Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ–USA suhete 1990. aasta Atlandi-ülest deklaratsiooni, 3. detsembri 1995. aasta uut Atlandi-ülest tegevuskava (NTA)(1) ja 18. mai 1998. aasta Atlandi-ülest majanduspartnerlust (TEP);(2)

–   võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 1998. aasta teatist pealkirjaga "Uus Atlandi-ülene turg" (NTM) (KOM(1998)0125);

–   võttes arvesse 21. juuni 1999. aasta Bonni deklaratsiooni (3) ja eelkõige selle jaotisi "Jõukuse ja arengu edendamine kiiresti muutuvas maailmas" ning "Varase hoiatusvõime tõhustamine";

–   võttes arvesse 2. mai 2002. aasta "Positiivset majanduskava";(4)

–   võttes arvesse oma 9. juuni 2005. aasta resolutsiooni Atlandi-üleste suhete kohta(5) ning eelnevaid 17. mai 2001. aasta,(6) 13. detsembri 2001. aasta,(7) 15. mai 2002. aasta(8) ja 19. juuni 2003. aasta resolutsioone(9) ning 22. aprilli 2004. aasta(10) ja 13. jaanuari 2005. aasta resolutsiooni;(11)

–   võttes arvesse komisjoni 20. märtsi 2001. aasta teatist pealkirjaga "Atlandi-ülese suhte tugevdamine: keskendumine strateegiale ja tulemuste saavutamisele" (KOM(2001)0154);

–   võttes arvesse komisjoni 18. mai 2005. aasta teatist pealkirjaga "Tugevam ELi ja USA partnerlus ning avatum turg 21. sajandil" (KOM(2005)0196);

–   võttes arvesse 2004. aasta deklaratsiooni "Meie majanduspartnerluse tugevdamine";(12)

–   võttes arvesse ELi–USA 20. juunil 2005. aastal Washingtonis peetud tippkohtumise tulemust, eelkõige selle majandusalgatuse "Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide algatus, et tõsta Atlandi-ülest majanduslikku integratsiooni ja majanduskasvu";

–   võttes arvesse ELi ja USA majandusministrite mitteametlikul kohtumisel 30. novembril 2005 vastu võetud ELi–USA ühist tööprogrammi ülalnimetatud majandusalgatuse elluviimiseks;

–   võttes arvesse USA Kongressi alamkoja 9. veebruaril 2005 esitletud resolutsiooni projekti 77 Atlandi-üleste suhete kohta;

–   võttes arvesse OECD uuringut kaubaturgude liberaliseerimisest ning rahvusvahelise kaubanduse ja investeeringute tõkete vähendamisest tuleneva kasu kohta ("Sooduskaubanduse kord põllumajandus- ja toiduturul – Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide juhtum", avaldatud märtsis 2005);

–   võttes arvesse 1. detsembri 2005. aasta resolutsiooni Hongkongis toimuva Maailma Kaubandusorganisatsiooni kuuenda ministrite konverentsi ettevalmistamise kohta;(13)

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi rahvusvahelise kaubanduse komisjoni 26. mai 2005. aasta kuulamist Atlandi-üleste majandussuhete kohta;

–   võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni töödokumenti (PE 364.940);

–   võttes arvesse oma 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni ELi ja USA suhete parandamise kohta Atlandi-ülese partnerluslepingu raames;(14)

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust (A6-0131/2006);

A.   arvestades, et käesolevas resolutsioonis keskendutakse peamiselt ELi ja USA majandussuhetele, tuleks tunnistada, et Atlandi-ülesed suhted hõlmavad kõiki Euroopa ja Ameerika riike;

B.   arvestades, et täielikum integratsioon on loomulik tulemus kahe majanduse puhul, millel on sarnane majanduslik taust, vahenditega varustatus ja majandusmudelid, kuid mis ajaloolistel, kultuurilistel ja majanduslikel põhjustel ei muutu kunagi täiesti ühesugusteks;

C.   arvestades, et majandussidemed ELi ja USA vahel on üldiselt oluline Atlandi-ülese suhte stabiliseerimise sammas ja on viimastel kümnenditel nii märgatavalt tihenenud, et mõlemal partneril on teineteise majandusarengus üha suurem osa;

D.   arvestades, et ELi ja USA vahelised soliidsed poliitilised ja majandussuhted ning ühtsete standardite väljatöötamine avaldavad automaatselt positiivset kõrvalmõju Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikidele;

E.   arvestades, et Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid peaksid nii omavahelise koostöö kui ka üldisema üleilmse juhtimise raames pühenduma rahvusvaheliste ja mitmepoolsete nõuete edendamisele kaubanduse (WTO), sotsiaal- (ILO) ja keskkonna (IPCC ja UNEP) valdkonnas;

F.   arvestades, et peamised ELi ja USA vahelised kaubandustõkked, sealhulgas tariifid, kvoodid, tootmis- ja ekspordisubsiidiumid, maksusoodustused ja tehnilised tõkked toimivad põllumajanduses, ning arvestades, et teenuskaubanduses on protektsionismi tase endiselt kõrge, samas kui tööstustoodete (välja arvatud tundlike valdkondade toodang) kõrged tollitariifid on järkjärgult kaotatud;

G.   arvestades, et 1995. aasta uue Atlandi-ülese tegevuskava (NTA) ja 1998. aasta Atlandi-ülese majanduspartnerluse kaasajastamiseks vajatakse mõjusamat poliitilist juhtimist ja visiooni, et arvestada nii muutunud tegelikkuse kui ka vanade vastuoludega ja jätkata Atlandi-üleste sidemete süvendamist;

H.   arvestades, et Euroopa ja USA peavad minema tulevikule vastu kaheldamatu eeldusega, et tugevam Atlandi-ülene side omab ülemaailmset tähendust, ja peavad seetõttu vajalikul määral arvestama teiste majanduse osalejate, riikide ja rahvaste huvidega, et jõukust võrdsemalt jaotada ja tulla edukalt toime ülemaailmsete väljakutsetega omavahel vastastikku seotud julgeoleku, maailma majandusliku valitsemise, keskkonnahoiu ja vaesuse vähendamise valdkonnas;

I.   arvestades, et ELi ja USA kahepoolseid majandussuhteid ja mitmepoolset tegevuskava tuleks vaadelda täiendava ja vastastikku tugevdava positiivse protsessina ning arvestades, et veelgi tõhusamalt integreeritud turust tulenev kasu laieneb Euroopa ja Ameerika maailmajao majandussuhetele laiemalt, tingimusel et turuintegratsiooni käsitlevatel piirkondlikel läbirääkimistel arvestatakse vajalikul määral piirkondlike huvidega;

J.   arvestades, et Atlandi-ülese tulu lagunemise vältimiseks tuleb Atlandi-ülese majanduspartnerluse raames õigesti hallata ühesuguste olukordade lahendamiseks kasutatavaid erinevaid majanduslikke ja õiguslikke vahendeid ning menetlusi;

