Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele "Ränne ja areng: mõned konkreetsed suunised" (KOM(2005)0390);

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (KOM(2005)0391);

–   võttes arvesse järgmiseid komisjoni teatisi nõukogule ja Euroopa Parlamendile: "Prioriteetsed meetmed rändeprobleemide lahendamiseks: esimene tagasiside Hampton Courti kohtumisele" (KOM(2005)0621); "Arengumaade tervishoiu inimressursikriisi käsitlev ELi tegevusstrateegia" (KOM(2005)0642); "Temaatiline programm koostööks kolmandate riikidega rände ja varjupaiga valdkondades" (KOM(2006)0026);

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. detsembril 2005. aastal Brüsseli kohtumise järelduste IV osa pealkirjaga "Ränne: üldine lähenemisviis";

–   võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsioone A/RES/58/208, A/RES/59/241 ja A/RES/60/205, milles nähakse ette 2006. aastal toimuval 61. istungjärgul kõrgetasemelise dialoogi pidamine rahvusvahelise rände ja arengu kohta;

–   võttes arvesse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, mis on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000 (Cotonou leping)(1) ja mida muudeti Luxembourgis 25. juunil 2005(2), eelkõige selle artiklit 13, milles käsitletakse rännet;

–   võttes arvesse 13. aprillil 2006. aastal varjupaiga-, rände- ja liikuvusküsimuste eest vastutavate AKV ministrite esimesel kohtumisel vastu võetud Brüsseli deklaratsiooni varjupaiga-, rände- ja liikuvuse kohta ja deklaratsiooni rakendamise tegevuskava;

–   võttes arvesse ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsiooni ja sellega seotud protokolle;

–   võttes arvesse AKV-ELi ministrite nõukogu 13. aprilli 2005. aasta otsust nr 4/2005 üheksanda Euroopa Arengufondi pikaajaliseks arenguks ettenähtud vahendite reservi kasutamise kohta(3);

–   võttes arvesse ÜRO peasekretäri aruannet "Ülemaailmne uurimus naiste rolli kohta arengus, 2004: naised ja rahvusvaheline ränne", A/59/287/Add.1;

–   võttes arvesse Maailmapanga aruannet pealkirjaga "Globaalsed majandusväljavaated 2006: rahasaadetiste ja rände mõju majandusele"(4);

–   võttes arvesse rahvusvahelise rände maailmakomisjoni 2005. aasta oktoobri aruannet "Ränne ühendatud maailmas: uus tegevusperspektiiv"(5);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 18, 19 ja 21;

–   võttes arvesse liikmesriikide poolt 2005. aastal võetud kohustusi, sealhulgas:

–   võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) soovitust nr 151 võõrtöötajate kohta;

–   võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni 20. detsembri 2005. aasta ühisavaldust Euroopa Liidu arengupoliitika küsimuses pealkirjaga "Euroopa konsensus"(7), milles sätestatakse üldine raamistik ühenduse tegevuseks arengu valdkonnas;

–   võttes arvesse IV Euroopa Liidu – Ladina-Ameerika riikide tippkohtumisel 12. mail 2006. aastal vastu võetud Viini deklaratsiooni;

–   võttes arvesse 17. novembri 2005. aasta resolutsiooni Aafrika arengustrateegia kohta(8); 15. novembri 2005. aasta resolutsiooni globaliseerumise sotsiaalse mõõtme kohta(9); 26. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu lähenemisviisi kohta majandusmigratsiooni juhtimisele(10); 9. juuni 2005. aasta resolutsiooni seadusliku ja ebaseadusliku ümberasumise vaheliste seoste ja ümberasujate lõimimise kohta(11); 12. aprilli 2005. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu rolli kohta aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel(12);

–   võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1998. aasta määrust (EÜ) nr 2836/98 soolise võrdõiguslikkuse küsimuste arengukoostöösse integreerimise kohta(13);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse arengukomisjoni raportit ning väliskomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A6-0210/2006),

A.   arvestades, et 175 miljonist ümberasujast (3% maailma rahvastikust) elab 40% arenguriikides;

B.   arvestades, et ränne ei kujuta endast uut nähtust, kuid selle ulatus globaliseerunud maailmas ja rahvusvaheliste osalejate suurenenud teadlikkus teeb sellest nüüdsest peale rahvusvahelise üldsuse jaoks tähtsa poliitilise küsimuse;

C.   arvestades, et alates 1980ndatest aastatest on sisseränne märkimisväärselt kasvanud, ilma et Euroopa Liidu tasandil oleks püütud sellele probleemile ühist ja selget lahendust leida;

D.   arvestades, et Euroopa Liit võtab sisserändajaid vastu peaaegu kõikidest arenguriikidest; arvestades, et suur hulk sisserändajatest on pärit Aasiast, Aafrikast ja Ladina-Ameerikast; arvestades, et on vähetõenäoline, et selle nähtuse ulatus lähiaastatel väheneb;

E.   arvestades, et rahvusvahelise üldsuse mobiliseerimine pole viinud ulatusliku ühistegevuseni;

F.   arvestades, et rändeküsimusega peab tegelema kogu rahvusvaheline üldsus globaalsel tasandil; arvestades, et Euroopa Liit pole siiani suutnud alustada asjaomast globaalset poliitilist tegevust ega varustanud ennast nimetatud probleemiga tegelemiseks sobivate vahenditega;

G.   arvestades, et ühise poliitika puudumine rändevoogude juhtimise vallas võimaldab liikmesriikidel võtta vastu ühepoolseid otsuseid, mis muudavad väga raskeks ühenduse ühtse seisukoha vastuvõtmise;

