Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni 29. novembri 2000. aasta rohelist raamatut "Euroopa energiavarustuse kindluse strateegia" (KOM(2000)0769);

–   võttes arvesse komisjoni 26. novembri 1997. aasta teatist pealkirjaga "Tulevikuenergia: taastuvad energiaallikad – ühenduse strateegiat ja tegevuskava käsitlev valge raamat" (KOM(1997)0599);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2001. aasta direktiivi 2001/77/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamise edendamise kohta elektrienergia siseturul(1);

–   võttes arvesse komisjoni 26. mai 2004. aasta teatist "Taastuvenergia osa Euroopa Liidus - komisjoni aruanne vastavalt direktiivi 2001/77/EÜ artiklile 3, hinnang õigusaktide ja teiste ühenduse poliitika valdkondade mõjule taastuvate energiaallikate osakaalu arendamisel ELis ja ettepanekud konkreetseteks meetmeteks" (KOM(2004)0366);

–   võttes arvesse komisjoni tegevusprogrammi "Arukas energeetika – Euroopa"(2), komisjoni 7. detsembri 2005. aasta teatist "Biomassi tegevuskava" (KOM(2005)0628) ja komisjoni 8. veebruari 2006. aasta teatist ELi biokütuste strateegia kohta (KOM(2006)0034);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. mai 2003. aasta direktiivi 2003/30/EÜ, millega edendatakse biokütuste ja muude taastuvkütuste kasutamist transpordisektoris(3);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta(4);

–   võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr.1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks(5);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta otsust 280/2004/EÜ ühenduse kasvuhoonegaaside heitmete järelevalve ja Kyoto protokolli rakendamise süsteemi kohta(6);

–   võttes arvesse nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik(7);

–   võttes arvesse oma 29. septembri 2005. aasta resolutsiooni, mis käsitleb taastuva energia osakaalu ELis ja konkreetseid tegevusettepanekuid(8);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A6-0040/2006),

A.   arvestades, et taastuvate toorainete tootmine on vahendiks ühise põllumajanduspoliitika sidumisel kaasaegse ja innovatiivse poliitikaga, nagu näiteks Euroopa Ülemkogu Lissaboni ja Göteborgi kohtumiste järeldustega;

B.   arvestades, et säästva arenguga seotud lähenemisviiside kohaselt võivad taastuvate toorainete tootmine ja orgaaniliste jäätmete kasutamine edendada keskkonna parendamist, säästvat energiatootmist, tööhõivet ja piirkondliku tasakaalu loomist ning kaasa aidata multifunktsionaalse põllumajanduse mitmekesistamisele ja suuremale autonoomiale;

C.   arvestades, et taastuvad toorained võivad koos kõikide energiaallikate tasakaalustatud ja strateegilise ühendamisega osaliselt asendada fossiilseid energiaallikaid ja sellega kaasa aidata ELi energiast sõltumise ning impordist tulenevate poliitiliste ja majandusriskide vähendamisele; arvestades, et samal ajal aitavad taastuvad toorained kaasa kasvuhoonegaaside heitmete vähendamisele ja materjalide elutsükli paremale haldamisele;

D.   arvestades, et toiduks mittekasutatavate põllukultuuride kasvatamine ei tohi kahjustada toidu omavarustatuse strateegilise eesmärgi saavutamist, mis on algusest peale olnud üks ühise põllumajanduspoliitika eesmärk;

E.   arvestades, et ehkki toiduks mittekasutatavad põllukultuurid näivad pakkuvat kaasaegsele põllumajandusele uusi võimalusi eelkõige energeetika valdkonnas, tuleb kehtestada konkurentsiraamistik, et nimetatud asendamine oleks põllumajandustootjatele kasulik ja võimaldaks uuel töötlemistööstusel toimida;

F.   arvestades, et EL eesmärk energiaallikaid mitmekesistada kasvuhooneefektiga võitlemiseks on õigustatud ainult juhul, kui biokütuste arendamise ning biomassi kasutamise poliitika ise lähtub energiasäästlikest tootmismudelitest;

