Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 9. märtsi 2005. aasta resolutsiooni Lissaboni strateegia(1) vahehindamise ettevalmistamise kohta;

–   võttes arvesse komisjoni 12. aprilli 2005. aasta teatist majanduskasvu ja töökohtade loomise komplekssete suuniste kohta (2005–2008) kohta (KOM(2005)0141);

–   võttes arvesse komisjoni 20. juuli 2005. aasta teatist majanduskasvu ja töökohtade loomise ühise tegevuskava kohta: ühenduse Lissaboni kava (KOM(2005)0330);

–   võttes arvesse liikmesriikide esitatud 25 riiklikku Lissaboni reformikava (NRPd);

–   võttes arvesse komisjoni 25. jaanuari 2006. aasta teatist "2006. aasta arenguaruanne majanduskasvu ja töökohtade loomise kohta";

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 23. ja 24. märtsi 2000. aasta Lissaboni kohtumise; 23. ja 24. märtsi 2001. aasta Stockholmi kohtumise; 15. ja 16. märtsi 2002. aasta Barcelona kohtumise ning 22. ja 23. märtsi 2005. aasta ning 15. ja 16. detsembri 2005. aasta Brüsseli kohtumiste järeldusi,

–   võttes arvesse riigipeade 27. oktoobri 2005. aastal Hampton Courtis toimunud mitteametliku kohtumise järeldusi,

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

Üldised tähelepanekud

1.   märgib rahuloluga, et läbivaadatud Lissaboni strateegia taaselustamine, milles lepiti kokku 2005. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel, on viinud kõikide liikmesriikide välja pakutud riiklike tegevuskavade esitamiseni, keskendudes prioriteetsetele valdkondadele nagu teadus- ja arendustegevus, uuendustegevus ja haridus; väljendab oma rahulolu, et see on viinud Euroopa ja siseriiklikul tasandil kohustuste määratlemiseni ja kõnealuse keerulise strateegilise lähenemisviisi parema mõistmiseni ning sellealase koostööni;

2.   rõhutab siiski, et tõhus ja kiire NRPde rakendamine on vajalik; rõhutab, et majanduskasv eeldab muu hulgas toetavat majanduslikku raamistikku; palub seetõttu, et liikmesriigid ja Euroopa Liit hindaksid, kas maksusüsteemid, teadusuuringud ja tööstuspoliitika stiimulid on õigesti määratud ning lepiksid kokku ühtse Euroopa investeerimisstrateegia osas, mis keskendub komisjoni neljale kavandatavale prioriteedile, sealhulgas eelkõige teadus- ja arendustegevusele, uuendustegevusele, haridusele, elukestvale õppele, sotsiaalteenustele ning äritegevuseks soodsa keskkonna loomisele;

3.   toonitab, et poliitilised kohustused komisjoni nelja prioriteetse valdkonna suhtes ei ole kooskõlas finantsperspektiiviga (2007-2013), mis pakub välja kulutuste olulise vähendamise seoses ettepanekutega Lissaboni võtmekavade ja eelarverubriikide kohta;

NRPd ja Euroopa majanduskasvu- ja tööhõivestrateegia

4.   rõhutab, kui oluline on siseturu täielik väljakujundamine selle nelja aluspõhimõtte - kapitali, kaupade, isikute ja teenuste vaba liikumine - kaudu; rõhutab antud kontekstis, et teenustedirektiivi(2) vastuvõtmine on otsustava tähtsusega ELi suure teenuste turu avamisele ning tugevale Euroopa majandusele ja pikaajaliste töökohtade loomisele kaasaaitamisele vastavalt muudetud Lissaboni strateegiale;

5.   on seisukohal, et rõhuasetus üksnes konkurentsivõimele ja majanduskasvule oleks vale, sest elanikkonna kaasamine Lissaboni strateegiasse eeldab tõelist sotsiaalset mõõdet;

6.   on veendunud, et teadusuuringud, uuendustegevus, ettevõtluse edendamine, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (SME) konkurentsivõime parandamine ja piisavate transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonivõrkude tagamine on võtmemõisted Lissaboni strateegia järgimisel piirkondlikul ja kohalikul valitsemistasandil;

7.   usub, et riigi rahanduse pikaajaline stabiilsus ja jätkusuutlikkus on eeltingimuseks Lissaboni strateegias esitatud eesmärkide saavutamiseks; kutsub ELi üles koondama ühenduse killustunud majanduskasvu strateegiad üheks ühtseks ja terviklikuks strateegiaks, et teha Euroopa Liidust ülemaailmne liider uues toodete ja tootmismeetodite põlvkonnas, integreerides info- ja sidetehnoloogia ning säästlikumad tehnoloogiad jätkusuutlikuks arenguks;

