Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse 7. septembril 1990. aastal ÜROs vastu võetud advokaatide rolli käsitlevaid üldpõhimõtteid;

–   võttes arvesse Euroopa Nõukogu 25. oktoobri 2000. aasta soovitust Rec(2000)21 advokaadi kutsealal tegutsemise vabaduse kohta;

–   võttes arvesse oma 18. jaanuari 1994. aasta resolutsiooni notari kutseala kohta ühenduses(1);

–   võttes arvesse oma 5. aprilli 2001. aasta resolutsiooni, mis käsitleb teatud vabade elukutsete esindajatele, eelkõige advokaatidele kehtestatud tasude astmestikke ja kohustuslike tariife ning vabade elukutsete rolli ja kohta kaasaegses ühiskonnas(2);

–   võttes arvesse oma 16. detsembri 2003. aasta resolutsiooni vabade elukutsete tööturgu reguleerivate dokumentide ja konkurentsieeskirjade kohta(3);

–   võttes arvesse nõukogu 22. märtsi 1977. aasta direktiivi 77/249/EMÜ õigusteenuste osutamise vabaduse tulemuslikuma elluviimise kohta(4);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/5/EÜ, millega hõlbustatakse alalist tegutsemist advokaadi kutsealal muus liikmesriigis kui see, kus omandati kutsekvalifikatsioon(5);

–   võttes arvesse nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/8/EÜ, millega parandatakse õiguskaitse kättesaadavust piiriüleste vaidluste korral, kehtestades sellistes vaidlustes antava tasuta õigusabi kohta ühised miinimumeeskirjad(6);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta(7);

–   võttes arvesse oma 16. veebruari 2006. aasta positsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv teenuste kohta siseturul(8);

–   võttes arvesse komisjoni 5. septembri 2005. aasta teatist "Kutseteenused – uuenduste jätkamine" (KOM(2005)0405);

–   võttes arvesse Euroopa Kohtu kohtuotsuseid ühenduse konkurentsiõiguse ja teenuste osutamise vabaduse osas, eriti seoses juriidilise nõustamise minimaaltasusid käsitlevate riiklike eeskirjadega;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,

A.   arvestades, et Euroopa Ühenduste Kohus on märkinud, et:

B.   arvestades, et juriidiliste kutsealade reformimisel on kaugeleulatuvad tagajärjed, mis ulatuvad konkurentsiõigusest kaugemale vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonda ning laiemalt õigusriigi põhimõtete kaitsmiseni Euroopa Liidus;

C.   arvestades, et 7. septembril 1990. aastal ÜROs vastu võetud advokaatide rolli käsitlevad üldpõhimõtted sätestavad, et:

D.   arvestades, et inimõiguste ja põhivabaduste kaitse (olgu need siis majanduslikku, sotsiaalset, kultuurilist, tsiviil- või poliitilist laadi), millele on õigus kõikidel inimestel, eeldab seda, et sõltumatu juriidilise kutseala esindaja õigusteenus oleks tõhusalt kättesaadav kõikidele inimestele;

E.   arvestades, et juriidiliste kutsealade esindajate kohustus säilitada sõltumatus, vältida huvide konflikte ja hoida klientide suhtes kinni konfidentsiaalsusnõudest on eriti ohus, kui neil lubatakse oma kutsealal töötada organisatsioonis, mille tegevust juhivad kapitalimahutuste abil või muul viisil kas osaliselt või täielikult mittejuriidiliste kutsealade esindajad, või valdkondadevahelises partnerluses nende erialade esindajatega, keda ei seo samaväärsed ametikohustused;

F.   arvestades, et reguleerimata hinnakonkurents juriidiliste kutsealade esindajate vahel, mis viib osutatud teenuste kvaliteedi langemiseni, töötab tarbijate kahjuks;

G.   arvestades, et õigusteenuste turgu iseloomustab advokaatide ja tarbijate, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vahelise teabe asümmeetrilisus, kuna tarbijate käsutuses ei ole osutatud teenuste kvaliteedi hindamiseks vajalikke kriteeriume;