H.   arvestades, et sisserändega seotud tegevus peab põhinema võimalikult laiaulatuslikul konsensusel Euroopa Liidu sees;

I.   arvestades rahvusvahelist rännet ja arengut käsitlevat kõrgetasemelist dialoogi, mis leiab aset ÜRO Peaassamblee raames 14. ja 15. septembril 2006;

J.   arvestades, et Aafrika Liit on muutnud rändeküsimused Aafrika Liidu Komisjoni presidendi hr Alpha Oumar Konaré eestvedamisel üheks oma tegevuse kesksetest teemadest;

K.   arvestades, et rände eesmärkide ja sellest tulenevalt ka ümberasujate kategooriate mitmekesisuse tõttu on raske kujundada välja ühtset ja üldist poliitikat, mille abil muuta ränne üheks arenguhoovaks;

L.   arvestades, et peamised rändekolded maailmas on Aasia ja Ladina-Ameerika, kuid Aafrika paistab silma rändega seotud negatiivsete nähtuste ulatuse poolest;

M.   arvestades, et suuremas osas analüüsides uuritakse põhjapoolseid vastuvõtvaid riike, samas kui 60% ümberasujatest ei lahku kunagi lõunapoolkeralt;

N.   arvestades Viini deklaratsioonis rõhutatud kohustust edendada globaalset dialoogi ja tõhustada rändeküsimustes tehtavat koostööd Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika vahel;

O.   arvestades, et teineteisest sõltuvate rände-ja arenguprobleemi lahendamiseks ei piisa üksnes ametliku arenguabi suurendamisest, vaid samal ajal tuleb arendada uuenduslikke erivahendeid, mille abil tunnustada ja edendada ümberasujate panust vaesuse kaotamiseks ja arengu tagamiseks peetavas võitluses;

P.   arvestades, et aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks tuleb lahenduse otsimine kõnealusele probleemile lahutamatult siduda riigisisese ja rahvusvahelise vaesusevastase võitluse strateegiaga;

Q.   arvestades, et tuleb tunnustada ja toetada lõunapoolsete riikide õigust teostada sõltumatut rändepoliitikat;

R.   arvestades, et lõunapoolsete riikide jaoks tähendab ränne parema haridusega või ettevõtlikumate inimeste lahkumist ning et nn "ajude äravool" ohustab mitmesuguste esmatähtsate teenuste, nagu eelkõige tervishoid ja haridus, kättesaadavust ja kvaliteeti;

S.   arvestades, et "ajude äravoolu" ja "pädevuse lahkumist" paljudest lõunapoolsetest riikidest soodustab "juhitud rändeks" nimetatav valikuline vastuvõtupoliitika, mis põhjapoolestes riikides ümberasujate suhtes on kehtestatud;

T.   arvestades, et Aafrika Liidu Komisjoni president hr Alpha Oumar Konaré arvates on sellise poliitika tulemuseks "Aafrikale arenemise õiguse keelamine";

U.   arvestades, et ringrändel, mis võimaldab päritoluriigi ja sihtriigi vahel edasi-tagasi reisida, on soodus mõju nii vastuvõtja- kui lähteriigi arengule;

V.   arvestades, et kaasarengu – mida tuleb mõista kui arenenud riikides tekkinud ümberasujate kogukondade potentsiaali kasutamist nende päritoluriigi hüvanguks – abil on võimalik muuta ränne arengu ja inimestevahelise vastastikuse abi liikumapanevaks jõuks;

W.   arvestades, et ümberasujate rahaülekanded päritoluriiki kujutavad endast olulist arenguhooba ning et selliste ülekannete summa ületab märgatavalt maailmas antava ametliku arenguabi; arvestades, et enamikel juhtudel on selliste saadetiste finants- ja pangakulud äärmiselt suured ning nende teostamine pole alati läbipaistev; rõhutades siiski, et kõnealused ülekanded on eelkõige mõeldud kasutamiseks perekonnaliikmetele ning et vaid väike osa neist läheb investeeringute ja arengu rahastamiseks;

X.   arvestades siiski, et nimetatud ülekannetega ei saa ametliku arenguabi vähenemist korvata ega seda õigustada;

Y.   arvestades, et 2005. aastal oli maailmas ligikaudu 9,2 miljonit pagulast ja 25 miljonit oma "kodumaal ümberasustatud inimest", kellest pooled asuvad Aafrikas ja kes ei saa mingit rahvusvahelist abi, mis on loonud lubamatu olukorra, kus ühtesid ohvreid eelistatakse teistele;

Z.   arvestades pagulaste ja "ökoloogilistel põhjustel ümberasustatute" arvu suurenemist, nii et ÜRO pagulaste ülemkomissari arvamuse kohaselt võib see mõne aasta pärast ulatuda 50 miljonini,

AA.   arvestades, et ümberasujate integreerimine on kahesuunaline protsess, mis põhineb seaduslike ümberasujate ja vastuvõtva ühiskonna vastastikustel õigustel ja kohustustel ning mille eesmärk on tagada sisserändajatele ühiskonnas osalemise võimalus;

AB.   arvestades, et ümberasujad on inimkaubanduse, diskrimineerimise ja halvenevate sotsiaalsete tingimuste ohvrid, moodustades endiselt rühma, mis ei ole rahvusvahelise üldsuse poolt ja riiklike õigusaktidega piisavalt kaitstud;

