Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni 21. mai 2003. aasta teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga "Äriühinguõiguse nüüdisajastamine ja hea ühingujuhtimise tava täiustamine Euroopa Liidus – arengukava" (KOM(2003)0284);

–   võttes arvesse komisjoni teatist kevadisele Euroopa Ülemkogule pealkirjaga: "Koostöö majanduskasvu ja töökohtade nimel – Lissaboni strateegia uus algus" (KOM(2005)0024);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga "Ühismeetmed majanduskasvu kiirendamiseks ja tööhõive tõstmiseks: ühenduse Lissaboni kava" (KOM(2005)0330);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga "Seadusandjale esitatud seadusandlike ettepanekute sõelumise tulemus" (KOM(2005)0462);

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga "Ühenduse Lissaboni kava rakendamine: õiguskeskkonna lihtsustamise strateegia" (KOM(2005)0535);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga "Ühenduse Lissaboni kava elluviimine – kaasaegne VKE-poliitika majanduskasvu soodustamiseks ja tööhõive suurendamiseks" (KOM(2005)0551);

–   võttes arvesse oma 21. aprilli 2004. aasta resolutsiooni äriühinguõiguse kaasajastamise ja hea ühingujuhtimise tava täiustamise kohta(1);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A6-0229/2006),

A.   arvestades, et eespool nimetatud komisjoni 21. mai 2003. aasta teatises välja pakutud tegevuskavas (2003. aasta tegevuskava) määratletakse äriühinguõiguse ja hea ühingujuhtimise tava nüüdisajastamise olulised eesmärgid;

B.   arvestades, et nimetatud eesmärkide saavutamisel on juba tehtud olulisi edusamme;

C.   arvestades, et 2003. aasta tegevuskava tuleb käsitleda uuendatud Lissaboni strateegia valguses ning seetõttu tuleb rakendada meetmeid, mille abil luua äriühinguõiguse raamistik, mis suurendaks kogu Euroopa ettevõtluse tulemuslikkust ja konkurentsivõimet;

D.   arvestades, et Euroopa ettevõtjate konkurentsivõime parandamine eeldab ühtset lähenemist ELi tasandil;

E.   arvestades, et Lissaboni kava eesmärkide saavutamiseks on äriühingute õiguskeskkonna parandamine väga oluline;

F.   paljudes Euroopa riikides kasutusel olev süsteem, mille kohaselt nähakse õigusnormidega ette töötajate osavõtt ettevõtjas, peaks olema Euroopa hea ühingujuhtimise tava oluline osa, mis aitab kaasa Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisele;

G.   arvestades, et õigusloome parandamine on eriti oluline väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks;

H.   arvestades, et ühenduse äriühinguõiguse lihtsustamine võib osutuda õigusraamistiku tõhustamise oluliseks vahendiks; arvestades siiski, et lihtsustamine ei saa tähendada dereguleerimist;

Üldised aspektid

1.   palub komisjonil tagada, et äriühinguõiguse ja hea ühingujuhtimise tava nüüdisajastamise meetmed oleksid kooskõlas meetmetega, mida võetakse seonduvates valdkondades, nagu finantsteenused, tööstuspoliitika, sotsiaalpoliitika ning ettevõtja sotsiaalne vastutus;

2.   rõhutab, kui oluline on võtta arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu pretsedendiõigust asutamisvabaduse põhimõtte kohta;

3.   palub komisjonil äriühinguõiguse arendamise edasiste meetmete otsustamisel arvesse võtta Euroopa sotsiaalmudelit; seda ka seoses töötajate osavõtuga ettevõtjas;

Parem õigusloome ja normide lihtsustamine

4.   rõhutab õigusloome parandamise tähtsust tõhusama õigusraamistiku loomiseks; rõhutab, et kõikide tulevaste algatuste puhul on oluline parandada õigusaktide kvaliteeti, tehes seda sidusrühmadega peetavate süstemaatiliste konsultatsioonide, subsidiaarsuse põhimõtte range järgimise, äriühinguid vähem koormavate ning võimalikult suurt paindlikkust võimaldavate vahendite valimise ning iga uue õigusloomega seotud algatuse mõju igakülgse hindamise abil;

5.   rõhutab, et kehtivaid EÜ äriühinguõiguse direktiive ei tohiks muuta: asjaomaste äriühingute kahjustamise vältimiseks tuleks neid lihtsustada ainult erandkorras, nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja ainult juhul, kui need ei käsitle väga tundlikke küsimusi ega ole saavutatud keeruliste kompromissidega;

6.   palub komisjonil üksikasjalikult selgitada plaani äriühinguõiguse direktiivid täielikult ühte õigusakti konsolideerida; rõhutab selles kontekstis, et esmatähtsaks tuleks pidada ühenduse äriühinguõiguse selgust ja sidusust äriühinguõiguse erinevates valdkondades; palub komisjoni eelkõige täpsustada, milliseid direktiive sõnastatakse uuesti, millised tunnistatakse kehtetuks, millised kodifitseeritakse ja milliseid muudetakse;

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

7.   tervitab komisjoni algatust luua väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks parem õiguskeskkond;

8.   palub komisjonil uurida äriühinguõiguse alaste õigusakti ettepanekute mõju hindamisel väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osakaalu ning tagada nende vajaduste nõuetekohane ja süstemaatiline arvesse võtmine;

9.   rõhutab, et eelkõige tuleb kõrvaldada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate halduskoormusega seotud takistused;

10.   palub, et komisjon pööraks tulevastes õigusakti ettepanekutes või kehtivate õigusaktide ülevaatamisel rohkem tähelepanu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajadustele; tuletab meelde, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad loovad töökohti ning edendavad majanduskasvu;

Hea ühingujuhtimise tava

11.   rõhutab liikmesriikide erinevaid traditsioone ja neis kasutatavaid süsteeme arvestavate parimate tavade väljatöötamise tähtsust;

12.   märgib, et on loodud hea ühingujuhtimise tava käsitlev Euroopa foorum ning vastav nõustamisrühm, ning palub komisjonil Euroopa Parlamenti pidevalt kursis hoida nimetatud organite töö tulemustega ning nende tulemuste põhjal tehtud otsustega;

13.   avaldab kahetsust, et komisjonil ei ole selget nägemust, milline peaks olema hea ühingujuhtimise tava Euroopa ettevõtjate jaoks, vaid ta tundub lähtuvat meetmete võtmisel erinevatest kriteeriumidest ja konkreetsetest juhtudest; kinnitab oma eespool nimetatud 21. aprilli 2004. aasta resolutsiooni järeldusi ja kutsub komisjoni üles neid järgima;

14.   rõhutab, et hea ühingujuhtimise tava ei hõlma ainult aktsionäride ja juhatuse vahelisi suhteid, vaid tasakaalustatud otsustamisprotsessi jaoks on olulised ka teised ettevõtja sidusrühmad, kellel samuti peaks olema võimalus anda oma panus otsustesse, mis on seotud ettevõtja strateegiaga; märgib, et eelkõige peaks olema tagatud töötajate teavitamine ja nendega nõu pidamine;

15.   avaldab eelkõige kahtlust seoses Euroopa algatusega anda aktsionäridele eriuurimise õigus, kuna see mõjutab otseselt paljude riikide äriühinguõiguses kehtestatud pädevuse lahususe põhimõtet juhatuse – organ, kes äriühingut juhib – ja aktsionäride vahel; on lisaks sellele seisukohal, et kõiki tulevasi algatusi tuleks hinnata käimasoleva õigusloomeprotsessi valguses; märgib, et hiljutises aktsionäride õigusi käsitleva direktiivi ettepanekus on juba sätestatud õigus lisada punkte üldkoosoleku päevakorda ja esitada otsuste ettepanekuid;

16.   rõhutab vajadust kaasata finantsturu reguleerijad ja kontrollijad selgete ühingujuhtimise eeskirjade ja soovituste väljatöötamisse ning vajadust finantsturu reguleerimise poliitikat ja äriühinguõiguse poliitikat omavahel tihedalt kooskõlastada;

Äriühinguõigus

17.   tervitab eespool nimetatud komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nende äriühingute aktsionäride hääleõiguse kasutamise kohta, mille registreeritud asukoht on liikmesriigis ja mille aktsiatega kaubeldakse reguleeritud turul, ning direktiivi 2004/109/EÜ muutmise kohta (2005/0265(COD));

18.   tervitab kokkuleppele jõudmist järgmiste ettepanekute suhtes:

19.   palub komisjonil teha ettepanek meetmete kohta, mis suurendaksid juhatuse liikmete õiguste äravõtmise alase teabe piiriülest kättesaadavust;

20.   on seisukohal, et Euroopa tasandil puudub vajadus pahauskse äritegevuse (wrongful trading) alase algatuse järele, kuna liikmesriikides on juba asjakohased õigusnormid olemas; ehkki kõnealused õigusnormid võivad liikmesriigiti erineda, ei kujuta see endast takistust siseturu jaoks;

21.   kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku aktsiakapitalis osaluse avalikustamiskohustuse liigendamiseks; tervitaks süsteemi, milles nähtaks ette järgmised tasemed – 3%, 5%, 10%, 15% ja 20% – ning teatamiskohustus iga protsendi suhtes 20%st suurema osaluse puhul; märgib, et avalikustamiskohustuse liigendamine aitaks kindlasti parandada aktsiaosaluse läbipaistvust;

22.   kutsub komisjoni üles kehtestama selged eeskirjad üleminekuperioodide kohta, s.t määrama kindlaks sobiva ajavahemiku, pärast mida võivad aktiivsed juhatuse liikmed, kes juhatusest lahkuvad, minna soovi korral nõukogusse (kahetasandilise süsteemi puhul) või hakata juhatuse nõunikuks (ühetasandilise süsteemi puhul); märgib, et selline üleminekuperiood peaks kestma vähemalt kaks aastat; rõhutab sellise üleminekuperioodi tähtsust nõukogu sõltumatuse säilitamiseks;

23.   kutsub komisjoni üles lahendama õigusküsimusi, näiteks juhatuse liikmete sõltumatust, pigem õiguslike vahenditega (direktiivid) kui soovitustega, nii et kaasataks nii üldsus kui õiguslooja ning kokkulepitud reeglid kajastaksid tegelikku praktikat;

24.   innustab komisjoni olema valvas huvide konfliktide suhtes ning seoses teabe ja mõju võimaliku ebaproportsionaalse kogunemisega olulistele osalejatele, kes tegutsevad vahendajate ja nõuandjate kettides, mis on seotud aktsionäride hääleõiguse kasutamisega äriühingutes; rõhutab emitentide vajadust läbipaistvuse ja õiglaste võimaluste järele, et nad saaksid end kaitsta aktsionäride lubamatu koondumise ja kooskõlastatud tegevuse eest;

25.   palub kehtestada selge õigusliku režiimi, et avalikustada ja muuta võrreldavaks teave juhatuse liikmete individuaalse tasustamise ja tasustamise poliitika kohta, sealhulgas selliste elementide suhtes nagu pensioniskeemid ja aktsiate eelismüügiplaanid;

26.   kutsub komisjoni üles tagama, et äriühingule antaks võimalus lähtuda erinevatest hea ühingujuhtimise tava põhimõtetest, sealhulgas valida ühetasandiliste ja kahetasandiliste süsteemide vahel, ilma et tuleks vastu võtta sätteid, mille abil määrata kindlaks äriühingu juhtorganite pädevus ja kohustused;

27.   palub komisjonil uurida võimalusi Euroopa äriühingu (SE) põhikirjas sisalduvate asutamisreeglite läbivaatamiseks, et neid lihtsustada ning viia need vastavusse turunõuetega;

28.   palub komisjonil esitada ettepanek European private company kohta, et rahuldada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajadusi;

29.   taunib asjaolu, et komisjon on juba otsustanud võtta tagasi ettepaneku võtta vastu määrus Euroopa assotsiatsiooni põhikirja kohta (1991/0386(COD)) ning ettepaneku võtta vastu määrus Euroopa vastastikuse ühingu põhikirja kohta (1991/0390(COD)) ning kaks ettepanekut võtta vastu direktiiv nimetatud põhikirjade täiendamiseks seoses töötajate kaasamisega (1991/0387(COD) ja 1991/0391(COD));

30.   märgib siiski, et komisjon väljendas 2003. aasta tegevuskavas kavatsust toetada aktiivselt nimetatud põhikirjadega algatatud õigusloomeprotsessi, et reageerida Euroopa Parlamendi soovile pöörata rohkem tähelepanu ettevõtete uute õiguslike vormide väljatöötamisele; peab neid ettepanekuid kasulikuks, et edendada majandustegevust üle kogu Euroopa assotsiatsioonide ja vastastikuste ühingute abil;

31.   palub komisjonil esitada uus ettepanek Euroopa vastastikuse ühingu ja Euroopa assotsiatsiooni põhikirjade kohta;

32.   rõhutab, et registreeritud asukoha üleviimine on praegu kas võimatu või takistavad seda riigi tasandil kehtestatud nõuded; rõhutab, et asutamisvabaduse tagamiseks on oluline võtta vastu kõnealust valdkonda reguleeriv direktiiv ja et kauaoodatud neljateistkümnes äriühinguõiguse direktiiv täidaks äriühingute jaoks siseturusüsteemis haigutava tühimiku;

33.   palub seetõttu komisjonil esitada lähitulevikus ettepanek võtta vastu neljateistkümnes äriühinguõiguse direktiiv piiratud vastutusega äriühingute registreeritud asukoha piiriülese üleviimise kohta; rõhutab, et registreeritud asukoha üleviimist ei tohi kasutada töötajate õiguste piiramiseks, eelkõige seoses nende osavõtuga äriühingu otsuste tegemisest, ega võlausaldajate kaitse vähendamiseks; on seisukohal, et kõnealuse direktiivi selgesõnaline eesmärk peab olema töötajate õiguste kaitse seoses nende osavõtuga äriühingu otsuste tegemisest;

34.   palub komisjonil jätkata ühenduse õigusaktide ettevalmistamist ettevõtluse uute õiguslikke vormide, nagu näiteks Euroopa sihtasutuse sätestamiseks;

35.   soovitab komisjonil täiendavalt uurida, kas on vaja käsitleda kontsernide ja püramiidide probleeme, eelkõige seoses kontsernistruktuuride läbipaistvuse eeskirjade ning püramiidstruktuuridele omaste eriprobleemidega;

36.   kutsub komisjoni üles pöörama suuremat tähelepanu äriühingu börsilt lahkumisele ja esitama õigusakti ettepaneku selle tulevaseks ühtlustamiseks ELi tasandil; märgib, et börsilt lahkumine on liikmesriikides küll võimalik, kuid sellega kaasnevad ettevõtjate jaoks hiiglaslikud bürokraatlikud ja õiguslikud kulud; nõuab seetõttu, et tulevikus nõuaks börsilt lahkumine võimalikult vähest bürokraatiat, võttes eelkõige arvesse aktsionäride majanduslike huvide tagamist;

37.   kutsub komisjoni üles kaasama parlamenti tulemuslikumalt arutelusse rahvusvaheliste ja Euroopa raamatupidamisstandardite üle ning tegema jõupingutusi, et kujundada välja Euroopale omane lähenemisviis, mis põhineks liikmesriikide parimatel tavadel ja traditsioonidel, selle asemel et pimesi järgida USA auditeerimistraditsioone; rõhutab taas, et rahvusvahelisi standardeid kehtestavates organites peab olema rohkem Euroopa esindajaid, et tagada tõeliselt rahvusvaheline lähenemisviis; rõhutab, et raamatupidamisstandardeid käsitlevad määrused avaldavad mõju maksundusalastele õigusaktidele ja ettevõtjate struktuurile;

38.   taunib asjaolu, et rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite nõukogus (IASB) puudub demokraatlik kontroll, mistõttu teeb ta otsuseid, mis ei kajasta asjakohaselt Euroopa äriühingute tegelikku olukorda ega vasta näiteks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajadustele; toob siinkohal näiteks IAS 32s sätestatud nõudmise eristada bilansis omakapital ja kohustused, mis on usaldusühingute puhul põhjustanud tõsiseid materiaalseid probleeme, andes näiteks moonutatud pildi nende krediidivõimest; palub seetõttu komisjonil tagada, et rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite nõukogus arvestataks rohkem Euroopa Parlamendi otsustega;

39.   tuletab meelde, et komisjonil ei ole volitusi kinnitada väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid;

40.   palub komisjonil astuda täiendavaid samme ühenduse äriühinguõiguse pidevaks läbivaatamiseks;

41.   palub komisjonil teostada põhjalikku järelevalvet ühenduse äriühinguõiguse ülevõtmise kohta läbirääkijariikides ühinemiseelsel perioodil ning avaldada kõnealuse järelevalve tulemused;

42.   ootab huviga komisjoni tellitud ja ELi börsil noteeritud ettevõtjate omandisuhete ja kontrolli vahelist tasakaalu käsitleva komisjoni tellitud välisuuringu tulemusi, eeldades et see annab empiiriliste ja teoreetiliste tõendite abil võimaluse objektiivselt analüüsida, milline mõju on erinevate liikmesriikide omandimudelitel majanduslikule tasuvusele, äriühingute omanikupoolsele kontrollile ja võimalustele teha piiriüleseid tehinguid, lubades ühtlasi teha põhjaliku äriõigusliku analüüsi liikmesriikide laiema majandusliku ja õigusliku keskkonna ning hea ühingujuhtimise tava eri vormide kohta; rõhutab, et nõuetekohaselt tuleb arvesse võtta vajadust tagada kontrolliõiguste struktuuri läbipaistvus;

43.   loodab, et komisjon ei tee põhimõtet "üks aktsia – üks hääl" käsitlevat õigusakti ettepanekut enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/25/EÜ ülevõtmispakkumiste kohta(2) läbivaatamise tulemuste selgumist – nagu on sätestatud kõnesoleva direktiivi artiklis 20 – ega kõnesoleva direktiivi hindamist;

44.   palub komisjonil teha ettepanek meetmete võtmiseks, et suurendada institutsiooniliste investorite läbipaistvust; tuletab meelde, et läbipaistvus on vajalik investeerimispoliitika, hääletamispoliitika ja aktsiaomandi puhul ning see ei tohi piirduda üksnes fondide ja üksikinvestorite vaheliste suhete läbipaistvusega; tuletab meelde, et institutsioonilistel investoritel peavad olema teatavad avalikustamiskohustused nende äriühingute ees, millega nad on seotud, näiteks seoses nende kavatsuste ja investeeringu kavandatud kestusega;

45.   palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti komisjoni poolt 2005. aasta detsembris käivitatud äriühinguõiguse nüüdisajastamise ja hea ühingujuhtimise tava 2003. aasta tegevuskava edasiste prioriteetide alaste konsultatsioonide tulemustest ning selgitada üksikasjalikult nende konsultatsioonide tulemusel tehtavaid otsuseid;

46.   palub komisjonil analüüsida olemasolevate õigusaktide rakendamisega seonduvaid probleeme, et võtta selle analüüsi tulemusi arvesse uute õigusloomega seotud ettepanekute arutamisel;

47.   kutsub õiguskomisjoni ning majandus- ja rahanduskomisjoni üles jälgima komisjoni tööd;

o
o   o

48.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 104 E, 30.4.2004, lk 714. (2) ELT L 142, 30.4.2004, lk 12.