K.   arvestades, et suuremal määral ühtlustatud ELi ja USA vaheline õiguskeskkond tuleks kasuks kõigile riikidele üldse ning eriti arenguriikidele ja üksteise naabruses asuvatele kaubanduspartneritele;

L.   arvestades, et Euroopa Parlamendi tulemuslikul toetusel on finantsteenuste tegevuskava etendanud olulist rolli ELi konkurentsivõimelisemate kapitaliturgude loomisel, mis on tugevdanud Euroopa konkurentsivõimet;

M.   arvestades, et meie tehnoloogia- ja infoühiskondadele omased kiirenevad muutused eeldavad ELilt suuremaid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid pingutusi teadus- ja tehnoloogiauuringute valdkonnas, et ületada "tehnoloogiline lõhe", mis teda USA vastavast sektorist eraldab, tagades seega kahepoolse kaubanduse võrdsuseks sobivad tingimused;

N.   arvestades, et Atlandi-üleste majandussuhete tugevdamine võib anda otsustava panuse Lissaboni eesmärkide saavutamiseks,

Tegelik Atlandi-ülene turg

1.   rõhutab, et ehkki viimastel aastatel on võinud tunduda, nagu oleks pinge ELi–USA poliitikaalastes suhetes kohati mõjutanud majandussfääri ning arvestades, et samuti on võinud tunduda, nagu oleks üleilmastumise ja uute tekkivate turgude – nagu Hiina, India ja Brasiilia – külgetõmme vähendanud ELi ja USA majandussidemete ulatust või olulisust, on olukord – nagu hiljaaegu avaldatud tööd(15) selgelt näitavad – tegelikult vastupidine:

2.   rõhutab sellega seoses, et ELi ja USA majandussidemetega kaasneb märkimisväärne tööhõive, kuna Atlandi-ülene majandus on kummalgi pool andnud juba ligi seitse miljonit töökohta, mis seetõttu jäävad sõltuma Atlandi-ülese majanduse toimimisest ja laienemisest;

3.   märgib, et ehkki ELi ja USA majandus on teineteisega niivõrd läbi põimunud ja integreerunud, et need moodustavad tõelise Atlandi-ülese turu, on suur kasvu- ja tööhõivepotentsiaal säilinud kaubandustõkete tõttu ikka veel küllaldaselt kasutamata;

4.   väidab, et ELi ja USA suhteid varjutavad olulisel määral poliitilised tülid ning tihtipeale iseloomustavad neid võltspaatos ja kaubandusvaidlused; märgib, et mõlemal pool Atlandi ookeani valitseb endiselt ohtlik lõhe arusaamas, kui ulatuslikuks ja integreerituks on Atlandi-ülene majandus muutunud; hoiatab seepärast ohtude eest, mis tekivad siis, kui seda ainulaadset suhet peetakse enesestmõistetavaks ja suhtutakse sellesse leebe hooletusega, mitte aga vajaliku poliitilise pühendumuse ja tähelepanuga;

5.   kardab, et Atlandi-üleste suhete praegune raamistik ei peegelda piisavalt ülalkirjeldatud tegelikkust; nõuab seetõttu nägemuslikumat ja strateegilisemat lähenemisviisi, mis suudaks õigesti reageerida sellistele ELi ja USA majandusi mõjutavatele pakilistele majandusküsimustele nagu konkurentsipoliitika, ettevõtete standardiseeritud üldjuhtimine, ühtsed või ühilduvad standardid ja tulemuslikum eeskirju käsitlev koostöö;

Edasine tee: tugevam Atlandi-ülene majanduspartnerlus

6.   märgib, et komisjoni eespool osutatud 18. mai 2005. aasta teatis on hea alus Atlandi-üleste majandussuhete oluliseks tugevdamiseks; rõhutab, et on vaja edasi töötada selle kallal, et vormistada Atlandi-ülese turu tegelikkus operatiivseks ja strateegiliseks kontseptsiooniks, mis suudab koguda piisavalt avalikkuse ja poliitikute toetust;

7.   soovitab ELil ja USAl leppida järgmiseks, 2006. aasta tippkohtumiseks kokku nii 1995. aasta Atlandi-ülese tegevuskava (NTA) ja 1998. aasta Atlandi-ülese majanduspartnerluse (TEP) ajakohastamises kui ka koostada uus Atlandi-ülene partnerlusleping, mis hõlmab mõlemat ja mille tulemusena saavutatakse 2015. aastaks "tõketevaba Atlandi-ülene turg", kusjuures finantsteenuste ja kapitaliturgude osas seatakse varasemaks tähtajaks 2010. aasta; antud algatuse aluseks peaks olema 2005. aasta juunis ELi–USA tippkohtumisel vastu võetud majandusalgatus ja ELi–USA ühine tööprogramm, milles püstitakse valdkondade kaupa konkreetsed eesmärgid, et võtta kokku aastatel 2005–2006 saavutatu ning täpsustada edasisi samme;

8.   rõhutab, et kavandatava partnerluslepingu majanduspeatükis tuleks ette näha uus struktuur, mis hõlmaks: eeskirju käsitlevat koostööd; horisontaalset laadi operatiivvahendeid (sealhulgas tulemuslik varajase hoiatamise süsteem ja kolmanda põlvkonna kokkulepe konkurentsiõiguse kohaldamise kohta) ning valdkondlikke majanduskoostöö kokkuleppeid, mis tuginevad ülalmainitud ELi–USA ühisele tööprogrammile;

9.   rõhutab, et Atlandi-ülese majanduskoostöö tõhustamine ei tohiks viia eeskirjade "allapoole" (s.t nõuete leevendamise suunas toimuvale) ühtlustamiseni, mis õõnestaks tarbijate usaldust tervisekaitse ja ohutuse küsimustes; soovitab seetõttu tungivalt Atlandi-ülese tarbijate dialoogi ning Atlandi-ülese keskkonnadialoogi taaselustamist, et töötada välja parimaid tavasid, mis edendavad tarbijate tervist, ohutust ja keskkonnakaitset ning hõlbustavad sellega jätkusuutlikuma Atlandi-ülese turu loomist;

10.   kinnitab veel kord, et praegustes suureneva rahvusvahelise konkurentsisurve tingimustes on sellise ühise majanduspiirkonna visioon väga oluline, et suurendada poliitilist pühendumust tugevamale majanduskavale, mis tugevdab mõlema partneri teadmistepõhise majanduse konkurentsipositsiooni, soodustab majanduskasvu ja innovatsiooni ning loob sellega uusi töökohti ja suurendab jõukust;

11.   märgib, et rahvusvahelise õiguskeskkonna killustatus kahjustab rahvusvahelise kaubanduse kasvupotentsiaali ja rõhutab, et ELi ja USA tihedam eeskirju käsitlev koostöö on hädavajalik edenemiseks ühtlustatuma õiguskeskkonna poole, milles kõigi ja eelkõige arenguriikide majandustegevuses osalejad saavad tegutseda väiksemate kulude ja suurema vabadusega;

