Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2005/2243(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0056/2006

Esitatud tekstid :

A6-0056/2006

Arutelud :

PV 03/04/2006 - 12
CRE 03/04/2006 - 12

Hääletused :

PV 04/04/2006 - 8.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2006)0121

Vastuvõetud tekstid
PDF 128kWORD 61k
Teisipäev, 4. aprill 2006 - Strasbourg
Nõukogu istungite avalikkus, kui nõukogu toimib seadusandjana
P6_TA(2006)0121A6-0056/2006

Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Ombudsmani eriaruande kohta pärast soovituse projekti Euroopa Liidu Nõukogule kaebuses 2395/2003/GG, mis käsitleb nõukogu istungite avalikkust, kui nõukogu toimib seadusandjana (2005/2243(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Ombudsmani eriaruannet Euroopa Parlamendile pärast soovituse projekti Euroopa Liidu Nõukogule kaebuses 2395/2003/GG;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 1;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 225, mis käsitleb juurdepääsu Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 195 ja 207;

–   võttes arvesse Laekeni deklaratsiooni Euroopa Liidu tuleviku kohta(2);

–   võttes arvesse 21. ja 22. juunil 2002 toimunud Euroopa Ülemkogu Sevilla kohtumise eesistu järeldusi;

–   võttes arvesse Euroopa Ombudsmani põhimääruse artikli 3 lõiget 7(3);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45 ja artikli 195 lõiget 3;

–   võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A6-0056/2006);

A.   arvestades, et EÜ asutamisleping volitab Euroopa Ombudsmani igalt liidu kodanikult vastu võtma kaebusi haldusliku omavoli juhtude kohta ühenduse institutsioonide või asutuste tegevuses;

B.   arvestades, et ombudsmanile esitatud kaebuses 2395/2003/GG väitsid kaebuse esitajad, et seadusandjana toimiva nõukogu istungid ei ole vastavuses ELi lepingu artikli 1 lõikega 2 ning istungid on avatud ainult nõukogu 22.juuli 2002. a kodukorra artiklite 8 ja 9 ulatuses, mida muudeti seejärel 22. märtsil 2004(4);

C.   arvestades, et kaebuse esitajad leidsid, et seadusandjana toimiva nõukogu istungid peaksid olema avatud ning nõudsid seetõttu nõukogu kodukorra muutmist;

D.   vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 12 lõikele 2 ning nõukogu muudetud kodukorra artiklile 7 toimib nõukogu seadusandjana EÜ asutamislepingu artikli 207 lõike 3 teise lõigu tähenduses, kui ta võtab asutamislepingute asjakohaste sätete alusel vastu liikmesriikides või liikmesriikidele õiguslikult siduvaid eeskirju määruste, direktiivide, raamotsuste või otsuste kujul, välja arvatud juhul, kui tegemist on aruteluga, mille tulemusena võetakse vastu siseriiklikke meetmeid, haldus- või eelarvedokumente, institutsioonidevahelisi või rahvusvahelisi suhteid käsitlevaid dokumente või mittesiduvaid dokumente (näiteks järeldused, soovitused või resolutsioonid);

E.   arvestades, et eespool toodud õigusloometegevuse määratlusest lähtuvalt on nõukogul õigusloomega mitteseotud tegevust õigusloometegevusega võrreldes tunduvalt vähem ning arvestades, et järelikult peaks läbipaistvus olema nõukogu arutelude puhul reegliks ning konfidentsiaalsust tuleks vajaduse korral kohaldada ainult õigusloomega mitteseotud tegevuse suhtes;

F.   arvestades, et vastavalt ELi lepingu artikli 1 lõikele 2 tuleks otsuseid ELis teha nii "avalikult kui võimalik ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik";

G.   arvestades, et 19. novembril 2003 teatas nõukogu peasekretär hr Solana oma vastuses kaebuse esitajate avalikule kirjale, et nõukogu õigusloomealaste arutelude avamine üldsusele on leidnud laialdast toetust;

H.   arvestades, et oma vastuses ombudsmanile tunnistas nõukogu, et avatuse põhimõte, mis on muu hulgas sätestatud ELi lepingu artikli 1 lõikes 2, on olulise tähtsusega;

I.   arvestades, et nõukogu 2004. aastal muudetud kodukorras kehtestati eeskirjad, mis võimaldavad suuremat avatust seoses aruteludega, kus nõukogu toimib seadusandjana;

