Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa lepinguõiguse ja ühenduse õigustiku muutmise kohta: tulevikuplaanid 2005/2022(INI))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
– võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust (A6-0055/2006);
A. arvestades, et ehkki Euroopa lepinguõiguse algatust, mida kirjeldati komisjoni 11. oktoobri 2004. aasta teatises (KOM(2004)0651) ja millest kanti ette komisjoni esimeses iga-aastases arenguaruandes (KOM(2005)0456), tuleks ilmselt vaadelda eelkõige püüdlusena parema õigusloome poole ELi tasandil, ei ole sugugi selge, millised on selle praktilised tulemused või millisel õiguslikul alusel mingi siduv õigusakt või õigusaktid vastu võetakse;
B. arvestades, et isegi kui komisjon eitab, et see on tema eesmärk, on selge, et paljud projektiga töötavad teadlased ja sidusrühmad usuvad, et lõplik pikaajaline tulemus on Euroopa võlaõiguse seadustik või isegi täielik Euroopa tsiviilkoodeks ning et igal juhul on projekt esmatähtis käsilolev algatus tsiviilõiguse valdkonnas;
C. arvestades, et sellise koodeksi loomise ja väljatöötamise otsuse peavad vastu võtma poliitilised ametivõimud, sest tegeliku otsuse langetamine koodeksi kasuks on poliitiline, ja selle sisu, kuigi õiguslik, rajaneb sotsiaalsetel ja poliitilistel eesmärkidel; arvestades, et tulevikus võib olla poliitiline tahe selline koodeks vastu võtta, mistõttu on väga tähtis, et praegune töö tehakse hästi ja asjakohaseid poliitilisi suuniseid järgides;
D. arvestades, et isegi kui praegusel kujul piirdub algatus üksnes ühenduse õigustiku ratsionaliseerimise ja korrastamisega tarbijakaitse valdkonnas ning tüüplepingute valikuliste terminite ja tingimuste väljatöötamisega, on väga tähtis, et poliitilistel ametivõimudel on asjakohane panus antud protsessi; sellega seonduvalt võiks olla eeskujuks Hollandi hiljutine kogemus uue tsiviilseadustiku vastuvõtmisel;
E. arvestades, et juhul, kui tarbijakaitsega seonduva õigustiku muutmise eesmärk on üldsuse usalduse suurendamine siseturu vastu, on vaja tagada tarbijakaitse kõrge tase;
F. arvestades, et algatuse lõpptulemus peaks olema avatud EÜ õigusloojatele muudatuste tegemiseks ja nende poolt ametlikult vastu võetud;
G. arvestades, et olemasolev tarbijakaitse õigustik on ühenduse õiguse erivaldkond, milles kajastub EÜ õigusloojate soov tagada vastavalt asutamislepingutele tarbijakaitse kõrge tase, ja kuigi on selge, et Euroopa lepinguõiguse algatusel on laiem mõju lepinguõiguse tugevdamisele ja arendamisele üldiselt, ei tohi see viia olemasoleva tarbijakaitse õigustiku keskmes olevate väärtuste nõrgenemiseni;
Aluspõhimõtted ja eesmärgid
1. kordab oma veendumust, mida on väljendatud 26. mai 1989. aasta(1), 6. mai 1994. aasta(2), 15. novembri 2001. aasta(3) ja 2. septembri 2003. aasta(4) resolutsioonides, et ühtne siseturg ei saa täielikult toimida ilma edasiste sammudeta tsiviilõiguse ühtlustamiseks;
2. palub komisjonil juba praegu kasutada Euroopa lepinguõiguse väljatöötamise uurimisrühmade ja ühtse tugivõrgustiku (CFR-võrgustik(5)) käimasoleva töö tulemusi ühenduse õigustiku muutmiseks tsiviilõiguse valdkonnas ja seejärel ühenduse tsiviilõiguse väljaarendamiseks;
Materiaalõiguslikud küsimused
3. soovitab tungivalt, et kavandatavat ühtset tugiraamistikku ja lepinguõigust ei kujundataks nii, et see soodustaks õigustehingutes ühepoolselt ühte piiratud osaliste rühma;
4. tuletab komisjonile meelde, et mõiste "ettevõte" hõlmab rohkem kui üksnes suuri korporatsioone, selle mõiste alla käivad ka väikesed – isegi ühest isikust koosnevad – ettevõtjad, mis tihti nõuab lepingute spetsiaalset kohandamist vastavalt nende vajadustele ja mis võtab arvesse nende suhtelist kaitsetust suurte korporatsioonidega lepingute sõlmimisel;
5. juhib tähelepanu sellele, et loodav õigus peab olema kohaldatav mitte ainult ettevõtete omavaheliste, vaid ka ettevõtete ja tarbijate vaheliste õigustehingute puhul;
6. kutsub komisjoni eristama vajaduse korral ettevõtete omavahelisi ning ettevõtete ja tarbijate vahelisi õigustehinguid reguleerivaid õigussätteid ning neid süstemaatiliselt lahus hoidma;
7. peab oluliseks lepinguvabaduse põhiprintsiibi arvessevõtmist, seda eelkõige ettevõtete omavaheliste õigustehingute valdkonnas;
8. rõhutab Euroopa sotsiaalmudeli arvessevõtmise tähtsust lepinguõiguse ühtlustamisel;
9. nõuab erinevate õigustraditsioonide ja -süsteemide arvessevõtmist;
10. kutsub komisjoni määratlema oma tulevastes ettepanekutes asjakohaselt ja täpselt, milline on ettepanekute koostoime ühenduse kollisiooninormide ja riikide õigussüsteemidega, eriti kui on tegemist kohaldatava õiguse valiku määratlemise tingimuste, imperatiivsete sätete ja lex fori rolliga;
