Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 2 esimest taanet;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 3 lõike 1 punkti c ning artikleid 12 ja 39;

–   võttes arvesse ühinemislepingut, mis allkirjastati 16. aprillil 2003. aastal ühelt poolt EL-15 liikmesriikide ning teiselt poolt Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovakkia Vabariigi vahel (ühinemisleping)(1);

–   võttes arvesse komisjoni 8. veebruari 2006. aasta teatist "Aruanne 2003. aasta ühinemislepingus sätestatud üleminekukorra toimimise kohta (ajavahemik 1. mai 2004 – 30. aprill 2006)" (KOM(2006)0048);

–   võttes arvesse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC) täitevkomitee 5. ja 6. detsembri 2005. aasta koosolekul vastu võetud resolutsiooni "Tööjõu vaba liikumise suunas laienenud Euroopa Liidus";

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A6-0069/2006);

A.   arvestades, et tööjõu vaba liikumine on üks neljast EÜ asutamislepingus ettenähtud põhivabadusest ning see väljendab solidaarsust EL-15 ja uute liikmesriikide vahel; arvestades samuti, et isikute vaba liikumine on õigus, mida ei tohi kasutada tööjõu ja isikute ulatusliku rände soodustamiseks;

B.   arvestades, et ühinemisleping näeb ette üleminekukorra rakendamise võimaluse tööjõu vaba liikumise suhtes kolmeetapiliselt (2+3+2 aastat);

C.   arvestades, et 12 liikmesriiki EL-15 liikmesriikide seast võtsid 2004. aasta mais vastu otsuse, mis piirab kaheksa uue liikmesriigi tööjõu vaba liikumist, ning vastukaaluks piirasid liikumisvabadust ka kolm uut liikmesriiki; arvestades, et Saksamaa ja Austria on kasutanud teenuste osutamise vabaduse piiramise võimalust teatud sektorites ning sidunud selle tööjõu vaba liikumist puudutava üleminekukorraga;

D.   arvestades, et "status quo klausel" näeb ette, et kui EL-15 liikmesriik vastavalt oma siseriiklikule õigusele üleminekuperioodi ajal kontrollib juurdepääsu oma tööturule, siis ei tohi antud liikmesriigis kohaldada uute liikmesriikide kodanike suhtes ühinemislepingu allakirjutamise kuupäeval kehtinud piirangutest suuremaid piiranguid; arvestades, et nimetatud korda kohaldatakse juurdepääsu puhul, mis on antud vastavalt siseriiklikele sätetele või kahepoolsetele lepingutele;

E.   arvestades, et nimetatud status quo klausel näeb ette ka seda, et EL-15 liikmesriigid peavad järgima eelistuse reeglit(2), mille kohaselt töökoha pakkumisel EL-15 riikide hulka mittekuuluvate riikide kodanikele on uute liikmesriikide kodanikel eelisõigus kolmanda riigi kodanike ees;

F.   arvestades vältimatuid globaalseid väljakutseid, millega EL peab tegelema, sealhulgas Hiina ja Kagu-Aasia suurenev majanduslik võimsus ja Euroopa rahvastiku vananemine, mis pikas perspektiivis võib viia sotsiaalkindlustussüsteemide rahastamise kokkuvarisemiseni; arvestades, et ELi konkurentsivõime tõstmine ja uute töökohtade loomine on seega vältimatu vajadus, mis omakorda nõuab liikuvuse suurendamist EL laienenud territooriumil;

G.   arvestades, et Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive strateegia (2005–2008) rõhutab nimelt vajadust rakendada poliitikat, mis soodustaks kutsealast ja geograafilist liikuvust, ning arvestades, et tööhõivesuuniste(3) suunis nr 20 nõuab tööturu kohanemisvõime parandamist, kõrvaldades asutamislepingute raames töötajate liikumisega seotud takistused kogu ELis;

H.   arvestades, et 2006. aasta on nimetatud Euroopa töötajate liikuvuse aastaks;

I.   arvestades, et nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiiviga 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta(4) määratakse kindlaks õigusraamistik, mis võimaldab anda pikaajaliselt liikmesriigis seaduslikult viibinud isikule pikaajalise elaniku staatuse, mis võib teatavatel asjaoludel lubada pikaajalisel elanikul töötada mõnes teises liikmesriigis;

J.   arvestades, et direktiiv 2003/109/EÜ tagab mõnedel juhtudel kolmandate riikide pikaajalistele elanikele soodsamad elamisloa saamise ja EL-15 tööturgudele juurdepääsu tingimused kui kaheksa uue liikmesriigi kodanikele; rõhutades, et solidaarsuse väljendamine kolmandatest riikidest pärit töötajatele ei tohi kaasa tuua uutest liikmesriikidest pärit töötajate diskrimineerimist;

K.   arvestades, et vastavalt eelistuse reeglile peavad EL-15 liikmesriigid tagama, et töökoha pakkumisel väljastpoolt EL-15 liikmesriike pärinevale kodanikule eelistatakse uute liikmesriikide kodanikke; ning arvestades, et nii kiiresti kui võimalik on vaja välja töötada protseduurireeglid eelistuse reegli rakendamiseks;

L.   arvestades, et komisjoni 21. detsembri 2005. aasta teatises "Poliitikakava seadusliku rände kohta" (KOM(2005)0669) märgitakse, et liikmesriikide tööturge iseloomustavad struktuurilised pinged, millest annavad tunnistust üheaegselt eksisteeriv suur tööpuudus ja tööjõupuudus; arvestades, et nimetatud pingete leevendamiseks on oluline võtta meetmeid, mis tagaksid suurema paindlikkuse ja turvalisuse, suurendaksid liikuvust ja muudaksid tööturu kohanemisvõimelisemaks;

M.   arvestades, et Euroopa majanduste struktuuriliste pingete tõttu on üksikutes sektorites kohati raske üksnes siseriiklikest tööturu varudest tööjõudu ammutades tööjõu vajadust rahuldada;

N.   arvestades, et ränne uutest liikmesriikidest avaldab positiivset mõju oma tööturud avanud liikmesriikide majandustele, sest see parandab ettevõtete konkurentsivõimet, vähendab mitteametlikke töökohti, aitab kaasa majanduskasvu taseme tõusule ja uute töökohtade loomisele ning toob vastuvõtjariigi eelarvesse suuremaid maksutulusid;

O.   arvestades, et kaaluda ei tule mitte ainult tööturgude avamise positiivset mõju EL-15 liikmesriikides, vaid uurida tuleb ka majandusrände positiivset ja negatiivset mõju uutele liikmesriikidele;

P.   arvestades, et asjaolu, et uute liikmesriikide töötajatele ei pakuta teatud juhtudel endiselt EL-15 liikmesriikides seaduslikult töötamise võimalust, on soodustanud veelgi enam illegaalset töötamist, varimajanduse arenemist ning töötajate ekspluateerimist;

Q.   arvestades, et ränne on ELis väga tundlik poliitiline teema, ning arvestades, et seetõttu on oluline anda Euroopa kodanikele asjakohast teavet töötajate ELis vaba liikumise aluspõhimõtete ning praktiliste tagajärgede kohta;

R.   arvestades, et ühendusesisese rände andmete ebapiisavuse ja vähese ühtlustatuse tõttu ei ole praegu nõuetekohaseid statistilisi vahendeid, mis võimaldaksid Euroopa institutsioonidel ja liikmesriikidel jälgida laienenud ELi tööturgude peamisi tendentse ja erinevaid tingimusi;

S.   arvestades, et liikmesriikide kogutud üldjoonelised statistilised andmed näitavad, et EL-15 sisene ränne on oluliselt suurem uutest liikmesriikidest tulenevast rändest, nii absoluutarvudes kui suhtarvuna tööealisest elanikkonnast; arvestades, et uutest liikmesriikidest tulenev ränne ei avalda EL-15 tööturgudele märkimisväärset survet;

T.   arvestades, et liikmesriikide statistilised andmed näitavad ühtlasi seda, et kolmandatest riikidest tulenev ränne ületab oluliselt ELi-sisest rännet, seda nii EL-15 liikmesriikide hulgas kui ka laienenud ELi liikmesriikides;

U.   arvestades, et Euroopa kodanike toetuse saamiseks EL-15 tööturgude avamisele tuleb tagada Euroopa Ühenduse ja siseriikliku tööõiguse järgimine ja range kohaldamine;

V.   arvestades, et asjaomaste liikmesriikide otsus kaotada üleminekukorra raames kehtestatud piirangud oleks selgeks solidaarsuse märgiks Lääne- ja Ida-Euroopa kodanike vahel, kes on vastuvõetamatutel põhjustel olnud aastakümneid üksteisest eraldatud;

W.   arvestades, et EL-15 liikmesriigid peavad enne 2006. aasta 1. maid komisjonile ametlikult teatama, kas nad kavatsevad säilitada piirangud veel kolmeks aastaks;

X.   arvestades, et tööturu osapooled, eelkõige Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon ja Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Keskliitude Ühendus on selgelt väljendanud oma poolehoidu võimalikult kiirele üleminekukorra raames kehtivate piirangute kaotamisele;

1.   kutsub liikmesriike üles tühistama kehtivad üleminekumeetmed, võttes arvesse pingete puudumist nende liikmesriikide tööturgudel, kes otsustasid oma tööturud piiranguteta avada, ning arvestades, et ulatusliku rände kartus ei ole olnud põhjendatud;

2.   soovitab nendel liikmesriikidel, kes otsustavad üleminekumeetmeid pikendada, teha seda süvaanalüüsi põhjal, mis hindab igast üksikust uuest liikmesriigist lähtuvat ohtu nende tööturule;