J.   arvestades, et oktoobris 2004 allkirjastasid liikmesriigid Euroopa põhiseaduse lepingu, mis sätestab selgesõnaliselt, et õigusaktide eelnõude arutamise ja hääletamise korral peab nõukogu istung olema avatud;

K.   arvestades, et vastuses ombudsmani konkreetsetele küsimustele ei viidanud nõukogu ühelegi takistusele kodukorra muudatuste rakendamisel, nagu olid nõudnud kaebuse esitajad, samuti ei viidanud nõukogu kõrgematele põhimõtetele või eesmärkidele, mis võimaldaks neil keelduda avada need istungid üldsusele, kus nõukogu toimib seadusandjana, kuid väitis, et kodukorra vastuvõtmine on poliitiline ja institutsiooniline küsimus, mille üle otsustab nõukogu;

L.   arvestades, et 1997. aasta aruandes(5) leidis Euroopa Ombudsman, et halduslik omavoli leiab aset, kui avaliku asutuse tegevus ei ole vastavuses talle siduvate eeskirjade või põhimõtetega;

M.   arvestades, et ombudsman jõudis järeldusele, et nõukogu keeldumine mõjuva põhjuseta avatud istungite läbiviimisest, kui nõukogu toimib õigusloojana, oli halduslik omavoli;

N.   arvestades, et oma soovituse projektis nõukogule teatas ombudsman vastavalt Euroopa Ombudsmani põhimääruse artikli 3 lõikele 6: "Euroopa Liidu Nõukogu peaks üle vaatama oma otsuse keelduda õigusloojana toimides avatud istungite läbiviimisest"; arvestades, et oma eriaruandes kordas ombudsman nõukogule mõeldud soovitust ning tegi Euroopa Parlamendile ettepaneku võtta soovitus vastu resolutsioonina;

O.   arvestades, et kui nõukogu võtab akti vastu aruteluta, toimub tegeliku arutelu ja õigusloomealane töö alaliste esindajate komitees (COREPERis) ning nõukogu annab kõnealustele aktidele ainult heakskiidu;

P.   arvestades, et nõukogu toimib õigusloojana ka lepituskomitee koosolekutel;

Q.   arvestades, et ministrite vastutus ning aruandekohustus näeb ette liikmesriikide seisukohtade ja nõukogus toimuva hääletamise tulemuste avalikustamise;

R.   arvestades, et ELi kaks õigusloomepädevat institutsiooni töötavad osaliselt erineva teabe alusel; arvestades, et parlamendi käsutuses olevad dokumendid on tavaliselt üldsusele kättesaadavad, samas kui nõukogu töös lähtutakse tihti ka klassifitseeritud dokumentidest ja teabest, kaasa arvatud juhtudel, kui arutatakse teatud küsimusi, mis eeldavad vastuvõtmist kaasotsustamismenetluse korras;

S.   arvestades, et Ühendkuningriigi eesistumise ajal tehti nõukogule kaks alternatiivset ettepanekut eesmärgiga vastata ombudsmani soovitustele: üks ettepanek nägi ette nõukogu kodukorra muutmist, teise ettepanekuga oleks püütud muuta läbipaistvust olemasolevate eeskirjade raames;

T.   arvestades, et nõukogu otsustas oma kodukorda mitte muuta;

1.   kiidab heaks Euroopa Ombudsmani soovituse nõukogule;

2.   tuletab meelde, et:

