(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0115)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 152, mille kohaselt komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C6-0097/2005);

–   võttes arvesse esimeeste konverentsi 30. juuni 2005. aasta otsust jagada ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse ühenduse tervise ja tarbijakaitse tegevusprogramm aastateks 2007–2013, kahte ossa, et anda need keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonile ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile, tehes kummalegi ülesandeks koostada eraldi raport;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A6-0030/2006),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil asi uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui ta kavatseb ettepanekut oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELTs seni avaldamata.

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 152,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust,(1)

võttes arvesse regioonide komitee arvamust,(2)

vastavalt asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetlusele(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Ühendus on kohustunud tervist edendama ja parandama, haigusi ennetama ja vähendama ning potentsiaalseid terviseohte ära hoidma. Ta peab kooskõlastatult ja sidusalt vastama rahva muredele ja ootustele. Ühendus võib aidata kaasa kodanike tervise ja turvalisuse kaitsele rahvatervise valdkonna meetmetega, mis liikmesriikide meetmetele väärtust lisavad.

(2)  Kõigi ühenduse poliitikavaldkondade ja tegevuste määratlemisel ning rakendamisel tuleks tagada tervisekaitse kõrge tase. Vastavalt asutamislepingu artiklile 152 peab ühendus aktiivselt tegutsema, võttes meetmeid, mida üksikud liikmesriigid võtta ei saa, ning kooskõlastades liikmesriikides subsidiaarsuspõhimõtte kohaselt võetud meetmeid. Ühendus austab täielikult liikmesriikide õigusi tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamisel ning osutamisel.

(3)  Lisaks kohustusele säilitada ja parandada oma kodanike tervist peaks ühendus võtma arvesse ka eetilisi väärtusi, et mitte rikkuda olemasolevaid käitumisreegleid.

(4)  Tervishoiusektorit iseloomustab ühest küljest märkimisväärne kasvupotentsiaal, uuenduslikkus ja dünaamilisus, teisest küljest rahandusliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse ning tervishoiusüsteemide tõhususega seotud raskused, mis tulenevad muuhulgas keskmise eluea pikenemisest ja arstiteaduse edusammudest.

(5)  Ühenduse rahvatervise valdkonna tegevusprogramm aastateks 2003–2008(4) oli Euroopa Ühenduse esimene sellealane ühtne programm, mille raames on juba tehtud mitmeid olulisi muudatusi ja edusamme.

(6)  Leidub rida tõsiseid piiriüleseid terviseohte, mis võivad omandada ülemaailmsed mõõtmed, ja tekkimas on uued ohud, mis nõuavad ühenduselt edasist tegevust. Ühendus peaks käsitlema esmajärjekorras tõsiseid piiriüleseid terviseohte. Tõsiste terviseohtude jälgimiseks, varajaseks hoiatamiseks nende eest ja nendega võitlemiseks peab ühendus suutma kooskõlastatult ja tõhusalt tegutseda.

(7)  Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa piirkonna 2005. aasta tervisearuande kohaselt on haiguskoormuse tõttu kaotatud eluaastate (DALY) mõttes Euroopa piirkonna tähtsaimad haiguskoormuse põhjustajad mittenakkuslikud haigused (77%), välised vigastuste ja mürgituste põhjused (14%) ja nakkushaigused (9%). Seitse juhtivat haigusseisundit – südame isheemiatõbi, unipolaarsed depressiivsed häired, peaaju veresoonte haigused, alkoholitarvitamisest põhjustatud häired, kroonilised hingamisteede haigused, kopsuvähk ja liiklusõnnetustes saadud vigastused – moodustavad Euroopa piirkonnas 34 % DALY aastatest. Seitse juhtivat riskitegurit – tubakas, alkohol, kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase, ülekaalulisus, vähene puu- ja köögiviljade söömine ja füüsilise tegevuse puudus – moodustavad 60% DALY aastatest. Lisaks on kõigi Euroopa elanike tervisele ohtlikuks kujunemas ka nakkushaigused nagu HIV/AIDS, gripp, tuberkuloos ja malaaria. Üheks programmi tähtsamaks ülesandeks oleks ühenduse peamiste haiguskoormuse põhjustajate parem kindlakstegemine.

(8)  Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa piirkonnas on kaheksa juhtivat surmapõhjust mittenakkuslike haiguste tagajärjel südameveresoonkonna haigused, neuropsühhiaatrilised häired, vähktõbi, seedeelundite haigused, hingamisteede haigused, meeleelundite haigused, tugi- ja liikumiselundite haigused ning diabeet. Lisaks viitavad hiljuti WHO kasutatava haigusmudeli alusel korraldatud uuringu tulemused, et suremus diabeedi tagajärjel on tõenäoliselt märkimisväärselt suurem kui senised surmatunnistustel põhinevad ülemaailmsed hinnangud on näidanud, kuna diabeetikud surevad kõige sagedamini südame-veresoonkonna haiguste ja neeruhaiguste tõttu.

(9)  Vaja on tervliklikku ja mitmekülgset lähenemist rahvatervisele ning seetõttu tuleks täiendav ja alternatiivne meditsiin programmi raames toetatavate meetmete hulka võtta.

