Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 533/2004 (KOM(2005)0563 – C6-0406/2005 – 2005/0226(CNS))

P6_TA(2006)0001 A6-0002/2006

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2005)0563)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 181 a lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0406/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 43 lõiget 1;

–   võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A6-0002/2006),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui ta kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELTs seni avaldamata.

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ja teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise kaubanduse ja koostöö raamlepingu protokolli sõlmimise kohta, et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga (10966/2005 - KOM(2005)0281 – C6-0303/2005 – 2005/0121(CNS))

P6_TA(2006)0002 A6-0398/2005

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2005)0281)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 57 lõiget 2, artiklit 71, artikli 80 lõiget 2, artiklit 133, artiklit 181a ja artikli 300 lõike 2 esimest lõiku;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0303/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51, artikli 83 lõiget 7 ja artikli 43 lõiget 1;

–   võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A6-0398/2005),

1.   kiidab protokolli sõlmimise heaks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide ja Korea Vabariigi valitsustele ning parlamentidele.

(1) ELTs seni avaldamata.

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega muudetakse otsust 2000/24/EÜ, et lisada Maldiivid hõlmatud riikide nimekirja seoses hiidlainekatastroofiga India ookeanil 2004. aasta detsembris (KOM(2005)0460 – C6-0319/2005 – 2005/0195(CNS))

P6_TA(2006)0003 A6-0407/2005

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2005)0460)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 181a, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0319/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A6-0407/2005);

1.   kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti informeerida, kui nõukogu kavatseb kõrvale kalduda Euroopa Parlamendi poolt heakskiidetud tekstist;

3.   nõuab 4. märtsi 1975. aasta ühisdeklaratsioonis ettenähtud lepitusmenetluse alustamist, kui nõukogu kavatseb kõrvale kalduda Euroopa Parlamendi poolt heakskiidetud tekstist;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELTs seni avaldamata.

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kaupade siseveetransporti käsitleva statistika kohta (KOM(2005)0366 – C6-0249/2005 – 2005/0150(COD))

P6_TA(2006)0004 A6-0333/2005

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0366)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 285 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C6-0249/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A6-0333/2005),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil asi uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui ta kavatseb oma ettepanekut oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. jaanuaril 2006 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr.../2006 kaupade siseveetransporti käsitleva statistika kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 285 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(2)

ning arvestades järgmist:

(1)  Siseveeteed on tähtis osa ühenduse transpordivõrkudest ning siseveetranspordi edendamine on ühise transpordipoliitika üks eesmärkidest nii majandusliku tasuvuse tõttu kui ka energiatarbimise ja transpordist tulenevate keskkonnamõjude vähendamise seisukohalt, nagu on kirjeldatud komisjoni valges raamatus "Euroopa transpordipoliitika aastani 2010: aeg otsustada".

(2)  Komisjon vajab statistikat kaupade siseveetranspordi kohta, et jälgida ja arendada ühist transpordipoliitikat ning samuti piirkondi ja üleeuroopalisi võrke käsitlevates tegevuspõhimõtetes sisalduvaid transpordiaspekte.

(3)  Siseveetransporti käsitlevat statistikat on kogutud vastavalt nõukogu 17. novembri 1980. aasta direktiivile 80/1119/EMÜ kaupade siseveetransporti käsitlevate statistiliste aruannete kohta(3), kuid kõnealune statistika ei vasta enam antud valdkonna vajadustele. Seetõttu on asjakohane nimetatud direktiiv asendada uue õigusaktiga, millega laiendatakse direktiivi reguleerimisala ja muudetakse see tõhusamaks.

(4)  Ühenduse statistilisi andmeid kõikide transpordiliikide kohta tuleks koguda ühiste põhimõtete ja normide kohaselt, et saavutada transpordiliikide vahel võimalikult hea võrreldavus.

(5)  Kõikides liikmesriikides ei toimu siseveetransporti ja seetõttu piirdub käesoleva määruse mõju liikmesriikidega, kus see on olemas.

(6)  Kuna liikmesriigid ei saa võetavate meetmete eesmärki, nimelt ühtlustatud andmete koostamist võimaldavate ühiste statistiliste standardite loomist, küllaldasel määral täita ning seda saaks paremini teha ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(7)  Nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määrus (EÜ) nr 322/97 ühenduse statistika kohta(4) moodustab raamakti käesoleva määrusega kehtestatud sätetele.

(8)  Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastu vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.(5)

(9)  Nõukogu otsusega 89/382/EMÜ, Euratom(6) asutatud statistikaprogrammi komiteega on kooskõlas nimetatud otsuse artikliga 3 nõu peetud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse siseveetransporti käsitleva ühenduse statistika koostamise ühised eeskirjad.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.  Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostatile) andmeid oma riigi territooriumil toimuva siseveetranspordi kohta.

2.  Liikmesriigid, kus iga-aastane siseveeteede kaudu siseriikliku, rahvusvahelise või transiitveona transporditavate kaupade kogumaht ületab ühte miljonit tonni, esitavad artikli 4 lõikes 1 nimetatud andmeid.

3.  Erandina lõikest 2 esitavad liikmesriigid, kus ei ole rahvusvahelist või transiitsiseveetransporti, kuid kus iga-aastane siseveeteede kaudu siseriikliku veona transporditavate kaupade kogumaht ületab ühte miljonit tonni, ainult artikli 4 lõikes 2 nõutud andmeid.

4.  Käesolevat määrust ei kohaldata:

Artikkel 3

Mõisted

Artikkel 4

Andmete kogumine

1.  Andmeid kogutakse vastavalt lisades A kuni D esitatud tabelite kohaselt.

2.  Artikli 2 lõikes 3 osutatud juhul kogutakse andmeid vastavalt lisas E esitatud tabelile.

3.  Käesoleva määruse kohaldamisel liigitatakse kaubad vastavalt lisale F.

Artikkel 5

Andmete edastamine

1.  Esimene vaatlusperiood algab 1. jaanuaril 2007. Andmete edastamine toimub niipea kui võimalik, kuid hiljemalt viis kuud pärast vastava vaatlusperioodi lõppu.

2.  Käesoleva määruse kohaldamise esimesel kolmel aastal võib lõikes 1 nimetatud andmete edastamiseks ettenähtud ajavahemikku pikendada artikli 10 lõikes 2 osutatud korra kohaselt. Andmete edastamiseks ettenähtud maksimaalne ajavahemik, mis hõlmab antud pikendamist, ei või ületada kaheksat kuud.

Andmete edastamiseks ettenähtud ajavahemiku pikendamine on sätestatud lisas G.

Artikkel 6

Levitamine

Artiklis 4 osutatud andmetele põhinevat ühenduse statistikat levitatakse samade ajavahemike jooksul, mis on ette nähtud liikmesriikide poolt andmete edastamiseks.

Artikkel 7

Andmete kvaliteet

1.  Artikli 10 lõikes 2 osutatud korra kohaselt arendab komisjon (Eurostat) välja ja avaldab statistiliste andmete kvaliteedi tagamiseks ettenähtud metoodilised nõuded ja kriteeriumid.

2.  Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada edastavate andmete kõrge kvaliteet.

3.  Komisjon (Eurostat) hindab edastatud andmete kvaliteeti. Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) aruande, mis sisaldab teavet ja andmeid, mida see vajab edastatud andmete kvaliteedi kontrollimiseks.

Artikkel 8

Rakendamisaruanne

Artikkel 9

Rakendusmeetmed

Artikkel 10

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab otsuse 89/382/EMÜ, Euratom artikli 1 alusel asutatud statistikaprogrammi komitee.

