Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma (AKV) liikmete ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel Cotonous 23. juunil 2000. aastal allkirjastatud partnerluslepingut(1) (Cotonou leping);

–   võttes arvesse Aafrika Liidu ministrite deklaratsiooni EPA läbirääkimiste kohta liidu kaubandusministrite 5.–9. juuni 2005. aasta konverentsi 3. korralisel istungil Kairos;

–   võttes arvesse AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee neljandal istungil 21. märtsil 2002. aastal vastu võetud Kaplinna deklaratsiooni (AKV-EL/3382/02/fin)(2);

–   võttes arvesse 21.–22. juunil 2005 Brüsselis toimunud AKV ministrite nõukogu 81. istungjärgu deklaratsiooni;

–   võttes arvesse sir John Kaputini lõppsõnavõttu AKV piirkondlikul EPA läbirääkijate kohtumisel 4. oktoobril 2005 Londonis;

–   võttes arvesse komisjoni 9. novembri 2005. aasta töödokumenti pealkirjaga "EPA läbirääkimiste kaubandus- ja arenguaspektid" (SEK(2005)1459);

–   võttes arvesse ühisaruannet EPA läbirääkimiste kogu AKVd ja EÜd hõlmava etapi kohta 2. oktoobril 2003 Brüsselis (ACP/00/118/03 Rev.1, ACP-EC/NG/43);

–   võttes arvesse ÜRO 18. septembri 2000. aasta aastatuhande deklaratsiooni, milles sätestatakse aastatuhande arengueesmärgid kui rahvusvahelise üldsuse poolt vaesuse kõrvaldamiseks ühiselt kehtestatud kriteeriumid;

–   võttes arvesse ÜRO 2005. aasta tippkohtumise (Millennium + 5) New Yorkis 16. septembril 2005 vastu võetud dokumenti(3);

–   võttes arvesse professor Jeffrey Sachsi juhitud ÜRO aastatuhande projekti töörühma aruannet pealkirjaga "Investeeringud arengusse: tegevuskava aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks";

–   võttes arvesse komisjoni 29. oktoobri 2004. aasta aruannet "Aastatuhande eesmärgid 2000–2004" (SEK(2004)1379);

–   võttes arvesse komisjoni 12. aprilli 2005. aasta teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele: "Kiirendada edasiminekut millenniumi arengueesmärkide suunas – Euroopa Liidu panus" (KOM(2005)0132);

–   võttes arvesse komisjoni 13. juuli 2005. aasta teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, mille pealkiri on "Ettepanek võtta vastu nõukogu, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldus Euroopa Liidu arengupoliitika "Euroopa konsensus" kohta" (KOM(2005)0311);

–   võttes arvesse ÜRO Aafrika majanduskomisjoni 2004. aasta Aafrikat käsitlevat majandusaruannet pealkirjaga "Aafrika kaubanduspotentsiaali avamine";

–   võttes arvesse G8 poolt 1. juulil 2005. aastal Londonis avaldatud G8 Aafrika isiklike esindajate eduaruannet Aafrika tegevuskava rakendamise kohta;

–   võttes arvesse G8 poolt 8. juulil 2005. aastal Gleneaglesis avaldatud Gleneaglesi kommünikeed;

–   võttes arvesse üldasjade nõukogu 23.–24. mai 2005. aasta istungil tehtud järeldusi;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse arengukomisjoni raportit (A6-0053/2006),

A.   arvestades, et aastail 1975‐2000 reguleerisid ELi kaubandussuhteid AKV riikidega Lomé konventsioonid, mis andsid AKV riikidele mittevastastikuse sooduspääsu ELi turule;

B.   arvestades, et Cotonou lepingu sõlmimisega 2000. aastal algas AKV–ELi suhetes uus ajastu, mis tõi kaasa ka uusi kaubandussuhteid puudutavad sätted;

C.   arvestades, et AKV-ELi partnerluse ja Cotonou lepingu peamine eesmärk on parandada AKV riikide sotsiaalseid ja majanduslikke arenguväljavaateid;

