse artikli 109 lõikes 1 nimetatud põhimõtteid, võib eelarvevahendite käsutaja nõuda toetuse saajalt sõltumatu audiitori tõendi esitamist, et teha kindlaks finantsriskid. Rakendamissätted võivad näha ette juhtumid, millal tuleb esitada välisaudiitori tõend ja millal pole tõendit vaja."
Muudatusettepanek 120 ARTIKLI 1 PUNKT 58 C (uus) Artikkel 118 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
58 c) Artikkel 118 asendatakse järgmisega: "Artikkel 118 Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib nõuda abisaajalt eelneva tagatise esitamist, et piirata eelmaksetega seotud finantsriske, kui tema käsutuses ei ole teisi sama tõhusaid riski maandamise vahendeid."
Muudatusettepanek 121 ARTIKLI 1 PUNKT 58 D (uus) Artikkel 119 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
58 d) Artikkel 119 asendatakse järgmisega: "Artikkel 119 1.Toetuse summa loetakse lõplikuks alles siis, kui institutsioon on lõplikud aruanded ja arveldused heaks kiitnud, ilma et see takistaks institutsiooni tegemast hilisemaid kontrolle. Sellisel juhul algab institutsiooni suhtes aegumistähtaja arvestamine (artikkel 73 b) viimase makse sooritamisest. Abisaaja suhtes aegumistähtaja arvestamine (artikkel 73 b) algab hetkest, mil toetuse summa loetakse lõplikuks. 2.Kui abisaaja ei täida oma juriidilisi, lepingulisi või toetuse andmise otsuses sätestatud kohustusi, võib rakenduseeskirjades sätestatud juhtudel toetuse maksmise peatada või lõpetada või toetust vähendada, olles abisaajale eelnevalt andnud võimaluse esitada oma seisukohad. Toetuse vähendamine peab olema proportsioonis deklareeritud eksimusega. Kui kohustuste täitmata jätmise põhjuseks ei ole abisaaja käitumine, võib toetuse maksmise peatada või lõpetada või toetust vähendada ainult erandjuhtudel, eelkõige juhul, kui toetuse maksmise või säilitamisega ületatakse projekti abikõlblike kulutuste kogusummat või kui kohustuste täitmata jätmise tõttu ei ole enam võimalik saavutada toetuse eesmärki."
Muudatusettepanek 122 ARTIKLI 1 PUNKT 59 Artikli 120 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
1. Kui meetme rakendamine eeldab abisaajalt hankelepingute sõlmimist, sätestatakse sellekohased menetlused vastavalt rakenduseeskirjadele.
1. Kui meetme rakendamine eeldab hankelepingute sõlmimist, lähtutakse käesoleva osa V jaotises sätestatud põhimõtetest. Olenevalt lepingu mahust võivad rakenduseeskirjad sätestada lihtsustatud menetluskorra.
Muudatusettepanek 123 ARTIKLI 1 PUNKT 61 Artikkel 122 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
(61) Artiklis 122 asendatakse sõnad "artiklis 185" sõnadega "artiklis 121".
61)Artikkel 122 asendatakse järgmisega:
"Artikkel 122
Institutsioonide ja artiklis 121 osutatud asutuste raamatupidamisaruannetele lisatakse aruanne, mis käsitleb muu hulgas vastava eelarveaasta eelarve haldamist ja finantsjuhtimist, assigneeringute kasutamise taset ja assigneeringute ümberpaigutamist erinevate eelarvepunktide vahel."
Muudatusettepanek 124 ARTIKLI 1 PUNKT 68 A (uus) Artikli 139 lõige 2 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
68 a) Artikli 139 lõige 2 asendatakse järgmisega: "2. Institutsioonid saadavad kontrollikojale ja eelarvepädevatele institutsioonidele teadmiseks oma sisemised finantseeskirjad."
Muudatusettepanek 125 ARTIKLI 1 PUNKT 68 B (uus) Artikli 143 lõige 3 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
68 b) Artikli 143 lõige 3 asendatakse järgmisega:
"3. Aastaaruanne sisaldab hinnangut finantsjuhtimise usaldusväärsuse kohta. See sisaldab eelarve- ja majandusjuhtimise tõhususe ja korrakohasuse hinnangut."
Muudatusettepanek 126 ARTIKLI 1 PUNKT 75 Artikli 153 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
75.Artikli 153 lõige 1 asendatakse järgmisega:
välja jäetud
"1. Kui komisjon võib artikli 23 kohaselt assigneeringuid ümber paigutada, teeb ta oma otsuse hiljemalt järgneva eelarveaasta 31. jaanuaril ja teavitab eelarvepädevaid institutsioone kolm nädalat enne artikli 23 lõike 1 punktis a osutatud ümberpaigutuste tegemist."
