Euroopa Parlament,

−   võttes arvesse oma 2. juuli 1998. aasta resolutsiooni õiglase kaubanduse kohta(1);

−   võttes arvesse oma 10. aprilli 2003. aasta resolutsiooni kriisi kohta rahvusvahelisel kohviturul(2);

−   võttes arvesse komisjoni 12. veebruari 2004. aasta teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile "Põllumajanduskaupade ahelad, sõltuvus ja vaesus – ettepanek võtta vastu ELi tegevuskava" (KOM(2004)0089);

−   võttes arvesse komisjoni 29. novembri 1999. aasta teatist nõukogule "Õiglane kaubandus" (KOM(1999)0619);

−   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 27. oktoobri 2005. aasta arvamust "Eetiline kaubandus ja tarbijagarantii kavad" (REX/196);(3)

−   võttes arvesse Arushas 21.–23. novembril 2005. aastal peetud Aafrika Liidu kaubandusministrite konverentsil vastu võetud Aafrika kaupade deklaratsiooni ja tegevuskava;

−   võttes arvesse São Paulo konsensust, ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi üheteistkümnendat istungit, mis toimus São Paulos 13.–18. juunil 2004;

−   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 177 ja 181;

−   võttes arvesse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide (AKV) rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000 ("Cotonou leping")(4) ja mida muudeti Luxembourg'is 25. juunil 2005. aastal(5), eelkõige selle artikli 23 lõiget g;

−   võttes arvesse komisjoni poolt 2001. aastal avaldatud kokkuvõtet Cotonou lepingu koostöökavade kohta;

−   võttes arvesse komisjoni 2004. aasta keskkonnaalaste riigihangete käsiraamatut pealkirjaga "Buying Green";

−   võttes arvesse AFNORi (Agence française de normalisation) 9. detsembri 2005 projekti pealkirjaga "Les critères applicables à la démarche de commerce équitable";

−   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

−   võttes arvesse arengukomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A6-0207/2006),

A.   arvestades, et õiglane kaubandus on osutunud tõhusaks jätkusuutliku arengu edendamise viisiks;

B.   arvestades, et õiglase kaubanduse ning teiste sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid standardeid tõstvate sõltumatult kontrollitavate kaubanduse algatuste ühine püüdlus on teatud sotsiaalsetele, keskkonna- ja arengualastele kriteeriumidele vastavate toodete turustamine, müümine ja edendamine;

C.   arvestades, et õiglane kaubandus ning teised sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid standardeid tõstvad sõltumatult kontrollitavad kaubanduse algatused on olulised vahendid aastatuhande arengueesmärkide, eelkõige vaesuse kaotamise ja ülemaailmse arengupartnerluse saavutamisel;

D.   arvestades, et arengumaade paljude peamiste põllumajanduslike ekspordiartiklite, näiteks suhkru, puuvilla, kakao ja kohvi hinnad langesid 1970. ja 2000. aasta vahel 30 kuni 60 protsendi võrra, mis sundis väiketalunikke müüma oma kaupa alla omahinna ja vähendas paljude maailma vaeseimate riikide sissetulekut, ning arvestades, et õiglane kaubandus võib pakkuda lahendusi;

E.   arvestades, et üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) artiklid XXXVI-XXXVIII kohustavad Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeid võtma vajaduse korral kaupade hindade stabiliseerimiseks ühismeetmeid; ning arvestades, et Aafrika Liit nõuab, et kaupade küsimus oleks käimasolevate WTO läbirääkimiste üheks teemaks;

F.   arvestades, et Cotonou lepingu artikli 23 lõige g näeb ette õiglase kaubanduse edendamise toetamist ning Cotonou lepingu koostöökavade kokkuvõtte jaotise 2.6.3. lõikes 64 on täpsustatud, et "koostöö kaudu toetatakse nii arengumaade tootjate rühmi kui ka ELi valitsusväliseid organisatsioone eelarve rubriikidest ja EAFi vahenditest; seda toetust kasutatakse uute tooterühmade käivitamise rahastamiseks, tarbijate teadlikkuse tõstmise kampaaniates, haridustegevuses ja suutlikkuse arendamisel";

G.   arvestades, et õiglasel kaubandusel on kaks lahutamatut eesmärki: ühelt poolt anda arengumaade väiketootjatele ja töötajatele võimalusi arenemiseks ning teiselt poolt julgustada rahvusvahelist kaubandussüsteemi ja eraettevõtteid tegutsema viisil, mis on õiglasem ja soodustab jätkusuutlikku arengut; arvestades, et rahvusvaheline õiglase kaubanduse liikumine püüab viimast eesmärki saavutada eeskujuks olemise ning valitsustele, rahvusvahelistele organisatsioonidele ja ettevõtetele surve avaldamise kaudu;

H.   arvestades, et mitmed sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid standardeid tõstvad sõltumatult kontrollitavad kaubanduse algatused taotlevad eesmärke, mis nii toetavad arengumaade tootjate ja töötajate jätkusuutlikku arengut kui ka pakuvad eraettevõtjatele võimalust muutuda jätkusuutlikus arengus aktiivselt osalejateks ning selle tõhusateks toetajateks;

I.   arvestades, et õiglase kaubanduse organisatsioonid etendavad olulist osa teadlikkuse tõstmisel põhja-lõuna suhete alal, eelkõige avalike kampaaniate ja kodanikevahelise koostöö tugevdamise kaudu, ning samuti õiglase kaubanduse linnade ja ülikoolide kontseptsiooni kaudu;

J.   arvestades, et õiglase kaubanduse müük Euroopas on alates 2000. aastast kasvanud keskmiselt 20% võrra aastas ja sellest saab kasu rohkem kui miljon tootjat ja nende perekonda ning see suurendab Euroopa tarbijate huvi vastutustundliku ostmise vastu; arvestades, et selle kaubanduse kasv on Euroopa liikmesriikides erinev ja õiglase kaubanduse üldine turuosa on endiselt väike, kuid kasvab kiiresti, ning et rahvusvahelised suundumused on samuti julgustavad;

K.   arvestades, et järjest rohkem Euroopa jaemüüjaid teevad olulisi jõupingutusi toetamaks õiglast kaubandust ja teisi sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid standardeid tõstvaid sõltumatult kontrollitavaid kaubanduse algatusi, teadustades õiglase kaubanduse väärtusi ja pakkudes õiglase kaubanduse tooteid oma müügikohtades;

L.   arvestades, et miljonid tootjad tahavad ühineda õiglase kaubanduse süsteemi ning teiste sotsiaalseid ja keskkonnalaseid standardeid tõstvate sõltumatult kontrollitavate kaubanduse algatustega ning et samas kui edasine kasvupotentsiaal on suur; arvestades, et rahvusvaheline kaubandus- ja põllumajanduspoliitika põhjustab raskusi eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele arengumaades, sealhulgas õiglase kaubanduse tootjatele;

M.   arvestades, et on vaja tõsta Euroopa tarbijate teadlikkust õiglase kaubanduse positiivsest mõjust tootjate ja nende kohalike kogukondade sotsiaal-majanduslikule olukorrale;

N.   arvestades, et tootjad ja tarbijad saavad kasu juba kehtivast ühtsest äratuntavast õiglase kaubanduse sertifitseerimismärgist;

O.   arvestades, et õiglase kaubanduse kontekstis tuleb erilist tähelepanu pöörate naiste rollile, kes on jätkusuutliku arengu põhilised majandussubjektid;

P.   arvestades, et õiglane kaubandus on osutunud tõhusaks vahendiks põlisrahvaste toetamisel, andes neile võimaluse müüa oma kaupu otse Euroopa turgudele, jätkates samas oma traditsioonilist elulaadi ja tootmist;

Q.   arvestades, et õiglase kaubanduse tooteid turustatakse kahel erineval moel: ühtse kanali kaudu, kus tooted (peamiselt käsitöötooted) imporditakse õiglase kaubanduse organisatsioonide kaudu ja müüakse peamiselt spetsiaalsetes õiglase kaubanduse poodides (maailmapoed) ning märgistamise kaudu, mille puhul kaup märgistatakse spetsiaalsete õiglase kaubanduse sertifitseerimisasutuste poolt tõestamaks, et nende tooteketid järgivad õiglase kaubanduse põhimõtteid;

R.   arvestades, et viimase viiekümne aasta jooksul on rahvusvaheline õiglase kaubanduse liikumine, mis on koondunud rahvusvahelistesse õiglase kaubanduse ühingutesse nagu: FLO (Fairtrade Labelling Organizations International), IFAT (International Fair Trade Association), NEWS (the Network of European Worldshops) ja EFTA (European Fair Trade Association), töötanud rahvusvaheliselt välja ühtsed vabatahtlikud standardid märgistatud ja märgistamata õiglase kaubanduse toodete ja organisatsioonide jaoks;

S.   arvestades, et õiglase kaubanduse edu ja õiguskaitse puudumise taustal valitseb oht, et seda kontseptsiooni võivad kasutada ära ettevõtted, mis sisenevad õiglase kaubanduse turule vastavaid nõudeid täitmata; arvestades, et see võib vähendada arengumaade vaeste ja ebasoodsas olukorras olevate tootjate kasu, samuti võib see vähendada läbipaistvust tarbijate jaoks ning võib rikkuda tarbijate õigust saada asjakohast tooteteavet;

T.   arvestades, et mõnedes liikmesriikides on algatatud õigusloomega seotud protsessid õiglase kaubanduse mõiste ja õiglase kaubanduse organisatsioonina kvalifitseerumise reguleerimiseks;

U.   arvestades, et komisjonil ei ole selget poliitikat, mis käsitleks õiglast kaubandust ning sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid standardeid tõstvaid sõltumatult kontrollitavaid kaubanduse algatusi ning arvestades, et erinevate peadirektoraatide vahel puudub selles vallas struktureeritud koostöö;

V.   arvestades, et abi ja toetus õiglasele kaubandusele, õiglase kaubanduse organisatsioonidele ja teistele sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid standardeid tõstvatele sõltumatult kontrollitavatele kaubanduse algatustele on Euroopas praegu piiratud ja killustatud;

W.   arvestades, et Euroopa Liidu institutsioonides pakutakse järjest rohkem õiglase kaubanduse tooteid;

X.   arvestades, et on olemas WTO reeglitele vastavad vahendid, mille kaudu valitsused saavad õiglast kaubandust toetada, eeldusel, et need on WTO liikmesriikide vahel mittediskrimineerivad,

1.   nõuab tungivalt, et komisjon avaldaks õiglase kaubanduse kohta soovituse ning tunnistab, et mittesiduv õigusakt on praegusel ajahetkel asjakohane ja sellega ei kaasne ülereguleerimise ohtu; ning nõuab tungivalt, et komisjon kaaluks soovituse avaldamist teiste sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid standardeid tõstvate sõltumatult kontrollitavate kaubanduse algatuste kohta;

2.   usub, et õiglane kaubandus peaks ärakasutamise ohu vältimiseks vastama reale õiglase kaubanduse liikumise poolt Euroopas kehtestatud kriteeriumitele:

3.   rõhutab, et märkimisväärseim osa õiglase kaubanduse müügi kasvust on saavutatud märgistatud toodete arvelt ning et õiglase kaubanduse märgistamise algatused on välja arendatud enamuses Euroopa riikides;

4.   märgib, et Euroopa on õiglase kaubanduse toodete suurim turg, hõlmates hinnanguliselt 60 kuni 70% ülemaailmsest müügist ning omades edasist kasvupotentsiaali;

5.   tuletab meelde, et vaba ja õiglase mitmepoolse kaubandussüsteemi loomine on parimaks vahendiks globaliseerumise tõhusa juhtimise saavutamiseks kõigi hüvanguks; samuti on õiglase kaubanduse süsteem osutunud tõhusaks vahendiks vaesuse vähendamisel ning jätkusuutliku arengu edendamisel, ning on veendunud, et pikema aja jooksul aitaks see arengumaadel mitmepoolses kaubandussüsteemis võrdselt osaleda, tagada neile stabiilne ja püsiv juurdepääs Euroopa turule ning tõsta tarbijate teadlikkust;

6.   tuletab meelde, et samas kui rahvusvahelised kaubanduskokkulepped ei suuda vaestele riikidele midagi pakkuda, on õiglase kaubanduse süsteem osutunud vaesuse vähendamisel ja jätkusuutliku arengu edendamisel tõhusaks vahendiks; on veendunud, et pikema aja jooksul võimaldaks see arengumaadel mitmepoolses kaubandussüsteemis täielikult osaleda;

7.   kutsub komisjoni ja nõukogu üles edendama õiglast kaubandust ja teisi sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid standardeid tõstvaid sõltumatult kontrollitavaid kaubanduse algatusi kui tõhusaid vahendeid aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel ning tunnustama õiglase kaubanduse organisatsioonide ja teiste sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid standardeid tõstvate sõltumatult kontrollitavate kaubanduse algatuste olulist rolli arengumaade väikeste ja ebasoodsas olukorras olevate tootjate toetamisel ning Euroopa tarbijate teadlikkuse tõstmisel seoses jätkusuutlike ja eetiliste põhja-lõuna kaubandussuhetega üldiselt ja eriti õiglase kaubandusega;

8.   tuletab meelde, et Euroopa kaubanduspoliitika peab parandama lõunapiirkonna väiketootjate turulepääsu;

9.   palub komisjonil viia läbi uuring selle kohta, kuidas õiglasest kaubandusest võiks välja areneda jätkusuutliku kaubanduspoliitika mudel, mis suudaks stimuleerida põhja- ja lõunapiirkonna vahelist tasakaalustatud kaubandust, ning teha kindlaks kaubandustõkked, mis mõjutavad kõige tõsisemalt maailma vaeseid;

10.   kutsub komisjoni üles tunnustama ka teiste usaldusväärsete kavade olemasolu, mis õiglase kaubanduse liikumise kõrval ning Rahvusvahelise Sotsiaalse ja Keskkondliku Akrediteerimise ja Märgistuse Liidu (ISEAL) egiidi all aitavad kaasa sotsiaalsete ja keskkonnaalaste standardite kehtestamisele kolmanda isiku poolt läbiviidavas sertifitseerimises;

11.   kutsub komisjon ja liikmesriike üles võtma vajalikke meetmeid tagamaks, et tarbijatel oleks juurdepääs kogu teabele, mida nad teadlike valikute tegemiseks vajavad; on veendunud, et tarbijatel on õigus saada kiiresti tooteteavet, mis peab olema lihtsasti mõistetav ja arusaadavalt esitatud;

12.   kutsub komisjoni üles tegema koostööd rahvusvahelise õiglase kaubanduse liikumisega, et toetada selgeid ja laialdaselt kohaldatavaid kriteeriumeid, mille alusel saab hinnata tarbijagarantii kavasid, mis omakorda toetaks tarbijate usaldust nende kavade vastu ja koondaks õiglase kaubanduse tootmissektoreid;

13.   kutsub komisjoni üles väljastama erilised "konkursikutsed" õiglase kaubanduse osas tarbijate teadlikkuse tõstmisele suunatud ettepanekute saamiseks, toetada garantiikavasid ja märgistamist, samuti süstemaatilist andmete kogumist ja mõjude hindamist kogu ELis;

14.   kutsub komisjoni üles parandama õiglase kaubanduse ning teiste sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid standardeid tõstvate sõltumatult kontrollitavate kaubanduse algatustega seotud meetmete kooskõlastamist arengu, kaubanduse, tööhõive ja sotsiaalküsimuste, tarbijakaitse, siseturu ja põllumajanduse eest vastutavate erinevate peadirektoraatide vahel ning muutma õiglane kaubandus ja teised sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid standardeid tõstvad sõltumatult kontrollitavad kaubanduse algatused nende valdkondade poliitika lahutamatuks osaks;

15.   palub komisjonil ja nõukogul uurida ja kaaluda madala käibemaksumäära rakendamist õiglase kaubanduse toodete puhul ning kaotada imporditollimaksud arengumaades toodetud õiglase kaubanduse toodete puhul; rõhutab, et kuritarvituste vältimiseks tuleks madala käibemaksumääraga maksustatavaid tooteid tähelepanelikult jälgida;

16.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid, mis töötavad käesoleval ajal välja õiglast kaubandust käsitlevaid õigusakte või õigusakte, mis võivad mõjutada õiglase kaubanduse organisatsioone ning teisi sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid standardeid tõstvaid sõltumatult kontrollitavaid kaubanduse algatusi, võtaksid vastavate kriteeriumite aluseks asjaomaste sidusrühmade (sh rahvusvahelise õiglase kaubanduse liikumise) teadmised ja kogemused ning hindaksid kõigepealt põhjalikult nii ülereguleerimise ohtu kui ka selliste õigusaktide võimalikku mõju väikestele ja ebasoodsas olukorras olevatele tootjatele;

17.   nõuab tungivalt, et komisjon rakendaks Cotonou lepingu artikli 23 punkti g ja lepingu koostöökavade kokkuvõtte sätteid, eelkõige selle lõikeid 61–64;

18.   kutsub komisjoni üles asutama oma struktuuris sisemise kontaktpunkti, mis tagaks õiglase kaubandusega seotud teemade regulaarse kooskõlastamise komisjoni erinevate teenistuste vahel;

19.   kutsub komisjoni üles osutama õiglase kaubandusega seotud abi:

20.   palub komisjonil pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist esitada Euroopa Parlamendile ettepanek, mis käsitleks asjakohaseid meetmeid ja rahastamist õiglase kaubanduse ja teiste sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid standardeid tõstvate sõltumatult kontrollitavate kaubanduse algatuste valdkonnas;

21.   palub komisjonil uurida võimalusi, kuidas veelgi tõsta teadlikkust seoses õiglase kaubandusega ja teiste sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid standardeid tõstvate sõltumatult kontrollitavate kaubanduse algatustega;

22.   kutsub Euroopa riigiasutusi integreerima õiglase kaubanduse kriteeriumit avalikesse pakkumistesse ja ostupoliitikasse ning palub komisjonil seda tegevust edendada näiteks töötades välja suunised õiglase kaubanduse alaste hangete korraldamiseks;

23.   meenutab, et eelkõige avalik-õiguslikud piirkondlikud asutused teevad suuri investeeringuid asjakohastel kaubaturgudel; palub seetõttu nendel asutustel oma pakkumiskutsetes pöörata erilist tähelepanu õiglase kaubanduse toodetele;

24.   suhtub positiivselt jõupingutuste suurendamisse, eelkõige Euroopa Parlamendi poolt, et pakkuda õiglase kaubanduse tooteid, ning rõhutab, et kõik ELi institutsioonid peaksid oma siseteenistustes kasutama õiglase kaubanduse tooteid;

25.   rõhutab, et õiglane kaubandus ja teised sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid standardeid tõstvad sõltumatult kontrollitavad kaubanduse algatused võivad olla edukad vahendid ettevõtete sotsiaalselt teadlikuks ja vastutustundlikuks muutmisel;

26.   rõhutab, kui oluline on muuta ettevõtete sotsiaalset vastutust käsitlev Euroopa poliitika kaasavamaks, tugevdades mitmeid sidusrühmi kaasavate foorumite, sealhulgas õiglase kaubanduse organisatsioonide jätkamist ja süvendamist;

27.   nõuab tungivalt, et komisjon toetaks mehhanisme, mille kaudu tootjad saaksid võimaluse korral osaleda hinna kujundamisel, nagu näeb ette Cotonou lepingu koostöökavade kokkuvõtte lõige 63;

28.   nõuab tungivalt, et komisjon toetaks Aafrika Liidu nõudmist käsitleda käimasolevate kaubandusläbirääkimiste raames prioriteedina kaupade hindade küsimust kooskõlas WTO kohustustega, eelkõige GATTi artiklitega XXXVI – XXXVIII;

29.   kutsub komisjoni üles töötama vastavalt GATTi artikli XXXVIII lõike 2 punktile a välja meetmeid, mis oleksid mõeldud vähemarenenud riikidele eriti huvipakkuva tooraine turutingimuste stabiliseerimiseks ja parandamiseks, "sealhulgas meetmeid stabiilsete, õiglaste ja tasuvate ekspordihindade saavutamiseks sellisele toorainele";

30.   avaldab heameelt sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eriklauslite sisseviimise üle üldiste soodustuste süsteemi pluss kavasse (GSP+), kuid arvab, et järelevalvemehhanism vajaks tugevdamist;

31.   nõuab tungivalt, et komisjon töötaks välja ühtse poliitika väikeste ja ebasoodsas olukorras olevate tootjate, sealhulgas õiglase kaubanduse tootjate, edendamiseks ja kaitsmiseks, arvestades nende seisukohtadega ning teiste sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid standardeid tõstvate sõltumatult kontrollitavate kaubanduse algatuste tootjate seisukohtadega kahepoolsetel, piirkondlikel ja mitmepoolsetel kaubandusläbirääkimistel nagu majanduskoostöö lepingud (EPA);

32.   kutsub komisjoni üles võtma ELi kaubanduspoliitika väljatöötamisel arvesse õiglast kaubandust ning teisi sotsiaalset aspekti ja keskkonda arvestavaid lähenemisviise kaubandusele;

33.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ILO-le, ÜRO Keskkonnaprogrammile, ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsile ning WTO-le.

(1) EÜT C 226, 20.7.1998, lk 73. (2) ELT C 64E, 12.3.2004, lk 607. (3) ELT C 28, 3.2.2006, lk 72. (4) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3. (5) ELT L 287, 28.10.2005, lk 4.