12.   juhib tähelepanu sellele, et USA ja ELi majanduste soodne seis ning nendevaheliste majandussuhete tugevdamine, eelkõige institutsionaalsete vahenditega, annab kõnesolevate piirkondade kaalukuse tõttu olulise panuse kogu maailmamajanduse kasvu ja arengusse;

13.   kutsub Atlandi-ülest partnerlust, mille arvele langeb umbes 57% kogu maailma sisemajanduse kogutoodangust ja mis jääb maailmamajanduse kaksikmootoriks, täitma ülemaailmset juhirolli oludes, mida iseloomustab kasvav vastastikune sõltuvus, uute majandusjõudude esilekerkimine ja üha arvukamad riigipiire ületavad globaalsed probleemid. Soovitab sellega seoses pidada enam süvitsi minevaid ja süstemaatilisemaid konsultatsioone ühiste majandusküsimuste üle teiste suuremate majanduses osalejatega (sealhulgas India, Jaapani, Brasiilia, Kanada, Mehhiko, Tšiili, Hiina ja Venemaaga);

14.   on seisukohal, et rahvusvahelise majanduse kui terviku huvides, erinevalt kindlatest majandusvaldkondadest, on suurema kaubandust puudutava turvalisuse ja stabiilsuse jaoks vajadus leida asjakohaseid ning lähedasemaid rahalisi kõikumisi puudutavaid koordineerimisviise;

Doha arengukava

15.   rõhutab, et nii EL kui ka USA kannavad erilist vastutust ja omavad ühiseid eesmärke ning on järelikult igati huvitatud konstruktiivsest koostööst WTO jätkuvatel mitmepoolsetel läbirääkimistel; kutsub mõlemaid partnereid üles tunnustama Doha arengukava ambitsioonikat ja laiapõhjalist programmi, võttes igati arvesse arengumõõdet, et sillutada teed Doha vooru edukaks lõpuleviimiseks 2006. aastal;

16.   julgustab ELi ja USAd jääma pühendunuks WTO mitmepoolsetele läbirääkimistele ja mitte konkureerima kahepoolsete või piirkondlike kaubanduskokkulepete pärast; kordab taas komisjonile esitatud nõudmist mitte otsustada võimalike uute kahepoolsete või piirkondlike kaubanduskokkulepete soovitavuse või teostatavuse üle ilma eelnevate sisuliste konsultatsioonideta Euroopa Parlamendiga;

17.   loodab, et Doha vooru tulemuslikust lõpuleviimisest sõltumata vähendatakse oluliselt ELi ja USA tollitariifide ülemmäärasid ja muid tähtsamaid tariife;

18.   tervitab WTO raames saavutatud kokkulepet mistahes kujul antavate põllumajandustoodangu eksporditoetuste, sealhulgas toiduabi näol antavate ja muude toetuste lõplikuks likvideerimiseks 2013. aastaks ning rõhutab, et siseriiklike toetuste ja turule pääsemise osas tuleb alles saavutada sellega võrreldavat edu;

19.   kutsub USAd üles kaotama selliseid tollitõkkeid nagu tolli kasutustasud ja importööridele kehtestatud liigranged arvete esitamise nõuded; kahetseb asjaolu, et USA Tolli- ja Piirivalveamet ei tunnusta ELi tolliliidu ja "päritoluriigina"; palub USA valitsusel muuta Maailma Tolliorganisatsioonis (WCO) oma negatiivset hoiakut ELi liikmeks olemise suhtes;

Majandusalgatuse ja ELi–USA 30. novembri 2005. aasta majandusministrite mitteametliku kohtumise järelmeetmed

20.   toetab ELi–USA ühise tööprogrammi vastuvõtmist ELi ja USA majandusministrite kohtumisel, rakendamaks majandusdeklaratsiooni, mis sisaldab üheteistkümnes valdkonnas konkreetseid meetmeid Atlandi-ülese majandusintegratsiooni edasiarendamiseks; kutsub aga mõlemat partnerit üles osalema selle ühise tööprogrammi tõelises täitmises ja süvendamises parema ja ambitsioonikama suunatajuga, pikaajaliste strateegiliste eesmärkide ning ühismeetmete ja -projektide rakendamise üksikasjaliku ajakavaga, milles võetakse arvesse sõltumatute reguleerivate asutuste erirolli; märgib sellega seoses, et juba loodud Atlandi-üleste dialoogide sidusrühmad, sealhulgas tarbijate ühendused, ametiühingud ja keskkonnakaitsjate rühmitused peaksid olema aktiivsemalt kaasatud majandusalgatuse ja tööprogrammi jälgimis- ja läbivaatamisprotsessi;

21.   on seisukohal, et kavandatava partnerlusleppe majandusosas tuleks kooskõlas majandusalgatusega esitada konkreetseid ideid mittetariifsete tõkete kõrvaldamiseks turu võtmesektorites regulatsioonide järkjärgulise ühtlustamise ning eeskirjade ja standardite vastastikuse tunnustamise teel;

Eeskirjade ja standardite alase koostöö edendamine

22.   tunneb heameelt, et kohustust "asutada kõrgetasemeline eeskirju käsitleva koostöö foorum" – 2005. aasta juuni tippkohtumise deklaratsiooni põhielementi – on ettepanekuga korraldada 2006. aastal vähemalt kaks koosolekut lõpuks täitma asutud; soovitab ELi–USA eeskirju käsitleva koostöö 2005. aasta kava kiiresti ja täielikult ellu viia; hoiatab, et eri sidusrühmade ja asutuste piisava ja õigeaegse osaluse ja toetuseta ei saavuta eeskirju käsitlev koostöö oodatud eesmärke;

23.   kordab, et nii ELis kui ka USAs tuleb veel tegelda arvukate kaubandus- ja investeeringutõkete kõrvaldamisega ning täheldab rahutusega kasvavat survet vastata välismaisele konkurentsile protektsionistlike või ebaõiglaste kaubandusmeetmetega; rõhutab, et majandusalgatuses ja kavandatavas uues üleatlandilises partnerlusleppes üle korratud pühendumine avatuse, läbipaistvuse ja õigusriigi põhimõtetele peaks aitama enamikku neist probleemidest kõrvaldada;

24.   rõhutab, et regulatiivsed tõkked on muutunud ELi ja USA vahelise kaubanduse ja investeeringute üheks peamiseks takistuseks ja hoiatab eriti põhjendamatute täiendavate riiklike regulatsioonide ülekülluse eest, asjakohaste rahvusvaheliste standardite tehniliste regulatsioonide alusena kasutamisest loobumise eest ning USAle iseloomuliku kolmandate osapoolte väljastatud sertifikaatide liigse usaldamise eest;

