Euroopa Parlament,

−   võttes arvesse komisjoni teatist (KOM(2005)0607);

−   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele kooskõlastamise tugevdamise kohta Euroopa Liidu tasandil rahvatervisega seotud hädaolukordadeks üldise valmisoleku planeerimisel (KOM(2005)0605);

−   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 152, mis reguleerib ühenduse tegevust rahvatervise valdkonnas;

−   võttes arvesse oma 26. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni gripipandeemia vastase strateegia kohta(1);

−   võttes arvesse 17.–18. jaanuaril 2006. aastal Pekingis toimunud rahvusvahelist doonorriikide planeerimiskonverentsi linnu- ja inimgripi teemal ning nimetatud konverentsil koostatud deklaratsiooni;

−   võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni gripiks valmisoleku ülemaailmset plaani (dokument WHO/CDS/CSR/GIP/2005.5);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit (A6-0176/2006),

A.   arvestades, et linnugripi ja sellest põhjustatud inimohvrite juhtude hiljuti suurenenud arv Aasias, Aafrikas ja ka Euroopa riikides tekitab kasvavat muret, ning arvestades, et nimetatud haigust puudutavale küsimusele on vaja eos lahendus leida ning tuleb toetada viirusest haaratud ja ohustatud riike, kes vajavad abi;

B.   arvestades, et nii teatise pandeemiliseks gripiks valmisoleku kohta kui ka teatise kooskõlastamise tugevdamise kohta üldise valmisoleku planeerimisel võtmeküsimused on komisjoni koordineeritavate riiklike plaanide ettevalmistamine ja katsetamine, seire teostamine riiklike referentlaboratooriumide poolt ja nendevaheliste sidemete loomine, et kiiresti tuvastada pandeemilisi tüvesid, tõhus haiguspuhangu haldamine õigeaegse nõustamise kaudu, varajane teavitamine haigusjuhtumitest, toetuse pakkumine haiguspuhangute ajal ja liikmesriikide reageeringute kooskõlastamine ning piisav ja õigeaegne varustamine vaktsiinide ning viirusevastaste ravimitega;

C.   arvestades, et riiklike kavade koostamise eesmärk peaks olema:

D.   arvestades, et loomade, eriti linnupopulatsioonide hulgas esineva gripinakkuse seire on oluline ning seda nõuavad ühenduse õigusaktid;

E.   arvestades, et viirusevastased ravimid moodustavad enne vaktsiinide väljatöötamist meditsiinilise ennetamise ja sekkumise esimese tugisamba;

F.   arvestades, et Euroopa Liidul tuleb seoses vaktsiinide väljatöötamisega anda logistilist ja finantsabi;

G.   arvestades, et on vaja tugevdada teabevahetust rahvatervise järelevalve, riski hindamise ja riskiseirealase tegevuse eest vastutavate riiklike üksustega ja nende vahel;

H.   arvestades, et avalikkuse teadlikkust tuleb tõsta teabekampaaniate abil, ning arvestades, et samuti on oluline käivitada täiendavaid reforme sellega seotud sektorites ning leevendada sotsiaalmajanduslikke mõjusid kõige vaesematele inimestele ja majapidamistele;

I.   arvestades, et avalikud teadaanded peavad peegeldama meditsiiniliste teadmiste hetkeseisu, ning arvestades, et laiemale üldsusele antavad haiguspuhangu tõkestamisega seotud soovitused peavad olema teaduslikult põhjendatud, üldiselt arusaadavad ja teostatavad;

J.   arvestades, et alates 2003. aastast on märkimisväärne hulk nakatunud kodulinde kogu maailmas surnud või hävitatud, ohustades kaubanduslikku kodulinnukasvatust ning eelkõige väikeste ja keskmise suurusega loomakasvatajate elatist;

K.   arvestades, et mis tahes pandeemia mõjutab tõenäoliselt erinevaid liikmesriike erinevalt;

L.   arvestades, et linnugripi nakkuse probleem on ülemaailmne probleem ja sellega tuleb tegeleda tihedas koostöös Maailma Terviseorganisatsiooniga;