2.  Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3.  Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 11

Üleminekusätted

1.  Liikmesriigid esitavad 2006. aasta statistilised tulemused kooskõlas direktiiviga 80/1119/EMÜ.

2.  Direktiiv 80/1119/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2007.

Artikkel 12

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

A LISA

Tabel A1. Kaupade transport kaubaliikide kaupa (aastaandmed)

B LISA

Tabel B1. Transport laeva riikkondsuse ja laevaliigi kaupa (aastaandmed)

Tabel B2. Laevaliiklus (aastaandmed)

MÄRKUS: selles tabelis märgitud andmete esitamine on vabatahtlik.

C LISA

Tabel C1. Konteineritega transport kaubaliikide kaupa (aastaandmed)

* Ainult lastiga konteinerite puhul

D LISA

Tabel D1. Transport laeva riikkondsuse kaupa (kvartaliandmed)

Tabel D2. Konteineritega transport laeva riikkondsuse kaupa (kvartaliandmed)

* Ainult lastiga konteinerite puhul

E LISA

Tabel E1. Kaupade transport (aastaandmed)

F LISA

Kaupade nomenklatuur

NST-2000

G LISA

Andmete esitamiseks ettenähtud ajavahemiku pikendamine (artikli 5 lõige 2)

(1) ELTs seni avaldamata. (2) Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2006. aasta seisukoht. (3) EÜT L 339, 15.12.1980, lk 30. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga. (4) EÜT L 52, 22.2.1997, lk 1. Määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1). (5) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. (6) EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47. (7) * Kolme aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.

Euroopa Parlamendi resolutsioon seksuaalse kuritarvitamise suhtes kaitsetute naiste ja lastega kaubitsemise ennetusstrateegiate kohta (2004/2216(INI))

P6_TA(2006)0005 A6-0400/2005

Euroopa Parlament,

−   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat(1) ning eelkõige selle artikli 5 lõiget 3, mis sätestab, et "inimkaubandus on keelatud";

−   võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni ning eelkõige selle artikleid 4 ja 5;

−   võttes arvesse ÜRO konventsioone ja deklaratsioone ning eelkõige 1979. aasta naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni artikleid 5 ja 6,

−   võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni (1989), mis käsitleb laste kaitsmist igasuguse seksuaalse ekspluateerimise ja seksuaalse kuritarvitamise eest ning püüab takistada laste röövimist, müüki või nendega kauplemist;

−   võttes arvesse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni täiendava naiste ja lastega kaubitsemise ning muu inimkaubanduse ärahoidmise ja selle kuriteo eest karistamise protokolli;

−   võttes arvesse 20. septembril 2002. aastal Euroopa konverentsil nimega "inimkaubanduse tõkestamise ja selle vastu võitlemine - 21. sajandi ülemaailmne väljakutse" vastu võetud Brüsseli deklaratsiooni inimkaubanduse tõkistamise ja selle vastu võitlemise kohta, milles nõutakse päritolu-, transiit- ja sihtriikide tõhusalt koordineeritud tegevust kõikide asjakohastes valdkondades riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil tegutsejate vahel ning eelkõige selle artikleid 7 ja 8,

−   võttes arvesse nõukogu 19. juuli 2002. aasta nõukogu raamotsust 2002/629/JSK inimkaubanduse vastu võitlemise kohta(2);

−   võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 2003. aasta raamotsust 2004/68/JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu võitlemise kohta(3);

−   võttes arvesse nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/81/EÜ elamisloa väljaandmise kohta kolmandate riikide kodanikele, kes on inimkaubanduse ohvrid või kes on olnud seotud ebaseaduslikule sisserändele kaasaaitamisega, kuid teevad pädevate asutustega koostööd(4);

−   võttes arvesse inimkaubanduse ekspertrühma aruannet(5);

−   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. oktoobri 1999. aasta Tampere kohtumisel vastu võetud otsuseid, milles nõutakse võitlust inimkaubandusega tegelevate isikute vastu ja rõhutatakse vajadust hoida ära igasugune inimkaubandus;

−   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile "Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala: hinnang Tampere programmile ja tulevikusuundumused" (KOM(2004)0401);

−   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. jaanuari 2000. aasta otsust nr 293/2000/EÜ, millega võetakse vastu ühenduse tegevusprogramm (programm Daphne), mis käsitleb ennetusmeetmeid laste, noorte ja naiste vastase vägivalla vastu võitlemiseks(6);

−   võttes arvesse 1995. aasta septembris Pekingis toimunud ÜRO neljanda naiste maailmakonverentsi deklaratsiooni;

−   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 4. ja 5. novembri 2004. aasta Brüsseli kohtumise järeldusi ning lisatud vabadust, turvalisust ja õigust käsitlevat Haagi programmi, mis kutsub nõukogu ja komisjoni üles töötama välja inimkaubanduse vastu võitlemise parimate tavade, standardite ja mehhanismide kava;

−   võttes arvesse Euroopa Nõukogu konventsiooni inimkaubanduse vastase tegevuse kohta, mille ministrite komitee võttis vastu 3. mail 2005. aastal;

–   võttes arvesse oma 19. mai 2000. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta nõukogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga "Uute meetmete võtmise kohta naistega kaubitsemise vastu võitlemisel(7)";

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Võitlus inimkaubandusega - terviklik lähenemisviis ja ettepanekud tegevuskava kohta" (KOM(2005)0514);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A6-0400/2005),

A.   arvestades, et inimkaubandus hõlmab tõsiseid põhiliste inimõiguste rikkumisi ja selliste julmade võtete nagu sunni, jõu, ähvarduste, alanduse, isikuvabadust piiravasse riiki toimetamise, vägivalla, seksuaalse ekspluateerimise, pettuse või kelmuse kasutamist;

B.   tuletades meelde, et nõukogu eesistuja poolt Euroopa Parlamendis 23. juunil 2005 esitatud väite kohaselt kaubitsetakse kogu maailmas igal aastal 600 000 kuni 800 000 inimesega; arvestades, et Euroopa Liidus langeb selle ohvriks igal aastal üle 100 000 naise;

C.   arvestades, et naised ja lapsed on selle organiseeritud kuritegevuse ja nüüdisaegse orjuse vormi ees, mida kontrollivad peamiselt kuritegelikud võrgustikud, eriti kaitsetud ning nende puhul valitseb seetõttu suurem oht inimkaubanduse ohvriks sattuda;

D.   arvestades, et üks põhitegureid, mis võimaldab rahvusvahelist naiste ja lastega kaubitsemist, on kohalike prostitutsiooniturgude olemasolu, kus teatud isikutel on võimalust ning soovi naisi ja lapsi seksuaalseks ekspluateerimiseks müüa ja osta; arvestades, et inimestega kaubitsejad toimetavad naisi ja lapsi peamiselt lõunamaadest põhjamaadesse ja idast läände – sinna, kus ostjatepoolne nõudlus on kõige suurem;

E.   arvestades, et nulltolerantsi saavutamiseks inimkaubanduse suhtes peaks liit seadma ilmsed ja usutavad eesmärgid, nt kaubitsemise ohvriks langenud isikute arvu vähendamine poole võrra järgneva kümne aasta jooksul; arvestades siiski, et peamine eesmärk peab loomulikult olema kõnealuse raske kuriteoliigi ja inimõiguste ränga rikkumise täielik kõrvaldamine võimalikult kiiresti;

F.   arvestades, et nõukogu ja komisjoni tegevuskava, mis käsitleb küsimust, kuidas kõige paremini rakendada Amsterdami lepingu sätteid vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomise kohta(8), nõuab suuremaid jõupingutusi selle nimel, et leppida kokku ühistes määratlustes, süüdistustes ja sanktsioonides kõigepealt teatavate sektorite, näiteks inimkaubanduse, eriti naiste, noorukite ja laste seksuaalse ekspluateerimise puhul;

