Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldust "Arengut käsitlev Euroopa konsensus"(1);

–   võttes arvesse ÜRO 31. oktoobri 2003. aasta korruptsioonivastast konventsiooni;

–   võttes arvesse ÜRO 16. detsembri 1996. aasta deklaratsiooni korruptsiooni ja altkäemaksuvõtmise vastu rahvusvahelistes äritehingutes;

–   võttes arvesse OECD 21. novembri 1997. aasta konventsiooni, mis käsitleb võitlust välisriigi ametnikele rahvusvahelistes äritehingutes antava altkäemaksu vastu;

–   võttes arvesse ÜRO 8. septembri 2000. aasta millenniumi deklaratsiooni, mis määratleb aastatuhande arengueesmärgid (MDG) kui rahvusvahelise üldsuse ühised sihid vaesuse kõrvaldamiseks;

–   võttes arvesse 2. märtsi 2005. aasta Pariisi deklaratsiooni abi tõhususe kohta;

–   võttes arvesse 12. juuli 2005. aasta neljandat aastatuhande ökosüsteemi hindamise aruannet pealkirjaga "Ökosüsteemid ja inimese heaolu: ettevõtluse ja tööstuse võimalused ja väljakutsed";

–   võttes arvesse ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel 23. juunil 2000. aastal Cotonous sõlmitud partnerluslepingu(2) artikleid 8, 9 ja 97;

–   võttes arvesse tööstusriikide ühenduse G8 Eviani tippkohtumise 2. juuni 2003. aasta deklaratsiooni korruptsiooniga võitlemise ja läbipaistvuse suurendamise kohta;

–   võttes arvesse Aafrika komisjoni 11. märtsi 2005. aasta aruannet "Meie ühine huvi";

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. detsembri 2005. aasta kohtumisel vastu võetud Euroopa Liidu strateegiat käsitulirelvade (SALW) ja nende laskemoona ebaseadusliku kogumise ning salakaubaveoga võitlemiseks;

–   võttes arvesse oma 15. mai 2003. aasta resolutsiooni suutlikkuse suurendamise kohta arengumaades(3);

–   võttes arvesse oma 31. märtsi 2004. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu arengupoliitika juhtimise kohta(4);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse arengukomisjoni raportit (A6-0048/2006),

A.   arvestades, et korruptsioon kahjustab vaeseid ebaproportsionaalselt, piirates nende juurdepääsu avalikele hüvedele ja langetades põhiteenuste kvaliteeti ning raskendades seega vaesusest pääsemist;

B.   arvestades, et korruptsioon avaldab ärikliimale ja avalike teenuste osutamise tõhususele kahjulikku mõju ning vähendab üldsuse usaldust valitsuse vastu;

C.   arvestades, et korruptsioon vähendab abi tõhusust ja õõnestab seega ELi arengueesmärke ning aeglustab ELi partnerriikide arengutempot;

D.   arvestades, et Maailmapanga hinnangul antakse maailmas igal aastal altkäemaksuks üle 1 000 000 000 000 USD ja Aafrika Liidu andmeil läheb korruptsioon Aafrika majandusele aastas maksma üle 25% Aafrika SKTst;

E.   arvestades, et korruptsioon on probleem, mis mõjutab ühiskonda tervikuna, ning et korruptsioonil on palju vorme ja kõigile üheselt sobivat lahendust ei leidu, sest korruptsioonist on võimalik lõplikult vabaneda ainult laiahaardelise lähenemise kaudu;

F.   arvestades, et võitluses korruptsiooniga on oma osa nii poliitikutel, valitsusametnikel, kodanikuühiskonnal, massiteabevahenditel, rahvusvahelistel ettevõtetel kui ka rahvusvahelistel abiandjatel;

G.   arvestades, et konfliktiolukordade korral on korruptsioon nii nende üheks põhjuseks kui ka tagajärjeks;

H.   arvestades, et korruptsioon ohustab inimese põhivajadusi, nagu juurdepääs tervishoiuteenustele ja haridusele;

I.   arvestades, et korruptsioon on nõrga juhtimise kõrvalnähtus ning see on lahutamatult seotud riigi rolliga ja selle vastu peaks seega võitlema head valitsemistava soodustavate strateegiate abil;

J.   arvestades, et läbipaistvus ja aruandekohustus on korruptsioonivastase võitluse peamised põhimõtted;

K.   arvestades, et tuleb pöörata vajalikku tähelepanu käsitulirelvade (SALW) ebaseadusliku tootmise, üleandmise ja ringlusse laskmise ning korruptsiooni vahelisele seosele nii arengumaades kui ka arenenud riikides;