AC.   arvestades, et ükski liikmesriik pole ratifitseerinud võõrtöötajate ja nende perekonnaliikmete õiguste kaitse rahvusvahelist konventsiooni;

AD.   arvestades, et Euroopa Liit pole alates 1999. aastast eraldanud sisserändajate integreerimisele rohkem kui 15 miljonit EUR, ehk 0,5 EUR sisserändaja kohta;

AE.   arvestades, et võitlus rändega seotud inimkaubanduse ning naiste ja laste kaubanduse ja seksuaalse ärakasutamise vastu tuleb tõsta Euroopa Liidu prioriteetide hulka;

AF.   arvestades, et naised moodustavad 51% kõigist arenenud riikide ja 46% arenguriikide ümberasujatest(14); olles seisukohal, et ebaseadusliku rändega seotud riskide kohta jagatav teave ei ole piisav; olles teadlik, et ümberasujatest naised puutuvad rohkelt kokku seksuaalse ärakasutamise, vägivalla, diskrimineerimise ja ärakasutamisega töökohal; olles ühtlasi teadlik, et rändepoliitikas ei võeta arvesse naiste eripära;

AG.   arvestades, et ränne võib anda naistele võimaluse parandada oma elujärge, suurendada sõltumatust, toetada sotsiaalselt tõrjutud sookaaslasi ning eemalduda ahistavatest sotsiaalsetest suhetest;

AH.   arvestades, et naised on sageli sunnitud välja rändama selliste probleemide tõttu nagu sundabielu, vaesus või relvakonfliktid;

AI.   arvestades, et naissoost ümberasujad on vähem kaitstud seksuaalse ärakasutamise, diskrimineerimise, tööalase ärakasutamise, vaimse potentsiaali raiskamise, vägivalla ja terviseohtude, sotsiaalse tõrjutuse ja inimkaubanduse eest;

AJ.   arvestades, et praegu viibib Euroopa Liidus suur hulk naissoost dokumentideta ümberasujaid, mistõttu on suurenenud nende tööalase ja seksuaalse ärakasutamise oht ning võimalus, et nad puutuvad kokku seksuaalse vägivallaga,

1.   on veendunud, et Euroopa Liidul tuleb etendada otsustavat rolli rände muutmisel üheks arenguhoovaks;

2.   rõhutab, et Euroopa Liit peab alustama asjaomast regionaalse suunitlusega globaalpoliitilist tegevust, pöörates erilist tähelepanu Aafrikale ja lõunapoolsete riikide vahelisele rändele ning arengu ja rände vahelistele seostele; nõuab rändeküsimuse asetamist olulisele kohale Euroopa Liidu suhetes ja poliitilises dialoogis erinevate piirkondadega ning toetab Euroopa-Aafrika tippkohtumise korraldamist ühise lahenduse leidmiseks;

3.   rõhutab, et Euroopa rände- ja arengupoliitika peab eelkõige põhinema solidaarsusel kolmandate riikidega ja kaasarengu põhimõttel, mille abil asuda tegelema rände süvapõhjustega ja eelkõige kaotada vaesus;

4.   väljendab uuesti veendumust, et liikuvus on üks inimõigusi ja seetõttu ei tuleks seda vaadelda vaid kaubandusliku loogika kohaselt; rõhutab, et asjaomase valdkonna poliitikas tuleks edendada liikuvust valikute, mitte piirangute kaudu;

5.   rõhutab, et Euroopa tasandil on rändeprobleemidele kohase lahenduse leidmine võimalik vaid juhul, kui luuakse ühine strateegia, milles püstitatakse selged eesmärgid ja määratakse kindlaks liikmesriikide käsutusse antavad mehhanismid, mille abil võimaldada neil kõnealuse nähtusega ühiselt ja solidaarselt tegeleda;

6.   tuletab meelde, et võitlus inimeste ekspluateerimise ja inimkaubanduse vastu on kõikide riikide kohustus; tuletab meelde, et tulemuslikuks võitluseks inimkaubanduse ja ümberasujatega kaubitsemisega ning nende inimeste põhiõiguste kaitsmiseks, samuti selliste kuritegude toimepanijate kohtulikuks jälituseks on olemas mitmepoolseid vahendeid, nagu ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsioon ja sellega seotud protokollid; nõuab, et riigid, kes ei ole veel nimetatud konventsiooni ratifitseerinud või sellega ühinenud, teeksid seda võimalikult kiiresti;

7.   pooldab Barcelona protsessi eeskujul rändeküsimuse lülitamist ELi välispoliitikasse;

8.   tervitab nõukogu ettepanekut korraldada 2006. aastal Euromedi ministrite rändeteemaline kohtumine; toetab samuti Euroopa Liidu ja Aafrika rändeteemalist tippkohtumist, mis peaks toimuma 2006. aasta juulis Rabatis ja kus käsitletakse sisserännet Euroopasse Magribi riikidest ja Saharast lõunasse jäävatest Aafrika riikidest;

9.   tervitab kõiki muid rändepoliitika parandamiseks võetud meetmeid ja rõhutab vajadust töötada rändepoliitika edendamiseks võetavate üksikmeetmete toetamise asemel välja globaalne lähenemisviis, mille aluseks on selge nägemus selle kohta, millised on olulisemad meetmed, mis selles valdkonnas tuleb võtta;

10.   soovitab nõukogul võtta asjakohased meetmed, et tagada parem koostöö ja koordineerimine kõikide liikmesriikide asutuste vahel, mis vastutavad rände ja arengu eest;