D.   arvestades, et EL peab endiselt kinni aastatuhande arengueesmärkidest, kuid neis tuleks näha alles esimest sammu vaesuse kaotamise poole;

E.   arvestades, et Cotonou lepingu ja ELi eesmärgid on selged, kuid mõeldes AKV riikide haprale majandusele toetuvate EPA lepingute oodatavale mõjule ning ELi ja AKV majanduse erinevale arengutasemele, on EPAde roll nende eesmärkide saavutamisel muutunud aina kaheldavamaks, nagu on öelnud mitmed asjassepuutuvad osalised, nende seas Aafrika riikide ministrid, mõned ELi liikmesriigid ning Euroopa ja arengumaade kodanikuühiskonna esindajad;

F.   arvestades, et ELis on turu lõimimisega kaasnenud majanduslikult nõrgemaid riike toetavad ühtekuuluvusmeetmed;

G.   arvestades, et Cotonou lepingus rõhutatakse vajadust arendada edasi AKV riikide piirkondlikke lõimimisalgatusi, kuna suuremate piirkondlike turgude ja tihedama piirkondliku lõimituse loomine motiveerib kauplejaid ja investoreid;

H.   arvestades, et Cotonou lepingus sätestatakse lepinguosaliste kokkulepe sõlmida uued Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTOga) kooskõlastatud kaubanduskokkulepped, millega kaotatakse järk-järgult kõik nendevahelise kauplemise piirangud ja laiendatakse koostööd kõikides kaubandusega seotud valdkondades;

I.   arvestades, et olemasolevatele kaubanduskokkulepetele (Cotonou lepingu V lisa "Artikli 37 lõikes 1 nimetatud ettevalmistusperioodil kohaldatav kauplemiskord") kehtib WTO erand, mis aegub 2007. aasta lõpus;

J.   arvestades, et EPA lepingud peaksid määratlema uusi kaubandussuhteid ELi liikmesriikide ja AKV riikide vahel, kuid ebavõrdsete partnerite kaubandussuhete liberaliseerimise kasutamine arenguvahendina on ajalooliselt osutunud tulemusetuks ja isegi kahjulikuks;

K.   arvestades, et majanduskoostöö lepingute piirkondlik aspekt on oluline mitte ainult põhja-lõunasuunalise, vaid ka lõunas asuvate maade omavahelise kauplemise jaoks;

L.   arvestades, et AKV vähimarenenud riikidele on antud juurdepääs ELi turule "Kõik peale relvade" (Everything But Arms (EBA)) algatuse alusel;

M.   arvestades, et Cotonou lepingu artikliga 19 lubatakse kujundada AKV-ELi koostööraamistikku vastavalt iga AKV riigi konkreetsetele oludele;

N.   arvestades, et nõukogu 2005. aasta novembri järeldustes leppisid ELi liikmesriigid kokku, et arengueesmärkide poole liikumise edenemise mõõtmiseks majanduskoostöö lepingu protsessi raames on vaja luua ja rakendada täiustatud järelevalvemehhanism;

O.   arvestades, et Cotonou lepingu artikli 37 lõike 6 kohaselt on AKV riikidel õigus uurida majanduskoostöö lepingute alternatiive;

P.   arvestades, et EPA läbirääkimised kestavad juba neljandat aastat, kuid näib, et veel tuleb ületada hulk takistusi, et lõpetada läbirääkimised Cotonou lepingus ettenähtud tähtajaks, 31. detsembriks 2007; arvestades, et üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXIV artiklis nõutakse vabakaubandusala loomise "mõistliku aja jooksul" lõpuleviimise kava ja ajakava,

1.   mõistab, et EPA läbirääkimised tulenevad vajadusest AKV-ELi kaubandussuhteid WTO eeskirjadega vastavusse viia, kuid kutsub komisjoni üles tähelepanelikkusele, et vastavus ei muutuks tähtsamaks kui üldine arengueesmärk; palub komisjonil keskenduda mitte ainult vastavusele WTO eeskirjadega, vaid koostöös arengumaadega püüda täiustada WTO eeskirju nii, et need paremini arengut toetaksid;