G.   arvestades, et laste ja noorukitega kaubitsemist ei saa hinnata samade kriteeriumide alusel kui naistega kaubitsemist ning et seega tuleb sätestada spetsiifiline käsitlusviis, mis oleks kohandatud nii laste kui ka noorukite vajadustele, kuna viimaste vajadustega tuleb tegeleda teistmoodi kui laste vajadustega;

H.   arvestades, et kuigi võeti vastu raamotsus 2002/629/JSK inimkaubanduse vastu võitlemise kohta, mis fikseerib inimkaubanduse kuriteo koosseisu ning kehtestab liidu liikmesriikide jaoks selle ühise määratluse, ei ole ikka veel ühtlustatud liikmesriikides kohaldatavaid sanktsioone, eriti neid, mis puudutavad naiste ja laste seksuaalset ekspluateerimist;

I.   pidades silmas, et hoolimata asutamislepingutest, juba vastuvõetud mitmetest õigusloomega seotud meetmetest ning tehtud poliitilistest deklaratsioonidest, nt 2002. aasta Brüsseli deklaratsioonist, milles kõigis rõhutatakse inimkaubanduse, eriti naiste ja lastega kaubitsemise vastu võitlemise poliitilist prioriteeti, puudub endiselt märgatav tõeline paranemine; arvestades, et tegelikult on inimkaubandus kõige kiiremini kasvav kuriteoliik võrreldes teiste organiseeritud kuritegevuse vormidega;

J.   arvestades, et inimkaubanduse takistamisega ei ole vaja tegelda mitte ainult iga liikmesriigi üksikmeetmete kaudu, vaid ELi ja rahvusvahelise tasandi tervikliku ja integreeritud valdkondadevahelise lähenemisviisi kaudu, mille osana tuleks kindlaks määrata kõikidele liikmesriikidele ühised kriminaalõiguse aspektid, sealhulgas eelkõige tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad sanktsioonid;

K.   arvestades ohvrite endi seisundi raskust ja nende kaitsetust, kuid ka vajadust nende abi järele kuritegeliku organisatsiooni süüdistamisel ning nende tegude eest vastutavate isikute tagaotsimisel ja vangistamisel;

L.   arvestades, et ühise kokkulepitud määratluse puudumine naiste ja lastega kaubitsemise kohta ning ühiste suuniste puudumine võrdlusandmete, uuringute ja analüüside kohta on tõhusate meetmete ja tõhusa poliitika peamised takistused;

M.   arvestades, et naiste ja lastega kaubitsemise puhul, mis on riikidevaheline kuritegu, on tõhusate ennetusstrateegiate loomiseks vaja:

N.   arvestades, et virtuaalne seks, eriti küberseks (virtuaalseks Interneti vahendusel), kujutab endast uut laienevat turgu, mille areng suurendab inimkaubandust, kuna uued tehnoloogiad muudavad naiste ja laste seksuaalse ekspluateerimise lihtsamaks;

1.   rõhutab ennetusstrateegiate väljatöötamise ja rakendamise puhul inimõigustel põhineva lähenemisviisi, soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kasutamise ja lapsi arvestava lähenemisviisi tähtsust;

2.   avaldab kahetsust, et inimkaubandusega võitlemiseks siiani võetud meetmed pole andnud tulemuseks seksuaalse orjuse eesmärgil ekspluateeritavate naiste ja laste arvu vähenemist; vastupidi, seksuaalse eesmärgiga inimkaubandust peetakse võrreldes teiste organiseeritud kuritegevuse vormidega ELis kõige kiiremini kasvavaks kuritegevuse vormiks; rõhutab, et seetõttu on ülim aeg panna paika selged ja konkreetsed eesmärgid, näiteks vähendada inimkaubanduse ohvrite arvu järgmise kümne aasta jooksul poole võrra; arvab, et loomulikult peab põhiline eesmärk olema siiski see kuritegevuse vorm võimalikult kiiresti täielikult hävitada;

3.   avaldab kahetsust, et ei tunnistata seoseid inimkaubanduse ja migratsiooni, sotsiaalse kaitse ja arengupoliitika vahel, ning nõuab ühtsemat inimkaubandusealast välispoliitikat;

4.   nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu rajaksid kõigi naiste vastu suunatud vägivalla vormide, sealhulgas naistekaubanduse vastu võitlemiseks ühemõttelise õigusliku aluse ning otsustaksid muuta Euroopa inimkaubanduse vastase võitluse poliitika kogu ühenduse poliitikaks, samuti sellega seotud sisserände- ja varjupaiga teemad, eriti varjupaigaõiguse, võttes arvesse rõhumist ja tagakiusamist soolistel põhjustel;

5.   soovitab luua ühise ELi poliitika, mis keskenduks õigusliku raamistiku väljatöötamisele ja õigusnormide ülevõtmisele, sanktsioonidele, ennetusele, kurjategijate vastutuselevõtmisele ja karistamisele, samuti ohvritele pakutavale kaitsele ja toetusele;

6.   rõhutab vajadust töötada ELi naabruspoliitika raames välja konkreetsed inimkaubanduse vastased meetmed; nõuab tungivalt, et kandidaatriikidele, nagu näiteks Bulgaaria ja Rumeenia, antaks rahalist abi, et võimaldada neil arendada pikaajalisi strateegiaid inimkaubanduse ennetamiseks;

7.   arvab, et liikmesriikide tegevus peaks vastama nende tehtud poliitilistele deklaratsioonidele ning et liikmesriigid peaksid tulemuslikumalt üle võtma asjaomaseid ühenduse õigusakte, eriti parandama operatiivkoostööd ning asjaomast andmevahetust nii omavahel kui ka Europoli ja Eurojustiga;

8.   rõhutab, et sugupoolte võrdõiguslikkuse edendamine kõikides ELi poliitikavaldkondades ja riiklike võrdseid võimalusi käsitlevate õigusaktide rakendamine on esmatähtis, selleks et kõrvaldada inimkaubanduse põhjustajad, nt vaesus, sotsiaalne tõrjutus, tööpuudus, hariduse puudumine, korruptsioon, diskrimineerimine ja naistevastane vägivald;

9.   arvab, et inimkaubanduse, eriti naiste ja lastega seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil kaubitsemise (st millised tegurid seavad inimesed kaubitsemise ohtu ning millised tegurid mõjutavad nõudlust seksuaalteenuste ning naiste ja laste seksuaalse ekspluateerimise järele) põhjuste uuringud peaksid toimuma korraga nii riiklikul kui ka ühenduse tasandil; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles jätkama oma uuringuid sel teemal ning eraldama selleks vajalikke assigneeringuid, alustades kasutusel olevatest programmidest, nagu näiteks Daphne; arvab, et nende uuringute tulemused võivad aidata kaasa adekvaatse seksuaalhariduse programmi rajamisele kõigis liikmesriikides;

10.   juhib komisjoni ja liikmesriikide tähelepanu tulemustele, milleni jõuti Euroopa Parlamendi algatatud uurimuses prostitutsiooni ning naiste ja lastega seksuaalse eesmärgiga kaubitsemist puudutavate riiklike õigusaktide eri tüüpide kohta(9);

11.   rõhutab, et ennekõike tuleb selgelt nii hariduslike, õiguslike, sotsiaalsete kui ka kultuuriliste meetmete abil tõkestada nõudlust;

12.   kutsub liikmesriike üles tegelema tõsiselt nende territooriumil prostitutsioonist tulenevate probleemidega;

13.   kutsub nõukogu ja komisjoni kolmandate riikidega toimuva poliitilise dialoogi käigus käsitlema ka naiste ja lastega kaubitsemise teemat, ning juhul, kui olukord ei parane või kui kolmas riik ei ilmuta selget poliitilist tahet tegutsemiseks, tuleb võtta kolmandate riikidega sõlmitud assotsiatsiooni- ja koostöölepingute inimõiguste ja demokraatia klauslis loetletud asjakohaseid meetmeid;