11.   rõhutab, et arenguabi suurendamine on vajalik, kuid mitte piisav tingimus selleks, et muuta ränne üheks arenguhoovaks; palub Euroopa Liidul ja liikmesriikidel pidada kinni 2005. aastal võetud poliitilistest kohustustest;

12.   soovitab kõikides aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks peetavates aruteludes ja võetavates meetmetes võtta läbivalt arvesse rändeküsimust ja selle mõju arengule; tuletab meelde, et üldine strateegia vajab õnnestumiseks asjakohast õiguslikku raamistikku nii Euroopa Liidu kui ka päritolumaade tasandil;

13.   rõhutab, et rändeküsimus tuleb paremini integreerida arengupoliitikasse ja -kavadesse ning soovitab riiklikul tasandil rännet käsitleda vaesuse vähendamise strateegiadokumentides;

14.   tunnustab diasporaade tähtsust ELi ja päritoluriikide suhete tihendamisel, eriti rände valdkonnas; nõuab tihedamat koostööd arenguriikide ja ELi liikmesriikide institutsioonide vahel, sealhulgas kaasarengu projektide läbiviimist;

15.   on seisukohal, et Euroopa Liidus tuleb tunnustada kaasarengu põhimõtet, mille kohaselt tunnustatakse ja toetatakse diasporaa rolli päritoluriigi arengu edendamisel;

16.   on seisukohal, et rände muutmisel üheks arenguhoovaks tuleb Euroopa Liidul luua eelkõige kaks asjaomast vahendit:

17.   on seisukohal, et kolmandatele riikidele antava rahalise ja tehnilise abi programm rände ja varjupaiga valdkondades (AENEAS) programmi ja sellele 2007. aastal järgnevat programmi tuleb rakendada arengustrateegia hüvanguks, eriti kaasarengu meetmete rahastamise kaudu; on seisukohal, et seda eesmärki tuleb rangelt järgida, et vältida näiteks rahaliste vahendite eraldamist Euroopa Liidu välispiiride kaitsmise jätkamisele;

18.   rõhutab, et selle programmi abil tuleb tugevdada rändevoogude juhtimise ning päritolu- ja läbisõiduriikide toetamise süsteemi tõhusust; on seetõttu seisukohal, et selle programmi juures peaks olema tagatud:

19.   teeb ettepaneku koostada regionaalsed integreeritud arengukavad Aafrika peamiste väljarändepiirkondade suhtes, et rahastada:

20.   rõhutab raskusi ja suuri kulutusi, mida sisserändajate jaoks toovad kaasa rahasaadetised päritoluriiki, ning rõhutab lisaks läbipaistvuse puudumist sellise pangavälise süsteemi puhul; kinnitab, et on vaja kehtestada kindel süsteem, mis tagaks saatja ja saaja andmete kaitse, et edendada reguleeritud ülekannete abil kindlasuunalisi rahasaadetisi, võttes arvesse, et teatavad alternatiivsed süsteemid, mida sisserändajad kasutavad, sarnanevad mõnikord tõelisele liigkasuvõtmisele;

21.   palub komisjonil, liikmesriikidel ning riiklikel ja rahvusvahelistel rahaasutustel astuda samme, et:

22.   palub komisjonil töötada välja ettepanek õigusliku raamistiku väljatöötamiseks, et vähendada sisserändajate poolt oma päritolumaadesse tehtavate rahaülekannetega seotud kulutusi ja suurendada nende läbipaistvust; tuletab meelde, et nimetatud rahasaadetised kujutavad endast arenguriikide jaoks tähtsuselt teist välist rahastamisallikat, kusjuures saatmisega seotud kulutused võivad moodustada kuni 20% nende kogusummast;

23.   tunnustab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tähtsat rolli töökohtade loomisel ja arengule kaasaaitamisel; nõuab tungivalt, et komisjon töötaks koostöös Euroopa Investeerimispangaga välja programmid, mille abil julgustada sisserändajaid investeerima kõnealustesse äriühingutesse suuremaid summasid;

24.   palub komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja programmid, mille abil rakendada diasporaade kvalifitseeritud elanikkonda arengu edendamiseks, hüvitades kodumaale naasta soovivatele kõrgelt kvalifitseeritud ümberasujatele palgavahed või kasutades nn topelttöökohtade mehhanismi lõunapoolsete riikide avaliku sektori töötajate suhtes (õpetajad, teadlased ja arstid); palub komisjonil viia läbi uuring liikmesriikide kogemuste kohta selliste süsteemide rakendamisel;

25.   palub komisjonil ja liikmesriikidel uurida võimalikke meetmeid, mida saaks võtta päritoluriiki tagasipöörduvate ümberasujate pensionite ja sotsiaalkindlustusõiguste üleviimise tagamiseks;

26.   tervitab komisjoni ettepanekut kaaluda meetmeid pensioniõiguste ülekandmiseks ja kvalifikatsioonide tunnustamiseks ning meetmeid, mis hõlbustaksid teadustöötajate või muude kutsetöötajate liikuvust, et võimaldada neil soovi korral päritoluriiki tagasi pöörduda ja edukalt taasintegreeruda;

27.   palub Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel soodustada ring- ja kahesuunalist rännet:

28.   tervitab komisjoni ettepanekut julgustada ringrännet, mille puhul ümberasujad liiguvad edasi-tagasi oma päritoluriigi ja sihtriigi vahel, võimaldades seega omandatud teadmisi ja kogemusi kodumaal kasutada; rõhutab, et ringrändega peavad kaasnema ümberasujate integreerimise meetmed, mida rakendatakse siis, kui nad riigist lahkuvad või sinna sisenevad; rõhutab kodanikuühiskonna, valitsusväliste organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite rolli kõnealuses protsessis;