25.   väljendab muret "rahvusliku julgeoleku" selge määratluse puudumise pärast USAs ja selle mõiste ülemäärase kasutamise pärast kaubavahetuse ja investeeringute piiramisel; kahetseb eriti USA Kaitseministeeriumi kasutatava niinimetatud "Berry paranduse" ning 1988. aasta "Exon-Florio paranduse" ja sellele järgnenud õigusaktide kasutamist välisinvesteeringute või välismaalaste omandusse mineku piiramiseks ettevõtete puhul, mis on kasvõi riivamisi seotud rahvusliku julgeolekuga;

26.   märgib, et ELi riikide ja USA osariikide vahelised erisused kohtumenetluse eeskirjades ja kohtuotsuste tunnustamise praktikas mõjutavad märkimisväärselt Atlandi-üleste tehingute asjus toimuvaid kohtuvaidlusi; palub ELil ja USAl uurida sellise leppe sõlmimise teostatavust, mis reguleerib kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja jõustamist seoses tsiviil- ja kommertsasjadega;

27.   märgib, et Atlandi-ülese telekommunikatsioonituru arengut pidurdavad endiselt regulatiivsed tõkked ja ühildamatud standardid, mis tekitavad olukorra, kus ükski USA ega Euroopa telekommunikatsioonifirma ei tegutse märkimisväärses ulatuses mõlemal mandril, olgugi et üheksa maailma kümnest suurimast telekommunikatsioonifirmast asuvad kas ELis või USAs;

Avatud ja konkurentsivõimeliste kapitaliturgude ergutamine

28.   nõuab raamatupidamisstandardite vastastikust tunnustamist ja sellele järgnevat järkjärgulist lähendamist usaldusväärse regulatiivse järelevalve all, et ettevõtted saaksid mõlemal turul kasutada ühtset standardit ja et vähendada noteerimiskulusid; palub aga komisjonil USA eelistamise vältimiseks jälgida hoolikalt Rahvusvahelise Raamatupidamisstandardite Nõukogu ja (USA) Finantsarvestuse Standardite Nõukogu täieliku vastavuse rakendusplaani;

29.   nõuab finantsturgude reguleerimise alase dialoogi tugevdamist Atlandi-üleste finantsteenuste küsimuste poliitika läbivaatamise kaudu kaks korda aastas Euroopa Parlamendi, komisjoni, USA asjaomaste asutuste ning USA Kongressi asjaomaste majanduskomisjonide vahel, mis toimub enne ja pärast ELi ja USA iga-aastast tippkohtumist; tunnustab valdkonna esindajate nagu Tuletisväärtpaberite ja Optsioonide Assotsiatsiooni (Futures and Options Association) seni tehtud tööd;

30.   on kindlalt vastu USA tegevusele Baseli II kapitalinõudeid käsitleva lepingu täitmise edasilükkamisel ning kutsub USAd üles oma kohustusi täitma, et luua pankadele üle maailma võrdsed võimalused; usub, et erinevad lähenemisviisid võivad takistada USA filiaalidega Euroopa pankadel moodustada integreeritud riskihaldussüsteeme;

31.   väljendab rahulolematust selle üle, et ELi edasikindlustusandjad USAs peavad andma riskidele täieliku tagatise, seistes silmitsi väga diskrimineerivate riiklike eeskirjadega, milles nõutakse neilt oma vastutuse ülerahastamist, säilitades tagatiste ülemäärased tasemed (selliseid tagatise esitamise nõudeid ei kohaldata USAs tegutsevate USA akrediteeritud edasikindlustusandjate suhtes); palub USA pädevatel asutustel püüelda edasise Atlandi-ülese vastastikuse tunnustamise ning ühtsete maksevõime- ja aruandlusnõuete poole;

32.   nõuab kindlalt denoteerimiseeskirjade kiiret lähendamist USA aktsiaturgudel, mis praegu esitavad registrist lahkuda soovivatele ELi firmadele karme nõudmisi; tunneb heameelt USA väärtpaberi- ja börsikomisjoni hiljutise ettepaneku üle pidada põhikriteeriumiks kauplemismahtu ja mitte aktsionäride arvu; ning palub komisjonil neid uusi suundumusi ELi huvide kaitse tagamiseks jälgida;

33.   usub ühtsemasse ettevõtete üldjuhtimise alasesse dialoogi ning äriühingute üldjuhtimist ja järelevalvet puudutavate nõudmiste ühtlustamisesse, kusjuures näiteks tänu Atlandi-ülese ettevõtete üldjuhtimise alase dialoogi parandamisele välditaks selliseid eksterritoriaalseid vahejuhtumeid nagu Sarbanes-Oxley seaduse kohaldamine; nõuab tihedamat ELi ja USA kontrolli ülemaailmsete kõrge riskiastmega investeerimisfondide üle;

34.   palub komisjonil ajakohastada ELi hoiusemaksu direktiivi kohaldamist USA suhtes;

Rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu suunatud koostöö

35.   märgib, et avatud turud sõltuvad väga suurel määral turvalistest ja usaldusväärsetest struktuuridest ning et usaldus on ülemaailmsetes kaubandussuhetes eluliselt tähtis; väljendab toetust ELi–USA tihedale koostööle, et jätkata võitlust ettevõttesiseste ja finantspettuste, rahapesu ja terrorismi finantseerimise vastu, vältides samas tavapäraste äri- ja eratehingute tarbetut häirimist;

Innovatsiooni ja tehnoloogiaarenduse ergutamine

36.   tunneb heameelt eesmärgi üle suurendada Atlandi-ülest sünergiat arvukates tugevama teadmistepõhise majanduse arenguks väga olulistes valdkondades;

37.   julgustab ühiste uurimisprojektide raames väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalusega Atlandi-üleste teadusuuringutealaste partnerluste loomist, ja Euroopa teadlaste Euroopasse tagasipöördumist toetavate meetmete võtmist;

38.   juhib tähelepanu sellele, et ELi ja USA jaoks on kasulik edendada koostööd teadus- ja arendustegevuse valdkonnas ning investeerimisprogrammide elluviimiseks, näiteks järgmistes valdkondades:

39.   selles osas tuletab liikmesriikidele ja USAle meelde kohustust, mis on avaldatud mõlema osapoole 2003. aasta ühisdeklaratsioonis vesinikumajanduse edendamise kohta ning tervitab seniseid edusamme, aga arvab, et edasine koostöö on siiski vajalik;

40.   arvab, et teabe- ja kommunikatsioonitehnoloogiad on mõlemale majandusele väga tähtsad; soovitab seetõttu rea ühiste meetmete võtmist, et:

41.   usub, et teadusuuringute ja tehnoloogia arengu seitsmes raamprogramm loob ainulaadse võimaluse ühisteks meetmeteks järgmistes valdkondades:

42.   arvab, et senised ja uued kosmoseprogrammid pakuvad teataval määral võimalusi ühisettevõtmisteks kosmose uurimisel:

43.   palub komisjoni teha ettepanek ühise malaaria uurimisprogrammi käivitamiseks lisaks juba olemasolevatele pandeemiliste haiguste uurimisprogrammidele;