14.   kutsub liikmesriike üles pühenduma ELi arengukoostöö ja vaesuse vähendamise programmides jõulisemalt soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele ja lapsi arvestavale lähenemisviisile ning nõuab tungivalt, et rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks Maailmapank, Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailma Kaubandusorganisatsioon, käsitleksid prioriteetsete küsimustena võitlust vaesuse femineerumise ja laste vaesuse vastu;

15.   rõhutab, kui oluline on käsitleda inimkaubanduse ning seadusliku ja ebaseadusliku sisserände seost ning vaadelda seaduslikke migratsioonikanaleid kui inimkaubanduse tõkestamise mehhanismi;

16.   rõhutab seost seksuaalse ekspluateerimise ja tööalase ekspluateerimise vahel koduteenuste osutamise valdkonnas; arvestades, et lapsed ja noorukid on sõltuvas olukorras, mida kaubitsejad ära kasutavad, ja et nende ekspluateerimine pole ainult seksuaalne, vaid on seotud ka orjuse, ebaseadusliku adopteerimise ja sunniviisilise tööga; kutsub üles võtma jõulisi meetmeid kõikide nende kuritegude ja õigusrikkumiste ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks;

17.   avaldab kahetsust prostitutsiooninõudlust kui üht võimalikku inimkaubanduse põhjust käsitleva analüüsi täieliku puudumise pärast liikmesriikides; arvab, et komisjon peaks korraldama ulatusliku uurimuse liikmesriikide prostitutsioonialaste õigusaktide mõju kohta inimkaubanduse ohvrite arvule;

18.   kutsub liikmesriike üles vaatama uuesti läbi ja/või muutma oma viisapoliitikat, et hoida ära kuritarvitusi ja kaitsta inimesi ekspluateerimise eest; kutsub liikmesriike üles tagama, et nende konsulaatide personal päritoluriikides teeks koostööd ja vahetaks kogemusi ning läbiks vastava koolituse, et tunda ära inimkaubanduse juhtumeid oma töös viisataotlustega; on veendunud, et personali peaks koolitama ka koostööks asjaomaste valitsusväliste organisatsioonidega;

19.   kutsub liikmesriike üles seadma sisse riigisisesed ja rahvusvahelised naistekaubanduse vastased abiliinid (hädaabitelefonid), mis avalikustataks muuhulgas riigi- ja kohaliku televisiooni teabekampaaniate kaudu; toetab laste abitelefoni nõuet, millel peab olema ühtne rahvusvaheline number ja mis peab olema lastele tasuta ning viitab oma kodukorra artikli 116 kohasele deklaratsioonile laste nõustamistelefonide kohta(10);

20.   soovib, et ELi selle valdkonna programmides korraldataks naiste ja laste ostmise ning ekspluateerimise alandava tava vastu aktiivne ja tõhus kampaania; arvab, et selle kampaania peavad välja kuulutama komisjon ja liikmesriigid, saades tingimusteta toetust Euroopa Parlamendilt ja kõikidelt muudelt Euroopa institutsioonidelt vastavalt nende pädevusvaldkondadele;

21.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegelema kiiresti ja asjakohasel viisil (sealhulgas õigusaktide vastuvõtmise kaudu) suundumusega kasutada uusi tehnoloogiaid, eelkõige Internetti teabe levitamiseks naiste ja laste kättesaadavuse kohta seksuaalseks ekspluateerimiseks ja nõudluse kohta nende järele, mille kasvamine mõjutab veelgi inimkaubanduse suurenemist;

22.   avaldab kahetsust jätkuvate probleemide pärast liikmesriikide ja Euroopa institutsioonide vahel, kuivõrd need puudutavad rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonide ratifitseerimist ja rakendamist;

23.   kutsub komisjoni üles kontrollima olemasolevate inimkaubandusevastaste vahendite rakendamist ja ühesugust tõlgendamist ning käivitama uuringu olemasolevate õiguslike meetmete ja abinõude kohta ELi ja rahvusvahelisel tasandil, et võidelda naiste ja lastega kaubitsemise vastu;

24.   tunneb heameelt Euroopa Nõukogu inimkaubandusevastaseid meetmeid käsitlevas konventsioonis sisalduva ettepaneku üle luua kontrollimehhanism (GRETA) konventsioonis sisalduvate sätete tõhusa rakendamise tagamiseks ning rõhutab vajadust intensiivsema koostöö järele Euroopa Nõukogu ja muude rahvusvaheliste organisatsioonidega seksuaalse ekspluateerimise vastase strateegia rakendamisel; teavitab, et see hõlmab võimalust karistada klienti;

25.   nõuab tungivalt, et komisjon teeks koostööd Euroopa Nõukogu ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga, töötamaks välja ühised suunised andmete kogumiseks, ning soovitab võimalikult kiiresti luua ühise keskuse ühiste määratluste (inimkaubandus, ohver jne) rakendamiseks, võrreldavate ühtsete andmete kogumiseks, olukorra hindamiseks ja arendamiseks, teabevahetuseks ning inimkaubanduse vastaste seaduste, poliitika ja meetmete eesmärgi ning nende tegeliku mõju seose hindamiseks;

26.   nõuab, et komisjon esitaks oma programmi Daphne ja hoolitseks, et see oleks narkootikumidevastasest programmist eraldi;

27.   avaldab kahetsust inimkaubitsemise nähtust käsitlevate usaldusväärsete andmete puudumise pärast Euroopas ning et ei komisjon, Europol ega ükski muu ELi asutus ei ole suutnud avaldada täpseid arve inimkaubanduse kohta kogu ELis ning avaldab erilist kahetsust selle üle, et puuduvad kaitsetumaid gruppe, nt naisi ja lapsi käsitlevad andmed ning et ei suudeta võtta tõhusaid meetmeid probleemi lahendamiseks;

28.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid käivitaksid riiklikud kontaktpunktid või määraksid ametisse riiklikud raportöörid, et koguda, vahetada, levitada ja töödelda inimkaubandust käsitlevat teavet, ja rõhutab, kui oluline on koguda soopõhiseid ja võrreldavaid andmeid, pidades silmas, et äärmiselt tähtis on tagada teabe konfidentsiaalsus ning anda valitsusvälistele organisatsioonidele juurdepääs ohvreid käsitlevatele andmetele ja arvudele;

29.   kutsub liikmesriike üles looma ja/või tõhustama teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, mis on suunatud kaitsetute ühiskonnaliikmete koolitamisele päritoluriikides, ning hoiatama sihtriigi üldsust selle probleemi eest ja tõstma üldsuse teadlikkust sellest ning vähendama sihtriikides nõudlust; sellega seoses kutsub liikmesriike üles tunnistama, et ärireisijad võivad aidata kaasa inimkaubanduse probleemi lahendamisele, kui neid aktiivselt kaasata teadlikkuse tõstmise protsessi ning julgustada neid teavitama sellest, mida nad näevad; kutsub liikmesriike, eelkõige Saksamaad, üles võtma jalgpalli maailmakarika turniiri ajal 2006. aastal kohaseid meetmeid naistega kaubitsemise ja sunniviisilise prostitutsiooni vältimiseks;

30.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid looksid massiteabevahendites inimkaubanduseteemalise kontaktide võrgu, et tuua ELis ja sellest väljaspool avalikkuse ette ajakohastatud teave;