2.   on veendunud, et asjakohaselt kavandatud majanduskoostöö lepingud kujutavad endast võimalust AKV-ELi kaubandussuhete elavdamiseks, AKV majandusliku mitmekesistumise ja piirkondliku lõimimise toetamiseks ning vaesuse vähendamiseks AKV riikides;

3.   tervitab komisjoni korduvaid kinnitusi, et areng on endiselt kõigi sõlmitud EPA lepingute esmane siht ja eesmärk;

4.   väljendab muret selle üle, et majanduskoostöö ja vabakaubanduslepingute läbirääkimised on alanud ja liiguvad olulistesse etappidesse ilma tõelise demokraatliku aruteluta enamikus AKV riikides; nõuab seetõttu tõelist avalikku arutelu, milles osaleksid kodanikuühiskond, seadusandjad ja valitsusasutused, ning korralikke tagasiside- ja konsultatsioonimehhanisme, et olukorda muuta ja võimaldada demokraatlikku osalust;

5.   leiab, et nende arengueesmärkide saavutamiseks tuleb majanduskoostöö lepingutes keskenduda eelkõige hea majandusjuhtimise ja AKV majanduse piirkondliku lõimimise edendamisele ning AKV riikidesse kõrgetasemelisemate investeeringute meelitamisele ja nende säilitamisele;

6.   sellest tulenevalt palub komisjonil ja AKV piirkondadel koostada majanduskoostöö lepingud lähtudes järgnevatest põhimõtetest: AKV piirkondadele eeliseid võimaldav asümmeetria; AKV piirkondliku lõimimise toetamine; hästitöötava ja prognoositava raamistiku rakendamine kaubanduse ja investeeringute edendamiseks;

7.   märgib aga konkreetsete arengusõbralike tulemuste puudumist läbirääkimistel, nagu näitab AKV riikide suurenev mure ja rahulolematus sellega, et ei ole suudetud vastu võtta majanduskoostöö lepingutest konkreetse kasu saamiseks vajalikke arengut toetavaid meetmeid, nagu arengukoostööalased siduvad kohustused, konkreetsed kohandusmeetmed privileegide vähenemise mõjudega toimetulekuks, tehnosiire ja parem konkurentsivõime;

8.   rõhutab, et majanduskoostöö lepingute läbirääkimiste tulemus peaks pakkuma piisavat kohanemisaega AKV riikide tootjate sise- ja piirkondlikele turgudele ning andma AKV riikidele vajaliku poliitilise vabaduse järgida enda arengustrateegiaid;

9.   nõuab tungivalt, et komisjon tegutseks kooskõlas Cotonou eesmärgiga juurida välja vaesus ning toetaks iga piirkondliku rühmituse sotsiaalset ja majanduslikku arengut, eriti iga rühmituse majanduslikult nõrgemaid riike, mis vastasel juhul võivad marginaliseeruda; tunnistaks vajadust olla paindlikum kaubanduse järkjärgulist avamist käsitlevate läbirääkimiste ajakava, üleminekuperioodi pikkuse ja reguleeritavate toodete määra suhtes, kui majanduskoostöö lepingute üldise tulemusena soovitakse pikaajalist jätkusuutlikku arengut; rõhutab, et majanduskoostöö lepingud peaksid aitama AKV riikidel lõimuda maailmamajandusse, ergutades arengut kaubanduse teel ja võttes arvesse nende majanduste asümmeetrilisust;

10.   rõhutab, et avalduses arengupoliitika kohta (Development Policy Statement (DPS)), täpsemalt selle lõikes 36, on toodud juhised majanduskoostöö lepingute läbirääkimiste pidajate jaoks; nõuab sellega seoses tungivalt, et kaubanduse peadirektoraat järgiks asümmeetria ja paindlikkuse põhimõtet, võimaldaks "arengumaadel langetada otsuseid ja reformida kaubanduspoliitikat kooskõlas nende laiemate riiklike arengukavadega" ning viiks oma läbirääkimisstrateegia täielikult kooskõlla arengupoliitika üldpõhimõttega arengut soodustava poliitika sidususest;