(10)  Diabeet ja rasvumine on Euroopa Liidu kodanikele tõsiseks ohuks ning seetõttu peaks programm käsitlema ka seda tähtsat teemat, muuhulgas asjakohaste andmete kogumise ja analüüsi põhjal.

(11)  Suur osa kõigist vähktõve vormidest on ennetatavad. Tuleb teha jätkuvaid jõupingutusi, et tõhustada ja kiirendada vähktõve ennetamist ja kontrollimist puudutavate teadmiste rakendamist tervisemeetmetes.

(12)  Mikroobide resistentsus antibiootikumidele ja haiglanakkused on Euroopas terviseohuks kujunemas. Suurteks probleemideks on uusi antibiootikume käsitlevate teadusuuringute puudumine ning olemasolevate antibiootikumide nõuetekohase kasutamise tagamine. Seetõttu on tähtis koguda ja analüüsida asjakohaseid andmeid.

(13)  Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse rolli tugevdamine on tähtis nakkushaiguste mõju keskse vähendamise huvides.

(14)  Eesmärkide saavutamiseks, mida ühendus on rahvatervise valdkonnas püstitanud, tuleb teha jätkuvaid jõupingutusi. Seetõttu on asjakohane kehtestada teine ühenduse tervise tegevusprogramm (2007–2013, edaspidi "programm"), nagu käesolevas otsuses sätestatud, asendades otsuse nr 1786/2002/EÜ, mis tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(15)  Programm tugineb ühenduse eelmise rahvatervise valdkonna tegevusprogrammi (2003–2008) ülesehitusele, mehhanismidele ja meetmetele, lisab uusi eesmärke ja kasutab rakendatud meetmetest saadud kogemusi ja teadmisi. See aitab kaasa hea füüsilise ja vaimse tervise seisundi ning suurema võrdsuse saavutamisele heaolu ja tervise küsimustes kogu ühenduse ulatuses, suunates tegevust rahvatervise parandamisele, inimeste haiguste ja tervisehäirete ennetamisele ning terviseohu allikate kõrvaldamisele, et võidelda haigestumuse ja enneaegse suremuse vastu, võttes arvesse sugu, etnilist päritolu ja vanuserühma.

(16)  Programm paneb rõhku tervisliku seisundi parandamisele ning tervisliku eluviisi edendamisele laste ja noorte seas.

(17)   Programm peaks aitama saavutada eesmärke – kaitsta kodanikke terviseriskide ja ohtude eest, sh need riskid ja ohud, mida inimesed ei suuda kontrollida, nt sõltuvus retseptiravimitest, aitama neil oma füüsilise ja vaimse tervise taset optimeerida, võimaldama neile parema juurdepääsu taolisi riske ja ohtusid puudutavale teabele ning sellega suurendama nende võimalusi langetada nende huvidele kõige paremini vastavaid otsuseid.

(18)  Programm peaks toetama tervishoiueesmärkide süvalaiendamist kõigis ühenduse poliitikavaldkondades ja meetmetes.

(19)  Hea tervise aastate (Healthy Life Years, HLY) – mida nimetatakse ka tervena elatud keskmise eluea näitajaks – arvu suurendamine haiguste ennetamise ja haigusteta vananemise soodustamise teel on ELi kodanike heaolule tähtis ja aitab vastata Lissaboni protsessi väljakutsetele seoses teadmistepõhise ühiskonnaga ja rahanduse jätkusuutlikkusega, mida ohustavad kasvavad tervishoiu- ja sotsiaalkindlustuskulud.

(20)  Euroopa Liidu laienemine on kaasa toonud uusi probleeme seoses tervisealase ebavõrdsusega ELis ning liidu edasise laienemisega muutub see tõenäoliselt veelgi märgatavamaks. Seetõttu peaks see teema olema üks programmi prioriteete.

(21)  Programm peaks aitama kindlaks teha tervisealase ebavõrdsuse põhjusi ning ergutama muuhulgas ka parimate tavade vahetamist ebavõrdsuse vähendamiseks.

(22)  Oluline on süstemaatiliselt koguda, töödelda ja analüüsida võrreldavaid andmeid, et tõhusalt jälgida rahvatervise seisu Euroopa Liidus. See võimaldab komisjonil ja liikmesriikidel avalikkust paremini teavitada ning sõnastada asjakohane strateegia, poliitika ja meetmed inimeste tervisekaitse kõrge taseme saavutamiseks. Tegevuses ja toetavates meetmetes tuleks püüelda rahvatervise arendamisel teabe ja andmete vahetamiseks kasutatavate süsteemide ja võrgustike kokkusobivuse ja koostalitlusvõime poole. Sugu, vanus ja etniline päritolu on tervise seisukohast olulised tegurid. Seetõttu tuleks neid puudutavaid andmeid vastavalt analüüsida.

(23)  Andmete kogumine peab vastama asjakohastele isikuandmete kaitset puudutavatele õigusnormidele.