8.   tervitab asjaolu, et paljud liikmesriigid viitavad oma NRPdes avaliku ja erasektori partnerlusele, kas uurimistöö, kõrghariduse või muudes valdkondades;

9.   juhib tähelepanu potentsiaalile, mida pakuvad ökouuendused ja keskkonnatehnoloogiad, mille ülemaailmne nõudlus järjekindlalt kasvab, et edendada majanduskasvu ja tööhõivet, ning seoses tööhõivega nihutada maksukoorem tööjõult ressursside tarbimisele ja keskkonna seisundi halvendamise maksustamisele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles neid sünergiaid täiendavalt uurima ja vähendama keskkonna suhtes ohtlikke toetusi;

10.   võttes arvesse mitmekülgseid riiklikke lähenemisviise ühtsetele suunistele NRPde näol; usub ühise struktuuri kehtestamise vajadusse NRPde alusena, võimaldades kavandatava tegevuse mõju paremat võrdlevat analüüsi liikmesriikide tasandil ning samuti avatud ja konstruktiivset dialoogi saavutatud edusammude kohta EL tasandil;

11.   rõhutab, et keskkonnaalaste väljakutsete puhul meetmete edasi lükkamine või nende tegemata jätmine toob kaasa ilmselt suuremad kulud koos negatiivse mõjuga elukvaliteedile ning rahandusliku lisakoorma tulevastele põlvkondadele; kutsub seetõttu komisjoni üles tõhustama oma tööd tegevusetuse kulude määratlemisel ja hindamisel liikmesriigi ja ühenduse tasandil, samuti ennetavate meetmete positiivse mõju arvestamisel;

12.   usub, et riikide parlamendid on õige foorum riiklike eesmärkide arutamiseks, seadustamiseks ja edastamiseks ning avaliku arutelu edendamiseks, et määratleda NRPsid; kutsub Euroopa Ülemkogu ja komisjoni üles ühiselt kehtestama selge menetluse lihtsustamist või kodifitseerimist vajavate õigusaktide tuvastamiseks; kutsub lisaks komisjoni üles esitama ettepanekut Euroopa Parlamendiga kokkulepitava strateegia kohta, kuidas ja millal rakendada kaasregulatsiooni ja vabatahtlikke lepinguid;

13.   kutsub liikmesriike üles ELi õigusaktide kiirele ja täpsele ülevõtmisele ning NRPde tõhusale rakendamisele, sealhulgas õigeaegsele teabe esitamisele, mis võimaldab Euroopa Parlamendil võtta järelmeetmeid; usub, et nende meetmete mõju eelarvele on vajalik hinnata; nõuab sõltumatut mõju hindamist ja paremat konsulteerimist sidusrühmadega;

14.   rõhutab vajadust kiirendada ELi õigusaktide lihtsustamist ja konsolideerimist ning teha rohkem jõupingutusi parema õigusliku reguleerimise, ELi õigusaktide kiire ülevõtmise ja korrektse rakendamise alal; palub komisjonil pidada esmatähtsaks 2003. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe tõhusat rakendamist , mis käsitleb paremat õigusloomet, sh asjakohaseid mehhanisme tõhusaks konsulteerimiseks kõikide sidusrühmadega;

15.   tervitab erinevate institutsioonides ja majanduses ning ühiskonnaelus osalejate kohustuste ja pädevuste määratlemist EL, siseriiklikul ja piirkondlikul tasandil ning usub, et see on äärmiselt oluline tugeva omanikutunde ning samuti asjaomaste isikute nähtavuse ja vastutuse väljaarendamisel; rõhutab, et kindel institutsiooniline raamistik on alus kodanike suuremale usaldusele; usub, et edukaid kogemusi tuleks rõhutada ja jagada ning parimaid tavasid soodustada; rõhutab nii rakendamise selge ajakava kehtestamise, eesmärkide määratlemise ning samuti tõhusa järelevalvesüsteemi olulisust; hindab õiglast konkurentsi kui positiivset elementi Euroopa üldise konkurentsivõime parandamisel, jõukuse edendamisel ja kõrgete sotsiaalsete tingimuste parandamisel;