11.   rõhutab avalike teenuste tähtsust arengu ja demokraatia jaoks ning seetõttu palub komisjonil liberaliseerimise või muude võimaluste edendamise kaalumisel alati eelistada kõigile jõukohast juurdepääsu sellistes teenindussektorites nagu veevarustus ja kanalisatsioon, tervishoid, haridus, transport ja energia;

12.   tunnistab ELi ja AKV majandusarengu oluliselt erinevat taset ning on seetõttu väga mures, et liiga kiire vastastikune kaubanduse liberaliseerimine ELi ja AKV vahel võib mõjuda AKV riikidele ja nende haavatavale majandusele halvasti just ajal, mil rahvusvaheline üldsus peaks tegema kõik võimaliku, et toetada riikide püüdeid aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel, ning palub seetõttu komisjonil tagada vastavalt Cotonou lepingu artikli 34 lõikele 4 AKV riikide eri- ja diferentseeritud kohtlemine majanduskoostöö lepingute raames;

13.   rõhutab, et töötajate õiguste austamine on oluline element vaesuse vastu võitlemisel ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel, kuna see edendab jätkusuutlike elatusvõimaluste arengut ning sotsiaalseid tingimusi, mille raames saab tugevdada võrdsust ja demokraatiat;

14.   rõhutab, et Lomé konventsioonid ei ole AKV riikides piisavat arengut kaasa toonud, et arengu stimuleerimiseks ei piisa ainuüksi paremast turulepääsust ja privileegide vähenemine nõuab uusi vahendeid; rõhutab siiski, et majanduskoostöö lepingud ei ole enam edukad, kui need ei ole täielikult suunatud jätkusuutlikule arengule, ning nõuab seetõttu, et majanduskoostöö lepingute läbirääkimistega loodaks tõesti uued ja paremad turulepääsu võimalused kaupade ja teenuste ekspordiks AKV riikidest;

15.   rõhutab komisjoni algatuste olulisust toodete mitmekesistamisel ja lisandväärtust tekitaval tootmisel;

16.   nõuab tungivalt, et komisjon toetaks mehhanisme, mis lubaks võimaluse korral tootjatel osaleda hindade määramisel, nagu on sätestatud Cotonou lepingu lühikokkuvõttes; palub ELil edendada õiglast kaubandust kui mehhanismi väikeste ja marginaliseerunud tootjate ning vaeste töötajate tingimuste parandamiseks;

17.   nõuab tungivalt, et komisjon võtaks arvesse, kui tähtsad on paljude AKV riikide eelarve jaoks tariifitulud, mis igasuguse vastastikuse kokkuleppe korral ELiga oluliselt väheneks; palub komisjonil enne täielikku vastastikust turgude avamist esitada ja rahastada ulatuslikud maksureformi programmid; nõuab WTOga kooskõlastatud turvamehhanismide juurutamist, mis võimaldaksid ajutisi impordipiiranguid, kui impordi kiire kasv kahjustab või ähvardab kahjustada kodumaist tööstust;

18.   tunnistab, et tulude vähenemist võiks korvata muude otseste maksude või käibemaksuga, kuid rõhutab mõnede taoliste maksurežiimide pärssivat iseloomu, kuna need mõjutaksid ebaproportsionaalselt just vaesemat elanikkonda, samuti nende kasutuselevõtmise ja praktilise rakendamisega seotud tehnilisi raskusi;

19.   palub komisjonil viia majanduskoostöö lepingutesse turvamehhanism, et AKV riikidel oleks piisavalt poliitilist vabadust, ja vajaduse korral võimalus võtta meetmeid, kui tekib probleeme maksebilansiga või makromajanduslik šokk;

20.   rõhutab, kui oluline on, et komisjon täidaks hr Barroso antud lubaduse anda arengumaadele üks miljard eurot kaubandusabi, ning nõuab, et vajaduse korral eraldataks rohkem raha, kui on vaja Euroopa Arengufondi olemasolevate kulukohustuste katteks; avaldab kahetsust, et eraldis selleks ja soovitatud 190 miljoni euro jaoks aastas, mida suhkruprotokolli riikidele lubati nõukogu järgmise finantsperspektiivi kokkuleppes, ei ole piisav;