(24)  Hea tava on sobivaim valik, sest tervise edendamist, haiguste ennetamist ning haiguste ja vigastuste ravimist tuleks mõõta tõhususe ja mõjususe järgi, mitte puhtalt majanduslikust seisukohast. Seetõttu on ülimalt tähtis kehtestada suuniseid ja näitajaid ning korraldada parimate tavade vahetamist.

(25)  Oluline on edendada parimaid tavasid ning uusimaid haiguste ja vigastuste ravimeetodeid, et edasist tervisekaotust vältida, ning arendada teatavatele haigustele spetsialiseerunud referentslaboreid. Samuti on tähtis edendada mõistlikke alternatiive, mida võidakse eelistada sotsiaalsetel, eetilistel või muudel individuaalsetel põhjustel.

(26)  Tuleks astuda samme vigastuste vältimiseks, kogudes andmeid, määratledes ohutegureid ja levitades asjakohast teavet.

(27)  Programm peaks kaasa aitama andmete kogumisele ja vajaliku poliitika edendamisele patsientide ning tervishoiuspetsialistide liikuvuse kohta. See peaks hõlbustama Euroopa e-tervisepiirkonna edasist arendamist ja eriti Euroopa ravikindlustuskaardi kasutuselevõtmist Euroopa ühisalgatuste kaudu teiste ELi poliitikavaldkondadega, kehtestades tervisekaitsega seotud veebilehtedele ranged kvaliteedinõuded.

(28)  Telemeditsiinirakenduste kasutamine võib kaasa aidata patsientide liikuvusele ja meditsiinilise abi andmisele kodus, leevendades niiviisi survet esimese etapi arstiabile ning vähendades haiguste ja vigastuste põhjustatud koormust.

(29)  Keskkonnareostus kujutab endast tõsist terviseohtu ning teeb Euroopa kodanikele suurt muret. Eraldi tegevus peaks keskenduma lastele ja teistele ohtlike keskkonnatingimuste suhtes eriti vastuvõtlikele elanikkonnarühmadele. Programm peaks täiendama Euroopa keskkonna- ja tervishoiualase tegevuskava (2004–2010)(5) raames võetud meetmeid.

(30)  Programm peaks käsitlema ka sooga seotud haigusi (nt rinna- ja eesnäärmevähk, osteoporoos jne).

(31)  Programm peaks aitama võidelda soo ja vanusega seotud eelarvamuste vastu patsientide kliinilises ravis, tervishoiusüsteemides, teadusuuringutes ja riiklikus poliitikas.

(32)  Piisavalt tuleks tegelda ka Euroopas sündimuse langust soodustavate terviseteguritega.

(33)  Ettevaatuspõhimõte ja riskianalüüs on inimeste tervise kaitsmisel võtmetegurid ja neid tuleks seetõttu tihedamalt ühenduse muusse poliitikasse ning tegevusse kaasata.

(34)  Et tagada ühenduse ja liikmesriikide meetmete ning algatuste kõrgetasemelist kooskõlastatust programmi rakendamisel, tuleb soodustada liikmesriikide koostööd ja suurendada olemasolevate ning tulevaste rahvatervise valdkonna võrgustike tõhusust.

(35)  Programmi rakendamisel tuleks arvesse võtta riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste osalemist sobival tasandil vastavalt riiklikele süsteemidele.

(36)  Kooskõlastamine teiste ühenduse poliitikasuundade ja programmidega on tervisepoliitika teistesse poliitikavaldkondadesse kaasamise eesmärgi alus. Koostoime saavutamiseks ja dubleerimise vältimiseks võetakse ühiseid meetmeid ühenduse vastavate programmide ja meetmetega ning kasutatakse asjakohasel viisil muid ühenduse rahalisi vahendeid ja programme, sealhulgas ühenduse teadusuuringute raamprogramme ja nende tulemusi, struktuurifonde, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi, Euroopa Solidaarsusfondi ja ühenduse statistikaprogrammi. Ühtlasi tuleks tagada, et kõik nad kaasaksid tervishoiuaspekti.

(37)  On vaja suurendada ELi investeeringuid tervishoidu ja tervishoiuga seotud projektidesse. Sellega seoses peaksid liikmesriigid omistama tervise parandamisele oma riiklikes programmides esmajärgulise tähtsuse. Vaja on suuremat teadlikkust ELi rahastamisvõimalustest tervishoiu alal. Tuleb julgustada liikmesriikide kogemustevahetust tervishoiu rahastamise kohta struktuurifondide kaudu.

(38)  Rahvatervise edendamisel ja kodanike huvide esindamisel ühenduse tervisepoliitikas on tähtis osa ka valitsusvälistel organisatsioonidel ja erivõrgustikel. Nende arenemiseks ja tööks on vaja ühenduse panust. Otsuses tuleks määratleda abikõlblikkuse kriteeriumid ja sätted, mis puudutavad ühenduse toetuse saamiseks sobivate valitsusväliste organisatsioonide ja erivõrgustike rahanduslikku läbipaistvust. Arvestades asjaomaste organisatsioonide olemust, ei tohiks erilise kasulikkuse juhtudel nende organisatsioonide tööks antava ühenduse toetuse uuendamisel kohaldada toetuse järkjärgulise vähendamise põhimõtet.

