Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid iga-aastaseid resolutsioone inimõiguste olukorra kohta maailmas;

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone inimõiguste ja ajakirjandusvabaduse ning 2005. aasta detsembris Tuneesias peetud infoühiskonna tippkohtumise hindamise kohta;

–   võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklit 19;

–   võttes arvesse Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklit 10;

–   võttes arvesse ELi juhiseid inimõiguste dialoogi (2001) ja inimõiguste kaitsjate kohta (2004) ning nende juhiste esimest hindamist Austria eesistumise ajal;

–   võttes arvesse 12. detsembril 2003 infoühiskonna tippkohtumisel vastuvõetud põhimõtete deklaratsiooni;

–   võttes arvesse ÜRO mõtte- ja sõnavabaduse eriesindaja, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) ajakirjandusvabaduse esindaja ja Ameerika Riikide Organisatsiooni (OAS) sõnavabaduse eriesindaja 21. detsembri 2005. aasta ühisdeklaratsiooni;

–   võttes arvesse 2005. aasta detsembris nõukogu vastuvõetud ELi inimõiguste ja demokratiseerimise poliitikat kolmandates riikides;

–   võttes arvesse Euroopa demokraatia ja inimõiguste algatust (EIDHR);

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

A.   arvestades, et inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 19 märgitakse, et igaühel on õigus mõtte- ja sõnavabadusele; see õigus tähendab vabadust avaldada arvamust ilma vahelesegamiseta ning riigipiiridest sõltumatult otsida, saada ja levitada teavet ja ideid igasuguste meediakanalite kaudu;

B.   tundes heameelt 16.–18. novembri 2005. aasta Tunise tippkohtumise avalduse üle infoühiskonna esmatähtsuse kohta demokraatias ning inimõiguste ja põhivabaduste austamises; eelkõige sõna- ja mõttevabadust, samuti vabadust saada infot ja sellele juurde pääseda;

C.   arvestades, et võitlus sõnavabaduse eest on tänapäeval suures osas siirdunud Internetti, sest Internetist on saanud kogu maailmas poliitiliste dissidentide, demokraatia eest võitlejate, inimõiguste eest võitlejate ja sõltumatute ajakirjanike eelistatud väljendusvahend;

D.   arvestades, et juurdepääs Internetile võib tugevdada demokraatiat ja aidata kaasa riigi majanduslikule ja sotsiaalsele arengule ning juurdepääsu piiramine ei ole kooskõlas sõnavabaduse õigusega;

E.   arvestades, et piiranguid tuleks kasutada ainult juhul, kui Internetti kasutatakse ebaseaduslikuks tegevuseks, näiteks vihkamise, vägivalla ja rassismi õhutamiseks, totalitaarseks propagandaks ning laste juurdepääsuks pornograafiale või nende seksuaalseks kasutamiseks;

F.   arvestades, et ühenduse Piirideta Ajakirjanikud järgi töötavad autoritaarsed režiimid ja valitsused Interneti kontrollimiseks välja järjest kaugemale ulatuvaid meetodeid, peamiselt kasutades üha keerukamaid filtertehnoloogiaid ja elektroonilise suhtluse jälgimist ning küberpolitseid;

G.   arvestades, et inimõiguste organisatsioonide järgi on kinnipidamisasutustesse pandud suurel arvul küberdissidente, suurem osa neist Hiinas, kelle hulgas on Hiina blogija ja dokumentaalfilmide tegija Hao Wu, küberdissident Yang Zili, Hiina päevalehe Dangdai Shangbao ajakirjanik Shi Tao, Iraani blogija Motjaba Saminejad, Tunise jurist Mohammed Abbou, Vietnami arst Pham Hong Son ja Süüria võrguajakirjanik Habib Saleh; arvestades, et kõige värskemad juhtumid on seotud Egiptuse blogijate Mohamed Sharkawy ja Karim Lel-shaeriga;

H.   arvestades, et viimase ühenduse Piirideta Ajakirjanikud aruande kohaselt võib paljusid riike pidada onlain-sõnavabaduse vaenlasteks, mille hulka kuuluvad Hiina, Valgevene, Birma, Kuuba, Iraan, Liibüa, Maldiivid, Nepaal, Põhja-Korea, Usbekistan, Saudi Araabia, Süüria, Tuneesia, Turkmeenia ja Vietnam;

I.   arvestades, et äriühingud, mille asukoht on demokraatlikes riikides, annavad osaliselt nendele riikidele veebi tsenseerimise ja elektroonilise suhtlemise kontrollimise vahendeid;

J.   arvestades, et Hiina valitsus on edukalt veennud selliseid äriühinguid nagu Yahoo, Google ja Microsoft oma teenuseid Hiina internetiturul tsenseerima; märgib samuti, et muud valitsused on nõudnud tsenseerimisvahendeid teistelt äriühingutelt;

K.   arvestades, et valitsused on võrgu tsenseerimiseks kasutanud selliste Lääne ettevõtete nagu CISCO Systems, Telecom Italia, France Telecomi tütarettevõte Wanadoo, tehnikat ja tehnoloogiaid, et takistada sõnavabadust;

L.   arvestades, et USA seadusandjad esitasid 2006. aasta veebruaris Global On-line Freedom Act eelnõu, mille eesmärk on internetifirmade tegevuse reguleerimine represseerivates riikides;

M.   arvestades, et EL peaks näitama, et ta on võtnud Interneti kasutajate õigused oma südameasjaks ja on valmis tegutsema sõnavabaduse edendamiseks võrgus,

1.   kinnitab veel kord, et sõnavabadus on kõikide ELi riikide ühine põhiväärtus ja nad peavad võtma konkreetseid meetmeid selle kaitsmiseks;

2.   palub sellega seoses nõukogul ja ELi liikmesriikidel jõuda kokkuleppele ühise avalduse osas, milles kinnitatakse kohustust kaitsta Interneti kasutajate õigusi ja edendada kogu maailmas sõnavabadust Internetis;

3.   kordab kohustust järgida Tunise tippkohtumisel taas korratud põhimõtteid, näiteks:

4.   mõistab sügavalt hukka valitsuste kehtestatud ja sõnavabaduse tagamisega vastuolus olevad Interneti sisu piirangud, olenemata sellest, kas neid rakendatakse info levitamise või vastuvõtmise suhtes; mõistab sügavalt hukka Internetis arvamust avaldavate ajakirjanike ja teiste isikute tagakiusamise ja vangistuse; palub sellega seoses nõukogul ja komisjonil võtta kõik vajalikud meetmed asjaomaste riikide asutuste suhtes, et viivitamatult vabastada kinnipeetud Interneti kasutajad;

5.   palub komisjonil ja nõukogul koostada vabatahtlik käitumisjuhend, mis piiraks äriühingute tegevust repressiivriikides;

6.   palub komisjonil ja nõukogul säilitada ELi kohalolek ja aktiivne osalemine ning esitada ühised seisukohad eelkõige ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu (ECOSOC), Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU), UNESCO ja ÜRO Arenguprogrammiga (UNDP);

7.   palub nõukogul ja komisjonil kolmandate riikide abiprogrammide käsitlemisel võtta arvesse nende riikide kodanike vajadust piiramatule pääsule Internetti;

8.   tunneb heameelt ühenduse Piirideta Ajakirjanikud algatusel esitatud ühise investorite avalduse üle, mis käsitleb sõnavabadust ja Internetti; rõhutab, et ettevõtted, mis osutavad Internetiotsingu, jututubade, kirjastamise või muid teenuseid, peavad vastutama selle eest, et kasutajate õigused on tagatud;

9.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.