Muudatusettepanek 127 ARTIKLI 1 PUNKT 82 A (uus) Artikkel 160 b (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
82 a) Artikli 160a järele lisatakse artikkel 160b: "Artikkel 160b Erandina artiklist 110 võib pakkumiskutseid avaldada juba eelmisel aastal, tingimusel, et järgmisel aastal on olemas vajalikud assigneeringud. Avaldamise ajast ning artiklis 115 sätestatust olenemata teavitab komisjon kõikidest eeskirjadest, mida toetuse andmise suhtes kohaldatakse (eelkõige artiklites 93 ja 94 sätestatud hankemenetlusest kõrvale jätmise kriteeriumidest), kusjuures viited sätetele on lubatud. Kohaldatavad eeskirjad on kogu menetluse kestel siduvad sõnastuses, mis kehtis pakkumiskutse avaldamise ajal."
Muudatusettepanek 128 ARTIKLI 1 PUNKT 85 A (uus) Artikli 168 lõike 1 esimene a lõik (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
85 a) Artikli 168 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik: "Ühenduse välisabi osas kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2110/2005 (ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta)1 ja nõukogu 21. novembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2112/2005 (ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta)2 kehtestatud pakkumismenetlustes osalemise eeskirju. _______________ 1 ELT L 344, 27.12.2005, lk 1. 2 ELT L 344, 27.12.2005, lk 23."
Muudatusettepanek 129 ARTIKLI 1 PUNKT 87 Artikli 169a esimene a lõik (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
Abikõlblikud kulutused võivad eelkõige olla: a) toetuse saaja vastavalt artiklile 118 esitamisele kuuluvale pangatagatisele või võrreldavale tagatisele tehtud kulutused; b) käibemaksu summad, mida toetuse saaja ei saa sisendilt makstud maksult maha arvata; c) kulutused välisauditile (artiklid 117 ja 119); d) halduskulud, kulutused tööjõule ja töövahenditele; e) amortisatsioon.
Muudatusettepanek 130 ARTIKLI 1 PUNKT 94 A (uus) Artikli 179 lõike 3 esimene lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
94 a) Artikli 179 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega: "3. Institutsioonid teatavad mõlemale eelarvepädevale institutsioonile võimalikult kiiresti – kuid vähemalt kolm nädalat enne mis tahes tähtaega, enne mida peavad eelarvepädevad institutsioonid otsuse langetama – igast kinnisvaraprojektist, millel on tõenäoliselt oluline rahaline mõju eelarvele."
Muudatusettepanek 131 ARTIKLI 1 PUNKT 94 B (uus) Artikli 183 teine lause (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
94 b) Artiklile 183 lisatakse järgmine lause: "Ta küsib eelarvepädevate institutsioonide arvamust, mida ta vajaduse korral nõuetekohaselt arvestab."
Muudatusettepanek 132 ARTIKLI 1 PUNKT 94 C (uus) Artikli 185 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
94 c) Artikli 185 lõige 1 asendatakse järgmisega:
"1. Komisjon kehtestab raamfinantskorra sellistele liidu asutatud asutustele, kellel on juriidilise isiku seisund. Nende asutuste finantseeskirjad ei tohi lahkneda raamkorrast, välja arvatud juhul, kui nende tegevusega seotud erivajadused seda eeldavad ja kui komisjon annab selleks eelnevalt nõusoleku."
Muudatusettepanek 133 ARTIKLI 1 PUNKT 95 Artikli 185 lõige 3 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
3. Iga lõikes 1 nimetatud asutus näeb ette siseauditi ametiülesande, mida tuleb täita asjakohaste rahvusvaheliste standardite kohaselt. Komisjoni siseaudiitor tõendab, et auditi ülesande täitmisel on järgitud rahvusvahelisi auditeerimise standardeid ja et ta võib selleks kvaliteediauditeid läbi viia.
3. Komisjoni siseaudiitor teostab lõikes 1 nimetatud asutuste auditid. Lõikes 1 nimetatud asutused võivad luua siseaudititalituse. Komisjoni siseaudiitor võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel delegeerida oma ülesande nende siseaudiitoritele. See delegeerimine toimub kirjalikult, sätestades delegeerimise põhjused ja vastutavate audiitorite nimed (delegeerijad ja delegaadid). Delegeerimisest hoolimata võib komisjoni siseaudiitor teostada lõikes 1 nimetatud asutuste siseauditeid ning tühistada delegeerimise mis tahes ajal, kui ta seda vajalikuks peab.
Juhul kui lõikes 1 nimetatud asutused loovad siseaudititalituse, toimub see kooskõlas komisjoni siseaudiitori kehtestatud suunistega. Need suunised hõlmavad kohustust esitada kõik ja mis tahes koostatud aruanded komisjoni siseaudiitorile. Komisjoni siseaudiitor tõendab, et audititalitus järgib oma tegevuses siseauditi standardeid, ja ta võib selleks kvaliteediauditeid läbi viia."
Muudatusettepanek 134 ARTIKLI 1 PUNKT 95 Artikli 185 lõige 4 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
4.Artiklis 121 osutatud asutused kohaldavad artiklis 133 sätestatud raamatupidamiskorda nii, et nende raamatupidamisaruandeid oleks võimalik konsolideerida komisjoni omadega.