(39)  Programmi rakendamine peaks hõlmama rahvatervise programmi täitevasutust, mis on loodud komisjoni 15. detsembri 2004. aasta otsusega 2004/858/EÜ(6), samuti tihedat koostööd asjaomaste organisatsioonide ja asutustega, eriti Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 851/2004(7). Komisjon peaks keskusele edastama kogu programmi raames kogutud teabe ja kõik andmed, mis keskuse ülesannetega seostuvad.

(40)  Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused,(8) tagades läbipaistvuse ja programmi erinevate eemärkide mõistliku tasakaalu.

(41)  Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga (edaspidi "EMP leping") nähakse ette koostöö rahvatervise valdkonnas ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Euroopa Majanduspiirkonnas tegutsevate Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikide (edaspidi "EFTA/EMP riigid") vahel. Tuleks ette näha programmis osalemise võimalus teistele riikidele, eelkõige ühenduse naaberriikidele ning riikidele, kes taotlevad ühenduse liikmeks saamist, kandidaatriikidele ja ühinejariikidele, võttes arvesse võimalust, et teistes riikides tekkivad terviseohud võivad avaldada mõju ka ühenduses.

(42)  Programmi eesmärkide saavutamiseks tuleks võimaldada vajalikke suhteid kolmandate riikidega, kes programmis ei osale, võttes arvesse kõnealuste riikide ja ühenduse vahel sõlmitud asjakohaseid lepinguid. See võib hõlmata kolmandaid riike, kes on käivitanud tegevusi, mis täiendavad käesoleva programmi raames rahastatavaid meetmeid, hõlmamata siiski nende rahastamist käesoleva programmi raames.

(43)  Et tervishoiuga seotud meetmete tõhusus ja mõjusus ühenduse ning rahvusvahelisel tasandil oleks võimalikult suur, on asjakohane teha koostööd asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks ÜRO ja selle spetsialiseeritud asutused, sealhulgas Maailma Terviseorganisatsioon, samuti Euroopa Nõukogu ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga.

(44)  Programmi väärtuse ja mõju suurendamiseks tuleb tervishoiueesmärkide täitmisel tehtavaid edusamme mõõta ja hinnata. On vaja võetud meetmete regulaarset seiret ja hindamist, sealhulgas sõltumatuid eksperdihinnanguid.

(45)  Vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsus- ja proportsionaalsuspõhimõttele peaks ühendus küsimustes, mis ei kuulu tema ainupädevusse, nagu näiteks rahvatervise valdkonna küsimused, tegutsema ainult siis ja niivõrd, kui tegevuse ulatuse või mõju tõttu on selle eesmärki ühenduse tasandil kergem saavutada. Programmi eesmärkide keerukuse ja riigiülese iseloomu tõttu ning kuna tervist mõjutavaid tegureid pole võimalik liikmesriikide tasandil täielikult kontrollida, ei saa liikmesriigid neid eesmärke piisaval määral täita, seetõttu peaks programm liikmesriikide tegevust ja meetmeid toetama ning täiendama. Programm võib anda tervise edendamisel ja ühenduse tervishoiusüsteemides olulist lisaväärtust toetavate struktuuride ja programmide abil, mis suurendavad üksikisikute, asutuste, ühenduste, organisatsioonide ja organite suutlikkust tervise valdkonnas, hõlbustades kogemuste ja parimate tavade vahetamist ning andes aluse rahvatervist mõjutavate tegurite ühiseks analüüsimiseks. Peale selle võib programm anda lisaväärtust ka piiriülese iseloomuga terviseohtude puhul, nagu nakkushaigused, keskkonnareostus või toidu saastumine, soodustades ühiseid strateegiaid ja tegevust tervise ja turvalisuse kaitseks, kodanike tervisega seotud majandushuvide edendamiseks ning Euroopa kodanike kui patsientide majandusliku koormuse leevendamiseks.

(46)  Vastavalt asutamislepingu artiklile 2, milles sätestatakse, et meeste ja naiste võrdõiguslikkus on Euroopa Ühenduse põhimõte, ja vastavalt asutamislepingu artikli 3 lõikele 2, milles sätestatakse, et ühenduse eesmärk on kaotada ebavõrdsus ja edendada meeste ja naiste vahelist võrdõiguslikkust kõigis ühenduse tegevustes, sealhulgas tervisekaitse kõrge taseme saavutamisel, aitavad kõik programmiga hõlmatud eesmärgid ja meetmed kaasa meeste ja naiste tervishoiualaste vajaduste ja hoiakute paremale mõistmisele ning tunnustamisele.

(47)  Komisjon peaks tagama sujuva ülemineku käesoleva programmi ja esimese programmi vahel, mida see asendab, pidades eriti silmas võetud rahastamiskohustuste täitmist,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Teise programmi kehtestamine

Käesolevaga kehtestatakse ühenduse tervise valdkonna teine tegevusprogramm, mis hõlmab ajavahemikku 1. jaanuar 2007 kuni 31. detsember 2013 (edaspidi "programm").