M.   arvestades, et pikaajalise strateegilise partnerluse kontekstis on äärmiselt oluline piisava rahalise ja tehnilise toetuse andmine viirusest haaratud või ohustatud arengumaadele ning eelkõige vähimarenenud riikidele, et hoida rahandust, kaubandust ja turvalisust ähvardavad ülemaailmsed ohud kontrolli all,

1.   tervitab komisjoni eelnimetatud teatisi kui ka pandeemilise gripi riiklike kavade hindamisi, mida praegu viiakse läbi Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuses (ECDC), komisjonis ja Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa regionaalbüroos;

2.   rõhutab, et üks kõige olulisemaid eeldusi inimesele ohtliku linnugripi võimaliku pandeemia vastu võitlemisel on korrektne, teaduslikult tõestatud teave ravimite, vaktsiinide, haigusele loomuliku vastupanu kohta ning samuti usaldusväärsed epidemioloogilised andmed;

3.   tervitab ECDC tööd gripiga seotud ohtude tuvastamisel, hindamisel ja nendest ohtudest teavitamisel ning tervitab ECDC võetud kohustust abistada liikmesriike ja komisjoni pandeemia puhkemise ennetamisel; rõhutab, et ECDC tegevusele tuleks tagada piisav rahastamine;

4.   rõhutab, et komisjonil peab olema tugev koordineeriv roll liikmesriikide vahel kogu pandeemiaks valmisolekut puudutavas tegevuses Euroopa Liidus ja komisjon peaks tugevdama ECDC suutlikkust, et selgitada välja põhilised tervishoiumeetmed, mis tuleb pandeemia korral võtta;

5.   kutsub komisjoni ja liikmesriike võtma arvesse ECDC asjaomaseid tähelepanekuid, aruandeid ja kohapealseid uurimisi ning tagama, et need liikmesriigid, kelle pandeemiaga võitlemise kava ei vasta nõuetele, täiendaksid ja ajakohastaksid oma kavasid, sest oht on olemuselt selline, et kõik liikmesriigid peavad selleks täielikult valmis olema;

6.   on seisukohal, et gripipandeemia puhkemise korral ELis või naaberriikides peaks komisjon olema 24 tunni jooksul võimeline võtma vastu kriisimeetmed, näiteks karantiini ja desinfitseerimise lennujaamades teatavatest piirkondadest saabuvate lendude puhul ning reisipiirangud;

7.   on seisukohal, et liikmesriikides on valmisoleku planeerimiseks vaja tugevat poliitilist pühendumust, ressursside ja uurimistegevuse suurendamist, keeruliste juriidiliste ja eetiliste küsimuste lahendamist ning ühtsete lahenduste väljatöötamist ja piiriülese koostöö arendamist;

8.   on seisukohal, et Euroopa institutsioonide jaoks tuleks koostada eraldi tegevuskava juhuks, kui reisipiirangud ei võimalda korraldada rahvusvahelisi kohtumisi, näiteks nõukogu või Euroopa Parlamendi kohtumisi;

9.   rõhutab, et linnugripi tõrjeks tuleb tegutseda kiiresti ja otsustavalt, eelkõige loomade tervishoiu osas, kuna see on esmane ohuallikas, ning seeläbi ennetada inimeste seas levivat pandeemiat; rõhutab, et olulisi meetmeid, sealhulgas haiglakohtade arvu täpne hindamine liikmesriikides, tuleb võtta ka võimalikuks inimeste seas levivaks pandeemiaks valmistumisel, et selle tekkimise korral oleksid olemas pandeemiat ohjeldavad meetmed; on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleks pöörata pandeemiavaktsiinide ja viirusevastaste ravimite tootmise võimsuse edasiarendamisele liikmesriikides ja Euroopa tasandil ning infrastruktuuri tugevdamisele loomade tervishoiu ja rahvatervise sektoris; on seisukohal, et sellega seoses tuleb Euroopa Liidul vaktsiinide väljatöötamisel anda logistilist ja finantsabi;

10.   märgib, et pandeemilise gripi alased simulatsioonõppused on äärmiselt olulised iga liikmesriigi pandeemilise gripi riiklike kavade tõhususe kontrollimisel ning neid tuleks ettevaatusabinõuna regulaarselt läbi viia ka siis, kui pandeemia ei ole puhkenud; rõhutab, et õppuste tulemustel ja saadud õppetundidel on tähtis osa kavade ja nende koostalitlusvõime parandamisel;

11.   rõhutab, et neid simulatsiooniõppuseid tuleks laiendada äärealadele ja maapiirkondadele;

12.   tunnistab vajadust koostada laste ja noorte linnugripi A viiruse (H5N1) vastase kaitse üksikasjalik stsenaarium ja seda tutvustada;

13.   rõhutab, et on vaja tugevdada seiresüsteeme, kiiret teavitamist, hoiatussüsteeme, andmeanalüüsi ning loomade ja inimeste haiguste epidemioloogiat, et oleks võimalik lindude ja inimeste nakatumise varajane avastamine ja kindlakstegemine ning tõhusate vastumeetmete kiire rakendamine;

14.   rõhutab, et ühtlasi on vaja kiiresti hinnata linnugripi otsest sotsiaal-majanduslikku mõju ning hüvitusküsimusi ja asjaomaseid soodustusi;

15.   tervitab liikmesriikide, komisjoni ja EDCD selgesõnalist kohustust tagada läbipaistvus ja jagada teavet ning rõhutab teabe ja nakatumise kahtlusega ning kinnitust leidnud nakatumisega inimeste ja loomade haigusjuhtudest pärinevate bioloogiliste näidiste kiire jagamise tähtsust, et lihtsustada piisavat ja põhjalikku valmisolekut ning reageeringut; nõuab viiruste tuvastamise kiirendamiseks ja võimalike mutatsioonide pidevaks jälgimiseks referentlaboratooriumide vahelise koostöö parandamist;

16.   nõuab tungivalt, et komisjon, ECDC ja liikmesriigid töötaksid välja pideva teabevahetuse süsteemi nende ja viirusest haaratud riikide vahel, toetades seeläbi parimate tavade arendamist;

17.   märgib, et järgides ECDC eeskuju, tuleks kommunikatsioonistrateegiaid riiklikul ja Euroopa tasandil täiustada ning need peaksid hõlmama korrapäraste aruannete avaldamist Internetis ning elektronposti või üksnes spetsialistidele ettenähtud veebilehtede ja massiteabevahendite kasutamist;

18.   rõhutab siiski, et liikmesriigid peaksid uurima parimaid viise oma kodanike poole pöördumiseks, et teave jõuaks kogu elanikkonnani, sealhulgas eakate, noorte ja kirjaoskamatuteni ning nendeni, kellel pole juurdepääsu moodsatele kommunikatsioonivahenditele;

19.   rõhutab hariduse ja korrektse teabe tähtsust kriisiolukorras ning et kohased juhised ei peaks hõlmama ainult hügieenireeglite järgimist, vaid ka teavitamist sellistes valdkondades nagu liikuvus, transport ja tööhõive;

20.   nõuab, et Euroopa järelevalvesüsteemi kaudu antav teave pandeemiaohu kohta oleks usaldusväärne;

21.   tunnistab, et võimalik lahendus rahvatervise järelevalve eest vastutavate riiklike üksuste teabevahetuse tugevdamiseks on ECDC hallatava varajase hoiatamise ja reageerimissüsteemi väljatöötamine, et koordineerida riski hindamist ja seiret;

22.   rõhutab, et komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama piisavad rahalised vahendid, et edastada inimestele asjakohasemat, arusaadavamat ja konkreetsemat teavet ning seeläbi tõstma üldsuse teadlikkust;

23.   nõuab inimeste ja loomade tervise ekspertide, viroloogia, epidemioloogia, patoloogia ja põllumajanduse valdkonna spetsialistide ning teabevahetusekspertide ja globaalsel tasandil teadustööd poliitilisse tegevusse kaasavate ekspertide vahelist hästi struktureeritud ja mitut teadusharu hõlmavat koostööd; teeb sellega seoses ettepaneku luua gripivastase võitluse Euroopa rakkerühm, mille tegevust koordineerib komisjon ja kus on esindatud Euroopa Parlament ning mis koondab Euroopa tasandil kõik eespool nimetatud valdkondade teadmised; rõhutab, et nimetatud rakkerühm peaks tegema koostööd Euroopa vaktsiini- ja viirusevastaste ravimite tööstuste esindajatega;

24.   nõuab tungivalt, et viirusevastaste ravimite, antibiootikumide ja vaktsiinide usaldusväärseks ja kiiremaks väljatöötamiseks tuleb viivitamata käivitada haiguspuhangute Euroopa uurimis- ja arendusprogrammid;

25.   rõhutab, et pandeemiaks valmisoleku riiklike plaanide kavandamine ja hindamine peab hõlmama mitut valdkonda ning kaasama kõik asjaomased ministeeriumid ja sidusrühmad; rõhutab vaktsiinide ettetellimise tähtsust;

26.   juhib Euroopa ja liikmesriikide ametivõimude tähelepanu asjaolule, et gripi komplikatsioonide ravimiseks on soovitav suurendada antibiootikumide varusid;

27.   rõhutab, et olemasolev seirevõrgustik, mis loodi ühenduse kaasfinantseerimisel (gripi järelevalve Euroopa süsteem), tagab hea aluse selle olulise tähtsusega ülesande täitmiseks, kuid vajab, nagu ka ühenduses gripiga tegelevate laboratooriumide võrk, edaspidist arendamist ja toetust;

28.   rõhutab, et pandeemiavaktsiinide soetamise ja kasutamise planeerimine on enamikus riikides vähe arenenud ja seetõttu tuleks võtta meetmeid, et neid kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustega edasi arendada, volitades komisjoni tellima vaktsiine ja looma ühenduse tagavara;

29.   palub komisjonil teha koostööd vaktsiini tootjatega, et hinnata vaktsiinide tootmisvõimsuse suurendamise arengut ja pandeemia olukordades õiglast varustamist, ning käsitleda koos liikmesriikidega vastutuse küsimusi ja liikmesriikide kehtestatud lepingujärgseid kokkuleppeid mitte rikkuva Euroopa mehhanismi loomist pandeemiavaktsiinide õiglaseks jaotamiseks;

30.   on seisukohal, et komisjon peaks astuma samme, et haiguspuhangu korral ühes või mitmes liikmesriigis tagada tõhusate viirusevastaste ravimite ja vaktsiinide kättesaadavus nendele, kellel on kokkupuude viirusega;

31.   rõhutab Euroopa Ravimiameti (EMEA) rolli viirusevastaste ravimite ja pandeemiavaktsiinide kasutuse ja tõhususe kindlaksmääramisel ning selle rolli kõrvaltoimete või ravimi võtmisest hoidumise juhtumite avastamisel ja uurimisel; nõuab sellega seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 726/2004, millega sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet(2), artikli 14 lõikes 7 sätestatud teatavate tingimustega loa andmise korra varajast kehtestamist;

32.   kutsub liikmesriike tõstma kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustega hooajaliste gripivaktsiinide tellimise koguseid, et aidata ravimitööstusel tõsta gripivaktsiinide tootmisvõimsust, et tulla toime gripipandeemiaga kaasneva olulise nõudluse kasvuga;

33.   kutsub Euroopa Liitu võtma vajalikud meetmed piisava viirusevastaste ravimite varu soetamiseks ja kohustusliku viirusevastaste ravimite tootjate litsentsimissüsteemi kehtestamiseks, et tagada nende viirusevastaste ravimite masstootmine; kutsub riike muretsema olemasolevaid viirusevastaseid ravimeid 25–30% elanikkonna potentsiaalseks vaktsineerimiseks;

34.   rõhutab, et riigi sellise seadusandluse täielik, täpne ja tegelik rakendamine, millega võetakse üle tervishoidu ja tööohutust käsitlevad ühenduse direktiivid, on olulise tähtsusega töötajate, eriti suure nakkusriskiga gruppi kuuluvate töötajate piisava kaitse tagamisel; rõhutab, et tööandjad peavad täitma ühenduse õigusaktidega kehtestatud spetsiilisi kohustusi (näiteks riski vältimine, riski hindamine, ennetus- ja kaitsemeetmed) vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiivile 2000/54/EÜ töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl(3);

35.   rõhutab, et poliitika ja teaduse valdkonnas võetud kohustused peaksid väljenduma inimressursside ja rahaliste vahendite tagamises ning uurimis- ja arendustegevuse toetamises, et edendada viirusevastaste ravimite ja vaktsiinide tootmise uusi kiireid meetodeid võimsusel, mis vastaks pandeemiast tingitud suurenenud vajadusele, eriti viiruse uute tüvedega võitlemisel;

36.   tervitab ettepanekut võtta vastu määrus Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (KOM(2005)0108) ja eelkõige selle sätteid, mis puudutavad tervishoiuvaldkonna hädaolukordi ja meetmeid elanikkonna kaitsmiseks otseste ohtude eest tervisele, sealhulgas vaktsiini kulude tasumist ja ravimite, ravivahendite ja infrastruktuuriga kindlustatuse tagamist;

37.   juhib tähelepanu, et seitsmenda teadusuuringute raamprogrammiga tuleb tagada piisav rahastamine, et toetada gripipandeemia ja teiste epideemiate erinevaid aspekte käsitlevaid projekte, sealhulgas koos ravimifirmadega ühiselt läbiviidavaid rakupõhiste ja DNA-põhiste vaktsiinide teadusuuringuid;

38.   tervitab komisjoni lubadust eraldada kolmandatele riikidele gripiga võitlemiseks 80 miljonit eurot ja lisaks sellele on kuuenda teadusuuringute raamprogrammiga ette nähtud uurimistegevuse rahalisteks vahenditeks 20 miljonit eurot, millega komisjoni lubatud kogusumma ulatub 100 miljonit euroni;

39.   nõuab tungivalt, et komisjon töötaks Pekingi planeerimiskonverentsi järgselt sidusama rahvusvahelise raamistiku nimel, mis läheks kriisijuhtimisest kaugemale ja käsitleks loomade tervise infrastruktuuri paremat ülesehitamist arengumaades ning samuti arenenud ja arenguriikides kasutatavate loomade tervisetoodete teadusuuringute edendamist;

40.   kutsub komisjoni uurima võimalusi põhiteenuste, nagu turud, pangad, haiglad vms, sujuva toimimise tagamiseks pandeemia puhkemise korral;

41.   rõhutab, et rahvusvahelise koostöö raames praegu linnugripist haaratud Aasia ja Aafrika riikidega tuleb tagada piisav rahaline toetus, et parandada nende seire- ja haigustõrjevõimet;

42.   kutsub komisjoni esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt ja kogu pandeemia ohu vältel aruandeid linnugripi pandeemia epidemioloogiliste arengute, ravimite ja vaktsiinide osas tehtud teaduslike saavutuste ja Euroopa Liidu ning liikmesriikide valmisoleku kohta;

43.   juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Liidul on õiguspärane põhjus anda tehnilist, teadus- ja majandusalast abi juba viirusest haaratud riikidele ning eelkõige aidata kaasa üldisele teadlikkuse tõstmisele ja globaalse üldplaani loomisele, mida koordineeritakse rahvusvahelisel, piirkondlikul, allpiirkondlikul ja riiklikul tasandil ning millega kaasneb nõuetekohane tegevus- ja ajakava, mille peavad heaks kiitma nii rahvusvahelised ja piirkondlikud organisatsioonid kui ka riikide valitsused;

44.   nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid teeksid koostööd naaberriikide ja Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa regionaalbürooga, et tagada naaberriikide seire- ja kriisireguleerimissüsteemide kõrge tase ja tõhus rakendamine;

45.   kutsub Euroopa Liitu otsima rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu võimalusi anda kõikides maailma riikides episootia ja pandeemiaga seotud uurimis- ja seireõigus täielikult üle Maailma Terviseorganisatsioonile;

46.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ning Maailma Terviseorganisatsioonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0406. (2) ELT L 136, 30.4.2004, lk 1. (3) EÜT L 262, 17.10.2000, lk 21.