(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0115)(1);

–   võttes arvesse esimeeste konverentsi 30. juuni 2005. aasta otsust jagada ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse ühenduse tervise ja tarbijakaitse tegevusprogramm aastateks 2007–2013, kahte ossa, et anda need keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonile ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile, tehes kummalegi ülesandeks koostada eraldi raport;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 153, mille kohaselt komisjon ettepaneku Euroopa Parlamendile esitas (C6-0225/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja õiguskomisjoni arvamust (A6-0032/2006),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   juhib tähelepanu asjaolule, et õigusakti ettepanekus sisalduvate 2006. aastale järgnevate assigneeringute suurus sõltub järgmist mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevast otsusest;

3.   palub komisjonil pärast järgmise mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmist vajaduse korral esitada ettepaneku programmi võrdlussumma kohandamise kohta;

4.   palub komisjonil asi uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui ta kavatseb ettepanekut oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELTs seni avaldamata.

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 153,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(2),

vastavalt asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetlusele(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Ühendus võib aidata kaasa kodanike turvalisuse ja majandushuvide kaitsele tarbijakaitse valdkonna meetmetega.

(2)  Seetõttu on asjakohane kehtestada ühenduse tarbijakaitse tegevusprogramm, asendades Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. detsembri 2003. aasta otsuse nr 20/2004/EÜ, millega kehtestatakse tarbijapoliitika toetamiseks mõeldud ühenduse meetmete rahastamise üldine raamistik aastateks 2004–2007(4). Nimetatud otsus tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(3)  Tarbijate huvide arvestamist kõikides ühenduse poliitikavaldkondades vastavalt asutamislepingu artiklile 153 tuleks oluliseks pidada koos käesolevas programmis püstitatud tarbijapoliitika eesmärkidega. Kooskõlastamine teiste ühenduse poliitikasuundade ja programmidega on tarbijakaitse teistesse poliitikavaldkondadesse kaasamise alus. Koostoime saavutamiseks ja dubleerimise vältimiseks tuleks muudest ühenduse rahastamisvahenditest ja programmidest anda rahalist toetust tarbijahuvide arvestamiseks vastavates valdkondades.

(4)  Üldistes Euroopa huvides on teenuste ja toiduks mittekasutatavate toodete turvalisuse ja kodanike majandushuvide, samuti toodete ja teenuste standardimisega seotud tarbijahuvide käsitlemine ühenduse tasandil. Programmi põhieesmärgid võivad sõltuda ka erivõrgustikest, mille arenemiseks ja tööks on vaja ühenduse panust. Arvestades asjaomaste organisatsioonide olemust, ei tohiks erilise kasulikkuse juhtudel nende organisatsioonide tööks antava ühenduse toetuse uuendamisel kohaldada toetuse järkjärgulise vähendamise põhimõtet.

(5)  Programmi rakendamine peaks tuginema tarbijakaitse valdkonna olemasolevatele meetmetele ja struktuurilisele korraldusele ning neid laiendama. Rakendamine peaks toimuma tihedas koostöös asjaomaste organisatsioonide ja asutustega.

(6)  Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused,(5) tagades läbipaistvuse ja programmi erinevate eemärkide mõistliku tasakaalu.

(7)  Programmi rakendamisel tuleks arvesse võtta, et siseturg ei toimi nõuetekohaselt, kui tarbijad on mõnedes liikmesriikides halvemini kaitstud kui teistes. Seetõttu peaks programm eriti keskenduma tarbijakaitse tugevdamisele ja tarbijate teadlikkuse tõstmisele uutes liikmesriikides vastavalt Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2005. aasta resolutsioonile tarbijate huvide edendamise ja kaitsmise kohta uutes liikmesriikides(6).

(8)  Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga (edaspidi "EMP leping") nähakse ette koostöö tarbijakaitse valdkonnas ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Euroopa Majanduspiirkonnas tegutsevate Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikide (edaspidi "EFTA/EMP riigid") vahel. Tuleks ette näha programmis osalemise võimalus teistele riikidele, eelkõige ühenduse naaberriikidele ning riikidele, kes taotlevad ühenduse liikmeks saamist, kandidaatriikidele ja ühinejariikidele.