Artikkel 2

Ülesanne ja eesmärgid

1.  Programm täiendab ja toetab liikmesriikide ja ühenduse poliitikat ja annab neile lisaväärtust ning aitab kaasa inimeste tervise ja turvalisuse kaitsele ja edendamisele, haiguste ja vigastuste ennetamisele ning rahvatervise parandamisele.

2.  Käesoleva otsuse lisas sätestatud meetmete ja vahendite abil püütakse saavutada järgmisi eesmärke:

3.  Lisaks aitab programm:

Artikkel 3

Rakendusmeetodid

1.  Artiklis 2 sätestatud ülesannete ja eesmärkide täitmiseks võetavates meetmetes kasutatakse täiel määral sobivaid rakendus- ja rahastamismeetodeid, mis on vastu võetud kooskõlas artikli 7 lõikes 2 viidatud menetlusega, eelkõige järgmisi:

2.  Lõike 1 punkti a eesmärkide saavutamiseks ei ületa ühenduse rahaline toetus järgmisi määrasid:

Üldjuhul võib komisjoni eesmärk olla põhiosa kaheaastane rahastamine raampartnerluslepingu abil. Komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad(9), artikli 163 kohaselt loob niisugune partnerlus pikaajalise koostöösuhte abisaaja ja komisjoni vahel, kuid selle kestus ei või ületada kaht aastat.

3.  Kui see on taotletava eesmärgi olemuse tõttu vajalik, võib lõike 1 punkti a eesmärkide saavutamiseks antav ühenduse rahaline toetus hõlmata ühenduse ja ühe või mitme liikmesriigi ühisfinantseerimist või ühenduse ja muude osalisriikide pädevate asutuste ühisfinantseerimist. Sel juhul on ühenduse toetus kuni 50%, välja arvatud erilise kasulikkuse juhud, mil ühenduse toetus on kuni 70%. Ühenduse toetust võib anda avalik-õiguslikule asutusele või mittetulundusühingule, mille on määranud liikmesriik või asjaomane pädev asutus ja kinnitanud komisjon. Need ühenduse toetused tuleks anda patsiendi- ja tarbijaorganisatsioonide kriteeriumide põhjal, mille on vastu võtnud Euroopa Ravimiamet (september 2005).

4.  Lõike 1 punkti a eesmärkide saavutamiseks võib lubada ka kindlasummalist ühenduse rahastamist, kui see sobib asjaomase meetme olemusega. Kõnealuste rahaliste toetuste suhtes ei kohaldata lõigetes 2 ja 3 sätestatud protsendimäärasid. Selliste meetmete valimise, seire ja hindamise kriteeriume kohandatakse vastavalt vajadusele.

Artikkel 4

Programmi rakendamine

1.  Komisjon tagab tihedas koostöös liikmesriikidega programmis toodud meetmete rakendamise vastavalt artiklitele 7 ja 8 ning kindlustab selle harmoonilise ja tasakaalustatud arengu.

2.  Et rakendamisele kaasa aidata, tagab komisjon terviseseirevõrgustike kooskõlastatuse ja vajaduse korral ka integreerituse ning kiire reageerimise terviseohtudele.

3.  Komisjon ja liikmesriigid võtavad oma pädevuse piires sobivaid meetmeid, et tagada programmi tõhus toimimine ja töötada ühenduse ning liikmesriikide tasandil välja mehhanismid programmi eesmärkide saavutamiseks. Nad hoolitsevad, et programmi raames toetatavate meetmete kohta antaks asjakohast teavet ning et meetmete puhul, mille rakendamine peab toimuma kohalike ja piirkondlike ametiasutuste ning valitsusväliste organisatsioonide kaudu, saavutataks võimalikult ulatuslik osavõtt.

4.  Komisjon tagab, et kõik andmete salvestamise, töötlemise ja edastamisega seotud meetmed vastaksid üldisele lähenemisele "Avatud kooskõlastamismeetod tervishoius".

5.  Komisjon taotleb tihedas koostöös liikmesriikidega andmete ja teabe võrreldavust ning tervisealaste andmete ja teabe vahetamise süsteemide ja võrgustike kokkusobivust ja koostalitlusvõimet.

6.  Komisjon tagab tihedas koostöös liikmesriikidega programmi eesmärkide saavutamiseks vajaliku koostöö ja suhtlemise Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega.

7.  Programmi rakendamisel tagab komisjon koos liikmesriikidega kinnipidamise kõigist asjassepuutuvaist isikuandmete kaitset käsitlevaist õigusnormidest ja vajaduse korral andmete konfidentsiaalsust ja turvalisust tagavate mehhanismide kasutuselevõtu.

8.  Komisjon tagab tihedas koostöös liikmesriikidega ülemineku meetmetelt, mis koostati artiklis 12 viidatud otsusega vastuvõetud esimese programmi raames ja mis toetavad käesoleva programmi prioriteete, käesoleva programmi raames rakendatavatele meetmetele.