L.   arvestades, et korruptsiooni ohjeldamine ei ole võimalik ilma kodanikuühiskonna teadlikkuse ja osavõtuta, ning arvestades, et juurdepääs kogu teabele on selle protsessi jaoks otsustava tähtsusega;

M.   arvestades, et ÜRO 2003. aasta korruptsioonivastane konventsioon on esimene rahvusvaheline õiguslik meede, mis tunnistab, et kõik riigid peaksid kohustuma vara repatrieerima, ning arvestades, et ainsad selle konventsiooni ratifitseerinud ELi liikmesriigid on Ungari ja Prantsusmaa;

N.   arvestades, et eespool nimetatud OECD 1997. aasta konventsiooni võivad alla kirjutada üksnes OECD liikmesriigid või välisriigi ametnikele rahvusvahelistes äritehingutes antava altkäemaksu OECD töörühma täisliikmed;

1.   kutsub komisjoni üles arenguprogramme koostades keskenduma eriti aruandekohustuse ja läbipaistvuse küsimustele, kuna nõrgad aruandemehhanismid võivad korruptsiooni soodustada;

2.   rõhutab, et suuremat tähelepanu tuleks pöörata kodanikuühiskonna rollile hea valitsemistava ja korruptsiooni vabatahtliku kontrollimise soodustamises;

3.   tuletab meelde, et muudetud Cotonou koostöölepingu kohaselt võivad tõsised korruptsioonijuhtumid kaasa tuua lepingu artiklites 96 ja 97 sätestatud nõupidamismenetluse;

4.   rõhutab vajadust toetada dialoogi, teabevahetuse ja suutlikkuse suurendamise teel arengumaade parlamentide tööd eelarvepädevate institutsioonidena;

5.   rõhutab vaba ja sõltumatu meedia tähtsat osa korruptsioonivastases võitluses, ning nõuab suuremat ELi toetust projektidele, mis toetavad või tugevdavad sellist meediat partnerriikides;

6.   rõhutab vajadust aidata kaasa kõnealuste riikide õigussüsteemi loomisele ja tugevdamisele;

7.   rõhutab naiste olulist rolli ka korruptsioonivastases võitluses ja toonitab seetõttu vajadust anda naistele ja tütarlastele paremat haridust ning soodustada naiste osalemist poliitikas;

8.   toetab maksete avaldamise kampaaniat, mis kutsub rahvusvahelisi ettevõtteid üles avaldama teavet valitsustele makstud summade kohta;

9.   rõhutab arengumaadesse tehtavate investeeringute tähtsust ning ergutab komisjoni ja liikmesriike aitama kaasa selliste investeeringute tegemisele;

10.   rõhutab, kui tähtis on see, et arengumaade kodanikuühiskond looks järelevalveasutused, mis nõuaksid oma valitsuselt riigivõimu kandjate vastastikuse sõltuvuse, tasakaalustatuse ja kontrolli süsteemi; kutsub komisjoni üles seda protsessi toetama, eraldades sobiva osa eelarveabist kodanikuühiskonna järelevalveasutuste jaoks;

11.   on seisukohal, et korruptsiooni ohjeldamise eesmärgil tuleb sageli sisemist korraldust muuta; rõhutab vajadust suurendada kesksete ja kohalike ametiasutuste suutlikkust korruptsiooniga võidelda, eriti arvestades eelarveabi kujul antava abi suurenemisega;

12.   rõhutab, et eelarveabi andmisele peab alati eelnema tagatistega seotud riskide hoolikas analüüs, mis sooritatakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi;

13.   rõhutab, et eelarveabi peaks alati olema ette nähtud kindla valdkonna jaoks;

14.   rõhutab, et antava eelarveabiga peaks alati kaasnema avaliku finantshalduse (PFM) parandamisele suunatud poliitikadialoog, mis vähendaks korruptsiooni või rahaliste vahendite halva haldamise ohtu;

15.   nõuab ELi eelarveabi programmide läbipaistvuse suurendamist, sealhulgas asjakohase teabe avaldamist abi kasutamise kohta abi saavas riigis ning parlamentide kaasamist sellesse protsessi ja kodanikuühiskonna esindajate teavitamist;

16.   nõuab, et kodanikuühiskond ja parlamendid toetaksid tõhusat eelarvekontrolli riiklike kulutuste kontrolli (PETS) abil, mis määratleb selgelt "sisendite" ja "väljundite" omavahelise suhte vastavalt OECD arenguabi komisjoni (DAC) kriteeriumidele;

17.   on seisukohal, et tuleks koostada sotsiaalsed erinäitajad täpsemate andmete saamiseks kõnealustes riikides saavutatud juhtimiskvaliteedi kohta, ja nõuab, et kodanikuühiskond selles valdkonnas ulatuslikumalt osaleks;