16.   usub, et hästitoimiv siseturg ja tööturg, mis tagavad sotsiaalsed ja keskkonnaalased standardid, on elulise tähtsusega EL konkurentsipotentsiaali vabastamiseks, majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks; kutsub liikmesriike üles liikuma ELis nii kiiresti kui võimalik töötajate ja teiste kodanike täieliku liikumisvabaduse suunas koos sihipärase tegevusega edendada töökvaliteeti selle kõikides aspektides; peab äärmiselt oluliseks töötada välja tugevamaid meetmeid vaesuse vastu ja sotsiaalse hõlvamise edendamiseks;

17.   on tõsiselt mures mitme liikmesriigi valitsuse tegevuse pärast, kes üritavad võtta või on juba võtnud kohalikke tööstusi ja ettevõtteid kaitsvaid ning soosivaid meetmeid; on seisukohal, et selline tegevus kahjustab siseturu üldpõhimõtteid, kuna takistab teiste liikmesriikide kodanikel kasutamast ettevõtete asutamisõigust, samuti kapitali vaba liikumist ühenduses; palub komisjonil ennast oluliselt konkreetsemalt ja selgesõnalisemalt väljendada siseturu kaitsmisel, sealhulgas energiateenuste ja finantsteenuste puhul;

18.   usub samuti, et SMEde äripotentsiaali avamine loob uusi võimalusi noorte inimeste toomiseks ettevõtlusesse, tugevdab innovatsioonisüsteeme ja soodustab erasektori investeerimist teadus- ja arendustegevusse;

19.   nõuab, et NRPde hindamisel ja esitamisel ning komisjoni ja nõukogu Lissaboni strateegiaga seotud dokumentides arvestatakse keskkonnanäitajate kindla valikuga;

20.   märgib, et näitajad on olulise tähtsusega nii poliitiliste meetmete hindamise jaoks kui ka järelevalveks riiklikul ja EL tasandil;

21.   on seisukohal, et ELl puuduvad põhiandmed, mis on vajalikud võrdlemaks selle üldist majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset olukorda teiste piirkondade ja riikide olukorraga, ning palub komisjonil esitada ettepanekud selliste ülevaadete kohta;

22.   kutsub komisjoni üles tagama, et EL struktuurifonde kasutatakse kooskõlas Lissaboni strateegiaga; teostama süstemaatilist järelevalvet eriti Euroopa piirkondade üle, et jälgida nende tegevusi Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamiseks, tingimusel, et vastav teave ja statistilised andmed võimaldavad piirkondadel end omavahel tõhusalt võrrelda ja seega määratleda parimad tavad;

23.   tuletab meelde, et üleeuroopaliste transpordivõrkude (TEN-T) väljakujundamine etendab tähtsat rolli Lissaboni strateegias sätestatud eesmärkide saavutamisel ning et nimetatud arengu toetamiseks vajab EL kiiresti tõhusaid, keskkonnasõbralikke ja säästvaid transpordivõrke, mis hõlmavad raudteevedusid, maantee-, sisevee- ja meretransporti ning sadamaid ja lennujaamasid; kutsub seetõttu kõiki asjaosalisi üles tagama, et TEN-T väljakujundamine muutuks tegelikkuseks;

24.   mõistab hukka asjaolu, et Euroopa Ülemkogu kavatseb vähendada eraldisi üleeuroopalistele võrkudele, mida Euroopa Parlament on järgmises finantsperspektiivis taotlenud; soovitab kasutada võimalusi, mida pakub peagi käivitatav Galileo süsteem liiklusvoo elektroonilise haldamise parandamiseks, mille tarvis on vaja järk-järgult kasutusele võtta elektrooniline maksusüsteem, et vältida ummikuid ja kaasata kasutajaid liikuvuse tegeliku hinna tasumisse;

Rahvastiku vananemine / demograafilised väljakutsed

25.   märgib, et lisaks uute võimaluste loomisele meie ühiskonna jaoks võib pikem keskmine eluiga hõlpsasti suurendada põlvkondadevahelisi pingeid sotsiaalkindlustus- ja pensionisüsteemi rahastamisprobleemide tõttu, mille toob endaga kaasa passiivse elanikkonna kiire suurenemine ning aktiivse elanikkonna vähenemine, või paremal juhul stabiliseerumine; tunnistab, et iga ELi liikmesriik peab tegema oma valikud seoses sotsiaalkindlustus- ja pensionisüsteemidega; täheldab, et madal majanduskasv, ülemäärane riigivõlg ja kõrge tööpuudus toovad need demograafilised muutused dramaatiliselt esile; järeldab, et demograafiliste muutuste negatiivse mõju vähendamiseks on oluline Lissaboni strateegia täielik rakendamine, et luua integreeritud ühiskond, mis rajaneb suurel tööhõivel, kõrgel produktiivsusel, innovatsioonil ja terviseedendamisel;