21.   märkides investeeringute olulisust AKV riikide majandusarengule nõuab tungivalt, et komisjon taotleks muutusi Euroopa Investeerimispanga investeerimisrahastu töös, et see soodustaks täiendavaid ja arengut toetavaid investeeringuid;

22.   peab hariduse ja infrastruktuuri täiustamist AKV turgude avamise vajalikuks eeltingimuseks ja palub seetõttu komisjoni tagada AKV riikidele suuremad vahendid ja varast väljamaksmist võimaldav mehhanism, et lahendada tarnepiirangute, ühise põllumajanduspoliitika reformi välismõju ja ELi aina nõudlikumate normide tõttu tekkivaid probleeme;

23.   palub komisjonil pöörata erilist tähelepanu vähim arenenud riikide vajadustele, toetada piisavalt suutlikkuse tõstmist ja tegeleda tarnepiirangutega, et need riigid võiksid "Kõik peale relvade" algatuse alusel antud turulepääsust kasu saada;

24.   palub, et AKV riikide juhid kasutaksid vahendeid tulemuslikumalt, suurema vastutustundlikkusega, hea halduse ja demokraatia raamistikus;

25.   nõuab, et igasugune majanduskoostöö lepingute raames toimuv turgude avamine sõltuks konkreetsete arengueesmärkide saavutamisest ja kõikide kaasnevate lisakulude katmiseks piisavate vahendite eraldamisest;

26.   rõhutab, kui tähtis on saavutada piisav piirkonnasisene lõimumine, enne kui alustatakse piirkondadevahelise lõimumise programmi;

27.   nõuab kindlalt, et tagataks õigeaegne ja tõhus kaubandusabi andmine AKV riikidele ja piirkondadele, et tugevdada nende kaubandussuutlikkust majanduskoostöö lepingute läbirääkimistele eelneval ajal;

28.   märgib, et majanduskoostöö lepingute läbirääkimised on mõnedel juhtudel viinud uute piirkondlike majandusrühmituste loomiseni, mis hõlmavad oluliselt erineva arengutasemega maid, põhjustades AKV riikidele raskusi ja aidates kaasa piirkondlike majanduskogukondade kattumisele;

29.   väljendab rahulolu majanduskoostöö lepingutest ergutust saanud ja Cotonou lepingus prioriteetseks peetud piirkondlike lõimimisprotsesside rolli üle riikide abistamisel nende siseturgude arendamisel, investorite ligimeelitamisel ja tarnepiirangutega tegelemisel; palub siiski, et komisjon arvestaks vajadust üleminekuperioodide järele, et kaitsta strateegilisi tooteid ja tööstusharusid, seada sisse WTOga kooskõlastatud turvamehhanismid ning leida tariifitulude kaotuse hüvitamise võimalusi;

30.   tuletab komisjonile meelde, et kõik piirkondlikud rühmitused ei pruugi olla 2008. aastaks suutelised järk-järgult alustama ELiga sõlmitud ebavõrdse vastastikuse vabakaubanduslepingu rakendamist, kui ei võeta piisavaid tugimeetmeid;

31.   nõuab, et komisjon tagaks parema sidususe ja ühtekuuluvuse majanduskoostöö lepingute kaubandust käsitleva sisu, kaasnevate ja kohandusmeetmete ning abi õigeaegse ja tõhusa andmise osas; ning nõuab tihedamat koostööd arengu, kaubanduse ja välissuhete peadirektoraatide ning koostöötalituse Euroopa abi (Europe Aid) kui ka ELi liikmesriikide vahel majanduskoostöö lepingute alusel arenguabi parema andmise osas;

32.   nõuab tungivalt, et komisjon keskenduks AKV riikide tootmis- ja töötlemissuutlikkuse suurendamisele ning riiklikule ja piirkondlikule kaubandusele ja seaks need prioriteediks;

33.   mõistab hukka asjaolu, et EPA läbirääkimiste esimene, kogu AKVd hõlmav etapp viidi läbi nii kiiresti, ja kahetseb tõeliste järelduste puudust selles järgus;