Artikkel 5

Ühised strateegiad ja tegevus

1.  Et tagada inimeste tervisekaitse kõrge tase kogu ühenduse poliitika ja tegevuse määratlemisel ning elluviimisel ning soodustada tervise-eesmärkide süvalaiendamist, võib programmi eesmärke täide viia ka ühiste strateegiate ja meetmetena, luues seoseid vastavate ühenduse programmide, meetmete ja fondidega.

2.  Komisjon tagab programmi optimaalse seostumise teiste ühenduse programmide, meetmete ja fondidega. Programmi mõju peaks võimendama eriti koostöö seitsmenda teadusuuringute raamprogrammiga(10).

Artikkel 6

Rahastamine

1.  Programmi rakendamise soovituslikuks finantsraamistikuks seitsmeaastasel ajavahemikul alates 1. jaanuarist 2007 määratakse 1500 miljonit EUR.

2.  Programmi halduskulud kokku, sealhulgas täitevasutuse sise- ja juhtimiskulud, peaksid olema proportsionaalsed asjaomases programmis ettenähtud ülesannetega ning sõltuvad eelarvepädevate ja õigusloomeinstitutsioonide otsusest.

3.  Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased eraldised finantsperspektiivi piires.

4.  Komisjon tagab, et programmi rahastamise finantssätted vastavad Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(11) sätetele.

5.  Juurdepääsu kergendamiseks rahalisele toetusele kohaldatakse seoses nõutavate dokumentidega proportsionaalsuse põhimõtet ja luuakse taotluste esitamiseks andmebaas.

Artikkel 7

Komitee

1.  Komisjoni abistab komitee.

2.  Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artiklit 8.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 kohaseks tähtajaks kehtestatakse kaks kuud.

3.  Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artiklit 8.

4.  Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 8

Rakendusmeetmed

1.  Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed, mis on seotud allpool nimetatud küsimustega, võetakse vastu artikli 7 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt:

2.  Komisjon võtab vastu kõik muud käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed vastavalt artikli 7 lõikes 3 viidatud menetlusele.

Artikkel 9

Kolmandate riikide osalemine

Artikkel 10

Rahvusvaheline koostöö

Programmi rakendamisel soodustatakse suhteid kolmandate riikidega, kes programmis ei osale, ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, eriti WHOga.

Artikkel 11

Seire, hindamine ja tulemuste levitamine

1.  Komisjon jälgib koostöös liikmesriikidega, vajaduse korral ekspertide abiga, programmi meetmete rakendamist, pidades silmas programmi eesmärke. Komisjon annab aru komiteele. Komisjon teavitab nõukogu ja parlamenti ja saadab neile koopia oma peamistest järeldustest.

2.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele:

3.  Pärast programmi vastuvõtmist avaldab komisjon iga kahe aasta järel kõigil andmetel ja näitajatel põhineva ning kvalitatiivset ja kvantitatiivset analüüsi sisaldava aruande rahva tervislikust seisundist Euroopa Liidus.

4.  Komisjon avaldab käesoleva otsuse kohaselt võetud meetmete tulemused ja tagab nende levitamise.

Artikkel 12

Kehtetuks tunnistamine

Otsus nr 1786/2002/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 13

Üleminekumeetmed

Komisjon võtab vastu kõik meetmed, mis on vajalikud üleminekuks otsusega nr 1786/2002/EÜ kehtestatud meetmetelt käesolevas otsuses sätestatud programmi raames rakendatavatele meetmetele.

Artikkel 14

Lõppsäte

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

MEETMED JA TOETUSMEETMED

1. eesmärk: kaitsta kodanikke terviseohtude eest

1.1.   Terviseohtude seire ja tõrje tugevdamine

1.1.6.  Bakterite antibiootikumiresistentsuse ja haiglanakkuste seire ning strateegiate väljatöötamine nende ennetamiseks ja raviks.

1.1.8.  Meetmete väljatöötamine sotsiaalselt eraldatud inimeste haiguste ja vigastuste ennetamiseks ning immigrantide teadlikkuse suurendamiseks terviseküsimustes.

1.1.9.  Liikmesriikide julgustamine täiesti sõltumatute ravimikontrollinõukogude loomisele, et jälgida kõigi uute retseptiravimite kasutamist ja mõjusid alates nende heakskiitmise kuupäevast.

1.2.   Reageerimine terviseohtudele

1.2.4.  Üldiste situatsiooniplaanide ja konkreetsete tervisega seotud hädaolukordade lahendamise plaanide ning nende liikmesriikidevahelise koostoimivuse väljatöötamise, katsetamise, hindamise ja täiendamise strateegiate ja korra koostamine ning harjutuste ja katsetuste korraldamine.

2. eesmärk: tervislikke eluviise toetava poliitika edendamine

2.   Tervise edendamine tervisetegurite mõjutamise abil

3. eesmärk: vähendada raskete haiguste ja vigastuste esinemist, neisse haigestumust ja suremust

3.   Haiguste ja vigastuste vältimine

4. eesmärk: tervisesüsteemide tõhususe ja tulemuslikkuse suurendamine

4.   Riikide tervisesüsteemide koostoime saavutamine

4.1.  Piiriülese tervishoiuteenuse ostmise ja pakkumise hõlbustamine liikmesriikidevahelise koostöö kaudu nende tervishoiuteenuste vastastikuse täiendavuse parandamiseks piiriülestel aladel ning patsientide liikuvuse kaudu, sealhulgas:

4.2.  Andmete kogumine ja teabe jagamine tervisespetsialistide liikuvuse kohta ja liikuvuse tagajärgedega toimetulek ning patsientide liikuvust soodustava poliitika edendamine.