26.   on seisukohal, et demograafilised muutused nõuavad uut ja tõhusamat hariduslikku ja sotsiaalset infrastruktuuri nii noorte kui eakate inimeste jaoks, sealhulgas rohkem võimalusi elukestvaks õppeks, taskukohaseks lapsehoolduseks, hooldusabiks ja eakate hooldamiseks; tuletab liikmesriikidele meelde 2002. aasta Barcelona Euroopa Ülemkogul võetud kohustust, et aastaks 2010 võimaldavad nad päevahoiukohti rohkem kui 33%-le alla kolmeaastastest lastest ja 90%-le lastest alates kolmandast eluaastast kuni kooliminekueani;

27.   tuletab meelde, et sotsiaalraamistiku kaasajastamine kogu ELis on poliitiline imperatiiv; peab sama oluliseks meie rahvamajanduste sotsiaalsele mõõtmele – sotsiaalsete õiguste, sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse dialoogi – keskse tähelepanu osutamist, mõeldes sellele, kuidas tagada, et inimesed saaksid majanduslikud muutused võtta vastu enesekindlalt ja rahulikult; kinnitab, et reformid peavad edendama dünaamilist ja paindlikku majandust, samal ajal tagades tööhõive kindluse ("flexicurity");

28.   on seisukohal, et Euroopa ühiskond peab kinni haarama võimalusest kasutada eakate kodanike põlvkonna teadmisi ja oskusi; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles arendama välja "aktiivse vananemise strateegiaid", mis sisaldavad meetmeid eakate kaasamise hõlbustamiseks, sh stiimuleid astmeliseks üleminekuks töötamiselt pensionilejäämisele; palub komisjoni levitada liikmesriikide parimaid lahendusi, mis puudutavad pensionilejäämise ettevalmistust ning uutele, vabalt valitud tegevustele üleminekut;

29.   on seisukohal, et saavutamaks Lissaboni strateegia eesmärke, tuleb võtta sobivaid meetmeid vanemate põlvkondade jaoks, et nad suudaksid tehnoloogiliste uuendustega kaasas käia, vältida ohustatust ja sotsiaalset tõrjutust ning oleksid aktiivsemalt kaasatud tööturule;

30.   kutsub komisjoni üles uuesti algatama oma strateegiat uute tööhõiveallikate kohta, eelkõige kutsudes liikmesriike üles edendama kohaliku kogukonna põhiseid teenuseid, sotsiaalteenuseid, isikuteenuseid, kultuuriteenuseid ja keskkonnaalaseid elukutseid; on seisukohal, et mittebürokraatlikud algatused, nagu Prantsusmaa teenusevautšeri skeem, loovad tõenäoliselt palju uusi töökohti ja kõrvaldavad ka mitteametliku töötamise;

31.   kutsub liikmesriike üles aktiivselt tegutsema, et selgitada välja kõik sündimuse taseme suurendamist takistavad tegurid, sealhulgas takistused väljaspool töökohta, nagu maksupoliitika, juurdepääs eluasemeturule ning lapsehooldus ja kaupluste lahtiolekuajad; rõhutab vajadust edendada tööaja paindlikkust, võimaldades töö- ja perekonnaelu ühendamist, mille tagajärjeks ei tohiks olla karjäärist loobumine, vaid see peab põhinema vabal valikul; rõhutab, et tervislik keskkond ja terviseedendamine üldiselt on pikaajalise majanduskasvu ja sotsiaalse heaolu põhielemendid;

32.   rõhutab, et lisaks vananeva elanikkonna küsimusele on kõikides liikmesriikides, kes rahastavad praegust riigivõlga laenamise abil, põhiprobleemiks põlvkondadevaheline solidaarsus; nõuab, et jätkusuutliku arengu põhimõtet tuleb mõista nii, et välditakse järgmistele põlvkondadele raske võlakoorma edasiandmist; rõhutab pikaajalise perspektiivi vajadust, milles peaksime vältima noorte inimeste ja järgmiste põlvkondade täiendavat koormamist ülemääraste võlgadega;

33.   on seisukohal, et demograafiliste muutuste tervishoiualased aspektid on väga tähtsad ning neid tuleb käsitleda nii inimlikust kui ka rahanduslikust aspektist; rõhutab, et vananeva elanikkonna tõttu suureneb nõudlus raviteenuste ja pikaajalise ravi teenuste järele; on veendunud, et pikaajaliste haiguste vastastesse meetmetesse investeerimine on tähtis; tuletab meelde, et mida kauem on inimesed hea tervise juures, seda kauem jäävad nad aktiivseks ja suudavad tööl käia;