G.   arvestades, et ehkki toiduks mittekasutatavate põllukultuuride kasvatamine võib globaalset soojenemist leevendada, on samas vajalik kohe alguses teha energia ja keskkonnaga seotud tulude-kulude analüüsid, et välja arvutada kõik tootmiskulud ja täpselt hinnata kõikide uute juhiste kulukust, mis võidakse vastu võtta;

H.   arvestades, et nafta- ja loodusliku gaasi varud järjekindlalt vähenevad, järgmise 15 aasta jooksul naftatootmine tõenäoliselt väheneb ja seetõttu nafta hind tõuseb; arvestades, et seetõttu on energia säästlikum ja tõhusam kasutamine põllumajandus- ja toiduvaldkonnas tungivalt vajalik, eelkõige transpordi vahemaade lühendamise ning toiduainete detsentraliseeritud varustamise ja energia tootmise abil;

I.   arvestades, et energia tootmine biomassist on mitmetahuline küsimus, mis hõlmab energiatootmist, keskkonnakaitset, standardimist ja energiavarustuse kindlust kohalike taastuvate energiaallikate ja taastuvate toorainete kasutamise abil;

J.   arvestades, et lähitulevikus kasvab oluliselt Aasia ja teiste arengupiirkondade kiiresti tööstuslikuks muutuvate majanduste nõudlus tavapäraste kütuste järele, mis on maailma naftavarude kahanemise peamine põhjus;

K.   arvestades, et varustuskindlus tuleb tagada energiaallikate mitmekesistamise abil, et vähendada ELi sõltuvust fossiilkütuste impordist kolmandatest riikidest;

L.   arvestades, et maapiirkondades võib biokütuste abil luua rohkem töökohti kui fossiilkütuste abil ja paljudes piirkondades, kus kodumaiste kultuurtaimede, näiteks suhkrupeedi või puuvilla kasvatamine ühise põllumajanduspoliitika reformi tõttu väheneb või on hääbumas, võib nende kasvatamine muutuda isegi tõeliseks sotsiaalmajanduslikuks alternatiiviks;

M.   arvestades, et taastuvate energiaallikate kasutamise areng võib muu hulgas mõjuda positiivselt töökohtade loomisele suure tööpuudusega piirkondades, toetades tootmise arendamist põllumajanduspiirkondades, tööhõive kasvu, tööstuse ja teenuste arengut seoses taastuvate energiaallikatega ning uutes liikmesriikides poliitiliste muutuste tulemusena sööti jäetud põllumajandusmaa taaskasutusse võtmist;

N.   arvestades, et biokütuste direktiivis 2003/30/EÜ on sätestatud, et 2010. aastaks peaks biokütuste tarbimine kogu transpordiks vajalikust kütusest moodustama 5,75%, mis vastab 40 miljonile tonnile süsinikdioksiidile aastas; arvestades, et biokütuse tarbimise tase liikmesriikides on praegu vaid 1,4% kogu transpordis kasutatavast kütusest; arvestades, et seetõttu on soovitav poliitikat põhjalikult muuta;

O.   arvestades, et paljud liikmesriigid loodavad kütuse maksuvabastustele, et edendada biokütuste tootmist, mida hõlbustab direktiiv 2003/96/EÜ energiatoodete maksustamise kohta;

P.   arvestades, et on vajalik luua energia ja kütuse saamiseks kasutatavate põllumajandustoodete siseturg;

Q.   arvestades, et kõik EL ja liikmesriikide toetused ja tollid ning määrused või direktiivid energiakultuuride ja biokütuste edendamise kohta peavad olema püsivad ja kooskõlas WTO kohustustega;

R.   arvestades, et energiakultuuride kasvatamine võib positiivselt mõjutada bioloogilist mitmekesisust, mullastikku ning veeressursse, kui kasvatamisega kaasneb külvikordade suurendamine, täiendavate keskkonnanõuete täielik arvestamine ja aktiivsed meetmed pinnase viljakuse parandamiseks;