(9)  Programmi eesmärkide saavutamiseks tuleks võimaldada vajalikke suhteid kolmandate riikidega, kes programmis ei osale, võttes arvesse kõnealuste riikide ja ühenduse vahel sõlmitud asjakohaseid lepinguid. See võib hõlmata kolmandaid riike, kes on käivitanud tegevusi, mis täiendavad käesoleva programmi raames rahastatavaid meetmeid, hõlmamata siiski nende rahastamist käesoleva programmi raames.

(10)  On asjakohane teha koostööd asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, pidades silmas programmi tarbijakaitse meetmete tõhususe ja tulemuslikkuse suurendamist ühenduse ja rahvusvahelisel tasandil ning võttes arvesse erinevate organisatsioonide suutlikkust ja ülesandeid.

(11)  Programmi väärtuse ja mõju suurendamiseks on vaja võetud meetmete regulaarset seiret ja hindamist, sealhulgas sõltumatuid eksperdihinnanguid. Tarbijapoliitika hindamiseks tuleks võimaluse korral sõnastada mõõdetavad eesmärgid ja töötada välja asjakohased näitajad.

(12)  Arvestades väikeettevõtjate ja käsitööettevõtjate igapäevast rolli tarbijate teavitamisel ja nõustamisel toodete ja teenuste osas ning teatud materjalide kasutamisest tingitud terviseohtude või -riskide suhtes, tuleks selliste ettevõtjate ja nende organisatsioonide igal tasandil tarbijate heaks tehtavat tööd toetada, ning tagada, et nad saavad järgida ühenduse õigusakte.

(13)  Et tarbijakaitse valdkonna meetmete eesmärke ei saa piisavalt kõrgel tasemel saavutada liikmesriikide tasandil küsimuste riigiülese loomuse tõttu ja et ühenduse meede võib olla kodanike turvalisuse ja majandushuvide kaitsmisel riiklikust meetmest tõhusam ja tulemuslikum, võib neid eesmärke paremini saavutada ühenduse meetmetega, seega võib ühendus võtta meetmeid vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttele. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuspõhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(14)  Komisjon peaks tagama sujuva ülemineku käesoleva programmi ja selle programmi vahel, mida see asendab, pidades eriti silmas mitmeaastaste meetmete jätkumist, samuti hindama eelmise programmi edu ja nimetama valdkonnad, millele on vaja rohkem tähelepanu pöörata.

(15)  Kui komisjon võtab vastu otsuse käesoleva programmi logistiliste ja haldusaspektide rakendamise volituste delegeerimiseks, siis on seda soovitav teha pärast positiivsete tulemustega tasuvusanalüüsi tegemist ja uurida, kas ei oleks mõistlikum laiendada rahvatervise programmi täitevasutuse volitusi, selle asemel et luua lisaks uus täitevasutus,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Programmi kehtestamine

Käesolevaga kehtestatakse ühenduse tarbijakaitse valdkonna tegevusprogramm, mis hõlmab ajavahemikku 1. jaanuar 2007 kuni 31. detsember 2013 (edaspidi "programm").

Artikkel 2

Ülesanne ja eesmärgid

1.  Programm täiendab ja toetab liikmesriikide poliitikat ning aitab lisandväärtust tootvate meetmete abil kaasa kodanike ohutuse ja majandushuvide kaitsele.

2.  Lõikes 1 nimetatud ülesande täitmisel lähtutakse järgmistest eesmärkidest, mis tuleb saavutada I lisas sätestatud meetmete ja vahendite abil:

Artikkel 3

Rakendusmeetodid

1.  Artiklis 2 sätestatud ülesande ja eesmärkide täitmiseks võetavates meetmetes kasutatakse täiel määral olemaolevaid rakendusmeetodeid, eelkõige järgmisi:

2.  Lõike 1 punkti a eesmärkide saavutamiseks ei ületa ühenduse rahaline toetus järgmisi määrasid:

3.  Lõike 2 punktides b ja c sätestatud meetmetele mõeldud rahalise toetuse uuendamise võib vabastada järkjärgulise vähendamise põhimõttest.

4.  Kui see on taotletava eesmärgi olemuse tõttu vajalik, võib lõike 1 punkti a eesmärkide saavutamiseks antav ühenduse rahaline toetus hõlmata ühenduse ja ühe või mitme liikmesriigi ühisfinantseerimist või ühenduse ja muude osalisriikide pädevate asutuste ühisfinantseerimist. Sel juhul on ühenduse toetus kuni 50%, välja arvatud erilise kasulikkuse juhud, mil ühenduse toetus on kuni 70%.