29.   tervitab komisjoni ettepanekut pidada dialoogi elamis- ja töölubade teemal ning hallata võõrtöötajate liikuvuse programme, mis sobitavad sisserändajate oskusi arenguriikide vajadustega;

30.   kutsub põhja- ja lõunapoolsete riikide ametivõime üles investeerima kodanike haridusse ja koolitusse; kordab oma toetust 20/20-eesmärgile: peamistele sotsiaalteenustele tuleb eraldada 20% põhjapoolsete riikide abist ja 20% lõunapoolsete riikide eelarvest;

31.   kutsub lõunapoolseid riike üles arendama strateegiaid elanike koolitamiseks ja "kinnihoidmiseks", väärtustades eelkõige sotsiaalse iseloomuga erialasid ning asetades rõhu naiste olukorrale, kuna viimaseid sageli sooliselt diskrimineeritakse;

32.   palub Euroopa Liidul selgesõnaliselt kaasata Euroopa arengualasesse töökavasse väärika töötamise edendamine, eelkõige:

33.   palub Euroopa Liidul ja tema liikmesriikidel rakendada asjakohast poliitikat nn "ajude äravoolu" negatiivsete majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede vähendamiseks lõunapoolsetes riikides:

34.   soovitab vastu võtta nn Euroopa käitumiseeskirja ning vastavad riiklikud käitumiseeskirjad, millega sätestataks töötajate töölevõtmine;

35.   tervitab komisjoni kavatsust pakkuda välja asjakohane eriprogramm, et reageerida inimressursside kriisile Aafrika tervishoiusektoris;

36.   tervitab kava kujundada terviklik ja ühtne lähenemisviis seoses eetilise töölevõtmisega sektorites, mis on eriti altid "ajude äravoolule";

37.   tervitab Euroopa Ülemkogu 15.–16. detsembri 2005. aasta Brüsseli kohtumise eesistujariigi järeldusi, mis käsitlevad üldist lähenemisviisi rändele, ning komisjoni hiljutisi ettepanekuid "ajude äravoolu", rahaülekannete, diasporaade, ajutise ja ringrände, sotsiaalkindlustusega seotud õiguste, mitmekordsete viisade jms kohta;

38.   rõhutab, et nn "ajude ringlus" on oluline tegur arengu edendamiseks rände abil, võttes arvesse, et arenguriigid osalevad täiel määral pädevuste vahetamises ülemaailmsel tööturul; soovitab komisjonil ja liikmesriikidel tegutseda pühendunult, pakkudes välja sobivaid meetmeid, mille abil:

39.   märgib, et kolmandatest riikidest pärit töötajate teatava tehnilise või akadeemilise kvalifikatsiooni tunnustamata jätmine ning tunnustamisele seatavad tõkked takistavad töötajate integreerimist Euroopa Liidu liikmesriikide tööturule võrdsetel tingimustel; on seisukohal, et ümberasujatel peaks olema Euroopa Liidu töötamise ajal võimalus osaleda koolitusprogrammides, et nad saaksid oma erialast pädevust täiustada;

40.   palub komisjonil esitada asjakohased algatused kutsekvalifikatsioonide tunnustamise lihtsustamiseks ja kehtestada miinimumnõuded välisriigi diplomite vastavuse süsteemi loomise jaoks Euroopa Liidus;

41.   palub rände juures rohkem arvesse võtta naiste erilist rolli, pidades eriti silmas et:

42.   palub liikmesriikidel edendada vahendeid, mille abil võimaldada naissoost võõrtöötajatele sotsiaal-poliitilise, majandusliku ja psühholoogilise emantsipatsiooni saavutamine, eriti nende perekondade suhtes, ning vastuvõtjariigis edukaks integreerumiseks ning õiguste, positsiooni ja rolli säilimise tagamiseks vajalike teadmiste omandamine, tugevdades samal ajal sooküsimustega tegelevate valitsusväliste organisatsioonide ning naissoost ümberasujate võrgustike rolli;

43.   palub liikmesriikidel tagada mittediskrimineerimise põhimõtte järgimine naissoost ümberasujate sisenemisel ühenduse tööturule ja sellel osalemisel ning tagada nende sotsiaalsete ja majanduslike põhiõiguste kaitse, eriti seoses palkade võrdsusega;

44.   palub liikmesriikidel pöörata erilist tähelepanu naissoost ümberasujate lastele, et võimaldada neile suuremat kaitset ja lihtsustada nende juurdepääsu tervishoiuteenustele ja haridusele;

45.   toetab deklaratsiooni ja deklaratsiooni rakendamise tegevuskava ettepanekut, mille võtsid Brüsselis 13. aprillil 2006. aastal vastu varjupaiga-, rände- ja liikuvusküsimuste eest vastutavate AKV ministrid ja milles taotletakse AKV rändevoogude virtuaalse vaatluskeskuse loomist, et koguda täielikku ja sõltumatut teavet, mille alusel töötada välja AKVle sobivad lahendused rändega seotud probleemidele;

46.   tervitab AKV-ELi ränderahastu loomist 2006. aasta lõpuks; palub komisjonil selgitada selle eesmärke ja tagada, et selle vahendi puhul ei kaugenetaks arengueesmärkidest;

47.   seab kahtluse alla selliste tagasivõtmiskokkulepete ja -klauslite asjakohasuse ja tõhususe, mille abil püütakse siduda rahaline ja tehniline abi kolmandate riikide võimega ümberasujaid tagasi võtta; rõhutab, et selline "käsi peseb kätt" poliitika ähvardab suurendada vaesust riikides, kust ümberasujad pärinevad;

48.   palub komisjonil esitada ettepanekuid meetmete kohta, mis suurendaksid lõunapoolsete riikide võimalusi teostada Euroopa ümberasumisfondide või AKV-ELi ränderahastu raames sõltumatut rändepoliitikat;

49.   rõhutab, et Aafrika Liit ja Aafrika piirkondlikud organisatsioonid võivad olla esmase tähtsusega Aafrika majandusliku rände suunamisel, näiteks lisades Euroopa Liidu ja ümberasujate päritoluriikide vahelistesse kaasarengu koostöökokkulepetesse ning kahe- ja mitmepoolsetesse kokkulepetesse inimõiguste austamist ja ILO standardeid käsitlevaid klausleid; on seisukohal, et Euroopa Liit peab asjakohaseid algatusi toetama;

50.   on arvamusel, et AKV-ELi partnerlus on soodne raamistik ühiste vastuste leidmiseks rändega seotud küsimustele Cotonou lepingu artikli 13 alusel; palub komisjonil lisada majanduskoostöö lepingute või tagasivõtmise kokkulepete sõlmimiseks peetavate läbirääkimiste päevakorda järgmised eesmärgid:

51.   palub komisjonil töötada välja strateegia suurte läbisõiduvoogude tõttu kannatavate siht- ja läbisõiduriikide toetamiseks ning uurida koos asjaomaste riikidega võimalikke tegevuskavasid, mida rakendada ümberasujate suhtes tuvastatud rändekolletes ja läbisõidualadel, keskendudes kõige haavatavamatele ümberasujate rühmadele (naised, üksikud alaealised) ja pidades silmas järgmisi eesmärke:

52.   taotleb, et nimetatud tegevuskavad hõlmaksid eelkõige analüüsi rände ja väljasaatmise mõju kohta psüühikale ning sellise negatiivse mõju tõttu kannatavate naiste ja laste psühholoogilist toetamist ja nende eest hoolitsemist;

53.   palub, et Euroopa Liit toetaks rahvusvahelise üldsuse algatusi, mille eesmärk on määratleda poliitilise, majandus- ja keskkonnapagulase mõisted ning pakkuda igale rühmale kohast kaitset ja abi; on seisukohal, et ümberasustatud isikutele tuleb tagada sama laialdane kaitse, nagu on 28. juuli 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooniga pagulastele ette nähtud; palub liikmesriikidel ja rahvusvahelisel üldsusel hoolitseda ÜRO riigisisese ümberasustamise juhtpõhimõtete järgimise eest ning soovitab sätestada ümberasustatud isikute kaitset tagavad normid rahvusvahelises konventsioonis;

54.   tunneb muret rahaliste raskuste üle, millega seisab silmitsi pagulaste ülemkomissari amet; on seisukohal, et komisjon peab tugevdama oma rahalist toetust projektidele, mida viib läbi pagulaste ülemkomissari amet, ning et Euroopa Liit peab pagulaste ülemkomissari ameti eelarve põhilise rahastajana avaldama teistele annetajatele survet, et tagada pagulaste ülemkomissari ametile vahendid oma ülesannete täitmiseks parimates võimalikes tingimustes;

55.   palub komisjonil arendada koostööprojekte pagulaste ülemkomissari ameti ja asjaomaste riikide või piirkondlike organisatsioonidega, et:

56.   ergutab läbisõidu- ja päritoluriike võtma aktiivselt osa uue globaalse rände- ja arengustrateegia väljakujundamisest;

57.   kutsub komisjoni üles alustama dialoogi päritoluriikidega, et nõuda neil inimõigustega vastuolus olevate kommete keelamist, sealhulgas naiste suguelundite moonutamine, sundabielud, polügaamia ja lahutus vastastikkuse nõusolekuta;

58.   palub komisjonil viia läbi kolmandate riikide arenguabi kulutuste ja programmide kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine ning teha saadud tulemuste põhjal kokkuvõte, et parandada naiste seisundit ümberasujate päritoluriikides;

59.   palub liikmesriike võtta rohkem arvesse konflikti tagajärjel ümberasustamise mõju naissoost ümberasujate sotsiaalsele, füüsilisele ja psühholoogilisele seisundile, kusjuures neil on oma ebakindla seisundi tõttu suurem oht langeda vägivalla ohvriks;

60.   palub liikmesriikidel ja Euroopa Liidul tagada, et vägivalla ohvriks langenud naissoost ümberasujad oleks oma õigustest täielikult teadlikud ja omaksid tegelikku juurdepääsu õigusabile, et neil oleks võimalik taotleda sõltumatut õiguslikku seisundit ning et neile antaks elamis- ja tööluba;

61.   palub komisjonil ja nõukogul kohalike esinduste ja saatkondade vahendusel süstemaatiliselt teavitada naisi, kes soovivad Euroopa Liitu rännata, seadusliku rändega seotud tingimustest, sellega seonduvatest õigustest ja kohustustest ning Euroopa ühiskondades kehtivatest põhimõtetest ja põhiväärtustest;

62.   palub seetõttu liikmesriikidel välja töötada asjakohane arengupoliitika ja arengualaseid eriprogramme, mille abil tagada arsti-, sotsiaal- ja psühholoogilise abi andmine konflikti tagajärjel ümberasustatud naistele ning teistele naissoost ümberasujatele, kes kannatavad ümberasustamisest tulenevate vaimsete, füüsiliste ja sotsiaalsete tagajärgede tõttu;

63.   rõhutab heade tavade vahetamise olulisust nii liikmesriikide vahel kui ka kolmandate riikidega, eriti arenguriikidega;

64.   avaldab rahulolematust, et komisjon ei ole oma teatises "Ränne ja areng: mõned konkreetsed suunised" võtnud piisavalt arvesse sooküsimusi; teeb ettepaneku luua alaline ja kõrgetasemeline institutsioonidevaheline töörühm, mis tegeleks Euroopa sisserändepoliitika arengu jälgimisega sooküsimuste vaatepunktist, et töötada välja sooküsimustele avaldatava mõju hindamise vahendid, mida rakendataks enne igasuguste meetmete võtmist sisserändepoliitika valdkonnas;

65.   palub nõukogul ja komisjonil võtta vastu ELi suunised ning määrata kindlaks konkreetsed eesmärgid ja asjakohased näitajad seoses sooküsimusega sisserändepoliitikas, hõlmates muuhulgas meetmeid teadlikkuse suurendamiseks riiklikul tasandil, et tagada sooküsimuse lülitamine sisserändepoliitikasse ja igasuguse poliitika regulaarne sooküsimustest lähtuv hindamine;

66.   palub nõukogul, komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja õiguslik raamistik, mis tagaks naissoost ümberasujatele õiguse omada isiklikku passi ja elamisluba, võimaldades kohaldada isikute suhtes, kes neilt dokumendid ära võtavad, kriminaalvastutust;

67.   palub komisjonil ja liikmesriikidel elavdada dialoogi naissoost ümberasujate päritoluriikidega, et kaitsta naiste õigusi ja soolist võrdõiguslikkust ning võidelda naiste vaesuse ja majandusliku sõltuvusega;

68.   juhib tähelepanu, et ränne ja integratsioon on tihedalt seotud ning selleks, et ränne oleks edukas ja kõik osapooled kasu saaksid, peavad rändestrateegiatega kaasnema terviklikud mitmetasandilised integratsioonistrateegiad;

69.   tunneb kahetsust edusammude puudumise üle integratsiooni valdkonnas pärast Euroopa Ülemkogu 1999. aasta Tampere kohtumist ja on seisukohal, et Euroopa Liit peaks alustama selles valdkonnas aktiivset tegutsemist; tunneb sellega seoses heameelt kolmandate riikide kodanike integreerimise fondi loomise üle; pooldab Euroopa rändevoogude vaatluskeskuse kiiret loomist, et kiirendada Euroopa Liidu ja liikmesriikide jõupingutusi integratsiooni valdkonnas;

70.   rõhutab, et ümberasujad on vastuvõtvate riikide rikkus ning nõuab, et seda rolli tunnustataks ja sellega arvestataks senisest enam; rõhutab, et nii Euroopa kodanikel kui võõrtöötajatel on õigused ja kohustused, mida tuleb alati järgida;

71.   palub liikmesriikidel kasutada selliseid positiivseid aspekte oma riigisisestes teavitamiskampaaniates;

72.   palub liikmesriikidel võtta vastu õiglane ja läbipaistev kord, et hõlbustada ümberasujatel saada töökohti, mille puhul on igati tagatud inimväärikust austavad töö-, hügieeni- ja ohutustingimused;

73.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja erinevaid noorsoovahetuse kavasid, tegema algatusi Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007- 2013) raames ning edendama tihedamaid kultuuri- ja haridussidemeid asjaomaste kolmandate riikidega, tugevdades koostööd Euroopa Liidu ja arenguriikide haridusasutuste vahel, ning toetama taasintegreerumise meetmeid;

74.   kutsub komisjoni üles edendama ja töötama koostöös liikmesriikidega välja vahetusprogramme arenguriikide üliõpilaste ja noorte ülikoolilõpetanute jaoks, et programmide Erasmus, Erasmus-Mundus, Comenius, Socrates ja Leonardo da Vinci eeskujul aidata kaasa ajutise rände edendamisele ning võimaldada teadmiste ja heade tavade levimist üliõpilaste ja ülikoolilõpetanute päritoluriikidesse;

75.   palub komisjonil ja liikmesriikidel parandada arengupoliitika mitterahalist, ühiskondlik-kutsealast aspekti, hinnates noorte rolli, soodustades integratsiooni ja kodakondsuse andmist ning ühendades asjaomaseid huvigruppe majandusrände valdkonnas, nagu näiteks valitsusvälised organisatsioonid ning sotsiaalpartnerid päritolu- ja sihtriigis;

76.   kutsub Euroopa Liitu ja liikmesriike üles hoiduma suhetes kolmandate riikidega käsitlemast rändeküsimust oma piirava rändepoliitika eeskujul; avaldab suurt vastuseisu Euroopa Liidu ja liikmesriikide rändepoliitikale nn allhanke tegemisele, mis seisneb rändeküsimuste eest vastutuse lükkamises lõunapoolsetele riikidele;

77.   juhib muuhulgas tähelepanu asjaolule, et meetmed rändevoogude juhtimiseks ei peaks olema assotsiatsioonilepingute eeltingimus;

78.   nõuab, et komisjon ja liikmesriigid esitaksid konkreetseid ettepanekuid seaduslike rändekanalite edendamiseks, et võidelda ebaseadusliku tööturu ja võõrtöötajate ärakasutamisega;

79.   kutsub liikmesriike üles viima ellu tõelist vastuvõtupoliitikat, mis põhineks inimõigustel ja rahvusvahelisel õigusel;

80.   palub kõikidel liikmesriikidel ratifitseerida võõrtöötajate ja nende perekonnaliikmete õiguste kaitse rahvusvaheline konventsioon ja täielikult kinni pidada ümberasujate ja nende perekonna kaitse valdkonnas võetud rahvusvahelistest kohustustest;

81.   täheldab võõrtöötajate suurenenud ärakasutamist ning palub liikmesriikidel tagada Euroopa ja siseriikliku tööõiguse rakendamine ning kindlustada kõigile võõrtöötajatele võimalike kuritarvitamiste ja ärakasutamise vastu vajalik õiguslik abi ja kodanikukaitse;

82.   palub Euroopa Liidul ja liikmesriikidel võtta meetmeid seaduslikult Euroopa Liidus elavate välismaalaste staatuse lähendamiseks liikmesriikide kodanike staatusele, võimaldades neile võimalikult suurt õiguskindlust, et astuda samme kolmandate riikide kodanikele avatud Euroopa kodakondsuse loomiseks;

83.   tunnistab, et oluline on tagada kõikidele Euroopa Liidu territooriumil viibivatele kolmandate riikide kodanikele vähemalt ühine õiguste miinimumtase; tervitab seoses sellega kavasid luua kõikidele sisserändajatele Euroopa Liidu tööturule juurdepääsuks võrdsed lähtetingimused;

84.   tervitab kava kehtestada õiglane ja läbipaistev vastuvõtumenetlus hooajatöötajate jaoks ja tagada neile asjaomased õigused; on arvamusel, et täiel määral tuleb pöörata tähelepanu ka keskmise ja vähese kvalifikatsiooniga võõrtöötajatele; peab oluliseks selle eriti haavatavate töötajate kategooria kaitsmist diskrimineerimise ja ärakasutamise eest;

85.   palub liikmesriikidel tagada, et õigusliku seisundi valdaja abikaasale ja lastele antaks pärast perekonna taasühendamise taotluse rahuldamist iseseisev staatus ja tööluba, et tagada nende õiguste täielik kaitse ja hõlbustada ühiskonda integreerumist;

86.   palub liikmesriikidel kaaluda riiklikul või kohalikul tasandil asjaomase kontaktisiku (ombudsmani) ametissenimetamist, et arutada sisserändajate taotlusi ja kaebusi töötingimuste, õiguskindluse või diskrimineeriva kohtlemise suhtes, ning palub komisjonil korraldada uurimus liikmesriikides riiklikul ja piirkondlikul tasandil kõnealuses valdkonnas kasutatavate heade tavade kohta;

87.   avaldab kahetsust, et ei pöörata piisavalt tähelepanu inimkaubanduse ja rände vahelisele seosele; märgib, et paljudel inimkaubanduse ohvriks langenud naistel pole juurdepääsu õiguslikule ega sotsiaalsele kaitsele; palub komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja inimkaubandusevastased strateegiad, milles keskendutaks ennetamisele ja ohvrite kaitsele; palub liikmesriikidel anda nendele naistele pikaajaline elamisluba;

88.   palub komisjonil ja nõukogul muuta võitlus rändega seotud inimkaubanduse vastu Euroopa Liidu prioriteediks ning eraldada selle jaoks kohased rahalised vahendid; on seisukohal, et ettevalmistamisel olev tegevuskava peab peegeldama nimetatud prioriteeti, omistama erilise tähtsuse kõige haavatavamatele isikutele, eelkõige naistele ja alaealistele, ning rõhutama vajalikku koostööd päritolu- ja läbisõiduriikidega;

89.   avaldab lootust, et võttes meetmeid arenguriikidest lähtuva organiseeritud inimkaubandusega võitlemiseks ei muuda komisjon vastutavaks kuriteo ohvreid, vaid toimepanijaid; märgib, et paljudel inimkaubanduse ohvriks langenud naistel pole juurdepääsu õiguslikule ega sotsiaalsele kaitsele; palub liikmesriikidel tagada kõnealustele naistele võimalus saada pikaajaline elamisluba;

90.   palub nõukogul lisada käesolevas resolutsioonis toodud soovitused oma ühisesse seisukohta, mida valmistatakse ette seoses 2006. aasta septembris ÜRO poolt rahvusvahelise rände ja arengu teemal korraldatava kõrgetasemelise dialoogiga;

91.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, Euroopa Liidu ja AKV liikmesriikide valitsustele, AKV-ELi nõukogule ning AKV-ELi parlamentaarsele ühisassambleele.

(1) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3. (2) ELT L 287, 28.10.2005, lk 4. (3) ELT L 164, 24.6.2005, lk 46. (4) http://www.worldbank.org/globaloutlook (5) www.gcim.org, oktoober 2005. (6) Võrreldes 2004. aastal antud abiga, oleks tegemist kahekordse summaga. (7) ELT C 46, 24.2.2006, lk 1. (8) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0445. (9) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0427. (10) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0408. (11) ELT C 124 E, 25.5.2006, lk 535. (12) ELT C 33 E, 9.2.2006, lk 311. (13) EÜT L 354, 30.12.1998, lk 5. (14) ILO: Naissoost võõrtöötajate diskrimineerimise, ekspluateerimise ja kuritarvitamise vältimine: teatmik – 1. voldik: miks keskenduda rahvusvahelistele naistöötajatele. Genf, 2003, ILO, lk 9.