34.   arvab, et AKV riikide sekretariaadi rolli läbirääkimiste koordineerimises tuleks suurendada, kui see annaks asjakohast teavet läbirääkimiste seisu kohta erinevates AKV piirkondades;

35.   kutsub komisjoni üles AKV juhtide soovile vastu tulema, kui nad tahavad kogu AKVd hõlmavat etappi uuesti alustada ja allesjäänud lahkarvamusi lahendada;

36.   kutsub komisjoni üles arendama alternatiive, et AKV riigid saaksid teha teadliku valiku ja eriti kaaluma uue üldise soodustuste süsteemi (GSP+) paremat rakendamist;

37.   tuletab meelde, et Cotonou lepingus sätestatakse, et kui riik või piirkond ei soovi sõlmida majanduskoostöö või vabakaubanduslepingut, siis ei tohi see muuta tema turulepääsu võimalusi teistest halvemaks; palub komisjonil uurida kõiki alternatiivseid võimalusi, k.a mittevastastikused kokkulepped, nagu on sätestatud Cotonou lepingu artikli 37 lõikes 6; seda sätet tuleb arvestada, kui AKV riigid seda aktsepteerisid;

38.   märgib, et paindlikkuse suurendamiseks peavad komisjon ja AKV riigid Cotonou lepingu vaimus üheskoos töötama, et saavutada üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXIV artikli arengusõbralik muutmine, nii et see võimaldaks mittevastastikuste EPA lepingute sõlmimist; kutsub sel eesmärgil komisjoni üles arvestama, et ELi ja AKV riigid on üheskoos piisavalt arvukad, et nõuda WTO eeskirjade muutmist õiglasemaks ja sobivamaks nii arengumaadele kui Euroopa väiketootjatele;

39.   nõuab tungivalt, et komisjon ei jätkaks investeeringuid, konkurentsieeskirju ja riigihankeid majanduskoostöö lepingu läbirääkimiste raames enne kui jõutakse selgesõnalise konsensuseni AKV piirkondadega;

40.   nõuab suuremat läbipaistvust läbirääkimiste käigu ja sisu suhtes, samuti majanduskoostöö lepingute alusel arenguabi andmist, ning AKV riikide kodanikuühiskonna osaliste, erasektori, riiklike parlamentide, kohalike omavalitsuste, Euroopa Parlamendi ja AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee ulatuslikumat osavõttu läbirääkimistest;

41.   väljendab rahulolu, et EPA läbirääkimiste ülevaatamine toimub 2006. aastal, nagu Cotonou lepingu artikli 37 lõige 4 ette näeb, ning usub, et seda nähakse võimalusena tõeliselt ja terviklikult hinnata, kuivõrd aitavad EPAd soodustada vajalikke tingimusi vaesuse kaotamiseks ja pikaajaliseks sotsiaalseks ning majanduslikuks arenguks;

42.   tuletab meelde ja toetab Kaplinna deklaratsiooni, mille AKV-ELi parlamentaarne ühisassamblee üksmeelselt vastu võttis ja mis nõuab arengunäitajate kehtestamist, mille varal hinnata AKV-ELi kaubandusläbirääkimiste käiku ning tulemust, ning nõuab nende näitajate kasutamist kõikides eduhindamistes;

43.   nõuab tungivalt, et komisjon selles suunas edasi liiguks, rakendades parlamendiliikmete ja kodanikuühiskonna täielikul koostööl uut järelevalvemehhanismi, et tagada poliitiline kontroll ja vastutus seoses arengueesmärkide või kindlaksmääratud näitajatega kogu läbirääkimisteprotsessi kestel;

44.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ELi liikmesriikide ja AKV riikide valitsustele, AKV-ELi nõukogule ning AKV-ELi parlamentaarsele ühisassambleele.

(1) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3. (2) EÜT C 231, 27.09.02, lk 63. (3) http://www.un.org/summit2005/ Vaata ka http://www.un.org/ga/59/hl60_plenarymeeting.html