11. märgib, et liiga detailsed õigussätted lepinguõiguse üksikute aspektide osas toovad kaasa ohu, et muutunud õiguslikele asjaoludele ei suudeta enam paindlikult reageerida, ning pooldab seetõttu üldiste normide vastuvõtmist, mis võivad sisaldada ka täpselt määratlemata juriidilisi mõisteid, andes seega kohtutele otsuste tegemisel vajaliku diskretsiooni;
12. palub komisjonil kõigi tsiviilõigusega seotud seadusandlike meetmete puhul viia läbi põhjaliku õigusliku ja majandusliku mõju hindamise;
Menetlusega seotud küsimused
13. tervitab komisjoni esimest iga-aastast arenguaruannet ning tunnustab selle läbimõeldud ja tasakaalukat lähenemisviisi ühenduse õigustiku läbivaatamisele tarbijakaitse valdkonnas;
14. 14 nõuab komisjonilt tervikuna, kuid eelkõige õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraadi vastutusel ning eriti siseturu ja teenuste ning tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraatide kaasamisel, osaleda käesolevas töös ning arvestades projekti olulisust ja ulatust, anda selle käsutusse vajalikud ainelised ja inimressursid;
15. palub komisjonil esitada viivitamatult selge õigusloomekava, milles määratakse kindlaks tulevased õigusaktid, mille abil ta kavatseb uurimisrühmade ja CFR-võrgustiku töö tulemusi õigustehingutes kasutusele võtta;
16. palub komisjonil esitada parlamendile ametliku kava parlamendiga täiendavaks konsulteerimiseks vastavalt töö edenemisele, teadlaste ja CFR-võrgustiku töö tulemuste lõplikuks rakendamiseks;
17. palub komisjonil tagada, et uurimisrühmad võtaksid oma töös piisavalt arvesse võrgustiku saavutatud tulemusi;
18. toetab komisjoni tema püüdlustes parema õigusloome poole, kuid rõhutab, et teadlaste töö CFRi väljatöötamisel peab järgima EÜ õigusloojate kehtestatud selgeid suuniseid;
19. palub komisjonil toetada uurimis- ja sidusrühmade protsesside selgitamist, esitades organisatsiooni diagrammi ja/või skeemi, milles on selgelt toodud kõik erinevad grupid, töörühmad, osapooled ja teised kaasatud osalised, määratledes täpselt nende rolli ja koha selles protsessis;
20. peab soovitavaks, et komisjon esitaks teadlaste lõpparuandele tuginedes erinevad võimalikud õiguslikud valikud Euroopa Parlamendile ning tuletab meelde, et CFRi saab lõplikult vastu võtta pärast selle poliitilist heakskiitu Euroopa Parlamendis ja nõukogus;
21. palub komisjonil hoida parlamenti pidevalt, vähemalt kvartaliaruannete kujul, kursis uurimisrühmade ja võrgustiku töö tulemuste ning edenemisega;
22. nõuab, et kvartaliaruannetes esitatakse vähemalt järgmist kolme liiki teavet:
a)
seniste töörühmade kõige olulisemate tulemuste kokkuvõte,
b)
uurimisrühmade reageeringud ja
c)
komisjoni avaldus selle kohta, kuidas ta kavatseb neid tulemusi edasises töös arvesse võtta;
23. kutsub komisjoni tegema Euroopa Parlamendiga võimalikult tihedat koostööd CFRi väljatöötamise igal etapil; on arvamusel, et Euroopa Parlamendiga tuleks enne ametlikult konsulteerida CFRi struktuuri kavandi ning seejärel iga jaotise või jao osas (sõltuvalt selle lõplikust struktuurist), kuna see vormistatakse enne, kui lõppdokumendi osas lõplikult konsulteeritakse;
24. palub komisjonil enne edasiste planeerimismeetmete võtmist konsulteerida Euroopa Parlamendiga;
25. kutsub komisjoni võimaldama praktikapõhiste huvide esindajatele rohkem aega CFR-võrgustiku töörühmade keeruka sisuga töö ettevalmistamiseks ja arutamiseks;
26. nõuab tungivalt, et CFR-võrgustikus huvigruppide nimel esinevad organisatsioonid saaksid ise otsustada, millised esindajad kohtumistel osalevad;
27. teeb õiguskomisjonile ja nendele Euroopa Parlamendi komisjonidele, kelle arvamust Euroopa lepinguõiguse kohta küsiti, ülesandeks jälgida pidevalt komisjoni, uurimisrühmade ja võrgustiku tööd ning võtta komisjoni poolt regulaarselt edastatud tulemuste kohta vajaduse korral seisukoht;
28. nõuab tungivalt, et nõukogu iga eesistujariik korraldaks koostöös komisjoni ja Euroopa Parlamendiga foorumi, millel saab esitleda ning arutada protsessi edenemist ja tulemusi;
29. selleks, et seda ambitsioonikat ja pikaajalist projekti piisavalt esile tõsta ja sellele tähelepanu suunata, on vaja hoolikalt mõelda selle üle, kuidas tuleks seda Euroopa Parlamendis endas kõige paremini käsitleda ning seejärel moodustada parlamendi projektirühm, millel on piisavalt vahendeid, et tegelda antud pikaajalise projektiga parlamendi kogu praeguse ametiaja jooksul, ning milles kajastub komisjonidevaheline tõhustatud koostöö;
o o o
30. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.
Tarbijakaitseorganisatsioonide, tööstuse, ettevõtjate ning juriidilisel kutsealal tegutsevate isikute huve esindavate organisatsioonide võrgustik (CFR-võrgustik).