31.   kutsub komisjoni üles hakkama tähistama tervet ELi hõlmavat inimkaubanduse vastu võitlemise päeva ja võtma kasutusele rahvusvahelise inimkaubandusvastase logo, et tõsta üldist teadlikkust naiste ja lastega kaubitsemisest ja suurendada teema nähtavust, pöördudes avalikkuse poole ühtse tugeva sõnumiga; leiab, et ELi inimkaubanduse vastu võitlemise päev võiks olla 25. märts 2006 – samaaegselt ülemaailmse kampaaniaga "Peatage inimkaubandus";

32.   rõhutab vajadust, et pädevates asutustes töötaksid kvalifitseeritud inimesed, kes on saanud erikoolituse inimkaubanduse vastase võitlemise alal kõikide kaasatud osaliste – politsei, õiguskaitseorganite, meditsiinitöötajate, sotsiaaltöötajate, naiste ja lastega kaubitsemise takistamisele ja ennetamisele spetsialiseerunud esindusühingute jne – ühiste koolitusprogrammide kaudu, kasutades sugupooli arvestavaid vahendeid ja oskusi;

33.   kutsub liikmesriike üles moodustama politsei juurde organisatsiooniväliste ekspertide rühma, et kiirendada naistekaubanduse uurimist;

34.   rõhutab nõustamisteenuste rahaliste ja personalivahendite suurendamise tähtsust naistekaubanduse puhul ja selles valdkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide koostöö tugevdamise tähtsust;

35.   kutsub liikmesriike üles rakendama ja jõustama õigusakte, mis tõhustavad kaubitsejate – nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute – (eelkõige nähes ette proportsionaalseid, tõhusaid ja hoiatavaid karistusi), nende kaasosaliste, kaubitsemise vahendajaid reklaamivate veebilehtede autorite, alaealiste (kelle määratlus peab olema kõigis liikmesriikides sama, nimelt alla 18aastaste isikute) seksuaalteenuseid julgustavate, korraldavate, kasutavate või kasutada soovivate isikute ning selliseid tegusid toime panna üritavate isikute vastutuselevõtmist ja karistamist ning algatama kriminaalmenetlusi inimkaubandusest saadud tulu rahapesu vastu;

36.   kutsub liikmesriike üles võtma vastutusele kliente, kes kasutavad teadlikult sunniviisiliselt seksuaalteenuseid pakkuvate isikute teenuseid;

37.   nõuab, et liikmesriigid käivitaksid politseikoolides, sotsiaalteaduste akadeemiates ja koolides koolituskampaania, et võidelda naistekaubanduse vastu ja õppida sellega tegelema;

38.   kutsub liikmesriike üles tugevdama oma kontrolli tööjõu töölerakendamise üle, et takistada rahvusvahelise naistekaubanduse organiseerumist;

39.   kutsub üles jätkama võitlust inimkaubandusest saadud tulu rahapesu vastu seeläbi, et liikmesriigid rakendavad Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil vastu võetud erinevaid õigustekste, ning vajaduse korral kaaluma seda liiki kuritegusid käsitlevate olemasolevate õigusnormide tõhustamist;

40.   ergutab liikmesriike, et nad võtaksid oma riiklikku õigusesse võimalikult kiiresti üle direktiivi 2004/81/EÜ elamisloa väljaandmise kohta kolmandate riikide kodanikele, kes on inimkaubanduse ohvrid;

41.   kutsub liikmesriike üles edendama ettevõtete sotsiaalse vastutustunde põhimõtet ja avaliku sektori / erasektori partnerlust, kaasates kodanikuühiskonna organisatsioone ennetus-, reintegratsiooni- ja koordineerimisstrateegiate rakendamisse; kutsub kõiki ELi institutsioone üles näitama head eeskuju teistele riiklikele avalikele institutsioonidele ja erasektorile;

42.   kutsub parlamendiliikmeid üles toetama kampaaniat "Ärireisijad inimkaubanduse vastu", mis käivitati Euroopa Parlamendis 2005. aasta novembris, kuna kõnealuse parteidevahelise algatuse eesmärk on:

43.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama sidemeid hotelli- ja turismitööstusega, et teha tihedamat koostööd mainitud sektori sotsiaalse vastutuse valdkonnas ning ergutada tööstust vastu võtma inimkaubandust ja prostitutsiooni käsitlevat eetikakoodeksit, kui see puudub; arvab, et parimaid eetikakoodekseid, nt UNICEFi rahastatavat ECPAT koodeksit laste seksuaalse kuritarvitamise kohta, peaks esile tõstma ja tutvustama;

44.   kutsub liikmesriike üles töötama välja ja rakendama koos selleks volitatud asutuste ja ühendustega varem inimkaubanduse ohvriks sattunud naiste ja laste sotsiaalse hõlvamise ja rehabiliteerimise programme, et nad ei langeks jätkuvalt ega uuesti inimkaubanduse ohvriks, ning näha ette Euroopa reintegratsioonifondi loomine; nõuab tungivalt, et liikmesriigid arendaksid väikerahastamise teenuseid, et naistel oleks võimalik kergemini rahalist toetust saada;

45.   rõhutab, et seksuaalselt ekspluateeritud inimesi tuleb pidada ohvriteks; pidades silmas, kui tohutult raske neil on oma olukorrast pääseda, peaksid nii Euroopa Liit kui ka liikmesriigid võtma nende kaitsmiseks ja toetamiseks vajalikke meetmeid nagu:

46.   kutsub liikmesriike üles võtma vastu kohustuslikke, siduvaid sätteid seoses inimkaubanduse ohvrite kaitsega, sest need sätted on kaubitsejate vastutuselevõtmiseks hädavajalikud;

47.   kutsub liikmesriike üles allkirjastama ja ratifitseerima Euroopa Nõukogu konventsiooni inimkaubanduse vastase tegevuse kohta;

48.   rõhutab, et praeguseks on ainult Belgia ja Itaalia kehtestanud naistekaubanduse ohvritele oma riigi territooriumil elamisõiguse pärast kaubitsejate üle peetud protsessi, ning rõhutab, et innustamaks ohvreid tunnistusi andma ja mõistmaks kurjategijad süüdi, oleks asjakohane anda see elamisõigus kõigis liikmesriikides;

49.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid erandlikel asjaoludel meetmeid spetsiaalsete elamislubade andmiseks, et seal ilma loata elavatel välisriikidest pärinevatel ohvritel oleks võimalik vägivalla käest pääseda, ning nõuab sotsiaalteenustega tegelevate struktuuride käitatava ohvrite abistamis- ja integratsiooniprogrammi rakendamist;

50.   nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid võtaksid lastega kauplemise osas oma kriminaalõigusesse vastu ühesugused kodifitseerivad aktid, mis sisaldaksid lastega kauplemise selget juriidilist määratlust, mis põhineb Palermo protokollis(11) ja ÜRO lapse õiguste konventsioonis sisalduvatel rahvusvaheliselt kokkulepitud standarditel ja takistaks lastega kauplemise käsitlemist inimkaubanduse alamkategooriana;

51.   rõhutab tungivat vajadust töötada välja ja viia ellu konkreetne laste õigustel põhinev ennetusprogramm, mis tugineb kaubitsemise lähte-, transiidi- ja sihtriikide vahelisel koostööl; ning juhib tähelepanu sellele, et puudub ühtne ELi välispoliitika kolmandate riikide kohta, kust on pärit kõige rohkem inimkaubanduse ohvriks sattunud lapsi;

52.   palub komisjonil esitada vastav õigusloomega seotud ettepanek Euroopa meetmete kohta laste prostitutsiooni ning inimelundite ja -kudedega kaubitsemise vastu võitlemiseks; märgib, et kuigi esimese ja kolmanda samba alusel vastu võetud kaubitsemisevastased õigusaktid juba sisaldavad erisätteid laste kaitse kohta, on lapsed siiski kaitsetud, eriti siis, kui neid kasutatakse ära seksuaalsetel eesmärkidel;