44.   toetab meetmeid ettevõtlikkuse ja riskijulguse suurendamiseks ELis, mis tuginevad asjakohastele näidetele USA tugevatest külgedest selles valdkonnas;

Kaubanduse ja reisimise edendamine ja julgeoleku tugevdamine

45.   märgib, et viisapoliitika kuulub nüüd eranditult ühenduse pädevusse; palub komisjonil alustada viivitamatult läbirääkimisi USA administratsiooniga, et laiendada viisanõudest loobumise programmi kehtivust kõigile Euroopa kodanikele ning kaotada praegune, eelkõige uute liikmesriikide kodanikke puudutav diskrimineerimine;

46.   rõhutab, et kohmakad viisa saamise menetlused on tekitanud ettevõtetele ja kodanikele lisakulusid; tervitab "Usaldusväärse isiku" algatust, mis peaks tuginema vastastikku väljatöötatavatele standarditele, kui äri- või turismireiside hõlbustamise abinõu;

47.   kahetseb asjaolu, et enamik ELi kodanikke on endiselt allutatud rangele viisakontrollile, mis takistab vaba liikumist ja vahetust nii töötajate kui ka kõigi teiste osas, kes peavad tööga seoses USAsse reisima või seal viibima; palub USAl ilmutada selles osas suuremat paindlikkust, eriti nende Euroopa kodanike suhtes, kes tööalaselt regulaarselt USAs käivad;

Energiatõhususe edendamine

48.   arvestades, et energiapoliitika on majandusarenguks vältimatult vajalik ja seda ei saa kesksetest geopoliitilistest küsimustest ja välispoliitikast lahutada, soovitab vabamat ja avameelsemat mõttevahetust selle üle, kuidas muuta ülemaailmset energiakaubandust avatumaks, propageerida kogu maailmas taastuvenergiat, tihendada koostööd tarnepartneritega ja töötada välja ühine energiaturvalisuse strateegia ning muud poliitikad, et toetada energiat tarnivate ning transiitriikide geopoliitilist ja majanduslikku stabiilsust;

49.   kahetseb asjaolu, et EL veab üksinda rahvusvahelist kliimapoliitikat, et USA on maailma suurim kasvuhoonegaaside tootja ning et seetõttu tuleb endiselt kõigil poliitilistel tasanditel sundida teda tunnistama oma kliimamuutustega seotud kohustusi; kahetseb seetõttu, et USA administratsioonile on endiselt nii vastumeelt alustada kliimamuutuste alal mingitki sisulist rahvusvahelist koostööd, kuid märgib, et administratsioon on teinud väikese sammu edasi, kuna soovib nüüd astuda põhjalikku, tulevikku suunatud dialoogi, nagu lepiti kokku 2005. aasta detsembris toimunud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Montreali konverentsil; tervitab asjaolu, et USAs kujunev huvide koalitsioon, mis ühendab USA Kongressi mõlema koja ja mõlema partei liikmeid, osariikide seadusandjaid, kohalikke võime, valitsusväliseid organisatsioone ja äriala esindajaid, avaldab survet kasvuhoonegaaside heitkoguste küsimuses ambitsioonikama tegevuskava vastuvõtmiseks;

50.   arvab, et energiasektor esitab ühiseid väljakutseid nii ELile kui ka USAle ning ehkki mõlemad pooled on eraldi võtnud märkimisväärseid meetmeid, nõuab sektor vastastikku kasuliku lähenemise loomist, mille eesmärgiks on:

51.   rõhutab vajadust ELi ja USA tihedama teaduskoostöö järele biokütuste alal ja soovitab võimalikult kiiresti ellu viia ELi ja USA ühise biokütuste tööprogrammi algatuse, milles keskendutakse eriti teise põlvkonna bioetanoolile ja biodiislile;

Intellektuaalomandi õigused

52.   tervitab ELi ja USA majandusministrite kohtumisel saavutatud kokkulepet koostada 2006. aasta ELi–USA tippkohtumise ajaks intellektuaalomandi õiguste jõustamise alase koostöö strateegia, milles käsitletakse intellektuaalomandi õiguste rikkumist, selle tulemusliku jõustamise puudumist kolmandates riikides, eelkõige Hiinas ja Venemaal, millega parandatakse tolli- ja piirivalve alast koostööd, edendatakse avaliku ja erasektori partnerlust ning kooskõlastatakse kolmandatele riikidele antavat tehnilist abi;

53.   avaldab kahetsust ühiste seisukohtade puudumise pärast geograafiliste tähiste küsimuses; kahetseb asjaolu, et põhimõtteliselt erinevate patendisüsteemide kooseksisteerimine (USAs kasutatakse "esimesena leiutaja" põhimõtet, samas kui ülejäänud maailm järgib "esimesena registreerija" põhimõtet) tekitab ELi ettevõtetele jätkuvalt märkimisväärseid raskusi; soovitab USA Kongressil patendisüsteemi reformimiseks liikuda edasi "esimesena registreerija" põhimõtte kasutamise suunas;

54.   soovitab ELil ja USAl kolmandates riikides toimuva intellektuaalomandi õiguste rikkumise vastu võitlemisel teha koostööd asjaomaste kanalite kaudu;

Investeeringud

55.   soovitab 2006. aasta tippkohtumisel ametlikult vastu võtta põhjaliku ülevaate, milles loetletakse seni säilinud takistused vastastikustele investeeringutele koos selliste takistuste vähendamiseks või kaotamiseks vajalike meetmete loendiga kooskõlas siseturu eeskirjadega, sealhulgas avalike teenustega seotud sätted ja ettevaatusprintsiip;

56.   toetab investeeringute hõlbustamise meetmeid ning kõigi tõkete järkjärgulist kõrvaldamist Atlandi-ülestelt investeeringutelt a) raamatupidamisstandardite lähendamise kaudu, b) võrdsete võimaluste loomise kaudu finantsturgudel, c) vastastikku õiglase konkurentsipoliitika kaudu ning d) siiani kehtivate protektsionistlike meetmete järkjärgulise kaotamise kaudu teatavates sektorites; seab kahtluse alla säilinud omandiõiguse piirangud USAs, eelkõige kaitse- ja lennundusvaldkonnas, ning toetab USA välisinvesteeringute komisjoni (US Committee on Foreign Investments) reformimist; nõuab, et komisjon koostaks uurimuse siseturul esinevatest tõketest ettevõtete ülevõtmisele, mis seavad ELi võrreldes USA omandajatega ebasoodsamasse olukorda; palub komisjoni tagada, et ELis kehtivaid omandiõiguse piiranguid ei saaks kasutada argumendina USA piirangute säilitamiseks;

Konkurentsipoliitika ja jõustamine

57.   nõuab konkurentsipoliitika ühise Atlandi-ülese raamistiku loomist, mis parandab täitetoimingute kooskõlastamist ja hõlbustab konfidentsiaalset teabevahetust; rõhutab, et konkurentsieeskirjade võrdne kohaldamine mõlemal pool Atlandi ookeani, olenemata firmade asutamisriigist, on konkurentsivõimelise ja ühtse Atlandi-ülese turu loomiseks hädavajalik;

58.   toetab eesmärki sõlmida USAga täiendav konkurentsialane kokkulepe, mis võimaldab vastavate konkurentsiseaduste kohaselt teostatavate juurdluste käigus konfidentsiaalset teavet vahetada;

Hanked

59.   soovitab 2006. aasta tippkohtumisel ametlikult vastu võtta põhjaliku ülevaate kõigist mõlema partneri vahelisi piiriüleseid hankeid takistavatest juriidilistest, praktilistest ja tehnilistest tõketest koos nende leevendamiseks vajalike meetmete loendiga, milles võetakse arvesse üldhuviteenuste erijuhtu; soovitab mõlemal partneril minna praegustest ja tulevastest riigihankelepingute alastest kohustustest kaugemale, võimaldades sellega esiteks avardada mõlema osapoole võimaluste välja ning teiseks suurendada Euroopa konkurentsivõimet ja luua Euroopa ettevõtetele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele uusi turge;

60.   toetab avalike hangete turu avamise osas koostöö tugevdamist ELi ja USA vahel; rõhutab, et võrdsete konkurentsitingimuste vastuvõtmine nimetatud sektoris loob uusi võimalusi ELi ettevõtetele ja eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele;

61.   kahetseb asjaolu, et USA hoiab jõus arvukaid "osta kodumaist"-tüüpi seadusesätteid, millele lisandub veel uusi, mis käsitlevad föderaalvalitsuse rahastatavaid infrastruktuuriprogramme; konkreetsemalt kahetseb asjaolu, et tõelise Atlandi-ülese kahesuunalise liikluse puudumise tõttu kaitsetööstuse hangete alal ja laiemalt kogu kaitsetööstussektoris on Euroopa kaitsetööstusettevõtetel endiselt raske USA kaitsetööstuse turul äri ajada ja USA kaitseotstarbelist tehnoloogiat omandada; palub, et USA Kongress aktsepteeriks Atlandi-ülest majanduslikku tegelikkust ka julgeolekuga seotud turgudel;

Teenused / kvalifikatsiooni vastastikune tunnustamine

62.   märgib, et üksnes arhitektide kutseühing on soovitanud mõlema poole pädevatel asutustel uurida oma tööprogrammi ühe osana kvalifikatsiooni vastastikuse tunnustamise küsimust; möönab, et teised kutsealad näivad eelistavat tunnustamismenetluste käsitlemist ELi ja USA partnerühenduste raames; palub, et komisjon annaks Euroopa Parlamendi asjaomastele komisjonidele aru mõlema poole kvalifikatsiooni vastastikust tunnustamist segavatest tõketest;

63.   märgib, et USA osariikide vahel on endiselt suured erinevused diplomite ja kutsekvalifikatsiooni horisontaalse tunnustamise osas, mis pidurdab Atlandi-ülese turu edasist arengut, eriti teenindussektoris; nõuab tungivalt, et komisjon algataks lepingute sõlmimiseks läbirääkimisi konkreetsetes valdkondades, näiteks piloodilubade küsimuses; ja nõuab USAlt tungivalt Euroopa eeskujul põhineva korra väljatöötamist, mille kohaselt riigid tunnistavad vastastikku peaaegu kõiki diplomeid ja kutsekvalifikatsioone, nagu see toimub ELi siseturul;

Teenused / õhutransporditeenused

64.   tervitab hiljutist edu ELi–USA õhutransporditeenuste liberaliseerimiseks peetavatel läbirääkimistel ja rõhutab vajadust saavutada võimalikult kiiresti mõlemapoolsusel põhinev täielik kokkulepe, mis lahendab USA lennuliinide omandisuhete ülemmäärade küsimuse;

65.   on arvamusel, et kuna kaubandus ja turism on ülitähtsad mõlemale poolele, peab 2007. aastal sõlmitav Atlandi-ülene partnerluslepe tingimata sisaldama eraldi transpordipoliitika peatükki, mida täiendaksid tippkohtumised, kohtumised USA Kongressi ja Euroopa Parlamendi transpordi eest vastutavate komisjonide liikmete vahel, USA transpordiministri ning komisjoni pädeva voliniku ja komisjoni ametnike kohtumised, ning koostöö lennundusohutuse eest vastutavate asutuste ja föderaalvalitsuse asjaomaste asutuste vahel;

WTO vaidluste lahendamine: EL/USA

66.   väidab, et ehkki WTO kogud võivad põhjustada märkimisväärseid poliitilisi erimeelsusi, on kaubandus- või majandusvaidlused Atlandi-üleste majandussuhete loomulik osa;

67.   soovitab maailma suurimate kaubandusjõudude vaheliste ja laiemale WTO areenile kanduvate vaidluste arvu vähendamiseks kolmel punktil põhinevat ühisstrateegiat:

68.   palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile raport, milles hinnatakse kahepoolsete kaubandustülide ametlikumat laadi lahendamismehhanismi eeliseid ja puudusi, arvestades samasuguste kehtivate lahendusmehhanismidega ELi ja muude kolmandate riikide vahel;

69.   märgib, et metoodika, mida USA ametivõimud kasutavad riigikaitsega seotud kaubandusküsimuste puhul, kujutab endast mõnel juhul mitteõiguspärast kaubandustõket, ning rõhutab, et USA kaubandust kaitseküsimustega seostavate juriidiliste dokumentide selgelt protektsionistlikku kohaldamist (näiteks niinimetatud "Byrdi parandus" või USA terase kaitsemeetmed) on WTO vaidluste lahendamise korra raames mõnel puhul juba edukalt rünnatud, ning mitte üksnes ELi poolt;

70.   tervitab USA Kongressis vastu võetud "2005. aasta kaubandusdefitsiidi vähendamise seadust", millega kuulutatakse kehtetuks "Byrdi parandus", kuid kahetseb, et üleminekuklausli tõttu kehtetuks kuulutamine koheselt ei jõustu; palub seepärast USA Kongressil üleminekuklausel kiiresti kehtetuks kuulutada, et kogutud dumpinguvastaste ja subsiidiumivastaste lõivude jagamisega USA ettevõtetele ei moonutataks mitme aasta jooksul jätkuvalt importkaupade kahjuks konkurentsitingimusi USA turul;

71.   kinnitab taas oma muret otsese ja kaudse valitsuse toetuse pärast, mida USA tööstusettevõtted saavad otsetoetuste, protektsionistlike seaduste ja maksupoliitika näol; rõhutab eriti kõigi WTO üldkogu ja apellatsioonikogu raportite järeldusi USA ettevõtete eksporditulude maksuvabastuse korra kohta, milles on leitud, et vaatamata mitmetele olulistele muudatustele seadusandluses ei ole USA ikka veel täielikult täitnud eelmisi WTO otsuseid ja WTO vaidluste lahendamise organi (VLO) soovitusi; palub seetõttu USA Kongressil viia varasemate soodustuste säilitamise klauslit sisaldav seadus "The American Jobs Creation Act" (töökohtade loomise seadus) täielikult vastavusse varasemate WTO otsuste ja VLO soovitustega;