5.  Lõike 1 punkti a eesmärkide saavutamiseks võib lubada ka kindlasummalist ühenduse rahastamist, kui see sobib asjaomase meetme olemusega. Kõnealuste rahaliste toetuste suhtes ei kohaldata lõigetes 2 ja 4 sätestatud protsendimäärasid. Selliste meetmete valimise, seire ja hindamise kriteeriume kohandatakse vastavalt vajadusele.

6.  Hindamiskriteeriumid lõike 2 punktis a ja lõikes 4 nimetatud erilise kasulikkuse üle otsustamiseks kehtestatakse eelnevalt artikli 7 lõike 1 punktis a nimetatud iga-aastases tööplaanis.

Artikkel 4

Programmi rakendamine

Komisjon tagab programmi rakendamise vastavalt artiklile 7.

Artikkel 5

Rahastamine

1.  Käesoleva programmi rakendamise soovituslikuks finantsraamistikuks artiklis 1 sätestatud seitsmeaastaseks perioodiks alates 1. jaanuarist 2007 määratakse 233 460 000 EUR.

2.  Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased eraldised finantsperspektiivi piires.

3.  Programmi halduskulud kokku, sealhulgas mistahes selle programmi haldamiseks loodud või laiendatud täidesaatva ameti sise- ja juhtimiskulud, peaksid olema proportsionaalsed asjaomases programmis ettenähtud ülesannetega ning sõltuvad eelarvepädevate ja õigusloomeinstitutsioonide otsusest.

Artikkel 6

Komitee

1.  Komisjoni abistab komitee.

2.  Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artiklit 8.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 kohaseks tähtajaks kehtestatakse kaks kuud.

3.  Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 7

Rakendusmeetmed

1.  Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed, mis on seotud allpool nimetatud küsimustega, võetakse vastu artikli 6 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt:

2.  Komisjon võtab vastu kõik muud käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed. Neist teatatakse komiteele.

Artikkel 8

Kolmandate riikide osalemine

Artikkel 9

Rahvusvaheline koostöö

Programmi rakendamisel soodustatakse suhteid kolmandate riikidega, kes programmis ei osale, ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Artikkel 10

Seire, hindamine ja tulemuste levitamine

1.  Komisjon jälgib koostöös liikmesriikidega programmi meetmete rakendamist, pidades silmas programmi eesmärke. Komisjon annab aru komiteele ning teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

2.  Liikmesriigid annavad komisjoni taotlusel teavet programmi rakendamise ja mõju kohta.

3.  Komisjon tagab, et programmi tulemuslikkust hinnatakse kolm aastat pärast selle algust ja pärast programmi lõppu. Komisjon edastab selle põhjal tehtud järeldused koos oma kommentaaridega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

4.  Komisjon avaldab käesoleva otsuse kohaselt võetud meetmete tulemused ja tagab nende levitamise.

Artikkel 11

Kehtetuks tunnistamine

Otsus nr 20/2004/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 12

Üleminekumeetmed

Komisjon võtab vastu kõik meetmed, mis on vajalikud üleminekuks otsusega nr 20/2004/EÜ kehtestatud meetmetelt käesolevas otsuses sätestatud programmi raames rakendatavatele meetmetele.

Artikkel 13

Lõppsäte

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

.....,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

Artiklis 2 nimetatud meetmed ja vahendid

I eesmärk – tarbijate ja turgude parem mõistmine

Meede 1: Tarbijate majanduslikke ja muid huve mõjutavate turuarengute jälgimine ja hindamine, kasutades hinnauuringuid, tarbijate kaebuste kogumist ja analüüsi, piiriülese turustamise ning tootja ja tarbija vaheliste otsetehingute analüüsi ja turustruktuuri muutuste uuringuid.

Meede 2: Tarbijapoliitika väljatöötamisel ja tarbija huvide kaasamisel muudesse ühenduse poliitikavaldkondadesse vajaliku teadmistebaasi jaoks andmete ja teabe kogumine ja vahetamine, kasutades tarbijate ja ettevõtjate hoiakute uuringuid, tarbimis- ja muid turu-uuringuid finantsteenuste valdkonnas ning statistiliste ja muude asjakohaste andmete kogumist ja analüüsi; statistikavahendite väljatöötamiseks võib vajaduse korral kasutada ühenduse statistikaprogrammi.