18.   kutsub ELi kui riiklike kulutuste ja finantsaruandluse programmi (PEFA) kaaseesistujat üles lisama programmile, mis annab ühtse raamistiku tagatistega seotud riskide hindamiseks abi saavates maades, korruptsioonitaseme erinäitajaid;

19.   palub komisjonil kasutada kõnealuseid korruptsioonitaseme näitajaid hea valitsemistava esiletõstmiseks ja sobivate meetmete võtmiseks korrumpeerunud süsteemide vastu;

20.   nõuab tungivalt, et komisjon kaaluks otsuse vastuvõtmist arengumaade välisvõla vähendamise kohta;

21.   rõhutab, et rahvusvahelised abiandjad peaksid oma tegevust eelarveabi valdkonnas tihedalt kooskõlastama, et suurendada läbipaistvust ja abi saava riigi aruandekohustust;

22.   nõuab tungivalt, et kõik ELi liikmesriigid ning ÜRO 2003. aasta korruptsioonivastasele konventsioonile allakirjutanud riigid ratifitseeriksid antud konventsiooni ja OECD 1997. aasta konventsiooni, mis käsitleb võitlust välisriigi ametnikele rahvusvahelistes äritehingutes antava altkäemaksu vastu;

23.   soovitab OECD liikmetel kaaluda Küprose, Läti, Leedu ja Malta võtmist välisriigi ametnikele rahvusvahelistes äritehingutes antava altkäemaksu OECD töörühma täisliikmete hulka, mis võimaldaks neil allkirjastada ja ratifitseerida eespool nimetatud OECD 1997. aasta konventsiooni ja kutsub neid riike üles senikaua püüdma ulatuslikumalt järgida OECD 23. mai 1997. aasta muudetud soovitust välisriigi ametnikele rahvusvahelistes äritehingutes antava altkäemaksu vastase võitluse kohta;

24.   tuletab meelde piirkondlike algatuste, näiteks Aafrika vastastikuste eksperthinnangute mehhanismi (APRM) tähtsat osa korruptsiooni ohjeldamisel ja hea valitsemistava toetamisel; rõhutab, et Aafrika riikidel on vaja need algatused ellu viia ning komisjon ja liikmesriigid peaksid selleks tehnilist ja rahalist abi andma;

25.   palub liikmesriikidel võtta viivitamatult vastu õiguslikult siduv rahvusvaheline dokument käsitulirelvade (SALW) ning laskemoona asukoha jälgimise ja nende märgistamise kohta ning toetada käsitulirelvade ja laskemoonaga ebaseadusliku kaubitsemise vastase võitluse piirkondlikke algatusi arengumaades;

26.   nõuab nafta-, gaasi- ja mäetööstuse läbipaistvuse algatuse edasist jõustamist ja sellest kinnipidamist, et tagada teabe avalikustamine rahvusvaheliste ettevõtete ja arengumaade valitsuste vaheliste rahaliste tehingute kohta;

27.   palub liikmesriikidel, kus asuvad rahanduskeskused, võtta kõik vajalikud õigus- ja haldusmeetmed, et tagada ebaseaduslikult omandatud rahaliste vahendite repatrieerimine päritoluriiki; rõhutab veelgi suutlikkuse suurendamise vajadust, kusjuures eriti tuleks keskenduda vara riisumise ning riiklike vahendite väärkasutuse ja ebaseadusliku omastamise vältimisele;

28.   nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid looksid rahvusvahelise musta nimekirja süsteemi, mille abil takistada panku laenamast suuri summasid korrumpeerunud valitsustele või valitsusi esindavatele isikutele;

29.   palub komisjonil ja liikmesriikidel keelata riiklike ostulepingute või riigihankelepingute sõlmimine äriühingutega, mille töötajad on olnud mõnel arengumaal segatud korruptsioonitehingutesse ministrite või riigiametnikega või teistesse korruptsiooniga seotud tegevustesse, kui niisuguste töötajate puhul ei rakendata distsiplinaarmenetlust; palub liikmesriikidel suunata sellised juhtumid asjakohastele järelevalveasutustele, et kõnealused inimesed võetaks uurimise alla ja antaks vajadusel kohtusse;

30.   rõhutab, et riigihangete menetlus hõlmab suuri korruptsiooniohte, mistõttu tuleks esmajärjekorras keskenduda riigihangete teostamise eeskirjade ja menetluste läbipaistvuse suurendamisele;

31.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 46, 24.2.2006, lk 1. (2) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3. (3) ELT C 67 E, 17.3.2004, lk 255. (4) ELT C 103 E, 29.4.2004, lk 550.