H.   arvestades, et eetilise käitumise, klientide suhtes konfidentsiaalsusnõudest kinni pidamise ning kõrgetasemeliste eriteadmiste tähtsus nõuab selliste isereguleerivate süsteemide kehtestamist nagu tänapäeva juriidiliste kutsealade kutseorganisatsioonide ja seltside poolt kasutatavad süsteemid;

I.   arvestades, et liikmesriigid nimetavad tsiviilõiguse notarid ametisse avalik-õigusliku ameti kandjatena, kelle kohustuste hulka kuulub ka tõenditena väärtuslike ja koheselt täitmisele pööratavate ametlike dokumentide koostamine;

J.   arvestades, et tsiviilõiguse notarid viivad riigi nimel läbi laiaulatuslikke uuringuid ja kontrolle küsimustes, mis puudutavad kohtuvälist õiguskaitset, eriti seoses äriühinguõigusega – mõnel juhul ühenduse õiguse all – ning arvestades, et selle töö juurde kuulub ka see, et asjaomased liikmesriigid kohaldavad notarite suhtes distsiplinaarjärelevalvet, mis on võrreldav kohtunike ja riigiteenistujate suhtes kohaldatuga;

K.   arvestades, et riigi volituste osaline delegeerimine on tsiviilõiguse notarite ametitegevusega kaasnev omapära ning arvestades, et seda kasutatakse praegu korrapäraselt ja see moodustab suure osa tsiviilõiguse notari ametitegevusest,

1.   tunnistab täielikult juriidiliste kutsealade olulist rolli demokraatlikus ühiskonnas, et tagada põhiõiguste järgimine, õiguse kohaldamisel õigusriigi põhimõtete ja julgeoleku järgimine nii siis, kui advokaadid esindavad ja kaitsevad kliente kohtus kui ka siis, kui nad annavad oma klientidele õigusalast nõu;

2.   kinnitab oma 18. jaanuari 1994. aasta ja 5. aprilli 2001. aasta resolutsioonides esitatud seisukohti ning 16. detsembri 2003. aasta seisukohta;

3.   märgib juriidilistele kutsealadele esitatud kõrge kvalifikatsiooni nõuet, vajadust kaitsta Euroopa kodanike huvides juriidilistele kutsealadele iseloomulikku kvalifikatsiooni ning vajadust luua usaldusel põhinev erisuhe juriidiliste kutsealade esindajate ja nende klientide vahel;

4.   kinnitab veelkord eeskirjade tähtsust, mis on vajalikud juriidiliste kutsealade esindajate sõltumatuse, pädevuse, ausameelsuse ja vastutuse tagamiseks, et kindlustada nende teenuste kvaliteet nii klientide kui ka üldisemalt ühiskonna kasuks ning selleks, et kaitsta avalikku huvi;

5.   tervitab komisjonipoolset tunnistamist, et reforme on kõige parem läbi viia riiklikul tasandil ja et liikmesriikide asutused, eelkõige seadusandlikud kogud, on kõige õigemad määratlema juriidilistele kutsealadele kohaldatavat eeskirja;

6.   juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Kohus andis nii riiklikele seadusandjatele kui ka kutseorganisatsioonidele ja -ühendustele teatud valikuvabaduse, kui nad otsustavad selle üle, mis on liikmesriikides juriidilistel kutsealadel nõuetekohase tegutsemise kaitsmiseks sobiv ja vajalik;

7.   märgib, et kutseorganisatsioonide igat tegevusvaldkonda tuleb vaadelda eraldi, et konkurentsieeskirja kohaldataks ühingule ainult juhul, kui ta tegutseb eranditult liikmete huvides ja et neid ei kohaldataks, kui ühing tegutseb üldistes huvides;

8.   tuletab komisjonile meelde, et õigusteenuseid reguleerivate eeskirjade eesmärk on üldsuse kaitsmine, kaitseõiguse ja õiguskaitse kättesaadavuse tagamine ning julgeolek õiguse kohaldamisel ning et nendel põhjustel ei ole neid võimalik kohandada kliendi teadlikkuse tasemele;

