Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma eelnevaid resolutsioone olukorra kohta Somaalias;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja hr Solana ja volinik Louis Micheli eelnevaid avaldusi Somaalia kohta;

–   võttes arvesse Somaalia presidendi Abdullahi Yusuf Ahmedi ja komisjoni presidendi Manuel Barroso, Somaalia peaministri Ali Mohamed Ghedi ja volinik Louis Micheli poolt Brüsselis 28. märtsil 2006 allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumit;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

A.   olles mures pikaajalise kodusõjaolukorra pärast Somaalias ning selle mõjude pärast rahu- ja lepitusprotsessile nimetatud riigis, samuti julgeoleku ja stabiilsuse pärast Aafrika Sarve piirkonnas tervikuna;

B.   arvestades, et 4. juunil 2006 võtsid Islami kohtute Liidu relvarühmitused suure osa Lõuna-Somaaliast – sealhulgas pealinna Mogadishu – oma kontrolli alla, kihutades minema hõimupealikud, kes olid kontrollinud Mogadishut alates aastast 1991, mil Muhammad Siyad Barre keskvalitsus kukutati;

C.   arvestades, et Somaalias ei ole kahjuks rohkem kui 15 aastat olnud toimivat keskvalitsust ja Islami Kohtute Liit on hakanud oma kontrolli all olevates piirkondades looma radikaalseid islamikohtuid eesmärgiga haarata võim; arvestades siiski, et klannilojaalsuse tõttu pinge säilib;

D.   arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu on nõudnud riikliku julgeolekukava vastuvõtmist vastusena Aafrika Liidu palvele tühistada osaliselt relvaembargo, mis võimaldab üksnes ÜRO mandaadi all tegutseva rahuvalvemissiooni toetamist;

E.   arvestades kartusi, et Islami Kohtute Liit hõlmab rühmitusi, mida on süüdistatud sidemetes Al-Qaida ja rahvusvahelise terrorismiga, mis võib ohustada mitte üksnes naaberriikide vaid ka Euroopa Liidu ja ülejäänud maailma julgeolekut;

F.   arvestades, et Araabia Liiga algatas 22. juunil 2006 Hartumis dialoogi föderaalsete üleminekuinstitutsioonide ja Islami Kohtute Liidu vahel, mille käigus föderaalne üleminekuvalitsus tunnustas Islami Kohtute Liidu "reaalsust", kes vastukäiguna tunnustas valitsuse "legaalsust"; arvestades, et mõlemad pooled leppisid seejuures kokku mitte sõdida üksteise vastu, vaid jätkata dialoogi rahu ja leppimise saavutamiseks;

G.   arvestades, et Islami Kohtute Liidu hiljutine kohtumine USA ametiisikutega Hartumis avas uued väljavaated usaldust suurendavatele meetmetele erinevate osapoolte hulgas,

1.   mõistab teravalt hukka hiljutise lahingutegevuse Mogadishus ja selle ümbruses ning sündmused Jowharis ja mujal riigis, mille tulemusel kaotas elu palju Somaalia tsiviilisikuid ning Rootsi vabakutselise fotograafi Martin Adleri tapmise Islami Kohtute Liitu toetaval rahvakogunemisel;

2.   kutsub kõiki asjaomaseid pooli üles hoiduma igasugusest tegevusest, mis võiks praegust olukorda pingestada, jätkama dialoogi teed ja laiendama vajalikku koostööd föderaalse üleminekuvalitsuse ja parlamendi kui Somaalia legitiimsete keskvalitsusasutustega, mille tegevust reguleerib föderaalse üleminekuharta raamistik;

3.   püsib arvamusel, et kui rahvusvaheline üldsus tunnustab üleminekuinstitutsioonide ainulegitiimsust, tuleb neile kuni Somaalia kodanikele vabade valimiste läbiviimiseni anda vajalikud vahendid, et luua vajalikud institutsioonid, nagu näiteks politseijõud;

4.   toetab Aafrika Liidu, Araabia Liiga ja valitsustevahelise arenguorganisatsiooni algatusi – kaasa arvatud valitsustevahelise arenguorganisatsiooni ministrite nõukogu 13. juunil 2006 Nairobis toimunud erakorralisel istungil avaldatud kommünikeed – ning nende keskset rolli püüdlustes, mis on suunatud rahu- ja lepitusprotsessi säilitamisele Somaalias;

5.   nõuab tungivalt, et föderaalsed üleminekuinstitutsioonid ja Islami Kohtute Liit täidaksid täielikult oma kohustusi Hartumis algatatud dialoogi ellurakendamisel;

6.   kutsub hiljuti moodustatud rahvusvahelist Somaalia siderühma – kuhu kuuluvad Aafrika Liit, ÜRO, Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid, Rootsi, Norra, Itaalia, Tansaania ja teised – üles poliitiliste meetmete suurema kooskõlastamise kaudu rahvusvahelise üldsuse liikmete hulgas keskenduma küsimustele, mis puudutavad valitsemist ja institutsioonide loomist, humanitaarabi kogu Somaalia inimestele ning piirkondliku stabiilsuse ja julgeoleku parandamist;

7.   kutsub Euroopa Liitu – kooskõlastades tegevust Aafrika Liiduga ning tehes tihedat koostööd valitsustevahelise arenguorganisatsiooni ja Araabia Liigaga – pakkuma vajalikku poliitilist, finants- ja logistilist tuge rahuprotsessi hõlbustamiseks, kaasa arvatud Aafrika Liidu rahuvalvemissiooni elluviimiseks, mida kinnitati veel kord Aafrika Liidu hiljutisel tippkohtumisel juulis 2006;

8.   kutsub rahvusvahelist üldsust, ja eriti ELi, üles suurendama humanitaarabi andmist riigisiseselt ümberasustatud isikutele ja abivajavale elanikkonnale;

9.   kutsub kõiki asjaomaseid pooli üles austama rahvusvahelist humanitaarõigust ja võimaldama abiasutustele juurdepääsu abivajavale elanikkonnale ning tagama humanitaartöötajate kaitset;

10.   nõuab tungivalt ÜRO 1992. aastal Somaalia vastu kehtestatud relvaembargo ranget kohaldamist ja jälgimist, mille vastu näidatakse üles vähe austust ja nõuab, et embargo osaline tühistamine ei oleks mingil viisil seotud võimaliku ÜRO mandaadi all läbi viidava rahuvalvemissiooniga;

11.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ÜRO, Aafrika Liidu ja valitsustevahelise arenguorganisatsiooni peasekretäridele, Somaalia föderaalse üleminekuvalitsuse presidendile, Islami Kohtute Liidu esimehele ning Aafrika Liidu parlamendile.