   demokraatlikes õigussüsteemides, sealhulgas Euroopa Liidu (ELi lepingu artikli 6 lõige 1) ja selle liikmesriikide õigussüsteemides on õigusnormide põhiomaduseks, et nad pole üksnes siduvad, vaid nad võetakse vastu viisil, mis võimaldab Euroopa kodanike teavitamist ja osalust nende esindajate kaudu nii siseriiklikul (riikide parlamendid ja valitsused) kui ka Euroopa tasandil (Euroopa Parlament); ning ELi lepingu artikli 1 teine lõik kohustab ELi institutsioone otsuseid tegema avatult ja kodanikulähedaselt ning kõnealusest põhimõttest kõrvalekaldumiseks peavad olema konkreetsed ja mõjuvad põhjused;
   kodanike osalemise võimalus saaks tõsiselt kannatada, kui üks õiguslooja peaks oma ettevalmistustöödele ja aruteludele ligipääsu võimaldama üksnes lõppotsuse ajal või pärast seda;
   Euroopa Parlamendi ja nõukogu erinevate läbipaistvusstandardite säilitamisel pole loogilist õigustust, eriti kaasotsustamismenetluse puhul;
   kui ettevalmistustööd parlamendikomisjonides ja täiskogu istungite arutelud on avatud, peaksid ka ministrite tasemel samadel teemadel peetavad arutelud olema avatud;
   läbipaistvuse vajadus on veelgi ilmsem, kui Euroopa Parlament ja nõukogu püüavad kaasotsustamismenetluse käigus jõuda kokkuleppele parlamendi esimesel lugemisel (toimub ühel juhul kolmest); sellises olukorras on Euroopa Parlamendi seisukohast võimalik aru saada üksnes siis, kui samal ajal on teada nõukogus kujunev enamuse seisukoht, selle sisu ning nõukogus riikide delegatsioonide seisukohtade aluseks olevad argumendid;
   nõukogu tegevuse konfidentsiaalsuse säilitamine nõue sedalaadi läbirääkimistel on samaväärne Euroopa Parlamendi tegevuse läbipaistvuse ja tõhususe põhimõtte õõnestamisega;
   kõnealuse aspektiga ei ole piisavalt arvestatud nõukogu 22. detsembri 2005. aasta järeldustes, mis nõuavad nõukogu ettevalmistustöödelt läbipaistvust üksnes menetluse alguses ja pärast lõpphääletust (välja arvatud COREPERi teistsuguse otsuse korral);

3.   tuletab meelde, et lähtuvalt õigusloomega seotud tegevuse mõistest, mis on määratletud määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklis 12 ja nõukogu kodukorras, tuleks läbipaistvuse põhimõtet kiiresti rakendada, mitte üksnes siis, kui nõukogu langetab otsuse kaasotsustamismenetluses Euroopa Parlamendiga, vaid ka kõikidel muudel juhtudel, kui Euroopa Parlament on kaasatud, kaasa arvatud lihtsalt konsulteerimise korral, ning juhul kui nõukogu võtab vastu õigusakte, mis võivad mõjutada kodanike õigusi ja vabadusi, nagu kolmanda samba õigusaktide puhul;

4.   väljendab kahetsust edusammude puudumise üle nendes valdkondades ning et nõukogu selles küsimuses oma 22. detsembri 2005. aasta järeldustes vaikis;

5.   leiab, et ELi kõige tähtsama õigusloomepädeva asutuse õigusloomealased kinnised istungid on vastuvõetamatud;

6.   rõhutab, et põhimõtted, mis tagavad Euroopa Liidu mitmetasandilise valitsemise on hea valitsemistava põhimõtted: osalus, läbipaistvus, aruandlus, tõhusus ja ühtekuuluvus;

7.   arvab, et ajal, mil ELi roll on demokratiseerimise ja aruandekohustuse edendamine, peaks nõukogu tulema vastu parlamentide, kodanikuühiskonna ja üldsuse nõudmisele suurema läbipaistvuse alal;

8.   usub, et õigusloomeasutuste avatud istungite toimumine ei ole ainult põhimõtteline küsimus, vaid see mõjutab otseselt Euroopa kodanikke esindavate Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide püüdlusi täita oma rolli kontrollimisel;

9.   leiab, et liikmesriikide parlamentidele on erakordselt tähtis, et valitsused ja ministrid on nende ees aruandluskohuslased; leiab, et seda on võimatu tõhusalt teostada, kui pole teada, kuidas ministrid nõukogus tegutsesid ja hääletasid ning, millisest teabest nad lähtusid;

10.   usub, et hiljutised sündmused seoses aruteludega Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimise üle tõestavad, et Euroopa kodanikud soovivad otsustamisprotsessi avatumaks muutmist;

11.   usub, et avatud istungid muudaksid nõukogu töö läbipaistvamaks ja Euroopa kodanikele olulisemaks ning suurendaks üldsuse usaldust Euroopa Liidu ja selle esindajate töö suhtes;

12.   on veendunud, et suurema avatusega kaasneb liikmesriikide ministrite suurem kollektiivne vastutus, suureneb nõukogu otsuste legitiimsus üldsuse silmis ning edeneb ja tugevneb Euroopat puudutavaid küsimusi käsitlev avalik arutelu;

13.   kutsub nõukogu üles veelgi muutma oma kodukorda ning töömeetodeid , et istungid, kus nõukogu toimib õigusloojana oleksid lahtised ja üldsusele ligipääsetavad;