53.   palub liikmesriikidel ja ühendusel ratifitseerida ÜRO lapse õiguste konventsiooni 25. mai 2000. aasta vabatahtlik protokoll, mis käsitleb laste müüki, lapsprostitutsiooni ja -pornograafiat ning mis on põhjalikum kui Palermo protokoll, kuna see sisaldab kuritegusid, mis ei ole riikidevahelise iseloomuga ja mis ei hõlma kuritegelikke ühendusi ning mis lisaks sellele käsitleb ka inimelunditega kauplemist ja ebaseaduslikku lapsendamist;

54.   usub, et sellisesse programmi tuleks kaasata lapsed, ja palub liikmesriikidel rakendada tüdrukute ja poiste haridusprogramme, et võidelda diskrimineerimise vastu ja edendada sugupoolte võrdõiguslikkust;

55.   nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et riiklikud ja piirkondlikud strateegilised dokumendid rõhutaksid vajadust tagada sündide registreerimine kolmandates riikides;

56.   avaldab kahetsust mõõdetava lisaväärtuse puudumise pärast olemasolevate ametite ja organisatsioonide tegevuses Euroopa tasandil, eriti piiratud teabevahetuses liikmesriikide ja Europoli vahel, mis on Euroopa põhivahend inimkaubanduse vastu võitlemisel vastavalt Europoli konventsiooni(12) artikli 2 lõikele 2, ELi lepingule, Euroopa Ülemkogu Tampere kohtumise eesistuja lõppjäreldustele ja Haagi programmile; samuti avaldab kahetsust, et konkreetsete kuritegude arvukate analüüside kõrval on Europol siiani koostanud vaid ühe analüütilise dokumendi antud valdkonnas;

57.   rõhutab, et Europol peaks inimkaubandusele pöörama suuremat tähelepanu; leiab, et Europoli rahalisi vahendeid ja tööjõuressursse tuleb kasutada, et muuta Europoli tegevus inimkaubanduse, eriti naiste ja lastega kaubitsemise takistamisel ja ulatusliku rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel veelgi tõhusamaks;

58.   rõhutab Europoli personali ja samalaadsete inimkaubandusega võitlemise eest vastutavate rahvusvaheliste organisatsioonide koostöö tähtsust, eriti kuritegelikke võrgustikke, kaubitsemisteid ja kaubitsejate isikuid puudutava teabe vahetamise tasandil, et parandada kohtumenetluse tõhusust;

59.  59 kutsub komisjoni üles andma igal aastal hinnangut igas liikmesriigis võetud meetmetele, sealhulgas inimkaubanduse vastaste õigusaktide rakendamise ja jõustamise kohta;

60.   kutsub komisjoni ja nõukogu üles tagama oma tegevuste kooskõlastatus ja ühtsus eri rahvusvahelistel platvormidel nagu ÜRO, Euroopa Nõukogu, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon, Pekingi läbivaatamisprotsess, Lõuna-Euroopa stabiilsuspakt ja G8;

61.   kutsub liikmesriike üles rakendama kohaliku koostöö programme julgeolekuteenistuste vahel tööpuuduse all kõige raskemalt kannatavates piirkondades, et ennetada inimkaubandust;

62.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide, läbirääkijariikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT C 364, 18.12.2000, lk 1. (2) EÜT L 203, 1.8.2002, lk 1. (3) ELT L 13, 20.1.2004, lk 44. (4) ELT L 261, 6.8.2004, lk 19. (5) Komisjon, õiguse peadirektoraat, vabadus ja julgeolek, 2004. (6) EÜT L 34, 9.2.2000, lk 1. (7) EÜT C 59, 23.2.2001, lk 307. (8) EÜT C 19, 23.1.1999, lk 1. (9) Uuring prostitutsiooni ning naiste ja lastega kaubitsemise käsitlevate riiklike õigusaktide kohta (Transcrime, 2005). (10) Vastuvõetud tekstid,17.1.2006, P6_TA-PROV(2006)0009. (11) Palermo protokolli kohaselt on lastega kaubitsemine "laste töölevõtmine, transportimine, loovutamine, varjamine või vastuvõtmine eesmärgiga last riigis või väljaspool riiki ekspluateerida." (12) EÜT C 316, 27.11.1995, lk 2.

Euroopa Parlamendi resolutsioon ühenduse lennundusalase välispoliitika programmi arendamise kohta (2005/2084(INI))

P6_TA(2006)0006 A6-0403/2005

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Ühenduse lennundusalase välispoliitika programmi arendamine" (KOM(2005)0079);

–   võttes arvesse nõukogu 27. juuni 2005. aasta järeldusi ühenduse lennundusalase välispoliitika programmi arendamise kohta(1);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A6-0403/2005);

A.   arvestades, et lennundus on endiselt kasvav tööstusharu, millel on suur majanduslik potentsiaal nii Euroopas kui ka mujal;

B.   arvestades, et Euroopa Kohus on otsustanud, et mõned liikmesriikide sõlmitud kahepoolsed lennunduslepingud on EÜ õiguse põhimõtetega vastuolus ning neid tuleks seetõttu muuta;

C.   arvestades, et kolmandate riikidega lennunduslepinguid sõlmides võib ühendus täielikult kasutada oma majanduslikku ja poliitilist mõju, et vältida diskrimineerimist ELi lennuliinide vahel;

D.   arvestades, et eeskirjade lähendamine on selliste lepingute sõlmimisel eriti oluline, õigupoolest on see lepingute sõlmimise eeltingimus, eriti mis puudutab eeskirju ohutuse, julgeoleku, konkurentsi, riigiabi, keskkonna ja töötajate sotsiaalsete õiguste kohta;

E.   arvestades, et läbirääkimistel lepingute üle peaks komisjon tuginema liikmesriikide ja teiste huvitatud osaliste kogemustele ja teabele ning neid kaasama nii enne ja pärast läbirääkimisi kolmandate riikidega kui ka läbirääkimiste ajal;

Üldpõhimõtted

1.   tunnustab lennundussektori ülemaailmset iseloomu, majanduslikku tähtsust ja jätkuvat kasvu, samuti vajadust tasakaalustada selle kasvu mõju lennuliikluse juhtimisele, ohutusele ja keskkonnale ning sellest tulenevat vajadust arendada välja ühtne lennundusalane välispoliitika;

2.   nõuab kindlalt sidusat strateegiat ühise lennundusalase välispoliitika koostamiseks ja peab selle eelduseks vastavalt lepinguid Ameerika Ühendriikide, Venemaa ning Hiinaga;

3.   tunnistab vajadust kooskõlastada olemasolevad kahepoolsed lepingud Euroopa Kohtu otsuse alusel ühenduse õigusega kas liikmesriikide endi kohandamistöö tulemusel või, eelistatavalt, ühenduse lepingute sõlmimise teel nn horisontaalse mandaadi alusel, kasutades liikmesriikide ja teiste huvitatud osaliste kogemusi ja teavet;

4.   rõhutab vajadust mitte takistada liikmesriike pidamast läbirääkimisi samaaegselt aktiivsete läbirääkimistega ühenduse lepingute üle;

5.   rõhutab, et kahepoolsed lepingud tuleks kohandada võimalikult kiiresti, et vältida õiguslikku ebakindlust;

6.   tuletab meelde, et läbirääkimiste alustamist ühenduse lepingute üle, mis nende iseloomu tõttu nõuab rohkem aega kui horisontaalsed läbirääkimised, saab toetada üksnes siis, kui on olemas selge ja sidus läbirääkimistestrateegia;

7.   tunnistab, et seda lähenemist saaks täiendada põhjalikuma muudatusega lennundusalases välispoliitikas, mis ühenduse ja kolmandate riikide vaheliste uute ja ambitsioonikamate lepingute vastuvõtmise kaudu Euroopa tarbijatele ja ELi tööstusele kasu tooks;