72.   tervitab asjaolu, et pikaajaline ettevõtete eksporditulude maksuvabastust käsitlev vaidlus on jõudnud lõpule USA Kongressi poolt WTO nõuetega vastuolus olevate American Jobs Creation Act'is sisaldunud ettevõtete tulumaksusoodustuste tühistamisega;

73.   kahetseb seoses Airbus–Boeingu asjaga, et USA ja EL on end asjatult sidunud ilmselt kõige suurema, keerukama ja kulukama juriidilise vaidlusega WTO ajaloos; kutsub mõlemaid pooli üles täiendavatele konsultatsioonidele kõige kõrgemal tasemel, et uurida võimalusi jõuda praktilise lahenduseni, mis ei nõuaks asjatult WTO poole pöördumist;

74.   rõhutab, et WTO otsuses geneetiliselt muundatud organismide kohta ei seata mingil moel kahtluse alla biotehnoloogiliste toodete turulepääsu reguleerivaid Euroopa õigusakte, vaid see puudutab vananenud biotehnoloogia hindamismenetlusi, mida on juba muudetud pärast seda, kui küsimus WTO kogus arutusele võeti;

75.   tervitab ELi otsust täita WTO otsust, viies sisse muudatused 2003. aastast alates jõustunud hormoone puudutavatesse õigusaktidesse; soovib, et lahendataks USA (koos Kanadaga) ja ELi vahelised pikaajalised erimeelsused vastumeetmete jätkuva rakendamise küsimustes ja nõuab tungivalt, et USA tühistaks 1999. aastal Euroopa toodete suhtes kehtestatud kaubandussanktsioonid;

76.   kahetseb asjaolu, et USA ei ole veel loobunud "nullistamise" nime all tuntud dumpinguvastasest metoodikast, hoolimata sellest, et WTO on sellise praktika voodipesu juhtumi puhul üheselt hukka mõistnud;

77.   rõhutab, et WTO kaubandusvaidluste lahendamise kord on mitmepoolse kaubandussüsteemi turvalisuse ja ettenähtavuse tagamise keskne element; väljendab muret selle üle, et USA on mõnel puhul valinud oma rahvusvaheliste kohustustega kokkusobimatu lähenemisviisi, kohaldades või keeldudes kehtetuks kuulutamast seadusi, mis rikuvad tema kohustusi WTOs ja kahjustavad tõsiselt ELi ning kolmandate riikide tööstusharusid; kutsub seepärast USA Kongressi üles WTO VLO otsuseid paremini täitma;

Muud globaalsed küsimused

78.   kahetseb seda, et majandusalgatusse ja tööprogrammi ei võetud koostööd raha- ja makromajanduspoliitika küsimustes; kinnitab taas muret USA föderaaleelarve ja jooksevkonto suure defitsiidi potentsiaalselt ohtliku mõju pärast maailmamajandusele; kutsub seetõttu Euroopa Keskpanka ja USA Föderaalreservi üles tihedamale koostööle ülemaailmse rahapoliitika ja finantsstabiilsuse küsimustes;

79.   kordab taas Atlandi-ülestele partneritele esitatud üleskutset üheskoos ümber hinnata oma arenguabi ja humanitaarabi strateegiad ning vahendid, sealhulgas kooskõlastamise Bretton Woodsi institutsioonidega, et parandada ELi ja USA globaalprobleemidele (eelkõige vaesuse vähendamine, nakkushaigused ja keskkonna degradeerumine) reageerimise tulemuslikkust, ühtsust ja vastastikust täiendavust;

80.   palub komisjonil hinnata kolmandates riikides läbiviidavate ELi ja USA ühisprogrammide praegusi rahastamis- ja programmeerimismehhanisme, et töötada välja tõhusamad ja tootlikumad menetlused;

81.   usub, et ühine kultuuriline päritolu võib aidata kaasa Atlandi-üleste suhete tugevnemisele ning soodustada partnerlust ja vastastikust mõistmist eurooplaste ja ameeriklaste vahel;

82.   kutsub ELi ja USAd üles võtma vastastikuste majandussuhete juures arvesse kultuuri- ja haridussektori tähtsust ja eripära;

83.   kutsub seepärast algatama Atlandi-ülest kultuuri- (sealhulgas audiovisuaalse kultuuri) ja haridusdialoogi, mille abil soodustada pidevat heade tavade ja kogemuste vahetust ja mis võiks hõlmata eelkõige:

84.   kutsub nimetatud dialoogis haridusküsimuste puhul keskenduma eelkõige:

85.  Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikleid 133 ja 151 silmas pidades arvab, et audiovisuaalse sektori eriline iseloom nõuab Atlandi-üleste vahetuste puhul Euroopa Liidu kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse tunnustamist: kutsub sellega seoses rakendama sobivaid meetmeid kultuurilise mitmekesisuse edendamiseks ja kultuurivahetuste intensiivistamiseks;

86.   kutsub Euroopa institutsioone selgitama oma USA partnerile liidu meetmeid UNESCO kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni toetuseks;

87.   rõhutab, et andmekaitse küsimustele keskendumine on Atlandi-üleste suhete raames väga tähtis; märgib, et Atlandi-ülese vahetuse juures mõnes osas puuduvat andmekaitset arvestades on asjakohane hinnata neid valdkondi, milles teabevahetus kolmandate riikidega näib hästi toimivat (nagu programmi Safe Harbor põhimõtted), et levitada edukaid lahendusi ka teistesse valdkondadesse;

88.   tervitab Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) hiljutist uuringut ELi ja USA majandusintegratsiooni edendamisest tulenevast makroökonoomilisest kasust, milles toodud hinnangute kohaselt suureneb sisemajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta ELis 2-3,5% ja USAs 1-3%, kui õnnestub oluliselt alandada turulepääsu, välismaiseid otseinvesteeringuid ja kaubavahetust piiravaid tõkkeid;

89.   nõuab, et EL viiks läbi põhjalikuma ja üksikasjalikuma uuringu, milles: a) selgitatakse välja seni säilinud ELi ja USA vaheliste tariifsete ja mittetariifsete kaubandus- ning investeerimistõkete kaotamise tagajärjed; b) uuritakse laiaulatuslikult vastavalt vajadusele kas eel- või järelregulatsioonide omavahel vastavusse viimise potentsiaalseid võimalusi; c) hinnatakse ELi ja USA vaheliste regulatsioonide lähendamise või vastavusse viimise mõju kolmandatele maadele; d) uuritakse "regulatsioonisilla" teostatavust, mis tähendab seda, et kaup või teenus, mis on heakskiidu saanud, muutub vastuvõetavaks kogu Atlandi-ülesel turul;