4.3.  Referentslaboreid ja muid mitme liikmesriigi tervisesüsteemide koostööstruktuure hõlmava ühenduse koostöösüsteemi loomine, mis lubaks arstidel ja teistel tervishoiutöötajatel rakendada parimaid ELis kasutusel olevaid ennetust ja ravi puudutavaid tavasid ning teadmisi.

4.4.  Standardandmete ja ühisnäitajate kasutamine, et mõõta ELi meditsiini- ja terviseteenustes esinevat soolist ebavõrdsust.

4.  5. Võrgustiku arendamine tervisetehnoloogia ja -tehnikaga seotud teabe ja hinnangute kogumise ja jagamise (tervisetehnoloogia hindamise) võime parandamiseks.

4.  7. Vahendite arendamine, mis võimaldavad hinnata ühenduse poliitikasuundade mõju tervisesüsteemidele, kaasa arvatud laienemise ja Lissaboni strateegia tagajärjed.

4.9.  Kõrgekvaliteediliste ja meditsiiniliseks kasutuseks ohutute inimorganite ja inimpäritolu ainete kättesaadavuse, päritolu tuvastamise ning juurdepääsetavuse edendamine kogu ühenduse ulatuses.

5. eesmärk: Tervishoiuteabe ja teadmiste edendamine rahvatervise arendamise eesmärgil ning tervise-eesmärkide süvalaiendamise toetamine.

Kõiki eespool loetletud eesmärke toetavad meetmed ja vahendid:

5.  ANDMETE KOGUMINE, TERVISESEIRE JA TEAVE

5.1.   ANDMETE KOGUMINE, TERVISESEIRE JA TEABE LEVITAMINE

5.1.1.  Püsiva terviseseiresüsteemi edasiarendamine, pöörates erilist tähelepanu tervisega seotud ebavõrdsusele ning terviseseisundit, tervisetegureid, tervisesüsteeme ja vigastusi käsitlevatele andmetele; terviseseiresüsteemi statistikakomponendi edasiarendamine, kasutades vajaduse korral ühenduse statistikaprogrammi.

5.1.2.  Arusaamise suurendamine eri ühiskonnarühmade tervislikust seisundist ja nende hooldusvajaduste täitmisest ühiskonnas, näiteks sotsiaalse rühma, etnilise tausta ja soo alusel jaotatud statistiliste andmete kogumise, töötlemise ja analüüsimise abil.

5.1.3.  Andmete kogumine ja analüüsimine eluviisiga seotud tegurite (näiteks toitumine ning tubaka- ja alkoholitarbimine) ja vigastuste kohta, üleeuroopaliste registrite koostamine raskete haiguste kohta (nt vähktõbi) ning metoodika ja andmebaaside hoolduse täiustamine.

5.1.4.  Muude oluliste tervisega seotud teadmiste pakkumine.

5.1.5.  Asjakohaste lisanäitajate määratlemine.

5.1.6.  Sobivate aruandlusmehhanismide väljatöötamine.

5.1.7.  Asjakohase teabe regulaarse kogumise korraldamine statistikaprogrammi, rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutuste ning projektide kaasabil.

5.1.8.  Ühenduse terviseküsimuste analüüsi toetamine regulaarsete ühenduse tervisearuannete abil, terviseportaali jt teavitamismehhanismide haldamise ning konsensuskonverentside ja asjaosaliste vahel kooskõlastatud sihtteabekampaaniate toetamise teel.

5.1.9.  Regulaarse ja usaldusväärse teabeallika loomine kodanikele, sealhulgas ka puuetega inimestele kättesaadavas vormis, otsustajatele, patsientidele, hooldustöötajatele, tervisespetsialistidele ja muudele huvitatud isikutele.

5.1.10.  Puudeid käsitlevate andmete kogumine ja analüüsimine ning puuete vastu võitlemine ja nende ennetamine.

5.1.12.  Viljatust käsitlevate andmete kogumine ja analüüsimine.

5.1.13.  Ajakohastatud teabe andmine üksikute farmaatsiatoodete hindade kohta erinevates liikmesriikides, võttes aluseks toimeaine.

5.2.  TERVISEALASE TEABEVAHETUSE TÄIUSTAMINE ELi KODANIKEGA, LISADES VÄÄRTUST ÜHENDUSE JA LIIKMESRIIKIDE ALGATUSTELE

5.2.1.  Teadlikkuse suurendamise kampaaniad.

5.2.2.  Uuringud.

5.2.3.  Konverentsid, seminarid, ekspertide ja huvirühmade kohtumised.

5.2.4.  Olulisi tervishoiuteemasid käsitlevad trükised.

5.2.5.  On-line teabe esitamine.

5.2.6.  Teabepunktide rajamine ja kasutamine.

KOOSTÖÖ JA INTEGRATSIOON

5.3.   kodanikuühiskonna ja huvirühmade osaluse suurendamine tervisega seotud poliitika kujundamises

5.3.1.  Ühenduse tasandi terviseorganisatsioonide edendamine ja tugevdamine.