8.   arvab, et pikalevenivate läbirääkimiste korral, kui partnerriigid näitavad üles protektsionistlikku suhtumist, oleks üheks võimaluseks kahepoolne liiklemisõiguste kooskõlastamine;

9.   toetab täielikult sellisteks läbirääkimisteks välja pakutud kahekordset ja jagamatut tegevuskava, mis seob turgude avamise õigusnormide lähendamisega;

Turgude avamine

10.   rõhutab, et uued lepingud peaksid olema turulepääsu mõttes tasakaalustatud ja võiksid hõlmata ka selliseid küsimusi nagu kabotaaž, asutamisõigus, omandiõigus ja kontroll, konkurentsieeskirjad ning riigiabi, kuid ainult rangelt vastastikusel alusel;

11.   tunnistab, et kuigi avatud taeva lepingud on soovitavad, ei tarvitse nad alati võimalikud olla;

12.   tunnistab, et kui avatud taeva leping ei ole võimalik, tuleks eelistada olemasoleva kahepoolse korra jätkamist, kuigi ajutise lahendusena;

13.   kutsub komisjoni üles koostama sellisteks puhkudeks õiglasi ja läbipaistvaid mehhanisme liiklemisõiguste jagamiseks liikmesriikide vahel;

14.   nõuab läbirääkimisteks realistlikku kava, kusjuures riigid, kellega läbirääkimisi peetakse, tuleks valida selgete ja usaldusväärsete kriteeriumide ning nende majandusliku ja regulatiivse olukorra analüüsi alusel

15.   soovitab, et need kriteeriumid peaksid hõlmama ka majanduslikke aspekte, kusjuures eelistada tuleks Euroopa turu jaoks olulisi riike, nagu Ameerika Ühendriigid, Venemaa ja Hiina ning ka geograafilisi aspekte, eelistades Euroopa läheduses asuvaid riike, et laiendada Euroopa ühtset lennuruumi või kohaldada uut naabruspoliitikat;

Õigusnormide lähendamine

16.   rõhutab, et turgude avamisele peaks alati eelnema õigusnormide lähendamine ning et liberaliseerimise tase peaks olema seotud sellega, millises ulatuses on saavutatud võrdne mänguruum;

Ohutus ja julgeolek

17.   tunnistab, et ohutus- ja julgeolekustandardid on reisijatele, meeskonnale ja lennundussektorile üldiselt äärmiselt olulised ning et kolmandate riikide normid ei pruugi alati Euroopa Liidu nõuetega samaväärsed olla; märgib, et EL võiks mängida teerajaja rolli rahvusvaheliselt tunnustatud standardite rakendamisel ja toetamisel kogu maailmas;

18.   soovitab seetõttu kolmandate riikidega sõlmitavates lepingutes viidata Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni ("ICAO") ja ELi ohutuseeskirjadele ning liikmesriikidel kahepoolse koostöö ja Euroopa Lennuohutuse Agentuuri ("EASA") kaudu jõupingutusi suurendada, et aidata puuduliku ohutustasemega kolmandatel riikidel vajalikku taset saavutada;

19.   palub komisjonil, et kiiresti ohutust parandada, esitada hiljemalt 2006. aasta lõpuks direktiivi 2004/36/EÜ ("SAFA direktiiv")(2) alusel parem menetlus kolmandate riikide lennuettevõtjate lennukite kontrollimiseks;

20.   kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut EASA pädevuse laiendamiseks selles valdkonnas;

21.   rõhutab ELi transpordialase julgeolekupoliitika väljatöötamise tähtsust ja kinnitab, et see tuleks lisada lennunduslepingute läbirääkimiste päevakorda;

Keskkond

22.   tunnistab, et lennundussektor avaldab keskkonnale mitmeti negatiivset mõju, eriti müraallikana ja olulise kliimamuutuste põhjustajana, kuid tunnistab samas ka, et lennujaamad ja lennuettevõtjad on juba teinud ja teevad ka edaspidi märkimisväärseid jõupingutusi müra ning heitkoguste vähendamiseks ja vältimiseks;

23.   tervitab sellega seoses komisjoni teatist võimalike meetmete kohta lennundussektori mõju vähendamiseks kliimamuutusele (KOM(2005)0459) ja ootab selget poliitikat lennuliikluse paremaks juhtimiseks ning töökorraldusviiside ja infrastruktuuritingimuste parandamiseks lennujaamades; ühtlasi ootab ka muude meetmete rakendamist, nagu lennunduse lõimimine Euroopa heitkogustega kauplemise süsteemi, kusjuures ELi ja muude riikide lennuettevõtjaid tuleks kohelda võrdselt;

Sotsiaalpoliitika

24.   nõuab seepärast tungivalt, et komisjon nõuaks uutesse lepingutesse viidete lisamist asjaomastele rahvusvahelistele sotsiaalsete õigustega seotud õigusaktidele, eelkõige Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikonventsioonides (ILO 1930–1999) sisalduvad tööstandardid, OECD suunised hargmaistele ettevõtetele (1976, läbi vaadatud 2000) ja lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse Rooma konventsioon (1980);

25.   nõuab kindlalt, et ELi liikmesriikides värvatud ja/või töötavatele töötajatele kohaldataks ELi sotsiaalõigusakte, eelkõige töötajate nõustamist ja teavitamist käsitlevaid direktiive (2002/14/EÜ, 98/59/EÜ ja 80/987/EMÜ), direktiivi tsiviillennunduse lennupersonali tööaja korralduse kohta (2000/79/EÜ) ning direktiivi töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (96/71/EÜ);

Läbirääkimiste pidamine

26.   rõhutab, et läbirääkimisi tuleb pidada tihedas koostöös liikmesriikidega, kellel on selleks vajalikud teadmised ja kogemused;

27.   kutsub komisjoni üles tagama Euroopa Parlamendi ning kõigi sidusrühmade täielikku teavitamist ja nõustamist kokkulepitud nõustamiskava kohaselt enne läbirääkimisi ja nende jooksul;

o
o   o

28.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 173, 13.7.2005, lk 1. (2) ELT L 143, 30.4.2004, lk 76.

Euroopa Parlamendi resolutsioon õhutranspordialaste suhete kohta Vene Föderatsiooni ja Hiinaga (2005/2085(INI))

P6_TA(2006)0007 A6-0375/2005

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A6-0375/2005),

Hiina

1.   tervitab komisjoni üldist reaktsiooni Hiinas toimuvale kommertslennunduse kasvu-, ajakohastamis- ja liberaliseerimisprotsessile;

2.   tunnistab soovi sõlmida Euroopa Liidu ja Hiina vahel laiahaardeline lennundusleping; arvab aga, et enne laiahaardelise lepingu sõlmimist tuleks saavutada horisontaalne kokkulepe, nii et oleks võimalik Hiina kehtivad kahepoolsed lennuteenuselepingud erinevate liikmesriikidega viia vastavusse Euroopa Kohtu "avatud taeva" otsusega(1);

3.   nõustub, et nimetatud lepingu läbirääkimised tugevdaksid ELi positsiooni ja oleksid huvirühmadele ja tarbijatele kasulikumad kui peamiselt liiklusõigusi käsitlevate mitmete kahepoolsete lepingute muutmine;

4.   kutsub nõukogu üles läbirääkimisvolitusi edasi lükkamata laiendama komisjoni läbirääkimisvolitusi nii, et need hõlmaksid Hiina õhuruumi puhul vajaliku lennujaama- ja ohutusinfrastruktuuri loomist ning lennujuhtimise sisseseadmist, mis ei ole praegu kahjuks piisavad ning takistavad lennundussuhete arendamist;