S.   arvestades, et energia tootmisel põllumajandustoodetest tuleb rohkem kasutada põllu- ja metsamajanduslikke kõrvalsaadusi, nt puidujäätmeid, villa, sõnnikut, õlgi ja tapajäätmeid;

T.   arvestades, et toiduks mittekasutatavatest põllukultuuridest, biomassi tootmisest ning taastuva energia omadustest ja võimalustest, mida need pakuvad põllumajandus- ja metsandussektorile, tuleb teavitada mitte üksnes tarbijaid, vaid ka põllumajandustootjaid ja metsa valdajaid;

U.   arvestades, et viimane ühise põllumajanduspoliitika reform on toetuse toodangust lahutamise, energiakultuuride režiimi kasutamise ja tootmisest kõrvaldatud maa harimise abil loonud tingimused, mis on vajalikud toiduks mittekasutatavate põllukultuuride arendamiseks;

V.   arvestades, et biomassi energia on suure potentsiaaliga taastuv energiaallikas, eriti jätkusuutliku põllumajanduse puhul;

W.   arvestades, et biomassi energia põhivormid hõlmavad transpordiks vajalikke biokütuseid (valmistatud peamiselt teraviljast, suhkrust , õlitaimedest ja vanaõlist); kodumajapidamises kütmisel kasutatavat biomassi (puidu ja puidujäätmete kasutamine), puidujäätmete, õlgede ja põllumajandusjäätmete põletamist elektrijaamades elektri või soojuse või mõlema tootmiseks;

X.   arvestades, et taastuval energial on praegu väljavaateid moodustada 2010. aastaks vaid 9–10% ELi energiatoodangust 12%-lise eesmärgi asemel;

Y.   arvestades, et Kesk- ja Ida-Euroopa uued liikmesriigid koos Bulgaaria ja Rumeeniaga, kes on ELiga ühinemas, on potentsiaalsed taastuvate energiaallikate tootjad ning asjaolu tõttu, et nad saavad või hakkavad saama märkimisväärset osa struktuurifondide ja põllumajandusfondide toetustest, tuleb neid riike julgustada oma ressursse tõhusalt kasutama ning sobitama need ühise põllumajanduspoliitika horisontaaleeskirjadega;

Z.   arvestades, et ELi suhkruturu reformide ja suhkrupeedi kasvatamise lõpetamise tõttu tuleks põhjalikult analüüsida võimalusi suurendada biokütuste tootmist suhkrupeedist või muudest alternatiivsetest kultuuridest nimetatud põllumaal,

Toiduks mittekasutatavate põllukultuuride tulevik

1.   rõhutab, et on tähtis suurendada toiduks mittekasutatavate kultuuride tehnoloogia uurimise ja arendamise toetamist, sest see tõstab tööstuse potentsiaali ja tõhusust; soovitab asetada rõhk kõige elujõulisematele energiaprojektidele, mis kõige tõenäolisemalt parandavad maapiirkondade majandust ja näitavad, et biomass võib oluliselt kaasa aidata EL energiavajaduse rahuldamisele;

2.   palub komisjonil määratleda ühenduse strateegia ja tegevuskava taastuvate energiaallikate edendamiseks, et aidata kaasa toiduainetega kindlustatuse ning ühenduse energiatõhususe parandamisele, et toiduainetega varustatuse kindlus oleks tagatud taastuvate toorainete võimalikult parima kasutamise abil;

3.   rõhutab, et biokütuste edendamisel võib olla oluline osa toiduainetega varustatuse tagamisel, säilitades maa põllumajandusliku kasutuse, ning et need eesmärgid ei ole kaugeltki teineteist välistavad;

4.   palub komisjonil liikmesriikide, asjaomaste ühingute ja osalejate abiga koostada aruanne kõigi biomassi kasutamisega seotud (taastuvad toorained ning põllu- ja metsamajanduse orgaanilised jäätmed) individuaalsete ja kollektiivsete kogemuste kohta seoses biokütuste, soojuse ja elektri tootmisega, et kõige väärtuslikumad algatused leiaksid kordamist kogu ELs;