5.3.2.  Terviseorganisatsioonide koolitamine ja suutlikkuse tõstmine.

5.3.3.  Valitsusväliste terviseorganisatsioonide ning muude huvirühmade koostöövõrkude loomine.

5.3.4.  Ühenduse tasandi nõuanderühmade ja –mehhanismide tugevdamine.

5.3.5.  Patsientide kui tervishoiutarbijate õiguste tunnustamine.

5.4.  LÄHENEMISE VÄLJATÖÖTAMINE TERVISHOIUKÜSIMUSTE KAASAMISEKS TEISTESSE ÜHENDUSE POLIITIKAVALDKONDADESSE

5.4.1.  Hindamismeetodite väljatöötamine ja kohaldamine ühenduse terviseküsimustega seotud poliitika ja tegevuse mõju kohta.

5.4.2.  Riikliku poliitika parimate kogemuste vahetamine liikmesriikidega.

5.4.3.  Uuringud teiste poliitikasuundade mõju kohta tervishoiule.

5.4.4.  Ühisstrateegiate ja ühismeetmete väljatöötamine, luues seoseid ja koostoimeid ühenduse vastavate programmide, meetmete ja vahenditega.

RISKID, OHUTUS JA HORISONTAALSED KÜSIMUSED

5.5.   tervisega seotud rahvusvahelise koostöö soodustamine

5.5.1.  Koostöömeetmed rahvusvaheliste organisatsioonidega.

5.5.2.  Koostöömeetmed kolmandate riikidega, kes programmis ei osale.

5.5.3.  Terviseorganisatsioonide dialoogi julgustamine.

5.6.   riskide varase avastamise, hindamise ja nendest teatamise täiustamine

5.6.1.  Teaduslike nõuannete kogumise ja riskihindamise toetamine, sealhulgas komisjoni 3. märtsi 2004. aasta otsusega 2004/210/EÜ, millega moodustatakse teaduskomiteed tarbijaohutuse, rahvatervise ja keskkonnaga seotud valdkondades,(13) loodud sõltumatute teaduskomiteede töö toetamine.

5.6.2.  Teabe kogumine ja võrdlemine ning spetsialistide ja teadusasutuste võrgu loomine.

5.6.3.  Riskihindamismeetodite arendamine ja ühtlustamine.

5.6.4.  Meetmed elanikkonna ja selle rühmade keemiliste, bioloogiliste ja füüsikaliste terviseohtudega kokkupuutumist ning selle tagajärgi käsitleva teabe kogumiseks ja hindamiseks.

5.6.5.  Kujunevate riskide varase avastamise mehhanismide kujundamine ja meetmete kavandamine avastatud riskide suhtes.

5.6.6.  Riskidest teavitamise parandamise strateegiad.

5.6.7.  Riskihindamisega seotud väljaõpe.

5.7.   organite, inimpäritolu ainete, vere ja vereasendajate ohutuse edendamine

5.7.1.  Tegevused, mis aitavad suurendada inimpäritolu organite ja ainete, sh vere, verekomponentide ja vereloome tüvirakkude ohutust, kvaliteeti ning päritolu tuvastamist.

5.7.2.  Elavalt doonorilt siirdamist soodustavate ja siirdatavate organite nappust leevendavate strateegiate ja mehhanismide toetamine, võttes arvesse eetilisi kaalutlusi.

5.7.3.  Doonorite ja retsipientide ühiste tegevusprogrammide koostamine parimate tavade kujundamiseks organite ja inimpäritolu ainete kasutamisel.

5.7.4.  Euroopa organidoonori kaardi loomine.

5.8.  HORISONTAALSED KÜSIMUSED

Tehniline abi poliitika ja õigusloome arengu ning rakendamisega seotud küsimuste analüüsimiseks.

(1) ELT C ..., ..., lk .... (2) ELT C ..., ..., lk .... (3) Euroopa Parlamendi 16. märtsi 2006. aasta seisukoht. (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta otsus nr 1786/2002/EÜ, millega võetakse vastu ühenduse tegevusprogramm rahvatervise valdkonnas (aastateks 2003–2008) (EÜT L 271, 9.10.2002, lk 1). Otsust on muudetud otsusega nr 786/2004/EÜ (ELT L 138, 30.4.2004, lk 7). (5) KOM(2004)0416. (6) ELT L 369, 16.12.2004, lk 73. (7) ELT L 142, 30.4.2004, lk 1. (8) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. (9) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1261/2005 (ELT L 201, 2.8.2005, lk 3). (10) KOM(2005)0119. (11) ELT L 248, 16.9.2002, lk 1. (12) EÜT L 268, 3.10.1998, lk 1. Otsust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1). (13) ELT L 66, 4.3.2004, lk 45.