Meede 3: Tarbekaupade ja teenuste turvalisust, sh tarbijate kokkupuutumist toodetest vabanevate kemikaalidega teaduslikult tõendavate andmete kogumine, vahetamine ja analüüs ning hindamisvahendite väljatöötamine.

Meede 4: Tarbimist ja tarbijakaitset Euroopa turul puudutava teabe regulaarse edastamise mehhanismi loomine. See põhineb püsiva Euroopa tasandi tarbijateabe- ja vaatlussüsteemi rajamisel, et koguda, töödelda ja analüüsida andmeid, mida saab kasutada objektiivse, usaldusväärse ja võrreldava teabe pakkumiseks, et ühendus ja liikmesriigid võiksid võtta tarbijakaitsemeetmeid, hinnata nende meetmete tulemusi, ergutada teabe ja parimate tavade vahetust ning tagada, et üldsus on siseturu tarbijaküsimustest asjakohaselt teavitatud.

Meede 5: Liikmesriikide olemasolevate õigusaktide, eeskirjade ja tavade ülevaatamine ning ühenduse õigusaktide liikmesriikides rakendamise määra hindamine.

II eesmärk – paremad ja ühtsed tarbijakaitsenormid

III eesmärk – parem õigusaktide jõustamine, seire ja kaebuste lahendamine

Meede 8: Üldise institutsioonilise ja õigusraamistiku loomine liikmesriikide koostööks õigusaktide kohaldamisel.

Meede 9: Rahaline toetus spetsiaalsetele ühtsetele järelevalve- ja jõustamismeetmetele, mis on kavandatud ühenduse tarbijakaitsenormide, sh Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiivi 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta(7) haldamise ja jõustamisega seotud koostöö parandamiseks, samuti muudele halduskoostöö meetmetele.

Meede 11: Alternatiivsete vaidluse lahendamise mehhanismide toimimise seire ja nende poolt tarbijale avaldatava mõju hindamine.

Meede 12: Tarbijakaitset käsitlevate õigusaktide, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul (ebaausate kaubandustavade direktiiv),(9) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus)(10) liikmesriikide õigusesse ülevõtmise ja rakendamise ning riikide tarbijakaitsepoliitika seire.

Meede 13: Tarbijaorganisatsioonidele, eelkõige uute liikmesriikide tarbijaorganisatsioonidele tehnika- ja õigusalase eksperdiabi andmine, et toetada nende osalemist jõustamis- ja järelevalvemeetmetes.

IV eesmärk – Kodanike suurem võime langetada paremaid otsuseid seoses enda kui tarbija huvidega: teadlikumad, haritumad ja vastutustundlikumad tarbijad

Meede 15: Kergesti ligipääsetavate ja avalike, ühenduse tarbijakaitset käsitlevate õigusaktide kohaldamist ja sellega seotud pretsedendiõigust käsitlevate andmebaaside arendamine ja haldamine.

Meede 16: Tarbijakaitsemeetmeid ja tarbijate õigusi käsitlev teavitamine, eelkõige uutes liikmesriikides koostöös nende tarbijaorganisatsioonidega.

Meede 17: Tarbijate harimine, sealhulgas noortele tarbijatele, vanematele tarbijatele ja teatud tarbijarühmadele, kes on selgelt vähem võimelised oma huve kaitsma, suunatud erimeetmed ja interaktiivsete tarbija harimise vahendite arendamine.

Meede 18: Ühenduse tarbijate huvide esindamine rahvusvahelistel foorumitel, sealhulgas rahvusvahelistes standardiasutustes ja kaubandusorganisatsioonides.

Meede 19: Piirkondade, riikide ja ühenduse tarbijaorganisatsioonide töötajate koolitamine ning muud suutlikkuse suurendamise meetmed.

Meede 20: Rahaline toetus ühistele meetmetele avalik-õiguslike asutuste või mittetulundusühingutega, mis kuuluvad ühenduse võrku, mille eesmärk on tarbijate teavitamine ja abistamine, et nad võiksid kasutada oma õigusi ja et neil oleks juurdepääs õigusabile ja nõustamisele, vahendamisele ja muudele alternatiivsetele vaidluste lahendamise võimalustele, sh komisjoni süsteemile SOLVIT, mis kõik tuleb koondada Euroopa tarbijakeskuste võrgu alla. Erilist tähelepanu pööratakse uute liikmesriikide ja ühinejariikide abistamisele.

Meede 21: Rahaline toetus ühenduse toote- ja teenusestandardite väljatöötamisel tarbija huve esindavate ühenduse tarbijaorganisatsioonide tööle.