34.   on arvamusel, et sisserändepoliitika peaks edendama ümberasujate edukat majanduslikku, sotsiaalset ja õiguslikku integratsiooni eesmärgiga kergendada Euroopa demograafilist väljakutset, aga tunnistab, et see iseenesest ei lahenda kõiki demograafiliste muutustega seotud küsimusi; on arvamusel, et tõhus seadusliku sisserände poliitika sõltub ka tervikliku ja proaktiivse täieliku integreerimise strateegia rakendamisest, mis hõlmaks sotsiaalseid, majanduslikke ja kodanikke puudutavaid meetmeid, tutvustusprogramme ja keeleõpet;

35.   juhib tähelepanu, et sisserändepoliitikal, mis seab prioriteediks oskustöölised, on ka vastupidine mõju, nõrgestades selliste kvalifitseeritud sisserändajate päritoluriikide majandust, ning et tööjõu selline liikumine võimaldab lahendada demograafiliste muutuste väljakutseid vaid lühiajaliselt; juhib siiski tähelepanu, et tuleb läbi viia üksikasjalik oskustöölisi prioriteediks seadva sisserändepoliitika mõju hinnang nende päritoluriigi majandusele;

Innovatsioon ja teadusuuringud / Intellektuaalne omandiõigus (IPR) / Elukestev õpe

36.   usub, et innovatsioon on heaolu, majanduskasvu ja töökohtade loomise üks peamisi nurgakivisid, et see tugevdab Euroopa konkurentsivõimet ja annab panuse jätkusuutliku arengu üldpoliitika eesmärgi saavutamisse;

37.   usub, et Lissaboni strateegia prioriteete peaks rahastatama ja ellu viima ELi ja liikmesriikide eelarvetest, tugevdades märkimisväärselt Euroopa innovatsiooni ja teadusuuringute suutlikkust ning laiendades elukestvat õpet, hõlmates uute finantsinstrumentide kasutamist; nõuab siiski nimetatud poliitikale keskendamist üldhuvi pakkuvatele valdkondadele;

38.   ergutab komisjoni esitama uurimis- ja arendustegevuse valdkonnas pilootprojekte, mis võimaldaksid EL perspektiivi loomist ning arendada Euroopa mõtlemist antud valdkonnas;

39.   märgib, et avalik sektor on maha jäänud Lissaboni strateegia eesmärkide täitmisest uurimis- ja arendustegevuse valdkonnas ning et ka erasektor on üldiselt veel väga kaugel eesmärgist, mille kohaselt tuleb investeerida 2% ekvivalent SKT-st uurimis- ja arendustegevusse; kutsub seega erasektorit üles suurendama oma jõupingutusi, et täita oma osa 3% eesmärgist;

40.   märgib, et eelkõige keskmise suurusega ettevõtted ei investeeri piisavalt teadusuuringutesse; kutsub liikmesriike üles suurendama oma jõupingutusi poliitikas julgustamaks innovatsiooni keskmise suurusega ettevõtetes, ning ka 20 miljonis Euroopa väikeettevõttes, mis moodustavad Euroopa majanduskasvu ja töökohtade loomisel esirea; on seisukohal, et SMEde parendatud juurdepääsul Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse 7. raamprogrammile (2007-2013) ) (FP7) on oluline roll SMEde töökohtade loomise suutlikkuse tugevdamisel;

41.   märgib, et asjaolu, et Euroopa on Jaapanist ja USAst uurimis- ja arendustegevuse valdkonnas mahajäänud, peegeldub eelkõige teadlaste osakaalus, kes töötavad erasektoris (80% USAs, 50% Euroopas); nõuab, et võetakse meetmeid, mis parandaksid teadlaste liikuvust ja looks parema infrastruktuuri, et ergutada rohkem üliõpilasi teaduskarjääri tegema; nõuab, et ülikoolid annaksid oma oskusteavet edasi uutele ettevõtetele ("start-ups") ning hangiksid piisavalt lisavahendeid patentide ja litsentside arvelt ("capital building licensing");

42.   nõuab, et võetakse meetmeid EL ülikoolide seadmestamiseks, et need vastaksid kõrgeimatele teadusuuringute standarditele; nõuab, et tugevdatakse ülikoolide ning tööstus- ja kaubandussektorite vahelist koostööd ning nõuab, et tagatakse teadusuuringute tulemuste parem edastamine, levitamine ja kohaldamine;

