Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa põhiseaduse lepingut;

–   võttes arvesse oma 12. jaanuari 2005. aasta resolutsiooni põhiseaduse lepingu kohta(1);

–   võttes arvesse 16. ja 17. juuni 2005. aasta Euroopa Ülemkogu lõpetamisel vastu võetud riigipeade ja valitsusjuhtide 18. juuni 2005. aasta deklaratsiooni Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimise kohta;

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. detsembri 2005. aasta kohtumise järeldusi;

–   võttes arvesse oma 19. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni järelemõtlemisaja kohta: Euroopa Liitu käsitleva arutelu hindamise struktuur, teemad ja kontekst(2);

–   võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,

A.   arvestades, et mõnedes liikmesriikides on algatatud tõsine arutelu Euroopa Liidu tuleviku teemal, kaasates nii poliitilisi osalejaid kui ka kodanikke, kuid täielikku arutelu kogu liidus ei ole veel algatatud, eelkõige ei toimu arutelu liikmesriikides, mis ei ole põhiseaduse lepingut veel ratifitseerinud;

B.   arvestades, et Euroopa Liidu institutsioonid annavad arutelusse oma panuse, korraldades avalikke arutelu foorumeid, sealhulgas online-foorumeid nii töökohtades kui ka valitud kohtades liikmesriikides, kuid praegune plaan D demokraatia, dialoogi ja debati jaoks ei ole liidu laiema avalikkuseni veel jõudnud;

C.   arvestades, et 8. ja 9. mail 2006. aastal Euroopa Parlamendi liikmete ja liidu liikmesriikide riiklike parlamentide liikmete vahel toimunud ühiskohtumine avas arutelus parlamentidevahelise mõõtme;

D.   arvestades, et on väga vajalik, et kõnealune arutelu jõuaks kõikide liikmesriikide kodanikeni ja eriti nende liikmesriikide kodanikeni, kus ei ole veel põhiseaduse lepingut ratifitseeritud ja kus enne seda kavatsetakse korraldada rahvahääletus;

E.   arvestades, et 9. mail 2006. aastal kiitis põhiseaduse lepingu heaks Eesti parlament ja loodetavasti teeb seda varsti Soome;

F.   arvestades, et see tähendab põhiseaduse lepingu ratifitseerinud riikide arvu suurenemist 16ni, samas kui kaks riiki ei saa seda teha rahvahääletuse negatiivse tulemuse tõttu ning teised kahtlevad ratifitseerimisprotsessi alustamises või jätkamises, mille tagajärjeks on ratifitseerimisprotsessi takerdumine enamikus järelejäänud liikmesriikides,

1.   kinnitab nii oma kohustust saavutada Euroopa Liidu jaoks põhiseadust puudutav kokkulepe niipea kui võimalik kui ka oma heakskiitu Euroopa põhiseaduse lepingule;

2.   hoiatab püüete eest ütelda lahti põhiseaduse lepinguga seotud üldisest kompromisslahendusest, sest see seaks küsimärgi alla kogu Euroopa poliitilise projekti ja tekitaks ohu nõrgestatud ja lõhenenud liidu näol; kinnitab seetõttu nii vastuseisu põhiseadusliku tervikkokkuleppe üksikute osade rakendamisele kui ka vastuseisu teatud liikmesriikidest tuumikrühmade loomisele selleks, et hiilida mööda kogu liitu tervikuna hõlmavast põhiseaduslikust protsessist;

3.   toetab samas institutsiooniliste menetluste demokraatlikkust suurendavaid parandusi, mille osas on võimalik kokku leppida vastavalt kehtivate ELi asutamislepingute tingimustele, näiteks ministrite nõukogu läbipaistvuse parandamine, komiteemenetluse reformimine, üleminek kvalifitseeritud häälteenamusega hääletusele ja kaasotsustamismenetlusele justiits- ja siseküsimustes, riikide parlamentide kontrollivõime parandamine ning teatud liiki kodanikualgatuste loomine;

4.   kutsub Euroopa Ülemkogu üles siirduma järelemõtlemisperioodist analüüsiperioodi, mis kestaks 2007. aasta keskpaigani, et jõuda hiljemalt 2007. aasta teise poole lõpuks selge ettepanekuni, kuidas jätkata põhiseaduse lepinguga;

5.   kutsub Euroopa Ülemkogu üles taotlema liikmesriikidelt selgeid kohustuste võtmisi selles osas, millisel moel ja milliste vahenditega plaanitakse luua ja juhtida avatud, kogu liitu hõlmavat ja struktureeritud avalikku debatti, mis keskenduks Euroopa tulevikku käsitlevatele peamistele küsimustele pikendatud järelemõtlemisperioodil;

6.   palub komisjonil kohandada plaani D järelemõtlemisperioodi teise osaga ja pakkuda kavandatud tegevuste katteks piisavaid rahalisi vahendeid;

7.   kutsub Euroopa Ülemkogu üles kutsuma liikmesriike, kes ei ole veel ratifitseerimisprotsessi lõpetanud, leidma järelemõtlemisperioodi lõpuks usutavaid stsenaariume selle kohta, kuidas nad kavatsevad küsimusega edasi minna;

8.   teeb ettepaneku, et Euroopa Ülemkogu arendaks välja sobiva raamistiku, mis võimaldaks, niipea kui poliitiline kalender seda lubab, konkreetse dialoogi toimumist nende riikide esindajatega, kus põhiseaduse lepingut käsitleva rahvahääletuse tulemus oli negatiivne, et arutleda, kas ja millistel tingimustel oleks nendel riikidel võimalik ratifitseerimisprotsessi jätkata;

9.   kutsub komisjoni üles kinnitama oma toetust sellele lähenemisele ja esitama Euroopa Ülemkogule lähenemist parimal võimalikul viisil rakendavat "teekaarti";

10.   juhib komisjoni tähelepanu asjaolule, et põhiseaduslik kord on hädavajalik, et muuta Euroopa Liidu põhiõiguste harta õiguslikult siduvaks, kehtestada Euroopa demokraatia ning saavutada paremini toimiv ja sotsiaalsem liit;

11.   kutsub komisjoni üles koostama uurimust kulude kohta, mis tulenevad asjaolust, et põhiseaduse leping ei jõustu 1. novembril 2006, nagu algselt loodeti;

12.   teeb 8.–9. mail 2006. aastal Brüsselis liidu liikmesriikide riiklike parlamentide liikmetega toimunud arutelude tulemustest järgmised järeldused:

13.   kinnitab veelkord oma eesmärki saavutada vajalik põhiseaduse kokkulepe selleks ajaks, kui liidu kodanikud kutsutakse osalema 2009. aastal Euroopa valimistel;

14.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 247 E, 6.10.2005, lk 88. (2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0027.