Euroopa Parlament,

-   võttes arvesse Euroopa ombudsmani eriraportit Euroopa Parlamendile;

-   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 13, 21 ja 195;

-   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 1 ja 6;

-   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsust 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta(1);

-   võttes arvesse Euroopa ombudsmani põhikirja artikli 3 lõiget 7;

-   võttes arvesse Euroopa Parlamendi eelnevaid (16. juuli 1998(2), 17. november 2000(3), 6. september 2001(4) ja 11. detsember 2001(5)) otsuseid Euroopa ombudsmani eriraportite kohta;

-   võttes arvesse 17. juuni 1994. aasta konventsiooni, millega määrati kindlaks Euroopa koolide põhikiri;

-   võttes arvesse nõukogu ning haridusministrite nõukogu 31. mai 1990. aasta kohtumise resolutsiooni puuetega laste ja noorte tavaharidussüsteemi integreerimise kohta(6) ja eriti selle artiklit 4;

-   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Puuetega inimeste jaoks takistusteta Euroopa poole (KOM(2000)0284);

-   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat(7), eriti selle artikli 21 lõiget 1;

-   võttes arvesse kodukorra artiklit 45 ja artikli 195 lõike 2 esimest lauset;

-   võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A6-0118/2006),

A.   arvestades, et Euroopa Ühenduse asutamislepingu alusel on ombudsmani kohustus uurida omal algatusel või talle esitatud kaebuste alusel ja tema enda äranägemisel haldusomavoli ühenduse asutuste või institutsioonide tegevuses, välja arvatud Euroopa Kohus ja Esimese Astme Kohus, kui need tegutsevad õigusemõistjana;

B.   arvestades, et Euroopa ombudsmani põhikirja artikli 3 lõike 7 alusel võib ombudsman seejärel esitada Euroopa Parlamendile ja asjaomasele asutusele või institutsioonile raporti, milles on asjakohased soovitused;

C.   arvestades, et oma eriraportis kaebuse nr 1391/2002/JMA kohta, mis käsitleb Euroopa koolide suutmatust vastata kaebuse esitanud isiku tütre haridusalastele erivajadustele püüdis ombudsman soovitada viise, kuidas tagada komisjonipoolne tegevus, et puude raskuse tõttu Euroopa koolidest välja jäetud hariduslike erivajadustega laste vanemad ei peaks katma oma laste hariduskulusid;

D.   arvestades, et ombudsman uuris paljusid teisi sarnaseid asjaolusid ja väiteid sisaldavaid kaebusi Euroopa koolide kohta;

E.   arvestades, et ombudsmani eriraport on suurepärane võimalus komisjonile esitatud soovituste põhjalikuks kaalumiseks,

1.   tervitab ombudsmani eriraportit ning arvab, et see põhineb asjaomase kaebuse põhjalikul uurimisel ja olemasolevate tõendite süvaanalüüsil;

2.   märgib, et ombudsmani enesealgatuslik uurimine on sobiv näide tema mandaadi kasutamisest vastavalt asutamislepingu artiklile 195;

3.   rõhutab, et EÜ asutamislepingus ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 14 ja 21 sätestatud õigus haridusele, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõte ning igasuguse diskrimineerimise, muuhulgas puudest lähtuva diskrimineerimise keeld, on osa ELi õiguskorra põhimõtetest ja alustaladest;

4.   märgib, et kuigi komisjon on korduvalt viidanud rahalistele ja eelarvelistele piirangutele, mis ei võimalda katta Euroopa koolidest välja jäetud haridusalaste erivajadustega laste hariduskulusid täies ulatuses, ei ole komisjon teinud pingutusi EÜ asutamislepingus nõutud kohustuste täitmiseks vajaminevate rahaliste vahendite hindamiseks;

5.   märgib, et kaebuse esitanu pere kolm last said Euroopa koolis tasuta hariduse (mis on kohustuslik), aga vanimat, haridusalaste erivajadustega tütart samasse kooli ei võetud ning laps pidi minema erakooli "International School of Brussels", põhjustades perele suuri väljaminekuid;

6.   võtab teadmiseks komisjoni esitatud meetmed petitsioonikomisjoni 22. veebruari 2006. a koosolekule, millega nõutakse "puudega inimeste täiendava toetuse" märkimisväärset suurendamist, et vähendada tunduvalt abisaaja omapoolset panust;

7.   märgib, et komisjon annab kahekordset lastetoetust ametnike abistamiseks haridusega mitteseotud kulude katmisel puuetega laste eest hoolitsemisel, ning mõistab hukka selle, et komisjon ei maksnud kaebuse esitanule seda lisatoetust, kuna soovis vähendada oma kulusid kaebuse esitaja lapsega seotud kohustuste täitmisel;

8.   kutsub komisjoni üles selgitama komisjoni vastutuse suurust ametnike lastele sobiva tasuta kohustusliku hariduse tagamisel;

9.   kiidab ombudsmani järeldused heaks ja palub komisjonil astuda vajalikke samme, et katta puude raskuse tõttu Euroopa koolidest välja jäetud haridusalaste erivajadustega laste vanematele kõik nende laste eriõppe kulud;

10.   arvab, et ombudsmani soovitus peaks kehtima ka uurimise käigus saadud teiste, sarnaseid asjaolusid ja väiteid sisaldavate kaebuste puhul;

11.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa ombudsmanile, Euroopa koolide peasekretärile ja kuratooriumile ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.

(1) EÜT L 113, 4.5.1994, lk 15. Otsust on viimati muudetud otsusega 2002/262/EÜ, ESTÜ, Euratom (EÜT L 92, 9.4.2002, lk 13). (2) EÜT C 292, 21.9.1998, lk 103. (3) EÜT C 223, 8.8.2001, lk 368. (4) EÜT C 72 E, 21.3.2002, lk 331. (5) EÜT C 177 E, 25.7.2002, lk 61. (6) EÜT C 162, 3.7.1990, lk 2. (7) EÜT C 364, 18.12.2000, lk 1.