3.   märgib, et üleminekuperiood on üks peamistest asjaoludest, mis suurendab illegaalsete töötajate ja nn vale-FIEde arvu ning toob üha sagedamini kaasa teravama piirkondliku palgasurve ja ebaõiglased töötingimused ning võõrtöötajate diskrimineerimise ja ekspluateerimise;

4.   kutsub liikmesriike üles tagama status quo klausli ja eelistuse reegli kohaldamist, mille kohaselt on vaba töökoha puhul uute liikmesriikide kodanikel eelisõigus kolmandate riikide kodanike ees;

5.   kutsub komisjoni üles viivitamata alustama EÜ asutamislepingu artiklis 226 sätestatud menetlust iga liikmesriigi suhtes, kes ei ole täitnud EÜ asutamislepingu artiklitest 12, 39 või 42 või ühinemislepingu status quo klauslist tulenevaid kohustusi;

6.   avaldab kahetsust, et mitmed liikmesriigid kohaldavad õigusakte või haldusnorme, mida võib pidada ühinemislepingu allakirjutamise kuupäeval uutest liikmesriikidest pärit töötajate vabale liikumisele kohaldatud piirangutest suuremateks piiranguteks; teeb järelduse, et nimetatud piirangud seoses uute liikmesriikide kodanike juurdepääsuga EL-15 tööturgudele on suuremad kui üleminekukorra raames lubatud;

7.   avaldab kahetsust, et on liikmesriike, kus kehtivad jätkuvalt sätted või haldusmeetmed, mida võib pidada töövõtjaid diskrimineerivaks;

8.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama tööõiguse ranget kohaldamist, et garanteerida kõikide töötajate võrdne kohtlemine ELis, aus konkurents ettevõtete vahel ning sotsiaalse dumpingu vältimine; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et võõrtöötajad oleksid teadlikud oma põhiõigustest ja -kohustustest, eelkõige seoses diskrimineerimist keelavate sätetega vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 13;

9.   nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tõhustaksid oma jõupingutusi, et tagada ühenduse olemasolevate õigusaktide, tööõiguse standardite ja eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ – mis käsitleb töötajate lähetamist seoses teenuste osutamisega(5) – nõuetekohane rakendamine, vajadusel tugevdades vastavalt halduskoostööd;

10.   kutsub komisjoni üles tugevdama piiriülest koostööd liikmesriikide tööinspektsioonide vahel ning uurima võimalust luua vastav koostöövõrgustik (s.o. sotsiaalne Europol);

11.   kutsub komisjoni, liikmesriike, tööturu osapooli ja teisi asjassepuutuvaid riigi- ja erasektori asutusi üles looma õiglase, läbipaistva menetluse, mis võimaldaks uute liikmesriikide kodanikel töötada nõuetekohastes töö-, tervishoiu- ja ohutustingimustes;

12.   kutsub komisjoni ja nõukogu üles koostama hiljemalt 2009. aasta jaanuariks standardiseeritud statistika ELi-sisese rände kohta, looma süsteemi töötajate liikuvuse süstemaatiliseks seireks ELis ning eraldama vajalikud vahendid nimetatud meetmete rahastamiseks;

13.   kutsub komisjoni, nõukogu ja liikmesriike üles käivitama üldsusele suunatud teavituskampaania, et anda kodanikele põhjalikumat teavet töötajate ELis vaba liikumise aluspõhimõtete ja tagajärgede kohta ning võidelda rahvusel või rassil põhineva ja mis tahes muus vormis esineva diskrimineerimise vastu, mis on keelatud vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 13;

14.   kutsub EL-15 liikmesriike üles konsulteerima vastavalt riikide tavale ja praktikale tööturu osapooltega, enne kui nad langetavad otsuse uutest liikmesriikidest pärit töötajate vaba liikumist puudutava üleminekukorra lõpetamise või pikendamise kohta;

15.   kutsub üles neid liikmesriike, kes soovivad jätkata üleminekukorda, looma järgmise etapi jooksul eeldused selleks, et üleminekukorda ei jätkataks kauem kui 2009. aastani;

16.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide, läbirääkijariikide ja kandidaatriikide parlamentidele.

(1) ELT L 236, 23.9.2003, lk 17. (2) Ühinemisakti artiklis 24 osutatud nimekiri: Tšehhi Vabariigi kohta vt V lisa punkti 14; Eesti Vabariigi kohta vt VI lisa punkti 14; Läti Vabariigi kohta vt VII lisa punkti 14; Leedu Vabariigi kohta vt IX lisa punkti 14; Ungari Vabariigi kohta vt X lisa punkti 14; Poola Vabariigi kohta vt XII lisa punkti 14; Sloveenia Vabariigi kohta vt XIII lisa punkti 14; Slovakkia Vabariigi kohta vt XIV lisa punkti 14. (3) Nõukogu 12. juuli 2005. aasta otsus 2005/600/EÜ liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (ELT L 205, 6.8.2005, lk 21). (4) ELT L 16, 23.1.2004, lk 44. (5) EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1.