43.   on seisukohal, et elukestev õpe on vajalik; on ühtlasi seisukohal, et EL tööstuse konkurentsivõimelisuse tagamiseks tuleb tugevdada haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteeti erinevatel eluetappidel ning hõlbustada juurdepääsu kõrgharidusele; usub, et haridus- ja koolitussüsteemide eesmärgiks peavad olema need Euroopa piirkonnad, kus on puudus kvalifitseeritud inimestest, ning vastata nõuetele ja täita lünki kiiresti muutuval tööturul ja tehnoloogiaühiskonnas;

44.   kutsub liikmesriike üles keskenduma kõigepealt ja eriti õpingute katkestamise probleemile algkooli- ja gümnaasiumiastmes ning parendama pakkumist seoses hariduse ja jätkuõppega; märgib suuri erinevusi liikmesriikide vahel;

45.   on seisukohal, et Interneti-kasutajate arv suureneb jätkuvalt; on seisukohal, et kõikidel noortel eurooplastel peab olema võimalus saada selgeks, kuidas kasutada elektroonilisi töövahendeid; kutsub liikmesriike üles tagama, et hiljemalt 2010. aastaks on arvuti kättesaadav igale Euroopa Liidu õpilasele ja et informaatika on täielikult integreeritud kooliprogrammidesse ning et arvutiga tegelemine ja selle tõhus kasutamine on koolides tavaline;

46.   rõhutab kehtivate intellektuaalomandi õiguste õigusaktide reformimise vajadust; märgib, et patendi registreerimiskulud ELis jäävad 37 500 ja 57 000 EUR vahele, samal ajal kui sama toiming maksab USAs vaid umbes 10 000 EUR – keeruline asjaajamine ja ajakulu patendi saamisel on suureks takistuseks SMEdele; kutsub komisjoni üles tagama intellektuaalomandi õiguste kohast kaitset ning esitama võimalikult kiiresti ettepanekut liikmesriikides patendiseaduste ühtlustamiseks, mis looks suuremat õiguskindlust ja edendaks innovatsiooni;

47.   toetab reservatsioonideta komisjoni esimest konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi (2007-2013) (CIP) ning rõhutab, et eesmärgid, meetmed ja rahalised vahendid on lahutamatult seotud usutava pühendumisega Lissaboni strateegiale; kutsub komisjoni üles muutma nimetatud programmi (CIP) ELi innovatsioonipoliitika edukaks nurgakiviks; rõhutab Euroopa Investeerimisfondi hallatavate CIPi finantsinstrumentide tugevdamise vajadust, et parandada SMEde rahalisi vahendeid riskikapitali ja tagatiste abil ning laiendama oma tegevusi tehnosiirde rahastamiseks; rõhutab, et Euroopa Parlament määras innovatsiooni esmatähtsaks eesmärgiks finantsperspektiivis ning kutsub Euroopa Ülemkogu üles mitte ignoreerima nimetatud jätkuvat lubadust;

48.   märgib, et maailma 20 juhtivast biotehnoloogiafirmast 19 kuuluvad Ameerikale ja üks Šveitsile ning et EL ei saa endale lubada selles valdkonnas üha kaugemale ja kaugemale maha jääda; kutsub komisjoni üles kohaldama subsidiaarsuse põhimõtet ka teadusuuringute valdkonnas ja toetada alusuuringuid kõikides liikmesriikides;

Energiapoliitika

49.   on seisukohal, et ühtne ja tõhus energiapoliitika on hädavajalik Euroopa majanduskasvuks ja Euroopa kodanike püsivaks jõukuseks; märgib eelkõige, et energiavarustuse kindlus on strateegiline kohustus, pidades silmas Euroopa sõltuvust kolmandate riikide impordist ning nõuab meetmete võtmist pakkumise ja nõudluse pikaajalise tasakaalu tagamiseks;

50.   nõustub riigipeade mitteametliku kohtumise järeldustega 2005. aasta oktoobris Hampton Courtis, et ühine seisukoht varustuskindluse strateegia suhtes peaks austama liikmesriikide geograafilisi, majanduslikke, piirkondlikke, kliima- ja struktuurierinevusi, edendama turu edasist avanemist ELis, olema kooskõlas säästva arengu ning kliimamuutustega seotud kohustustega energiasektoris ning lisama väärtust liikmesriikide individuaalse tegevuse kaudu;

51.   pidades silmas Hampton Courti kohtumise järeldusi, paluda komisjonil ühenduse energiapoliitikat uuendada, kutsub komisjoni üles kiirendama teemakohaste ettepanekute koostamist; kutsub komisjoni üles võtma palju otsustavamaid meetmeid, et tagada konkurentsivõimelised, vähe süsinikdioksiidi tekitavad või CO2-vabad energiaallikad ning keskkonnasõbralikud energiavarud, mis on piisavalt mitmekesised, et vältida liigset sõltuvust ühest energialiigist;

52.   kutsub komisjoni üles reageerima jõuliselt konkurentsi peadirektoraadi 16. veebruaril 2006. aastal avaldatud energiasektori uurimuses kirjeldatud turgu valitsevale seisundile ja turu puudustele ning esitama uusi ettepanekuid turgu valitseva seisundi ja turu puuduste vastu võitlemise kohta konkreetsete meetmete ja vahendite abil,

53.   seepärast ootab 2006. aasta kevade Euroopa Ülemkogu energiaküsimuste arutelusid, mis peaksid viima eelkõige konkreetsete meetmeteni energiasäästmise, ressursside tõhususe ja taastuvenergia jätkuva edendamise valdkonnas, aidates sellega kaasa ka Kyoto protokollis ning hiljem sätestatud kasvuhoonegaaside heitmete vähendamise eesmärkide saavutamisele;

54.   on seisukohal, et võitlus kliimamuutustega loob majanduslikke ja sotsiaalseid võimalusi, mis aitavad toetada säästliku arengu strateegiat, Lissaboni strateegia kolmandat sammast; arvab, et praegu on vaja aktiivselt arutada Kyoto raamistiku arengut pärast 2012. aastat, et turgudel oleks võimalik võtta arvesse süsiniku maksumust suurtes investeerimisprogrammides;

55.   rõhutab, et uurimis- ja arendus- ning uuendustegevus peab energiavaldkonnas prioriteetseks jääma; kutsub liikmesriike üles võtma pikaajalisi kohustusi uurimis- ja arendustegevuse rahastamise suurendamiseks ning Euroopa energiauuringute teadusruumi (European Energy Research Area) loomiseks; võtab teadmiseks, et uued lähenemisviisid energiakasutusele peaksid viima EL praeguse energiatarbimise vähenemiseni umbes 20% võrra, kusjuures ühtki lähenemist ei välistata enneaegselt;

56.   rõhutab seetõttu, et Euroopa Liit peaks investeerima märkimisväärseid vahendeid puhta süsiniku ja süsinikdioksiidi eraldamise taoliste puhtamate ja tõhusamate tehnoloogiate väljatöötamiseks, uute energiaallikate kasutuselevõtmiseks ja tuumaohutuse parandamiseks, muuhulgas otsides tehnoloogilisi läbimurdeid;

57.   arvestades Euroopa Liidu väga olulist tuuleenergia potentsiaali, eelkõige rannikualadel, mis on kõige avatumad meretuultele, palub komisjonil koostada hinnangu selle potentsiaali kohta;

58.   võtab teadmiseks, et leidub märkimisväärseid võimalusi energiatõhususe suurendamiseks, saastavate heitkoguste vähendamiseks ning ülemaailmse turu kujundamiseks puhta kivisöetehnoloogia uue sisseseade ja süsteemide jaoks ning nõuab, et tööstus ja seitsmes teadusuuringute raamprogramm jõuaksid puhtal söepõletustehnoloogial põhinevate energiasüsteemide eduka demonstreerimiseni;

59.   nõuab suuremaid jõupingutusi tagamaks, et liikmesriigid rakendaksid olemasolevaid energia siseturgu käsitlevaid õigusakte ning et täielikult saavutataks taastuvate energiaallikate, taastuvatest energiaallikatest toodetava elektri, biokütuste ja energiatõhususe eesmärgid; tervitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepanekut energiatõhususe ja energiateenuste kohta (KOM(2003)0739) ning nõuab selle kiiret ja järjekindlat rakendamist kogu ELis;

60.   arvab, et suuremad investeeringud puhtamasse ja tõhusamasse tehnoloogiasse on otsustavalt tähtsad ning et EL võiks saada suurt kasu ka nende tehnoloogiate ekspordist riikidesse, mille energiatarbimise tohutu kasv sunnib neid investeerima märkimisväärseid summasid tõhususe parandamisse;

61.   kutsub komisjoni ja nõukogu üles pakkuma ulatuslikku koostööd energiapoliitika valdkonnas kõigile riikidele, kes tarbivad suures koguses naftat ja maagaasi, alates USAst, Jaapanist, Hiinast ja Indiast; on seisukohal, et selline koostöö võiks leevendada nafta ja maagaasi hinnakujundusega seotud pingeid, eelkõige juhul, kui hea käitumise koodeksi eesmärgiks ei olnud üksnes kõrvaldada rivaalitsemist peamistes tootmispiirkondades, vaid ühtlasi soodustada parimate tehnoloogiate vahetamist seoses energiasäästu, energiatõhususe ja keskkonnasõbralike energiaallikatega;

62.   tuletab meelde, et ELl on tuumaenergia valdkonnas ülemaailmselt tunnustatud kogemused, mis on energiasõltuvuse ja kliimamuutuse probleemide üks võimalikke lahendusi; need kogemused puudutavad muuseas tootmisrajatiste tõhusust ja kvaliteeti, samuti nende tegevuse lõpetamist ("decommissioning to greenfield", kui kasutada Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri terminoloogiat);

63.   tunnustab tuumaenergia kui olulise energialiigi praegust rolli elektrivarustuse kindluse tagamisel, kusjuures selle kasutamine aitab aastas ära hoida hinnanguliselt 312 miljonit tonni süsinikdioksiidi heitmeid (7% kasvuhoonegaaside koguheitmetest ELis); juhib tähelepanu asjaolule, et praegused hinnangud prognoosivad 2020. aastaks ELis süsinikdioksiidi heitmete 12%list kasvu, mis jääb kaugele Kyoto eesmärgist neid 8% võrra vähendada;

64.   on teadlik, et pikaajaline energiavarustuse kindlus ei ole võimalik ilma taastuvenergiate majanduslikult ja ökoloogiliselt mõtteka arendamiseta; kutsub komisjoni üles sisse seadma turupõhiseid soodustusi, et muuta taastuvenergiad võimalikult kiiresti ökonoomseks; palub komisjonil edendada vesiniku kasutamist keskkonnasõbraliku ja säästliku energiaallikana; ning pikema aja jooksul vähendada sõltuvust poliitiliselt ebastabiilsetest ekspordiriikidest; mõistab, et tehniliselt võib taastuvate energiaallikate arvelt tulla piiratud osa energiaga varustamisest;

65.   julgustab komisjoni energiaküsimust hinnates kaaluma seda eri aspektidest, nagu energialiikide kombinatsioon, turu areng, investeeringud, teadusfondid ning võimalus luua liikmesriikide vaheline teabevahetussüsteem ja seda arendada;

66.   on seisukohal, et sidemete puudumine liikmesriikide infrastruktuuride vahel takistab ühtset turgu ning kutsub liikmesriike üles selle probleemi lahendamiseks üleeuroopalisi energiavõrke (TEN-E) lõpuni välja ehitama; arvab, et riigi tasandil peaksid liikmesriigid tagama, et elektrijaamad jaotuksid nende territooriumil võimalikult ühtlaselt ja asuksid peamistele tarbimispunktidele võimalikult lähedal;

67.   tervitab huviga CARS21 kõrgetasemelise töörühma ühtset lähenemist ja järeldusi ning eeldab, et komisjon juhindub tegevuskavast, mis võeti CARS21 poolt vastu selleks, et esitada kiiresti ettepanekuid saasteainete heitmete vähendamiseks väikesõidukitest ja raskeveokitest, eelkõige sõidukitehnoloogia parandamise (nt hübriidsõidukite arendamine), teise põlvkonna biokütuste, mida saadakse paljudest erinevatest toorainetest, kasutamise kaudu; kutsub liikmesriike üles juhinduma Rootsi algatusest kehtestada kõigile teenindusjaamadele kohustus müüa biokütust;

68.   on veendunud, et EL põllumajandus võib leida uusi turge tänu biokütuste tootmiseks kasutatavate kultuuride propageerimisele, mis aitab kaudselt kaasa toidu ohutuse säilitamisele Euroopas;

69.   juhib tähelepanu ka ELs juba leiduvatele näidetele biomassi kasutamise kohta kütteks ja vooluallikaks, mis toob esile olemasolevaid võimalusi alternatiivide kasutamiseks ning energia, keskkonna ja põllumajanduse seostamiseks nii, et see oleks võimalikult kasulik kodanikele, nende elukvaliteedile ning asjaomaste majandussektorite säästlikule arengule;

70.   rõhutab, kui tähtis on siseturu täielik väljakujundamine hästitoimiva ja mittediskrimineeriva konkurentsi tingimustes ja energiaturgude liberaliseerimine 2007. aastaks vastavalt liikmesriikide kokkuleppele;

o
o   o

71.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) OJ C 320 E, 15.12.2005, lk 164. (2) Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv teenuste kohta siseturul, 5.3.2004 (KOM(2004)0002.