9.   julgustab juriidilisi kutsealasid ühendavaid kutseorganisatsioone, liite ja ühendusi kehtestama Euroopa tasandil tegevusjuhendeid, sealhulgas korraldamist, kvalifikatsiooni, kutse-eetikat, järelevalvet, vastutust ja teadaandeid puudutavaid eeskirju, et pakkuda õigusteenuste lõpptarbijatele vajalikke tagatisi aususe ja kogemuste osas ning tagada õiglane õigusmõistmine;

10.   kutsub komisjoni üles arvestama juriidiliste kutsealade erirolliga õigusriigi põhimõtteid järgivas ühiskonnas ning viima läbi põhjalikku analüüsi selle kohta, kuidas õigusteenuste turg toimib, kui komisjon edendab "vähem õiguslikku reguleerimist – parem õiguslik reguleerimine" põhimõtet;

11.   kutsub komisjoni üles kohaldama vajaduse korral konkurentsieeskirju vastavalt Euroopa Kohtu pretsedendiõigusele;

12.   on seisukohal, et ELi konkurentsipõhimõtteid üles kaaluvat avalikku huvi on võimalik leida nende liikmesriikide õigussüsteemides, kus vastav õigusakt vastu võeti või kus avaldub selle mõju, ning et ei ole olemas sellist nähtust nagu ELi avalik huvi, kuidas me seda ka ei määratleks;

13.   kutsub komisjoni üles mitte kohaldama ELi konkurentsiõigust nendel juhtudel, mis ELi põhiseaduslikus raamistikus jäetakse liikmesriikide jurisdiktsiooni alla, näiteks õiguskaitse kättesaadavus, mis hõlmab ka selliseid küsimusi nagu kohtute poolt advokaatide tasustamisel kohaldatavad tasude tabelid;

14.   rõhutab, et eelnevalt kehtinud piirangud juriidiliste kutsealade esindajate asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse osas peaksid teoreetiliselt olema efektiivselt kaotatud direktiividega 77/249/EMÜ, 98/5/EÜ ja 2005/36/EÜ; märgib siiski, et läbivaatamine toimub kahe aasta pärast, ning ootab huviga selle põhjaliku hindamise tulemusi;

15.   on seisukohal, et advokaatidele ja juriidilistele kutsealadele (isegi kohtuvälistele teenustele) kohaldatavate tasude astmestikud ja muud kohustuslikud tariifid ei riku asutamislepingu artikleid 10 ja 81, kui nende kehtestamine on õigustatud seadusliku avaliku huvi taotlusega ning liikmesriigid teostavad eraettevõtjate otsustamisprotsessis osalemise üle aktiivset järelevalvet;

16.   leiab, et asutamislepingu artikkel 49, direktiivid 2005/36/EÜ ja 77/249/EMÜ sätestavad sihtriigi põhimõtte kohaldamise advokaatidele ja muudele juriidilistele kutsealadele kehtestatud tasude astmestike ja kohustuslike tariifide osas;

17.   on seisukohal, et tsiviilõiguse notari kutsealale tuleb täielikult kohaldada asutamislepingu artiklit 45;

18.   kutsub komisjoni üles arvestama hoolikalt selles resolutsioonis esitatud põhimõtete ja probleemidega, kui ta analüüsib liikmesriikides juriidilistel kutsealadel töötamist reguleerivaid eeskirju;

19.   julgustab kutseorganisatsioone jätkuvalt arendama oma tegevusi õigusabi valdkonnas, et tagada kõikidele õigus saada õigusnõu ja olla seadusjärgselt esindatud;

20.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile.

(1) EÜT C 44, 14.2.1994, lk 36. (2) EÜT C 21 E, 24.1.2002, lk 364. (3) ELT C 91 E, 15.4.2004, lk 126. (4) EÜT L 78, 26.3.1977, lk 17. (5) EÜT L 77, 14.3.1998, lk 36. (6) ELT L 26, 31.1.2003, lk 41. (7) ELT L 255, 30.9.2005, lk 22. (8) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0061.