Euroopa Parlamendi resolutsioon mittediskrimineerimise ja võrdsete võimaluste kohta kõigile – raamstrateegia (2005/2191(INI))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklit 13, mis annab ühendusele pädevuse võtta meetmeid, mis on vajalikud võitlemiseks igasuguse diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta(1);
– võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust(2), ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel(3), mis keelavad igasuguse otsese või kaudse diskrimineerimise rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel;
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 21 lõiget 1, mis keelab igasuguse diskrimineerimise soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu;
– võttes arvesse mitmeid ÜRO ja Euroopa Nõukogu poolt vastu võetud juriidilisi dokumente, mis keelavad igasuguse diskrimineerimise nende dokumentidega tagatud õiguste osas, ning eelkõige Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, Euroopa Nõukogu vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni ja Euroopa Inimõiguste Kohtu pretsedendiõigust;
– võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga "Mittediskrimineerimine ja võrdsed võimalused kõigile – raamstrateegia" (KOM(2005)0224);
– võttes arvesse oma 8. juuni 2005. aasta resolutsiooni vähemuste kaitse ja diskrimineerimisvastase poliitika kohta laienenud Euroopas(4);
– võttes arvesse oma 28. aprilli 2005. aasta resolutsiooni romide olukorra kohta Euroopa Liidus(5);
– võttes arvesse oma 18. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni homofoobia kohta Euroopas(6);
– võttes arvesse põhiõiguste ekspertrühma 2004. aasta aastaaruannet ning ekspertrühma samal aastal avaldatud temaatilist aruannet vähemuste kohta;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A6–0189/2006),
A. arvestades, et võitlus diskrimineerimisega on igasuguse integratsioonipoliitika põhilüli, kusjuures see integratsioonipoliitika tagab omakorda sotsiaalse ühtekuuluvuse ja on hädavajalik vahend võitluses tõrjutusega;
B. arvestades, et diskrimineerimine tuleneb suuresti teadmatusest ja seega hirmust teistsuguse ees, mistõttu tuleb probleemiga tegelda selle allika juures ning meetmete abil, mille eesmärk on maast madalast edendada sallivust ja mitmekesisust; arvestades, et selles osas on määrav tähtsus programmidel Socrates, Leonardo ja Jeunesse;
C. arvestades, et kuna Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskus kinnitab, et riiklike asutuste poolt levitatav ja mittediskrimineerimist riiklikul tasandil käsitlev praktiline teave on jätkuvalt piiratud ning et seda on vaja laiendada sihtrühmadele ja neid toetavatele valitsusvälistele organisatsioonidele; arvestades, et valitsused peavad rohkem tunnistama asjaolu, et kohaliku ja piirkondliku tasandi asutused ning kodanikuühiskond peaksid olema tõhusad partnerid rassilise diskrimineerimise vastu võitlemisel, ning toetama diskrimineerimise vastu suunatud poliitikaeesmärke;
D. arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklil 21, mis on lisatud Euroopa põhiseaduse lepingu artiklisse II-81, on laiem kohaldamisala kui EÜ asutamislepingu artiklil 13, kuna selles nimetatakse diskrimineerimise aluseid, mida viimases ei mainita, nimelt nahavärvust, sotsiaalset päritolu, geneetilisi omadusi, keelt, poliitilisi või muid arvamusi, rahvusvähemusse kuulumist, varalist seisundit ja sünnipära; kahetsedes seda enam, et selline laiem kontseptsioon ei leia tegelikkuses õiguslikult siduvat väljendust;