5.   tunneb heameelt, et komisjon on teinud jõupingutusi toiduks mittekasutatavate põllukultuuride edasise rakendamise ning energiakasutuse tõhususe suurendamise edendamiseks programmi "Arukas energia – Euroopa","Biomassi tegevuskava" loomise ning biokütuste alase teatise abil; kutsub komisjoni siiski üles kooskõlastama oma tegevust liikmeriikides juba võetud meetmetega; julgustab komisjoni järgima teatatud algatuste ajakava ja rakendama nendest tulenevaid meetmeid võimalikult kiiresti;

6.   peab vajalikuks kehtestada ELi energiapoliitika pikaajalise kavandamise raames, mis peab investoritele ja tootjatele tagama majandusliku ning ettevõtlusalase kindluse, riiklikud biomassi tegevuskavad ühtlustatud ettepanekute alusel, milles sätestatakse erinevate biomassi liikide kasutamise prioriteedid ning määratletakse sihipärased keskkonnameetmed ja tegevuspõhimõtted tarbijate teavitamiseks biomassi eelistest, probleemidest ja taastuvate energiaallikate panusest säästvasse arengusse;

7.   juhib tähelepanu vajadusele viia läbi majanduslike, ökoloogiliste ja tehniliste tegurite uuring, mis mõjutavad igas piirkonnas kasvatamiseks sobivate sortide valimist vastavalt pinnasele ja kliimale;

8.   palub komisjonil põllumajandussektoris nagu muudeski sektorites edendada esmajärjekorras energia säästmist, põllumajanduslike kõrvalsaaduste kasutamist energia tootmiseks ning taastuvate toorainete hajutatud kasutamist;

9.   rõhutab, et biomassist biodiisli ja bioetanooli ning soojuse ja elektri tootmiseks vajalikud toorained peavad esmajoones pärinema liikmesriikide omadest toorainevarudest;

10.   rõhutab toiduks mittekasutatavate põllukultuuride arendamise ja sellesse tehtavate investeeringute võimalusi põllumajandustootjatele, keda suhkruturu reform mõjutab;

11.   rõhutab, et biokütuste direktiivis 2003/30/EÜ sätestatud eesmärgid tuleb muuta kohustuslikuks ja luua ranged järelevalvemehhanismid, et saavutada võetud kohustused eelkõige kohalike Euroopa toodete abil; seetõttu arvab, et ELi kaubanduspoliitika peab olema selle eesmärgiga kooskõlas;

12.   rõhutab, et kohustuslike eesmärkide kehtestamine ei tohi põhjustada ELis toodetavate biokütuste praeguste soodustuste vähendamist või kaotamist; arvab, et enne niisuguste eesmärkide kehtestamist tuleks läbi vaadata energiatoodete maksustamist käsitlevad ühenduse eeskirjad;

13.   rõhutab toorainevarude vähenemise taustal turumajanduse mehhanismide tähtsust, mille tõttu biomassi energiaallikad muutuvad püsivalt konkurentsivõimeliseks ka ilma riiklike toetusteta;

14.   rõhutab, et otsused taastuvate energiaallikate kasutamise arendamise kohta tuleb võtta vastu üksikutes liikmesriikides, pidades silmas kohalikke tingimusi ning eelkõige nimetatud arendamise võimalusi;

15.   märgib, et kõikides maapiirkondades on palju võimalusi biomassi tootmiseks, kuid vaesematel piirkondadel on alati raskem neid võimalusi kasutada madalama tootmistaseme ning looduslike ja struktuuriliste takistuste tõttu; märgib, et need piirkonnad peaksid seetõttu saama eelisjärjekorras kasutada struktuurifonde, et kõnealuseid võimalusi rakendada;

16.   rõhutab vajadust riiklikes ja piirkondlikes arengustrateegiates aastateks 2007–2013 kehtestada ka tegevusprogrammid biomassi kasutamise kohta ning tagada nende rahaline toetamine struktuurifondidest, Ühtekuuluvusfondist ning Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogia arenduse ja tutvustustegevuse seitsmendast raamprogrammist (2007-2013);