Atlandi-ülesed dialoogid

90.   rõhutab Atlandi-üleste dialoogide tähtsust ELi ja USA vaheliste sidemete tugevdamisel; märgib, et omas valdkonnas tähtsamate küsimuste kallal töötades ning Atlandi-üleste suhete, nende meetmete ja eesmärkide kujundamisse väärtuslikke panuseid andes osalevad dialoogid tihedalt Atlandi-üleste otsuste tegemisel ja aitavad tagada, et eri valdkondades tehtavad pingutused rahuldavad tõepoolest kodanike tegelikke vajadusi;

91.   märgib, et Atlandi-ülene seadusandjate dialoog on aidanud tugevdada ELi ja USA parlamentidevahelisi suhteid; rõhutab veelkord vajadust tekitada sünergia Atlandi-ülese seadusandjate dialoogi ja uue Atlandi-ülese tegevuskava teiste dialoogide vahel, käivitades näiteks uusi ühiselt rahastatavaid programme parlamentide ametnike vahetusteks ja väikese Atlandi-ülese seadusandjate dialoogi sekretariaadi moodustamiseks;

92.   rõhutab, et 18.–21. aprillini 2006 Viinis peetud 61. Atlandi-ülene õigusloojate dialoog kinnitas veel kord suuri eeliseid, mis võivad osalistele kaasneda Atlandi-üleseid majandussuhteid takistavate barjääride eemaldamisega ja märkis, et Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu suhet tuleks uuendada, asendades selle praeguse vormi ELi ja USA partnerluslepinguga;

93.   juhib tähelepanu asjaolule, et Atlandi-ülene äridialoog on edukalt muutnud vormi, et pakkuda majanduspartnerluse tugevdamise eesmärgil tõhusamaid sisendeid äritegevuseks;

94.   rõhutab, et Atlandi-ülese töövõtjate dialoogi mõlemad pooled peaksid aktiivsemalt ja silmatorkavamalt kujundama reageeringuid ühistele probleemidele ja soovitusi nende lahendamiseks; soovitab Atlandi-ülesel töövõtjate dialoogil valdkonnakesksema lähenemisviisi kaudu keskenduda kriitilistele koostöövaldkondadele;

95.   märgib, et ELi ja USA vaheline teadus- ja tehnoloogiakokkulepe omab ELi ja USA teadussuhete arendamisel võtmetähtsust; nõuab ametliku Atlandi-ülese teadusdialoogi sisseseadmist, et edendada ja kooskõlastada teadusuuringute alast koostööd ning uusi algatusi teatud kindlates valdkondades, mis ei mahu olemasolevate struktuuride raamidesse;

96.   märgib, et ELi ja USA sidemeid aitavad tugevdada ka muud, väljaspool ametlike kokkulepete raame toimivad Atlandi-ülesed dialoogid; soovitab Atlandi-üleste dialoogide praeguse struktuuri läbivaatamist ja süvendatud koostööks perspektiivikate valdkondade uurimist;

Euroopa Parlamendi roll

97.   rõhutab, et ehkki majandusalgatuses kavandatud ülesanded puudutavad eelkõige reguleerijaid, on täielikult integreeritud Atlandi-ülese turu saavutamiseks soovitav ka mõlema poole seadusandjate aktiivne osalus; rõhutab, et ELi–USA tippkohtumistel peaksid piisaval tasemel osalema parlamendid, et anda kahe rakendusorgani juhitavasse haldusprotsessi parlamentide panus; nõuab, et enne iga seadusandjate Atlandi-ülese dialoogi ja kõrgema taseme rühma vahelist tippkohtumist kutsutaks kokku koosolek, et vahetada arvamusi tööprogrammi edenemise üle;

98.   nõuab, et enne iga Atlandi-ülese seadusandjate dialoogi ja kõrgetasemelise rühma vahelist tippkohtumist kutsutaks kokku koosolek, et vahetada arvamusi asjakohaste majandusküsimuste ja eelkõige tööprogrammi edenemise üle;

99.   soovitab, et järgmisel ELi–USA tippkohtumisel osaleksid vähemalt Euroopa Parlamendi president ja USA Kongressi juhtkond ning et üldreeglina oleksid Euroopa Parlament ja USA Kongress seotud kõigi tulevaste ELi–USA tippkohtumiste ettevalmistamise ja läbiviimisega;

100.   tervitab Euroopa Parlamendi ja USA Kongressi vahelise Atlandi-ülese seadusandjate dialoogi tugevdamiseks tehtavaid pingutusi, sealhulgas eelkõige kahel pool Atlandi ookeani tegutsevate parlamendikomisjonide vahel tulemusliku "varajase hoiatamise" mehhanismi ning aruandlussüsteemi sisseseadmist;

101.   palub USA Kongressi Esindajatekojal kaaluda alalise delegatsiooni moodustamist Atlandi-ülese seadusandjate dialoogi järjepidevuse kindlustamiseks; lisaks tuleks sisse seada regulaarne dialoog ka Euroopa Parlamendi ja USA Senati vahel;

102.   kutsub asjaomast parlamendikomisjoni üles kasutama 2007. aasta eelarvet, et eraldada vajalikud vahendid Euroopa Parlamendi alalise ametikoha loomiseks Washingtonis, mis tagab Euroopa Parlamendi enda tegevuste nõuetekohase institutsioonilise korralduse ning võimaldab ladusamat sidet Euroopa Parlamendi ja USA Kongressi vahel;

o
o   o

103.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Ameerika Ühendriikide presidendile ja Kongressile.

(1) Allkirjastatud ELi–USA tippkohtumisel Madridis. (2) 2 ELi–USA tippkohtumisel Londonis vastu võetud ühisavaldus. (3) Allkirjastatud ELi–USA tippkohtumisel Bonnis. (4) Lepitud kokku ELi–USA tippkohtumisel Washingtonis. (5) ELT C 124 E, 25.5.2006, lk 556. (6) EÜT C 34 E, 7.2.2002, lk 359. (7) EÜT C 177 E, 25.7.2002, lk 288. (8) ELT C 180 E, 31.7.2003, lk 392. (9) ELT C 69 E, 19.3.2004, lk 124. (10) ELT C 104 E, 30.4.2004, lk 1043. (11) ELT C 247 E, 6.10.2005, lk 151. (12) Allkirjastatud ELi–USA tippkohtumisel Shannonis 25.–26. juunil 2004. (13) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0461. (14) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0238. (15) Daniel S. HAMILTON/Joseph P. QUINLAN (eds.) Deep Integration : How Transatlantic Markets are Leading Globalization. June 2005; Francisco CABRILLO, Jaime GARCÍA-LEGAZ and Pedro SCHWARTZ, A case for an open Atlantic Prosperity Area, FAES, 2006. (16) EÜT L71, 13.3.2001, lk 8