5.   tunnustab suurepärast tööd, mida komisjon Hiina partneritega teeb, kuid kahetseb, et Euroopa Parlamendil ei ole olnud juurdepääsu nendele läbirääkimisvolituste tingimustele, mida komisjon nüüd nõukogult Hiina suhtes taotleb; nõuab, et Euroopa Parlament kaasataks paremini lepingu läbirääkimiste protsessi ning loodab, et see küsimus lahendatakse, kuna see toob kasu kõigile pooltele;

6.   nõuab, et Hiinaga lastilendude üle peetavate läbirääkimiste tasakaalustatud järelduste tingimused rakendataks viivitamatult ning vajaduse korral enne reisijateliiklust käsitlevate läbirääkimiste lõpetamist;

Venemaa

7.   tervitab komisjoni lähenemisviisi seoses väljakutsete ja võimalustega, mida pakuvad Euroopa Liidule Venemaa tsiviillennundusvaldkonna kasv ja konsolideerumine;

8.   toetab komisjoni ettepanekut laiahaardelise lennunduslepingu sõlmimise kohta, mis on parim viis sellele väljakutsele vastamiseks ja liidu läbirääkimispositsiooni konsolideerimiseks Venemaa suhtes; arvab aga, et vastavalt transpordi, telekommunikatsiooni ja energianõukogu 27. ja 28. juuni 2005. aasta järeldustele välissuhete kohta lennunduse valdkonnas peaks ühenduse klauslite vastuvõtmine olema laiahaardelise lepingu saavutamisele suunatud ühenduse läbirääkimiste algpunkt;

9.   tunnustab suurepärast tööd, mida komisjon Vene partneritega teeb, kuid kahetseb, et Euroopa Parlamendil ei ole olnud juurdepääsu nendele läbirääkimisvolituste tingimustele, mida komisjon nüüd nõukogult Venemaa suhtes taotleb; nõuab, et Euroopa Parlament kaasataks paremini lepingu läbirääkimiste protsessi ning loodab, et see küsimus lahendatakse, kuna see toob kasu kõigile pooltele;

10.   märgib, et Venemaa poolt üle tema territooriumi toimuvate lendude eest kehtestatud maksud rikuvad rahvusvahelist õigust ning neid ei ole kasutatud peamiselt lennujuhtimise lubatud parandamiseks, vaid konkurentsiõigust rikkudes pigem Venemaa enda lennuliini subsideerimiseks;

11.   nõuab aga komisjonilt ja nõukogult, et laiahaardelist lepingut ei sõlmitaks ilma Venemaa ülelennumaksude viivitamatu ja täieliku tühistamiseta;

12.   nõuab lisaks kindlalt, et ei tohi kokku leppida muudetud maksuskeemis, mis asendaks praegust ülelennumaksude kogumise režiimi;

13.   kutsub komisjoni üles mitte sõlmima lepingut Vene Föderatsiooni ühinemise kohta Maailma Kaubandusorganisatsiooniga senikaua, kuni Venemaa maksustab üle Siberi toimuvaid lende;

14.   selles kontekstis palub komisjonil hinnata kõiki argumente seoses Euroopa Liidu ja Venemaa lennundustööstuse ajakohastamise, kapitaliinvesteeringute ja tehniliste nõuetega ning nende erimeelsustega ülelendude maksustamise üle;

Hiina ja Venemaa

15.   rõhutab, et läbirääkimised nii Hiina kui ka Venemaaga saavad olla edukad üksnes juhul, kui huvirühmad suudavad komisjoni nõustada ning neid teavitatakse täiel määral läbirääkimiste edusammudest ja vastu võetud seisukohtadest;

16.   nõuab, et antaks ainult volitusi, milles parem juurdepääs nii Hiina kui ka Venemaa turgudele seotakse otsusekindlalt "võrdväärsete mängureeglite" sisseseadmisega lennujuhtimise ja lennuliikluse korraldamise valdkonna tegevusstandardite vastastikuse lähenemise, personalikoolituse ja tegevusstandardite ning lennundusjulgestuse ja -ohutuse vastastikuse lähenemise kaudu; nõuab vastastikkuse põhimõtte rakendamist;

o
o   o

17.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Otsus 5. november 2002, kohtuasi C-476/98 Euroopa Ühenduste komisjon versus Saksamaa Liitvabariik (EKL 2002 I, lk 9855).

Euroopa Parlamendi deklaratsioon kasvava rahvusvahelise mure kohta karusapi kogumise pärast Hiinas

P6_TA(2006)0008 P6_DCL(2005)0052

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 116;

A.   tunnistab, et Hiinas kasvatatakse jätkuvalt 7002 kaeluskaru (Ursus thibetanus) sapi kogumiseks; arvestades, et need karud on ohustatud ning äratoodud ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) 1. liites;

B.   arvestades, et uued "humaansed" sapi eraldamismeetodid, millest vähemalt üks on otseses vastuolus uute eeskirjadega, põhjustavad karudele jätkuvalt suurt piina ja nende surma Hiina kasvandustes;

C.   väljendab heameelt selle üle, et Hiina traditsioonilise meditsiini tunnustatud praktiseerijad on tunnistanud karusapi kõrval vähemalt 54 taimse alternatiivi olemasolu, sealhulgas sünteetiline versioon;

D.   väljendab heameelt Hiina valitsuse tegevuse üle, kes alates 2000. aastast on sulgenud üle neljakümne karukasvanduse, konfiskeerinud 188 karu ja andud need Animals Asia Foundation (AAF) hoole alla;

E.   märgib rahvusvahelisel tasandil ja Hiina meedias, rahva seas ja valitsuse tasandil tõsist muret sellise julma ja metsiku praktika eksisteerimise pärast,

1.   kutsub Hiina valitsust Pekingis 2008. aastal korraldatavate olümpiamängude lähenedes üles arvestama selle tõsise ülemaailmse murega ja võtma konkreetse seisukoha karukasvanduste suhtes, kehtestades üleriigilise keelu karude kasvatamisele kasvandustes ja seades tähtaja karukasvanduste sulgemisele;

2.   palub Hiina valitsusel teha koostööd AAFiga kõigi karukasvanduste sulgemise kiirendamiseks programmide abil, mis aitavad praegu vangistuses elavaid karusid ja sellest tööstusest sõltuvaid tootjaid; nõuab samuti, et AAFiga tehtaks koostööd kaugeleulatuvate koolitusprogrammide väljatöötamiseks, et tarbijaid valiksid karusapi asemel muid tooteid;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev deklaratsioon koos allakirjutanute nimedega nõukogule, komisjonile, liikmesriikidele ja Hiina vastavatele asutustele.

Euroopa Parlamendi kirjalik deklaratsioon laste nõustamistelefonide kohta Euroopas

P6_TA(2006)0009 P6_DCL(2005)0050

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 116;

A.   arvestades, et eesmärgiga tugevdada Euroopa Liidu kodanike õigusi, tuleks eriti arvestada kõige kaitsetumaid rühmi, nimelt lapsi,

B.   arvestades, et laste nõustamistelefone nähakse laste jaoks olulise vahendina ning et ainuüksi 2003. aastal registreeriti ligikaudu 123 000 kõnet alaealiste väärkohtlemise ja alaealiste suhtes rakendatud vägivalla kohta Euroopas,

C.   arvestades, et Child Helpline International (CHI) on rahvusvaheline võrgustik, mis esindab 72 nõustamistelefoni üle maailma ja tegutseb 30 Euroopa riigis,

D.   arvestades, et lastel peab olema võimalus rääkida kellelegi oma probleemidest ja muredest ja saada abi lahenduste leidmisel,

1.   soovitab sellepärast, et:

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev deklaratsioon koos allakirjutanute nimedega nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.