17.   nõuab, et energiakultuuride kasvatamise edendamise meetmed ei tohi põhjustada majapidamiste ja ettevõtete energiavarustuse täiendavat kallinemist ning seega asetada Euroopa ülemaailmses konkurentsis halvemasse olukorda;

18.   ärgitab komisjoni läbi vaatama tootmisest kõrvale jäetud maa kasutust energiakultuuride kava alusel, nagu on sätestatud ühise põllumajanduspoliitika reformis, ning suurendama oluliselt pindala, mille alusel on õigus saada lisatoetust, ning muutma toetuse taset; märgib sellega seoses, et on äsja palunud tõsta energiakultuuride kasvatamise toetust 80 euroni hektari kohta aastas, kui tagatakse kuni 2 200 000 hektari suuruse maa kasutamine;

19.   palub komisjonil laiendada toetussüsteemide raames biokütuste tootmiseks sobivate põllukultuuride loetelu, tagada kõige sobivamate energiakultuuride valik kohalikul ja piirkondlikul tasandil, tagada vastavas vormis toetused kõikidele taastuvatele energiaallikatele nagu bioetanool, biodiisel ja anaeroobne kääritaja (biogaas) ning pakkuda tootjatele piisavaid soodustusi, et nad läheksid üle niisugust tüüpi kultuuride kasvatamisele;

20.   rõhutab, et toiduks mittekasutatavate põllukultuuride edendamist tuleb vahendite ratsionaalset kasutamist silmas pidades piisavalt rahastada, ilma et seeläbi nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Põllumajandusfondi vahendite kasutamiseks kindlaks määratud muid eesmärke ohustatakse;

21.   palub komisjonil kõrvaldada takistused energiakultuuride kasvatamise arendamiselt uutes liikmesriikides, mis rakendavad lihtsustatud ühtsete pindalatoetuste kava (SAPS) ning seega ei saa ELilt rahalist abi;

22.   peab vajalikuks lahutada energiakultuuride kasvatamise toetus järkjärgulise kohaldamise mehhanismist uutes liikmesriikides;

23.   arvab, et energiakultuuride kasvatamise toetus tuleks uutes liikmesriikides eraldada SAPS-kava raamest, et anda lisatoetust energiakultuuride kasvatamisele;

24.   rõhutab, et pikema aja jooksul peavad toiduks mittekasutatavad põllukultuurid muutuma majanduslikult tulusaks, ning palub komisjonil tagada tööstusele jätkusuutlikud lahendused ning stabiilne õiguslik keskkond, et edendada vajalikke kohandamisi ja investeeringuid, et nimetatud kultuure ei peaks enam rahastama riiklikest vahenditest;

25.   rõhutab, et erilist tähelepanu tuleb pöörata tootmise intensiivistamise vältimisele, mille tagajärjeks oleks negatiivne mõju keskkonnale, näiteks pinnase saastumine väetiste ning taimekaitsevahendite jääkidega või veevarude vähenemine või reostumine;

26.   rõhutab põllumajandus- ja töötlemissektori vahelise suhtluse soodustamise tähtsust selgete lepingute, tehnoloogia ülevõtu ja muude stiimulite abil;

27.   palub komisjonil proportsionaalselt iga liikmesriigi olukorraga soodustada toetus- ja laenuprogramme ELi ning riiklikul ja piirkondlikul tasandil töötlemisettevõtete rajamise ja toorainete arendamise eesmärgil;

28.   palub komisjonil hinnata toiduks mittekasutatavate põllukultuuride võimalikku kasu tööhõivevõimalustele ja veokulude vähendamisele, mida taastuvat energiat tootvate elektrijaamade ehitamine maapiirkondades võib anda;

29.   rõhutab imporditud toorainete kindla kvaliteedi tagamise meetmete vastuvõtmise ja ELis kehtivatel standarditel põhinevate sotsiaalsete ja keskkonnastandardite järgimise tähtsust;

30.   ärgitab komisjoni tegema täiendavaid jõupingutusi, et koondada tootestandardid ning toetada taastuvaid tooraineid terves ELis, et edendada taastuvate energiaallikate siseturgu;

31.   palub komisjonil reeglistiku muutmise abil toetada toiduks mittekasutatavate põllukultuuride edendamist sellisel määral, et edendamine vastab säästva arengu kriteeriumidele ning tugevdab multifunktsionaalset põllumajandust terves ELs;

32.   rõhutab, et tuleb jälgida energiakultuuride kasvatamise mõju maapiirkonnale ning tuleb õiguslikult reguleerida teatud piirkondades sissetungivate võõrliikide kontrollimatu leviku tõkestamist;

33.   nõuab kehtivate kontrollisüsteemide, näiteks täiendavate keskkonnanõuete kasutamist, millega tagatakse, et kütuse, energia ega materjalide biopõhine tootmine ei kahjustaks bioloogilist mitmekesisust ega loodusvarasid (pinnas, vesi ja õhk), ning et saavutatakse kasvuhoonegaaside tegelik vähenemine;

34.   palub komisjonil kaaluda läbipaistva avaliku andmebaasi arendamist ELi tasandil, mis hõlmaks taastuvate toorainete olelustsükli kasu koos elutsükli hindamiste tulemustega;

35.   palub, et riigihangete strateegiad toetaksid biomassist saadud materjalide kasutamist, et tõsta teadlikkust taastuvate toorainete võimalikest kasutusviisidest ning nende suuremast kasust keskkonnale ja tervisele;

36.   ärgitab komisjoni toetama Euroopa teadusuuringute levitamist ning tehnoloogia ülevõttu, biomaterjalide, -energia ja -kütuste arendamist ja katsetamist ning toetama avaliku teadlikkuse suurendamise kampaaniaid;

37.   rõhutab vajadust integreerida riikide biomaterjalide teadusuuringud, arendus- ja katsetegevus ELi tasandil, pidades eelkõige silmas terves ELis kehtiva teadusuuringute programmi loomist tehnoloogia uurimiseks, mis muudab biomassi energiaks, kütuseks ja kemikaalideks;

38.   palub komisjonil võtta meetmeid, et leida biokütuste tootmise osas võimalikult kiiresti kompromiss autotööstuse ja naftasektori vahel vastavalt põhimõttele, et biokütused on sõidukite jaoks, mitte sõidukid biokütuste jaoks;

Erikultuuridest ja -toodetest tulenevad võimalused

39.   palub komisjonil võtta meetmeid, et soodustada erikemikaalide tootmist põllumajanduslikest toorainetest, suurendamaks põllumajandusettevõtete sissetulekuid ning varustamaks turgu keskkonnasõbralike ja tervislike toodetega, mis asendavad mittelagundatavaid keemiatooteid;

40.   tunnistab, et erikultuuride rakendused võivad hajutatult ja väikeses mahus olla väga tõhusad ning võivad seetõttu olla kasulikud paljudele põllumajandustootjatele; palub seetõttu tungivalt komisjonil soodustada selles valdkonna arenguid eesmärgiga suurendada järk-järgult nende tootmist;

41.   julgustab viimaseid arenguid plastmaterjalide, määrdeainete ja isolatsioonitööstuses, millega asendatakse tavapärased mineraalkiud taimsete toodetega; kutsub komisjoni üles muutma selliste taimsete toodete kasutamine kohustuslikuks seal, kus need on heaks alternatiiviks tavapärastele toodetele;

42.   rõhutab põllumajanduse potentsiaali raviomadustega põllukultuuride tootmisel vaktsiinide ja muude toodete valmistamiseks, eesmärgiga varustada meditsiinitööstust piisavate vahenditega tervishoiuks;

43.   toetab põllumajanduslikest toodetest saadud ainete kasutamist väetiste, taimekaitsevahendite ja pestitsiididena põllumajanduses, kuna seega edendatakse bioloogilisi tootmismeetodeid seoses väetamise ja taimekaitsega;

44.   rõhutab, et tarbijate suurenev nõudlus keskkonnasõbralike ja tervist edendavate toodete järele tekitab väljakutse põllumajandustööstusele, et toota tooraineid loodus- ja hüpoallergilise kosmeetika, looduslike, keskkonnasäästlike tekstiilitoodete ning uudsete toiduainete jaoks;

45.   palub komisjonil soodustada ka tulevikus innovatsiooni ja paljulubavaid uusi tehnoloogiaid, näiteks paberi ja bioetanooli kombineeritud tootmine õlgedest;

Põllumajanduslikest ressurssidest soojuse ja elektri tootmise edendamine

46.   rõhutab potentsiaali, mida pakub põllumajandusjääkide ja -jäätmete kasutamine kütmisel, jahutamisel ja elektri tootmisel, mis on juba majanduslikult ning keskkonnaalaselt tõhusad ja kasulikud, ning seda majanduslikust ja keskkonnaalasest vaatepunktist tõhusa meetodi abil, mis annaks põllumajandussektorile ja maapiirkondadele suurema autonoomia;

47.   nõuab, et teadustegevuse ja maaelu arendamise vahendid suunataks enam põllu- ja metsamajanduse orgaaniliste jäätmete tõhusamale ja laiemale kasutamisele individuaalsetel ja kollektiivsetel eesmärkidel maapiirkondades;

48.   palub komisjonil edendada sooja tootmiseks ja samaaegselt teatavat tüüpi jäätmete kasutamiseks põllu- ja metsamajanduslikest jäätmetest saadava biomassi tõhusat kasutamist ning energiakultuurideks sobivate taimede kasvatamist, näiteks kiiresti kasvavad puittaimed nagu paju, pappel või rohttaimed, nt teatud kõrrelised, ilma et kahjustataks igale liikmesriigile omaseid taimekooslusi;

49.   rõhutab kohustuslike eesmärkide kehtestamise tähtsust taastuvvarudest ja põllumajanduse kõrvaltoodetest toodetavale soojusele ning samuti kaugsoojuse kasutamise võimalustele, mis stimuleerib biomassi tõhusat kasutamist taastuvenergiaallikana ning uute kohalike turgude arendamist põllumajandustoodete jaoks;

50.   peab vajalikuks luua võimalikult optimaalsed biomassi kasutamise tingimused, määratleda selged põhimõtted toetussüsteemidele ning suurendada rahalisi kulutusi biomassi tootmise suurendamiseks ning tõhusamaks kasutamiseks;

51.   palub komisjonil töötada välja liikmesriikidele suunatud soovitus, et liikmesriigid looksid tõhusamaid soodustusi, näiteks maksuvähendusi, et edendada taastuva energia kasutamist ning energia tootmist taastuvatest kohalikest toorainetest;

52.   soovitab jätkata jõupingutuste edendamist põllumajandusettevõtete tasandil, mida paljud väikeettevõtted on juba teinud, et toota ja kasutada taastuvat energiat otse põllumajandusettevõttes, kui on olemas head võimalused peatse edu jaoks turul ilma pikaajaliste toetusteta;

53.   teavitab põllumajandustootjaid võimalustest ja uutest ettevõtlusalastest valikuvariantidest, mida pakub energiakultuuride kasvatamine pärast piirangute kehtestamist, mille tõi kaasa ühise põllumajanduspoliitika uuendamine;

54.  54 julgustab selliste biorafineerimistehaste rajamist, mis suurendavad lõpptoodete kulutasuvust biomassi kasutamisel tootmise lahutamatu osana;

55.   palub liikmesriikidel tõsta kodanike teadlikkust biomassi ja taastuvate energiaallikate kasutamise positiivsest mõjust keskkonnakaitsele ning korraldada eriti nooremale põlvkonnale suunatud reklaamikampaaniaid, kelle keskkonnaalast teadlikkust tuleb tõsta;

56.   rõhutab, et ei tohi tähelepanuta jätta põllumajanduse kõrvalsaaduste ning muude biomassijäätmete, sealhulgas ka biolagundatavate tööstusjäätmete kasutamise vajalikkust;

Biokütuste võimalused

57.   rõhutab, et fossiilkütuste asendamine võib tuua kaasa majanduslikke võimalusi ning töökohtade loomist kooskõlas Lissaboni strateegiaga;

58.   tuletab meelde, et EL peab võtma meetmeid kasvuhooneefektiga võitlemiseks ja keskkonna kaitsmiseks, biokütuste tootmine, mis esindab energiaallikate mitmekesistamise võimalust, peab olema kooskõlas säästva põllumajanduse põhimõtetega;

59.   juhib tähelepanu asjaolule, et uuringuid taastuvate kütuste tootmise ja kasutamise tehnoloogiate arendamiseks tuleb pidada esmatähtsaks;

60.   palub tungivalt liikmesriikidel kaaluda selliste meetmete võtmist nagu täiendavad maksusoodustused ning fossiilkütuste segamine biokütusega, mis on paljulubavad viisid biokütuste edendamiseks tulevikus;

61.   rõhutab, et maksustamismeetmete võtmist, nagu näiteks maksusoodustused, tuleb käsitleda ettevaatlikult, et vältida turumoonutusi imporditavate biokütuste ning muude energiavormide liighüvitamise tõttu, mille tootmiskulud on väga väikesed;

62.   palub liikmesriikidel tungivalt määrata maksud ja tasud piisavalt pikaks ajaks, et tagada tööstuse usaldus ja edendada investeeringuid;

63.   palub komisjonil kaaluda kvalifitseeritud turulepääsu nõuete rakendamist biokütuse importimisele kolmandatest riikidest nagu näiteks Brasiilia, et tagada ülemaailmne toiduainetega kindlustatus, bioloogiline mitmekesisus ja süsinikdioksiidi talletamine ürgmetsades sihipärase maksude kehtestamise ja maaelu arengu projektide toetamise abil ressursside säästvaks kasutamiseks kolmandates riikides; seega saab kõrgete keskkonnastandarditega biokütuse tööstus Euroopas konkurentsivõimelisena püsida;

64.   kutsub üles lisama rahalisi vahendeid teadusuuringutele uute majanduslikult tõhusate ja säästlike tehnoloogiate kohta, mille arendamine on paremini kohandatud biokütuse tööstuse vajadustega;

65.   tunneb heameelt, et asjakohast tähelepanu pööratakse uute ja kulutasuvamate biokütuse tehnoloogiate teadusuuringute toetamisele;

66.   soovitab, et oluliselt tuleb toetada teise põlvkonna biokütustega seotud teadusuuringuid ja arendustegevust, aga samas võtta tõsiselt vaatluse alla olemasolevates ettepanekutes sisalduvad võimalused, mis aitavad oluliselt kaasa keskkonnaprobleemide lahendamisele – nagu näiteks vesiniku tootmine taastuvatest energiaallikatest;

67.   tunnistab, et biokütused vähemalt hetkel ja seni, kuni ei õnnestu neid odavamalt toota (sellest vastavate vahendite tähtsus teadusuuringute jaoks), on kallimad kui fossiilkütused, aga juhib tähelepanu sellele, et biokütuste segamine fossiilkütustega mõjub keskkonnale positiivselt;

68.   palub komisjonil viivitamata teha ettepanek direktiivi 98/70/EÜ (bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta) läbivaatamiseks ning määrata piisavad vahendid, et hõlbustada biokütuseid käsitleva direktiivi 2003/30/EÜ eesmärkide elluviimist ning seeläbi edendada veelgi biokütuste kasutamist;

o
o   o

69.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 283, 27.10.2001, lk 33. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta otsus 1230/2003/EÜ, millega võetakse vastu energeetika mitmeaastane tegevusprogramm "Arukas energia – Euroopa" (2003–2006) (ELT L 176, 15.7.2003, lk 29). (3) ELT L 123, 17.5.2003, lk 42. (4) EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1). (5) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) 319/2006 (ELT L 58, 28.2.2006, lk 32). (6) ELT L 49, 19.2.2004, lk 1. (7) ELT L 283, 31.10.2003, lk 51. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/75/EÜ, ELT L 157, 30.4.2004, lk 100. (8) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0365.