E. arvestades, et nagu ekspertide võrgustik hiljuti meelde tuletas, peavad liikmesriigid EÜ asutamislepingu artikli 13 alusel vastu võetud õigusaktide rakendamisel võtma endale kohustuse järgida EÜ õiguse üldpõhimõtetes sätestatud põhiõigusi, sh Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi, vabadusi ja põhimõtteid;
F. olles teadlik, et kehtestades õigusloomes teatud diskrimineerimisvormide suhtes eeliseid, luuakse diskrimineerimise aluste teatud hierarhia, mida ei tohiks olla;
G. arvestades, et diskrimineerimise mõiste mõistmiseks on eri viise, sõltuvalt sellest, kas asetutakse individuaalsele või kollektiivsele tasandile, ning et kodanike kui indiviidide õiguste kaitse ei eelda samu meetmeid mis indiviidide rühmade huvide kaitse;
H. arvestades, et oluline on kindlaks määrata positiivse meetme mõiste, enne kui otsustada, kas õigusakte tuleks muuta ja kui tuleks, siis kuidas; arvestades, et positiivne meede hõlmab ebavõrdsuse ja õigusvastase diskrimineerimise vastu võetavaid meetmeid ning on vahend, mis on mõeldud isikute tasakaalustatud esindatuse edendamiseks sektorites ja tasanditel, kus on vaja kogu elanikkonna õiglast esindatust; rõhutades, et seda mõistet ei tohi piirata tööhõive sektoriga ning see peab ulatuma kaugemale soolisest võrdõiguslikkusest;
I. arvestades, et mittediskrimineerimise kultuuri tuleks edendada hariduse kaudu, mis soodustab rahu, vägivalla puudumist ja kultuuridevahelist dialoogi;
J. olles teadlik, et varasema ebaõigluse või diskrimineerimise kõrvaldamiseks võib olla tarvis võtta ajutiselt appi positiivsed meetmed, mis on kantud õigluse mõiste n.ö ennetavast kontseptsioonist ning mis võivad esineda väga mitmesuguses vormis; arvestades, et kvootide kehtestamist tuleb pidada äärmuslikuks meetmeks, mida võib kohaldada ainult vastavalt Euroopa Ühenduste Kohtu kohtupraktikale, järgides proportsionaalsuse kriteeriumi;
K. arvestades, et mõningate eriti ebasoodsas olukorras olevate ühiskonnarühmade puhul või isikute puhul, kelle õigusi on piiratud on positiivsete meetmete võtmine või isegi spetsiifiliste õigusaktide vastuvõtmine hädavajalik, kui soovitakse tagada nende integreerumine ja seega tegelik osalemine ühiskonnaelus, nii et neil on võimalik neid puudutavaid otsuseid mõjutada;
L. juhtides tähelepanu asjaolule, et romi laste koondamine eriklassidesse või vaimsete puuetega lastele mõeldud asutustesse mõnedes liikmesriikides sarnaneb rassilise eralduse vormile ning kiiresti on tarvis eraldamisvastast poliitikat;
M. arvestades, et raamkonventsiooni nõuandekomitee ergutab kasutusele võtma positiivseid meetmeid eriti halvas olukorras olevate vähemustesse kuuluvate inimeste kasuks;
N. arvestades, et ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste komitee leiab, et majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti osalisriikidel on kohustus kohaldada asjakohast sooduskohtlemist puudega inimeste suhtes, et saavutada eesmärgid tagada kõikide puudega inimeste täielik osalemine ja võrdsus ühiskonnas;
O. arvestades, et Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskus tuletab meelde raskusi rassismiga seotud probleemi tegeliku ulatuse ja olemuse hindamisel, arvestades nii ametlike kui ka mitteametlike andmete puudumist või ebatõhusat kogumist paljudes liikmesriikides;
P. arvestades, et nagu Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskus rõhutab, on ilma etnilise ja rahvusliku päritolu ning usualase ametliku statistikata raske saada tegelikku ettekujutust diskrimineerimisest ja selle vastu suunatud poliitika edust; arvestades, et diskrimineerimist kirjeldavate ja hindavate piisavate statistiliste andmete puudumise tõttu ei ole võimalik luua mittediskrimineerimise strateegiat, mis põhineks muu hulgas selliste rühmade kasuks võetud positiivsetel meetmetel;
Q. tuletades meelde, et isikuandmete töötlemist reguleerib ühenduse tasandil direktiiv 95/46/EÜ, ja arvestades, et nagu ekspertide võrgustik rõhutab, ei ole isikuandmete kaitse ja diskrimineerimise jälgimine statistiliste vahendite kaudu vastuolus sedavõrd, kui sellise jälgimise eesmärk on mõista paremini teatavate rühmade üle- või alaesindatust konkreetsetes sektorites või teatud tasanditel ning hinnata edusamme, et teha kindlaks tegutsemisvajadus ja valida kõige tõhusam tegevussuund;
R. arvestades, et ühenduse õiguses sõnaselgelt keelatud kaudse diskrimineerimise tuvastamiseks peab olema võimalik toetuda usaldusväärsetele statistilistele andmetele, eelkõige teatud kindlate omadustega rühmade kohta; arvestades, et kui statistilisi andmeid ei ole, jäetakse kaudse diskrimineerimise potentsiaalsed ohvrid de facto ilma vahendist, mis on väga vajalik nende õiguste tunnustamiseks;
S. rõhutades, et võimalikule otsesele või kaudsele diskrimineerimisele osutavate elementide tõlgendamine toimub vastavalt liikmesriigi õigusele või riigisisestele tavadele ning praeguses olukorras otsustavad liikmesriigid, kas kaudse diskrimineerimise tuvastamiseks kasutada tõendusmaterjalina statistilisi andmeid või mitte, mis ei too kaasa mitte ainult teatud ebaühtlust, vaid ka asjaolu, et liikmesriikides, kus sellist tava ei tunta, ei ole võimalik teatud kaudse diskrimineerimise vorme avastada;
T. rõhutab, et võrdõiguslikkus ja õigus elada vabana diskrimineerimisest ja rassismist on ühiskonna, milles kõik selle liikmed on hästi integreerunud, kesksed tugisambad; arvestades, et ELi integratsiooni ja diskrimineerimist käsitlevad poliitikavaldkonnad peaksid olema omavahel seostatud; arvestades, et austades küll liikmesriikide traditsioone ja kultuuristandardeid, peaks integratsioon rajanema kõikehõlmaval lähenemisviisil, nagu liikmesriigid selle 2004. aasta integratsiooni käsitlevates ühistes aluspõhimõtetes kokku leppisid,
Üldised kaalutlused
1. on seisukohal, et lisaks õiguslikele meetmetele ja heastamisvahenditele peab võitlus diskrimineerimisega kindlasti rajanema haridusel ning parimate tavade ja kampaaniate edendamisel, mis on suunatud üldsusele ning valdkondadele ja sektoritele, kus diskrimineerimist esineb; rõhutab, et võitlus diskrimineerimisega peaks rajanema nii selle nähtuse ühiskondlike kui ka majanduslike tagajärgede teadvustamisel kõikidel valitsemistasanditel, sh kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning valitsusväliste organisatsioonide abil, keda liikmesriigid peavad tihedalt kaasama diskrimineerimisvastase võitluse poliitikasse;
2. on seisukohal, et positiivne meede tuleb selgelt määratleda ja rõhutada, et positiivne meede ei ole positiivne diskrimineerimine; märgib, et positiivsete meetmete konkreetsete näidete seas võiksid olla töölevõtmispoliitika ja -tavade muutmine, et tuvastada ja kõrvaldada diskrimineerimist kaasa toovaid asjaolusid, meetmete rakendamine ebasoodsas olukorras olevate rühmade tähelepanu juhtimiseks olemasolevatele võimalustele, eesmärkide seadmine ebasoodsas olukorras olevate rühmade esindatuse parandamiseks tööjõu hulgas või ebasoodsas olukorras olevate rühmade abistamine osalemisel ühiskonnas tervikuna;
3. on veendunud, et tuleb koondada liikmesriikides diskrimineerimisvastases võitluses kasutatavaid häid tavasid, millest mõned on laiaulatuslikumad, tugevamad ja rohkem kinnistunud kui teised, ja tagada nende levitamine võrdleva hindamise kaudu; usub, et selles osas oleks kasulik tugevdada nende riigisiseste asutuste võrku, mille ülesanne on võidelda diskrimineerimisega (Equinet), ning kõiki liikmesriike tuleks õhutada selles osalema; on veendunud, et teabe kogumise ja levitamise, samuti tegevuse kooskõlastamise ja stimuleerimise ülesande võiks usaldada Põhiõiguste Ametile;
4. tervitab komisjoni algatust kuulutada 2007. aasta võrdsete võimaluste Euroopa aastaks ning loodab, et see aitab teadvustada diskrimineerimise eri vorme ja mitut diskrimineerimise vormi hõlmavat diskrimineerimist, samuti paremini tundma õppida heastamisvahendeid; loodab samas, et tulevikus alustatakse selliste algatuste ettevalmistamist varem; kordab oma seisukohta, et komisjon ja liikmesriigid peavad tagama kõikidele diskrimineerimise vormidele reageerimise ja nende võrdse käsitlemise, ning tuletab komisjonile meelde tema lubadust ja kohustust nimetatud küsimust hoolikalt jälgida ja sellest Euroopa Parlamendile aru anda; väljendab jätkuvalt kahetsust asjaolu üle, et diskrimineerimisvastase võitluse tähtsusele vaatamata eraldati võrdsete võimaluste Euroopa aastale ebapiisavad rahalised vahendid; nõuab, et kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aastal (2008) jätkataks 2007. aastal algatatud meetmeid, kuivõrd võitlus diskrimineerimisega on kultuuridevahelise dialoogi üks eesmärke;
5. kutsub komisjoni üles edendama haridust, mis soodustab rahu ja vägivalla puudumist ning kultuuridevahelise dialoogi õpetamist;
6. on seisukohal, et pärast andmete kogumist jääb liikmesriikidele võimalus võtta meetmeid teatud inimrühmade huvides, keda ei hõlma EÜ asutamislepingu artikkel 13 ning kes kuuluvad kõrge ühiskondliku marginaliseerumise riskiga kategooriatesse, nagu uimastisõltuvusest taastumisel olevad või uimastisõltuvusest vabanenud isikud ja endised süüdimõistetud, s.t isikud, kes on ühiskonda taasintegreerumas;
7. taunib asjaolu, et põhiõiguste hartat ei ole ikka veel muudetud õiguslikult siduvaks, ja nõuab sellise olukorra parandamist; nõuab järjekindlalt, et kontrollides vastavalt võetud kohustusele süstemaatiliselt ja rangelt õigusaktide ja regulatiivaktide kooskõla põhiõiguste hartaga, püüaks komisjon avastada eelkõige igasugust otsest, kuid eriti kaudset diskrimineerimist, mis võib isikute mitmesuguste kategooriate jaoks nendest tuleneda; on arvamusel, et komisjon peaks iga õigusakti ettepaneku osas läbi viima mõju hindamise diskrimineerimise seisukohast, et tagada poliitika järjekindlus komisjoni kõikides peadirektoraatides; on arvamusel, et Põhiõiguste Amet tuleks tihedalt kaasata sellega seoses läbiviidavatesse mõju hindamistesse;
8. usub sarnaselt komisjoniga, et teatud piirkonnas pidevalt eksisteeriva või n.ö struktuurse või isegi "kultuurilise" ilmse ebavõrdsuse leevendamiseks ning tõsiselt rikutud tasakaalu taastamiseks tuleb mõningatel juhtudel ajutiselt kõrvale kalduda indiviidikesksest võrdsuse kontseptsioonist nn jaotava õigluse kasuks, mis on vastupidiselt keskendatud rühmale, ning teha seda nn positiivsete meetmete abil;
9. rõhutab, et mõisted "positiivne meede", "positiivne võrdsus" ja "jaotava õiglus" hõlmavad sama tegelikkust, mille lähtepunkt on tunnustada ideed, et mõningatel juhtudel eeldab tõhus võitlus diskrimineerimisega ametiasutuste aktiivset sekkumist tõsiselt rikutud tasakaalu taastamiseks; rõhutab, et seda tüüpi sekkumist ei tohi pidada diskrimineerimise, isegi mitte nn positiivse diskrimineerimise vormiks ning positiivse meetme mõistet ei saa taandada kvoodi ideele; tuletab meelde, et sellised meetmed võivad konkretiseeruda mitmesugustes vormides, mille seas on näiteks töölevõtuintervjuude tagamine, prioriteetne juurdepääs teatud koolitustele, mis tagavad juurdepääsu elukutsetele, kus teatud isikute kategooriad on alaesindatud, või, tööpakkumiste levitamine eelkõige teatud kogukondades või ka töökogemuse arvestamine ainult hariduskäigu arvestamise asemel;
10. rõhutab, et võrdse kohtlemise põhimõte ei takista liikmesriigil säilitada või võtta vastu spetsiifilisi meetmeid, mis on mõeldud mõne EÜ asutamislepingu artiklis 13 nimetatud diskrimineerimise alusega seotud ebasoodsate asjaolude ärahoidmiseks või kompenseerimiseks, ning rõhutab, et selliseid spetsiifilisi meetmeid tuleks laiendada kõikidele sektoritele, kus täheldatakse tõsist ebavõrdust, sõltumata sellest, kas tegemist on haridusega, tervishoiuga, eluasemega, juurdepääsuga kaupadele ja teenustele või muude valdkondadega;
11. on teadlik, et teatud rühmade madal esindatus teatud kategooriatesse kuuluvatel töökohtadel võib avaldada soovimatut mõju, pärssides nende rühmade püüdlusi omandada kõnealustele töökohtadele pääsemiseks vajalikke teadmisi, mis tekitab suletud ringi; soovitab seetõttu tungivalt, et etniliste vähemuste olukorda tööturul käsitlev kõrgetasemeline töörühm, mis peab oma töö tulemustest aru andma 2006. aasta lõpul, pööraks nimetatud küsimusele suurt tähelepanu, ning et loodaks tingimused, mis võimaldavad igasse kategooriasse kuuluvatel, igas vanuses isikutel alates lapsepõlvest pääseda iga tüüpi ja igal tasemel õpingutele ja koolitusele, võttes vajaduse korral positiivseid meetmeid, mille eesmärk on võimaldada ebasoodsas olukorras rühmade pääsemist kooli-, ülikooli- või kutseõppetsüklitele, mis ilma selliste meetmeteta ei oleks neile kättesaadavad;
12. palub liikmesriikidel, kes seda veel ei ole teinud, luua liikmesriigi tasandil võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimisvastase võitluse valdkonnale spetsialiseerunud haldusorgani; toonitab fakti, et nimetatud organ peab olema sõltumatu ja tal peavad olema vajalikud vahendid, et ta suudaks diskrimineerimise ohvreid õiguslikes toimingutes toetada; on seisukohal, et nimetatud organil peaks olema ka pädevus uurida talle esitatud kaebusi; on seisukohal, et igasugust selliste organite volituste vähendamist tuleks käsitleda diskrimineerimisvastaste direktiivide ebakorrektse rakendamisena; palub komisjonil hoolikalt hinnata vastavat olukorda liikmesriikides ning eelkõige Poola valitsuse otsust kaotada võrdse staatuse täievoliline büroo – institutsioon, mille ülesanne on võitlus diskrimineerimisega ja kõigi inimeste võrdsuse edendamine, mida on märgitud ELi inimõiguste sõltumatute ekspertide võrgustiku 2005. aasta aruandes;
Statistiliste andmete kogumine
13. usub, et direktiiv 95/46/EÜ, mis kaugeltki ei takista eelkõige etnilist päritolu ja usutunnistust käsitlevate andmete kogumist, võimaldab vajalikku ja soovitavat kaitset statistilisel eesmärgil kogutud tundlike andmete igasuguse kuritarvitamise vastu;
14. on seisukohal, et kultuurilistele, ajaloolistele või põhiseaduslikele kaalutlustele vaatamata on vähemuste ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade olukorra kohta andmete kogumine kriitilise tähtsusega ning et poliitika ja seadusandlus võitluseks diskrimineerimisega peab põhinema täpsetel andmetel;
15. on arvamusel, et direktiivi 95/46/EÜ alusel loodud töörühm "Artikkel 29" esitaks arvamuse, mille eesmärk on selgitada direktiivi sätteid, mis võivad takistada teatud kategooriatesse kuuluvaid isikuid käsitlevate statistiliste andmete kogumist, ning tagada sel viisil sätete ühetaoline tõlgendamine kõikides liikmesriikides;
16. juhib tähelepanu asjaolule, et kui isikuandmed on juba statistilise kasutamise huvides anonüümseks muudetud, ei tule sellises statistikas sisalduvat teavet vaadelda enam isikuandmetena; tuletab meelde, et on ka usaldusväärseid meetodeid, mille puhul austatakse anonüümsust ja mida kasutatakse traditsiooniliselt sotsiaalteadustes ning mis peaksid võimaldama tundlikeks peetavatel kriteeriumidel põhineva statistika loomist;
17. märgib rahuloluga, et komisjon kavatseb koostöös liikmesriikide ametiasutuste ja teiste sidusrühmadega välja töötada statistilised vahendid, mille eesmärk on hinnata diskrimineerimise tagajärgi; ootab huviga 2006. aastaks välja kuulutatud andmekogumise käsiraamatu avaldamist;
18. tuletab meelde, et kaudse diskrimineerimise mõiste on olemuselt seotud kvantitatiivsete kriteeriumidega ning seega on kahjulik takistada teatud omadusi käsitlevate statistiliste andmete kogumist isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktide varjus, sest ilma selleta muutub kaudse diskrimineerimise olemasolu tõestamine võimatuks;
19. on arvamusel, et kui tahetakse võidelda tõhusalt kaudse diskrimineerimise kõikide vormidega ja seega võtta nõuetekohaselt üle diskrimineerimist käsitlevad ja selle sõnaselgelt keelavad ühenduse direktiivid, siis on väga oluline lubada esitada statistilistel andmetel põhinevaid tõendeid;
20. palub liikmesriikidel ning vajadusel ka piirkondliku ja kohaliku tasandi asutustel arendada oma statistilisi vahendeid nii, et oleksid olemas andmed tööhõive, eluaseme, hariduse ja sissetulekute kohta kõikide isikukategooriate puhul, keda võib puudutada diskrimineerimine mõne EÜ asutamislepingu artiklis 13 loetletud kriteeriumi alusel;
21. juhib tähelepanu asjaolule, et isiku eeliskohtlemiseks tema kuulumise tõttu mõnda kaitstud rühma peab olema võimalik teda sellesse rühma liigitada, mis eeldab, et tema kohta on olemas tundlikud andmed; tuletab meelde, et selliseid andmeid tuleb töödelda eelkõige vastavalt isikuandmete kaitset käsitlevatele õigusaktidele ning rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni artikli 3 lõikele 1;
Õigusaktide täiendamise vajadus
22. kahetseb sügavalt, et Euroopa Parlamendi korduvatest nõudmistest hoolimata ei kavatse komisjon antud etapil välja töötada kõikehõlmavaid õigusakte võitluseks diskrimineerimisega; tuletab meelde, et parem õigusloome ei tähenda üksnes mittevajalike õigusaktide kõrvaldamist, vaid ka õigusloome arendamist vastusena tugevatele poliitilistele signaalidele Euroopa Parlamendilt; nõuab, et enne 2007. aasta keskpaika esitataks ettepanek uue õigusliku meetme kohta, milles on ära toodud kõik EÜ asutamislepingu artiklis 13 loetletud diskrimineerimise alused ning mille kohaldamisala kattub direktiiviga 2000/43/EÜ;
23. palub liikmesriikidel võtta oma õigusloomepraktikas nõuetekohaselt arvesse põhiõiguste harta artiklis 21 nimetatud mitmesuguseid diskrimineerimise aluseid, et muuta kõnealune harta tõsiseltvõetavaks, mida senini nõrgestab asjaolu, et see on juriidiliselt mittesiduv;
24. ergutab liikmesriike võtma ilma lisatingimuste või piiravate deklaratsioonideta kohustusi inimõigusi käsitlevate rahvusvaheliste lepingute alusel vähemustesse ja teistesse haavatavasse rühmadesse kuuluvate isikute mittediskrimineerimise ja kaitse valdkonnas ning selliseid kohustusi heas usus austama;
25. on seisukohal, et traditsioonilised rahvusvähemused vajavad tõhusaks osalemiseks nende identiteeti puudutavates otsustusprotsessides kiiresti raampoliitika standardit ja neid peavad kaitsma mitmesugused omavalitsuse või autonoomia vormid, et ületada ühelt poolt Kopenhaageni kriteeriumidega kehtestatud topeltstandardid ning teiselt poolt mis tahes eeskirjade puudumine liikmesriikides;
26. palub komisjonil aktiivselt täita asutamislepingute järelevalvega seotud kohustusi ning rakendada kiiresti meetmeid liikmesriikide suhtes, kes ei ole üle võtnud EÜ õigusakte, mis keelustavad diskrimineerimise EÜ asutamislepingu artiklis 13 toodud alustel, näiteks direktiive 2000/43/EÜ ja 2000/78/EÜ; tuletab meelde, et Euroopa Kohus on juba langetanud otsuseid liikmesriikide suhtes, kes on jätnud diskrimineerimisvastased direktiivid rakendamata, ning nõuab tungivalt, et sellised liikmesriigid tegutseksid vastavalt oma kohustustele; on seisukohal, et uute liikmesriikide suhtes, kes ei ole diskrimineerimisvastaseid direktiive üle võtnud, tuleb rakendada samasuguseid menetlusi seoses EÜ õigusaktide rikkumisega nagu vanade liikmesriikide suhtes; palub komisjonil kiiremas korras uurida diskrimineerimisvastaseid direktiive rakendavate õigusaktide kvaliteeti ja sisu, sealhulgas diskrimineerimisvastase võitluse sõltumatute ekspertide võrgustiku ettevalmistatud aruannete põhjal, ning algatada kiiresti Euroopa Kohtus menetlused liikmesriikide vastu, kes ei ole neid nõuetekohaselt üle võtnud;
27. palub komisjonil diskrimineerimisvastaste õigusaktide järgmisel uuesti sõnastamisel tegeleda eriti mitut diskrimineerimisvormi ühendava diskrimineerimise, samuti segregatsiooni probleemidega, mis kujutab endast üht diskrimineerimise liiki, ning vaadata läbi kaudse diskrimineerimise mõiste, lubades sõnaselgelt kasutada diskrimineerimisega seotud statistikal põhinevat tõendusmaterjali;
28. nõuab tungivalt, et 2007. aastal tööd alustav uus Põhiõiguste Amet oleks tihedalt kaasatud uude diskrimineerimisvastasesse raamistikku ning tagaks ELi poliitika väljatöötajatele õigeaegse, kindla, usaldusväärse, kõikehõlmava ja asjakohase teabe, mille põhjal saaks edasi arendada poliitikat ja õigusakte; on seisukohal, et seoses murega ameti rolli ja funktsiooni pärast on ameti jaoks oluline anda oma panus ELi diskrimineerimisvastase poliitika toetamisele ja selles lahutamatult osaleda;
29. kutsub nõukogu üles võtma vastu komisjoni ettepanekut, mis käsitleb nõukogu raamotsust rassismi ja ksenofoobiaga võitlemise kohta(7), millega kavatsetakse luua raamistik rassistliku ja ksenofoobse vägivalla kui kriminaalkuriteo eest karistamiseks, arvestades et selline otsus aitaks kaasa rassistlikku vägivalda ja kuritegusid käsitlevate andmete vajaliku kogumise parandamisele kogu ELis; on seisukohal, et raamotsus peaks selgesõnaliselt käsitlema homofoobiat, antisemitismi, islamofoobiat ja muud tüüpi foobiaid või vihkamist rahvuse, rassi, seksuaalse sättumuse, religiooni põhjal või muudel irratsionaalsetel alustel;
30. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ettepanekud sellise diskrimineerimise keelustamise kohta, mille all kannatavad oma igapäevaelus abielus või registreeritud partnerlussuhtes olevad samasoolised paarid, eriti seoses ELi õiguses sätestatud õiguse vabale liikumisele teostamisega; nõuab, et ka nimetatud valdkonnas kohaldataks vastastikuse tunnustamise põhimõtet;
o o o
31. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.