Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ühist kalanduspoliitikat;

–   võttes arvesse Euroopa Kalandusfondi käsitlevaid määruseid;

–   võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 2792/1999 (millega kehtestatakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikud eeskirjad ja kord)(1) artiklit 11;

–   võttes arvesse oma 5. aprilli 2001. aasta resolutsiooni kalanduse kohta: ohutus ja õnnetuste põhjused(2);

–   võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta(3);

–   võttes arvesse nõukogu 19. juuli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1421/2004 (millega muudetakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikke eeskirju ja korda kehtestavat määrust (EÜ) nr 2792/1999)(4);

–   võttes arvesse oma 15. detsembri 2005. aasta resolutsiooni naiste võrgustike kohta: kalandus, põllumajandus ja mitmekesistamine(5);

–   võttes arvesse Lissaboni strateegiat;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A6-0141/2006),

A.   arvestades, et rannalähedane püük, eriti väikesemahuline rannapüük ja traditsiooniline püük, aitab märkimisväärselt kaasa rannikualade elanike sotsiaalmajanduslikule heaolule, aidates kaasa kohalikule arengule, nii eelmise kui ka järgmise tasandi töökohtade säilitamisele/loomisele, värske kala varudele ja traditsiooniliste kohalike kultuuride säilitamisele;

B.   arvestades, et kalandussektorit mõjutav majanduslik ja sotsiaalne kriis valmistab erilist muret väiksema konkurentsivõimega laevastiku osadele, eriti rannalähedasele kalandusele;

C.   arvestades, et hetkel on paljudes ühenduse õigusaktides mitmeid erinevaid meetmeid, mis on seotud väikesemahulise kalapüügi erinevate aspektidega;

D.   arvestades, et ühine kalanduspoliitika ja selle vahendid peavad, eriti seoses tulevase Euroopa Kalandusfondiga, võtma arvesse rannalähedast püüki ning kohanema selle konkreetsete probleemidega, eelkõige seoses väikesemahulise ja traditsioonilise rannalähedase püügiga;

E.   arvestades, et oluline on tagada rannalähedase püügi tulevik Euroopa Liidus, võttes arvesse selle väga vajalikku panust rannikualade tööhõivesse, järgides samas vajadust vältida nimetatud laevastiku osade liigset püügimahtu ja sellest tulenevat varude ammendamist;

F.   arvestades, et vaatamata kõrgele töötusele ja rannapüügiga tegelevale vananevale rahvastikule, puudub mõnedel rannikualadel noorte värbamine;

G.   arvestades, et teatud rannikualad, eriti saared ja äärepoolsed rannikualad, sõltuvad oluliselt kalastustegevusest ja sellega seotud tööstusharudest;

H.   arvestades, et suurele osale äärepoolseimate piirkondade töötlemissektorist on konkurentsivõime ja majanduslik elujõulisus tagatud ühenduse antava abiga;

I.   arvestades, et paljudes liikmesriikides puuduvad rannalähedase püügi sektorit käsitlevad täpsed statistilised andmed, mis ei võimalda sektori tõsist analüüsi ja võrdlust;

J.   arvestades, et uus ühenduse algatus võib olla kasulik sektori edasisele arengule;

K.   arvestades esindusorganisatsioonide olulist potentsiaalset rolli sektoris ja kohalike asutuste olulist rolli selle arengus kohalikul tasandil, on vajadus selle järele, et eelmainitud üksuste poolt arendatavaid projekte ja meetmeid, mis toetavad rannalähedast püüki, eriti väikesemahulist ja traditsioonilist püüki, julgustatakse ja toetatakse ühenduse tasandil;

L.   arvestades, et rannakalurite jaoks on oluline osaleda kaubavahetusprotsessis, täiustades mehhanisme nende toodete turustamiseks ja edendades kalandustoodete ühise turukorralduse läbivaatamist, et tagada õiglasemad esialgsed müügihinnad ja edendada lisandväärtuse paremat jaotamist piki väärtusahelat;

M.   arvestades, et väga oluline on tagada rannakalurite ja nende esindusorganisatsioonide osalemine ühise kalanduspoliitika otsustamisprotsessis, merekeskkonna kaitses ja kalavarude taastamises, edendades ühise kalanduspoliitika kaasjuhtimispõhimõtte ja detsentraliseerimise kohaldamist;

N.   võttes arvesse sissetulekuid ja palku mõjutavat ebakindlust sektoris, mis tuleneb selle turustamistavadest ja hinnakujundusmeetoditest esmasel müügil ning tegevuse ebakorrapärasusest;

O.   arvestades, et rannalähedase püügi sektorit mõjutab ka muutuvkulude kasv koos kütusehindade suure ebastabiilsusega;

P.   arvestades, et elatise teenimise eesmärgil kalastavate rannakalurite ja harrastuskalastajate vaheline pinge ja konkurents ressursside pärast kasvab ning arvestades, et selle probleemiga on vaja tegeleda;

Q.   arvestades, et on vaja tagada, et rannalähedase püügi tehnikad aitavad jätkuvalt kaasa ka keskkonnakaitse parandamisele ja kalandussektori säästvale arengule;

R.   võttes arvesse vajadust soodustada rannakalurite kutseõpet,

1.   rõhutab, et rannalähedane püük annab olulise panuse mitte üksnes kohalikule majandusele, vaid ka rannikualade elanikkonna sotsiaalse struktuuri säilitamisele, arvestades, et rannalähedane püük annab rohkem töökohti püütud kala koguse kohta kui teised laevastiku osad, eriti saartel ja äärepoolsetel rannikualadel;

2.   usub, et rannalähedane püük on oluline kultuuritraditsioonide ja –tavade säilitamise seisukohast, tagades mitte ainult kultuurilise mitmekesisuse kaitse asjaomastes piirkondades, vaid ka tervete rannikualade kogukondade püsimajäämise; lisaks sellele usub, et nimetatud traditsioone ja tavasid tuleb säilitada;

3.   tõdeb, et rannalähedane püük saab ja peab etendama rannikualade merekeskkonna kaitsmises ja säilitamises olulist abistavat rolli;

4.   mõistab siiski, et kui rannasõidu kalalaevastike püügimaht on liiga suur, võivad ka need aidata kaasa varude ammendamisele;

5.   on seisukohal, et liikmesriigid peaksid regionaalpoliitika osana rakendama rannalähedase püügi kaitseks ühiseid mehhanisme, et tagada selle jätkumine, ning peaksid eemärkide saavutamise ja teatud sätete rakendamise asetama sõltuvusse rannalähedaste vööndite looduslikest tingimustest ja varude kaitsest; rannalähedased vööndid on alad, kus koevad paljud kalaliigid, sealhulgas tööstuslikud kalaliigid, ja kus kasvatatakse noori kalu;

6.   usub siiski, et rannalähedase püügi rolli ja mõju on vaja jätkuvalt uurida, et tagada selle püügi hoidmine säästval tasemel, sarnaselt kogu kalapüügiga;

7.   arvab, et vajalikud on eriuuringud, mis käsitlevad kaldast kuni kolme meremiili kaugusel toimuva püügi kaitset, kui püüki teostavad kuni 12 m pikkused laevad, mis kasutavad passiivpüüniseid;

8.   teeb ettepaneku lõpetada selliste kalapüügivahendite kasutamine, mis ohustavad rannikuvarude jätkusuutlikkust ja kalandussektoriga seotud sotsiaalse struktuuri elujõulisust;

9.   tunnistab raskusi, mis ilmnevad ELi tasandil rannalähedase püügi mõiste ühise määratluse kehtestamisel ning usub seetõttu, et on tungiv vajadus selle järele, et asjaomased pooled sätestaksid kõikidele vastuvõetavad miinimumkriteeriumid, mis loovad tasakaalu ranna-, avamere-, ja harrastuskalapüügi vahel;

10.   usub, et miinimumkriteeriumid peavad muuhulgas arvestama näiteks järgmiste aspektidega:

11.   usub, et ühtlustatud lähenemine rannalähedast püüki käsitlevate andmete kogumisele on oluline selleks, et esitada rannalähedase püügi kohta täpsed andmed, mis on ühise määratluse kehtestamise eeltingimus;

12.   kutsub komisjoni üles viivitamata esitama meetodeid selle kohta, kuidas ühtlustada rannalähedast püüki käsitlevaid andmeid kogu Euroopa Liidus, kaitstes igale riiklikule ja piirkondlikule püügile iseloomulikke tunnuseid;

13.   rõhutab, et on tungiv vajadus tegeleda rannalähedase püügi sektori arvukate probleemidega, eriti juhtimise, struktuurilise tõhustamise, arendamise, hariduse ja koolituse valdkonnas;

14.   usub, et rannakalurite ja neist sõltuvate kogukondade jaoks on oluline olla otsesemalt kaasatud töötlemisse ja kaubavahetusse, et tugevdada oma tulubaasi ja parandada elatustaset;

15.   teeb ettepaneku säilitada toetus äärepoolseimate piirkondade kalandustoodete töötlemise sektoris, eriti tuunikala konserveerimiseks kasutatava oliiviõli jaoks antav abi;

16.   kutsub komisjoni üles tunnistama rannalähedase ja traditsioonilise püügi eripära ühises kalanduspoliitikas ja määrama kindlaks, kui suures ulatuses on olemasolevad vahendid sobilikud vastama sektori vajadustele, neid vastavalt kohandades;

17.   tunnistab praegustes ELi õigusaktides teatud sätete olemasolu, mis käsitlevad konkreetselt rannalähedase püügi sektori juhtimist ja struktuurilist tõhustamist;

18.   usub, et tulevane Euroopa Kalandusfond sobib rahastama kütusesäästlike mootorite ja keskkonnasõbralike püügivahendite ostmist ning rannalähedase püügi sektori töötingimuste parandamist pardal, eeldusel et see ei too kaasa püügimahu suurenemist;

19.   kutsub komisjoni üles rahastama rannalähedase püügiga tegelevate kalalaevade moderniseerimist;

20.   kutsub seetõttu komisjoni üles kaaluma võimalust algatada nimetatud tähtsa tegevusvaldkonna jaoks uus ühenduse algatus;

21.   lisaks palub komisjonil seoses sellega tagada, et kättesaadavaks tehtaks konkreetsed ja piisavad rahalised vahendid, mis võimaldaks mis tahes uue poliitika nõuetekohast rakendamist;

22.   rõhutab, et ranniku majandamiskavadel on nendes liikmesriikides, kus neid loodi, olnud sektorile positiivne mõju ning seetõttu usub, et ranniku majandamiskavad peaksid moodustama olulise osa igast uuest ELi algatusest;

23.   rõhutab, et praegu on sektori jaoks mõeldud kutseõpe liikmesriikides kas täiesti ebapiisav või olematu;

24.   juhib tähelepanu vajadusele luua viivitamatult koolitusprogramm, mis hõlmab tööohutust kalatööstuses, merekeskkonna kaitset, varude kaitset, mere- ja rannalähedaste alade kaitset, kalasaagi kvaliteeti ning turustamist ja juhtimist kalatöötlemissektoris;

25.   kinnitab, et asjakohane ja spetsiifiline koolitus ja väljaõpe on olulised, kui me tahame rannikupiirkondade noori julgustada säilitama rannapüüki ja selle traditsioone;

26.   kutsub seetõttu komisjoni üles esitama rannalähedase püügi sektori jaoks konkreetseid haridus- ja koolituskavasid, eriti selleks, et julgustada noorte spetsialistide tulekut sektorisse ning tagada piisavad rahalised vahendid selleks, et kindlustada nende programmide täielik rakendamine ja edu;

27.   nõuab seoses sellega lisaks, et võetud meetmeid reklaamitakse vajalikul määral, tagamaks, et koolitusvõimalusi käsitlev põhjalik teave on hõlpsasti kättesaadav kõikidele huvitatud pooltele;

28.   usub, et igas uues rannalähedast püüki käsitlevas õigusaktis tuleb pöörata erilist tähelepanu vajadusele luua ja säilitada ohutuskultuur, milles ohutus on kõige olulisem, ning tagada rannalähedase püügi sektorile kohaste ohutuseeskirjade nõuetekohane rakendamine; nõuab kindlalt, et selline ohutuskultuur peab algama turvalisema ja kaasaegsema, uusi ohutusseadmeid ja –materjale kaasata suutva laevastiku tagamisega, kusjuures sel eesmärgil on vajalik jätkata abi andmist laevastiku uurimiseks ja moderniseerimiseks tulevase Euroopa Kalandusfondi raames, nagu Euroopa Parlament on juba heaks kiitnud;

29.   tunnistab, et naised etendavad rannalähedase püügi sektoris tähtsat osa, eriti juhtimise, müügi ja turustamise, akvakultuuri, töötlemise ja teadusuuringute valdkonnas;

30.   usub, et naiste võrgustikud saavad anda olulise panuse kalapüügist sõltuvate kogukondade, eriti rannikualade kogukondade sotsiaalmajanduslikku arengusse;

31.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma järjekindlalt arvesse soolist aspekti ja soolist võrdõiguslikkust, kui käsitletakse rannalähedase püügiga seotud olukordi või probleeme ning ühise kalanduspoliitika ja struktuurifondide raames rahastatud katseprojektides, kuna seda tüüpi püüki iseloomustab majandusstruktuur, mis põhineb peamiselt väikestel pereettevõtetel, kus naistel on väga oluline roll, mida tuleks õiguslikult ja ühiskondlikult tunnustada;

32.   on arvamusel, et rannalähedasest püügist sõltuvates kogukondades toimuvad muutused mõjutavad naisi nii otseselt kui ka kaudselt, ning palub seetõttu komisjonil toetada eriprojekte, mille eesmärk on tunnustada, edendada ja mitmekesistada naiste rolli kalandusega seotud valdkondades ning rakendada tegevuse mitmekesistamiseks ja selliste kogukondade ümberkorraldamiseks vajalikke lahendusi, mida ei toeta ainuüksi kohalikud, piirkondlikud ja riiklikud valitsused ning Euroopa Liit, vaid mis saavad kasu ka naiste ja meeste võrdsest osalemisest;

33.   nõuab tungivalt, et komisjon koostöös tulevase Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudiga esiteks koguks ja analüüsiks andmeid sooliste erinevuste kohta rannalähedase püügi puhul ning teiseks selgitaks välja ja pakuks lahendusi naiste eriprobleemidele rannalähedase püügiga tegelevates kogukondades;

34.   märgib, et rasked töötingimused võivad sageli mõjutada rannalähedases püügis otseselt osalevate naiste tervist, kuid kuna neil puudub õiguslik töötaja staatus, siis enamikul juhtudest tähendab see seda, et neil ei ole meestega võrdväärset juurdepääsu tervishoiusüsteemile; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles pakkuma sellele probleemile kiiret lahendust võttes vajalikud meetmed, mis tagavad nendele naistele majanduslikud ja sotsiaalsed õigused, eriti nende juurdepääsuõiguse sotsiaalkindlustusele ja tervishoiuteenustele, ning meetmed, mis parandavad nende naiste ohutust ja tervishoidu töökeskkonnas;

35.   usub põhimõtteliselt, et rannakalurid, väiketöötlejad ja muud rannikualade üksused, mis tegelevad otseselt rannalähedase püügiga või on sellest mõjutatud, tuleks kaasata sektori juhtimisse;

36.   kutsub komisjoni üles konsulteerima rannalähedase püügi sektoriga ja tagama nimetatud sektori aktiivne kaasamine sobival poliitilisel tasandil sektorit otseselt mõjutavas otsusetegemise protsessis;

37.   usub, et piirkondlikud nõuandekomisjonid etendavad selles osas tähtsat rolli;

38.   palub komisjonil anda Euroopa Parlamendile aru kõigi uute algatuste kohta, mis hõlmavad rannalähedase püügi sektori erikohtlemist;

39.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.

(1) EÜT L 337, 30.12.1999, lk 10. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 485/2005 (ELT L 81, 30.3.2005, lk 1). (2) EÜT C 21 E, 24.1.2002, lk 359. (3) ELT L 358, 31.12.2002, lk 59. (4) ELT L 260, 6.8.2004, lk 1. (5) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0532.