Meede 22: Rahaline toetus ühenduse tarbijaorganisatsioonide tööle.

Meede 23: Tarbijaorganisatsioonide suutlikkuse suurendamine liikmesriikides, kus on lühemaajalised traditsioonid tarbijakaitse ja tarbijate poliitikas osalemise valdkonnas, pakkudes neile koolitust asjatundlikkuse suurendamiseks ning rahalist abi teavituskampaaniate korraldamiseks ja ühenduse tarbijakaitset käsitlevate õigusaktide täitmise jälgimiseks.

Meede 24: Konkreetse tehnika- ja õigusalase eksperdiabi andmine tarbijaorganisatsioonidele, et toetada nende osalemist ühenduse seadusandlikes ja muudes algatustes ja nende panust nendesse algatustesse asjaomastes poliitikavaldkondades, nagu siseturu poliitika, üldhuviteenused ja säästva tootmise ja tarbimise 10-aastane raamprogramm.

V eesmärk – Kodanikuühiskonna, teadusasutuste ja sidusrühmade suurem osaleminetarbijakaitsega seotud poliitika kujundamisel ning rahvusvahelise koostöö arendamisel tarbimist käsitleva teadustegevuse valdkonnas, et rahuldada ühiskonna vajadused ja vältida topelttööd

Meede 25: Ühenduse tasandi tarbijaorganisatsioonide edendamine ja tugevdamine.

Meede 26: Valitsusväliste tarbijaorganisatsioonide ning muude sidusrühmade koostöövõrkude loomine.

Meede 27: Ühenduse tasandi nõuandeasutuste ja –mehhanismide tugevdamine.

VI eesmärk – Tarbijapoliitika eesmärkide süvalaiendamine

Meede 28: Meetodite väljatöötamine ja rakendamine mõju hindamiseks, mida ühenduse poliitika ja tegevus avaldab tarbijate huvidele.

Meede 29: Riikliku poliitika parimate tavade vahetamine liikmesriikidega.

VII eesmärk – Tarbijakaitsega seotud rahvusvahelise koostöö edendamine

Meede 30: Koostöömeetmed rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Meede 31: Koostöömeetmed kolmandate riikidega, kes programmis ei osale.

Meede 32: Tarbijaorganisatsioonide dialoogi ergutamine.

Kõiki eesmärke toetav meede

Meede 33: Rahaline toetus konkreetsetele ühenduse või riikliku tasandi projektidele, millega toetatakse tarbijapoliitika eesmärke, sh projektidele, mis edendavad piiriülest teabe ja parimate tavade vahetust.

II LISA

Toetuse saajad – artikli 3 kohaldamise kriteeriumid

1.  Artikli 3 lõike 2 punktis a nimetatud meetmetele mõeldud rahalist toetust võib anda igale juriidilisele isikule või juriidiliste isikute ühendusele – sh kohastele sõltumatutele avaliku sektori asutustele ja piirkondlikele tarbijaorganisatsioonidele – mis tegutseb tööstusest ja kaubandusest sõltumatult ning vastutab projektide elluviimise eest.

2.  Artikli 3 lõike 2 punktis b nimetatud meetmetele mõeldud rahalist toetust võib anda ühenduse tarbijaorganisatsioonidele, mis:

3.  Artikli 3 lõike 2 punktis c nimetatud meetmetele mõeldud rahalist toetust võib anda ühenduse tarbijaorganisatsioonidele, mis:

4.  Artikli 3 lõikes 4 nimetatud meetmetele mõeldud rahalist toetust võib anda avalik-õiguslikule asutusele või liikmesriigi või asjaomase pädeva asutuse poolt määratud ja komisjoni poolt heaks kiidetud mittetulundusasutusele.

(1) 14.2.2006 (ELTs seni avaldamata). (2) 16.2.2006 (ELTs seni avaldamata). (3) Euroopa Parlamendi 23.3.2006 seisukoht. (4) ELT L 5, 9.1.2004, lk 1. Otsust on muudetud otsusega nr 786/2004/EÜ (ELT L 138, 30.4.2004, lk 7). (5) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. (6) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0526. (7) EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4. (8) ELT L 66, 4.3.2004, lk 45. (9) ELT L 149, 11.6.2005, lk 22. (10) ELT L 364, 9.12.2004, lk 1. Määrust on muudetud direktiiviga 2005/29/EÜ.