14.   usub, et COREPER´i koosolekud on oluline osa nõukogu õigusloomealastest arutlustest ning seetõttu peaksid nende suhtes kehtima avatuse põhimõte; leiab, et nõukogu peaks otsuseid vastu võtma ametliku hääletamise tulemusena, aga mitte ainult heakskiidu alusel;

15.   tuletab meelde, et nõukogu toimib õigusloojana ka lepituskomitee menetluses osaledes;

16.   märgib, et praegu ei ole nõukogu istungite päevakavapunktide ettevalmistavad dokumendid üldsusele kättesaadavad; rõhutab, et kodukorra kohandatud variandis peaks nõukogu selgelt määrama kõnealuste dokumentide liigituse ja hierarhia ning tegema need üldsusele ligipääsetavaks;

17.   tervitab nõukogu 22. detsembri 2005. a lõppjäreldusi kui õiges suunas liikumist, kuid kahetseb, et nõukogu ei järginud ombudsmani ettepanekut kodukorra muutmise kohta;

18.   tuletab meelde, et nõukogu kodukorra muutmiseks on vajalik kahekümne viiest liikmesriigist kolmeteistkümne toetus;

19.   leiab, et kuna kõikide liikmesriikide valitsused on allkirjastanud põhiseaduse lepingu, ei tohiks nõukogu kodukorra muutmisele vastu seista, kuna poliitiliselt on põhimõte kõikide liikmesriikide valitsuste poolt juba vastu võetud;

20.   rõhutab, et Euroopa Parlament toetab täielikult Euroopa põhiseaduse lepingut ning jõupingutusi selle rakendamiseks; rõhutab, et nõukogu kodukorra muutmist ei peaks vaatlema kui eelnimetatud lepingu või selle osade asendamist vaid kui hilinenud kohandumist Euroopa reaalsusega ning institutsioonilist võrdsust Euroopa Liidu õigusloomes;

21.   on seisukohal, et 22. detsembri 2005. aasta lõppjäreldustes kirjeldatud nõukogu istungite edastamise meetodid on ebapiisavad avatuse tagamiseks ning, et üldsuse ja meedia esindajate juurdepääs istungitele on hädavajalik;

22.   kutsub nõukogu üles võtma vajalikke meetmeid , et muuta nõukogu istungid, kus ta toimib õigusloojana lahtisteks ja üldsusele ligipääsetavaks; nõuab, et nõukogu hakkaks oma lahtiseid istungeid edastama, sealhulgas interneti teel ning esitaks piisavalt varakult nende istungite kuupäevad ja päevakorrad ja väljastaks nendest ametliku ärakirja Euroopa Liidu kõikides ametlikes keeltes;

23.   kutsub nõukogu leidma ühist lähenemist Euroopa Parlamendi poolt 6. septembril 2001 vastu võetud Euroopa Liidu hea haldustava eeskirja(6) rakendamisele;

24.   teeb nõukogule ettepaneku käivitada katseprojekt "läbipaistvam otsustamisprotsess", mille käigus arutletaks nõukogu avatud ja ligipääsetaval istungil ühe või enama õigusloomealase teema üle, pannes erilist rõhku järgitavate menetluste ja otsuste selgitamisele, et kodanikel oleks kergem neid mõista;

25.   kutsub eesistujamaad, nõukogu ja komisjoni liikmeid esitama sedalaadi avatud arutelu jaoks küsimusi ja teemasid vastavalt nõukogu kodukorra artikli 8 lõikele 3;

26.   kutsub nõukogu eesistujamaad seadma üldsusele avatud nõukogu istungite teema Euroopa Ülemkogu prioriteetsete teemade hulka ja võtma endale 9. mail 2006. kohustus muuta viivitamatult nõukogu kodukorda ja enne 2006. aasta lõppu kooskõlas Euroopa Parlamendiga määrust (EÜ) nr 1049/2001;

27.   kutsub huvitatud pooli üles avaldama nõukogule maksimaalselt survet, et veenda teda järgima ombudsmani soovitust ning muutma oma kodukorda;

28.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Ombudsmanile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.
(2) 14. ja 15. detsembril 2001 Laekenis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise eesistuja järelduste I lisa.
(3) EÜT L 113, 4.5.1994, lk 15.
(4) ELT L 106, 15.4.2004, lk 22.
(5) http://www.euro-ombudsman.eu.int/report97/pdf/en/rap97_en.pdf
(6) EÜT C 72 E, 21.3.2002, lk 331.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika