Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Kolmapäev, 15. märts 2006 - Strasbourg
Partnerlusleping Euroopa Ühenduse ja Mikroneesia Liiduriikide vahel *
 Kalapüügilitsentsides sisalduv miinimumteave *
 Euroopa vahistamismääruse hindamine
 Inimõiguste olukord Tšaadis
 Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatav finantsmäärus *
 Sundprostitutsioon rahvusvaheliste spordiürituste raames
 Neljas ülemaailmne veefoorum
 Ümberkorraldused ja tööhõive
 Sotsiaalne kaitse ja sotsiaalne hõlvatus
 2007. aasta eelarvemenetluse suunised (I, II, IV, V, VI, VII, VIII (A) ja VIII (B) jagu)
 Keskkonnasõbralikumad kalastusmeetodid
 Euroopa Ülemkogu ettevalmistamine: Lissaboni strateegia

Partnerlusleping Euroopa Ühenduse ja Mikroneesia Liiduriikide vahel *
PDF 192kWORD 43k
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Mikroneesia Liiduriikide vahelise partnerluslepingu sõlmimist Mikroneesia Liiduriikides kalastamise kohta (KOM(2005)0502 – C6-0353/2005 – 2005/0206(CNS))
P6_TA(2006)0081A6-0035/2006

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus (KOM(2005)0502)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37 ja artikli 300 lõiget 2;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille kohaselt nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0353/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7;

–   võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja arengukomisjoni arvamusi (A6-0035/2006),

1.   kiidab heaks ettepaneku võtta vastu nõukogu määrus muudetud kujul ja kiidab heaks lepingu sõlmimise;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja Mikroneesia Liiduriikide valitsustele ja parlamentidele.

Komisjoni ettepanek   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1
Põhjendus 2 a (uus)
(2 a) Oluline on parandada Euroopa Parlamendile antavat teavet; selleks koostab komisjon igal aastal aruande lepingu täitmise kohta.
Muudatusettepanek 2
Artikkel 2 a (uus)
Artikkel 2 a
Protokolli viimase kehtivusaasta jooksul ja enne lepingu pikendamist, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule lepingu täitmise aruande.
Muudatusettepanek 3
Artikkel 2 b (uus)
Artikkel 2 b
Artiklis 2 a nimetatud aruandele põhjal annab nõukogu pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist vajaduse korral komisjonile volitused pidada läbirääkimisi uue protokolli vastuvõtmiseks.
Muudatusettepanek 4
Artikkel 2 c (uus)
Artikkel 2 c
Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu protokolli artikli 5 lõikes 2 nimetatud mitmeaastase valdkonnaprogrammi läbiviimisest ja rakendussätete kohaldamisest.

(1) ELTs seni avaldamata


Kalapüügilitsentsides sisalduv miinimumteave *
PDF 192kWORD 41k
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 3690/93, millega kehtestatakse ühenduse süsteem, mis sätestab eeskirjad kalapüügilitsentsides sisalduva miinimumteabe kohta (KOM(2005)0499 – C6-0354/2005 – 2005/0205(CNS))
P6_TA(2006)0082A6-0037/2006

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2005)0499)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0354/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A6-0037/2006),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjoni oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui ta kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1
Põhjendus 3 a (uus)
3 a) Määrus (EÜ) nr 1281/2005 muudab ühenduse õiguse sätteid püügilitsentside kohta, et kohandada teabesisalduse miinimumnõuded ning määratleda püügilitsentside roll laevastiku püügimahu haldamises.
Muudatusettepanek 2
Põhjendus 3 b (uus)
3 b) Kalavarud on ühenduse vetes pidevalt vähenenud ning seega on vaja olemasolevaid kalavarude kaitsemeetmeid parandada ja laiendada; sellega seoses on püügilitsentsid paindlik ja kasulik haldusvahend.
Muudatusettepanek 3
Põhjendus 3 c (uus)
3 c) Eesmärk peaks olema mere elusressursside mõistlik ja vastutustundlik kasutamine, tunnustades samal ajal kalandussektori huvi selle sektori pikaajaliseks arenguks ning majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste tagamiseks, samuti vajadust kaitsta tarbijate huve, arvestades seejuures piisavalt bioloogilisi piiranguid ja mere ökosüsteemi.
Muudatusettepanek 4
Põhjendus 3 d (uus)
3 d) Kalavarude kaitset käsitlevad otsused mõjutavad oluliselt liikmesriikide nende piirkondade majanduslikku ja sotsiaalset arengut, kus kalastamine on tähtis tööstusharu.

(1) ELTs seni avaldamata.


Euroopa vahistamismääruse hindamine
PDF 124kWORD 51k
Euroopa Parlamendi soovitus nõukogule Euroopa vahistamismääruse hindamise kohta (2005/2175(INI))
P6_TA(2006)0083A6-0049/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Adelin Hazani poolt fraktsiooni PSE nimel esitatud soovituse ettepanekut nõukogule Euroopa vahistamismääruse hinnangu kohta (B6-0455/2005);

–   võttes arvesse Amsterdami lepingut, millega sõnastati esmakordselt Euroopa õigusruumi loomise eesmärk;

–   võttes arvesse 15. ja 16. oktoobri 1999. aasta Tampere Euroopa Ülemkogu eesistuja järeldusi, mille kohaselt on vastastikuse tunnustamise põhimõte õigusalane koostöö nurgakiviks;

–   võttes arvesse oma 6. veebruari 2002. aasta seisukohta Euroopa vahistamismäärust ja liikmesriikidevahelist üleandmiskorda käsitleva nõukogu raamotsuse eelnõu kohta(1);

–   võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsust 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta(2);

–   võttes arvesse komisjoni 23. veebruari 2005. aasta aruannet (KOM(2005)0063), mis põhineb nõukogu raamotsuse 2002/584/JSK artiklile 34;

–   võttes arvesse komisjoni 24. jaanuari 2006. aasta aruannet (KOM(2006)0008), mis põhineb nõukogu raamotsuse 2002/584/JSK artiklile 34;

–   võttes arvesse Poola (27. aprill 2005), Saksamaa (18. juuli 2005) ja Küprose (7. november 2005) põhiseaduskohtute otsuseid ja erinevaid käimasolevaid menetlusi, eriti Belgia vahekohtu menetlust;

–   võttes arvesse 17. ja 18. oktoobri 2005. aasta parlamentaarset kohtumist Euroopa õigusalase ja politseikoostöö parlamentaarse kontrolli tugevdamise teemal, kus osales sadakond liikmesriikide parlamentide liiget ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni liikmed;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 114 lõiget 3;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0049/2006),

A.   arvestades Euroopa vahistamismääruse uuenduslikkust ja eeskujulikkust õigusalase koostöö arendamisel ja vastastikuse usalduse tugevdamisel ning selle otsest mõju kodanike vabadustele;

B.   arvestades, et Euroopa vahistamismäärus on endiselt üks Euroopa Liidu peamisi tööriistu õigusalase koostöö valdkonnas, näiteks võitluses terrorismi ja raske kuritegevusega;

C.   arvestades, et komisjoni poolt läbi viidud esmane hindamine näitab, et Euroopa vahistamismäärus on osutunud tõhusaks võrreldes väljaandmismehhanismiga, mis on pikaldane, raskepärane ja tänaseks mahajäänud; arvestades, et Euroopa vahistamismäärus võimaldab ka vähendada ohtu, et kohtualune või süüdimõistetu pääseb "kohtuliku suveräänsuse" kaalutlustel õigusemõistmisest, ning aitab nii tõhusamalt võidelda organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga;

D.   rõhutades, et üks Euroopa vahistamismääruse eelistest on, et erinevalt väljaandmismenetlusest väldib see poliitilise võimu sekkumist menetlusse;

E.   arvestades, et mitmed liikmesriigid on väljendanud soovi säilitada traditsioonilise väljaandmismehhanismi elemente (kahepoolse karistatavuse kontroll, poliitilise võimu sekkumine kohtulikku menetlusse) või esitada raamotsusega 2002/584/JSK vastuolus olevaid täiendavaid argumente, nagu näiteks poliitilised või riikliku julgeolekuga seotud või põhiõiguste kaitsel põhinevad kaalutlused;

F.   arvestades, et Euroopa vahistamismääruse rakendamisel on esinenud praktilisi raskusi, eelkõige erinevate ja Euroopa vahistamismääruse nõuetega raskesti kokkusobivate blankettide tõlkimise, edastamise ja kasutamise osas;

G.   arvestades mitmes liikmesriigis (eriti Saksamaal) esinenud ülevõtmisraskusi ja vajadust viia liikmesriikide põhiseaduslikud tekstid vastavusse raamotsusega 2002/584/JSK, et võimaldada kodanike üleandmist (eriti Poolas ja Küprosel);

H.   kartes, et raskused õõnestavad vastastikust usaldust ja loovad ahelreaktsiooni, mis lükkab edasi Euroopa vahistamismääruse kohaldamist teistes liikmesriikides, nagu näitab fakt, et Saksamaa põhiseadusliku kohtu otsuse järel, mis tühistas raamotsust ülevõtvad õigusaktid, andsid mitmed liikmesriigid teada, et nad peavad taas hakkama ajutiselt kohandama väljaandmisvahendeid, mis olid jõus enne Euroopa vahistamismäärust, kuni võetakse vastu uus ülevõtmisseadus, mis on Saksamaa põhiseadusega kooskõlas;

I.   arvestades, et kuna kriminaalmenetluse osas on ühenduse miinimumnormid puudulikud, on kohtutevaheline vastastikune usaldus ebapiisav ja see takistab tõhusat õiguskoostööd;

J.   meenutades, et vastastikusel usaldusel põhineva vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva Euroopa ala rajamine ei saa toimuda ilma siseriiklike õigusaktide minimaalse ühtlustamiseta, nagu rõhutas Euroopa Parlament oma 22. veebruari 2005. aasta soovituses(3);

K.   arvestades, et komisjoni esitatud esmane hindamine (KOM(2005)0063) puudutab vaid 24 liikmesriiki ja seda oli võimalik täiendada alles hiljuti (KOM(2006)0008) andmetega, mis puudutavad Itaaliat kui viimast liikmesriiki, kes raamotsuse 2002/584/JSK alles hiljuti oma õigusesse üle võttis;

L.   arvestades, et ülevõtmise käigus liikmesriikides tekkinud probleemid on suuresti sarnase iseloomuga, nagu näitas 17. ja 18. oktoobri 2005. aasta parlamentaarsel kohtumisel toimunud arutelu, ning et tulevikus on vajalik tugevdatud teabevahetus ja suurendatud koostöö liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi vahel, et tagada raamotsuse 2002/584/JSK ja muude arutlusel olevate raamotsuste õnnestunud ülevõtmine;

M.   arvestades, et Euroopa Liidu põhiseaduse leping sisaldab õigusalase ja politseikoostöö valdkonnas mitmeid uuenduslikke ideid; arvestades, et nendest ideedest on sammaste kaotamine ning menetluse viimine ühenduse tasandile selline, mis tugevdaks Euroopa Liidu võimet tegutseda, samuti võetud otsuste demokraatlikkust ja läbipaistvust; rõhutades, et see lepingu osa ei põhjustanud hiljutiste ratifitseerimiskampaaniate käigus arutelu ega vastuseisu;

N.   avaldades kahetsust, et Euroopa Parlamendi roll Euroopa vahistamismääruse vastuvõtmisel ning Euroopa Kohtu järelevalve selle kohaldamise üle on piiratud, kuna nimetatud meede kuulub ELi lepingu artiklite 31 ja 34 alusel (VI jaotis) kolmandasse sambasse;

O.   arvestades, et jõusolevaid lepinguid tuleks kogu ulatuses kohaldada ja sellest tulenevalt tuleb rakendada ELi lepingu artiklis 42 ette nähtud üleminekumeetmeid, millega liikmesriikidele on ette nähtud võimalus otsustada Euroopa vahistamismääruse integreerimise üle esimesse sambasse, et tagada Euroopa Parlamendi poolt teostatav demokraatlik kontroll ja Euroopa Kohtu poolt teostatav kohtulik kontroll;

P.   arvestades, et 15. detsembril 2005. aastal allkirjastasid Taani, Soome, Island, Rootsi ja Norra konventsiooni, millega loodi Põhjamaade vahistamismäärus; arvestades, et Põhjamaade vahistamismäärus, mis küll põhineb Euroopa vahistamismääruse põhimõtetel ja struktuuril, omab selle ees mitmeid eeliseid, muutes üleandmiskorra tõhusamaks eriti tänu järgmistele faktoritele: vahistamismääruse mittetäitmise valikuliste põhjuste arvu vähendamine; menetlustähtaegade veelgi suurem vähendamine võrreldes Euroopa vahistamismäärusega; arvestades, et Euroopa Liidule tooks kasu, kui Euroopa vahistamismääruse tõhususe tugevdamiseks lähtutaks Põhjamaade vahistamismääruse eeskujust;

1.   edastab nõukogule järgmised soovitused:

   Ülevõtmine ja praktiline rakendamine
   a) võtta võimalikult ruttu vastu raamotsuse vastuvõtmise ettepanek, mis käsitleb teatavaid Euroopa Liidu kriminaalmenetluse raames heaks kiidetud protsessiõigusi, võttes arvesse Euroopa Parlamendi 12. aprilli 2005. aasta seisukohas(4). esitatud muudatusettepanekuid; see meede on hädavajalik Euroopa Liidu kodanikele ühesuguse õigusliku kaitse tagamiseks ja tänu selles sisalduvatele tagatistele lihtsustab see ühe liikmesriigi kodaniku üleandmist teisele liikmesriigile;
   b) tagada, et liikmesriigid ei taaskehtestaks raamotsuse 2002/584/JSK ülevõtmisel teo kahepoolse karistatavuse süstemaatilist kontrolli oma kodanike suhtes, sest see kahjustab Euroopa vahistamismääruse tõhusust ja nõrgendab liikmesriikidevahelist vastastikust usaldust;
   c) tagada, et poliitiline võim ei saaks Euroopa vahistamismääruse rakendamismenetlusse sekkuda, mis võiks põhjustada probleeme väljaandmismenetluse osas; meenutab, et nüüdsest ei või keskvõim väljuda kahtlusaluste tohi süüdimõistetud isikute üleandmise menetluse lihtsustaja rollist;
   d) tagada, et mõnedes liikmesriikides raamotsuse 2002/584/JSK ratione temporis kohaldamisega jätkuvalt seonduvad probleemid leiaksid lahenduse ja et need ei kahjustaks selle rakendamist liikmesriikides, kus raamotsust siiani korrektselt kohaldatakse;
   e) tagada, et liikmesriigid võtaksid viivitamatult meetmed kõigi põhiseadusest või muudest õigusaktidest tulenevate takistuste kõrvaldamiseks, mis ei võimalda Euroopa vahistamismääruse kohaldamist nende kodanikele;
   f) esitada Euroopa Parlamendile igal aastal aruande meetmete kohta, mida ta on võtnud, et liikmesriigid tagaksid Euroopa vahistamismääruse korrektse ülevõtmise ja tõhusa rakendamise, nagu soovitatakse eelnimetatud punktides b, c, d ja e;
   Hindamine
   g) näha koostöös parlamendiga mõlema eelarveorgani pädevuse raames komisjonile kui lepingute järelevalvajale ette vajalikud vahendid ülevõtmise kvaliteedi süvendatud kontrollimiseks;
   h) viia komisjoni toetusel ja koordineeritud viisil läbi erinevate liikmesriikide õigusala töötajate ees seisnud raskuste objektiivne, erapooletu ja süvendatud hindamine ning rikastada seda kvalitatiivse hindamisega, mis toimuks Euroopa vahistamismääruste jaotamise põhjal seaduserikkumiste järgi;
   i) vältida antud teemal, mille näol on tegu kolmanda samba meetmega, mitme paralleelse uuringu läbiviimist, kuigi nõukogul võib olla kiusatus omaenda uurimistööd läbi viia (Euroopa Liidu lepingu VI jaotis);
   j) tagada Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide regulaarne teavitamine ja nendega konsulteerimine Euroopa vahistamismääruse rakendamisel tehtud edusammude osas ja kaasata Euroopa Parlament ja liikmesriikide parlamendid hindamismenetlusse Euroopa põhiseaduse lepingu artikli III-260 tähenduses;
   Põhiõigused
   k) tagada, et liikmesriigid ei kohustaks raamotsuse ülevõtmisel Euroopa vahistamismäärust täitvat kohtunikku kontrollima süsteemselt põhiõigustest kinnipidamist, mis tekitaks diskrimineerimise ohu, samas kui antud mehhanism põhineb vastastikuse tunnustamise põhimõttel ja seda kontrolli viib läbi vahistamismääruse välja andnud liikmesriik;
   l) pöörata Euroopa vahistamismääruse kohaldamisel erilist tähelepanu inimõiguste ja isiklike vabaduste austamise küsimusele, mille puhul tuleks paluda tulevase põhiõiguste agentuuri abi;
   Tõhusus ja demokraatia
   m) käivitada võimalikult kiiresti Euroopa Liidu lepingu artiklis 42 ette nähtud üleminekumeetmed, integreerides seeläbi Euroopa vahistamismääruse esimesse sambasse, et muuta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva Euroopa ala valdkonnas võetud meetmed täiesti demokraatlikuks ja tõhusamaks;

o
o   o

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada soovitus nõukogule ja teavitamise eesmärgil komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 284 E, 21.11.2002, lk 193.
(2) ELT L 190, 18.7.2002, lk 1.
(3) ELT C 304 E, 1.12.2005, lk 109.
(4) ELT C 33 E, 9.2.2006, lk 159.


Inimõiguste olukord Tšaadis
PDF 224kWORD 67k
Euroopa Parlamendi resolutsioon inimõiguste olukorra kohta Tšaadis
P6_TA(2006)0084B6-0148/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse 23. juunil 2000. aastal Cotonous sõlmitud AKV-ELi partnerluslepingut (Cotonou leping) ja eriti selle artiklit 8 poliitilise dialoogi kohta;

–   võttes arvesse arvamuste vahetust arengukomisjoni 20. veebruari 2006. aasta koosolekul;

–   võttes arvesse Bamakos (Mali) 21. aprillil 2005. aastal vastu võetud AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee kiireloomulist resolutsiooni olukorra kohta Sudaanis(1);

–   võttes arvesse oma 16. septembri 2004. aasta resolutsiooni Sudaani Darfuri piirkonna kohta(2) ja 12. mai 2005. aasta resolutsiooni olukorra kohta Sudaanis(3);

–   võttes arvesse 2.–7. septembrini 2004. aastal Sudaanis ja Tšaadis viibinud ad hoc delegatsiooni aruannet;

–   võttes arvesse oma 14. juuni 2001. aasta resolutsiooni presidendivalimiste kohta Tšaadis(4);

–   võttes arvesse oma 20. jaanuari 2000. aasta resolutsiooni inimõiguste rikkumiste kohta seoses Tšaadi ja Kameruni vahelise naftapuurimise ja naftajuhtme ehitamise projektiga(5);

–   võttes arvesse Tšaadi Vabariigi valitsuse ja komisjoni poolt 11. veebruaril 2002. aastal ratifitseeritud dokumenti "Koostööstrateegia ja suunamiskava 2002–2007";

–   võttes arvesse oma 18. juuni 1998. aasta resolutsiooni Tšaadi ja Kameruni vahelise projekti ja perioodil oktoober 1997 kuni märts 1998 toime pandud inimõiguste rikkumiste kohta(6);

–   võttes arvesse ÜRO julgeolekunõukogu 24. märtsi 2005. aasta resolutsiooni 1590 (2005) ÜRO Sudaani missiooni (MINUS) loomise kohta;

–   võttes arvesse Aafrika Liidu rahu ja julgeoleku nõukogu 20. oktoobri 2005. aasta otsust suurendada Aafrika Liidu vaatlusmissiooni Sudaanis (AMIS) sõdurite arvu, mis tõstis 2004. aastal osalenud 300 mehe arvu 6964 meheni käesoleval ajal;

–   võttes arvesse Aafrika Liidu rahu ja julgeoleku nõukogu komisjoni 12. jaanuari 2006. aasta aruannet olukorra kohta Darfuris;

–   võttes arvesse Aafrika Liidu rahu ja julgeoleku nõukogu 12. jaanuari 2006. aasta otsust pikendada AMISe volitusi 31. märtsini 2006. aastal;

–   võttes arvesse Tšaadi ja Sudaani vahelist kokkulepet, mis allkirjastati Tripolis 8. veebruaril 2006. aastal pärast kahe riigi vahel täheldatud pingeid;

–   võttes arvesse kõiki ÜRO julgeolekunõukogu asjakohaseid resolutsioone, eriti 31. märtsi 2005. aasta resolutsiooni 1593 (2005) olukorra kohta Sudaanis ja Darfuri käsitleva rahvusvahelise uurimiskomisjoni aruannet ÜRO peasekretärile vastavalt julgeolekunõukogu resolutsioonile 1564 (2004);

–   võttes arvesse ÜRO ja Sudaani valitsuse vahel 5. augustil 2004. aastal sõlmitud tegevuskava Darfuri kohta;

–   võttes arvesse ÜRO 26. aprilli 2005. aasta aruannet olukorra kohta Sudaanis;

–   võttes arvesse 1999. aastal Tšaadi ja Maailmapanga vahel allkirjastatud kokkulepet naftatulude haldamiskava kohta;

–   võttes arvesse Aafrika hartat inimõiguste ja rahvaste õiguste kohta;

–   võttes arvesse Tšaadi Vabariigi 11. jaanuari 1999. aasta seadust 001/PR/99 naftatulude haldamise kohta;

–   võttes arvesse arengu- ja koostöökomisjoni 22. veebruari 2001. aasta raportit Tšaadi ja Kameruni vahelise naftajuhtme ehitamise projekti kohta, millele oli lisatud aruanne delegatsiooni visiidi kohta Tšaadi ja Kameruni 23.–30. märtsini 2000. aastal,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 91 ja artikli 90 lõiget 4,

A.   tuletades meelde, et Tšaadi presidendivalimised korraldatakse 2006. aasta mais või juunis;

B.   arvestades, et parlamendivalimised lükati edasi 2006. aasta aprilli või maisse;

C.   arvestades, et Tšaadi Rahvusassamblee võttis muudetud kujul vastu eespool viidatud seaduse naftatulude haldamise kohta;

D.   arvestades Maailmapanga poolt Tšaadi suhtes võetud kohustust võidelda vaesusega, luua alused säästvaks arenguks ning anda võimalus arenguväljavaadete parandamiseks;

E.   arvestades, et Tšaadi valitsus tahab 10% võrra laiendada tulevastele põlvkondadele ettenähtud vahendite kasutamist territoriaalseks haldamiseks ja julgeolekuks ning et seoses sellega on Maailmapank Tšaadile Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni (IDA) poolt kaheksa käimasoleva projekti rahastamiseks eraldatud 297 000 000 USD suurusest kogusummast külmutanud assigneeringute väljamaksmise 124 000 000 USD ulatuses;

F.   arvestades, et Tšaadi valitsuse reaktsioon Maailmapanga otsusele oli oma teiste naftamaardlate kasutamise kokkulepete allkirjastamine Hiina ja Taiwaniga;

G.   arvestades, et Tšaad on üks maailma vaeseimaid riike ning et ainult 27 protsendil elanikkonnast on juurdepääs joogiveeallikale;

H.   tuletades meelde, et Tšaadil on olulised rikkused põllumajanduse, loomakasvatuse ja kalanduse valdkonnas ning omab eelkõige kaevandus- ja naftaressursse, millest huvituvad mitmed riigid ja rahvusvahelised ettevõtted;

I.   rõhutades, et elutingimused riigis on ülimalt rasked sõja, põua ja näljahäda tõttu ning et kõik riigi institutsioonid ja infrastruktuurid on oluliselt halvenenud;

J.   arvestades, et Tšaadi rahvastikust on umbes 80% kirjaoskamatud ning et riik kannatab kliimast tuleneva toidupuuduse all ning vee kaudu levivate haiguste ja epideemiate all;

K.   arvestades sõnavabaduse piirangutega, millest annab tunnistust kahel korral raadiojaama FM Liberté sulgemine siseministeeriumi poolt;

L.   tundes muret Tšaadi inimõiguste organisatsioonide suunas tehtavate ähvarduste pärast;

M.   arvestades talupidajate maade ilma hüvitiseta konfiskeerimist naftamaardlate piirkondades;

N.   tundes muret erinevate relvastatud rünnakute pärast Tšaadi idapiiril, milles Sudaani süüdistatakse mässajate relvastamises ja rahastamises, ning tundes muret sagedaste relvastatud vahejuhtumite pärast Tšaadi ja Sudaani vahel;

O.   arvestades, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus alustas 6. juunil 2005. aastal juurdlust Darfuris toimepandud rahvusvahelise õiguse vastaste kuritegude kohta, milles uuritakse Sudaani valitsust, "djandjaweedi" vägesid ja mässuliste liikumisi;

P.   tundes muret ÜRO peasekretäri erinõuniku genotsiidide ennetamise küsimuses, Juan Mendezi 11. detsembri 2005. aasta järelduste pärast, vastavalt millele on ÜRO Sudaani missioon (MINUS) ja Aafrika Liidu vaatlusmissioon Sudaanis (AMIS) ebaõnnestunud, kuivõrd inimõiguste rikkumiste arv ei vähene, vaid hoopis suureneb;

Q.   arvestades, et Darfuri kriis on suur katsumus Aafrika Liidu rahu ja julgeoleku nõukogule;

R.   arvestades, et Aafrika Liidu liikmetel ei ole piisavaid inimressursse, materiaalseid ega rahalisi vahendeid ning et neil puuduvad vajalikud volitused sellise olukorraga tegelemiseks, lisaks kõigele väga suurel maa-alal;

S.   arvestades, et laiendatud AMISe rahalised vajadused perioodiks 1. juuli 2005–30. juuni 2006 ulatuvad 252 400 000 USDni, ehk 54% kogu eelarvest ning, et 31. oktoobrini 2005. aastal saadud summa oli vaid 65 400 000 USD, ehk veerand vajalikust summast;

T.   arvestades, et laiendatud AMISe raames siiani saadud vahendid on peaaegu otsas ning et rahalised piirangud on sundinud Aafrika Liitu vähendama sõjalistele vaatlejatele makstavaid hüvitisi;

U.   arvestades, et teiste eelarveridade katmiseks ja missiooni ülalpidamiseks 2006. aasta 31. märtsini on vaja täiendavalt 4 600 000 USD;

V.   arvestades, et ÜRO julgeolekunõukogu tegi 3. veebruaril 2006. aastal üleskutse töötada välja kava Darfuris olevate Aafrika Liidu vägede väljavahetamiseks ÜRO vägede vastu;

W.   arvestades, et nüüdsest on Aafrika Liidu vägede üleviimine ÜRO Darfuri operatsiooni koosseisu vältimatu, samuti nagu on vältimatu palju suuremate vägede saatmine, mis oleksid võimelised ennetama rünnakuid tsiviilelanikkonna vastu ja desarmeerima "djandjaweedi" vägesid;

X.   tundes muret Tšaadi külade ja Lääne-Darfuri laagrite ja humanitaartöötajate vastu tehtavate rünnakute kasvu pärast, mis muudavad piirkonna rahvusvahelistele humanitaarorganisatsioonidele äärmiselt ohtlikuks, mille hulgast ainult mõned üksikud tegutsevad praegusel hetkel piiritsoonis;

Y.   arvestades, et jätkuvalt kestvas Darfuri konfliktis on hukkunud tuhandeid inimesi; 1,65 miljonit inimest on ümberasustatud ja 200 000 inimest on põgenenud Tšaadi ning et konfliktist puudutatud inimeste koguarv ulatub umbes 2,5 miljonini;

Z.   arvestades, et enamik Tšaadi ümberasustatud inimestest on rünnakute tagajärjel kaotanud suure osa oma saagist ja on leidnud endale vaid juhusliku peavarju ning et toiduvarude lõppemisel võib tekkida tõsine toidupuudus;

AA.   arvestades inimõiguste olukorra halvenemisega riigis, millest annavad tunnistust jätkuv vägivald, sõnavabaduse piiramine, julgeolekujõudude kohtuvälised hukkamised ning vaesus ja väärkohtlemine, mille all kannatavad eriti naised ja lapsed;

AB.   arvestades, et Aafrika Liit otsustas 24. jaanuaril 2005. aastal luua õigusekspertide rühma, mis on volitatud uurima "olemasolevaid võimalusi", et mõista kohut Tšaadi endise diktaatori Hissène Habré üle, kes alates 1990. aastast elab pagenduses Senegalis,

1.   on väga mures üldise olukorra üle Tšaadis, eriti inimõiguste suhtes;

2.   tuletab muretsedes meelde, et tsiviilelanikkond, kes juba kannatab põua ja näljahäda all, ei saa seadusest 001/PR/ 99 ja naftamüügist saadud miljarditest dollaritest mingit kasu ning rõhutab, et ennekõike peaks naftarikkustest kasu saama Tšaadi elanikkond;

3.   mõistab hukka asjaolu, et 10% naftatuludest arvati välja tulevastele põlvkondadele mõeldud fondidest ning eraldati seejärel "prioriteetsete sektorite" nimekirjale, millesse nüüdsest kuuluvad sõjaväekulud;

4.   nõuab, et Tšaadi valitsus näitaks selgelt ja läbipaistvalt, kuidas naftatulusid kasutatakse;

5.   nõuab, et Tšaadi valitsus kasutaks naftatulude vahendeid arengu eesmärgil, eriti joogiveega varustamise, tervishoiu ja hariduse jaoks ning valimiste korraldamiseks;

6.   nõuab, et Tšaadi valitsus koostaks riigi arengu aastakava ja avalikustaks selle;

7.   võtab teadmiseks Tšaadi valitsuse põhimõttelise valmisoleku arvestada rahvusvahelise üldsuse arvamusega, kuid rõhutab sügavama dialoogi ja avatud lähenemise vajadust;

8.   avaldab heameelt inimõiguste ministeeriumi loomise üle Tšaadis, nõuab, et selle vastutavad isikud teeksid koostööd kodanikuühiskonnaga ja rakendaksid riiklikku inimõiguste poliitika tegevuskava ning palub komisjonil nimetatud protsessi lähedalt jälgida;

9.   kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles avaldama survet Tšaadi valitsusele, et see tugevdaks õigusriiki ja lõpetaks karistamatuse õhkkonna ja inimõiguste rikkumised, eriti nende isikute inimõiguste rikkumise, kes on seaduse 001/PR/ 99 muutmise projekti vastu;

10.   nõuab, et Tšaadi valitsus lõpetaks noorte sõdurite sunniviisilise värbamise valitsuse sõjaväkke;

11.   tunneb muret elanikkonna ja opositsiooni pooldajate rõhumise üle julgeolekujõudude ja relvastatud jõukude poolt; manitseb julgeolekuüksusi ja sõjaväge loobuma tsiviilelanikkonna väärkohtlemisest ja peatama relvastatud jõukude tegevused;

12.   nõuab, et AMIS teeks koheselt vajalikud muudatused, et parandada tsiviilelanikkonna kaitset ja tõestada, et ta on suuteline Darfuri piirkonna elanikke kaitsma;

13.   kutsub nõukogu, komisjoni, liikmesriike, ÜROd ja Aafrika Liitu üles rakendama kõiki võimalikke survevahendeid Sudaani valitsusele, et see lõpetaks AMISe operatsioonide tõhususe ohustamise;

14.   nõuab tungivalt, et nõukogu, komisjon, liikmesriigid, ÜRO ja Aafrika Liit annaksid suurtest rahalistest, logistilistest ja muudest raskustest nõrgestatud AMISe käsutusse palju suuremaid rahalisi, materiaalseid ja sõjalisi vahendeid;

15.   mõistab hukka alates 2005. aasta detsembri keskpaigast, mõnikord Sudaani valitsuse toetusel (eelkõige sõjahelikopteritega varustamine), tegutsenud "djandjaweedi" vägede poolt toime pandud rünnakud neljakümnele külale kaheksakümne viiest Tšaadis, Adrést lõuna pool asuva Borota piirkonna külast, mis sellest ajast on maha jäetud ja mille elanikud praegu on peavarjuta;

16.   tervitab Tšaadi ja Sudaani vahel Tripolis, 8. veebruaril 2006. aastal sõlmitud kokkulepet ja palub mõlemal riigil täielikult austada võetud kohustusi;

17.   kutsub Tšaadi ja Sudaani valitsusi üles rangemalt kontrollima käsi- ja kergrelvade kaubandust piirkonnas;

18.   rõhutab maamiinide ja lõhkemata laskemoona probleemi tõsidust Lõuna-Sudaanis ja kutsub nõukogu, komisjoni, Tšaadi ja Sudaani valitsust, ÜROd ja teisi osalejaid üles viivitamata alustama mineeritud tsoonide ohutuks muutmist, ohvrite abistamist ja elanikkonna teavitamist riskide kohta, et maanteid vabastada ja võimaldada ümberasustatud inimestel ja põgenikel koju pöörduda;

19.   kutsub tungivalt Tšaadi valitsust üles austama demokraatlikku arutelu olukorra kohta riigis ning naftaprojekti kohta Doba piirkonnas;

20.   nõuab, et Tšaadi valitsus võimalikult kiiresti kinnitaks nii järgmiste presidendivalimiste kui ka parlamendivalimiste ametliku ajakava vastavalt põhiseaduslikele kohustustele ning tagaks riikliku sõltumatu valimiskomisjoni erapooletuse;

21.   on veendunud, et valimisprotsess ei saa tõhusalt ja läbipaistvalt toimuda olukorras, kus ohustatakse kõige elementaarsemaid sõnavabadusi;

22.   nõuab, juhul kui täidetakse nõutavad tingimused, et Euroopa Liit saadaks Tšaadi valimiste vaatlemise delegatsiooni, et jälgida ja soodustada valimisprotsessi sujuvat toimimist;

23.   nõuab tungivalt, tuletades meelde 18. oktoobri 2005. aasta "Transparency International" aruannet, vastavalt millele Tšaad on üks rahaliselt vähem läbipaistvaid riike, et Tšaadi valitsus võitleks korruptsiooni vastu ja lõpetaks selle võimalikult kiiresti ning esitaks tõendeid läbipaistvuse kohta riigikulutustes;

24.   soovitab valitsusel läbi viia teavitamiskampaaniaid valimiste toimimise kohta ning soodustada valimiskampaania sujuvat toimimist rahumeelselt ja demokraatlikult;

25.   nõuab tungivalt, et soodustataks märkimisväärseid ja kiireloomulisi majanduslikke ja sotsiaalseid edusamme, eriti hariduse, koolituse, tervishoiu ja sotsiaalkindlustuse valdkondades;

26.   väljendab soovi, et nende edusammudega kaasneks edasiminek demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste tugevdamise valdkonnas, eriti sõna- ja ühinemisvabaduse ning pressi sõltumatuse osas;

27.   nõuab, et Tšaadi valitsus looks soodsad tingimused ÜROs kinnitatud ja vastu võetud aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks;

28.   nõuab, et Tšaadi valitsus lõpetaks naiste alandamise ja segregatsiooni ning laste töö kasutamise, ja nõuab eriti, et kaotataks noorte sõdurite sunniviisiline värbamine;

29.   on arvamusel, et inimõiguste austamine ja poliitiline mitmekesisus on hädavajalikud tingimused elanikkonna õiguspäraste huvide kaitsmiseks ja otsustusprotsessis osalemiseks, et lõplikult vaesuse vastu võidelda;

30.   kutsub nõukogu, komisjoni ja rahvusvahelist üldsust üles jätkama humanitaar- ja arenguabi Sudaani põgenikele ja neid vastu võtnud Tšaadi elanikele ning jätkata Sudaani ja Tšaadi kodanikuühiskondade ühendamist rahupartneritena;

31.   kutsub kõiki naftaettevõtteid üles täielikult järgima naftatootmistööstuste läbipaistvuse algatust ja rahvusvahelisi vabatahtlikke ohutuspõhimõtteid; kutsub komisjoni üles ettevõtete sotsiaalse vastutuse poliitika raames nimetatud protsessi jälgima;

32.   nõuab, et Aafrikas langetataks lõpuks kohtuotsus Tšaadi endise diktaatori Hissène Habré üle, kes alates 1990. aastast elab pagenduses Senegalis, või antakse ta välja ja langetatakse kohtuotsus Belgias õiglases ja erapooletus kohtuprotsessis vastavalt ÜRO piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastasele konventsioonile;

33.   nõuab, et Aafrika Liit täidaks Hissène Habré kohtuprotsessi raames oma kohustusi, et vältida rahvusvahelise üldsuse kriitikat;

34.   nõuab, et komisjon peaks struktureeritud poliitilist dialoogi Cotonou lepingu artikli 8 tähenduses ja teavitaks arengukomisjoni nimetatud dialoogi edusammudest ja tulemustest;

35.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele, AKV-ELi ministrite nõukogule, Tšaadi ja Sudaani presidentidele, valitsustele ja parlamentidele ja Maailmapangale ning valitsusvälisele organisatsioonile "Tšaadi inimõiguste edendamise ja kaitse ühendus" (ATPDH).

(1) ELT C 272, 3.11.2005, lk 43.
(2) ELT C 140 E, 9.6.2005, lk 153.
(3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0178.
(4) EÜT C 53 E, 28.2.2002, lk 404.
(5) EÜT C 304, 24.10.2000, lk 211.
(6) EÜT C 210, 6.7.1998, lk 210.


Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatav finantsmäärus *
PDF 582kWORD 340k
Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (KOM(2005)0181 – C6-0234/2005 – 2005/0090(CNS))
P6_TA(2006)0085A6-0057/2006

(Nõuandemenetlus)

Ettepanekut muudeti järgmiselt(1):

Komisjoni ettepanek   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1
PÕHJENDUS 1
(1)  Nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (edaspidi "finantsmäärus") on kehtestatud finantsjuhtimise reformi õiguslikud alused. Sellisena tuleks selle olulisi elemente säilitada ja tugevdada. Peale selle on finantsmäärusega sätestatud eelarvepõhimõtted, mida tuleks järgida kõigis õigusaktides ja millest erandeid tuleks teha võimalikult vähe.
(1)  Nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (edaspidi "finantsmäärus") on kehtestatud finantsjuhtimise reformi õiguslikud alused. Sellisena tuleks selle olulisi elemente säilitada ja tugevdada. Peale selle on finantsmäärusega sätestatud eelarvepõhimõtted, mis põhinevad EÜ asutamislepingu artiklil 268 ja sellele järgnevatel artiklitel ning mida tuleks järgida kõigis õigusaktides ja millest erandeid tuleks teha võimalikult vähe.
Muudatusettepanek 2
PÕHJENDUS 2
(2)  Praktilised kogemused näitavad, et teatavad muudatused on õigustatud, et lihtsustada eelarve täitmist ja selle aluseks olevate poliitiliste eesmärkide saavutamist ning kohandada mõnesid menetluslikke ja dokumentidele esitatavaid nõudeid, et viia need kaasnevate kulude ja riskidega paremini vastavusse.
(2)  Praktilised kogemused näitavad, et teatavad muudatused on õigustatud, et lihtsustada eelarve täitmist ja selle aluseks olevate poliitiliste eesmärkide saavutamist. Samuti on soovitatav kinnistada selgelt EÜ asutamislepingu artiklis 5 sätestatud haldusmeetmete proportsionaalsuse põhimõte, et oleks selge, et see on vastavuses kaasnevate kulude ja riskidega.
Muudatusettepanek 3
PÕHJENDUS 3
(3)  Kõik muudatused peavad kaasa aitama komisjoni reformieesmärkide saavutamisele, peaksid aitama parandada või tagada usaldusväärset finantsjuhtimist ning tõhustada ühenduse finantshuvide kaitset pettuse ja ebaseaduslike tegevuste eest, aidates sellega kaasa piisava kindluse saavutamisele finantstehingute seaduslikkuses ja korrapärasuses.
(3)  Kõik muudatused peavad kaasa aitama komisjoni reformieesmärkide saavutamisele, peaksid aitama parandada või tagada usaldusväärset finantsjuhtimist ning tagada tõhusam ühenduse finantshuvide kaitse pettuse ja ebaseaduslike tegevuste eest, aidates sellega kaasa piisava kindluse saavutamisele finantstehingute seaduslikkuses ja korrapärasuses.
Muudatusettepanek 4
PÕHJENDUS 5 A (uus)
(5 a) Vastavalt EÜ asutamislepingule lisatud ning 2. oktoobri 1997. aasta Amsterdami lepingu lisas olevale subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise protokolli punktile 1 on iga institutsioon kohustatud oma volituste kasutamisel järgima proportsionaalsuse põhimõtet, mille kohaselt ükski ühenduse meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik lepingu eesmärkide saavutamiseks.
Muudatusettepanek 5
PÕHJENDUS 6
(6)  Mõnedes punktides on eelarvepõhimõtteid silmas pidades vaja suuremat tõhusust ja läbipaistvust, et paremini vastata tegevusvajadustele.
(6)  Finantsmääruse kohaldamise praktilised kogemused on näidanud, et finantsjuhtimises osalejad kasutavad üksikjuhtumite puhul liiga vähe oma kaalutlusõigust. See tähendab ka, et nad võivad Euroopa Liidu täidesaatva võimuna langetada üksikjuhtumite puhul iseseisvalt ja oma äranägemise järgi otsuse, millal on meede EÜ asutamislepingule lisatud ning 2. oktoobri 1997. aasta Amsterdami lepingu lisas oleva subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise protokolli tähenduses proportsionaalne.
Muudatusettepanek 6
PÕHJENDUS 12
(12)  Praegu peab komisjon enne annetuste, näiteks kingituste või annakute, millega kaasnevad kulutused, vastuvõtmist saama eelarvepädevatelt institutsioonidelt loa. Tarbetute ja tülikate menetluste vältimiseks peaks loa saamine olema kohustuslik vaid oluliste kulutuste korral.
(12)  Praegu peab komisjon enne annetuste, näiteks kingituste või annakute, millega kaasnevad kulutused, vastuvõtmist saama eelarvepädevatelt institutsioonidelt loa. Tarbetute ja tülikate menetluste vältimiseks peaks loa saamine olema kohustuslik järelkulude korral.
Muudatusettepanek 7
PÕHJENDUS 13
(13)  Seoses eelarve sihtotstarbelisuse põhimõttega tuleks assigneeringute ümberpaigutamist reguleerivaid eeskirju teatud punktides lihtsustada ja selgitada, sest praktikas on need osutunud tülikaks ja ebaselgeks. Finantsmääruse artikkel 22 oli mõeldud kohaldamiseks muudes institutsioonides kui komisjon, sest komisjonil on eraldi kord. Seda sätet tuleks seetõttu vastavalt muuta.
välja jäetud
Muudatusettepanek 8
PÕHJENDUS 14
(14)  Vastavalt "teatamise korrale" teavitavad komisjon ja teised institutsioonid oma ümberpaigutuste ettepanekutest eelarvepädevaid institutsioone, kes vastuväidete esitamise soovi korral võivad tugineda tavalisele menetluskorrale. Sellistel juhtudel kohaldatakse eelarvepädevate institutsioonide vastuvõetava ümberpaigutusi käsitleva otsuse suhtes teoreetiliselt tavapäraseid tähtaegu. Samas ei ole tekstis välja toodud, mis ajast alates tähtaega arvestama hakatakse, ja see puudus tuleks kõrvaldada.
välja jäetud
Muudatusettepanek 9
PÕHJENDUS 16
(16)  Tõhusust silmas pidades peaks komisjonil olema lubatud otsustada iseseisvalt ümberpaigutuste üle reservist, kui eelarve koostamise ajal puudub asjakohase meetme kohta põhiõigusakt finantsmääruse artiklis 49 määratletud tähenduses, kuid see võetakse vastu sama aasta jooksul.
välja jäetud
Muudatusettepanek 10
PÕHJENDUS 17
(17)  Komisjoni haldusalaste ümberpaigutuste eeskirjad tuleks viia vastavusse uue tegevuspõhise eelarvestamise struktuuriga. Seega peaks "teatamise kord" piirduma ümberpaigutustega sama jaotise halduspeatüki artiklite vahel, kui need ületavad 10% eelarveaasta assigneeringutest. Teiselt poolt peaks komisjon iseseisvalt otsustama ümberpaigutuste üle erinevate jaotiste artiklite vahel, millest rahastatakse samaliigilisi kulusid.
välja jäetud
Muudatusettepanek 11
PÕHJENDUS 22 A (uus)
(22 a) Õiguskindluse suurendamiseks tuleks selgemalt kindlaks määrata eelarvevahendite käsutajate vastutuse kord.
Muudatusettepanek 12
PÕHJENDUS 27
(27)  Kehtestama peaks nõuete kehtivuse aegumistähtaja. Erinevalt paljudest liikmesriikidest ei kohaldata ühenduse puhul aegumistähtaegu, mille korral finantsnõuded teatud aja möödudes aeguvad. Samuti ei ole ühenduse jaoks kehtestatud aegumistähtaegu kolmandate isikute vastu pööratud nõuete sissenõudmisel. Sellise aegumistähtaja kehtestamine uues artiklis 73b on vastavuses usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega.
(27)  Kehtestama peaks nõuete kehtivuse aegumistähtaja. Erinevalt paljudest liikmesriikidest ei kohaldata ühenduse puhul aegumistähtaegu, mille korral finantsnõuded teatud aja möödudes aeguvad. Samuti ei ole ühenduse jaoks kehtestatud aegumistähtaegu kolmandate isikute vastu pööratud nõuete sissenõudmisel. Sellise aegumistähtaja kehtestamine uues artiklis 73b on vastavuses usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega. Tahtlikud kahjutekitajad ei peaks siiski saama tugineda samal määral aegumisele nagu teised võlgnikud. Seega tuleks aegumisperioodi algus piiritleda ajahetkega, mil kogu nõude ulatus on kindlaks määratud.
Muudatusettepanek 13
PÕHJENDUS 27 A (uus)
(27 a) Pakkumismenetlusi tuleks võimalusel ja sobivusel läbi viia institutsioonidevaheliselt, et vähendada ka väiksemate üksuste halduskoormust.
Muudatusettepanek 14
PÕHJENDUS 27 B (uus)
(27 b) Tarne- ja teenuslepingute sõlmimise menetlused tuleb muuta sujuvamaks ja enam pakkujate vajadustele suunatuks. Seejuures tuleb erilist tähelepanu pöörata sellele, et proportsionaalsuse põhimõte laieneks ka dokumenteerimiskuludele. Raamlepingud peavad leidma kajastamist finantsmääruses. Tarbetult pikk lepinguline seotus raamlepingute kaudu ei tohiks kitsendada konkurentsi ning väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ei tohiks nende suuruse tõttu algusest peale faktiliselt lepingute sõlmimise menetlusest kõrvale jätta.
Muudatusettepanek 15
PÕHJENDUS 29
(29)  Finantsmääruse eeskirjad pakkujate menetlusest kõrvale jätmise kohta kehtestavad ühenduse institutsioonide jaoks rangema korra kui on sätestatud direktiivis 2004/18/EÜ. Finantsmääruses ei tehta mingit eristust kõige tõsisemate menetlusest kõrvale jätmise põhjuste ja muude põhjuste vahel. Direktiivis 2004/18/EÜ aga tehakse selline eristus ja sellise eristuse tegemise võimalus tuleks anda ka ühenduse institutsioonidele. Finantsmääruse artiklites 93 ja 94 peaks olema toodud kõige tõsisemad menetlusest kõrvale jätmise juhud, mille korral see peaks olema kohustuslik, jättes samas tellijale võimaluse riskianalüüsi alusel lisada muid menetlusest kõrvale jätmise juhtusid. Sama eristuse peaks tegema toetuste suhtes finantsmääruse artiklis 114. Finantsmääruse artiklis 96 sätestatud karistuste kohta käivaid eeskirju tuleks vastavalt muuta.
(29)  Finantsmääruse eeskirjad pakkujate menetlusest kõrvale jätmise kohta kehtestavad ühenduse institutsioonide jaoks rangema korra kui on sätestatud direktiivis 2004/18/EÜ. Pakkujate menetlusest kõrvale jätmisel tuleks järgida proportsionaalsuse põhimõtet. Seejuures ei tohiks kõrvalejätmise periood olla pikem kui kümmet aastat, et vältida ebaproportsionaalseid karistusi. Menetlusest kõrvale jätmine enam kui viieks aastaks peaks toimuma ainult jõustunud kohtuotsuse alusel.
Muudatusettepanek 16
PÕHJENDUS 30 A (uus)
(30 a) Tõendavate dokumentide esitamise nõue peaks olema piiratud vajalike dokumentidega. Dokumentidega seotud nõuded peaksid muu hulgas lähtuma asjaomase lepingu väärtusest.
Muudatusettepanek 17
PÕHJENDUS 30 B (uus)
(30 b) Institutsioonide halduse õigluse ja nõuetekohasuse väliseks tõendamiseks peaksid toetuse saamise menetlustega seotud ühenduse teenistujad sellest alati teavitama oma ülemusi, et välistada huvide konflikti teket.
Muudatusettepanek 18
PÕHJENDUS 32 A (uus)
(32 a) Kõrvalejäetud pakkujatel peaks olema võimalus tõhusale õiguskaitsele, mille tagamine on ka liikmesriikide kohustus. Selleks tuleb luua sõltumatud järelevalveasutused, mis kontrollivad pakkumismenetlusi kiiresti ja ebaproportsionaalsete kuludeta ning tagavad tõhusa õiguskaitse.
Muudatusettepanek 19
PÕHJENDUS 32 B (uus)
(32 b) Liidu finantshuvide kaitse ei tohi pakkujatele kaasa tuua liiga suuri nõudmisi. Pakkujatelt tagatise nõudmine peaks seetõttu piirduma põhjendatud juhtudega ning tagatis ei tohi ületada tagatise andmise eesmärki.
Muudatusettepanek 20
PÕHJENDUS 34
(34)  Toetusi käsitlevaid eeskirju oleks vaja lihtsustada. Nõuded kontrollimistele ja tagatistele peaksid olema paremini vastavuses kaasnevate finantsriskidega. Kõigepealt peaks mõned olulised muudatused tegema finantsmääruses, et hiljem saaks rakenduseeskirjades ette näha üksikasjalikud sätted. Finantsmääruse artiklis 108 tuleks toetuste kohaldamisala selgemaks muuta, seda eelkõige laenudega seotud toimingute ja kapitaliosalustega seonduva rahastamise puhul. Lisada tuleb proportsionaalsuse põhimõte.
(34)  Toetusi käsitlevaid eeskirju oleks vaja lihtsustada. Osalejatele esitatavad haldusmenetluse nõuded peavad alati olema proportsionaalsed. Selleks tuleks perspektiivitud pakkumised võimalikult varajases menetlusetapis kõrvale jätta, et säästa taotlejat tarbetust tööst. Finantsmääruse artiklis 108 tuleks toetuste kohaldamisala selgemaks muuta, seda eelkõige laenudega seotud toimingute ja kapitaliosalustega seonduva rahastamise puhul. Eelkõige väikesemahuliste toetuste puhul peab olema võimalus anda toetust mahuka ja keeruka toetuslepingu asemel üksikotsuse alusel.
Muudatusettepanek 21
PÕHJENDUS 36
(36)  Eeskirjad, mille kohaselt peab toetusi andma pakkumiskutsete alusel, on tõestanud oma kasulikkust. Ometi on kogemused näidanud, et teatavates olukordades ei jäta meetme iseloom abisaajate suhtes valikuvõimalust, ja finantsmääruse artiklis 110 peaks selliste erandlike juhtude esinemist selgesõnaliselt tunnistama.
(36)  Eeskirjad, mille kohaselt peab toetusi andma pakkumiskutsete alusel, on tõestanud oma kasulikkust. Seoses sellega tuleks õigus- ja kavandamiskindluse huvides tagada, et pakkumismenetluse alguses taotlejatele esitatud nõuded menetluse käigus ei muutu. Ometi on kogemused näidanud, et teatavates olukordades ei jäta meetme iseloom abisaajate suhtes valikuvõimalust, ja finantsmääruse artiklis 110 peaks selliste erandlike juhtude esinemist selgesõnaliselt tunnistama.
Muudatusettepanek 22
PÕHJENDUS 37
(37)  Eeskirju, mille kohaselt ühe meetme kohta ei tohi ühele ja samale abisaajale anda rohkem kui ühe toetuse, tuleks kohandada, sest mõned põhiõigusaktid lubavad ühenduse rahastatavaid toetusi kombineerida ja selliste juhtude arv võib tulevikus kasvada, et tagada kulutasuvus. Ometi tuleks kasutada juhust, et tuua finantsmääruse artiklis 111 selgelt välja, et samasid kulusid ei saa ühenduse eelarvest kunagi rahastada kaks korda.
(37)  Tuleks kasutada juhust, et tuua finantsmääruse artiklis 111 selgelt välja, et samasid kulusid ei saa ühenduse eelarvest kunagi rahastada kaks korda ja toetus ei tohi ületada 100% abikõlblikest kulutustest.
Muudatusettepanek 23
PÕHJENDUS 39
(39)  Selguse ja läbipaistvuse huvides peaks finantsmääruse uues artiklis 113a lubama kindlasummaliste maksete kasutamist traditsioonilisema meetodi kõrval, mille korral hüvitatakse tegelikult kantud kulud.
(39)  Selguse ja läbipaistvuse huvides peaks finantsmääruse uues artiklis 113a lubama kindlasummaliste maksete kasutamist traditsioonilisema meetodi kõrval, mille korral hüvitatakse tegelikult kantud kulud. Abikõlblikud kulutused tuleb selgemalt määratleda.
Muudatusettepanek 24
PÕHJENDUS 40
(40)  Finantsmääruse artiklis 114 peaks kaotama teatavad piirangud abisaajate abikõlblikkusele, et võimaldada toetusi füüsilistele isikutele ja teatavat tüüpi ühendustele, mis ei ole juriidilised isikud.
(40)  Toetuse saajate kohustus esitada tõendavaid dokumente ja karistused, mida nende suhtes võib kohaldada, peaksid alati olema võrdelised riskiga. Lisaks sellele peaks kaotama teatavad piirangud abisaajate abikõlblikkusele, et võimaldada toetusi füüsilistele isikutele ja teatavat tüüpi ühendustele, mis ei ole juriidilised isikud.
Muudatusettepanek 25
PÕHJENDUS 40 A (uus)
(40 a) Taotlejate paremaks teavitamiseks tuleks rajada ühine teenistus, mille ülesandeks on sarnaste abitaotluste standardimine, teabe andmine taotlejatele ning võrdlusuuringute läbiviimine toetuste määramise kohta.
Muudatusettepanek 26
PÕHJENDUS 47
(47)  Osaliselt või täielikult rakendamata jäetud projektidesse kirjutatud assigneeringuid peaks saama uuesti kasutusele võtta. See peaks olema võimalik ainult rangete tingimuste alusel ja ainult teadusuuringute valdkonnas, sest teadusuuringute projektid on seotud kõrgema finantsriskitasemega kui teiste poliitikavaldkondade omad.
(47)  Arvestades teadusuuringute edendamise erilist tähtsust Euroopa Liidu konkurentsivõimele, peaks osaliselt või täielikult rakendamata jäetud projektidesse kirjutatud kasutamata või vabastatud kulukohustuste assigneeringuid saama uuesti kasutusele võtta.
Muudatusettepanek 27
ARTIKLI 1 PUNKT 2
Artikli 2 esimene lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
Kõik mõnes muus õigusaktis sisalduvad sätted, mis käsitlevad eelarve täitmist tulude ja kuludena, peavad eelkõige olema kooskõlas II jaotises sätestatud eelarvepõhimõtetega."
Kõik mõnes muus õigusaktis sisalduvad sätted, mis käsitlevad eelarve täitmist tulude ja kuludena, peavad olema kooskõlas ELi asutamislepingu artiklis 268 ja sellele järgnevates artiklites sätestatud eelarvepõhimõtetega."
Muudatusettepanek 28
ARTIKLI 1 PUNKT 2
Artikli 2 esimene a lõik (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
Institutsioonide poolt vastavalt käesolevale määrusele eelarve täitmiseks võetud mis tahes meede peab vastama EÜ asutamislepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele.
Muudatusettepanek 29
ARTIKLI 1 PUNKT 2
Artikli 2 esimene b lõik (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
Kui komisjon kavatseb mõne muu õigusakti ettepanekus finantsmääruse sätetest kõrvale kalduda, peab ta sellest selgesõnaliselt ja eraldi Euroopa Parlamendis eelarve eest vastutavale komisjonile teada andma.
Muudatusettepanek 136
ARTIKLI 1 PUNKT 5 A (uus)
Artikli 9 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
5 a. Artikli 9 lõige 1 asendatakse järgmisega:
"1. Vahendid, mida selle eelarveaasta lõpuks,
mille jaoks nad eelarves ette nähti, ei ole ära kasutatud, põhimõtteliselt tühistatakse.
Asjakohane organ võib siiski vastavalt lõigetele 2 ja 3 kõnealused kasutamata jäänud vahendid otsuse alusel, mis tuleb avaldada hiljemalt 15. veebruariks, kanda täies mahus üle järgmisse eelarveaastasse, või need võidakse üle kanda automaatselt vastavalt lõikele 4.
Kasutamata kulukohustuste assigneeringuid ja kulukohustuste assigneeringuid, mis on vabastatud, sest kavatsusi, mille jaoks need ette nähti, täideti kas üldse mitte või üksnes osaliselt, võidakse piisavalt põhjendatud eelarvepädevate institutsioonide ühise otsuse alusel mingis alusaktis või kokkuleppes eelarvepädevate institutsioonide poolt ette nähtud juhtumite korral uuesti kasutusele võtta summas kuni maksimaalselt [...] EUR aasta kohta, kui algselt kavandatud programmid tuleb tingimata ellu viia või kui vajatakse vahendeid uute meetmete rahastamiseks."
Muudatusettepanek 30
ARTIKLI 1 PUNKT 6
Artikli 12 teine lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
Siiski võib häda- ja humanitaarabiks mõeldud assigneeringuid nõuetekohaselt põhjendatud erandlikel juhtudel alates jooksva aasta 15. detsembrist kulukohustustega siduda järgmiseks eelarveaastaks ettenähtud assigneeringute arvelt. Sellised kulukohustused ei tohi ületada ühte neljandikku viimase vastuvõetud eelarve vastaval eelarvereal esitatud assigneeringutest.
Siiski võib häda- ja humanitaarabiks mõeldud assigneeringuid nõuetekohaselt põhjendatud erandlikel juhtudel alates jooksva aasta 15. detsembrist kulukohustustega siduda järgmiseks eelarveaastaks ettenähtud assigneeringute arvelt. Sellised kulukohustused ei tohi ületada ühte neljandikku viimase vastuvõetud eelarve vastaval eelarvereal esitatud assigneeringutest. Eelarvepädevaid institutsioone tuleb nendest kulukohustustest teavitada.
Muudatusettepanek 31
ARTIKLI 1 PUNKT 6 A (uus)
Artikli 14 lõige 2 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
6 a) Artikli 14 lõige 2 asendatakse järgmisega:
"2. Ilma et see piiraks artikli 46 lõike 1 punkti 4 kohaldamist, ei või Euroopa Ühendus, Euroopa Aatomienergiaühendus ega artikli 185 kohased ühenduste asutatud asutused võtta laenu, välja arvatud otsese rahastamise puhul, mis on vajalik institutsioonidele kasutamiseks mõeldud kinnisvara soetamiseks, kui eelarvepädevad institutsioonid on vastavalt artikli 179 lõikele 3 esitanud selle kohta heakskiitva arvamuse."
Muudatusettepanek 32
ARTIKLI 1 PUNKT 7
Artikli 16 lõike 2 teine lause (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
Valuuta konverteerimise operatsioonid teostatakse selliselt, et projektitoetuste ühendusepoolses kaasrahastamises ei toimuks suuremaid muutusi.
Muudatusettepanek 33
ARTIKLI 1 PUNKT 9
Artikli 19 lõigu 2 esimene lause (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
Annetusi, millega kaasnevad olulised rahalised kulutused, võib komisjon vastu võtta ainult Euroopa Parlamendi ja nõukogu loal, kes teevad otsuse kahe kuu jooksul komisjoni taotluse saamise kuupäevast arvates.
Annetusi, millega kaasnevad järelkulud, võib komisjon vastu võtta ainult Euroopa Parlamendi ja nõukogu loal, kes teevad otsuse kahe kuu jooksul komisjoni taotluse saamise kuupäevast arvates.
Muudatusettepanek 34
ARTIKLI 1 PUNKT 10
Artikli 22 lõike 1 punkt b a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
b a) ühest artiklist teise ilma piiranguteta.
Muudatusettepanek 35
ARTIKLI 1 PUNKT 10
Artikli 22 lõike 2 esimene lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
2.  Kolm nädalat enne lõikes 1 osutatud ümberpaigutuste tegemist teatavad institutsioonid eelarvepädevatele institutsioonidele ja komisjonile oma kavatsustest. Kui ükskõik kumb eelarvepädev institutsioon esitab kõnealuse aja jooksul mõjuvaid põhjusi, kohaldatakse artiklis 24 sätestatud korda.
2.  Kolm nädalat enne lõikes 1 osutatud ümberpaigutuste tegemist teatavad institutsioonid eelarvepädevatele institutsioonidele oma kavatsustest. Kui ükskõik kumb eelarvepädev institutsioon esitab kõnealuse aja jooksul põhjusi, kohaldatakse artiklis 24 sätestatud korda.
Muudatusettepanek 36
ARTIKLI 1 PUNKT 10
Artikli 22 lõike 2 teine lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
Eelarvepädevad institutsioonid teevad otsuse kõnealuste ümberpaigutuste kohta artiklis 24 sätestatud tähtaja jooksul, mida hakatakse arvestama alates kuupäevast, mil eelarvepädev institutsioon neile kavatsetavast ümberpaigutusest teatas.
välja jäetud
Muudatusettepanek 37
ARTIKLI 1 PUNKT 10
Artikli 22 lõige 3 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
3.  Iga institutsioon, välja arvatud komisjon, võib eelarvepädevatele institutsioonidele teha ettepaneku ümberpaigutusteks oma eelarveosa piires ühest jaotisest teise, kui need ületavad ülemmäära, milleks on 10% eelarveaasta assigneeringutest eelarvereal, millest ümberpaigutus tehakse. Eelarvepädev institutsioon teavitab komisjoni sellest nõuetekohaselt. Nende ümberpaigutuste suhtes kohaldatakse artiklis 24 kehtestatud korda.
3.  Iga institutsioon, välja arvatud komisjon, võib eelarvepädevatele institutsioonidele teha ettepaneku ümberpaigutusteks oma eelarveosa piires ühest jaotisest teise, kui need ületavad ülemmäära, milleks on 10% eelarveaasta assigneeringutest eelarvereal, millest ümberpaigutus tehakse. Nende ümberpaigutuste suhtes kohaldatakse artiklis 24 kehtestatud korda.
Muudatusettepanek 38
ARTIKLI 1 PUNKT 10
Artikli 22 lõige 4 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
4.  Iga institutsioon, välja arvatud komisjon, võib oma eelarveosa piires teha ümberpaigutusi peatükkide sees ilma eelarvepädevaid institutsioone sellest eelnevalt teavitamata.
välja jäetud
Muudatusettepanek 39
ARTIKLI 1 PUNKTI 11 ALAPUNKTI A PUNKT I
Artikli 23 lõike 1 punkt b (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
i) punkt b asendatakse järgmisega:
välja jäetud
"b) personali- ja talituskulude puhul paigutada assigneeringuid ümber ühest jaotisest teise ainult artiklite vahel, millest finantseeritakse samaliigilisi kulusid".
Muudatusettepanek 40
ARTIKLI 1 PUNKTI 11 ALAPUNKTI A ALAPUNKT II
Artikli 23 lõike 1 punkt d (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
ii)  Lisatakse punkt d:
välja jäetud
"d) paigutada assigneeringuid artiklis 43 viidatud "määratlemata otstarbega assigneeringute" jaotisest ümber juhul, kui asjakohase meetme kohta puudub põhiõigusakt eelarve koostamise ajal, kuid see võetakse vastu eelarveaasta jooksul."
Muudatusettepanek 41
ARTIKLI 1 PUNKTI 11 ALAPUNKTI A ALAPUNKT III
Artikli 23 lõike 1 teine lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
iii)  Teine lõik jäetakse välja.
iii)  Teine lõik asendatakse järgmisega:
"Kolm nädalat enne punktides b ja c osutatud ümberpaigutuste tegemist teatab komisjon eelarvepädevatele institutsioonidele oma otsusest. Kui ükskõik kumb eelarvepädev institutsioon esitab kõnealuse aja jooksul mõjuvaid põhjusi, kohaldatakse artiklis 24 sätestatud korda.
Kolm kuud enne eelarveaasta lõppu teatab komisjon eelarvepädevatele asutustele punktis b osutatud kulude täitmisest ja annab teada kavatsusest teha vastavalt punktile b ümberpaigutusi, mis puudutavad personali, koosseisuväliseid töötajaid ja teisi teenistujaid. Kui eelarvepädevad institutsioonid ei ole kuue nädala jooksul pärast teatamist kavandatud ümberpaigutustele vastuväiteid esitanud, võib komisjon edasi tegutseda ja teavitab järgneval kuul eelarvepädevaid asutusi ümberpaigutustest."
Muudatusettepanek 42
ARTIKLI 1 PUNKTI 11 ALAPUNKT B
Artikli 23 lõige 1 a (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
b)  Lisatakse lõige 1 a:
välja jäetud
"1 a. Komisjon teavitab eelarvepädevaid institutsioone kolm nädalat enne:
a) ümberpaigutuste tegemist sama jaotise haldusassigneeringutele vastava peatüki artiklite vahel, kui selline ümberpaigutus ületab 10% eelarveaasta assigneeringutest, mis on kirjendatud artiklisse, kust ümberpaigutus tehakse;
b) lõike 1 punktis c osutatud ümberpaigutuste tegemist.
Kui ükskõik kumb eelarvepädev institutsioon esitab kõnealuse aja jooksul mõjuvaid põhjusi, kohaldatakse artiklis 24 sätestatud korda. Eelarvepädevad institutsioonid teevad otsuse kõnealuste ümberpaigutuste kohta artiklis 24 sätestatud tähtaja jooksul, mida hakatakse arvestama alates kuupäevast, mil eelarvepädev institutsioon neile kavatsetavast ümberpaigutusest teatas.
Muudatusettepanek 43
ARTIKLI 1 PUNKTI 11 ALAPUNKT C
Artikli 23 lõige 2 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
c)  Lõikes 2 asendatakse sõnad "lõike 1 punktis c" sõnadega "lõigetes 1 ja 1a".
välja jäetud
Muudatusettepanek 44
ARTIKLI 1 PUNKT 12
Artikli 26 lõike 2 esimene lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
12.  Artikli 26 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:
välja jäetud
"Komisjoni ettepaneku põhjal otsustavad eelarvepädevad institutsioonid ümberpaigutuste üle, mille eesmärk on võimaldada hädaabireservi kasutamist. Iga toimingu kohta tuleb esitada eraldi ettepanek."
Muudatusettepanek 45
ARTIKLI 1 PUNKT 12 A (uus)
Artikli 27 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
12 a) Artikli 27 lõige 1 asendatakse järgmisega:
"1. Eelarveassigneeringuid kasutatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt ehk säästlikkuse, tõhususe, mõjususe ja proportsionaalsuse põhimõtetest lähtuvalt."
Muudatusettepanek 46
ARTIKLI 1 PUNKT 12 B (uus)
Artikli 27 lõike 2 kolmas a lõik (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
12 b) Artikli 27 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:
"Proportsionaalsus tähendab asjakohast suhet kulutuste – ka kontrollile tehtavate pingutuste – ja asjaga seotud summade ja riskide vahel."
Muudatusettepanek 47
ARTIKLI 1 PUNKT 12 C (uus)
Artikli 27 lõige 4 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
12 c) Artiklile 27 lisatakse järgmine lõige:
"4 a. Programmide ja meetmete rakendamisel järgib menetlus nende sisu. Käesoleva artikli nõudeid täpsustatakse rakenduseeskirjades."
Muudatusettepanek 48
ARTIKLI 1 PUNKT 12 D (uus)
Artikli 27 lõige 4 b (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
12 d) Artiklile 27 lisatakse järgmine lõige:
"4 b. Institutsioonid loovad riigihangete korra ja toetuste andmise menetluse osas tõhususe ja mõjususe mõõtmise ja võrdlemise süsteemid."
Muudatusettepanek 49
ARTIKLI 1 PUNKT 12 E (uus)
Artikli 28 lõige 2 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
12 e) Artikli 28 lõige 2 asendatakse järgmisega:
"2. Eelarvemenetluse käigus esitavad institutsioonid ja teised asutused vajaliku teabe rahavajaduse muutumise võrdlemiseks finantsselgitustes sisalduvate esialgsete hinnangutega. See teave käsitleb muu hulgas tehtud edusamme ja seda, kui kaugele on seadusandja jõudnud esitatud ettepanekute menetlemisel. Vajaduse korral muudetakse rahavajadust sõltuvalt põhiõigusakti käsitleva arutelu edenemisest."
Muudatusettepanek 50
ARTIKLI 1 PUNKT 12 F (uus)
Artikli 28 lõige 3 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
12 f) Artikli 28 lõige 3 asendatakse järgmisega:
"3. Pettuste ja rikkumiste tõkestamiseks esitavad institutsioonid ja teised asutused finantsselgituses kogu teabe olemasolevate ja kavandatavate ennetus- ja kaitsemeetmete kohta."
Muudatusettepanek 51
ARTIKLI 1 PUNKT 13
Artikli 29 lõige 2 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
(13) Artikli 29 lõige 2 asendatakse järgmisega:
13)  Artikkel 29 asendatakse järgmisega:
"Artikkel 29
1.  Eelarve koostatakse ja seda täidetakse ning raamatupidamisaruandlus toimub kooskõlas läbipaistvuse põhimõttega.
"2. Euroopa Parlamendi president laseb lõplikult vastuvõetud eelarve ja paranduseelarved avaldada Euroopa Liidu Teatajas.
2.  Euroopa Parlamendi president laseb lõplikult vastuvõetud eelarve ja paranduseelarved avaldada Euroopa Liidu Teatajas.
Eelarve avaldatakse kolme kuu jooksul alates selle lõpliku vastuvõtmise kuupäevast. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne ja iga institutsiooni koostatud eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruanded avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas."
Eelarve avaldatakse kolme kuu jooksul alates selle lõpliku vastuvõtmise kuupäevast.
Komisjoni aruanded peavad sisaldama teavet ka eelarve märkuste suhtes võetud meetmete kohta."
Muudatusettepanek 52
ARTIKLI 1 PUNKT 13 A (uus)
9. peatüki artikkel 30 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
13 a) Esimese osa II jaotisele lisatakse järgmine peatükk ja artikkel:
"9. peatükk
Mõjusa ja tõhusa sisekontrolli põhimõte
Artikkel 30 a
1.  Eelarve täitmine tagatakse mõjusa ja tõhusa sisekontrolli abil vastavalt igale juhtimisviisile.
2.  Seoses eelarve täitmisega määratletakse sisekontrolli kui kõikidele kontrolliketi tasanditele kohaldatavat protsessi, mille eesmärk on tagada piisav kindlus järgmiste eesmärkide saavutamise suhtes:
a) tegevuse mõjusus ja tõhusus;
b) finantsaruandluse usaldusväärsus;
c) vara ja teabe kaitsmine ning pettuse ja eeskirjade eiramise ennetamine ja tuvastamine;
d) aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrakohasusega seotud riskide nõuetekohane haldamine."
Muudatusettepanek 53
ARTIKLI 1 PUNKTI 16 ALAPUNKT A
Artikli 43 lõike 1 teine lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
a)  Lõike 1 teises lõigus asendatakse sõnad "artiklis 24" sõnadega "artiklites 23 ja 24".
välja jäetud
Muudatusettepanek 54
ARTIKLI 1 PUNKTI 16 ALAPUNKT B
Artikli 43 lõige 2 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
b)  Lõikes 2 asendatakse sõnad "artikli 24" sõnadega "artiklite 23 ja 24".
välja jäetud
Muudatusettepanek 55
ARTIKLI 1 PUNKTI 19 ALAPUNKTI A ALAPUNKT II
Artikli 46 lõike 1 alalõike 1 punkt f (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
ii)  Punkt f jäetakse välja.
välja jäetud
Muudatusettepanek 56
ARTIKLI 1 PUNKTI 19 ALAPUNKT B
Artikli 46 lõike 1 alalõige 2 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
b)  Alalõige 2 asendatakse järgmisega:
välja jäetud
"(2) iga institutsiooni eelarveosas näidatakse tulud ja kulud punktis 1 toodud struktuuri kohaselt."
Muudatusettepanek 57
ARTIKLI 1 PUNKTI 19 ALAPUNKT C
Artikli 46 lõike 1 alalõike 3 punkt c (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
c)  Alalõike 3 punkt c asendatakse järgmisega:
välja jäetud
"c) teadus- ja tehnotöötajate liigitus, mis võib põhineda nende palgaastmestikul igas eelarves sätestatud tingimuste kohaselt; ametikohtade loetelus tuleb täpsustada nende kõrgkvalifitseeritud teadus- ja tehnotöötajate arv, kellele võimaldatakse erisoodustusi personalieeskirjade erisätete alusel;"
Muudatusettepanek 58
ARTIKLI 1 PUNKTI 19 ALAPUNKT D
Artikli 46 lõike 1 alalõige 5 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
d)  Alalõige 5 asendatakse järgmisega:
välja jäetud
"(5) eelarveread, kuhu on kirjendatud tulud ja kulud, mis on vajalikud välistegevuse tagatisfondi kasutamiseks."
Muudatusettepanek 59
ARTIKLI 1 PUNKT 20 A (uus)
Artikli 48 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
20 a) Artikli 48 lõige 1 asendatakse järgmisega:
"1. Institutsioonid täidavad eelarvet nii tulude kui ka kulude osas käesoleva määruse kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires."
Muudatusettepanek 60
ARTIKLI 1 PUNKTI 22 ALAPUNKT A
Artikli 53 lõike 3 teise lõigu sissejuhatav osa (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
Vahendite nõuetekohase kasutamise tagamiseks eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega rakendavad liikmesriigid kõiki meetmeid, mis on vajalikud selleks, et:
Vahendite nõuetekohase kasutamise tagamiseks eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega rakendavad liikmesriigid kõiki seadusandlikke, reguleerivaid ja haldusmeetmeid või muid ühenduste finantshuvide kaitsmist võimaldavaid meetmeid, mis on vajalikud selleks, et:
Muudatusettepanek 61
ARTIKLI 1 PUNKTI 22 ALAPUNKT A
Artikli 53 lõike 3 teise lõigu punkt b (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
b) vältida rikkumisi ja pettusi ja tegeleda nendega;
b) vältida rikkumisi, ebamajanduslikkust ja pettusi ja tegeleda nendega;
Muudatusettepanek 62
ARTIKLI 1 PUNKTI 23 ALAPUNKTI B ALAPUNKT -I (uus)
Artikli 54 lõike 2 sissejuhatav osa (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
-i)  Sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
"2. Täites eelarvet artikli 53 lõike 2 alusel tsentraliseeritult ja delegeerimise teel või artikli 53 lõike 4 alusel, võib komisjon lõikes 1 sätestatud piires anda avaliku võimu teostamise ja eelkõige eelarve täitmisega seotud ülesandeid järgmistele asutustele:"
Muudatusettepanek 63
ARTIKLI 1 PUNKTI 23 ALAPUNKT C A (uus)
Artikli 54 lõige 3 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
c a) Lisatakse järgmine lõige:
"3 a. Kasutades komisjoni poolt vastavalt artiklile 50 antud volitusi, võib Euroopa Parlament, kooskõlas oma kodukorra sätetega ning võttes vastu erieeskirjad, delegeerida täitmisülesanded kindlalt määratletud assigneeringute eest oma fraktsioonidele.
Käesolev erisäte ei tohi kõrvale kalduda artiklist 56, kui fraktsioonide toimimise erinõuded seda ei nõua."
Muudatusettepanek 64
ARTIKLI 1 PUNKT 24
Artikli 56 lõike 1 sissejuhatav osa (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
1.  Kui komisjon täidab eelarvet kaudse tsentraliseeritud halduse korras, nõuab ta kõigepealt usaldusväärse finantsjuhtimise eeskirjade kohaselt tõendeid, et üksustes, millele ta täitmise delegeerib, kasutatakse järgmisi asjakohaseid ja toimivaid süsteeme ja menetlusi:
1.  Kui komisjon või Euroopa Parlament täidab eelarvet kaudse tsentraliseeritud halduse korras, nõuavad nad iga kord kõigepealt usaldusväärse finantsjuhtimise eeskirjade kohaselt tõendeid, et üksustes, millele nad täitmise delegeerivad, kasutatakse järgmisi asjakohaseid ja toimivaid süsteeme ja menetlusi:
Muudatusettepanek 65
ARTIKLI 1 PUNKT 24
Artikli 56 lõige 3 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
3.  Komisjon tagab delegeeritud ülesannete täitmise järelevalve, hindamise ja kontrolli. Ta võtab oma kontrollsüsteemide abil kontrollimiste tegemisel arvesse kontrollisüsteemide võrdväärsust.
3.  Komisjon ja/või Euroopa Parlament tagavad delegeeritud ülesannete täitmise järelevalve, hindamise ja kontrolli. Nad võtavad oma kontrollsüsteemide abil kontrollimiste tegemisel arvesse kontrollisüsteemide võrdväärsust.
Muudatusettepanek 66
ARTIKLI 1 PUNKT 27
Artikli 60 lõike 7 esimene lause (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
(27) Artikli 60 lõike 7 esimene lause asendatakse järgmisega:
"7. Volitatud eelarvevahendite käsutaja annab oma institutsioonile oma ülesannete täitmisest aru iga-aastase tegevusaruande vormis, millele on lisatud finants- ja haldusteave ning deklaratsioon, milles ta tõendab, et aruandes sisalduv teave annab tõese ja erapooletu ülevaate."
27)  Artikli 60 lõige 7 asendatakse järgmisega:
"7. Volitatud eelarvevahendite käsutaja annab oma institutsioonile oma ülesannete täitmisest aru iga-aastase tegevusaruande vormis, millele on lisatud finants- ja haldusteave, viimasega seotud mis tahes reservatsioonid ning deklaratsioon, milles ta tõendab, et aruandes sisalduv teave annab tõese ja erapooletu ülevaate.
Selles aruandes võrreldakse tegevuse tulemusi seatud eesmärkidega ja esitatakse tegevusega seotud riskid ning kirjeldatakse käsutusse antud vahendite kasutamist ja sisekontrollisüsteemi toimimist. Siseaudiitor tutvub aastaaruande ja muude üksikasjalike andmetega. Hiljemalt iga aasta 15. juunil saadab komisjon eelarvepädevatele institutsioonidele eelmise aasta tegevusaruannete kokkuvõtte. Nendes aruannetes kirjeldatakse meetmeid, mida võeti vigade riski piiramiseks aruandes käsitletud toimingutes, ning antakse hinnang nende meetmete tõhususele."
Muudatusettepanek 67
ARTIKLI 1 PUNKTI 28 ALAPUNKT -A (uus)
Artikli 61 lõike 1 punkt -e a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
-a)  Lõikele 1 lisatakse järgmine punkt e a:
"e a) nende süsteemide tõhus toimimine;"
Muudatusettepanek 68
ARTIKLI 1 PUNKTI 28 ALAPUNKT A
Artikli 61 lõige 2 a (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
,,2a. Peaarvepidaja koostab raamatupidamisaruanded lõike 2 kohaselt esitatud teabe põhjal. Artikli 129 lõigete 2 ja 3 kohaselt koostatud lõpliku raamatupidamisaruande juurde lisatakse peaarvepidaja koostatud deklaratsioon, millega ta tõendab, et see on koostatud kooskõlas VII jaotisega ja finantsaruannete lisas toodud raamatupidamispõhimõtete, eeskirjade ja meetoditega."
"2 a. Enne raamatupidamisaruannete vastuvõtmist institutsiooni poolt kirjutab peaarvepidaja neile alla, tõendades, et need annavad tõese ja erapooletu ülevaate institutsiooni rahaliselt olukorrast.
Sel eesmärgil veendub peaarvepidaja, et aruanded on koostatud vastavalt raamatupidamise eeskirjadele, meetoditele ja raamatupidamissüsteemidele, mis kuuluvad tema vastutusele, nagu on sätestatud käesolevas määruses tema institutsiooni aruannete kohta, ning et kõik tulud ja kulud on aruannetesse kirjendatud.
Tal on õigus kontrollida saadud teavet ning samuti teostada mis tahes täiendavaid kontrollimisi, mida ta peab vajalikuks aruannetele alla kirjutamiseks.
Vajadusel esitab ta reservatsioone, selgitades täpselt selliste reservatsioonide liiki ja ulatust.
Volitatud eelarvevahendite käsutajad esitavad peaarvepidajale kogu teabe, mida viimane oma ülesannete täitmiseks vajab. Eelarvevahendite käsutajad jäävad täielikult vastutavaks nende hallatavate rahaliste vahendite nõuetekohase kasutamise ning nende kontrolli all olevate kulude seaduslikkuse ja korrakohasuse eest.
Teiste institutsioonide ja asutuste peaarvepidajad kirjutavad oma aastaaruannetele alla ja saadavad tõendi komisjoni peaarvepidajale."
Muudatusettepanek 69
ARTIKLI 1 PUNKTI 32 ALAPUNKT A
Artikli 66 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
a)  Lõike 1 esimene lause asendatakse järgmisega:
a)  Lõige 1 asendatakse järgmisega:
"Eelarvevahendite käsutaja on rahaliselt vastutav personalieeskirjade kohaselt, milles sätestatakse, et koosseisulist töötajat, kelle suhtes on kohaldatavad vastavad sätted, võidakse kohustada täielikult või osaliselt hüvitama kahju, mida ühendused on kandnud raske rikkumise tagajärjel, mille ametnik on toime pannud oma ülesannete täitmisel või seoses nende täitmisega, eriti kui ta määrab kindlaks sissenõutavaid summasid, väljastab sissenõudekorraldusi, võtab kulukohustusi või allkirjastab maksekorraldusi käesolevat finantsmäärust ja rakenduseeskirju eirates."
"1. Eelarvevahendite käsutaja on personalieeskirjade kohaselt rahaliselt vastutav.
Kahju hüvitamise kohustus kehtib eelkõige juhul, kui:
– eelarvevahendite käsutaja määrab kindlaks sissenõutavaid summasid, väljastab sissenõudekorraldusi, võtab kulukohustusi või allkirjastab maksekorraldusi käesolevat finantsmäärust ja rakenduseeskirju tõsise hooletuse tõttu või tahtlikult eirates;
– eelarvevahendite käsutaja jätab tõsise hooletuse tõttu või tahtlikult väljastamata dokumendi, mis põhjendab sissenõutavat summat, jätab väljastamata sissenõudekorraldused või viivitab nende väljastamisega või viivitab maksekorralduste väljastamisega, mille tulemuseks võib olla institutsiooni tsiviilõiguslik vastutus kolmanda isiku ees.
Süü olemasolu ja raskuse kontrollimisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige eelarvevahendite käsutaja kohustuste täitmiseks tema käsutuses olevaid vahendeid.
Eelarvevahendite käsutaja vastutuse suurus oleneb proportsionaalsuse põhimõtet silmas pidades eelkõige süü raskusest. Eelarvevahendite käsutaja hooletu tegutsemise korral piirdub vastutus maksimaalselt 12 kuupalgaga. Eelarvevahendite käsutaja tahtliku või ettekavatsetud tegutsemise korral vastutab ta kogu tekkinud kahju eest."
Muudatusettepanek 70
ARTIKLI 1 PUNKTI 32 ALAPUNKT B A (uus)
Artikli 66 lõige 4 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
b a) Lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:
"4. Iga institutsioon moodustab sõltumatult tegutseva finantsrikkumiste uurimise toimkonna või osaleb selle ühises moodustamises. Toimkond teeb kindlaks, kas on toimunud finantsrikkumine, ja missugused on võimalikud tagajärjed. Institutsioonide rühm võib moodustada ühise toimkonna. Toimkonna liikmeid võib määrata mis tahes institutsioonist."
Muudatusettepanek 71
ARTIKLI 1 PUNKT 33 A (uus)
Artikli 72 lõige 2 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
33 a) Artiklile 72 lisatakse järgmine lõige:
"2 a. Alusetult makstud summad kuuluvad ühenduse eelarvesse ning need tuleks sisse nõuda, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, ja eelarves kirjendada.
Kui tagasinõudmismenetlustega tegelevad liikmesriigid või muud institutsioonid, võib kasutada ühenduse eelarvet tagasinõudmistega seotud kulude hüvitamiseks. Selliste tagasimaksmiste suhtes kohaldatakse rakenduseeskirju."
Muudatusettepanek 72
ARTIKLI 1 PUNKT 35
Artikkel 73b (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
Piiramata sealjuures erimääruste sätete ja ühenduste omavahendite süsteemi käsitleva nõukogu otsuse kohaldamist, kohaldatakse kolmandatele osapooltele esitatavate ühenduste nõuete ja ühendustele esitatavate kolmandate osapoolte nõuete suhtes viieaastast aegumistähtaega.
Piiramata sealjuures erimääruste sätete ja ühenduste omavahendite süsteemi käsitleva nõukogu otsuse kohaldamist, kohaldatakse kolmandatele osapooltele esitatavate ühenduste nõuete ja ühendustele esitatavate kolmandate osapoolte nõuete suhtes viieaastast aegumistähtaega.
Kui nõude aluseks on tahtlik rikkumine, algab aegumistähtaja arvestusperiood kõige varem sellest ajahetkest, mil rikkuv sündmus ja kahjuhüvitisnõue koos põhjuse ja suurusega sai faktiliselt ja õiguslikult teatavaks ning see dokumenteeriti. Aegumisperioodi katkestab nõude esitamine kohtusse. Kui mitu võlgnikku vastutavad solidaarselt, loetakse ühe võlgniku suhtes toimunud katkestamist kehtivaks kõikide solidaarvõlgnike hulka kuuluvate võlgnike suhtes.
Aegumistähtaja arvutamise kuupäev ja selle arvestusperioodi katkestamise tingimused sätestatakse rakenduseeskirjades.
Aegumistähtaja arvutamise kuupäev ja selle arvestusperioodi katkestamise tingimused sätestatakse lisaks rakenduseeskirjades.
Muudatusettepanek 73
ARTIKLI 1 PUNKT 35 A (uus)
Artikli 74 esimene lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
35 a) Artikli 74 esimene lõik asendatakse järgmisega:
"Trahvidest, lepingutest, karistusmaksetest ja sissenõutud summadest saadud tulu ning kogunenud viivis kirjendatakse lõplikult eelarvetuluna alles siis, kui nende määramise otsuseid ei ole enam võimalik Euroopa Kohtus tühistada."
Muudatusettepanek 74
ARTIKLI 1 PUNKT 37 A (uus)
Artikli 79 esimene a lõik (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
37 a) Artiklile 79 lisatakse järgmine lõik:
"Sissenõuded toovad kaasa komisjoni maksed ainult põhjendatud juhtudel."
Muudatusettepanek 75
ARTIKLI 1 PUNKT 37 B (uus)
Artikli 80 esimene a lõik (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
37 b) Artiklile 80 lisatakse järgmine lõik:
"Kui korralisi makseid teostatakse vastavalt osutatud teenustele või tarnitud kaupadele, võib eelarvevahendite käsutaja vastavalt oma riskianalüüsile nõuda otsearveldussüsteemi rakendamist."
Muudatusettepanek 76
ARTIKLI 1 PUNKT 37 C (uus)
Artikli 83 esimene a lõik (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
37 c) Artiklile 83 lisatakse järgmine lõik:
"Institutsioonid esitavad eelarvepädevatele institutsioonidele aruande rakenduseeskirjades sätestatud tähtaegadest kinnipidamise ja nende tähtaegade arvestamise peatamise kohta."
Muudatusettepanek 77
ARTIKLI 1 PUNKTI 39 ALAPUNKT A A (uus)
Artikli 88 lõike 1 esimene a lõik (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
a a) Lõikele 1 lisatakse järgmine esimene lõik a:
"Lepingu täitmist tohib alustada alles pärast selle allkirjastamist."
Muudatusettepanek 78
ARTIKLI 1 PUNKT 39 A (uus)
Artikli 89 lõiked 2 a ja 2 b (uued) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
39 a) Artiklile 89 lisatakse järgmised lõiked:
"2 a. Piirkulude minimeerimiseks ja paralleelsete hankemenetluste vältimiseks peab tellija sobivate meetmete abil tagama hankemenetluste läbiviimise institutsioonidevaheliselt.
2 b. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate huvisid võetakse nõuetekohaselt arvesse, eelkõige jagades lepingud vajaduse korral erialasteks või osalepinguteks. Artiklites 105 ja 167 sätestatud künnistest ei tohi sellise jagamise abil kõrvale hoida."
Muudatusettepanek 79
ARTIKLI 1 PUNKT 39 B (uus)
Artikli 90 lõike 1 esimese lõigu teine lause (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
39 b) Artikli 90 lõike 1 esimesele lõigule lisatakse järgmine lause:
"See kehtib ka raamlepingu raames sõlmitud lepingute kohta, juhul kui ühe lepingu sõlmimine või raamlepingu raames sõlmitud lepingute liidetud maht ületab artiklites 105 ja 167 sätestatud künniseid."
Muudatusettepanek 80
ARTIKLI 1 PUNKT 41 A (uus)
Artikkel 91 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
41 a) Lisatakse järgmine artikkel:
"Artikkel 91 a
1.  Kui tellija teeb kindlaks, et
a) mitme samaaegse või üksteisele järgneva samalaadse hankemenetluse läbiviimise eeldatavad halduskulud ületavad eeldatavat hankemenetluste läbiviimisel saavutatavat kokkuhoidu ning on seetõttu ebatõhusad või
b) seda eeldab hanke sisu ja
c) see ei piira ebaproportsionaalselt konkurentsi,
siis võib ta otsustada sõlmida raamlepingu. Eelarvevahendite käsutaja peab lisama dokumentatsioonile põhjendatud otsuse raamlepingu sõlmimise kohta.
2.  Teenuste osutamiseks sõlmitud raamlepingu kestus ei tohi ületada 24 kuud, kusjuures lubatud on vaikimisi pikendamine kuni 24 kuu võrra (põhikestus). Kui lepingu eesmärk seda võimaldab, tuleb ette näha lepingu osalise lõpetamise võimalus.
3.  Lepingut võib vaikimisi pikendada ainult siis, kui pikendamise hetkel on täidetud lõikes 1 sätestatud tingimused. Eelarvevahendite käsutaja kontrollib, kas tingimused on täidetud, ning lisab tulemuse dokumentatsioonile.
4.  Kui lepingu sõlmimise ajal antud hinnangu kohaselt on lepingu eesmärgi teostamine võimalik ainult põhikestust ületava ajavahemiku jooksul, peab eelarvevahendite käsutaja lisama dokumentatsioonile ka põhikestuse ületamise põhjused.
5.  Kui hanke sisuks on esemete tarnimine, tuleb lõikes 1 sätestatud tingimustele vaatamata raamlepingu sõlmimise ajal asjakohase korralduse abil tagada, et tellijale ei tekiks raamlepingu kestuse tõttu majanduslikku kahju."
Muudatusettepanek 81
ARTIKLI 1 PUNKT 41 B (uus)
Artikkel 92 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
41 b) Artikkel 92 asendatakse järgmisega:
"Artikkel 92
1.  Pakkumiskutsega seotud dokumentides esitatakse hanke sisu täielik, selge ja täpne kirjeldus.
2.  Valikukriteeriumid taotlejate või pakkujate suutlikkuse hindamiseks ja lepingute sõlmimise kriteeriumid pakkumiste sisu hindamiseks määratakse eelnevalt kindlaks ja esitatakse üksikasjalikult pakkumiskutse dokumentides.
3.  Kõrvalejätmise põhjused (artiklid 93 ja 94) tehakse taotlejatele või pakkujatele eelnevalt teatavaks.
4.  Kui artiklis 93 a ei sätestata teisiti, tuleb taotlejate või pakkujate tähelepanu juhtida sellele, et nad on kohustatud viivitamatult teatama välistamiskriteeriumite olemasolust ning nende puudumise korral seda kinnitama. Tähelepanu juhitakse artiklist 96 tulenevatele õiguslikele tagajärgedele.
5.  Raamlepingu puhul tuleb taotlejate ja pakkujate tähelepanu juhtida sellele, et ka teistel institutsioonidel on õigus saada tarneid raamlepingus sätestatud tingimustel."
Muudatusettepanek 82
ARTIKLI 1 PUNKT 42
Artikli 93 lõike 1 punkt a (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
a) nad on res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud pettuses, korruptsioonis, kuritegelikus ühenduses osalemises, rahapesus või mõnes muus ebaseaduslikus tegevuses, mis kahjustab ühenduste finantshuve;
a) nad on viie aasta jooksul enne pakkumiskutse avaldamise kuupäeva kohtuotsusega süüdi mõistetud pettuses, korruptsioonis, kuritegelikus ühenduses osalemises, rahapesus või mõnes võrreldavas karistatavas tegevuses; menetlusest kõrvalejätmise kestust võib pikendada kuni kümne aastani, kui taotleja või pakkuja on res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud teos, mis kahjustab ühenduste finantshuve;
Muudatusettepanek 83
ARTIKLI 1 PUNKT 42
Artikli 93 lõige 3 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
3.  Menetlusest kõrvale jätmise tingimused määratletakse eelnevalt ja tehakse taotlejatele või pakkujatele teatavaks.
välja jäetud
Muudatusettepanek 84
ARTIKLI 1 PUNKT 42
Artikli 93 lõike 4 esimene lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
4.  Taotlejad või pakkujad peavad tõendama, et nende puhul ei kehti ükski lõikes 1 loetletud olukord, ja kui see on asjakohane, siis ka seda, et nende puhul ei kehti ükski lõikes 2 loetletud olukord.
4.  Kui artikli 93 a sätetest ei tulene teisiti, peavad taotlejad või pakkujad tõendama, et nende puhul ei kehti ükski lõikes 1 loetletud olukord, ja kui see on asjakohane, siis ka seda, et nende puhul ei kehti ükski lõikes 2 loetletud olukord.
Muudatusettepanek 85
ARTIKLI 1 PUNKT 42
Artikli 93 lõike 4 teine lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
Juhul kui taotlejad ja pakkujad on juriidilised isikud peab tellija nõudmisel tõendama, kes on pakkumise esitanud juriidilise isiku omanikud.
välja jäetud
Muudatusettepanek 86
ARTIKLI 1 PUNKT 42
Artikkel 93 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
Artikkel 93 a
1.  Olenemata artikli 89 sätetest peavad haldusnõuded ja dokumentide esitamise nõuded olema hankemenetluse igal ajahetkel selgelt kindlaks määratud ning seotud kõnealuse menetlusega. Eelkõige:
a) võivad eelarvevahendite käsutajad loobuda enda riskihinnangu põhjal ühe või mitme tõendi esitamise nõudest, välja arvatud väikese väärtusega lepingute puhul, mille puhul on lubatud üks pakkumine läbirääkimistega menetluses;
b) võib tellija muude hankemenetluste puhul vastavalt artikli 91 lõikele 3 nõuda kinnitust või muid tõendeid selle kohta, et kandidaat ei ole üheski artiklites 93 ja 94 nimetatud olukordadest ja et ta vastab ka muudele pakkumise vastuvõtmise kriteeriumitele;
c) võib tellija kõikidel muudel juhtudel nõuda selliseid tõendeid, mida ta peab vajalikuks hankemenetluse läbiviimiseks.
Lisaks peavad taotlejad või pakkujad tellija nõudmisel tõendama, kes on pakkumise esitanud juriidilise isiku omanikud või kuuluvad selle juhatusse või järelevalveorganisse või kellel on selle esindusõigus.
2.  Olenemata 4. jao sätetest, ei tohi ositimakseid kinni pidada ainuüksi seetõttu, et ei kasutatud võimalust nõuda taotlejatelt või pakkujatelt tõendavaid dokumente.
Muudatusettepanek 87
ARTIKLI 1 PUNKT 42
Artikli 94 esimene a lõik (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
Olenemata muudest huvide konflikte käsitlevatest sätetest, eelkõige artikli 52 sätetest, eeldatakse, et huvide konflikt punkti a tähenduses esineb siis, kui taotleja või pakkuja oli toetuse andmise menetluse mis tahes etapis ühenduste teenistuja, välja arvatud juhul, kui tema ülemus oli talle hankemenetluses osalemiseks eelnevalt loa andnud.
Muudatusettepanek 88
ARTIKLI 1 PUNKT 43
Artikkel 95 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
(43) Artiklile 95 lisatakse järgmine lõik:
43)  Artikkel 95 asendatakse järgmisega:
"Samas võivad kaks või enam institutsiooni kulude kokkuhoiu eesmärgil leppida kokku ühise andmekogu kasutamises."
"Artikkel 95
1.  Iga institutsioon esitab komisjoni hallatavasse keskandmebaasi andmed nende taotlejate ja pakkujate kohta, kes on mõnes artiklites 93 ja 94 kirjeldatud olukordadest.
2.  Enne lepingu sõlmimist tutvuvad andmebaasiga kõikide institutsioonide ja asutuste peaarvepidajad. Juurdepääs andmebaasile antakse ka liikmesriikide asjaomastele asutustele. Juurdepääsu võib anda kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, kui see on vajalik olulistel avaliku huviga seotud põhjustel, piiramata isikuandmete töötlemist käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamist.
3.  Liikmesriigid esitavad komisjonile andmed ettevõtjate kohta, kes on ühes artikli 93 lõike 1 punktis a ja lõike 2 punktides b ja c nimetatud olukordadest, kui nende ettevõtjate tegevus kahjustas ühenduste finantshuve ja ühendused ei ole veel osalenud kohtumenetluses. Liikmesriikide asutused tutvuvad lepingu sõlmimisel komisjoni andmebaasidega, kui on kaasatud rahalised vahendid ELi fondidest, ja kasutavad teavet vastavalt."
Muudatusettepanek 89
ARTIKLI 1 PUNKT 44
Artikli 96 lõige 2 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
2 a. Taotleja või pakkuja võib menetlusest kõrvale jätta kauemaks kui viieks aastaks ainult kohtuotsuse või kohtuotsusega võrdse dokumendi alusel, millega taotleja või pakkuja mõisteti res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi menetlusest kõrvalejätmise seisukohalt olulise ühenduste huve kahjustava toimingu eest.
Muudatusettepanek 90
ARTIKLI 1 PUNKT 44 A
Artikli 97 ees 3 a. jagu (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
44 a) Artikli 97 ette lisatakse järgmine uus 3 a. jagu:
"3 a. jagu
Hankemenetluses osalejate õigused"
Muudatusettepanek 91
ARTIKLI 1 PUNKT 44 B (uus)
Artikli 97 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
44 b) Artikli 97 lõige 1 jäetakse välja.
Muudatusettepanek 92
ARTIKLI 1 PUNKTI 46 ALAPUNKT A A (uus)
Artikli 98 lõige 2 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
a a) Lõige 2 asendatakse järgmisega:
"2. Üksnes nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib tellija vastavalt rakenduseeskirjadele nõuda pakkujatelt eelnevalt tagatist, mis kindlustab, et tehtud pakkumisi tagasi ei võeta."
Muudatusettepanek 93
ARTIKLI 1 PUNKT 46 A (uus)
Artikli 100 lõige 2 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
46 a) Artiklile 100 lisatakse järgmine lõige:
"2 a. Lepingut ei tohi allkirjastada enne 14 nädalapäeva möödumist hetkest, mil taotlejaid või pakkujaid tagasilükkamisest teavitati (lõike 2 esimene osalause), kui sellega ei tekitata ühendustele olulist kahju. Ajavahemik hakkab kulgema alles siis, kui taotlejaid või pakkujaid on kirjalikult teavitatud kättesaadavatest õiguskaitsevahenditest antud otsuse vastu, eelkõige asjaomasest asutusest, tähtajast ja vormist. Enne selle ajavahemiku lõppu allkirjastatud leping on õigustühine."
Muudatusettepanek 94
ARTIKLI 1 PUNKT 46 B (uus)
Artikkel 100 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
46 b) Lisatakse järgmine artikkel:
"Artikkel 100 a
1.  Komisjon võtab vajalikke meetmeid tagamaks, et finantsmääruse reguleerimisalasse kuuluvate avalike hankelepingute sõlmimise menetluste puhul saaks kontrollida hankemenetlust läbi viivate asutuste otsuseid tõhusalt ja eelkõige võimalikult kiiresti vastavalt artikli 100 b lõikes 7 sätestatud tingimustele, et teha kindlaks, kas kõnealused otsused ei ole vastuolus avalikke hankeid reguleeriva ühenduse õigusega või muude sätetega, mis seda õigust rakendavad.
2.  Komisjon tagab, et läbivaatamismenetlus on vastavalt rakenduseeskirjades sätestatavatele tingimustele kättesaadav vähemalt kõigile neile isikutele, kellel on või oli huvi konkreetse tarne- või ehitustöölepingu vastu ja kes on väidetava õigusrikkumise tõttu kahju kannatanud või võivad kahju kannatada. Eelkõige võib komisjon nõuda, et läbivaatamismenetluse alustamist taotlev isik peab olema eelnevalt teatanud tellijale väidetavast õigusrikkumisest ja kavatsetavast läbivaatamisest."
Muudatusettepanek 95
ARTIKLI 1 PUNKT 46 C (uus)
Artikkel 100 b (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
46 c) Lisatakse järgmine artikkel:
"Artikkel 100 b
1.  Komisjon tagab, et artiklis 100 a nimetatud läbivaatamismenetluse jaoks nähakse ette vajalikud volitused, et:
a) võtta esimesel võimalusel esialgse kohtukorralduse korras ajutisi meetmeid väidetava õigusrikkumise kõrvaldamiseks või asjaomaste huvide edasise kahjustamise vältimiseks; nende hulka kuuluvad meetmed avaliku hanke lepingu sõlmimise menetluse peatamiseks või peatamise korraldamiseks või meetmed tellija iga muu otsuse rakendamiseks;
b) jätta kõrvale ebaseaduslikud otsused või tagada nende kõrvalejätmine ning kõrvaldada pakkumiskutsest, lepingudokumentidest ning teistest kõnesolevat hankemenetlust käsitlevatest dokumentidest diskrimineerivad tehnilised, majanduslikud või finantsalased tingimused;
c) maksta kahjutasu isikutele, kellele on õigusrikkumisega kahju tekitatud.
2.  Lõikes 1 nimetatud volitusi võib delegeerida eraldi mitmele läbivaatamismenetluse eri aspektide eest vastutavale asutusele.
3.  Läbivaatamismenetlus ei pruugi automaatset viia vastavate hankemenetluste peatamiseni.
4.  Komisjon võib ette näha, et ajutiste meetmete rakendamise otsuse tegemisel võib vastutav asutus võtta arvesse kõnealuste meetmete võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada, ja üldsuse huvidele, ning ta võib otsustada kõnealuseid meetmeid mitte rakendada, kui nende negatiivsed tagajärjed võivad olla suuremad kui neist saadav kasu. Otsus ajutisi meetmeid mitte rakendada ei piira kõnealuseid meetmeid taotleva isiku muid õigusi.
5.  Komisjon võib teha ettekirjutuse, et otsuse õigusvastasusel põhinevate kahjuhüvitisnõuete puhul peab see otsus olema kõigepealt tühistatud selleks vajalike volitustega asutuse poolt.
6.  Lõikes 1 nimetatud volituste kasutamise mõju hankemenetluse alusel sõlmitud lepingule sätestatakse rakenduseeskirjades.
Välja arvatud juhul, kui otsus tuleb tühistada enne kahjutasu maksmist, võib komisjon lisaks ette näha, et pärast hankemenetluse alusel lepingu sõlmimist piirduvad läbivaatamismenetluse eest vastutava asutuse volitused kahjutasu maksmisega õigusrikkumise tõttu kahju kannatanud isikutele.
7.  Komisjon tagab, et läbivaatamismenetluse eest vastutavate asutuste otsuseid oleks võimalik tõhusalt ellu viia.
8.  Kui läbivaatamismenetluse eest vastutav asutus ei ole kohtuasutus, peab ta oma otsuseid alati kirjalikult põhjendama. Lisaks tuleb sellisel juhul ette näha kord, mille kohaselt tagatakse, et järelevalveasutuse võetud väidetavalt ebaseaduslikud meetmed või talle antud volituste väidetava väärkasutamise võib saata kohtulikule läbivaatusele või läbivaatamiseks mõnele teisele asutusele, mis EÜ asutamislepingu artikli 234 tähenduses on kohus ning mis on sõltumatu nii tellijast kui järelevalveasutusest.
Sellise sõltumatu asutuse liikmed nimetatakse ametisse ja vabastatakse ametist samasugustel tingimustel – mis puudutab nende ametisse nimetamise eest vastutavat asutust, ametiaja kestust ja ametist vabastamist – nagu kohtu liikmed. Vähemalt kõnealuse sõltumatu asutuse juhil on samasugune juriidiline ja erialane kvalifikatsioon nagu kohtu liikmetel. Sõltumatu asutus teeb oma otsused pärast mõlema poole ärakuulamist; tema otsused on komisjoni poolt kindlaksmääratavas korras õiguslikult siduvad."
Muudatusettepanek 96
ARTIKLI 1 PUNKT 46 D (uus)
Artikkel 102 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
46 d) Artikkel 102 asendatakse järgmisega:
"Artikkel 102
Teatavatel põhjendatud juhtudel nõuab tellija töövõtjatelt tagatist, et:
a) tagada lepingu nõuetekohane täitmine;
b) piirata eelrahastamise ja ositimaksetega seotud finantsriske. Ositimaksete puhul nõutakse tagatisi ainult siis, kui ei toimu tasumist juba osutatud tarnete või teenuste eest vastavalt eelnevalt kokku lepitud osadele."
Muudatusettepanek 97
ARTIKLI 1 PUNKT 50 -A (uus)
Artikli 108 lõike 1 sissejuhatav osa (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
-a)  Lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
"1. Toetused on Euroopa ühenduste eelarvest antavad rahalised otsetoetused, mille abil rahastatakse:"
Muudatusettepanek 98
ARTIKLI 1 PUNKTI 50 ALAPUNKT -A A (uus)
Artikli 108 lõike 1 teine lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
-a a) Lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:
"Toetuse andmise kohta sõlmitakse kirjalik leping või tehakse otsus, millest teavitatakse taotlejat. Toetuse andmise otsusesse võib lisada tingimusi, nõudeid või tähtaegu, mis oleksid võinud sisalduda ka toetuse andmise lepingus."
Muudatusettepanek 99
ARTIKLI 1 PUNKT 50 A
Artikli 108 lõike 2 punktid g a ja g b (uued) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
g a) kulutused peamiselt institutsioonide liikmetest ja endistest liikmetest ning töötajatest ja endistest töötajatest koosnevatele organisatsioonidele, mis:
– edendavad institutsiooni huve või toetavad selle tegevust; ja/või
– organiseerivad institutsiooni ja/või selle liikmete ja endiste liikmete ning töötajate ja endiste töötajate huvides kultuurilist, sportlikku, sotsiaalset ja muud tegevust; ning
g b) kolmandate isikutega tehtava koostöö raames tehtavad kulutused, mida ei reguleeri hankesätted ja mis on seotud institutsiooni teabepoliitikaga.
Need kategooriad loetakse artikli 49 tähenduses halduskuludeks. Neid käsitletakse eraldi eelarvepunktis.
Muudatusettepanek 100
ARTIKLI 1 PUNKT 52
Artikli 109 lõike 1 teine lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
Toetused ei või kumuleeruda, neid ei tohi anda tagasiulatuvalt ja nendega peab kaasnema kaasrahastamine.
Toetused ei või kumuleeruda, neid ei tohi anda tagasiulatuvalt ja nendega peab – olenemata sätetest toetuste andmise kohta ühekordsete maksetena või kindlasummaliste maksetena (artikli 113 lõike 1 punktid b ja c) – kaasnema kaasrahastamine.
Muudatusettepanek 101
ARTIKLI 1 PUNKT 52
Artikli 109 lõike 3 punkt d (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
d) madala maksumusega toetuste suhtes, mis on artikli 113 lõike 1 punktides b või c sätestatud vormis või nende kombinatsioonis vastavalt rakenduseeskirjadele.
d) toetuste suhtes, mis on artikli 113 a lõike 1 punktides b või c sätestatud vormis või nende kombinatsioonis vastavalt rakenduseeskirjadele.
Muudatusettepanek 102
ARTIKLI 1 PUNKT 52
Artikli 109 lõike 3 punkt d a (uus)(määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
d a) omavahendite, eelkõige sissemaksete ja liikmetasude suhtes, mida määruse (EÜ) nr 2004/20031 artikli 2 lõigete 1 ja 2 kohane Euroopa tasandi erakond kasutab oma iga-aastaseks tegevuseks ning mis ületavad 25% abikõlblikest kogukuludest, mida määruse (EÜ) nr 2004/2003 artikli 10 lõike 2 kohaselt peab kandma abisaaja.
_________
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2004/2003 Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta (ELT L 297 , 15.11.2003, lk 1).
Muudatusettepanek 103
ARTIKLI 1 PUNKT 52 A (uus)
Artikkel 109 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
52 a) Lisatakse järgmine artikkel 109 a:
"Artikkel 109 a
Taotlejate teavitamise ja nõustamise ülesannet täidab ühine teenistus. Eelkõige on selle teenistuse ülesandeks:
– koostada ühised standardid samaliigiliste toetuste taotluse vormile ning jälgida taotluse vormide mahtu ja loetavust,
– anda potentsiaalsetele taotlejatele teavet (eelkõige seminaride ja juhendite abil) ning
– pidada andmebaasi, mille abil komisjon teavitab taotlejaid."
Muudatusettepanek 104
ARTIKLI 1 PUNKT 52 B (uus)
Artikli 110 lõike 1 esimene lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
52 b) Artikli 110 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:
"1. Toetused, välja arvatud hädaabi ja humanitaarabi, põhinevad aastaprogrammil, mis avaldatakse aasta alguses, kuid kindlasti mitte hiljem kui 15. märtsil.
Vastavalt käesoleva määruse artiklile 112 makstavad tegevustoetused kuuluvad samuti aastaprogrammi raamesse ning need võib avaldada juba eelneval aastal, kui järgmise aasta assigneeringud selleks on olemas."
Muudatusettepanek 105
ARTIKLI 1 PUNKT 53
Artikli 110 lõike 1 teine lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
Seda tööprogrammi rakendatakse pakkumiskutsete avaldamise teel, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel või juhul, kui abisaaja või asjaomase meetme tunnuste tõttu ei ole vastava meetme puhul muud valikut.
Seda tööprogrammi rakendatakse pakkumiskutsete avaldamise teel, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel või juhul, kui abisaaja või asjaomase meetme tunnuste tõttu ei ole vastava meetme puhul muud valikut. Pakkumiskutsed võib avaldada juba eelmisel aastal, tingimusel, et järgmisel aastal on olemas vajalikud assigneeringud. Avaldamise ajast ning artiklis 115 sätestatust olenemata teavitatakse kutses kõikidest eeskirjadest, mida toetuse andmise suhtes kohaldatakse (eelkõige artiklites 93 ja 94 sätestatud hankemenetlusest kõrvale jätmise kriteeriumidest), kusjuures viited sätetele on lubatud. Kohaldatavad eeskirjad on kogu menetluse kestel siduvad sõnastuses, mis kehtis pakkumiskutse avaldamise ajal.
Muudatusettepanek 106
ARTIKLI 1 PUNKT 53 A (uus)
Artikli 110 lõige 2 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
53 a) Artikli 110 lõige 2 asendatakse järgmisega:
"2. Kõik eelarveaasta käigus antud toetused tehakse (vajadusel elektroonilisel kujul) teatavaks kord aastas, võttes nõuetekohaselt arvesse konfidentsiaalsus- ja turvalisusnõudeid."
Muudatusettepanek 107
ARTIKLI 1 PUNKT 53 B (uus)
Artikli 110 lõige 2 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
53 b) Artiklile 110 lisatakse järgmine lõige 2 a:
"2 a. Samaaegselt avaldamisega vastavalt lõikele 2 edastab komisjon Euroopa Parlamendile aruande, milles on järgmised andmed:
a) taotlejate arv eelmisel aastal;
b) edukate taotluste arv ja protsent iga pakkumiskutse kohta ja iga toetava asutuse kohta;
c) menetluse keskmine kestus pakkumiskutse avaldamisest kuni toetuslepingu sõlmimiseni või toetuse otsuse väljastamiseni iga pakkumiskutse kohta ja iga toetava asutuse kohta;
d) keskmiselt lõpliku hindamise ja lõppmakseni kulunud aeg (vt artikli 119 lõiget 1)."
Muudatusettepanek 108
ARTIKLI 1 PUNKT 54
Artikkel 111 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
Ühe meetme kohta võib ühele ja samale abisaajale anda eelarvest ainult ühe toetuse, välja arvatud juhul, kui asjaomaste põhiõigusaktidega on lubatud teisiti.
1.  Ühe meetme kohta võib ühele ja samale abisaajale anda eelarvest ainult ühe toetuse, välja arvatud juhul, kui asjaomaste põhiõigusaktidega on lubatud teisiti.
Abisaajale võib anda eelarvest ainult ühe tegevustoetuse eelarveaasta kohta.
2.  Abisaajale võib anda eelarvest ainult ühe tegevustoetuse eelarveaasta kohta. Taotleja peab eelarvevahendite käsutajaid viivitamatult teavitama korduvast taotluse esitamisest ja projekti korduvast toetamisest.
Mingil juhul ei rahastata samasid kulusid ühenduse eelarvest kaks korda.
3.  Mingil juhul ei rahastata samasid kulusid ühenduse eelarvest kaks korda. Mingil juhul ei tohi ületada abikõlblike kulutuste kogusummat.
Muudatusettepanek 109
ARTIKLI 1 PUNKT 55 A (uus)
Artikli 113 lõige 2 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
55 a) Artikli 113 lõige 2 asendatakse järgmisega:
"2. Kui põhiõigusaktis ei ole sätestatud teisiti, vähendatakse Euroopa Liidu üldistes huvides tegutsevate asutuste puhul olenemata sätetest toetuste andmise kohta ühekordsete maksetena või kindlasummaliste maksetena (artikli 113 a lõike 1 punktid b ja c) tegevustoetuste korduval andmisel nende suurust järk-järgult proportsionaalselt ja õiglaselt."
Muudatusettepanek 110
ARTIKLI 1 PUNKT 56
Artikli 113 lõike 1 punkt a (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
a) teatava protsendi tegelikult kantud abikõlblike kulude hüvitamine;
a) maksimaalse osa või teatava protsendi tegelikult kantud abikõlblike kulude hüvitamine;
Muudatusettepanek 111
ARTIKLI 1 PUNKT 56
Artikli 113 a lõige 1 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
1 a. Abikõlblikud kulutused võivad eelkõige olla:
a) toetuse saaja vastavalt artiklile 118 esitamisele kuuluvale pangatagatisele või võrreldavale tagatisele tehtud kulutused;
b) käibemaksu summad, mida toetuse saaja ei saa sisendilt makstud maksult maha arvata;
c) kulutused välisauditile (artiklid 117 ja 119);
d) halduskulud, kulutused tööjõule ja töövahenditele;
e) amortisatsioon.
Muudatusettepanek 112
ARTIKLI 1 PUNKT 57
Artikli 114 lõike 3 teine lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
Taotlejad peavad tõendama, et ükski esimeses lõigus mainitud olukord nende puhul ei kehti.
Taotlejad tõendavad artiklis 109 sätestatud põhimõtteid arvestades eelarvevahendite käsutaja nõudmisel, et ükski esimeses lõigus mainitud olukord nende puhul ei kehti.
Muudatusettepanek 113
ARTIKLI 1 PUNKT 57
Artikli 114 lõike 4 teine lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
Selliseid karistusi võib määrata ka abisaajatele, kes on toetuslepingu täitmise ajal eelarvevahendite käsutaja nõutavate andmete esitamisel esitanud valeandmeid või on andmed esitamata jätnud.
Selliseid karistusi võib määrata ka abisaajatele, kes on toetuslepingu täitmise ajal eelarvevahendite käsutaja nõutavate andmete esitamisel esitanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu valeandmeid või on andmed esitamata jätnud.
Muudatusettepanek 114
ARTIKLI 1 PUNKT 57
Artikli 114 lõige 4 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
4 a. Eelarvevahendite käsutaja teeb ettepaneku andmete või taotluste esitamiseks või andmete või taotluste parandamiseks, kui neid pole esitatud või on need ebaõigesti esitatud ilmselgelt ainult kogemata või teadmatusest. Vajaduse korral ning kui see on võimaluste raames teostatav ja lubatav, annab ta teavet menetluses osalejate õiguste ja kohustuste kohta.
Eelarvevahendite käsutaja peab menetluse kestel taotlejatega olnud kontaktid nõuetekohaselt dokumenteerima.
Muudatusettepanek 115
ARTIKLI 1 PUNKT 57 A (uus)
Artikli 115 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
57 a) Artikli 115 lõige 1 asendatakse järgmisega:
"1. Võttes arvesse artikli 109 lõikes 1 nimetatud põhimõtteid ja ettepanekute esitamise kutses eelnevalt teatavaks tehtud valikukriteeriumite abil hinnatakse taotleja suutlikkust viia lõpule väljapakutud meede või tööprogramm. See ei piira artikli 110 lõike 1 kohaldamist.
Valikukriteeriumid peavad andma ettekujutuse projektide eripärast, nende kvaliteedist ja elluviimisest."
Muudatusettepanek 116
ARTIKLI 1 PUNKT 57 B (uus)
Artikli 115 lõiked 2 a ja 2 b (uued) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
57 b) Artiklile 115 lisatakse järgmised lõiked 2 a ja 2 b:
"2 a. Toetuste andmise menetlus jagatakse põhimõtteliselt mitmeks menetlusetapiks ning esimene etapp piirdub esitatud vastuvõetavate taotluste esmase hindamisega. Kui mõnel taotlusel ei ole juba pärast seda menetlusetappi väljavaateid edule, teatatakse sellest vastavalt artikli 116 lõikele 3 taotlejale. Iga järgmine menetlusetapp peab eelmisest etapist selgelt erinema, eelkõige taotleja poolt nõutavate tõendite hulga ja sisu poolest. Ühte tõendit võib taotlejalt menetluse jooksul nõuda ainult ühe korra. Kogutud andmeid säilitatakse andmebaasis (artikkel 109 a). Menetlus püütakse kiiresti lõpule viia.
2 b. Vaatamata artikli 109 lõikes 1 sätestatud põhimõtetele, peab eelarvevahendite käsutaja pöörama kogu menetluse käigus tähelepanu eelkõige sellele, et taotleja jõupingutused seoses toetuse saamiseks vajaliku avaldamis-, dokumentatsiooni ja muude tõendamiskohustustega ei oleks ebaproportsionaalsed võrreldes saadava toetuse väärtusega."
Muudatusettepanek 117
ARTIKLI 1 PUNKT 58
Artikli 116 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
1.  Ettepanekuid hinnatakse eelnevalt teatavaks tehtud valikukriteeriumide ja toetuste andmise kriteeriumide põhjal, et kindlaks teha, millised ettepanekud on rahastamiskõlblikud.
1.  Ettepanekuid hinnatakse kahe kuu jooksul eelnevalt teatavaks tehtud valikukriteeriumide ja toetuste andmise kriteeriumide põhjal, et kindlaks teha, millised ettepanekud on rahastamiskõlblikud.
Muudatusettepanek 118
ARTIKLI 1 PUNKT 58 A (uus)
Artikli 116 lõige 3 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
58 a) Artikli 116 lõige 3 asendatakse järgmisega:
"3. Vastutav eelarvevahendite käsutaja teatab taotlejale tema taotluse kohta tehtud otsusest kirjalikult ning allkirjastab lepingu pärast artikli 100 lõikes 2 a nimetatud ajavahemiku lõppu.
Kui taotletavat toetust ei anta, põhjendab institutsioon taotluse tagasilükkamist, tuginedes seejuures eeskätt juba teatavaks tehtud valikukriteeriumidele ja toetuste andmise kriteeriumidele."
Muudatusettepanek 119
ARTIKLI 1 PUNKT 58 B (uus)
Artikkel 117 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
58 b) Artikkel 117 asendatakse järgmisega:
"Artikkel 117
1.  Maksete ajakavade koostamisel lähtutakse asjakohastest finantsriskidest, meetme kestusest ja edenemisest või abisaaja kantud kuludest. Maksed tuleb sooritada mõistliku aja jooksul.
Kui maksete ajakava on lepinguga või otsusega kindlaks määratud, tuleb maksed sooritada tähtaja saabudes ilma täiendava nõudmiseta. See ei piira artikli 119 lõike 2 kohaldamist.
2.  Võttes arvesse artikli 109 lõikes 1 nimetatud põhimõtteid, võib eelarvevahendite käsutaja nõuda toetuse saajalt sõltumatu audiitori tõendi esitamist, et teha kindlaks finantsriskid. Rakendamissätted võivad näha ette juhtumid, millal tuleb esitada välisaudiitori tõend ja millal pole tõendit vaja."
Muudatusettepanek 120
ARTIKLI 1 PUNKT 58 C (uus)
Artikkel 118 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
58 c) Artikkel 118 asendatakse järgmisega:
"Artikkel 118
Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib nõuda abisaajalt eelneva tagatise esitamist, et piirata eelmaksetega seotud finantsriske, kui tema käsutuses ei ole teisi sama tõhusaid riski maandamise vahendeid."
Muudatusettepanek 121
ARTIKLI 1 PUNKT 58 D (uus)
Artikkel 119 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
58 d) Artikkel 119 asendatakse järgmisega:
"Artikkel 119
1.  Toetuse summa loetakse lõplikuks alles siis, kui institutsioon on lõplikud aruanded ja arveldused heaks kiitnud, ilma et see takistaks institutsiooni tegemast hilisemaid kontrolle. Sellisel juhul algab institutsiooni suhtes aegumistähtaja arvestamine (artikkel 73 b) viimase makse sooritamisest. Abisaaja suhtes aegumistähtaja arvestamine (artikkel 73 b) algab hetkest, mil toetuse summa loetakse lõplikuks.
2.  Kui abisaaja ei täida oma juriidilisi, lepingulisi või toetuse andmise otsuses sätestatud kohustusi, võib rakenduseeskirjades sätestatud juhtudel toetuse maksmise peatada või lõpetada või toetust vähendada, olles abisaajale eelnevalt andnud võimaluse esitada oma seisukohad.
Toetuse vähendamine peab olema proportsioonis deklareeritud eksimusega.
Kui kohustuste täitmata jätmise põhjuseks ei ole abisaaja käitumine, võib toetuse maksmise peatada või lõpetada või toetust vähendada ainult erandjuhtudel, eelkõige juhul, kui toetuse maksmise või säilitamisega ületatakse projekti abikõlblike kulutuste kogusummat või kui kohustuste täitmata jätmise tõttu ei ole enam võimalik saavutada toetuse eesmärki."
Muudatusettepanek 122
ARTIKLI 1 PUNKT 59
Artikli 120 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
1.  Kui meetme rakendamine eeldab abisaajalt hankelepingute sõlmimist, sätestatakse sellekohased menetlused vastavalt rakenduseeskirjadele.
1.  Kui meetme rakendamine eeldab hankelepingute sõlmimist, lähtutakse käesoleva osa V jaotises sätestatud põhimõtetest.
Olenevalt lepingu mahust võivad rakenduseeskirjad sätestada lihtsustatud menetluskorra.
Muudatusettepanek 123
ARTIKLI 1 PUNKT 61
Artikkel 122 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
(61) Artiklis 122 asendatakse sõnad "artiklis 185" sõnadega "artiklis 121".
61)  Artikkel 122 asendatakse järgmisega:
"Artikkel 122
Institutsioonide ja artiklis 121 osutatud asutuste raamatupidamisaruannetele lisatakse aruanne, mis käsitleb muu hulgas vastava eelarveaasta eelarve haldamist ja finantsjuhtimist, assigneeringute kasutamise taset ja assigneeringute ümberpaigutamist erinevate eelarvepunktide vahel."
Muudatusettepanek 124
ARTIKLI 1 PUNKT 68 A (uus)
Artikli 139 lõige 2 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
68 a) Artikli 139 lõige 2 asendatakse järgmisega:
"2. Institutsioonid saadavad kontrollikojale ja eelarvepädevatele institutsioonidele teadmiseks oma sisemised finantseeskirjad."
Muudatusettepanek 125
ARTIKLI 1 PUNKT 68 B (uus)
Artikli 143 lõige 3 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
68 b) Artikli 143 lõige 3 asendatakse järgmisega:
"3. Aastaaruanne sisaldab hinnangut finantsjuhtimise usaldusväärsuse kohta. See sisaldab eelarve- ja majandusjuhtimise tõhususe ja korrakohasuse hinnangut."
Muudatusettepanek 126
ARTIKLI 1 PUNKT 75
Artikli 153 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
75.  Artikli 153 lõige 1 asendatakse järgmisega:
välja jäetud
"1. Kui komisjon võib artikli 23 kohaselt assigneeringuid ümber paigutada, teeb ta oma otsuse hiljemalt järgneva eelarveaasta 31. jaanuaril ja teavitab eelarvepädevaid institutsioone kolm nädalat enne artikli 23 lõike 1 punktis a osutatud ümberpaigutuste tegemist."
Muudatusettepanek 127
ARTIKLI 1 PUNKT 82 A (uus)
Artikkel 160 b (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
82 a) Artikli 160a järele lisatakse artikkel 160b:
"Artikkel 160b
Erandina artiklist 110 võib pakkumiskutseid avaldada juba eelmisel aastal, tingimusel, et järgmisel aastal on olemas vajalikud assigneeringud. Avaldamise ajast ning artiklis 115 sätestatust olenemata teavitab komisjon kõikidest eeskirjadest, mida toetuse andmise suhtes kohaldatakse (eelkõige artiklites 93 ja 94 sätestatud hankemenetlusest kõrvale jätmise kriteeriumidest), kusjuures viited sätetele on lubatud. Kohaldatavad eeskirjad on kogu menetluse kestel siduvad sõnastuses, mis kehtis pakkumiskutse avaldamise ajal."
Muudatusettepanek 128
ARTIKLI 1 PUNKT 85 A (uus)
Artikli 168 lõike 1 esimene a lõik (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
85 a) Artikli 168 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:
"Ühenduse välisabi osas kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2110/2005 (ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta)1 ja nõukogu 21. novembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2112/2005 (ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta)2 kehtestatud pakkumismenetlustes osalemise eeskirju.
_______________
1 ELT L 344, 27.12.2005, lk 1.
2 ELT L 344, 27.12.2005, lk 23."
Muudatusettepanek 129
ARTIKLI 1 PUNKT 87
Artikli 169a esimene a lõik (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
Abikõlblikud kulutused võivad eelkõige olla:
a) toetuse saaja vastavalt artiklile 118 esitamisele kuuluvale pangatagatisele või võrreldavale tagatisele tehtud kulutused;
b) käibemaksu summad, mida toetuse saaja ei saa sisendilt makstud maksult maha arvata;
c) kulutused välisauditile (artiklid 117 ja 119);
d) halduskulud, kulutused tööjõule ja töövahenditele;
e) amortisatsioon.
Muudatusettepanek 130
ARTIKLI 1 PUNKT 94 A (uus)
Artikli 179 lõike 3 esimene lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
94 a) Artikli 179 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:
"3. Institutsioonid teatavad mõlemale eelarvepädevale institutsioonile võimalikult kiiresti – kuid vähemalt kolm nädalat enne mis tahes tähtaega, enne mida peavad eelarvepädevad institutsioonid otsuse langetama – igast kinnisvaraprojektist, millel on tõenäoliselt oluline rahaline mõju eelarvele."
Muudatusettepanek 131
ARTIKLI 1 PUNKT 94 B (uus)
Artikli 183 teine lause (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
94 b) Artiklile 183 lisatakse järgmine lause:
"Ta küsib eelarvepädevate institutsioonide arvamust, mida ta vajaduse korral nõuetekohaselt arvestab."
Muudatusettepanek 132
ARTIKLI 1 PUNKT 94 C (uus)
Artikli 185 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
94 c) Artikli 185 lõige 1 asendatakse järgmisega:
"1. Komisjon kehtestab raamfinantskorra sellistele liidu asutatud asutustele, kellel on juriidilise isiku seisund. Nende asutuste finantseeskirjad ei tohi lahkneda raamkorrast, välja arvatud juhul, kui nende tegevusega seotud erivajadused seda eeldavad ja kui komisjon annab selleks eelnevalt nõusoleku."
Muudatusettepanek 133
ARTIKLI 1 PUNKT 95
Artikli 185 lõige 3 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
3.   Iga lõikes 1 nimetatud asutus näeb ette siseauditi ametiülesande, mida tuleb täita asjakohaste rahvusvaheliste standardite kohaselt. Komisjoni siseaudiitor tõendab, et auditi ülesande täitmisel on järgitud rahvusvahelisi auditeerimise standardeid ja et ta võib selleks kvaliteediauditeid läbi viia.
3.   Komisjoni siseaudiitor teostab lõikes 1 nimetatud asutuste auditid. Lõikes 1 nimetatud asutused võivad luua siseaudititalituse. Komisjoni siseaudiitor võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel delegeerida oma ülesande nende siseaudiitoritele. See delegeerimine toimub kirjalikult, sätestades delegeerimise põhjused ja vastutavate audiitorite nimed (delegeerijad ja delegaadid). Delegeerimisest hoolimata võib komisjoni siseaudiitor teostada lõikes 1 nimetatud asutuste siseauditeid ning tühistada delegeerimise mis tahes ajal, kui ta seda vajalikuks peab.
Juhul kui lõikes 1 nimetatud asutused loovad siseaudititalituse, toimub see kooskõlas komisjoni siseaudiitori kehtestatud suunistega. Need suunised hõlmavad kohustust esitada kõik ja mis tahes koostatud aruanded komisjoni siseaudiitorile. Komisjoni siseaudiitor tõendab, et audititalitus järgib oma tegevuses siseauditi standardeid, ja ta võib selleks kvaliteediauditeid läbi viia."
Muudatusettepanek 134
ARTIKLI 1 PUNKT 95
Artikli 185 lõige 4 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
4.  Artiklis 121 osutatud asutused kohaldavad artiklis 133 sätestatud raamatupidamiskorda nii, et nende raamatupidamisaruandeid oleks võimalik konsolideerida komisjoni omadega.
välja jäetud

(1) Seejärel saadeti asi vastavalt kodukorra artikli 53 lõikele 2 vastutavale komisjonile uueks läbivaatamiseks (A6-0057/2006).


Sundprostitutsioon rahvusvaheliste spordiürituste raames
PDF 113kWORD 42k
Euroopa Parlamendi resolutsioon sundprostitutsiooni kohta rahvusvaheliste spordiürituste raames
P6_TA(2006)0086B6-0160/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse rahvusvahelise naistepäeva tähistamist 8. märtsil 2006;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat(1) ning eelkõige selle artikli 5 lõiget 3, milles täpsustatakse, et "inimkaubandus on keelatud";

–   võttes arvesse 4. jaanuaril 1969. aastal jõustunud rahvusvahelist konventsiooni rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta;

–   võttes arvesse 18. detsembri 1979. aasta ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta;

–   võttes arvesse komisjoni hiljutist teatist "Võitlus inimkaubandusega – terviklik lähenemisviis ja ettepanekud tegevuskava kohta" (KOM(2005)0514);

–   võttes arvesse hiljutist nõukogu ELi tegevuskava inimkaubanduse tõkestamise ja selle vastase võitluse heade tavade, standardite ning korra kohta(2);

–   võttes arvesse oma 17. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni seksuaalse kuritarvitamise suhtes kaitsetute naiste ja lastega kaubitsemise ennetusstrateegiate kohta(3);

–   võttes arvesse Euroopa Nõukogu konventsiooni inimkaubanduse vastase tegevuse kohta;

–   võttes arvesse ÜRO konventsiooni lapse õiguste kohta ja ILO konventsiooni lapstööjõu kasutamise halvimate vormide kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,

A.   arvestades, et inimkaubandus, eriti naiste ja lastega kauplemine seksuaalse kuritarvitamise või muul eesmärgil on üks inimõiguste raskemaid rikkumisi, ning et inimkaubandus suureneb koos organiseeritud kuritegevuse arenemise ja selle tasuvusega;

B.   arvestades, et sundprostitutsioon kui naiste ja laste kuritarvitamise vorm on suur probleem, mis ei kahjusta mitte ainult asjassepuutuvaid naisi ja lapsi, vaid kogu ühiskonda tervikuna;

C.   arvestades kogemusest lähtuvalt, et iga suure spordiürituse ajal, kuhu koguneb suur hulk inimesi, on täheldatud tähelepanuväärset seksiteenuste nõudluse ajutist kasvu;

D.   arvestades, et enamik inimkaubanduse ohvritest naisi on sellesse langenud organiseeritud kuritegevuse võrgustike kaudu valedokumentide abil töölevõtmise, tööpakkumiste abil meelitamiste ja sageli õigusliku töö kohta antud valelubaduste näol ning on seejärel sunnitud prostituutidena töötama;

E.   arvestades, et kõikide liikmesriikide ühine tegevus, nagu teabevahendite tõhus kasutamine ning ühtlustatud teavitamiskampaaniate rakendamine meedia ja spordimaailma kuulsuste osalusel võiks rahva mõtteviisi ja käitumise muutumist positiivselt mõjutada,

1.   tervitab Saksa naiste nõukogu kampaaniat ning kutsub üles tegema rahvusvahelist koostööd ja vahetama häid tavasid; rõhutab vajadust üleeuroopalise ühtlustatud kampaania järele; kutsub seetõttu liikmesriike kampaaniat algatama ja edendama tihedas koostöös kõikide huvitatud pooltega, st asjaomaste valitsusväliste organisatsioonide, politsei, õiguskaitseorganite, spordiühenduste ja -organisatsioonide, kirikute ning sotsiaal- ja meditsiiniteenistustega;

2.   kutsub Saksamaad ja teisi liikmesriike looma mitmekeelset abitelefoni koos nähtava teabekampaaniaga, et pakkuda vajalikku teavet, nõustamist, turvalist majutust ning õigusabi prostitutsioonile sunnitud naistele, lastele ja teistele ohvritele ning et teavitada teisi ohvreid, kes on sageli eraldatud elamukvartalitesse või tööstuspiirkondadesse ega räägi transiidi- või sihtriigi keelt ning kellel puudub põhiline teave, mis võimaldaks neil teada, kelle poole pöörduda või mida teha;

3.   kutsub Rahvusvahelist Olümpiakomiteed ja spordiorganisatsioone, st Rahvusvahelist Jalgpalliföderatsiooni, Euroopa Jalgpalliliitu ja Saksamaa jalgpalliühendust, samuti muid spordiorganisatsioone ja sportlasi toetama punase kaardi kampaaniat ning mõistma tugevalt hukka inimkaubandust ja sundprostitutsiooni;

4.   kutsub komisjoni ja liikmesriike algatama rahvusvaheliste spordiürituste ajal läbi viidavat Euroopa tasandi kampaaniat üldiselt, mille eesmärk on avalikkuse, eriti sportlaste, pealtvaatajate ja toetajate teavitamine ning harimine probleemi osas, sundprostitutsiooni ja inimkaubanduse ulatuse osas, kuid eelkõige nõudluse vähendamine võimalike klientide teavitamise abil;

5.   kutsub komisjoni ja liikmesriike algatama võimalikele ohvritele suunatud ennetuskampaaniat, teavitades neid inimkaubanduse võrgustikku langemisega seonduvatest riskidest ja ohtudest ning seeläbi sundprostitutsiooni ja seksuaalse kuritarvitamise ohvriks langemisest, samuti edastades neile teavet nende õiguste kohta ja abi saamise võimaluste kohta sihtriikides;

6.   kordab oma palvet kehtestada juba sel aastal inimkaubanduse vastane päev, mis aitaks suurendada teadlikkust inimkaubanduse probleemi kõikidest aspektidest, samuti palvet seada sisse tasuta abitelefonid; tuletab meelde vajadust koguda ELi tasandil andmeid inimkaubanduse kohta, samuti vajadust Europoli ja Eurojusti tiheda koostöö järele probleemiga võitlemisel;

7.   palub kõikidel liikmesriikidel ratifitseerida Euroopa Nõukogu konventsioon inimkaubanduse vastase tegevuse kohta, milles kehtestatakse seksuaalse kuritarvitamise eesmärgil inimkaubanduse ohvriks sattunute kaitse miinimumnõuded, samuti rakendama nõukogu direktiivi 2004/81/EÜ(4) elamisloa väljaandmise kohta inimkaubanduse ohvritele;

8.   palub liikmesriikidel, kes ei ole järginud 1. augustiks 2004 seatud tähtaega nõukogu raamotsuse 2002/629/JSK(5) (inimkaubanduse vastu võitlemise kohta) rakendamiseks, võtta koheselt vastavad meetmed, ning kutsub komisjoni ja nõukogu üles koostama kiiresti hinnanguaruannet, nagu on raamotsuses ette nähtud;

9.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele, Saksa jalgpalliliidule, kandidaatriikide ja ühinejariikide valitsustele.

(1) EÜT C 364, 18.12.2000, lk 1.
(2) ELT C 311, 9.12.2005, lk 1.
(3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0005.
(4) ELT L 261, 6.8.2004, lk 19.
(5) ELT L 203, 1.8.2002, lk 1.


Neljas ülemaailmne veefoorum
PDF 206kWORD 42k
Euroopa Parlamendi resolutsioon neljanda ülemaailmse veefoorumi kohta Méxicos (16.–22. märts 2006)
P6_TA(2006)0087RC-B6-0149/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Méxicos 16.–22. märtsil 2006. aastal toimuvat neljandat ülemaailmset veefoorumit;

–   võttes arvesse kolme esimese ülemaailmse veefoorumi (Marrakechis 1997. aastal; Haagis 2000. aastal ja Kyotos 2003. aastal) lõppdeklaratsioone;

–   võttes arvesse ÜRO aastatuhande arengueesmärke ja veevarustust ning kanalisatsiooniteenuseid käsitlevat ÜRO aastatuhande projekti rakkerühma 2005. aasta lõplikku aruannet pealkirjaga "Tervis, väärikus ja areng: mida selleks on vaja";

–   võttes arvesse ÜRO teist maailma veevarude arenguaruannet "Vesi, jagatud vastutus";

–   võttes arvesse 2003. aasta Eviani tippkohtumisel vastu võetud ja 7. juuli 2005. aasta G8 riikide Gleaneaglesi deklaratsiooniga kinnitatud G8 riikide veevarude tegevuskava;

–   võttes arvesse 2002. aastal Johannesburgis maailma säästva arengu tippkohtumisel välja kuulutatud ELi veealgatust;

–   võttes arvesse 2004. aastal asutatud AKV-ELi veerahastut;

–   võttes arvesse oma 4. septembri 2003. aasta resolutsiooni veemajanduse kohta arengumaades(1);

–   võttes arvesse oma 11. märtsi 2004. aasta resolutsiooni siseturu strateegia prioriteetide kohta (2003–2006)(2), mille lõikes 5 märgitakse, et "kuna vesi on inimkonna jagatud ressurss, ei tohiks veeressursside haldamine olla allutatud siseturu reeglitele";

–   võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,

A.   arvestades, et poolel maailma elanikkonnast ei ole kanalisatsiooni või puudub juurdepääs joogiveele ja et selged tõendid viitavad ähvardavale ülemaailmsele veekriisile, mis ei ohusta mitte ainult säästvat arengut, vaid ka rahu ja julgeolekut; arvestades, et miljonid naised ja lapsed kannatavad ülemääraselt ebapiisava juurdepääsu tõttu joogiveele ja kanalisatsioonile;

B.   arvestades, et ÜRO aastatuhande arengueesmärkide üks peamisi sihte on vähendada 2015. aastaks poole võrra nende inimeste osakaalu, kellel puudub püsiv juurdepääs turvalisele joogiveele ja esmasele kanalisatsioonile;

C.   arvestades, et neljanda ülemaailmse veefoorumi põhiteema on "kohaliku tegevusega ülemaailmsete väljakutse vastu"; arvestades, et vee jaotus on äärmiselt ebavõrdne, kuigi see peaks olema kõigile kättesaadav avalik teenus, mida kavandatakse ja hallatakse selleks kõige sobivamal kohalikul tasandil; arvestades, et selliste kohalike avalike teenuste baasil on uuenduslikul ja demokraatlikul ühiskondlikul juhtimissuutlikkusel võimalik areneda ja arvestades, et kontroll vee ja selle kvaliteedi üle on äärmiselt oluline kõige rohkem puudustkannatavate elanikkonnarühmade jätkusuutliku arengu seisukohalt;

D.   arvestades, et eluks hädavajaliku vee halb kvaliteet on üks peamisi suremuse põhjuseid arengumaades, põhjustades igal aastal miljonite inimeste surma, kellest pooled on lapsed, kusjuures rohkem kui miljardil inimesel puudub juurdepääs joogiveele ja kahel ja poolel miljardil puudub juurdepääs kanalisatsioonile;

E.   arvestades, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid annavad aastas ligi 1,4 miljardit EUR vee- ja kanalisatsiooniteenusteks arengumaades, millega EL on maailma suurim abiandja selles valdkonnas;

F.   arvestades, et eelnimetatud AKV-ELi veerahastu eesmärk aastatuhande arengueesmärkide ja säästva arengu maailma tippkohtumise raames on "stimuleerida jätkusuutlikku varustamist vee ja kanalisatsiooni infrastruktuuriga ning parandada veemajanduse ja integreeritud veevarude haldamisega seotud tavasid AKV riikides, aidates neil lahendada rahastamispuudujääke",

1.   kinnitab, et vesi on inimkonna ühine ressurss ja et sellest tulenevalt on juurdepääs veega põhiline inimõigus; nõuab vajalike jõupingutuste tegemist, et tagada enim puudustkannatavatele elanikkonnarühmadele 2015. aastaks juurdepääs veele;

2.   nõuab komisjonilt, et ta esindaks Euroopa Liitu neljandal maailma veefoorumil mandaadiga, et taotleda ministrite esitatavas lõppdeklaratsioonis joogivee kättesaadavuse tunnistamist põhiliseks inimõiguseks; nõuab selles kontekstis, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid teeksid ÜRO egiidi all ettepaneku koostada vett ja veevarude haldamist käsitlev rahvusvaheline leping, mis tunnistaks õigust joogivee kättesaadavusele;

3.   kahetseb ülemaailmse veefoorumi tegevuse vähest kaasatust ÜRO töösse; tuletab meelde, et veega seonduvate erinevate küsimusega tegeleb 21 rahvusvahelist asutust ja nõuab sellega seoses veeküsimust koordineeriva agentuuri loomist ÜRO otseses vastutusvaldkonnas;

4.   rõhutab, et veeküsimust koordineeriv agentuur peaks ühendama rahvatervise ja keskkonnakaitse veevarude haldamisega ning et tema ülesanne peaks olema selliste strateegiate väljatöötamine, mis soodustaksid vee kõrge kvaliteeditaseme hoidmise ja taastamisega ühilduvaid majandus- ja põllumajandusarengu vorme;

5.   rõhutab, et veevarude haldus peaks toimuma osaleva ja integreeritud lähenemise alusel, mis ühendaks kasutajad ja otsustajad veepoliitika kujundamisel kohalikul tasandil ja et see toimuks demokraatlikult;

6.   kutsub üles, et kõik veevarustuse ja kanalisatsiooni programmid hõlmaksid konkreetseid tegevusi, mis on suunatud soolise ebavõrdsuse probleemiga tegelemisele, et tagada nendest tuleneva kasu ja võimaluste võrdne jaotus, ning toetada naiste rolli veevarustuse, veevarude haldamise ja nende hoidmise valdkonnas;

7.   tervitab 500 miljoni EUR eraldamist üheksandast Euroopa arengufondist eelnimetatud AKV-ELi veerahastu asutamiseks lisaks samast fondist veevarustuseks ja kanalisatsiooniteenusteks eraldatud 475 miljonile EUR; nõuab veevarustuse ja kanalisatsiooni piisavat rahastamist kümnendast Euroopa arengufondist; loodab, et rahvusvahelised institutsioonid suurendavad vee osakaalu oma tegevuskavades ja et võlakergendus toetaks ka investeeringuid veemajandusse;

8.   rõhutab ja toetab eelnimetatud ÜRO aastatuhande projekti rakkerühma veevarustust ja kanalisatsiooni puudutavaid järeldusi, mille kohaselt ÜRO aastatuhande põhieesmärke ei saavutata, kui ei täideta mitmeid eeltingimusi, mis hõlmab:

   - suuremat arenguabi ja selle varasemast enamat keskendamist vähimarenenud maadele,
   - madala ja keskmise sissetuleku tasemega riikidele antud rahaliste vahendite ümberjaotamist kõige vaesematele,
   - kõikide asjakohaste osaliste tihedamat osalemist veevarustus- ja kanalisatsioonialgatuste tegeliku omandisuhte loomises ja keskendumist kogukondade kaasamisele;

9.   nõuab, et Euroopa Liidu kohalikke asutusi julgustataks kasutama osa kasutajate poolt veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest makstavast tasust detsentraliseeritud koostöömeetmeteks ning et liit eraldaks vajalikud rahalised vahendid, millega oleks võimalik selliseid meetmeid toetada, pidades eelkõige silmas andmete kooskõlastamist ja tulemuste kasutamist ning levitamist;

10.   kutsub komisjoni ja nõukogu üles tunnustama kohalike asutuste olulist rolli veevarude kaitsmisel ja haldamisel ning kahetseb, et kohalike asutuste oskusi, kogemusi ja vahendeid ei arvestata ega kasutata ELi rahastamisprogrammides piisavalt, kuna ELi kohalikud võimud oleksid oma tehnilise pädevuse, oskusteabe ja kogemuste tõttu eriti sobivad arengumaade kohalikke asutusi abistama;

11.   rõhutab, et veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste parendamise meetmetes ei tohi näha eraldi ülesannet, see peab olema pigem osa sidusast mitmeid valdkondi hõlmavast arengustrateegiast, mis sisaldab muid poliitikavaldkondi, näiteks tervishoidu ja haridust, infrastruktuuri, suutlikkuse suurendamist ja häid haldustavasid, samuti säästva arengu strateegiaid;

12.   rõhutab veega seotud piirkondlike konfliktide varase ennetamise tähtsust, eriti piirkondades, kus eri riikidel on ühine vesikond; nõuab sellega seoses täiendavaid ELi ja rahvusvahelisi jõupingutusi piirkondliku veepoliitika kooskõlastamise parandamiseks ja piirkondlike veemajandusorganite loomise edendamist;

13.   rõhutab, et veepuuduse oht on kliimamuutuste tõttu järjest suurem; tuletab meelde, et kõrbestumine, liustike sulamine, põhjavee taseme langus ja soolase vee taseme tõus ohustavad veevarusid paljudes maailma piirkondades; kutsub ELi ja selle liikmesriike ning rahvusvahelist üldsust üles rakendama kliimamuutuste vastaseid meetmeid nimetatud kahjulike suundumuste peatamiseks;

14.   nõuab keskkonna- ja ennetava poliitika ühtset juhtimist, et luua tõeliselt ühtne veevarude haldamise poliitika, mida rakendatakse kõikjal ELi välispoliitikas ja milles juhindutaks vee raamdirektiivi põhimõtetest, mille eesmärk on veevarude kvaliteedi säilitamine keskmises ja pikas ajavahemikus; leiab sellega seoses, et kõigi veega seotud koostööprojektide ja kahepoolsete püüdluste ELi poolne rahastamine peaks ühtima ELi keskkonnaalaste õigusaktide üldise lähenemisega;

15.   tervitab ja toetab Euroopa ja rahvusvaheliste kodanikuühiskonna organisatsioonide jõupingutusi lahenduste leidmiseks probleemidele, mis on seotud vee kättesaadavusega, eriti kõige vaesemate elanikkonnarühmadele; soovitab, et neljandal ülemaailmsel veefoorumil osalejad huvituksid kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevusest foorumi toimumise ajal ja kaaluksid tõsiselt nende organisatsioonide poolt tehtavaid ettepanekuid;

16.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, AKV-ELi ministrite nõukogule, ÜRO peasekretärile ja rahvusvahelise veelepingu komiteede peasekretariaadile.

(1) ELT C 76 E, 25.3.2004, lk 430.
(2) ELT C 102 E, 28.4.2004, lk 857.


Ümberkorraldused ja tööhõive
PDF 144kWORD 80k
Euroopa Parlamendi resolutsioon ümberkorralduste ja tööhõive kohta (2005/2188(INI))
P6_TA(2006)0088A6-0031/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni 31. märtsi 2005. aasta teatist "Ümberkorraldused ja tööhõive – ümberkorralduste ennetamine ja nendega kaasaminek tööhõive arengut silmas pidades: Euroopa Liidu roll" (KOM(2005)0120) ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. detsembri 2005. aasta arvamus (CESE 1495/2005);

–   võttes arvesse 1989. aasta töötajate sotsiaalsete põhiõiguste hartat ja sellega seotud tegevuskava;

–   võttes arvesse nõukogu 22. septembri 1994. aasta direktiivi 94/45/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamis- ja nõustamiskorra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides(1);

–   võttes arvesse nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiivi 98/59/EÜ kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta(2);

–   võttes arvesse nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta(3);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja ärakuulamise üldraamistik Euroopa Ühenduses(4);

–   võttes arvesse nõukogu 28. oktoobri 1999. aasta(5), 17. veebruari 2000. aasta(6) ja 15. veebruari 2001. aasta(7) resolutsioone ettevõtete ümberkorraldamise kohta Euroopas;

–   võttes arvesse nõukogu 27. juuli 1992. aasta soovitust 92/443/EMÜ, mis käsitleb palgatöötajate ettevõtte kasumijaotamises ja tulemustes osalemise (kaasa arvatud osalemine kapitalis) edendamist(8);

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 23.–24. märtsi 2000. aasta Lissaboni kohtumise eesistuja järeldusi ja Euroopa Parlamendi resolutsioone, eelkõige 15. märtsi 2000. aasta resolutsiooni sellel teemal(9) ja 9. märtsi 2005. aasta resolutsiooni Lissaboni strateegia vahekokkuvõtte kohta(10);

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Koostöö majanduskasvu ja töökohtade nimel, Lissaboni strateegia uus algus" (KOM(2005)0024);

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 22.–23. märtsi 2005. aasta Brüsseli kohtumise eesistuja järeldusi ja oma selleteemalist 13. aprilli 2005. aasta resolutsiooni(11);

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Struktuuriliste muutuste toetamine: tööstuspoliitika laienenud Euroopale" (KOM(2004)0274) ja oma 9. juuni 2005. aasta resolutsiooni(12);

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 29. septembri 2005. aasta omaalgatusliku arvamust "Sotsiaalne dialoog ja töötajate kaasamine – tööstuse muudatuste ennetamise ja juhtimise võti" (CESE 1073/2005);

–   võttes arvesse komisjoni teatist sotsiaalmeetmete kava kohta (KOM(2005)0033) ja oma 26. mai 2005. aasta resolutsiooni sotsiaalpoliitika 2006–2010 agenda kohta(13);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile: "Ühismeetmed majanduskasvu kiirendamiseks ja tööhõive tõstmiseks: ühenduse Lissaboni kava" (KOM(2005)0330);

–   võttes arvesse komisjoni algatust kuulutada 2006. aasta tööalase liikuvuse aastaks ning Lissaboni strateegia elluviimist(14);

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Ehitades meie ühist tulevikku – laienenud liidu poliitilised väljakutsed ja eelarvevahendid 2007–2013" (KOM(2004)0101), komisjoni teatist "Finantsperspektiiv 2007–2013" (KOM(2004)0487) ja oma 8. juuni 2005. aasta resolutsiooni laienenud Euroopa poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite 2007–2013 kohta(15);

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 15.–16. detsembri 2005. aasta Brüsseli kohtumise eesistuja järeldusi finantsperspektiivi 2007–2013 kohta;

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (KOM(2004)0492);

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Sotsiaalfondi kohta (KOM(2004)0493);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 87 lõiget 3 ning artikleid 127, 136 ja 158;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A6-0031/2006),

A.   arvestades, et ohtude ilmnemisel on majanduslik ja sotsiaalne lähenemine Euroopa sotsiaalsed mudelid iseloomustav keskne element ja et see lähenemine kajastub ka erinevate riikide poliitikas, mille eesmärk on rajada solidaarsuse ideel ja sotsiaalsel turvalisusel põhinevat heaoluriiki;

B.   arvestades, et need ohud, kui neid ei ennetata, võivad tabada ja mõjutada töötajaid, kelle jaoks töö on vabaduse ja eneseväärikuse peamisi elemente, samavõrd kui tööandjaid ja nende tootmisvahendeid, mis arenevad avatud majandusele omase konkurentsi raamistikus;

C.   arvestades, et tuleb teha vahet ühelt poolt ettevõtete tegevussektorite erinevatest muudatustest tingitud ümberstruktureerimisel ja teiselt poolt ettevõtete tootmiskulude vähendamise soovist tingitud delokaliseerimisel ning väites, et nimetatud kaks küsimust peaksid saama erinevad vastused;

D.   arvestades, et majanduslikud muudatused on vältimatud, olenemata sellest, kas neid põhjustavad ettenähtavad või ootamatud arengud, elluviidav poliitika või läbielatud kriisid; arvestades, et need muutused puudutavad kõiki Euroopa riike, sõltumatult nende majanduslikust arengust ja sotsiaalkindlustuse tasemest, kuigi väljakutsed, millega nad silmitsi peavad seisma, võivad varieeruda ning nad võivad leida spetsiifilisi lahendusi vastavalt oma tootmisvahendite iseloomule ning pikaajalistele strateegilistele valikutele investeeringute ja teadustöö osas ja kõige enam sõltuvalt nende majanduslikust ja poliitilisest lähiajaloost;

E.   arvestades, et ümberkorraldused kujutavad endast majandusliku muutuse teatud vormi ning see võib olla järsk ja pealesunnitud protsess ettevõtte kohanemiseks tarbijate vajaduste arenguga ning globaliseerunud majandusliku konteksti nõudmistega, mille eesmärk on võimaldada ettevõttel jääda konkurentsivõimeliseks või selleks taas saada ning et ettevõtted ja töötajad peavad majanduskasvu ja töökohtade loomiseks pidevalt kohanema;

F.   arvestades, et ümberkorralduste tasemeid on erinevaid (sektoritevahelised ümberkorraldused, sektorisisesed ümberkorraldused, ettevõtete tasemel ümberkorraldused ja töötajate tasemel ümberkorraldused); arvestades, et ettevõtete tasemel ümberkorralduste puhul võib täheldada mitut tüüpi ümberkorraldusi (tootmisprotsessi muutused, tegevuste hajutamine, ümberpaigutamised, tootmiskohtade sulgemine, personali vähendamine, ühinemised/omandamised jne); arvestades, et töötajate tasemel toimuvad ümberkorraldused siis, kui nõuded nende oskustele muutuvad rangemaks; arvestades, et erineva tasemega ja erinevat tüüpi ümberkorraldustele tuleb reageerida erinevalt;

G.   usub, et üks globaliseerumise tagajärgi on suurenev koondumine, samuti ühinemine ja suurte rahvusvaheliste kontsernide moodustamine, mis toimub sageli strateegiliselt ülimalt olulistes sektorites; arvab seega, et ettevõtete tegevuse toetamise üle ei tule enam mõelda lihtsalt riikide ja kohalike ametiasutuste tasandil, vaid selle üle tuleb mõelda ka rahvusvahelisel tasandil; arvab lisaks, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad sõltuvad samuti globaliseerumisest ja peaksid seetõttu pälvima samasugust tähelepanu kui suured kontsernid;

H.   arvestades, et ümberkorraldatavate ettevõtete probleemid on kõige sagedamini tingitud avanemisest rahvusvahelisele kaubandusele, kuid on ka seotud ettevõtete võimest valmistada ennast ja oma personali ette moderniseerimis- ja ümberkorraldusprotsessideks; jagades ja toetades komisjoni seisukohta, vastavalt millele liit koos liikmesriikidega peaks võtma enda kanda enda elluviidava poliitika maksumuse ja tagajärjed õigusloome tasandil;

I.   tõdedes, et ümberkorralduste tagajärjed on mõnikord vastuolus Lissaboni strateegia eesmärkidega, st täieliku tööhõive edendamise, töö kvaliteedi, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse ning säästva arengu eesmärkidega; arvates, et töötajatele tuleb tagada juurdepääs oma oskuste täiustamisele ja elukestvale õppele;

J.   arvestades, et esmatähtis on tunnistada, et Lissaboni strateegia elluviimisel on keskne roll majanduslikel ja sotsiaalsetel uuendustel; arvestades, et ümberkorraldused on ka rikkuste loomise ja elukvaliteedi tõstmise esmaeelduseks;

K.   olles veendunud, et sotsiaalpartnerid ja riigiasutused peavad etendama põhirolli seoses ümberkorraldustega nii üldisel tasandil uute töökohtade loomise kaudu kui ka üksikisiku tasandil asjassepuutuvatele töötajatele uue kutsealaga kohandumise võimaldamise, eriti koolituse kaudu, kuid samuti nende prognoosimises ja alternatiivsete võimaluste otsimises, kui see on võimalik;

L.   arvestades, et Euroopas on liikuvus liiga madal, nii et olemasoleva tegevuse potentsiaal ei ole piisavalt ära kasutatud, ja et asukohta vahetada soovivatel töötajatel on halduslike ja keeleliste barjääride tõttu välismaal sageli võimatu oma kutsealal töötada; arvestades, et haridust ja elukestvat õpet puudutavaid riiklikke meetmeid kasutatakse liiga harva;

M.   arvestades, et Euroopa majanduskasvu nõrkus ja ettevõtete konkurentsivõimelisuse nõrkus on osaliselt tingitud tootmisinvesteeringute ja teadusuuringute nõrkusest; võttes seisukoha, et liit peaks ettevõtete investeerimisvõimet ning teadus- ja arendustegevust julgustama ja toetama;

N.   arvestades, et olukorras, kus ettevõtted peavad vastutama piisava prognoosimise eest, peaksid nad tagama oma töötajatele nii head koolitustingimused kui võimalik:

   esialgse koolituse praktilise omandamise ja praktika perioodidel;
   oma töötajate pidevaks koolitamiseks;
   erialase kogemuse tunnustamiseks ja kinnitamiseks;
  

olles teadlik, et töötajad saavad läbitud koolitusest tegelikku kasu vaid siis, kui neil on võimalik oma uusi teadmisi kohe rakendada; ja arvestades, et nende eesmärkide saavutamiseks peaksid ettevõtted koostama oskuste kavad ja kokkuvõtted, et anda ning arendada kvalifikatsiooni, milles lepivad kokku ühelt poolt sotsiaalpartnerid ja teiselt poolt kutsekvalifikatsiooni andvad asutused;

O.   arvestades, et ERMi (European Restructuring Monitor) tegevust juhtiv Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond on esimene infoallikas Euroopa tasandil ning olles seisukohal, et nimetatud allikat tuleks tõhustada, eriti teabe nähtavuse ja kättesaadavuse osas kõikides liidu keeltes;

P.   arvestades, et üks Euroopa ettevõtetele raskusi valmistav asjaolu on intellektuaalomandi kaitset ja võltsimise vastast võitlust käsitlevate reeglite ebapiisavus rahvusvahelisel tasandil,

1.   tunneb heameelt, et komisjon valis nii ettevõtetele kui ka töötajatele, nende sotsiaalsele keskkonnale ja töökeskkonnale nii olulise küsimuse käsitlemiseks üldise ja horisontaalse lähenemise;

2.   nõustub komisjoniga, et ümberkorraldused ei ole tingimata sotsiaalse taandarengu ja majanduskaotuste sünonüüm, tingimusel, et nimetatud meetmeid korralikult ette valmistatakse, et ettevõtted saaks neid ametiühingutega peetava dialoogi abil tõhusalt ja kiiresti juhtida, austades riiklikke tavasid ja praktikat, et ettevõtete ennetusmeetmed ja riiklik tegevus aitavad neid heades tingimustes läbi viia ning et ettevõtted ennetavad neid oma töötajate pideva koolitamisega; on arvamusel, et need tingimused ei ole sageli täidetud;

3.   usub, et ettevõtteid võib ümber korraldada ainult siis, kui see on õigustatud töökohtade säilitamisega või ettevõtete konkurentsivõime ja majandusarengu parandamisega;

4.   tõdeb, et jätkuvad üldiste tingimustega kohanemise protsessid on ettevõtete arengu jaoks vältimatud; on seetõttu arvamusel, nagu osutavad Euroopa sotsiaalpartnerid 16. oktoobri 2003. aasta ühisdokumendis pealkirjaga "Suunised muutuste ja nende sotsiaalsete tagajärgede juhtimiseks", et töötajatele või nende esindajatele on vaja õigeaegselt selgitada muutuste vajadust ja võtta arvesse töötajate huvisid;

5.   usub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee eespoolnimetatud 29. septembri 2005. aasta arvamuse eeskujul, et ümberkorralduse edu mõõdetakse muidugi ettevõtete konkurentsi- ja innovatsioonivõime järgi, aga samuti ja niisama palju töökohtade säilitamise ja negatiivsete tagajärgede sotsiaalse juhtimise edukuse järgi;

6.   arvab, et EL on turu avamise käivitaja ning et ta peaks seega tegema ettepanekuid meetmete ja rahaliste vahendite kohta, et paremini ennetada ümberkorraldusi ja nende tagajärgi ühiskonnale ning võtta kaasnevaid meetmeid, samuti edendada innovaatilisust ja ettevõtete loomise uute perspektiivide otsimist ja töötingimuste säilitamist;

7.   arvab, et liit peab vastama sellistele ülemaailmsetele väljakutsetele nagu ümberkorraldused, parandades Euroopa majanduse ja ettevõtete konkurentsivõimelisust suurema koordineerituse ja ühtsuse abil, kasutades nelja olemasolevat ühenduse vahendit:

   konkurentsipoliitika, eriti riigiabi küsimus,
   siseturupoliitika, eriti Euroopa äriühingu (Societas Europea) ja ühenduse patendi loomine,
   kitsamalt ettevõttepoliitika, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamine
   ning solidaarsuspoliitika, kasutades eriti Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi fondide ümbersuunamist ümberkorraldustest või ennetuskavadest mõjutatud piirkondadesse;

8.   jagab komisjoni arvamust, et Euroopa Sotsiaalfondil ja vähemal määral Euroopa Regionaalarengufondil on esmajärguline roll ümberkorralduste prognoosimisel ja juhtimisel liiga sageli tähelepanuta jäetud juhtudel, kus väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted läbivad ümberkorraldusi ning teeb ettepaneku, et aastateks 2007–2013 mõeldud ja arutusel olevad finantsprogrammid oleksid rohkem keskendatud ümberkorraldamiste prognoosimisele ja juhtimisele, eriti suure sektorite kontsentratsiooniga piirkondades, ning et fondid saaksid selleks eesmärgiks piisavalt rahastatud;

9.   võttes arvesse mõnede ümberkorralduste ootamatust, raskusi nende territoriaalsete tagajärgede ettenägemises ja ELi poliitika rolli arvestamises, usub, et on vaja suuta luua Euroopa globaliseerumisega kohanemise fond ja reservid ettenägematuteks asjaoludeks, ning tervitab Euroopa Ülemkogu eesistuja eespool nimetatud järeldusi finantsperspektiivi 2007-2013 kohta;

10.   nõuab:

   a) et ümberkorraldustega kokku puutunud ettevõtte suurus ja asukoht liidu territooriumil ei tohi olla liidu potentsiaalse abi puhul abikõlblikkuse ainsateks kriteeriumideks ning et ühtlasi võetaks täielikult arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate huvisid;
   b) et teiseks kriteeriumiks peaks olema asjaolu, kas kohanemisprotsessiga seotud sätted sisalduvad ettevõte äriplaanides ning eelkõige kas ta kohustub investeerima kutsekoolitusse ja jätkuõppesse;

11.   toetab ideed, et liit peab (tööstuslike, teenindussektori, sektoritevaheliste, sektorisiseste või muude) ümberkorraldustega kokku puutunud piirkondi nende ümberkorraldustes aitama;

12.   nõuab, et liit toetaks geograafilist ja kutsealast liikuvust, nii et rohkem väärtustataks kõikidesse kategooriatesse kuuluvat vaba tööjõudu, eriti noori, naisi ja üle 45 aasta vanuseid inimesi; kutsub liitu üles julgustama liikuvuse halduslike ja keeleliste takistuste eemaldamist;

13.   kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku 14. äriühingute õiguse direktiivi kohta, mis puudutab kapitaliühingute registreeritud asukoha piiriülest üleviimist, võttes arvesse, et registreeritud asukoha üleviimist ei tohi kasutada töötajate õiguste nõrgendamiseks; on arvamusel, et üks peamisi põhimõtteid ja nimetatud direktiivis väljendatud eesmärke peab olema töötajate saavutatud õiguste tagamine nende osalemisel otsuste langetamisel ettevõttes (töötajate osalus);

14.   teeb ettepaneku, et ümberkorralduseks antava Euroopa abi raames tuleb arvesse võtta selle keskkonnaalast mõõdet, eeskätt julgustades tööstuses või põllumajanduses vähemsaastavate ja seega nii ümbritseva elanikkonna kui ka töötajate jaoks ohutumate meetodite kasutuselevõttu;

15.   tõdeb lisaks, et ümberkorraldustest enimpuudutatud isikud on koondatud töötajad ning et igal juhtumil tuleb abi anda esmajärjekorras neile, samuti ümberkorraldatud ettevõttest sõltuvatele majandustegevustele, eriti allhankeid tegevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele; rõhutab vajadust arvestada rohkem ümberkorralduste "varjatud tagajärgedega", näiteks nendega, mis puudutavad töötajate tervist; tõdeb, et koondamistest otseselt ohustatud töötajate puhul täheldatakse tervisehäireid ja psühholoogilisi probleeme ning et nende töötajate suremus on koondamisele järgnenud viie aasta jooksul kaks korda suurem (võrreldes töötajatega, keda ei koondatud); järeldab sellest, et ümberkorralduste strukturaalsele aspektile suunatud abi ei tohi piirata, võimaldamaks ümberkorralduste inimliku mõõtme arvessevõtmist, muutes töötajatele individuaalse abi osutamise põhieesmärgiks;

16.   tervitab komisjoni 31. märtsi 2005. aasta teatises "Ümberkorraldused ja tööhõive – ümberkorralduste ennetamine ja nendega kaasaminek tööhõive arengut silmas pidades: Euroopa Liidu roll" (KOM(2005)0120) toodud seisukohti; viitab sellega seoses Euroopa sotsiaalpartnerite ühisele tööle ümberkorralduste teostamisel, mis annab olulised lähtekohad ettevõtluspraktika elluviimiseks;

17.   mõistab ümberkorralduste varjatud tagajärgede seas hukka ka töötajate ennetähtaegselt pensionile saatmise, arvestades, et neil töötajatel on oma vanuse tõttu raskem tööd leida, mis põhjustab ühiskonnale suuri rahalisi kulutusi, samuti nende kutsealaste oskuste kaotust ja tööjõu puuduse absurdset ohtu;

18.   nõuab paremat kontrolli ühenduse vahendite kasutamise üle ja nende kasutamise paremat jälgitavust, et tagada nende hea kasutamine ning et vältida nende suunamist muude, spekulatiivsete või halduslike eesmärkide täitmiseks ning et välistada võimalus, et nende abil võidaks rahastada delokaliseerimisi; nõuab eriti, et liidu vahenditest abi saanud ettevõtted, kes tootmise tervenisti või osaliselt ümber paigutavad, ei tohi teatud aja jooksul ühenduse abi saada ja et neilt võidaks nõuda abi tagastamist, et vältida toetuste "turismi";

19.   kinnitab taas acquis communautaire'i olulist rolli sotsiaalvaldkonnas ja eriti olemasolevate õigusaktide tähtsust, mida tuleb täielikult rakendada ja mida liikmesriigid, kes vastutavad nende täieliku ülevõtmise ja rakendamise eest, peavad paremini järgima. See käib eelkõige järgmiste õigusaktide kohta:

   direktiiv 94/45/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise kohta;
   direktiiv 98/59/EÜ kollektiivsete koondamiste kohta kohta;
   direktiiv 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta;
   direktiiv 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja ärakuulamise üldraamistik;

20.   avaldab kahetsust, et Euroopa töönõukogu puudutava konsulteerimise teist etappi puudutas vaid väike osa komisjoni laiaulatuslikust 31. märtsi 2005. aasta teatisest, ning kutsub komisjoni, juhul kui ta kavatseb direktiivi 94/45/EÜ muuta, üles korrakohaselt alustama konsulteerimise teist etappi, mis võimaldaks sotsiaalpartneritel läbi rääkida vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 138 ja vastavalt läbipaistvuse põhimõttele;

21.   kordab oma taotlust, et komisjon esitaks direktiivi 94/45/EÜ Euroopa töönõukogu kohta muudatusettepaneku, et tugevdada töötajate õigusi liikmesriigiülestes kontsernides;

22.   jagab komisjoni arvamust, mille kohaselt Euroopa sotsiaalpartnerid peavad mängima keskset rolli ümberkorraldustes ja nende juhtimises, et soodustada töötajate liikuvust Euroopas ja julgustada elukestva õppe kehtestamist igal korral kui see osutub vajalikuks;

23.   palub komisjonil jätkata tööd, et luua ühenduse raamistik, mis käsitleb töötajate õiguste kaitset ümberkorraldamise puhul; võtab sellega seoses teadmiseks töö, mille sotsiaalpartnerid on juba ette võtnud, ning palub neil leida viis rakendada väljaselgitatud häid tavasid, nõuab, et komisjon, sotsiaalpartnerite asjaomase reaktsiooni puudumisel, esitaks direktiivi ettepaneku;

24.   palub komisjonil luua kooskõlas Lissaboni strateegia vaimsusega "avatud koordineerimismeetod", et levitada liikmesriikide seas ümberkorraldusi puudutavaid põhilisi suuniseid;

25.   nõuab riigiabi reformimist, et see taas maksimaalselt suunata valdkondadesse, mis kõige enam aitavad kaasa kasvule ja tööhõivele, ning seega vältida ümberpaigutamiste või põhjendamatute ümberkorralduste rahastamist; nõuab lisaks sellele, et eri- või üleminekureegleid vajavate nõrgendatud sektorite puhul lihtsustatakse riigiabi andmist, kui see ei põhjusta siseturul konkurentsimoonutusi;

26.   kutsub liikmesriike üles võtma iga liikmesriigi tavadele vastavaid erimeetmeid, näiteks püsivate ümberkorraldustega tegelevate asutuste loomine, kui see on vajalik, et aidata ümberkorraldustest puudutatud töötajaid ja tagada võrdne kohtlemine, sõltumata töötaja kodakondsusest, soost ja vanusest; on arvamusel, et nimetatud ümberkorraldustega tegelevad asutused võiksid toetuda territoriaalsetele tööhõive tagamise lepingutele; nõuab, et liikmesriigid kiiresti edendaksid kutseharidusdiplomite vastastikuse tunnustamise meetmete võtmist, ebatüüpiliste kvalifikatsioonide kinnitamist ja töökogemuse tunnustamist; leiab lõpuks, et tuleb vastu võtta tegevuskavasid koondatud töötajate toetamiseks; on arvamusel, et muuhulgas tuleb neile osutada võimalikult varakult abi täiendõppeks ja ümberõppeks;

27.   on seisukohal, et töötajate osalemine oma ettevõtte kapitalis võib olla sobiv vahend nende suuremaks kaasamiseks ümberkorraldustele eelnevate otsuste vastuvõtmisse; palub seega sotsiaalpartneritel, aga ka komisjonil ja liikmesriikidel seda arutelu edasi arendada ja lülitada see teema eesistujariigi Ühendkuningriigi poolt 2005. aastal Euroopa tuleviku üle algatatud suure arutelu päevakorda;

28.   kutsub liitu üles andma hinnang raskustele, mida ettevõtted kogevad kui nad tahavad siseturul jõulisemalt tegutseda ja rahvusvahelisi kaubanduslepinguid sõlmida, et saaks ennustada liidu poliitika mõjusid;

29.   arvab, et ettevõtete võimalike raskuste paremaks prognoosimiseks ja nendega tegelemiseks tuleb väärtustada kõiki vahendeid, mis võimaldavad teha asjakohaseid sektorianalüüse, et saaks kõiki Euroopa majandussektoreid pidevalt jälgida ja hinnata; tervitab seega eespool nimetatud 31. märtsi 2005. aasta teatises väljendatud tahet tugevdada Euroopa Muutuste Seirekeskuse rolli ning rõhutab, et liidu kodanikel peab olema parem juurdepääs selle töödele;

30.   palub komisjonil teha ettepanek luua Euroopa ühtne Interneti sait kõikidele kodanikele, kohalikele võimudele, sotsiaalpartneritele ja asjaomastele ettevõtetele, kust nad saaksid teavet ümberkorraldusega seotud probleemide, olemasolevate ümberkorralduse prognoosimise ja selle hea juhtimise võimaluste ning oma õiguste (kaasa arvatud juurdepääs igat tüüpi toetustele) ja kohustuste kohta;

31.   kinnitab toimunud ümberkorralduste järelanalüüside vajadust, teadvustamaks endale nende tegelikku mõju ettevõtetele, et tulevaste ümberkorraldustega oleks võimalik paremini toime tulla;

32.   palub liidu kaubanduspartneritel töötada välja seadused intellektuaalomandi kaitseks ning palub liikmesriikidel teha kõik võltsimise vastase võitluse tõhustamiseks;

33.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 254, 30.9.1994, lk 64.
(2) EÜT L 225, 12.8.1998, lk 16.
(3) EÜT L 82, 22.3.2001, lk 16.
(4) EÜT L 80, 23.3.2002, lk 29.
(5) EÜT C 154, 5.6.2000, lk 139.
(6) EÜT C 339, 29.11.2000, lk 280.
(7) EÜT C 276, 1.10.2001, lk 260.
(8) EÜT L 245, 26.8.1992, lk 53.
(9) EÜT C 377, 29.12.2000, lk 164.
(10) ELT C 320 E, 15.12.2005, lk 164.
(11) ELT C 33 E, 9.2.2006, lk 487.
(12) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0230.
(13) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0210.
(14) MEMO/05/229.
(15) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0224.


Sotsiaalne kaitse ja sotsiaalne hõlvatus
PDF 147kWORD 102k
Euroopa Parlamendi resolutsioon sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse hõlvamise kohta 2005/2097(INI))
P6_TA(2006)0089A6-0028/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Ühisaruande projekt sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse hõlvamise kohta" (KOM(2005)0014);

–   võttes arvesse komisjoni personali töödokumenti "Ühisaruande projekti lisa sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse hõlvamise kohta" (SEK(2005)0069);

–   võttes arvesse komisjoni personali töödokumenti "Sotsiaalne hõlvamine uutes liikmesriikides – sotsiaalset hõlvamist käsitlevate ühismemorandumite kokkuvõte" (SEK(2004)0848);

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 22. ja 23. märtsi 2005. aasta Brüsseli kohtumise järeldusi;

–   võttes arvesse oma 9. märtsi 2005. aasta resolutsiooni Lissaboni strateegia vahekokkuvõtte kohta(1),

–   võttes arvesse 19.–20. juunil 2000 Santa Maria da Feiras toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise järeldusi, eelkõige kokkulepet, mille kohaselt tuleks määratleda võrdlusnäitajad võitluses sotsiaalse tõrjutuse vastu ja vaesuse kaotamise eest;

–   võttes arvesse komisjoni teatist sotsiaalmeetmete kava kohta (KOM(2005)0033);

–   võttes arvesse nõukogu 12. juuli 2005. aasta otsust 2005/600/EÜ liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta(2);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. detsembri 2001. aasta otsust nr 50/2002/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm liikmesriikidevahelise koostöö ergutamiseks sotsiaalse tõrjutuse tõkestamise alal(3);

–   võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikli 27 lõiget 1, mis sätestab, et osalisriigid "tunnustavad iga lapse õigust elatustasemele, mis vastaks lapse kehalisele, vaimsele, hingelisele, kõlbelisele ja sotsiaalsele arengule";

–   võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikli 27 lõikeid 2 ja 3, mis märgivad vanemate esmast kohustust selles küsimuses ja valitsuste rolli asjakohaste abinõude tarvitusele võtmisel, et aidata vanemaid selle õiguse elluviimisel ning vajaduse korral anda materiaalset abi ning toetada programme, eriti toitlustamise, riietamise ja peavarju küsimustes;

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Lissaboni strateegia sotsiaalse mõõtme tugevdamine: avatud koordineerimise süvalaiendamine sotsiaalse kaitse valdkonnas" (KOM(2003)0261);

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Sotsiaalkaitse kaasajastamine kvaliteetse, kättesaadava ja püsiva tervishoiu ning pikaajalise hooldamise arendamiseks: riiklike strateegiate toetamine "avatud koordineerimismeetodi" abil" (KOM(2004)0304);

–   võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut "Silmitsi demograafiliste muutustega – uus põlvkondadevaheline solidaarsus" (KOM(2005)0094);

–   võttes arvesse oma 11. juuni 2002. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta nõukogule, Euroopa Parlamendile, Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele "Ühisaruande projekt sotsiaalse hõlvamise kohta"(4);

–   võttes arvesse oma 5. juuni 2003. aasta resolutsiooni avatud koordineerimismeetodi rakendamise kohta(5);

–   võttes arvesse oma 24. septembri 2003. aasta resolutsiooni komisjoni ja nõukogu ühisaruande kohta, mis käsitleb piisavat ja jätkusuutlikku pensioni(6);

–   võttes arvesse oma 28. aprilli 2005. aasta resolutsiooni sotsiaalkaitse kaasajastamise ja kvaliteetse tervishoiu arendamise kohta(7);

–   võttes arvesse oma 26. mai 2005. aasta resolutsiooni sotsiaalmeetmete kava kohta aastateks 2006–2010(8);

–   võttes arvesse oma 9. juuni 2005. aasta resolutsiooni sotsiaalse hõlvamise kohta uutes liikmesriikides(9);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A6-0028/2006),

A.   arvestades, et 2000. aasta märtsi Lissaboni Euroopa Ülemkogu kohtumisel määratles Euroopa Liit ulatusliku strateegia, mille eesmärgiks on pikaajaline majanduskasv, täielik tööhõive, sotsiaalne ühtekuuluvus ja jätkusuutlik areng teadmistepõhises ühiskonnas, mis põhineb oskusteabel ja innovatsioonil; arvestades, et viis aastat hiljem on strateegia eesmärkide saavutamiseni veel pikk tee;

B.   arvestades, et 2000. aasta Nice'i Euroopa Ülemkogu kohtumisel võtsid liikmesriigid endale kohustuse näidata olulist ja mõõdetavat vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähenemist 2010. aastaks;

C.   arvestades, et sotsiaalne hõlvamine kui põhiõigus on inimväärikuse küsimus;

D.   arvestades, et teatud tingimustel võib sotsiaalne hõlvamine anda majandusarengusse otsese ja mõjusa panuse;

E.   arvestades, et sotsiaalne hõlvamine on Euroopa Liidu põhiväärtusena osa sotsiaalsest ühtekuuluvusest ning vahend võitluses sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimisega, st võitluses inimressursside raiskamise ja demograafiliste muudatuste tõsiste tagajärgedega;

F.   arvestades, et OECD statistika kohaselt vananeb sellesse organisatsiooni kuuluvate riikide rahvastik sellisel määral, et kui praegu on iga 100 töötaja kohta 38 pensionäri, siis tööhõivepoliitikat muutmata võib see arv tõusta isegi 70 pensionärini 100 töötaja kohta;

G.   arvestades, et sotsiaalkaitse kaasajastamine ei peaks tähendama üksnes rahalise jätkusuutlikkuse tagamist, vaid selliste riskide jagamist, millega inimesed ei suuda üksi toime tulla, ning majanduskasvu ja tööhõive jätkusuutlikuks edendamist;

H.   kinnitades seetõttu veelkord, et universaalsusel, võrdsusel ja solidaarsusel põhinev sotsiaalne kaitse on Euroopa sotsiaalmudeli oluline osa,

Üldised punktid

1.   tervitab eespool nimetatud ühisaruannet, mis hõlmab esmakordselt nii sotsiaalset kaitset kui sotsiaalset hõlvamist EL-25 tasandil ning vaatleb liikmesriikide edusamme Lissaboni Euroopa Ülemkogul kokkulepitud eesmärkide saavutamisel; märgib, et aruande eesmärk on oluliselt tugevdada võitlust sotsiaalse tõrjutusega ja vaesuse kaotamise eest 2010. aastaks ning samuti aidata liikmesriikidel uuendada sotsiaalkaitsesüsteeme, et tagada nende võime pakkuda kvaliteetseid teenuseid ning nende piisavus ja jätkusuutlikkus tulevikus;

2.   märgib, et ühisaruandes avaldatu kohaselt on võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega Euroopa Liidu ja liikmesriikide jaoks endiselt suur probleem, sest vaesust ja sotsiaalset tõrjutust käsitlevad sissetulekul põhinevad arvandmed kogu Euroopa Liidus on väga tähelepanuväärsed – enam kui 68 miljonit inimest ehk 15% ELi elanikkonnast elas 2002. aastal vaesuse ohus;

3.   märgib, et vaatamata olulistele struktuurilistele parandustele ELi tööturgudel viimase kümnendi jooksul, on ELi tööhõive ja tööelus osalemine endiselt ebapiisav ning tööpuudus on mitmetes liikmesriikides endiselt suur, eriti kindlate inimrühmade seas nagu noored, eakamad töötajad, naised ja teataval põhjusel ebasoodsas olukorras olevad inimesed; märgib samuti, et tööturult kõrvalejäämine on tingitud nii riiklikust kui ka kohalikust ja piirkondlikust mõõtmest;

4.   juhib tähelepanu sellele, et hiljutine majanduslangus koos tööpuuduse kasvu ja kahanevate võimalustega leida tööd suurendavad samuti vaesuse ohtu ja sotsiaalset tõrjutust ning halvendavad veelgi nende olukorda, kes juba kuuluvad riskirühmadesse; eriti puudutab see mitmeid uusi liikmesriike, mis kannatavad pikaajalise tööpuuduse või tegevusetuse all;

5.   rõhutab, et tööhõivet tuleb vaadelda kui kõige tõhusamat kaitset vaesuse vastu ning et järelikult tuleb säilitada rahaline huvi töö vastu meetmetega, mis õhutavad naisi tööle asuma ning seavad pakutavatele töökohtadele kvalitatiivseid eesmärke;

Sotsiaalne hõlvamine

6.   arvab, et jõupingutusi vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kaotamiseks tuleb jätkata ja laiendada, et parandada nende inimeste olukorda, kes elavad suurimas vaesuse ja tõrjutuse ohus, nagu juhutöölised, töötud, üksikvanemaga leibkonnad (enamasti naised), üksi elavad eakad inimesed, naised, mitme ülalpeetavaga perekonnad, ebasoodsas olukorras olevad lapsed ning ka etnilised vähemused, haiged või puudega inimesed, kodutud, inimkaubanduse ohvrid ja narkootikumi- või alkoholisõltuvuse all kannatajad;

7.   peab oluliseks tunnustada raskusi, millega paljud ebasoodsas olukorras olevad inimesed, sealhulgas puudega inimesed, etnilised vähemused ja sisserändajad seisavad silmitsi tööturule sisenemisel või seal püsimisel; kutsub liikmesriike üles toetama ebasoodsas olukorras olevate inimeste integratsiooni, et ennetada sotsiaalset tõrjutust ja sellega võidelda ning edendada haridust, töökohtade loomist, koolituse ja karjääri võimalusi, töö- ja pereelu ühitamist ja õigust omada võrdset juurdepääsu tervishoiuteenustele ja korralikule elukohale ning tagada sotsiaalkaitsesüsteemide jätkusuutlikkus; juhib seoses sellega tähelepanu võrreldavate andmete parandamise vajadusele;

8.   rõhutab, et peamised vahendid võitluses tööpuudusega on ebavõrdsuse kaotamine hariduses ja väljaõppes ning tööjõu kvalifikatsiooni parandamine igas vanuses meeste, naiste ning etniliste ja rahvuslike vähemuste seas; märgib samuti, et ebavõrdsuse kõrvaldamine on eriti oluline saavutamaks tööhõive, töökvaliteedi ja sotsiaalse hõlvamise osas seatud Lissaboni eesmärke;

9.   rõhutab sellega seoses, et romi vähemuse puhul on soovitatav selle vähemuse liikmeid igakülgselt motiveerida tundma huvi oma laste täiendava harimise, oma laste positiivsete omaduste ja oskuste arendamise;

10.   kutsub liikmesriike üles vahetama teavet parimate tavade osas, mille eesmärgiks on hoida ära varajast väljalangemist haridussüsteemist, tõsta haridustaset, eriti keelte ja uute tehnoloogiate alal, lihtsustada üleminekut koolist tööellu, suurendada hariduse ja koolituse kättesaadavust ebasoodsas olukorras olevatele elanikkonna rühmadele, sealhulgas madalama kvalifikatsiooniga ja eakamatele töötajatele ning panna alus elukestva õppe kättesaadavusele kõigile; rõhutab, et strateegiad peaksid kaasama kõiki asjaomaseid sidusrühmi, sealhulgas nii sotsiaalpartnereid kui ka kodanikuühiskonda ja õppeteenuste osutajaid, samal ajal säilitades riigi võtmerolli kõrge kvaliteediga avaliku hariduse tagajana;

11.   soovitab liikmesriikidel selleks, et vähendada sotsiaalse tõrjutuse esinemist üle 50-aastaste inimeste seas ja hõlbustada nende tööturul püsimist, ennetada karjääri katkemise ohte, arendades juurdepääsu elukestvale õppele;

12.   leiab sellega seoses, et arvestades hüvesid, mida kvalifitseeritud tööjõud tööandjatele toob, peaksid tööandjad olema enesestmõistetavalt rohkem kaasatud elukestva õppe protsessi;

13.   juhib siiski tähelepanu asjaolule, et mõnedel juhtudel ei taga töö saamist ei piisav haridustase ega korduv ümberkvalifitseerumine; rõhutab seetõttu vajadust kasutada paremini ära mittetulunduslikke avalike teenuseid;

14.   rõhutab, et seitsmeteistkümnest liikmesriigist, kelle kohta on olemas andmed(10), neljateistkümnes suurenes laste vaesus 1990ndatel aastatel; juhib tähelepanu asjaolule, et püsiv laste vaesus on peamiselt üksikvanemaga perekondade, suurte kolme või enama ülalpeetava lapsega perekondade, sisserändajate ja etniliste vähemuste esindajate, töötute või ebapiisavalt tööga hõivatud lapsevanematega perekondade probleem; rõhutab, et ELi ja liikmesriikide tasandil tuleb esmajärjekorras pöörata tähelepanu põlvest põlve edasikantava vaesuse ennetamisele ja kõrvaldamisele ning et seda tuleks toetada asjakohaste rahaliste vahenditega (nagu tõukefondide, eriti aga Euroopa Sotsiaalfondi tihedam kasutamine); rõhutab, et näitajatele tuleb läheneda lapse ning üksi elavate inimeste seisukohast, isegi kui on teada, et laste vaesust ei ole võimalik vähendada, vähendamata leibkondade vaesust ning tagamata kõigile juurdepääsu kvaliteetsetele teenustele;

15.   juhib tähelepanu sellele, et Eurostati andmetel sünnib praegu kolmandik lapsi ELis väljaspool abielu ja see arv suureneb igal aastal; on seisukohal, et selline suundumus viitab vajadusele leida tulemuslikke meetmeid erinevat tüüpi perekondade kui institutsiooni toimimise edendamiseks;

16.   arvab, et laste ja lastehooldusega seotud sotsiaalteenused on oluliseks eeltingimuseks laste vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise ennetamisel ja vähendamisel ning töö- ja perekonnaelu ühitamise lihtsustamisel; rõhutab vajadust tagada kõikidele lastele kerge ja võrdne juurdepääs haridusele; tunnistab eraettevõtjate ülitähtsat rolli sellealaste teenuste pakkumisel;

17.   kutsub komisjoni üles esitama rohelist raamatut laste vaesuse kohta, mis sätestab laste vaesuse kõrvaldamiseks ja vaeste laste sotsiaalseks hõlvamiseks selged eesmärgid ja asjakohased meetmed;

18.   kutsub komisjoni üles suurendama pingutusi laste harta esitamiseks, mille eesmärgiks on saavutada edusamme lapse õiguste toetamisel osana ELi sise- ja välispoliitikast;

19.   juhib tähelepanu noorte vajadustele, kes seisavad õpingute lõpetamisel ja tööturule siirdumisel vastamisi raskustega majandusliku ja sotsiaalse integratsiooni osas ning kellest võivad tõenäolisemalt saada sotsiaalse tõrjutuse ohvrid; kutsub liikmesriike üles tagama, et noorte tööpuudust käsitletakse eraldiseisva prioriteedina, kasutades konkreetseid meetmeid ja koolitust, sealhulgas algatuste julgustamine ja ettevõtlusvaimu arendamine;

20.   kutsub liikmesriike üles töötama välja integreeritud strateegiaid, mille eesmärgiks on majanduslikus ja sotsiaalses ning kultuuri ja keskkonna mõttes arendada geograafiliselt kõrvalisi linna-, saare- ja maapiirkondi, et võidelda tõrjutuse ja vaesuse probleemidega ja mitte lasta neil kanduda põlvest põlve;

21.   rõhutab naiste suurema osalemise vajadust tööhõives, kõrvaldades selleks naistel tööturule sisenemist takistavad tõkked ning eriti ergutades eakamaid naisi kauem tööturul viibima;

22.   soovitab liikmesriikidel toetada kasvu ja naiste tööhõive poliitikat, hõlbustades naiste juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele ja edendades võrdset kohtlemist töötasu küsimustes;

23.   rõhutab, et naiste tegutsemisaktiivsuse tõstmist tuleb vaadelda mitte ainult kui vajalikku kaitset vaesuse ohtude vastu, mille all kannatavad peamiselt naised, vaid ka kui moodust hoida töötavate ja mittetöötavate isikute arvu tasakaalus, mida ohustab elanikkonna vananemine;

24.   kutsub liikmesriike sellega seoses üles keskenduma ebavõrdsuse kõrvaldamisele tööturul, nagu näiteks sooline ebavõrdsus tööhõives, tööpuuduses ja ebaharilikus tööhõives, sooline eraldatus sektorite ja ametikohtade puhul, soolised palgaerinevused ning naiste ebavõrdne staatus ja osalemine otsuseid tegevatel ametikohtadel; arvab, et seejuures peaksid liikmesriigid soodustama isiklike valikute tegemist seoses töö- ja perekonnaelu ühitamise ning juurdepääsuga kvaliteetsetele ja taskukohastele laste ja teiste ülalpeetavate hooldusteenustele; usub, et oluline on tagada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine kõikides poliitikakavades ja programmides;

25.   lisaks sellele kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid tagamaks, et naisi ei karistata nende pensioni arvutamisel lünkade eest nende tööhõives, mille põhjuseks on vanemapuhkus või lapsehoolduspuhkus;

26.   kutsub liikmesriike üles, võitluses etniliste vähemuste ja sisserändajate tõrjutuse kõrge tasemega, töötama välja ja rakendama meetmeid, sealhulgas teadlikkuse tõstmiseks, nende sihtrühmade integreerimiseks ametlikule tööturule, jõustama inimkaubanduse ja diskrimineerimise vastaseid õigusakte ning soodustama nende elanikkonna rühmade sotsiaalset integratsiooni eriharidusprogrammidega seotud erisätete ja komplekssete programmide abil ning korralike elamistingimuste ja eluaseme abil, kuna need on sotsiaalse hõlvamise eeltingimused;

27.   nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ettepanekuid, mille eesmärk on asjakohase õigusraamistiku kehtestamine puudega inimeste diskrimineerimise kaotamiseks, nende inimeste võrdsete võimaluste ja täieliku osalemise edendamine tööl, ühiskonnas ja poliitikas, eriti ettepaneku abil võtta vastu EÜ asutamislepingu artiklil 13 põhinev direktiiv, mis hõlmaks seni käsitlemata valdkondi;

28.   rõhutab vajadust parandada elamistingimusi, eriti juurdepääsetavust, vähemsoodsas olukorras olevate elanikkonna rühmade puhul, keda vaesus eriti mõjutab, nagu ebasoodsas olukorras inimesed ja eakamad, kes ei suuda enda eest hoolitseda; nõuab, et enam tähelepanu osutataks kodututele, eriti raviteenuste osutamise, põhioskuste õpetamise ning nende sotsiaalse integratsiooni edendamise kaudu, mis tingib vajaduse riikliku poliitika järele, eriti majutuse, tervishoiu ja hariduse valdkonnas, et tagada sellistele inimestele juurdepääs nendele võimalustele;

29.   arvab sellega seoses, et selliste põhioskuste õpetamine, mille eesmärk ei oleks ainult enda eest hoolitsemise suutlikkuse arendamine, vaid mis sisendaks ka solidaarsust vähem suutlikega, peaks kogu Euroopa ühiskonnas toimuma pidevalt, algharidusest alates;

30.   toetab täielikult komisjoni kava korraldada 2007. aastal Euroopa võrdsete võimaluste aasta; arvab, et see peaks aitama rõhutada probleemi olulisust, hinnata kogu ELis tehtud edusamme ning luua raamistik edasisteks poliitikaalasteks meetmeteks ja algatusteks eesmärgiga edendada ELi diskrimineerimisvastaseid õigusakte, mis käsitlevad otsest ja kaudset diskrimineerimist ning hõlmavad soolist võrdõiguslikkust kõikides valdkondades;

31.   hindab tunnistust, et sotsiaalselt kõige enam puudustkannatavad inimesed kannatavad üldiselt ka kõige halvemate sotsiaalsete ja keskkonnatingimuste all ning et seda tuleks sotsiaalse tõrjutusega tegelemisel asjakohaselt arvestada;

32.   kutsub komisjoni üles võtma õiguslikke meetmeid liikmesriikide vastu, kes ei kohalda või ei ole nõuetekohaseks tähtajaks üle võtnud EÜ asutamislepingu artiklil 13 põhinevaid diskrimineerimisvastaseid direktiive;

33.   kinnitab veelkord vajadust parandada ühtlustatud andmete kogumist ja selliste ühisnäitajate loomist, mis võtavad arvesse vanuselisi ja soolisi erinevusi, sest sellised näitajad etendavad peamist rolli vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse poliitika jälgimisel ja hindamisel;

34.   arvab, et poliitika kavandamisel tuleks rakendada sotsiaalse hõlvamise süvalaiendamist, mis toimuks poliitika süstemaatiliste eel- ja järelhindamiste kaudu nii riiklikul kui ELi tasandil;

35.   juhib tähelepanu sellele, et sotsiaalse hõlvamise protsess peaks tõeliselt kaasama kohalikul ja piirkondlikul tasandil põhiosalisi nagu sotsiaalse hõlvamise poliitika eest vastutavad kohalikud asutused, sotsiaalpartnerid, valitsusvälised organisatsioonid ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse all kannatavad inimesed;

36.   toetab komisjoni kavatsust pühendada vaesuse vastu võitlemisele erilist tähelepanu, korraldades Euroopa tõrjutuse ja vaesusega võitlemise aasta;

Sotsiaalne kaitse

37.   arvab, et globaliseerumisest ning info- ja sidetehnoloogiate laialdasest kasutamisest tulenevad kiired muutused suurendavad sotsiaalsete riskide ohtu ja tekitavad vajaduse tõhusamate sotsiaalse kaitse meetmete järele, et tagada kõikide inimeste õigus sotsiaalsele kaitsele;

38.   juhib tähelepanu sellele, et sotsiaalkindlustus- ja hüvitussüsteemid reageerivad tihti aeglaselt paindlikumatele tööhõivevormidele ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisele ega suuda pakkuda piisavat tuge ning et see võib saada inimestele tööleasumisel takistuseks; arvab seetõttu, et seda tuleks süsteemide ajakohastamisel arvesse võtta;

39.   arvab, et praegused demograafilised suundumused – vananev tööjõud ja tööealise elanikkonna vähenemine – kujutavad endast keskmises ja pikemaajalises perspektiivis probleemi sotsiaalkaitsesüsteemide rahalisele jätkusuutlikkusele;

40.   viitab sellega seoses vajadusele edendada ulatuslike vananemisstrateegiate koostamist ja rakendamist, eesmärgiga anda töötajatele võimalus olla kauem aktiivne ning julgustada tööandjaid võtma tööle ja hoidma tööl eakamaid töötajaid;

41.   nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ettepanekuid, mille eesmärgiks on vanuselise diskrimineerimise kaotamiseks asjakohase õigusraamistiku kehtestamine;

42.   arvab sellega seoses, et Euroopa Sotsiaalfond võib etendada olulist rolli eakamate töötajate tööturule integreerimisel ja taasintegreerimisel ning üldisemalt kaitsetute ja/või sotsiaalselt tõrjutud elanikkonnarühmade sotsiaalsel hõlvamisel;

43.   arvab, et pensioniskeemide rahalise jätkusuutlikkuse tagamiseks on vajalikud nii majanduskasv ja piisav tootlikkus kui ka tööhõive kõrge tase ja elukestva õppe aktiivne edendamine, töökvaliteet ning ohutu ja tervislik töökeskkond;

44.   soovitab, et pensionisüsteemid ei peaks koosnema ainult sotsiaal- ja lisakindlustuse (seadusega sätestatud või erakindlustuse) mitmesugustest vormidest, vaid tagama pensioniküsimustes maksimaalse sotsiaalse õigluse;

45.   on seisukohal, et ennetamaks negatiivseid mõjusid tööhõivele, peaksid riiklike pensionisüsteemide reformid vältima tööjõu maksukoorma suurendamist ning selle asemel saavutama sobiva tasakaalu tööjõu maksude ja teistest ressurssidest tulenevate maksude vahel;

46.   kutsub liikmesriike üles tugevdama haldusalast ja institutsioonilist suutlikkust, sealhulgas võrdse juurdepääsu parandamist kvaliteetsetele teenustele, eriti tervishoiu ja pikaajalise hoolduse, sotsiaalkindlustuse, sotsiaalteenuste alal, pakkudes ka nõustamist sotsiaalsete õiguste alal, lastega seotud teenuste, transpordi või liikuvuse, tööturule integreerimisele keskenduvate reintegreerimise teenuste ning kutsekoolitusteenuste alal;

47.   ootab, et komisjon esitaks dokumendi miinimumsissetuleku kohta, mis oleks potentsiaalselt kasulik panus sotsiaalse hõlvamise ja sotsiaalse kaitse teemalisse arutelusse;

48.   tervitab nõukogu otsust seoses avatud koordineerimismeetodi kohaldamisega tervishoiu ja pikaajalise hoolduse valdkonnas; juhib tähelepanu asjaolule, et teenuste ja arstiabi korraldamine ja teostamine on ja peab jääma liikmesriikide pädevusse; toetab jätkuvalt tervishoiu ja pikaajalise hoolduse kolme põhieesmärki: sissetulekust või jõukusest sõltumatut universaalset juurdepääsu, kõrget kvaliteeti ja rahalist jätkusuutlikkust;

49.   rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks osutada inimestele, kes vajavad pikaajalist või kulukat hooldust, ning nendele, kelle juurdepääs hooldusele on raskendatud; rõhutab, et tervise väärtustamiseks ja kaitsmiseks peavad tervishoiusüsteemid põhinema mitte ainult kindlustuspõhimõttel, vaid ka solidaarsusel;

50.   pooldab lisaks sellele selliste sotsiaalteenuste suurendamist, mis on vajalikud ülalpeetavate isikute, st nende isikute eest hoolitsemiseks, kes pole võimelised ise põhilisi igapäevaseid toiminguid tegema;

51.   märgib, et kuigi riiklikud pensioniskeemid peaksid jääma pensionäridele oluliseks sissetulekuallikaks, võivad vabatahtlikud pensionid, kas siis tööga seotud pensioniskeemi või muu individuaalskeemi vormis, etendada täiendavat rolli lisapensioni saamisel;

52.   juhib selles osas tähelepanu vajadusele koordineerida terviklikke teabe- ja jälgimissüsteeme, mis toovad esile tagajärjed inimeste sissetulekule ja elukvaliteedile;

53.   rõhutab nii pensionisüsteemide tõhususe pideva hindamise tähtsust seoses nende rahalise jätkusuutlikkusega kui ka sotsiaalsete eesmärkide saavutamist;

54.   kutsub Euroopa Ülemkogu üles avatud koordineerimismeetodi süvalaiendamiseks ja lihtsustamiseks võtma oma 2006. aasta kevade tippkohtumisel vastu integreeritud raamistik sotsiaalkaitse ja integratsiooni valdkonnas ning leppima kokku ühiste eesmärkide nimekirja osas sotsiaalse integratsiooni, pensionide, tervishoiu ja pikaajalise hoolduse valdkonnas;

55.   vaatleb integreeritud raamistiku loomist ja koordineerimise süvalaiendamist sotsiaalkaitse ja integratsiooni alal Lissaboni protsessi kontekstis võimalusena võimendada sotsiaalkaitse sotsiaalset mõõdet kui omaenda sotsiaal-majandusliku tähendusega mõõdet, vastupidiselt sotsiaal- ja tööhõivepoliitika koordineerimisele;

56.   kutsub liikmesriike ja komisjoni üles avatud koordineerimismeetodi kohaldamisel sotsiaalkaitse ja integratsiooni valdkonnas pöörama tulevikus rohkem tähelepanu töö ja perekonnaelu ühitamise küsimustele, pöörates erilist tähelepanu juurdepääsule lapsehooldusele, perekondade sissetulekule ning emade tööhõive määrale;

57.   kutsub liikmesriike üles kasutama optimaalselt potentsiaali, mida koordineerimisprotsessi avatud meetod pakub poliitikate kujundamise vahendina tööhõive, sotsiaalse kaitse, sotsiaalse hõlvamise, pensionide ja tervishoiu alal;

58.   kutsub liikmesriike, eriti uusi liikmesriike üles vaatama üle oma pensionisüsteemid, võttes arvesse meeste oluliselt lühemat keskmist eluiga ja suuri palgaerinevusi meeste ja naiste vahel, mis peegelduvad lesestunud pensionäride pensionide suuruses ning tõukavad nad sageli vaesuspiirist allapoole;

59.   juhib tähelepanu asjaolule, et sotsiaalkindlustussüsteemide väljatöötamine ja alalhoidmine on tihedalt seotud Lissaboni eesmärkidega ning võib anda olulise panuse suurenenud tööhõivesse ja majanduskasvu, suuremasse solidaarsusesse ja paremasse sotsiaalsesse integratsiooni;

60.   on jätkuvalt veendunud, et Euroopa Parlamendi rolli avatud koordineerimismeetodi kohaldamisel – oma pädevuses Euroopa kodanikke otseselt esindava organina – tuleb selgitada ja täiendada, et tagada protsessi demokraatlik õiguspärasus;

61.   kutsub komisjoni ja nõukogu üles alustama läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga institutsioonidevahelise kokkuleppe üle, mis sätestab eeskirjad nende poliitikavaldkondade valimiseks, mille puhul rakendatakse avatud koordineerimismeetodit, ning võimaldama meetodi ühtset kohaldamist Euroopa Parlamendi piiramatul ja võrdsel osalusel;

62.   rõhutab, et selline institutsioonidevaheline kokkulepe peab sisaldama eeskirju Euroopa Parlamendi osalemise kohta eesmärkide ja näitajate seadmisel ning juurdepääsul dokumentidele, koosolekutel, edusammude jälgimisel ja järelevalves osalemise kohta, aruannete ja parimate tavade teabe kohta ning menetluse kohta, mis võimaldab avatud koordineerimismeetodil muutuda ühenduse meetodiks;

o
o   o

63.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, sotsiaalkaitsekomiteele ning liikmesriikide, läbirääkijariikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 320 E, 15.12.2005, lk 164.
(2) ELT L 205, 6.8.2005, lk 21.
(3) EÜT L 10, 12.1.2002, lk 1.
(4) ELT C 261E, 30.10.2003, lk 136.
(5) ELT C 68E, 18.3.2004, lk 604.
(6) ELT C 77E, 26.3.2004, lk 251.
(7) ELT C 45 E, 23.2.2006, lk 134.
(8) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0210.
(9) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0244.
(10) UNICEFi aruanne nr 6 - laste vaesus rikastes riikides 2005.


2007. aasta eelarvemenetluse suunised (I, II, IV, V, VI, VII, VIII (A) ja VIII (B) jagu)
PDF 225kWORD 87k
Euroopa Parlamendi resolutsioon 2007. aasta eelarvemenetluse suuniste kohta - II, IV, V, VI, VII, VIII (A) ja VIII (B) jagu ja Euroopa Parlamendi esialgse eelarvestuse (I jagu) eelprojekti kohta (2006/2021(BUD))
P6_TA(2006)0090A6-0058/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 272;

–   võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2000. aasta otsust 2000/597/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta(1);

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(2);

–   võttes arvesse 6. mail 1999. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvemenetluse parandamise ja eelarvedistsipliini kohta(3), eriti selle punkti 26;

–   võttes arvesse institutsioonide peasekretäride 2005. aasta mais esitatud neljandat aruannet rubriigi 5 arengu kohta;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2006. eelarveaasta üldeelarvet;

–   võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarve täitmise kohta 2004. eelarveaastal koos institutsioonide vastustega(4);

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A6-0058/2006),

A.   arvestades, et 2007. aasta eelarve tähistab uue finantsraamistiku esimest aastat ning et läbirääkimised finantsperspektiivi 2007–2013 üle pole veel lõppenud ja institutsioonidevahelist kokkulepet pole veel sõlmitud;

B.   arvestades, et 2004. aasta laienemine tuleb kindlustada ning jätkata ettevalmistusi järgmiseks laienemiseks, et 1. jaanuariks 2007 oleks kõik paigas;

C.   arvestades, et iga-aastase menetluse praegusel etapil ootab eelarvepädev institutsioon teiste institutsioonide esialgse eelarvestuse projekte nende halduskulude kohta,

Üldine raamistik

1.   märgib, et kuni Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon pole sõlminud uut institutsioonidevahelist kokkulepet ajavahemikuks 2007–2013, kohaldatakse põhimõtteliselt praeguse institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 26; juhul kui mõni institutsioon praeguse kokkuleppe üles ütleb, kohaldatakse EÜ asutamislepingu sätteid (artikkel 272);

2.   ootab märtsis 2006. peasekretäride üksikasjalikku aruannet rubriigi 5 arengute kohta, mille peaks võtma aluseks 2007. aasta esialgse eelarveprojekti käsitlemisel;

3.   rõhutab, et 2007. aasta eelarveprojektis tuleb arvestada Rumeenia ja Bulgaaria liitumisega 1. jaanuaril 2007;

4.   võtab teadmiseks tekkepõhise raamatupidamisarvestuse rakendamise kõikides institutsioonides alates 2005. eelarveaasta raamatupidamisaruannetest; arvab, et see protsess tagab võrreldavuse huvides sujuvama ja ühtsema lähenemise;

5.   tervitab uue nomenklatuuri rakendamist nõukogu, Euroopa Parlamendi ja ombudsmani poolt; nõuab tungivalt, et kõik teised institutsioonid võtaksid selguse ja võrreldavuse huvides kasutusele sellesama nomenklatuuri; palub teistel institutsioonidel märku anda, kas nende arvates tuleks uut nomenklatuuri muuta või kohandada, et võtta arvesse nende eriomaseid halduspiiranguid;

6.   avaldab kahetsust viivituste üle töötajate töölevõtmisel kümnest uuest liikmesriigist ning eeldab, et kõik erakorralised töölevõtmised viiakse lõpule võimalikult ruttu, kuid mitte hiljem kui detsembris 2006;

7.   märgib, et aastate jooksul on erinevate institutsioonide isikkoosseisu mitmete täiendavate ametikohtade loomise teel suurendatud; arvab, et enne mis tahes taotluse esitamist laienemisprotsessiga otseselt mitte seotud töölevõtmiseks on kindlasti vaja ametikohtade loetelud kinnitada ja ümberpaigutusi teha; palub institutsioonidel oma töölevõtmispoliitika ühtlustada;

8.   palub kõikidel institutsioonidel esitada realistlikud taotlused, mis peavad põhinema põhjendatud vajadustel ja mille puhul võetakse arvesse rasket finantsolukorda; ergutab institutsioone tegutsema võimalikult väikse kulubaasiga, langetamata standardeid;

9.   arvab, et väiksemates institutsioonides on võimalik haldus- ja inimressursside ratsionaalse ühiskasutuse abil oluliselt raha kokku hoida;

10.   kinnitab veel kord, et kõik institutsioonid peaksid järgima hoonete ostmise põhimõtet; palub kõigil institutsioonidel esitada hoonepoliitika keskmise tähtajaga kavad, milles võetakse arvesse kõiki rahalisi aspekte ja kehtivaid eeskirju, pidades silmas väiksemate institutsioonide tulevasi vajadusi ning teenistuste ja vahendite võimalikku hilisemat ühendamist;

11.   palub institutsioonidel võimaluse korral alati esitada põhjalikumad mitmeaastased kavad, mis peegeldavad tulevasi poliitilisi, inimressursside ja infrastruktuuriga seotud vajadusi;

12.   märgib, et Euroopa institutsioonidel pole aastate jooksul õnnestunud Euroopa kodanikke veenda, et nad tõepoolest esindavad nende huve ja püüdlusi; ebapiisavad teadmised ja halb ettekujutus muudavad ELi poliitika mõistmise raskeks; on seisukohal, et olemasolevaid teabeteenistusi tuleb edasi arendada ning kõik institutsioonid peaksid võimalikult kiiresti rakendama tõhusat ja kõikidele Euroopa kodanikele kättesaadavat strateegiat;

13.   kutsub kõiki Euroopa institutsioone üles uurima, kas tasub rajada Brüsselisse Euroopa Majade Keskus, kasutades selleks olemasolevaid vahendeid ja tekitamata märkimisväärseid lisakulutusi; selles "Euroopa südames" saaksid ELi kodanikud vabalt osaleda erinevate valdkondade üritustel, sh kultuuri- ja tehnikaüritustel, koolitusseminaridel ja konkreetseid teemasid hõlmavatel näitustel; tõdeb, et sellisel juhul saaks suurem hulk Euroopa kodanikke tunda oma seotust kõikide ELi liikmesriikide intellektuaalse ja kultuurilise mitmekesisusega;

Euroopa Parlament

14.   kinnitab Euroopa Parlamendi kindlat kavatsust täita ELi kodanikele antud lubadused tõhusal, käegakatsutaval ja vastutustundlikul moel ning parandada seeläbi Euroopa institutsioonide kuvandit ja usaldusväärsust;

15.   pühendub ELi inimeste ainsa demokraatlikult valitud esindusena oma kohustuste täitmisele;

16.   arvab, et praegust rasket finantsolukorda arvestades peaks Euroopa Parlament jääma kindlaks oma seisukohale seoses rubriigi 5 kulutustele ise kehtestatud 20%lise ülemmääraga; kordab, et Euroopa Parlamendi esialgne eelarvestus peaks peegeldama tõelisi rahalisi vajadusi, et tagada institutsioonide nõuetekohane ja tõhus toimimine;

Eelarveline rangus ja lisandväärtus

17.   nõuab tungivalt, et administratsioon kasutaks vahendeid paremini ja tõhusamalt, väldiks ülesannete kattumist ning vähendaks tegevust, mis ei tooda lisandväärtust üldeesmärke silmas pidades; ootab rohkem sisekontrolli kulutuste üle;

18.   avaldab kahetsust tarbetute ja ülemääraste kulutuste üle, mis on tingitud tegevuste hajutatusest ja kattumisest kolme erineva töökoha vahel ning annavad panuse väga ebatõhusasse kulustruktuuri; leiab, et selle küsimusega tuleks kulude minimeerimise raames uuesti tegeleda, ning palub administratsioonil esitada 30. juuniks 2006 konkreetsed ettepanekud;

19.   palub administratsioonil võrrelda lepinguid suurtes eraettevõtetes kasutatavate standarditega, et tagada kasutajatele parim hinna ja kvaliteedi suhe; eelkõige puudutab see telekommunikatsiooniteenuseid, arvutiteenuseid, riistvara ja tarkvara pakkujaid, toitlustust, spordirajatisi, sõiduki- ja reisiteenuseid;

20.   ootab aruannet edusammude kohta institutsioonidevahelise koostöö valdkonnas ning palub peasekretäril esitada soovitused institutsioonidevahelise koostöö täiendavate võimaluste ja piirangute kohta;

21.   väidab, et assigneeringud peaksid olema seotud konkreetsete meetmetega, vältimaks assigneeringute tühistamist aasta lõpus; soovitab eraldada piisavalt rahalisi vahendeid valdkondadele, kus poliitiliste otsuste tõttu on vaja suuremat finantsosalust, nagu näiteks WTO puhul; rõhutab, et võimalusel tuleks vältida paranduseelarveid ja ümberpaigutamisi;

22.   rõhutab veel kord usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete järgimise tähtsust ning tegevuspõhise eelarvestamise täieliku rakendamise tähtsust, mis peaks kaasa tooma tõhusamad, läbipaistvamad, ratsionaalsemad ja analüütilisemad esialgsed eelarvestused;

23.   tuletab meelde oma otsust muuta eelarve terviklikumaks; märgib muudetud nomenklatuuri kasutuselevõttu ning palub administratsioonil anda 2007. aasta eelarvega tegelevale komisjonile ülevaate, et oleks võimalik võrrelda 2006. ja 2007. aasta eelarvet;

24.   palub administratsioonil selgitada välja meetmed, mis ei lisa tema tegevusele väärtust, ning suurendada töömeetodite ratsionaliseerimise abil tõhusust, tagades seeläbi Euroopa maksumaksja raha tulusa kasutamise;

Laienemine

25.   kordab, et laienemine on jätkuvalt võtmetähtsusega poliitiline prioriteet, ning rõhutab, et teeb kõik endast oleneva laienemise õnnestumiseks; tunnustab institutsioonide jõupingutusi eelmise laienemise ajal ning palub neil jõupingutusi jätkata, et leida lahendus lahendamata haldusküsimustele 2006. aasta lõpuks;

26.   märgib, et 2006. aasta eelarves oli eraldatud Rumeenia ja Bulgaaria ELiga ühinemise ettevalmistusteks 23 526 000 eurot; palub administratsioonil olla valmis pakkuma asjakohaseid koolitusprogramme Rumeeniast ja Bulgaariast tulevatele töötajatele;

Teave

27.   nõustub peasekretäriga, et Euroopa Parlament vajab tugevat ja tõhusat teabestrateegiat, mis aitab saavutada Euroopa Parlamendi eesmärki tuua Euroopa kodanikele lähemale; teabealastest vahenditest ja strateegiatest, mis ei anna oodatud tulemusi, tuleks loobuda; arvab, et suuremad kulutused ei pruugi tingimata paremaid tulemusi anda; leiab, et kõik parlamendiliikmed, fraktsioonid ja administratsioon peaksid olema kaasatud ning võtma endale vastutuse oma rolli eest teabevaldkonnas;

28.   peab äärmiselt oluliseks, et koos aruteludega parema esindatuse üle meedias uuritaks debattide struktuuri;

29.   tunneb heameelt veebilehe EUROPARL uue kujunduse üle, mis on eriti tavakodanike jaoks kasutajasõbralikum; sellest hoolimata tuleks välja arendada võimsam ja struktureeritum keskkond institutsioonisiseseks kasutamiseks, et hõlbustada parlamendiliikmete ja personali igapäevatööd;

30.   juhib tähelepanu asjaolule, et märkimisväärsel osal ELi kodanikest puudub juurdepääs internetile või nad ei kasuta seda ELi poliitikat puudutava teabe hankimiseks ja et seetõttu tuleks infobüroode roll asjakohaselt kindlaks määrata ning nende juhtimine peaks olema ühtne Euroopa Parlamendi teabealaste vahenditega; tuleks pöörata tähelepanu võimalustele, kuidas vältida erinevate institutsioonide pakutava teabe kattumist;

31.   rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata kõikidele teabeprojektidele ja mitte üksnes nende kulustruktuurile, vaid ka sisu väärtusele; soovitab kõiki tähtsamaid väljaandeid ja teabeprojekte ette valmistada ja pidevalt jälgida regulaarsetel koosolekutel, millel osalevad ja teevad omavahel koostööd eri fraktsioonid, et luua tasakaalustatud programmid, mis austavad arvamuste paljusust; mis tahes projekti edu mõõdupuuks peab olema selle positiivne mõju ELi kodanikele;

Külastajad

32.   arvab, et Euroopa Parlamendi külastajate teenistus on parlamendiliikmetele äärmiselt tähtis; külastajarühmad on parlamendiliikmetele ainuke tõhus viis tuua oma valimisringkonna arvamusliidrid Euroopa Parlamendi tööruumidesse; avaldab seetõttu kahetsust suure hulga külastajate programmi puudutavate kaebuste üle, eriti seoses vabade külastusaegade vähesuse ning toetuste ja tegelike kulude erinevusega; rõhutab, et ligitõmbav ja väärtuslik külastajate programm on üks 2007. aasta tähtsamaid eesmärke;

33.   avaldab kahetsust, et külastajate programmi pole siiani edasi arendatud, ning arvab, et sellega ei tohiks kauem viivitada; tuletab meelde, et 2006. aasta eelarves eraldati 5 000 000 EUR selleks, et suurendada külastajate arvu ning hüvitada tegelikud reisikulud;

34.   nõuab Euroopa Parlamendi täiskogu istungite eri toimumiskohtades külastajatele paremat vastuvõtuteenust ning asjakohaste ja piisavalt varustatud kohtumisruumide tagamist; tuletab meelde, et külastajate programm on üks tõhusamaid viise, kuidas kodanikud saavad aktiivselt osaleda Euroopa Parlamendi töös, mis ühtlasi aitab parandada kodanike ettekujutust Euroopa Parlamendist;

35.   arvab, et otsene kontakt Euroopa kodanikega parema külastajateenuse abil aitab oluliselt parandada Euroopa Parlamendi kuvandit kodanike silmis;

Parlamendiliikmete assisteerimine – "Raising the Game"

36.   kinnitab, et reformi "Raising the Game" eesmärkide saavutamiseks vajalikud struktuurid on nüüdseks olemas;

37.   tervitab peasekretäri ettepanekuid kindlustada Euroopa Parlamendi administratsiooni reform "Raising the Game", et osutada parlamendiliikmetele paremaid teenuseid;

38.   märgib, et praeguseks on saavutatud vaid väike hulk eesmärke ning et Euroopa Parlament pole reformi täielikku mõju veel kogenud;

39.   eeldab, et 2007. aastaks on kõik eesmärgid saavutatud ja vajalik reform ellu viidud, nii et parlamendiliikmetel on kasutada praktilised ja tõhusad teenused, eriti õigusloomeküsimustes ning teadustegevuse ja keele valdkonnas;

40.   toetab peasekretäri kavatsust viia läbi projekti rakendamise seisu hindamine;

41.   rõhutab, et parlamendiliikmed vajavad rohkem abi murelike kodanike igapäevaseid küsimusi puudutavatele palvetele vastamisel;

42.   soovitab kodanike kirjade üksust rohkem reklaamida, et parlamendiliikmed saaksid seda teenust paremini ära kasutada;

43.   on seisukohal, et Euroopa Parlamendi suurenenud kohustused õigusloomega seotud otsuste langetamisel eeldavad selle põhitegevuse toetamiseks rohkem vahendeid, eriti seoses teadusuuringute, raamatukogu ja spetsiifiliste teadmistega;

44.   ergutab administratsiooni viima läbi parlamendiliikmetele osutatavate teenuste ja abi kvaliteediuuringut ning tegema uuringu tulemused 2007. aasta eelarve esimese lugemise ajaks kõikidele parlamendiliikmetele kättesaadavaks; palub peasekretäril kaasata uuringusse kõik parlamendiliikmed, et vältida eksitavaid tulemusi; ootab uuringu käigus avastatud mis tahes suuremate puuduste puhul viivitamatult ettepanekuid olukorra parandamiseks;

45.   palub läbi viia teostatavusuuring tasuta ning avatud lähtekoodiga tarkvara kasutamise võimaluste kohta ning sellise tarkvara hooldamiseks ja turvalisuseks vajaliku personali ja ametialase koolituse kohta;

Parlamendiliikmete assistentide statuut

46.   rõhutab isiklike assistentide tähtsust parlamendiliikmete töös ning kinnitab veel kord, et toetab tõelise ja sisulise parlamendiliikmete assistentide statuudi vastuvõtmist; avaldab kahetsust, et selles küsimuses on tehtud väga vähe edusamme; nõuab tungivalt, et nõukogu langetaks otsuse EÜ personalieeskirjade ja Euroopa Parlamendi liikmete assistentide statuudi kohta (KOM(1998)0312), mis peaks jõustuma nii ruttu kui võimalik;

Koolitus ja areng

47.   märgib, et assistentidele ja personalile ei pakuta nende saabumisel Euroopa Parlamenti kohe piisavalt koolitust; arvab, et koolitusele, arengule ja ametisseasumisele oleks vaja läheneda terviklikumalt, et assistendid ja personal võiksid täita oma kohustusi professionaalselt ja saavutada kõrged tööstandardid ning et Euroopa halduskooli tegevusala laiendada;

48.   teeb ettepaneku koostada koolitusprogramm puuetega inimestele, et lihtsustada nende sulandumist Euroopa Liidu töökeskkonda; kutsub teisi institutsioone üles looma samasugust programmi;

Kinnisvara

49.   juhib tähelepanu asjaolule, et kinnisvara ja hoonete ostmise poliitika on andnud käegakatsutavaid positiivseid tulemusi, tagades Euroopa Parlamendile tugeva varabaasi ja aidates säästa, mis omakorda võimaldas Euroopa Parlamendil kasutada neid vahendeid muudeks projektideks;

50.   palub juhatusel tagada, et kõik Euroopa Parlamendi hooned on keskkonna- ja kasutajasõbralikud, eriti puuetega inimeste jaoks;

51.   palub juhatusel tagada, et kohalikus ajakirjanduses laialdaselt reklaamitavad pakkumiskutsed oleksid Euroopa Majade ostuprotsessi lahutamatu osa ning et kõik saadud pakkumised lisatakse toimikusse, mis esitatakse enne lõpliku otsuse langetamist asjaomasele komisjonile;

52.   arvestades, et järgmisteks aastatakse ennustatakse rasket finantsolukorda, palub juhatusel kaaluda kinnisvarainvesteeringute aastakava asendamist mitmeaastase kavaga ning jätkata kiirendatud maksete poliitikat;

Töösuhted

53.   palub administratsioonil tagada, et kulutused inimressurssidele on vastavuses institutsiooni tegevusest tulenevate vajaduste ja finantsolukorraga, ning uurida põhjalikult võimalust lepinguliste töötajate kasutamise asemel olemasolevaid töötajaid ümber paigutada;

54.   arvab, et pikas perspektiivis peavad õigusloomega seotud töö kvaliteedi eest hoolitsema end pikaajaliselt Euroopa Parlamendiga sidunud töötajad, mitte lepingulised töötajad;

55.   teeb administratsioonile ülesandeks tegeleda mitmes Euroopa Majas esineva tööjõupuuduse probleemiga, muu hulgas peaks igas büroos olema pressiesindaja; eelmine raportöör esitas samasuguse taotluse, kuid seda pole täielikult täidetud;

56.   palub administratsioonil tuvastada kõik töösuhetega seotud anomaaliad ning võtta vajalikud meetmed, et need võimalikult ruttu kõrvaldada;

57.   märgib, et töötajate vananemise ja sellest tuleneva teenistusest lahkumise tõttu on oodata probleeme (alates 2009. aastast lahkub teenistusest igal aastal ligikaudu 180 töötajat); palub administratsioonil finantsvajaduste oodatavat kasvu silmas pidades teha ettevalmistusi assigneeringuteks;

58.   tuletab meelde, et 2006. aasta viimaseks kvartaliks peaks võetama kasutusele uus Streamline tarkvara; see peaks tooma järgmistel aastatel kaasa ametikohtade arvu vähenemise; jääb oma seisukoha juurde, et kui laienemisega seotud ametikohad ja väga väike hulk erikutseala ametikohti välja arvata, ei tohiks uut töölevõtmist toimuda, mis peaks tulevikus aitama tõeliselt raha säästa;

Olukorra ülevaade

59.   võtab teadmiseks, et 2007. aastal ei alusta Euroopa Parlament ühtegi uut suurt projekti; seepärast arvab, et praegu on õige aeg uurida, hinnata ja koostada olukorra sisuline ülevaade; julgustab peasekretäri viima selle põhjal ellu vajalikud muudatused;

Enne Euroopa Parlamendi eelarve esimest lugemist vajalikud aruanded ja teave

60.   palub peasekretäril esitada 2006. aasta juuni lõpuks järgmine teave, et võimaldada tõhusat otsustamisprotsessi:

   - aruanne tõhusama eelarvestamise kohta, mida paluti 2006. aasta eelarve suunistes, kuid mida pole seni esitatud;
   - uurimus iiri keele Euroopa Parlamendi kahekümne esimeseks töökeeleks võtmise finantsmõju kohta;
   - regulaarsed aruanded Rumeenia ja Bulgaaria ELiga ühinemise ettevalmistuste seisu kohta ning vähemalt mais ja septembris aruanne Rumeeniast ja Bulgaariast pärit töötajate töölevõtmise käigu kohta;
   - ajakohastatud aruanne ja pärast seda vähemalt mais ja septembris korrapärased aruanded 2004. aasta laienemisega seotud töölevõtmise olukorra kohta – eriti keelevaldkonnas – milles eristatakse ametnikke, ajutist ja lepingulist personali;
   - ettepanekud selle kohta, kuidas luua side Euroopa Parlamendi ja nende ELi kodanike vahel, kes internetti ei kasuta või kellel pole internetile juurdepääsu;
   - põhjalik aruanne koolituse ja arengu praeguse olukorra kohta institutsioonis,
   - ajakohastatud aruanne Euroopa Parlamendi poolt viimase kahe aasta jooksul omandatud varade kohta koos asjakohase finantsteabega ning 2004. aasta ja tulevase laienemisega seotud vajadustega tööruumide osas;
   - ajakohastatud aruanne jooksvate kulude jagunemise kohta komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahel, mis peegeldab nende kahe institutsiooni tegelikke kulutusi;
   - ülevaade ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemiga seotud lühikese ja keskpika perspektiivi investeerimisvajadustest, et saavutada pikas perspektiivis parimad võimalikud tulemused;

61.   palub 1. septembriks 2006:

   - aruannet käesoleva aasta eelarve täitmise vahekokkuvõtte kohta; see annaks Euroopa Parlamendile paremad eeldused hinnata nõuetekohaselt 2007. aasta kohta esitatud esialgset eelarvestust;
   - välja pakutud teabeprojektide tutvustust, mis hõlmab ka projektidega seotud kulusid ja oodatavat kasu ja personalivajadust, samuti kogu asjakohast teavet;
  - olukorra ülevaadet, mis puudutab muu hulgas:
   - meetmeid, mis ei lisa tegevusele väärtust, ning tõhususe suurendamist töömeetodite ratsionaliseerimise abil, tagades seeläbi Euroopa maksumaksja raha tulusa kasutamise;
   - pärast Euroopa Parlamendi Rooma raportit tehtud edusamme ning põhjalikku hinnangut, mis keskendub aastate jooksul reformi "Raising the Game" osas tehtud tegelikele edusammudele, sh uuringu järeldused;
   - institutsioonidevahelist koostööd ja võimalusi edasiseks käegakatsutavaks institutsioonidevaheliseks koostööks, näiteks teabe valdkonnas, kus terviklikuma lähenemisega institutsioonide poolt võiks vältida tegevuse kattumist, võttes samal ajal nõuetekohaselt arvesse institutsiooni sõltumatust;

Teised institutsioonid
Nõukogu

62.   tuletab meelde, et džentelmenikokkulepe puudutab ainult halduskulusid; seepärast arvab, et eelarvelist rangust tuleks kohaldada ka ÜVJP kulude katmiseks eraldatud assigneeringu suhtes;

Euroopa Kohus

63.   tuletab meelde, et detsembris 2005 kinnitasid eelarvepädevad institutsioonid paranduseelarve nr 6/2005, et asutada avaliku teenistuse kohus; see ümberkorraldus peaks oluliselt vähendama Euroopa Kohtu töökoormust;

Euroopa Kontrollikoda

64.   väljendab heameelt kontrollikoja jõupingutuste üle osutatavate teenuste kvaliteedi parandamisel, samuti koostöös nõukogu ja Euroopa Kohtuga välja arendatud tekkepõhise raamatupidamisarvestuse kasutuselevõtmise üle;

65.   arvab, et ametikohtade loetelu pikendamist võiks kaaluda vaid keskpikas perspektiivis ja alles pärast seda, kui on uuritud kõiki võimalusi olemasolevate töötajate ümberpaigutamiseks;

Regioonide Komitee

66.   tunnistades tõsiasja, et Regioonide Komiteel on olnud probleeme keeleteenistusega, soovitab komiteel leida parem tasakaal poliitilisi ja tugiülesandeid täitvate töötajate vahel;

67.   tunnustab jõupingutusi, mida Regioonide Komitee on teabe valdkonnas teinud, ning tema koostööd komisjoniga, eelkõige pressi ja teabe peadirektoraadi ning regionaalpoliitika peadirektoraadiga, samuti olemasolevate regionaalvõrkudega nagu Circom Regional; palub Regioonide Komiteel jagada oma kogemusi teabevahetuse valdkonnas teiste institutsioonidega;

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

68.   võtab teadmiseks komitee ning komisjoni vahelise koostöölepingu uuendamise; tervitab komitee algatust komisjonile edastatavate arvamuste kvalitatiivseks hindamiseks; soovitab komiteel uurida võimalust sõlmida sarnane koostööleping Euroopa Parlamendiga;

Sünergia Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee vahel

69.   arvab, et ühise teenistuse loomine on olnud kasulik mõlemale komiteele; peab nimetatud ühist teenistust tõhusaks ja mõjuvaks võimaluseks vältida topelttööd, vähendada kulusid ja edendada meeskonnavaimu, ilma et see vähendaks osutatava teenuse tõhusust ja kvaliteeti; palub komiteedel hinnata, milliseid teisi teenistusi võiks samamoodi jagada; ootab, et mõlemad osapooled esitaksid enne 2007. aasta eelarve esimest lugemist sel teemal üksikasjaliku ühisaruande, mis sisaldab konkreetseid soovitusi;

70.   võtab teadmiseks mõlema institutsiooni vajadused nende täiskogu istungite ajal; palub komiteedel hinnata oma vajadust suurte istungiruumide järele keskpikas perspektiivis, eesmärgiga Euroopa Parlamendi ruume paremini ära kasutada; need vajadused esitatakse Euroopa Parlamendile esimesel võimalusel kaalumiseks;

Euroopa Ombudsman

71.   märgib, et 2006. aasta eelarvega anti heakskiit täiendava personali töölevõtmiseks; eeldab seepärast, et rohkem töölevõtmise taotlusi ei esitata ning et ametikohtade loetelu kinnitatakse 2007. aasta eelarves;

72.   palub Euroopa ombudsmanil esitada oma keskmise tähtajaga prioriteedid koos nende finantsmõjuga, et Euroopa Parlament võiks neid 2007. aasta esialgses eelarvestuses arvesse võtta;

Euroopa Andmekaitseinspektor

73.   märgib, et Euroopa Parlamendi ja komisjoni peasekretäride, nõukogu asepeasekretäri ja andmekaitseinspektori vahel sõlmitud halduskoostööleping lõpeb 16. jaanuaril 2007; arvab, et haldustoetus on eriti tervitatav eelarvedistsipliini seisukohalt; juhib tähelepanu asjaolule, et seda koostööd võib veelgi tihendada, eelkõige hõlbustades ligipääsu erinevates hoonetes asuvatele arvutisüsteemidele; palub asjaomastel institutsioonidel koostada enne aasta lõppu raamistik järgmisele lepingule, mis tuleks sõlmida pikemaks perioodiks;

74.   palub Euroopa andmekaitseinspektoril esitada Euroopa Parlamendile oma keskmise tähtajaga prioriteedid koos nende finantsmõjuga, et Euroopa Parlament võiks nimetatud prioriteete hinnata, eriti kui need juhtuvad puudutama valdkondi, kus on hoonete või logistika osas abi vaja;

o
o   o

75.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule, Euroopa Kontrollikojale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele, Euroopa ombudsmanile ning Euroopa andmekaitseinspektorile.

(1) EÜT L 253, 7.10.2000, lk 42.
(2) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(3) EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1. Kokkulepet on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 2005/708/EÜ (ELT L 269, 14.10.2005, lk 24).
(4) ELT C 301, 30.11.2005, lk 1.


Keskkonnasõbralikumad kalastusmeetodid
PDF 110kWORD 41k
Euroopa Parlamendi resolutsioon keskkonnasõbralikumate kalastusmeetodite kohta (2004/2199(INI))
P6_TA(2006)0091A6-0019/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ühise kalanduspoliitika reformimist;

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile keskkonnasõbralikumate kalastusmeetodite edendamise kohta: tehniliste kaitsemeetmete tähtsus (KOM(2004)0438);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A6-0019/2006),

A.   arvestades, et on oluline edendada keskkonnasõbralikke kalastusmeetodeid;

B.   arvestades, et kalavarude jätkusuutlikkus on oluline kalandustegevuse ja kalamajandussektori elujõulisuse tagamiseks pikemaajaliselt;

C.   arvestades, et kalurid ja neid esindavad ühendused tuleb kaasata merekeskkonna kaitsmise ja otsakorral kalavarude taastamise meetmete määratlemisse;

D.   arvestades, et kasutusele tuleb võtta asjakohased sotsiaal-majanduslikud meetmed, pakkumaks kaluritele vähendamiskulude hüvitist tegevuse puhul, mis on seotud otsakorral kalavarude taastamise kavadega,

1.   tervitab komisjoni teatist keskkonnasõbralikumate kalastusmeetodite edendamise kohta;

2.   tuletab komisjonile meelde, et see peaks võtma ulatuslikuma seisukoha merekeskkonna ja otsakorral kalavarude taastamise kaitsemeetmete suhtes, eelkõige kaaludes ja uurides muid merekeskkonnale ja varude seisukorrale märkimisväärset mõju avaldavaid tegureid nagu ranniku ja avamere saastatus, tööstuse ja põllumajanduse heitveed, avamere süvendamine ja meretransport, et täiendada praeguseid juhtimismeetodeid;

3.   rõhutab, et kõik merekeskkonna kaitsmiseks ja otsakorral kalavarude taastamiseks mõeldud tehnilised meetmed peavad põhinema teaduslikul kalavarude uurimisel;

4.   usub, et see on oluline samm ökoloogiliselt säästva kalamajanduse juhtimise saavutamisel, et vähendada kalapüügi mõju merekeskkonnale, tunnistades samas, et kalanduse mõju teatud tasemel on mõistlikes piirides vältimatu; tuletab ka meelde, et saastatus avaldab kalamajandusele kindlasti suuremat mõju kui ülepüük ja mittesäästvad kalapüügimeetodid: nüüdseks on teaduslikult tõestatud, et mõned saasteained põhjustavad mitmetes toiduahela astmetes tõsiseid kahjustusi, millel on tõsised tagajärjed kaubanduslikele kaitset vajavatele liikidele;

5.   usub, et kuigi keskkonnakaalutlusi tuleb olulisel määral arvesse võtta, ei tohi tulevast kalamajanduse juhtimise poliitikat kasutada majanduslikult ja sotsiaalselt elutähtsa kalastustegevuse enamaks karistamiseks;

6.   juhib tähelepanu, et väga tähtis on saavutada tasakaal oluliste sotsiaal-majanduslike vajaduste ja keskkonnasäästlikkuse vahel, rõhutades samas vajadust käivitada süsteem toetuste või hüvitiste maksmiseks keskkonnasäästliku kalastamise negatiivsetest mõjudest puudutatud kaluritele, eelkõige neile, kes tegutsevad vähemarenenud piirkondades;

7.   kutsub üles rakendama tehnilisi meetodeid, et parandada selektiivsust ja sellest tulenevalt ka võimalust püüda õige suurusega kalu ja säilitada kõrge saagikus;

8.   märgib, et ainult siis, kui tagatakse, et kalad saavad kudeda ja konkreetse miinimumperioodi jooksul kasvada, on võimalik kalavarude rahuldav taastootmine;

9.   rõhutab vajadust piirata kalastamise olulist negatiivset mõju mere-elupaikadele merekaitsealade ja ajakohaste keelualade loomise ning muude asjakohaste ja tasakaalustatud juhtimismeetmete abil, mida rakendatakse karmilt vähemalt kuni mere-elupaikade ohutute bioloogiliste tasemete taastumiseni;

10.   väljendab erilist muret salapüügi probleemi üle ja nõuab tungivalt, et komisjon võtaks kõik asjakohased lühi- ja pikaajalised meetmed selle probleemiga võitlemiseks, muuhulgas jälgides põhjalikult ELi tasemel vastuvõetud mis tahes sätete mõju;

11.   rõhutab vajadust vähendada asjakohaste, teaduslikule kalavarude uurimisele toetuvate tehniliste meetmete nagu keeluaegade, keelupiirkondade ja võrgusilma suuruse reguleerimise abil kahjulikku bioloogilist ja majanduslikku mõju avaldavat saagi vette tagasilaskmist, arvestades iga sellise merepiirkonna iseloomulikke omadusi, kus tehnilisi säilitamismeetmeid rakendatakse;

12.   kutsub komisjoni viivitamata esitama ettepanekuid katseprojektideks eesmärgiga vähendada saagi vette tagasi laskmist;

13.   soovitab eelkõige, et kalurite puhul tuleks kaaluda võimalust lisada saagi vette tagasilaskmise keeldudele asjakohaseid ergutusi;

14.   nõuab tungivalt, et komisjon edendaks aktiivselt FAO kaaspüügi vähendamise rahvusvahelise tegevuskava vastuvõtmist;

15.   kutsub komisjoni üles pöörama suurt tähelepanu keskkonnasõbraliku kalastuse arendamisele üldiste juhtimismeetmete paketi osana;

16.   kutsub komisjoni üles vältima vastuolulisi eesmärke ja üleliigseid määrusi ning kasutama käesolevat võimalust lihtsustada üldist reguleerimissüsteemi;

17.   kutsub komisjoni üles kaaluma keskkonnasõbralike tehniliste kalastusmeetmete rakendamist kui täiendust olemasolevatele püügikoormuse piirangutele seoses varude taastamise kavadega;

18.   usub, et antud olukorras on hädavajalik arendada ja rakendada satelliittehnoloogiat keelupiirkondades ja merekaitsealadel omavoliliselt viibivate kalalaevade avastamiseks, et tagada kalade, nende kriitilise elukeskkonna ja muu bioloogilise mitmekesisuse tõhus kaitse;

19.   märgib vajadust toetada reformitud ühise kalanduspoliitika raames vastu võetud meetmeid, et edendada komisjoni teatises toodud eesmärke, eelkõige:

   a) konkreetsete kalaliikide eripära arvestava detsentraliseeritud lähenemise rakendamist;
   b) koostöös piirkondlike nõuandekomisjonidega otsustamisprotsessi väljatöötamist tehniliste meetmete kohaldamiseks, mille raames on võimalik välja töötada konkreetsed nõuded ja paikkondlikult asjakohased meetmed ning neid rakendada ja järelevalvet teostada;
   c) piirkondlike nõuandekomisjonide tehnilise ja finantstoetuse suurendamist riigiabi kaudu, et võimaldada neil selle eesmärgi saavutamisse asjakohaselt panustada;
   d) ühenduse tasandil jagatava teadusliku ja tehnilise uurimistöö arendamist;
   e) keskkonnasõbralike kalastuseeskirjade integreerimist pikaajalise juhtimisega;

20.   rõhutab komisjoni teatise tähtsust, mis peaks olema suurema tähtsusega meresid puudutava tegevuse üldjuhtimisel, et luua pikaajaline positiivne tulevik nii kalastusest sõltuvatele leibkondadele kui merekeskkonnale;

21.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.


Euroopa Ülemkogu ettevalmistamine: Lissaboni strateegia
PDF 154kWORD 103k
Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Ülemkogu 2006. aasta kevadise kohtumise panuse kohta seoses Lissaboni strateegiaga
P6_TA(2006)0092B6-0162/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 9. märtsi 2005. aasta resolutsiooni Lissaboni strateegia(1) vahehindamise ettevalmistamise kohta;

–   võttes arvesse komisjoni 12. aprilli 2005. aasta teatist majanduskasvu ja töökohtade loomise komplekssete suuniste kohta (2005–2008) kohta (KOM(2005)0141);

–   võttes arvesse komisjoni 20. juuli 2005. aasta teatist majanduskasvu ja töökohtade loomise ühise tegevuskava kohta: ühenduse Lissaboni kava (KOM(2005)0330);

–   võttes arvesse liikmesriikide esitatud 25 riiklikku Lissaboni reformikava (NRPd);

–   võttes arvesse komisjoni 25. jaanuari 2006. aasta teatist "2006. aasta arenguaruanne majanduskasvu ja töökohtade loomise kohta";

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 23. ja 24. märtsi 2000. aasta Lissaboni kohtumise; 23. ja 24. märtsi 2001. aasta Stockholmi kohtumise; 15. ja 16. märtsi 2002. aasta Barcelona kohtumise ning 22. ja 23. märtsi 2005. aasta ning 15. ja 16. detsembri 2005. aasta Brüsseli kohtumiste järeldusi,

–   võttes arvesse riigipeade 27. oktoobri 2005. aastal Hampton Courtis toimunud mitteametliku kohtumise järeldusi,

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

Üldised tähelepanekud

1.   märgib rahuloluga, et läbivaadatud Lissaboni strateegia taaselustamine, milles lepiti kokku 2005. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel, on viinud kõikide liikmesriikide välja pakutud riiklike tegevuskavade esitamiseni, keskendudes prioriteetsetele valdkondadele nagu teadus- ja arendustegevus, uuendustegevus ja haridus; väljendab oma rahulolu, et see on viinud Euroopa ja siseriiklikul tasandil kohustuste määratlemiseni ja kõnealuse keerulise strateegilise lähenemisviisi parema mõistmiseni ning sellealase koostööni;

2.   rõhutab siiski, et tõhus ja kiire NRPde rakendamine on vajalik; rõhutab, et majanduskasv eeldab muu hulgas toetavat majanduslikku raamistikku; palub seetõttu, et liikmesriigid ja Euroopa Liit hindaksid, kas maksusüsteemid, teadusuuringud ja tööstuspoliitika stiimulid on õigesti määratud ning lepiksid kokku ühtse Euroopa investeerimisstrateegia osas, mis keskendub komisjoni neljale kavandatavale prioriteedile, sealhulgas eelkõige teadus- ja arendustegevusele, uuendustegevusele, haridusele, elukestvale õppele, sotsiaalteenustele ning äritegevuseks soodsa keskkonna loomisele;

3.   toonitab, et poliitilised kohustused komisjoni nelja prioriteetse valdkonna suhtes ei ole kooskõlas finantsperspektiiviga (2007-2013), mis pakub välja kulutuste olulise vähendamise seoses ettepanekutega Lissaboni võtmekavade ja eelarverubriikide kohta;

NRPd ja Euroopa majanduskasvu- ja tööhõivestrateegia

4.   rõhutab, kui oluline on siseturu täielik väljakujundamine selle nelja aluspõhimõtte - kapitali, kaupade, isikute ja teenuste vaba liikumine - kaudu; rõhutab antud kontekstis, et teenustedirektiivi(2) vastuvõtmine on otsustava tähtsusega ELi suure teenuste turu avamisele ning tugevale Euroopa majandusele ja pikaajaliste töökohtade loomisele kaasaaitamisele vastavalt muudetud Lissaboni strateegiale;

5.   on seisukohal, et rõhuasetus üksnes konkurentsivõimele ja majanduskasvule oleks vale, sest elanikkonna kaasamine Lissaboni strateegiasse eeldab tõelist sotsiaalset mõõdet;

6.   on veendunud, et teadusuuringud, uuendustegevus, ettevõtluse edendamine, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (SME) konkurentsivõime parandamine ja piisavate transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonivõrkude tagamine on võtmemõisted Lissaboni strateegia järgimisel piirkondlikul ja kohalikul valitsemistasandil;

7.   usub, et riigi rahanduse pikaajaline stabiilsus ja jätkusuutlikkus on eeltingimuseks Lissaboni strateegias esitatud eesmärkide saavutamiseks; kutsub ELi üles koondama ühenduse killustunud majanduskasvu strateegiad üheks ühtseks ja terviklikuks strateegiaks, et teha Euroopa Liidust ülemaailmne liider uues toodete ja tootmismeetodite põlvkonnas, integreerides info- ja sidetehnoloogia ning säästlikumad tehnoloogiad jätkusuutlikuks arenguks;

8.   tervitab asjaolu, et paljud liikmesriigid viitavad oma NRPdes avaliku ja erasektori partnerlusele, kas uurimistöö, kõrghariduse või muudes valdkondades;

9.   juhib tähelepanu potentsiaalile, mida pakuvad ökouuendused ja keskkonnatehnoloogiad, mille ülemaailmne nõudlus järjekindlalt kasvab, et edendada majanduskasvu ja tööhõivet, ning seoses tööhõivega nihutada maksukoorem tööjõult ressursside tarbimisele ja keskkonna seisundi halvendamise maksustamisele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles neid sünergiaid täiendavalt uurima ja vähendama keskkonna suhtes ohtlikke toetusi;

10.   võttes arvesse mitmekülgseid riiklikke lähenemisviise ühtsetele suunistele NRPde näol; usub ühise struktuuri kehtestamise vajadusse NRPde alusena, võimaldades kavandatava tegevuse mõju paremat võrdlevat analüüsi liikmesriikide tasandil ning samuti avatud ja konstruktiivset dialoogi saavutatud edusammude kohta EL tasandil;

11.   rõhutab, et keskkonnaalaste väljakutsete puhul meetmete edasi lükkamine või nende tegemata jätmine toob kaasa ilmselt suuremad kulud koos negatiivse mõjuga elukvaliteedile ning rahandusliku lisakoorma tulevastele põlvkondadele; kutsub seetõttu komisjoni üles tõhustama oma tööd tegevusetuse kulude määratlemisel ja hindamisel liikmesriigi ja ühenduse tasandil, samuti ennetavate meetmete positiivse mõju arvestamisel;

12.   usub, et riikide parlamendid on õige foorum riiklike eesmärkide arutamiseks, seadustamiseks ja edastamiseks ning avaliku arutelu edendamiseks, et määratleda NRPsid; kutsub Euroopa Ülemkogu ja komisjoni üles ühiselt kehtestama selge menetluse lihtsustamist või kodifitseerimist vajavate õigusaktide tuvastamiseks; kutsub lisaks komisjoni üles esitama ettepanekut Euroopa Parlamendiga kokkulepitava strateegia kohta, kuidas ja millal rakendada kaasregulatsiooni ja vabatahtlikke lepinguid;

13.   kutsub liikmesriike üles ELi õigusaktide kiirele ja täpsele ülevõtmisele ning NRPde tõhusale rakendamisele, sealhulgas õigeaegsele teabe esitamisele, mis võimaldab Euroopa Parlamendil võtta järelmeetmeid; usub, et nende meetmete mõju eelarvele on vajalik hinnata; nõuab sõltumatut mõju hindamist ja paremat konsulteerimist sidusrühmadega;

14.   rõhutab vajadust kiirendada ELi õigusaktide lihtsustamist ja konsolideerimist ning teha rohkem jõupingutusi parema õigusliku reguleerimise, ELi õigusaktide kiire ülevõtmise ja korrektse rakendamise alal; palub komisjonil pidada esmatähtsaks 2003. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe tõhusat rakendamist , mis käsitleb paremat õigusloomet, sh asjakohaseid mehhanisme tõhusaks konsulteerimiseks kõikide sidusrühmadega;

15.   tervitab erinevate institutsioonides ja majanduses ning ühiskonnaelus osalejate kohustuste ja pädevuste määratlemist EL, siseriiklikul ja piirkondlikul tasandil ning usub, et see on äärmiselt oluline tugeva omanikutunde ning samuti asjaomaste isikute nähtavuse ja vastutuse väljaarendamisel; rõhutab, et kindel institutsiooniline raamistik on alus kodanike suuremale usaldusele; usub, et edukaid kogemusi tuleks rõhutada ja jagada ning parimaid tavasid soodustada; rõhutab nii rakendamise selge ajakava kehtestamise, eesmärkide määratlemise ning samuti tõhusa järelevalvesüsteemi olulisust; hindab õiglast konkurentsi kui positiivset elementi Euroopa üldise konkurentsivõime parandamisel, jõukuse edendamisel ja kõrgete sotsiaalsete tingimuste parandamisel;

16.   usub, et hästitoimiv siseturg ja tööturg, mis tagavad sotsiaalsed ja keskkonnaalased standardid, on elulise tähtsusega EL konkurentsipotentsiaali vabastamiseks, majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks; kutsub liikmesriike üles liikuma ELis nii kiiresti kui võimalik töötajate ja teiste kodanike täieliku liikumisvabaduse suunas koos sihipärase tegevusega edendada töökvaliteeti selle kõikides aspektides; peab äärmiselt oluliseks töötada välja tugevamaid meetmeid vaesuse vastu ja sotsiaalse hõlvamise edendamiseks;

17.   on tõsiselt mures mitme liikmesriigi valitsuse tegevuse pärast, kes üritavad võtta või on juba võtnud kohalikke tööstusi ja ettevõtteid kaitsvaid ning soosivaid meetmeid; on seisukohal, et selline tegevus kahjustab siseturu üldpõhimõtteid, kuna takistab teiste liikmesriikide kodanikel kasutamast ettevõtete asutamisõigust, samuti kapitali vaba liikumist ühenduses; palub komisjonil ennast oluliselt konkreetsemalt ja selgesõnalisemalt väljendada siseturu kaitsmisel, sealhulgas energiateenuste ja finantsteenuste puhul;

18.   usub samuti, et SMEde äripotentsiaali avamine loob uusi võimalusi noorte inimeste toomiseks ettevõtlusesse, tugevdab innovatsioonisüsteeme ja soodustab erasektori investeerimist teadus- ja arendustegevusse;

19.   nõuab, et NRPde hindamisel ja esitamisel ning komisjoni ja nõukogu Lissaboni strateegiaga seotud dokumentides arvestatakse keskkonnanäitajate kindla valikuga;

20.   märgib, et näitajad on olulise tähtsusega nii poliitiliste meetmete hindamise jaoks kui ka järelevalveks riiklikul ja EL tasandil;

21.   on seisukohal, et ELl puuduvad põhiandmed, mis on vajalikud võrdlemaks selle üldist majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset olukorda teiste piirkondade ja riikide olukorraga, ning palub komisjonil esitada ettepanekud selliste ülevaadete kohta;

22.   kutsub komisjoni üles tagama, et EL struktuurifonde kasutatakse kooskõlas Lissaboni strateegiaga; teostama süstemaatilist järelevalvet eriti Euroopa piirkondade üle, et jälgida nende tegevusi Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamiseks, tingimusel, et vastav teave ja statistilised andmed võimaldavad piirkondadel end omavahel tõhusalt võrrelda ja seega määratleda parimad tavad;

23.   tuletab meelde, et üleeuroopaliste transpordivõrkude (TEN-T) väljakujundamine etendab tähtsat rolli Lissaboni strateegias sätestatud eesmärkide saavutamisel ning et nimetatud arengu toetamiseks vajab EL kiiresti tõhusaid, keskkonnasõbralikke ja säästvaid transpordivõrke, mis hõlmavad raudteevedusid, maantee-, sisevee- ja meretransporti ning sadamaid ja lennujaamasid; kutsub seetõttu kõiki asjaosalisi üles tagama, et TEN-T väljakujundamine muutuks tegelikkuseks;

24.   mõistab hukka asjaolu, et Euroopa Ülemkogu kavatseb vähendada eraldisi üleeuroopalistele võrkudele, mida Euroopa Parlament on järgmises finantsperspektiivis taotlenud; soovitab kasutada võimalusi, mida pakub peagi käivitatav Galileo süsteem liiklusvoo elektroonilise haldamise parandamiseks, mille tarvis on vaja järk-järgult kasutusele võtta elektrooniline maksusüsteem, et vältida ummikuid ja kaasata kasutajaid liikuvuse tegeliku hinna tasumisse;

Rahvastiku vananemine / demograafilised väljakutsed

25.   märgib, et lisaks uute võimaluste loomisele meie ühiskonna jaoks võib pikem keskmine eluiga hõlpsasti suurendada põlvkondadevahelisi pingeid sotsiaalkindlustus- ja pensionisüsteemi rahastamisprobleemide tõttu, mille toob endaga kaasa passiivse elanikkonna kiire suurenemine ning aktiivse elanikkonna vähenemine, või paremal juhul stabiliseerumine; tunnistab, et iga ELi liikmesriik peab tegema oma valikud seoses sotsiaalkindlustus- ja pensionisüsteemidega; täheldab, et madal majanduskasv, ülemäärane riigivõlg ja kõrge tööpuudus toovad need demograafilised muutused dramaatiliselt esile; järeldab, et demograafiliste muutuste negatiivse mõju vähendamiseks on oluline Lissaboni strateegia täielik rakendamine, et luua integreeritud ühiskond, mis rajaneb suurel tööhõivel, kõrgel produktiivsusel, innovatsioonil ja terviseedendamisel;

26.   on seisukohal, et demograafilised muutused nõuavad uut ja tõhusamat hariduslikku ja sotsiaalset infrastruktuuri nii noorte kui eakate inimeste jaoks, sealhulgas rohkem võimalusi elukestvaks õppeks, taskukohaseks lapsehoolduseks, hooldusabiks ja eakate hooldamiseks; tuletab liikmesriikidele meelde 2002. aasta Barcelona Euroopa Ülemkogul võetud kohustust, et aastaks 2010 võimaldavad nad päevahoiukohti rohkem kui 33%-le alla kolmeaastastest lastest ja 90%-le lastest alates kolmandast eluaastast kuni kooliminekueani;

27.   tuletab meelde, et sotsiaalraamistiku kaasajastamine kogu ELis on poliitiline imperatiiv; peab sama oluliseks meie rahvamajanduste sotsiaalsele mõõtmele – sotsiaalsete õiguste, sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse dialoogi – keskse tähelepanu osutamist, mõeldes sellele, kuidas tagada, et inimesed saaksid majanduslikud muutused võtta vastu enesekindlalt ja rahulikult; kinnitab, et reformid peavad edendama dünaamilist ja paindlikku majandust, samal ajal tagades tööhõive kindluse ("flexicurity");

28.   on seisukohal, et Euroopa ühiskond peab kinni haarama võimalusest kasutada eakate kodanike põlvkonna teadmisi ja oskusi; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles arendama välja "aktiivse vananemise strateegiaid", mis sisaldavad meetmeid eakate kaasamise hõlbustamiseks, sh stiimuleid astmeliseks üleminekuks töötamiselt pensionilejäämisele; palub komisjoni levitada liikmesriikide parimaid lahendusi, mis puudutavad pensionilejäämise ettevalmistust ning uutele, vabalt valitud tegevustele üleminekut;

29.   on seisukohal, et saavutamaks Lissaboni strateegia eesmärke, tuleb võtta sobivaid meetmeid vanemate põlvkondade jaoks, et nad suudaksid tehnoloogiliste uuendustega kaasas käia, vältida ohustatust ja sotsiaalset tõrjutust ning oleksid aktiivsemalt kaasatud tööturule;

30.   kutsub komisjoni üles uuesti algatama oma strateegiat uute tööhõiveallikate kohta, eelkõige kutsudes liikmesriike üles edendama kohaliku kogukonna põhiseid teenuseid, sotsiaalteenuseid, isikuteenuseid, kultuuriteenuseid ja keskkonnaalaseid elukutseid; on seisukohal, et mittebürokraatlikud algatused, nagu Prantsusmaa teenusevautšeri skeem, loovad tõenäoliselt palju uusi töökohti ja kõrvaldavad ka mitteametliku töötamise;

31.   kutsub liikmesriike üles aktiivselt tegutsema, et selgitada välja kõik sündimuse taseme suurendamist takistavad tegurid, sealhulgas takistused väljaspool töökohta, nagu maksupoliitika, juurdepääs eluasemeturule ning lapsehooldus ja kaupluste lahtiolekuajad; rõhutab vajadust edendada tööaja paindlikkust, võimaldades töö- ja perekonnaelu ühendamist, mille tagajärjeks ei tohiks olla karjäärist loobumine, vaid see peab põhinema vabal valikul; rõhutab, et tervislik keskkond ja terviseedendamine üldiselt on pikaajalise majanduskasvu ja sotsiaalse heaolu põhielemendid;

32.   rõhutab, et lisaks vananeva elanikkonna küsimusele on kõikides liikmesriikides, kes rahastavad praegust riigivõlga laenamise abil, põhiprobleemiks põlvkondadevaheline solidaarsus; nõuab, et jätkusuutliku arengu põhimõtet tuleb mõista nii, et välditakse järgmistele põlvkondadele raske võlakoorma edasiandmist; rõhutab pikaajalise perspektiivi vajadust, milles peaksime vältima noorte inimeste ja järgmiste põlvkondade täiendavat koormamist ülemääraste võlgadega;

33.   on seisukohal, et demograafiliste muutuste tervishoiualased aspektid on väga tähtsad ning neid tuleb käsitleda nii inimlikust kui ka rahanduslikust aspektist; rõhutab, et vananeva elanikkonna tõttu suureneb nõudlus raviteenuste ja pikaajalise ravi teenuste järele; on veendunud, et pikaajaliste haiguste vastastesse meetmetesse investeerimine on tähtis; tuletab meelde, et mida kauem on inimesed hea tervise juures, seda kauem jäävad nad aktiivseks ja suudavad tööl käia;

34.   on arvamusel, et sisserändepoliitika peaks edendama ümberasujate edukat majanduslikku, sotsiaalset ja õiguslikku integratsiooni eesmärgiga kergendada Euroopa demograafilist väljakutset, aga tunnistab, et see iseenesest ei lahenda kõiki demograafiliste muutustega seotud küsimusi; on arvamusel, et tõhus seadusliku sisserände poliitika sõltub ka tervikliku ja proaktiivse täieliku integreerimise strateegia rakendamisest, mis hõlmaks sotsiaalseid, majanduslikke ja kodanikke puudutavaid meetmeid, tutvustusprogramme ja keeleõpet;

35.   juhib tähelepanu, et sisserändepoliitikal, mis seab prioriteediks oskustöölised, on ka vastupidine mõju, nõrgestades selliste kvalifitseeritud sisserändajate päritoluriikide majandust, ning et tööjõu selline liikumine võimaldab lahendada demograafiliste muutuste väljakutseid vaid lühiajaliselt; juhib siiski tähelepanu, et tuleb läbi viia üksikasjalik oskustöölisi prioriteediks seadva sisserändepoliitika mõju hinnang nende päritoluriigi majandusele;

Innovatsioon ja teadusuuringud / Intellektuaalne omandiõigus (IPR) / Elukestev õpe

36.   usub, et innovatsioon on heaolu, majanduskasvu ja töökohtade loomise üks peamisi nurgakivisid, et see tugevdab Euroopa konkurentsivõimet ja annab panuse jätkusuutliku arengu üldpoliitika eesmärgi saavutamisse;

37.   usub, et Lissaboni strateegia prioriteete peaks rahastatama ja ellu viima ELi ja liikmesriikide eelarvetest, tugevdades märkimisväärselt Euroopa innovatsiooni ja teadusuuringute suutlikkust ning laiendades elukestvat õpet, hõlmates uute finantsinstrumentide kasutamist; nõuab siiski nimetatud poliitikale keskendamist üldhuvi pakkuvatele valdkondadele;

38.   ergutab komisjoni esitama uurimis- ja arendustegevuse valdkonnas pilootprojekte, mis võimaldaksid EL perspektiivi loomist ning arendada Euroopa mõtlemist antud valdkonnas;

39.   märgib, et avalik sektor on maha jäänud Lissaboni strateegia eesmärkide täitmisest uurimis- ja arendustegevuse valdkonnas ning et ka erasektor on üldiselt veel väga kaugel eesmärgist, mille kohaselt tuleb investeerida 2% ekvivalent SKT-st uurimis- ja arendustegevusse; kutsub seega erasektorit üles suurendama oma jõupingutusi, et täita oma osa 3% eesmärgist;

40.   märgib, et eelkõige keskmise suurusega ettevõtted ei investeeri piisavalt teadusuuringutesse; kutsub liikmesriike üles suurendama oma jõupingutusi poliitikas julgustamaks innovatsiooni keskmise suurusega ettevõtetes, ning ka 20 miljonis Euroopa väikeettevõttes, mis moodustavad Euroopa majanduskasvu ja töökohtade loomisel esirea; on seisukohal, et SMEde parendatud juurdepääsul Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse 7. raamprogrammile (2007-2013) ) (FP7) on oluline roll SMEde töökohtade loomise suutlikkuse tugevdamisel;

41.   märgib, et asjaolu, et Euroopa on Jaapanist ja USAst uurimis- ja arendustegevuse valdkonnas mahajäänud, peegeldub eelkõige teadlaste osakaalus, kes töötavad erasektoris (80% USAs, 50% Euroopas); nõuab, et võetakse meetmeid, mis parandaksid teadlaste liikuvust ja looks parema infrastruktuuri, et ergutada rohkem üliõpilasi teaduskarjääri tegema; nõuab, et ülikoolid annaksid oma oskusteavet edasi uutele ettevõtetele ("start-ups") ning hangiksid piisavalt lisavahendeid patentide ja litsentside arvelt ("capital building licensing");

42.   nõuab, et võetakse meetmeid EL ülikoolide seadmestamiseks, et need vastaksid kõrgeimatele teadusuuringute standarditele; nõuab, et tugevdatakse ülikoolide ning tööstus- ja kaubandussektorite vahelist koostööd ning nõuab, et tagatakse teadusuuringute tulemuste parem edastamine, levitamine ja kohaldamine;

43.   on seisukohal, et elukestev õpe on vajalik; on ühtlasi seisukohal, et EL tööstuse konkurentsivõimelisuse tagamiseks tuleb tugevdada haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteeti erinevatel eluetappidel ning hõlbustada juurdepääsu kõrgharidusele; usub, et haridus- ja koolitussüsteemide eesmärgiks peavad olema need Euroopa piirkonnad, kus on puudus kvalifitseeritud inimestest, ning vastata nõuetele ja täita lünki kiiresti muutuval tööturul ja tehnoloogiaühiskonnas;

44.   kutsub liikmesriike üles keskenduma kõigepealt ja eriti õpingute katkestamise probleemile algkooli- ja gümnaasiumiastmes ning parendama pakkumist seoses hariduse ja jätkuõppega; märgib suuri erinevusi liikmesriikide vahel;

45.   on seisukohal, et Interneti-kasutajate arv suureneb jätkuvalt; on seisukohal, et kõikidel noortel eurooplastel peab olema võimalus saada selgeks, kuidas kasutada elektroonilisi töövahendeid; kutsub liikmesriike üles tagama, et hiljemalt 2010. aastaks on arvuti kättesaadav igale Euroopa Liidu õpilasele ja et informaatika on täielikult integreeritud kooliprogrammidesse ning et arvutiga tegelemine ja selle tõhus kasutamine on koolides tavaline;

46.   rõhutab kehtivate intellektuaalomandi õiguste õigusaktide reformimise vajadust; märgib, et patendi registreerimiskulud ELis jäävad 37 500 ja 57 000 EUR vahele, samal ajal kui sama toiming maksab USAs vaid umbes 10 000 EUR – keeruline asjaajamine ja ajakulu patendi saamisel on suureks takistuseks SMEdele; kutsub komisjoni üles tagama intellektuaalomandi õiguste kohast kaitset ning esitama võimalikult kiiresti ettepanekut liikmesriikides patendiseaduste ühtlustamiseks, mis looks suuremat õiguskindlust ja edendaks innovatsiooni;

47.   toetab reservatsioonideta komisjoni esimest konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi (2007-2013) (CIP) ning rõhutab, et eesmärgid, meetmed ja rahalised vahendid on lahutamatult seotud usutava pühendumisega Lissaboni strateegiale; kutsub komisjoni üles muutma nimetatud programmi (CIP) ELi innovatsioonipoliitika edukaks nurgakiviks; rõhutab Euroopa Investeerimisfondi hallatavate CIPi finantsinstrumentide tugevdamise vajadust, et parandada SMEde rahalisi vahendeid riskikapitali ja tagatiste abil ning laiendama oma tegevusi tehnosiirde rahastamiseks; rõhutab, et Euroopa Parlament määras innovatsiooni esmatähtsaks eesmärgiks finantsperspektiivis ning kutsub Euroopa Ülemkogu üles mitte ignoreerima nimetatud jätkuvat lubadust;

48.   märgib, et maailma 20 juhtivast biotehnoloogiafirmast 19 kuuluvad Ameerikale ja üks Šveitsile ning et EL ei saa endale lubada selles valdkonnas üha kaugemale ja kaugemale maha jääda; kutsub komisjoni üles kohaldama subsidiaarsuse põhimõtet ka teadusuuringute valdkonnas ja toetada alusuuringuid kõikides liikmesriikides;

Energiapoliitika

49.   on seisukohal, et ühtne ja tõhus energiapoliitika on hädavajalik Euroopa majanduskasvuks ja Euroopa kodanike püsivaks jõukuseks; märgib eelkõige, et energiavarustuse kindlus on strateegiline kohustus, pidades silmas Euroopa sõltuvust kolmandate riikide impordist ning nõuab meetmete võtmist pakkumise ja nõudluse pikaajalise tasakaalu tagamiseks;

50.   nõustub riigipeade mitteametliku kohtumise järeldustega 2005. aasta oktoobris Hampton Courtis, et ühine seisukoht varustuskindluse strateegia suhtes peaks austama liikmesriikide geograafilisi, majanduslikke, piirkondlikke, kliima- ja struktuurierinevusi, edendama turu edasist avanemist ELis, olema kooskõlas säästva arengu ning kliimamuutustega seotud kohustustega energiasektoris ning lisama väärtust liikmesriikide individuaalse tegevuse kaudu;

51.   pidades silmas Hampton Courti kohtumise järeldusi, paluda komisjonil ühenduse energiapoliitikat uuendada, kutsub komisjoni üles kiirendama teemakohaste ettepanekute koostamist; kutsub komisjoni üles võtma palju otsustavamaid meetmeid, et tagada konkurentsivõimelised, vähe süsinikdioksiidi tekitavad või CO2-vabad energiaallikad ning keskkonnasõbralikud energiavarud, mis on piisavalt mitmekesised, et vältida liigset sõltuvust ühest energialiigist;

52.   kutsub komisjoni üles reageerima jõuliselt konkurentsi peadirektoraadi 16. veebruaril 2006. aastal avaldatud energiasektori uurimuses kirjeldatud turgu valitsevale seisundile ja turu puudustele ning esitama uusi ettepanekuid turgu valitseva seisundi ja turu puuduste vastu võitlemise kohta konkreetsete meetmete ja vahendite abil,

53.   seepärast ootab 2006. aasta kevade Euroopa Ülemkogu energiaküsimuste arutelusid, mis peaksid viima eelkõige konkreetsete meetmeteni energiasäästmise, ressursside tõhususe ja taastuvenergia jätkuva edendamise valdkonnas, aidates sellega kaasa ka Kyoto protokollis ning hiljem sätestatud kasvuhoonegaaside heitmete vähendamise eesmärkide saavutamisele;

54.   on seisukohal, et võitlus kliimamuutustega loob majanduslikke ja sotsiaalseid võimalusi, mis aitavad toetada säästliku arengu strateegiat, Lissaboni strateegia kolmandat sammast; arvab, et praegu on vaja aktiivselt arutada Kyoto raamistiku arengut pärast 2012. aastat, et turgudel oleks võimalik võtta arvesse süsiniku maksumust suurtes investeerimisprogrammides;

55.   rõhutab, et uurimis- ja arendus- ning uuendustegevus peab energiavaldkonnas prioriteetseks jääma; kutsub liikmesriike üles võtma pikaajalisi kohustusi uurimis- ja arendustegevuse rahastamise suurendamiseks ning Euroopa energiauuringute teadusruumi (European Energy Research Area) loomiseks; võtab teadmiseks, et uued lähenemisviisid energiakasutusele peaksid viima EL praeguse energiatarbimise vähenemiseni umbes 20% võrra, kusjuures ühtki lähenemist ei välistata enneaegselt;

56.   rõhutab seetõttu, et Euroopa Liit peaks investeerima märkimisväärseid vahendeid puhta süsiniku ja süsinikdioksiidi eraldamise taoliste puhtamate ja tõhusamate tehnoloogiate väljatöötamiseks, uute energiaallikate kasutuselevõtmiseks ja tuumaohutuse parandamiseks, muuhulgas otsides tehnoloogilisi läbimurdeid;

57.   arvestades Euroopa Liidu väga olulist tuuleenergia potentsiaali, eelkõige rannikualadel, mis on kõige avatumad meretuultele, palub komisjonil koostada hinnangu selle potentsiaali kohta;

58.   võtab teadmiseks, et leidub märkimisväärseid võimalusi energiatõhususe suurendamiseks, saastavate heitkoguste vähendamiseks ning ülemaailmse turu kujundamiseks puhta kivisöetehnoloogia uue sisseseade ja süsteemide jaoks ning nõuab, et tööstus ja seitsmes teadusuuringute raamprogramm jõuaksid puhtal söepõletustehnoloogial põhinevate energiasüsteemide eduka demonstreerimiseni;

59.   nõuab suuremaid jõupingutusi tagamaks, et liikmesriigid rakendaksid olemasolevaid energia siseturgu käsitlevaid õigusakte ning et täielikult saavutataks taastuvate energiaallikate, taastuvatest energiaallikatest toodetava elektri, biokütuste ja energiatõhususe eesmärgid; tervitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepanekut energiatõhususe ja energiateenuste kohta (KOM(2003)0739) ning nõuab selle kiiret ja järjekindlat rakendamist kogu ELis;

60.   arvab, et suuremad investeeringud puhtamasse ja tõhusamasse tehnoloogiasse on otsustavalt tähtsad ning et EL võiks saada suurt kasu ka nende tehnoloogiate ekspordist riikidesse, mille energiatarbimise tohutu kasv sunnib neid investeerima märkimisväärseid summasid tõhususe parandamisse;

61.   kutsub komisjoni ja nõukogu üles pakkuma ulatuslikku koostööd energiapoliitika valdkonnas kõigile riikidele, kes tarbivad suures koguses naftat ja maagaasi, alates USAst, Jaapanist, Hiinast ja Indiast; on seisukohal, et selline koostöö võiks leevendada nafta ja maagaasi hinnakujundusega seotud pingeid, eelkõige juhul, kui hea käitumise koodeksi eesmärgiks ei olnud üksnes kõrvaldada rivaalitsemist peamistes tootmispiirkondades, vaid ühtlasi soodustada parimate tehnoloogiate vahetamist seoses energiasäästu, energiatõhususe ja keskkonnasõbralike energiaallikatega;

62.   tuletab meelde, et ELl on tuumaenergia valdkonnas ülemaailmselt tunnustatud kogemused, mis on energiasõltuvuse ja kliimamuutuse probleemide üks võimalikke lahendusi; need kogemused puudutavad muuseas tootmisrajatiste tõhusust ja kvaliteeti, samuti nende tegevuse lõpetamist ("decommissioning to greenfield", kui kasutada Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri terminoloogiat);

63.   tunnustab tuumaenergia kui olulise energialiigi praegust rolli elektrivarustuse kindluse tagamisel, kusjuures selle kasutamine aitab aastas ära hoida hinnanguliselt 312 miljonit tonni süsinikdioksiidi heitmeid (7% kasvuhoonegaaside koguheitmetest ELis); juhib tähelepanu asjaolule, et praegused hinnangud prognoosivad 2020. aastaks ELis süsinikdioksiidi heitmete 12%list kasvu, mis jääb kaugele Kyoto eesmärgist neid 8% võrra vähendada;

64.   on teadlik, et pikaajaline energiavarustuse kindlus ei ole võimalik ilma taastuvenergiate majanduslikult ja ökoloogiliselt mõtteka arendamiseta; kutsub komisjoni üles sisse seadma turupõhiseid soodustusi, et muuta taastuvenergiad võimalikult kiiresti ökonoomseks; palub komisjonil edendada vesiniku kasutamist keskkonnasõbraliku ja säästliku energiaallikana; ning pikema aja jooksul vähendada sõltuvust poliitiliselt ebastabiilsetest ekspordiriikidest; mõistab, et tehniliselt võib taastuvate energiaallikate arvelt tulla piiratud osa energiaga varustamisest;

65.   julgustab komisjoni energiaküsimust hinnates kaaluma seda eri aspektidest, nagu energialiikide kombinatsioon, turu areng, investeeringud, teadusfondid ning võimalus luua liikmesriikide vaheline teabevahetussüsteem ja seda arendada;

66.   on seisukohal, et sidemete puudumine liikmesriikide infrastruktuuride vahel takistab ühtset turgu ning kutsub liikmesriike üles selle probleemi lahendamiseks üleeuroopalisi energiavõrke (TEN-E) lõpuni välja ehitama; arvab, et riigi tasandil peaksid liikmesriigid tagama, et elektrijaamad jaotuksid nende territooriumil võimalikult ühtlaselt ja asuksid peamistele tarbimispunktidele võimalikult lähedal;

67.   tervitab huviga CARS21 kõrgetasemelise töörühma ühtset lähenemist ja järeldusi ning eeldab, et komisjon juhindub tegevuskavast, mis võeti CARS21 poolt vastu selleks, et esitada kiiresti ettepanekuid saasteainete heitmete vähendamiseks väikesõidukitest ja raskeveokitest, eelkõige sõidukitehnoloogia parandamise (nt hübriidsõidukite arendamine), teise põlvkonna biokütuste, mida saadakse paljudest erinevatest toorainetest, kasutamise kaudu; kutsub liikmesriike üles juhinduma Rootsi algatusest kehtestada kõigile teenindusjaamadele kohustus müüa biokütust;

68.   on veendunud, et EL põllumajandus võib leida uusi turge tänu biokütuste tootmiseks kasutatavate kultuuride propageerimisele, mis aitab kaudselt kaasa toidu ohutuse säilitamisele Euroopas;

69.   juhib tähelepanu ka ELs juba leiduvatele näidetele biomassi kasutamise kohta kütteks ja vooluallikaks, mis toob esile olemasolevaid võimalusi alternatiivide kasutamiseks ning energia, keskkonna ja põllumajanduse seostamiseks nii, et see oleks võimalikult kasulik kodanikele, nende elukvaliteedile ning asjaomaste majandussektorite säästlikule arengule;

70.   rõhutab, kui tähtis on siseturu täielik väljakujundamine hästitoimiva ja mittediskrimineeriva konkurentsi tingimustes ja energiaturgude liberaliseerimine 2007. aastaks vastavalt liikmesriikide kokkuleppele;

o
o   o

71.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) OJ C 320 E, 15.12.2005, lk 164.
(2) Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv teenuste kohta siseturul, 5.3.2004 (KOM(2004)0002.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika